vaid Antandide pool. Sõja algus tekitas kõigis sõtta astunud riikides ulatusliku vaimustuspuhangu. Sõjavaimustus haaras kaasa ka seda seni vastustanud vasakpoolsed poliitikud. Sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates kuulsust ja au ning olles veendunud, et hiljemalt aastavahetuseks ollakse kodus tagasi. Puhkenud sõda laienes kiiresti Euroopa piiridest väljapoole, sest kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguarv 24. 5 Sõja osapooled Euroopa suurriikidest olid pärast 4. augustit 1914 sõtta astunud Austria-Ungari ja Saksamaa ühelt poolt ning Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia teiselt poolt (väiksematest riikidest sattus Keskriikide rünnaku alla ainult Belgia). Hiljem tuli sõtta Itaalia, Antandi poolel.
nihkunud mai I dekaadi. Madalaim veetase esineb Võrtsjärvel kahel perioodil: a) suve-sügise madalvesi; b) talvine madalvesi. Olulisem ja veereziimi pikemaajaliselt mõjutav on suve-sügise madalvesi. Talvine madalvesi on kõrgem suve-sügise madalveest ja tema kestvus on oluliselt lühem. Sel juhul järve veereziimi reguleerimisel võib arvestusest välja jätta lühiajalised (kuni üks nädal) madalveeperioodid, kuid nende perioodide päevade koguarv on veidi alla 10% (Järvet, 2002). Võrtsjärve veetaseme suhtelist suurt kõikumist läbi aastakümnete on näha ka joonisel 5. Joonis 5 Veetase Võrtsjärves 9 Normist kõrvalekalded 221 cm -- absoluutne maksimum 1923. aasta 26. novembril. 179 cm -- jaanuari rekord 1929. aasta 1. jaanuaril. 174 cm --2005.a.jaanuari maksimum. -92 cm -- absoluutne miinimum 1996. aasta 6. septembril. Tuule mõju arvestades on
select count(*) into b_id from isik where klubi = a_id; return b_id; end; select f_klubisuurus(51); 2. Luua f-n ees- ja perenime kokku liitmiseks eesti ametlikul viisil ("perenimi, eesnimi") f_nimi(...) create function f_nimi(e_nimi varchar(20), p_nimi varchar(20)) returns varchar(40) not deterministic BEGIN declare pe_nimi varchar(40); SET pe_nimi = '"'||p_nimi||', '|| e_nimi||'"'; return pe_nimi; end; select f_nimi('eesti', 'maalane'); 3. Luua f-n he mngija partiide koguarv f_mangijakoormus(...) create function f_mangijakoormus(a_id integer) returns integer not deterministic BEGIN declare b_id integer; select count(*) into b_id from Partii where valge = a_id or must = a_id; return b_id; end; select f_mangijakoormus(73); 4. Luua protseduur sp_uus_isik, mis lisab eesnime ja perenimega mratud isiku etteantud numbriga klubisse ning paneb neljandasse parameetrisse uue isiku ID vrtuse. create procedure sp_uus_isik(in e_nimi varchar(20),
1. Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis-(töötlemis-)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- (töötlemis-)protsessi käigus. Tänapäeval on hanke-ja materjalilogistika omavahel integreerunud ning neid võib vaadata tervikuna e. hankelogistikana 2. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kogukulude kontseptsioon (total cost concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejures vajalik klienditeeninduse tase). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalsed kogukulud. TC(ko...
mobilisatsioonikäsu tühistamist, kuid seda ei tehtud ning selle pärast kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 algul Venemaale ning seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. Puhkenud sõda laienes kiiresti Euroopa piiridest välja poole, sest kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguarv 34. Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia. 23. August 1914 astus sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. 1914. Aasta novembris astus Saksamaa ja A-U poolel sõtta Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. Sõdivate poolte plaanid
füüsilised seaded, mida saab loendada. Resolutsiooni täiendamiseks teatud ulatuses tuleb kasutada teatud tarkvara. Seda protsessi kutsutakse interpoleeritud resolutsiooniks – pikslite lisamine kujutisele. Kaamera või skanneri resolutsiooni määramine Resolutsioon on määratud antud keskkonnas olevate fotosaitide arvuga. Resolutsiooni määramiseks on kaks võimalust – sensori mõõtmed pikslites või pikslite koguarv. Nt võib sama kaamera resolutsioon olla väljendatud kui 1200x800 pikslit või 960-tuhat pikslit. 8.Digitaalse kujutise loomine. (Valguskiirtest kujutiseni) Katiku avanedes kogub digitaalne kaamera kujutise sensorile valgust. Kui lääts fokusseerib mingi fragmenti, siis osad fotosaidid salvestavat erinevat heledust Iga koht konverteerib sinna langeva valguse elektriliseks laenguks. Mida heledam valgus, seda suurem laeng
mobilisatsioonikäsu tühistamist, kuid seda ei tehtud ning selle pärast kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 algul Venemaale ning seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. Puhkenud sõda laienes kiiresti Euroopa piiridest välja poole, sest kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguarv 34. Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia. 23. August 1914 astus sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. 1914. Aasta novembris astus Saksamaa ja A-U poolel sõtta Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. Sõdivate poolte plaanid
vestluse ajal pidevalt partnerit puudutavad, peetakse sisimas ebameeldivaks? 13. Agressiivne väljanägemine avaldub järgmises.....( tõmba vale väide maha) · muie käed risti rinnal avatud peopesad kokku tõmbunud pupillid käsi rusikas käele toetatud pea AITÄH! 27 Lisa 2 Ankeedi punktisüsteemi tulemused Maksimum punktide arv 23 Tüdrukute koguarv 34 Poiste koguarv 26 Kõikide tüdrukute punktide kogusumma 441 Kõikide poiste punktide kogusumma 310,5 Keskmine punktisumma 1 tüdruku kohta 12,97 Keskmine punktisumma 1 poisi kohta 11,94 Resümee PEA, KÄED JA JALAD IGAPÄEVASED SUHTLEMISVAHENDID Aiki Allik 10 a klass Kuressaare Gümnaasium
jaotus [mäuta protsess]; D-deterministlik; G-muud liiki), n teenindavate seadmete arv(nt. sidekanalite arv), p süsteemide maht(sidekanalite arv+puhvri suurus), k klientide arv. 12. Sidenõuete saabumisprotsess. Sidenõuded kõnealgatusnõuded, pakettide saabumine. Sidenõuete saabumisprotsessi võib vaadelda kui punktprotsessi, mille kirjeldavad järgmised statistilised suurused: saabunud nõuete koguarv intervallis kõnealgatusnõuete saabumise tihedus ajahetkel t kõnealgatusnõuete saabumise tõenäosused intervalli t kestel loendustulemuste hajumisindeks 13. Punktprotsessi omadused. Punktprotsessi omadusteks on: statsionaarsus kõnealgatusnõude saabumise tõenäosus on sõltumatu vaatlusvahemiku alghetkest. sõltumatus järgmiste kõnealgatusnõude saabumise tõenäosus on sõltumatu eelmistest saabunud kõnealgatusnõuetest.
mõtlemine, kus õpetaja on partner (kes püüab õpilast aidata), mitte autoriteet . Õpilane ei ole kui lehter, kuhu kõike kallatakse, vaid kui subjekt, kellega suheldakse. Õpilaste koolist eemale hoidmise ja seal ennast ebamugavalt tundmise üheks põhjuseks võib olla koolivägivald. Uurimuse ,,Lapsed Eestis" käigus selgus, et regulaarselt on koolikiusamise ohvriteks 8,3% õpilasest. Kui võtta aluseks, et Eestis on kokku umbes 190 000 üldharidust omandavat õpilast, on ohvrite koguarv aukartust äratav 16 000. Tõsidust lisab see, et tegemist on veel regulaarse kiusamise ohvritega. Koolivägivalla esinemine mõjutab otseselt kooli- ja õpikeskkonda: 1. Õpikeskkond on närviline. 2. Konfliktid kaasõpilaste vahel (sotsiaalsete pädevuste õpetamine on nõrk, meie-tunne on nõrk, pikaajalisel kiusamisel depressiooni tekkimine, koduses keskkonnas võib õpilane olla päevastest solvangutest räsitud ja see mõjutab kodust õppetööd). 3. Keskendumisvõime langus (kurnatus).
Laenguarv Prootonite arv tuumas, tähis Z Prootonite arvu muutudes tekib uus element (näit. radioaktiivsuse, tuumareaktsioonide tulemusel). Tuuma tähis - X X keemilise elemendi tähis A massiarv (prootonite ja neutronite summa) Z prootonite arv Näiteks: O - hapniku aatomituumas on 8 prootonit, 8 neutronit, massiarv on 16. 1932.a. W. Heisenberg ja D. Ivanenko prooton-neutronmudel: Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest Massiarv Prootonite (Z) ja neutronite (N) koguarv tuumas. Tähistatakse tähega A. Aatommassi ümmardatud arv. Isotoop Ühe ja sama keemilise elemendi teisendid, millel on aatomituumas ühesugune arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Näiteks U ja U. Ühe ja sama keemilise elemendi isotoopidel on suhteliselt sarnased omadused. Keemiline element Liit- või lihtaine koostisosa (aatom), mis pole keemiliselt lagundatav. 118 keemilist elementi. Iga elemendi aatomil on oma aatomnumber ja tuumalaeng. Tuumajõud
Viljandi linna pindalast 29% moodustavad rohealad. Elanike arv Viljandis on 18 257 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2015). (Viljandi linna arengukava 2013) Viljandi maakonna ressursid turismi valdkonnas Esmalt on huvitav teada Viljandi maakonna paiknemist maailma turismisektoris. Esialgse ülevaate annab sellest välisreiside arv maht maailmas ning Eestis ja Viljandis, mida kirjeldab järgnev tabel. Tabel. 1 Maailmas ja Euroopa riikidesse tehtud välisreiside koguarv ning Eestis ööbinud välis-ja siseturistide arv 2011. aastal. Allikas: EAS 2012:1 Piirkond Turistide arv, mln/tuh Osakaal, % Maailma välisreiside arv 980 mln 100 Euroopa riikidesse tehtud reiside arv 503 mln 51 Eestis ööbinud välisturistide arv 2.46 mln 0,25
Inimese organismi ehitus on keerukas ning seda kikehaaravalt ja korraga kirjeldada ning tundma ppida on praktiliselt vimatu. Seeprast on otstarbeks esiteks eristada organismi struktuuri tasandeid, pda mista eri tasanditele kuuluvate struktuuride ehituse phijooni ning tasandite omavahelisi seoseid. Philised inimese organismis eristatavad struktuuritasandid on rakk, kude, elund, elundkond ja organism kui tervik. RAKK Inimese keha elementaarne ehituslik ksus on rakk. Rakkude koguarv inimorganismis on ligikaudu 1014. Erinevat tpi rakkude kuju, mtmed ja talitlus on suures ulatuses varieeruvad. Niteks skeletilihasrakk on kiudjas moodustis, nrvirakule (neuronile) on iseloomulik rakukehast vlja ulatuvate jtkete olemasolu, punane vererakk (ertrotst) on aga korraprase kujuga kaksikngus kettake. Mis puutub mtmetesse, siis skeletilihaseid moodustavate rakkude (mida nende kujust tulenevalt ka lihaskiududeks nimetatakse) lbimt on ligikaudu 1080 .m,
Ilma peremeheta jäänud varemed olid kohati kasutusel veel Põhjasõjani (1700-1721), misjärel varemed taas tühjenesid. Peaaegu puutumatuna säilis vaid kirikuruum, mille kõrgeid müüre oli arvatavasti rüüstajail tülikas lammutada. Esimesed süstemaatilised väljakaevamistööd algasid Pirita kloostri aladel 1934. aastal. Juba tollal väljakaevatud suurepärastele leidudele tuli rohkelt lisa ka 1960. aastate algul taasalanud väljakaevamistöödel. Leidude koguarv on aukartustäratav kirikus ja nunnade sulushoonestiku kohal leiti pea paarkümmend tuhat irdleidu, mis pärinevad 15. sajandist kuni 20. sajandini. Leidude seas on nii suurepäraseid arhitektuurilisi raidkive kui ka keraamiliste nõude osi, isegi ordu kuldseid sõrmuseid, mille kandmine oli nunnadele kohustuslik jpm. Mitmeid mahukaid väljakaevamis- ja konserveerimistöid keskaegse kloostri alal tehti ka
1. Epidemioloogia on rahvastervishoiu, kliinilise meditsiini ja statistika ühisosa. Käsitleb haiguste ja terviseseisundite levikut inimpopulatsioonis. a. Uurib tervisega/haigusega seotud seisundite ja sündmuste esinemist ja mõjureid rahvastikurühmades. b. Uurib uurimistulemuste rakendamist tervisega/haigusega seotud probleemide lahendamisel rahvastikurühmades. c. Ühesõnaga viib läbi igasuguseid uuringuid, et saada aimu erinevate tegurite mõjust jne d. Saame ise uurida ja uuringuid tõlgendada tänu epidemioloogiale. e. Klassikaline epi tegeles ajalooliselt nakkushaiguste uurimisega rahvastikud. f. Moodne epi uurib nii nakkushaigusi kui ka mittenakkushaiguslikke haigusi ja tervist rahvastikurühma tasandil. g. John Snow oletas, et joogivesi on sobiv haiguse edasikandja inimeselt inimesele (koolera). h. James Lind merendushügieeni a...
Toome peamised põhjused: Jadaportide maksimaalne läbilaskevõime on 115,2 kilobitti sekundis ja paralleelportidel umbes 500 kilobitti sekundis, mis jääb tugevasti alla kaasaegsete seadmete (näiteks videokaamera) nõuetele. Seadmete ühendamine traditsiooniliste portidega on ebamugav, sest enne ühenduste tegemist tuleb arvuti ja ühendatav seade mõlemad välja lülitada. Portide koguarv arvutis on piiratud. Enamusel arvutitest on 2 jadaporti (näiteks hiire või modemi ühendamiseks) ja üks paralleelport (näiteks printeri ühendamiseks). Viimastel aastatel on tänu Plug-and-Play meetodile sisend-väljundtehnoloogia kiiresti arenenud ja kasutusele on võetud kaks uut jadasiini standardit USB ja IEEE 1394 (FireWire). Uued standardid võimaldavad kõrvaldada seadmete ühendamisel tekkivad probleemid ka ilma tehnilisi teadmisi omamata.
· Alates 1970 aastast sai Tallinna Autoremonditehas nr.1 igal aastal N.Liidu Keskautomotoklubi poolt tellimuse vähemalt 50- nele vormelile ja 200-le kardile. Esimese VAZ mootori sai endale E-18, mida hakati valmistama aastast 1972 ja kokku tehti neid 112 eksemplari. Siit alates hakkas Estonia võtma järjest rohkem vormeli kuju - ette ja taha tekkisid antitiivad, radiaatorid viidi külgedele ning tagapidurid käigukasti juurde. Estonia 20 sai mudeliks, millega üleatati koguarv tuhat toodetud võidusõidu autot. · Estonia 21, mis oli konstrueeritud legendaarse vormelisõitja Raul Sarapi poolt, sai kõigi aegase edukaimaks tootmismahu poolest. Kokku tehti neid 295 tükki, millest suurem osa sõidab veel tänapäevalgi. Tänu tehnilisele keerukusele, milleni autodega oli jõutud, jäi uute mudelite tootmine soiku ning Estonia 22 ja 23 said tunda rõõmu ainsate esindajatena. · Estonia 24 oli esimene alumiiniummonokokiga mudel, mis tuli oluliselt
3. Kui külastajate seire rakendub reaalse suurema projektina, peab andmebaasi andmete ja aruandluse osa kajastama ka vajalikku korrektsioonikoefitsienti ja valemeid konkreetse asukoha külastajate koguarvuni jõudmiseks. Soome Metsavalitsus (Metsähallitus) soovitab ala külastajate koguarvuni jõudmiseks kasutada järgmist võrrandit (Kajala et al. 2007): N = n * cf * Acf N: kogu ala külastajate koguarv ühel päeval n: külastajate koguarv vastavalt loenduri andmetele cf: loenduri korrektsioonikoefitsient Acf: ala korrektsioonikoefitsient See on võrrand ühe loenduri jaoks. Kui paigaldatud on mitu loendurit, siis arvutatakse külastajate koguarv alal kõigi loendurite andmete keskmisena. Näide külastajate seire andmebaasi ASTA kohta. ASTA on Soome Metsavalitsuse külastajate seire andmebaas. Sellesse salvestatud ja selles töödeldavad andmed pärinevad kolmest erinevast allikast: 1
Neid on nimetatud ka planetoidideks. Sõna "asteroid" tähendab õieti ,,tähesarnast taevakeha". See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. 2.2 Kuidas tekkisid asteroidid? Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda
immigratsioonile jätkub kiire rahvaarvu kasv ka 21. sajandil, see on siiski aeglasem kui vähearenenud maades. USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku[1] Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Riigis on 31 etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest. 3.10.1. Keel Ameerika Ühendriikidel ei ole riigikeelt kuid de facto on ametlik keel inglise keel. 27 osariigis on inglise keelel ametlik staatus
Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, vastutavaks isikuks on Margo Hurt. 3.2 Seiretööde metoodika Jõevähi seiretööd põhinesid katsepüükidel, milleks kasutati vähimõrdasid. Saagis esinenud vähid analüüsiti, fikseerides iga isendi koha järgmised näitajad: sugu, pikkus, kaal, sõra puudumine, taastuva sõra esinemine, vigastuste esinemine, haiguste ja parasiitide esinemine. Kogutud andmete põhjal kajastati veekogude lõikes: püütud isendite koguarv, püütud vähkide arv mõrraöö kohta ehk CPUE (catch per unit effort), mõõduliste vähkide protsent koguarvust, puuduva või taastuva sõraga isendite protsent koguarvust, lapihaigete ja portselanhaigete arv ja protsent koguarvust, ektoparasiitide suhteline arvukus. Tulemuste põhjal anti hinnang vähipopulatsiooni seisundile, püügi võimalikule mõjule, haiguste ja ektoparasiitide esinemisele ning vähivaenlaste mõjule. Jõevähi arvukuse määratlemiseks kasutati Soome
Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II. Soolad koosnevad metallioonist (näiteks Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO42-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. Keemiliste elementide perioodilisustabel · Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide koguarv elektronkihtides · Perioodi number = elektronkihtide arv · A-rühma elementidel rühma number = elektronide arv väliskihil = maksi- maalne oksüdatsiooniaste · B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku · Neutronite arv = ümardatud aatommass järjenumber NÄIDE: Ba aatominumber (järjenumber) = 56. Perioodi number = 6, järelikult 6 elektronkihti. Rühma number II
Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II. Soolad koosnevad metallioonist (näiteks Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO42-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. Keemiliste elementide perioodilisustabel · Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide koguarv elektronkihtides · Perioodi number = elektronkihtide arv · A-rühma elementidel rühma number = elektronide arv väliskihil = maksi- maalne oksüdatsiooniaste · B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku · Neutronite arv = ümardatud aatommass järjenumber NÄIDE: Ba aatominumber (järjenumber) = 56. Perioodi number = 6, järelikult 6 elektronkihti. Rühma number II
silumiseks läks vaja vähem krohvi. Mõned kivimosaiigid teostati nii peene töötlusega, et polnudki vaja üldse krohvi, nii tehti näiteks Yucatànil Puuci piirkonnas Uxmalis. Klassikalise ajajärgu lõpul hakkavad Põhja- Yucatànil ukseavasid toestama ümarsambad, Chichèn Itzàs aga asendavad võlvhooneid lameda katusega sammashooned. Kuigi mõningate komplekside suurus jääb varasemate perioodidega võrreldes väiksemaks, suureneb nende koguarv, mis näitab ehituse mahu head tõusmist. Tikali keskosas on näiteks tuvastatud üle 3000 struktuuri, millest mõne suurus jõudis El Miradori El Tigre kompleksi lähedale. Järelklassikaline ajajärk Peale klassikalist perioodi väheneb ehitiste monumentaalsus, samal ajal levivad madalmaal mitmed Chichèn Itzà stiiliuuendused. Suunitlus võib osutuda poliitilise võimu kahanemisele maia
hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat). Shinto: Jaapani rahvausund Sintoism ehk shinto on jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli riigiusund
Standardmudel osakeste füüsika. Neutron laguneb arvesse prooton kaudu nõrk vastastikmõju. Kaks on liikmed isospin vammus (I = 1 / 2). 4.laenguarv, Tuuma laenguarv on prootonite arv keemilise elemendi tuumas. ... Neil isotoopidel on küll fikseeritud järjekorranumber tabelis (seega ka kindel laenguarv). 5.massiarv, Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas 6 keemiline element, Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element sama aatomnumbriga aatomite kogum. Kolmanda definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. (Need kolm definitsiooni leiduvad ka IUPAC-i "Keemilise terminoloogia käsiraamatus"[1]: "1.
ehk 1,602 × 10-19 C). Prootoni mass on 1 amü ehk 1,6726 × 10-27 kg ning läbimõõt umbes 1,5×10-15 m. Lisaks prootonitele kuuluvad nukleonide hulka ka neutronid, mis võivad koos prootonitega moodustada aatomituuma. Prootonite arv tuumas määrab aatomi keemilised omadused ning seega ütleb, millise keemilise elemendiga on tegemist. Kergeima keemilise elemendi - vesiniku - tuum on üksik prooton (selles tuumas ei ole neutroneid). Massiarv Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Sõna tuleb kreekakeelsest sõnast isotopos 'samal kohal olev': isotoobid on perioodilisustabelis ühel ja samal kohal. Järjenumber vastab prootonite arvule aatomis. Seega langeb ühe ja sama elemendi isotoopidel prootonite arv aatomis kokku. Massiarvude erinevus tuleneb erinevast
füüsiku E. Rutherfordi poolt. Asunud 1898. a. Montreali Ülikooli füüsikaprofessori kohale, ühendas ta prantsuse avastused inglise rahade ja tehnoloogiaga. Üheks esimeseks tulemuseks oligi radioaktiivse lagunemise seaduse avastamine (1902, koos F. Soddy'ga): Valemi olemus on lihtne: kuna kiirgus tekib tuumade lagunemisel, peab tema intensiivsus (ajaühikus lagunevate tuumade arv) olema võrdeline tuumade koguarvuga. Seetõttu väheneb tuumade koguarv iseendaga võrdeliselt: kus on võrdetegur (nimetatakse radioaktiivse lagunemise konstandiks), märk miinus aga näitab kahanemist ajas. Nagu mäletame, viib selline difvõrrand alati eksponentfunktsioonile. Radioaktiivset ainet iseloomustavateks suurusteks on lagunemiskonstant ja pooliga Nagu võngete sumbumisel, saab ka siin anda eksponentsiaalse konstandi asemel märksa arusaadavama suuruse - poolestusaja (ka pooliga) - ajavahemiku, mille jooksul radioaktiivse
3. Proovialade meetodid (taimepopulatsioonide uurimisel) Suhteline tihedus Tihti piisab teadmisest, kas alal A on rohkem isendeid kui alal B või kas ala A isendite arv aastast aastasse muutub Suhtelise tiheduse teadasaamiseks arvutatakse indeksid, mille suurus näitab vahet või muutusi, aga mitte tihedust ennast (väikeimetajate iga-aastased lõksupüügid, imetajate väljaheidete või jälgede registreerimine) · Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil N (t+1) = Nt + B D + I E · Nt indiviidide arv ajahetkel t · t+1 mingi ajavahemik · B sünnid · D surmad · I immigratsioon · E emigratsioon · Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv · maksimaalne sündivus teoreetiline maksimaalne sündivus · ökoloogiline sündivus sündivus reaalsetes tingimustes · absoluutne sündivus populatsioonis sündinud isendite arv
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Kairi Roosipuu BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Kadri Markus Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Taust .................................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt........................................................................................................... 4 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel .......................................................................................................... 5 1.2.1. 1987......................................................................................................................
31. Baromeetriline valem. Boltzmanni jaotus. Boltzmanni jaotus - mikrofüüsikas väljendab ta kõige sagedamini osakeste jaotust energiate järg Mida aga tähistab sel juhul suurus n? Baromeetrilises valemis näitas see molekulide arvu ruumalaühiku kohta kõrgusel , kuid ei öelnud midagi nende molekulide kiiruste kohta. Võiksime väita, et see tihedus sisaldab kõiki neid molekule, mis võiksid tõusta kõrgemale kõrgusest . Molekulide koguarv vastaks siis neile molekulidele, mis suudavad tõusta kõrgemale kõrgusest . Boltzmanni jaotus kuulub nn. integraalsete jaotusfunktsioonide hulka. 32. Termodünaamika I printsiip ja kuidas see seadus näeb välja isoprotsessides(kõigis neljas). du=dQ-dA, mis on i m siseenergia(keha kin ja pot energia vms)
FAT32 FAT32 on FAT failisüsteemi täiendatud versioon, mida esimesena toetas Windows 95B (tuntud ka kui Windows 95 OEM Service Release 2). FAT32-e toetab ka Windows 98/Me ja Windows 2000/XP. Windows 95 originaal väljalaskel, ning kõigil NT-del puudub FAT32 tugi. Peamine põhjus FAT32 loomise taga oli püüd kasutada kettaruumi efektiivsemalt. Nimelt, ketta mahutavuse kasvades pidi FAT16 failisüsteem kasutama üha suuremaid klastreid[9] (kuna klastrite koguarv oli piiratud), mis muutis kettakasutuse äärmiselt ebaefektiivseks. FAT32 kasutab väiksemaid klastreid (4 kB klastrid kuni 8 GB ketastel), sest võimalik klastrite arv on oluliselt suurem. Kuigi võiks eeldada, et FAT32 kasutab 32-bitist adresseerimist, pole see tegelikkuses päris nii. Kasutusel on vaid esimesed 28 bitti igast 32-bitisest kandest ning 4 bitti on reserveeritud. Seega on kokku 268 435 456 adresseeritud klastrit, millest osad on reserveeritud
Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II. Soolad koosnevad metallioonist (näiteks Na + , Fe 2+ , Cu 2+ , Al 3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2 , Cl jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. Keemiliste elementide perioodilisustabel · Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide koguarv elektronkihtides · Perioodi number = elektronkihtide arv · Arühma elementidel rühma number = elektronide arv väliskihil = maksi maalne oksüdatsiooniaste · Brühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku · Neutronite arv = ümardatud aatommass järjenumber NÄIDE: Ba aatominumber (järjenumber) = 56
ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES Energia kontseptsioon Toitumissuhted ja produktiivsus Inimese energiatarve Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Eesmärgid: Määratleda energiaallikad Maal Selgitada tuleva ja peegelduva päikesekiirguse lainepikkuse tähtsust Kirjeldada fotosünteesi Kirjeldada energia ülekannet toiduahelas Defineerida toiduahel ja toitumisvõrk Termodünaamika I seadus Termodünaamika II seadus Maa kui avasüsteem Elu eksisteerimiseks on vaja pidevat energia sisendit Päikeselt ning soojusenergia väljundit Maailmaruumi. Elu Maal on võimalik ainult tänu lakkamatule energiavoole Päikeselt. Samal ajal eraldub Maalt tohutu hulk soojusenergiat maailmaruumi. Maa ökosüsteemi stabiilsus on tagatud pideva saabuva ja pideva lahkuva energiavooga. Suhteliselt ühtlane temperatuur Maa pinnal ja selle läheduses on katkematu energiavahetuse tulemus. Päike Päikese läbim...
Hugo Treffneri Gümnaasium Riinu Pae BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Tartu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Taust................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt............................................................................................. 4 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel............................................................................................ 5 1.2.1. 1987..............................................................................
3. Proovialade meetodid (taimepopulatsioonide uurimisel) Suhteline tihedus Tihti piisab teadmisest, kas alal A on rohkem isendeid kui alal B või kas ala A isendite arv aastast aastasse muutub Suhtelise tiheduse teadasaamiseks arvutatakse indeksid, mille suurus näitab vahet või muutusi, aga mitte tihedust ennast (väikeimetajate iga-aastased lõksupüügid, imetajate väljaheidete või jälgede registreerimine) · Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil N (t+1) = Nt + B D + I E · Nt indiviidide arv ajahetkel t · t+1 mingi ajavahemik · B sünnid · D surmad · I immigratsioon · E emigratsioon · Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv · maksimaalne sündivus teoreetiline maksimaalne sündivus · ökoloogiline sündivus sündivus reaalsetes tingimustes · absoluutne sündivus populatsioonis sündinud isendite arv
on lisakasu (piirkasulikkuse) ja lisakulu (hüvise hind) suhted oleksid võrdsed. Käesoleval juhul ei ole midagi teada ürituste külastamisega seotud ressursikulu (aeg, raha) kohta, seega võib eeldada, et nii korvpallitreeningu kui ka peo korral on need võrdsed. Kui aga lisakulu on ühesugune, siis tuleb otsida sellist komplekti, mille korral on ürituste piirkasulikkused võrdsed (vähemalt ligilähedaselt) ja ürituste koguarv etteantu (5). Tabelist näeme, et 4. peo lisakasulikkus on 15, esimese korvpallitreeningu lisakasulikkus 14 ja viienda peo lisakasulikkus 13. Järelikult oleks mõistlik käia neli korda peol ning mängida üks kord korvpalli. Sellise komplekti kasulikkus on tabeli alusel 72+14=86. NB! Kui lahendajale tundub, et sellisel juhul oleks mõistlik vaid ühel peol käia ja neli korda korvpalli mängida, siis leidke Atsi kasulikkustase Komplekti S 4, P 1 korral. Mida märkate?
3. Proovialade meetodid (taimepopulatsioonide uurimisel) Suhteline tihedus Tihti piisab teadmisest, kas alal A on rohkem isendeid kui alal B või kas ala A isendite arv aastast aastasse muutub Suhtelise tiheduse teadasaamiseks arvutatakse indeksid, mille suurus näitab vahet või muutusi, aga mitte tihedust ennast (väikeimetajate iga-aastased lõksupüügid, imetajate väljaheidete või jälgede registreerimine) • Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil N (t+1) = Nt + B – D + I – E • Nt – indiviidide arv ajahetkel t • t+1 – mingi ajavahemik • B – sünnid • D – surmad • I – immigratsioon • E – emigratsioon • Sündimus – ajaühikus sündinud isendite arv • maksimaalne sündivus – teoreetiline maksimaalne sündivus • ökoloogiline sündivus – sündivus reaalsetes tingimustes
visuaalne haaramine (subitsing). ... MATEMAATILISED OSKUSED II Loendama õppimine parandab tunduvalt laste võimet võrrelda objektide hulkasid. Õpivad lapsed arvutussüsteemi erinevaid aspekte lahus.... MATEMAATILISED OSKUSED III Liitmmine ja lahutamine: lihtsate liitumisülesannete lahendamisel on leitud 3 arengustaadiumi. Need on kõigei loendamine, juurde loendamine ja arvulise faktide meenutamine. Lihtsam strateegia on: iga liidetav esitatsõrmedel ja loendatakse kokku koguarv (loeb kokku kui palju sõrmi). Kuid seda on raske rakendada kui summa on rohkem kui 10. Seetõttu hakkavad lapsed juurde loendama, ikka kasutades oma sõrmi. Groen ja Parkman: algkoolilapsed loendavad juurde suuremale arvule – näiteks tehes 2+7 loendavad nad juurde 7-le, mitte kahele Algkooli lõpuks asendub kõvasti loendamine harilikult hääletu loendamisega. Hiljem asendub see meetod arvuliste faktide ammutamisega mälust,
Enne 1940. aastat oli Eestis 47 looduskaitseala ja lisaks nendele kaitse all 80 parki ja 40 metsaterritooriumi, 202 põlispuud ning 210 rändrahnu. Eesti NSV ajal võeti 1957. a. vastu seadus "Eesti NSV looduse kaitsest", mis oli esimene omataoline tollases N. Liidus. Aastal 1966 asutati praeguse Keskkonnaministeeriumi eelkäijana Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium. Samal ajal asutati Eesti Looduskaitse Selts. Lahemaa Rahvuspark (64 400 ha) loodi 1971. a. Kaitsealuste territooriumide koguarv Eestis oli 1994. a. seisuga 488. Sealhulgas on Lahemaa kõrval veel 3 rahvusparki - Vilsandi (16 657 ha), Karula (10 318 ha) ja Soomaa (36 700 ha). Kaitse alla on võetud 303 looma- ja 221 taimeliiki. Pindalalt suurimad kaitsealad on Lääne- Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (1 560 078 ha, sellest 400 000 ha maismaal), Pandivere veekaitseala (350 900 ha) ja Matsalu riiklik looduskaitseala (48 000 ha). Maade tagastamine endistele omanikele on kaitsere_iimide
mitme tüübi tunnused. Ajaline k nii topograafiline kui ka taksonoomiline k muutuvad ajaliselt. 112. Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. 113. Mitmekesisus erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus kogu elukeskkonna rikkus. 114. Liigirikkus näitab erinevate liikide arvu antud alal. 115. Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. 116. Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv. 117. Immigratsioon isendite sisseränne teistest populatsioonidest. 118. Suremus ajaühikus hukkunud isendite arv. 119. Emigratsioon väljaränne 120. Vanusepüramiid populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis. Selle kõrgus vastab maksimaalsele elueale ja laius näitab vanuserühmade osatähtsust. 121. Elumus ellujäämus
ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. On ka neid, mille tee lõikab Maa orbiiti. Mis on komeet? Komeedid (sabatähed) on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. See, mida taevas näha, on temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Koosnevad valdavalt veest; vähemal määral on C, O. Orbiidid on piklikud. Koguarv 2-3 miljonit hinnanguliselt. Kirjeldage komeetide liikumist. Nad ilmuvad enamasti ootamatult, paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikese lähenedes kasvab ,,sabatäheks" heleda uduse peaga ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Komeedid tiirlevad kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteoor Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Neid võib näha igal öösel, 3-5 tunnis
Proportsioonide näitab uuritava tunnusega isendite osakaalu kogu populatsioonis Suhtarvude väljendab uuritava tunnusega isendite ja antud tunnuseta isentite vahekorda Kordajate abil võtavad arvesse populatsiooni arvukuse muutlikkust ajas 5. Levimus mõiste, mida näitab, kuidas väljendatakse? Levimus haigete isendite osakaal populatsioonis mingil ajamomendil. L = haigete loomade arv teatud ajahetkel/populatsioonis olevate loomade koguarv samal ajahetkel L = avaldumuskordaja * keskmine haiguse kestus / (avaldumiskordaja * keskmine haiguse kestus + 1) 6. Kumulatiivavaldumus - mõiste, mida näitab, kuidas väljendatakse? Kumulatiivavaldumus (-haigestumus) väljendab vaatlusperioodi vältel haigestuvate ohustatud isendite osakaalu ehk proportsiooni. KA = haiguse uute juhtude arv vaatlusperioodil/ohustatud isendite arv populatsioonis vaatlusperioodil KA annab hinnangu sellele, milline on risk, et loom kogeb uuritavat sündmust
enam vähem pidevat müra, siis raudtee puhul valitseb kahe rongi möödumise vahepealsel ajal vaikus. Praegu on projekt arvestanud 32 rongi möödumisega ööpäevas. Inimeste ja metsloomade liikumine või möödapääsemine raudteest on väga oluline. Selleks on praegusele trassile kavandatud suurulukite liikumise tagamiseks 26 ökodukti, millele lisanduvad veel erilahendusega sillad. Lisaks on väiksematele loomadele kavandatud läbipääse, mille koguarv on juba kolmekohaline number. (DELFI, 2016). 8 2.4 KUMB ON KESKKONNALE KASULIKUM, KAS PÄRNU VÕI TARTU SUUND? Palju on arutatud, kumb oleks kasulikum, kas Pärnu suund või Tartu suund. Tavainimeste arvates oleks Tartu suund palju sobivam, kuna antud keskustest läbi sõites oleks antud tarbijaid rohkem Rail Balticul, kuid keskkonna hoidmise tööga seotud inimesed leiavad, et Pärnu suund on keskkonnasäästlikum
kaasa võtta ei tohi ja nende leiupaiku ei avalikustata. Kaitstavaid kivistisi võib riigist välja viia üksnes * On püsielupaiku, kus kasvab mitu kaitsealust liiki. Seetõttu ei ole püsielupaikade koguarv alati sama, mis kategooriate teadusuuringute otstarbel vastava loa alusel. püsielupaikade summa. I kaitsekategooria kivistised: I kaitsekategooria taimi 1) käsijalgsed (Brachiopoda) Disoelosia anticipata ja Costistricklandia lirata;
on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat). Shinto on jaapani rahvuslik religioon, mis kujutab endast segu looduse, esivanemate, kangelaste ja keisri kummardamisest. Tavaline shinto pühamu on koht, kus elab küla, linna
tagatakse ka usuvabadus. Eeluurimis kinnipidamiskeskustes on tingimused karmimad kui töölaagrites. 1994 aasta lõpus umbes 20% kogu elanikkonnast vangistati eeluurimisasutustes vahel isegi kauemaks kui nominaalne karistusaeg, mida nende kuriteoga kaasnev karistus oleks kaasa toonud. Vastavalt parandusasutuste järelvalve ühingule oli valitsus võimetu kasutusele võtma funktsioneeriv süsteem kautsjoni vastu vabastamiseks. 1994 oli trellide taga ja vangistuses viibivate inimeste koguarv hinnanguliselt veidi üle 1 miljoni inimese kellest umbes 600 000 olid töölaagrites. Neist viimases oli umbes 21 000 naist ja 19 000 noorukit. Kogu vangistatud inimestest olid 60% korduvad karistusekandjad ja üle 15% alkohoolikud ja narkomaanid. 1995 aastal teatas vanglakaristuse seaduslikkuse järelvalve direktoraat at vangide arv kinnipidamiskohtades ületas nende asutuste võimsuse keskmiselt 50%. Esimene eluaegsete koloonia rajati 1994 aastal vologda piirkonda koloonia nr 5. Alates
Marsruutide vahekaugus aerofoto mõõtkavas (mm): by=l*(100-Qy)/100=230*(100- 25,3)/100=171,81 mm Pildistamise baasi pikkus maastikul (km): Bx=bx*m/106= 89,01*30 000/106=2,67 km. By=by*m/106=171,1*30 000/106=5,15 km. Ühe aerofoto kasulik pindala (km2): Skas=Bx*By=2,67*5,15= 13,76 km2 Aerofotode arv ühes marsruudis: n=Dx/Bx+1=25/2,67+1=10,36 ≈ 11 pilti Pildistamise marsruutide arv: k=Dy/By+1=25/5,15+1= 5,85 ≈ 6 marsruuti Aerofotode koguarv maa-alal: N=n*k=11*6= 66 pilti Pildistatava maa-ala pindala (km2): Sobj=Dx*Dy=25*25= 625 km2 Aerofotodega kaetud pindala (km2): 19 SAF=Skas*N=13,76*66= 908,16 km2 >Sobj Maa-ala pildistamiseks kuluv aeg: T=(k* Dx+1)/w= (6*25+1)/310= 0,49 h ≈ 30 minutit Pildistamise intervall: I=Bx/w*3600’’= 2,67/310*3600’’= 31 sekundit 3.1.3 Aeropildistamise täiendavad tugipunktid
laadimata kehas, kui talle lähendada laetud keha. Elementaarlaenguks nim elektroni laengut e=1,6*10-19 C Faraday arv näitab, et 1 mooli aine eraldamiseks elektrolüüsil elektroodidele peab elektrolüüti läbima laeng 96500 C. Kondensaatoriks nim kahte teineteisele lähendatud, kuid teineteisest isoleeritud (dielektriku kihiga eraldatud) juhti. Ül salvestada elektrilaenguid. Laengu jäävuse seadus süsteemides, milles leanguga osakeste koguarv ei muutu, on kõigi osakeste laengute algebraline summa jääv. Potentsiaalide vahet nim pingeks.U=1-2 Proovilaeng on kokkuleppeliselt positiivne laeng. Elektrivälja paigutatuna mõjub talle teatud elektrivälja jõud. Punktlaenguks nim elektriliselt laetud keha, mille mõõtmed võime jätta arvestamata kaugusel, millel laengute mõju hinnatakse. Suhteline dielektriline läbitavus s on arv, mis näitab, mitu korda laengute vahel mõjuvad jõud antud keskkonnas on väiksemad kui vaakumis.
erinevaid põllukultuure, alates troopilistest viljades (nt. Banaanid) kuni tüüpiliste Põhja- Euroopa kliimatingimustes kasvavate kultuurideni (nt. Seened). Üheks olulisemaks põllumajandussaaduseks ja toiduaineks on oliivid ja oliiviõli. 16% kogu maailma oliiviõliturust kuulub Kreekale. Kreekas endas on oliiviõli tarbimine inimese kohta kõrgeim maailmas. Rohkem kui 450 tuhandele Kreeka perele on oliivõli toodang kas esmaseks või teiseks sissetuleku allikaks. Oliivipuude koguarv on ligikaudu 120 miljonit ehk umbes 10 puud elaniku kohta (10) Peamised põllukultuurid Teravili moodustab väga tähtsa kultuuri kohalike jaoks. Vanemad põllumajanduse poliitika suunad tahtsid, et aastane vilja tarbimine oleks tasakaalus. Nisu aasta toodang jõudis 2004 aastal 1,8 miljoni tonnini, 1964 aastal oli see olnud 2,1 tonni. 1964 aastast kuni 2004 aastani kasvas kesmine saagikus 165 tonnilt km² kohta kuni 211 tonnini km² kohta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
