Biheiviorism- Watson Sotsiaalne õppimine- Bandura õpilane- passiivne õpetaja- aktiivne Humanistlik õpikäsitlus- õppimine kui uute kogemuste, tõlgenduste, analüüside ahel. Bioloogilised teooriad: Küpsemise koolkond- Gesell Õpilane- aktiivne (teadlikkus enesearengust) Õpetaja- aktiivne Kognitiivne õpikäsitlus- õppimine kui kõigi psüühiliste protsesside koostoime, sh info töötlemine. Kognitiivsed teooriad: Piaget intellektuaalse arengu staadiumid Bruneräi käsitlused Õpilane- aktiivne Õpetaja- passivne (tähelepanu pööraja) Sotsiaal-konstruktiristlik õpikäsitlus- õppimine kui mõtlemise ja kogemise koostoime. Kultuurilis-ajalooline arenguteooria- Võgotski õpilane- aktiivne (praktika ja avastamine) õpetaja- passiivne (suunaja ja toetaja)
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asj...
kokkukuuluvustunne põhineb oluliselt vastava keele valdamisel kes keelt ei oska, on võõras. Ka on rahvusliku identiteedi mõjutajateks usk, sünnikoht ja mõnikord ka inimeste füüsilised omadused. Bioloogilis-kognitiivne aspekt: Inimese ajul on kaks poolkera, mis on ebasümmeetrilised nii suuruse kui ka funktsiooni poolest. On järeldatud, et paremakäelistel inimestel on keelelise suhtlusega seotud ajutegevus koondunud vasaku poolkera ajukoorde. Sealsamas paiknevad ka sellised kognitiivsed võimed nagu liigitamine, arvutamine ja loogiliste järelduste tegemine. See ei tähenda siiski, et keelevõime on seostatav mingi konkreetse piirkonnaga ajus. Aju ehitus ja töötamise pmt-d on äärmiselt keerukad ja kõikehõlmavad. Normaalses keelelises suhtluses kasutatakse kindlasti ka teisi aju piirkondi. Ajustruktuurid ja- protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel on olemas tema esimese keele
SÜÜTUNNE on teadmise "ma tegin valesti" emotsionaalne väljendus. Adekvaatseim viis toimida on oma süütunnet enesele teadvustada. Eneseõigustamine: 1)ratsionaliseerimine in seletab enesele tagantjärele ära, mika ta nii käitus kuni hakkab ka ise uskuma. 2)projektsioon- enda silmis taunitavate impulsside ülekandmine teisele. 3) formaalne pihtimus katsutakse saavutada teiselt õigustust oma teole, minnakse lähedase inimese juurde või kiiriku. KOGNITIIVSED VEAD: 1)Liialdav suhtumine : mõtlemine suurtes kategooriates (alati, iga kord, mitte kunagi) a)dihhotoomiline e mustvalge mõtlemine, tähendab tavaliselt puudujääke sallivuses. B)negatiivse ületahtsustamine- ettemuretsemine. C)positiivse alatähtsustamine- sain ülikooli siis, aga kuidas ma seal hakkama saan?. 2)Mõtete lugemine põhineb vääral usul, et kõik inimesed mõtlevad ühtemoodi ja arvamus, nagu teine loeks mõtteid
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine....................................................................................................
kui sama rassi inimest. Emotsionaalsed protsessid Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Tegemist on tundmuse konkreetse vormiga. Tundmustest eksisteerib rohkem negatiivseid tundmusi, sest emotsioonide esmane bioloogiline roll on signaalne, printsiibil ohutu-ohtlik, meeldiv-ebameeldiv. Emotsioonis peegeldub ärritajate ja olukordade tähtsus ja tähendus indiviidile. Kui tajud jms on kognitiivsed, siis emotsioonid ei ole mitte mõtlemise ja arusaamisega seotud vaid tunnetega (tegemist afektiivse neuroteaduse hulka kuuluva valdkonnaga). Selline reageerimisviis on kiire võimalus aru saada, kas inimest ohustab miski või mitte – kas on miskit olulist või ei. Kui asi on seotud ohuga, või vastupidi, mis on seotud üliheade asjadega, siis on hea, kui ollaksegi kiiresti valmis reageerima.
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
kasvab Euroopas pidevalt, kuid EL riigid kulutavadpreventsioonile vaid 2-3% oma eelarvest. Läbi elustiili muutuste (õige toitumine ja füüsiline aktiivsus) on ärahoitavad - kuni 90% 2. tüüpi diabeedist - 80% südamehaigustest - peaaegu 50% kasvajatest. --- Stressreaktsiooni olemus, mõju tervisele ja heaolule. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad autonoomsete ja/või endokriinsete mehhanismide vahendusel biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, nn stressreaktsioon, mis toimub, et muuta protsessi organismi sees või muuta välist keskkonda ja olukorraga kohaneda. (Selye) Faasid: alarm, vastupanu, kurnatus Stressreaktsioon • on organismi mittespetsiifiline reaktsioon • ei ole seotud konkreetse stiimuliga • tekib siis kui inimene hindab olukorda ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust sellega toimetulekuks, • kujunemisel on määravaks kriteeriumiks inimese enda emotsioon ja hinnang.
Xu, T.Rickards, 2007). o Idee on uus o ja kasulik - võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. - suunatud uudse kujutluse rakendatavusele -probleemide lahendamine uuel viisil. - kaasaegsetele organisatsioonidele eluliselt vajalik, sest võimaldab leiutada uudseid alternatiive olukordades, kus standardsed tegevusviisid ei võimalda tekkinud probleeme lahendada. - Loovust kui saavutust mõjutavad 3 faktorite rühma: kognitiivsed tegurid, keskkonnafaktorid ja isiksuseomadused. 2. Mis on innovatsioon? - Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. - Innovatsioon ehk ideede edukas ellu rakendamine. 117. 1. Kirjeldage loovusjuhtimise kolme printsiipi. 118. Loovjuhtimine on loovuse teooriate ja protsesside rakendamine indiviidi, grupi, organisatsiooni ja kultuuri tasandil juhtimiseesmärkide saavutamiseks (F. Xu , T.Rickards, 2007). 119. Eeldab:
1. siseriiklikud struktuurid: a) poliitiline struktuur (institutsioonid, avalik haldus, valitsustevahelised suhted, õigusstruktuur) ja b) esindatuse struktuurid (poliitilised parteid, survegrupid) 2. Avalik poliitika: selles tegutsejad, poliitikaprobleemid, stiil, vahendid ja ressursid. Stiil võib muutuda nt vähem konfliktseks, korporatiivsemaks, pluralistlikumaks või nt rohkem reguleerituks. Mõjutusi Euroopast on poliitikale nii ühildumise näol kui ka otsese ülevõtmise näol. 3. Kognitiivsed ja normatiivsed struktuurid- diskursus, normid ja väärtused, poliitiline legitiimsus, identiteedid, riigi valitsemise traditsioonid, poliitikaparadigmad. Normatiivsed muutused võivad omakorda tekitada muutusi kogu poliitikastruktuurides, näiteks võib diskursus muuta seda, kuidas poliitilised parteid tõlgendavad erinevaid dilemmasid. Lisaks võivad muuta huvisid ja eelistusi, mille põhjal peetakse läbirääkimisi. osapooled (EL liikmed ja kolmandad riigid)
5) Reklaamitava firma või organisatsiooni suhtes. 6) Reklaamitava kauba või teenuse suhtes. 7) Reklaamiappelleeringut kandva nähtusteringi või sotsiaalse grupi suhtes. Hoiakute rakendamine ja arvestamine: 1) Olemas olevate hoiakute ära kasutamine. 2) Uute hoiakute loomine. M. Fishbeini ja I. Ajzeni teooria - hoiakuline komponent esineb lahus normatiivsest komponentist ning et hoiakumõjud on vahendatud kavatsuse kaudu. Määravad markide suhtes kujunevad hoiakuid nii kognitiivsed kui ka tundeelamuslikud protsessid. 8 Reklaamijaite strateegijad: 1) Mõjuda eelkõige kognitiivsele. 2) Mõjuda eelkõige afektiivsele (hedonilisele). 3) Mõjuda eelkõige käitumusikule. - Aad (attitude towards advertisement) - hoiak reklaamteate suhtes - eelsoodumus vastata soodsalt või ebasoodsalt teatud reklaamile selle teatud kindlal esitamisjuhul. Aad komponendid: 1) Reklaami usutavus. 2) Reklaami taju.
juba 1940. aastal.57 Nõukogude perioodil siinse elanikkonna hulgas suuremahulisi intelligentsuse testimisi läbi ei viidud, kuid viimastel aastatel on kasvanud huvi vastava temaatika vastu.Autoril puuduvad andmed, et praeguseks ajaks oleks läbi viidud kodumaiseid empiirilisi uuringuid kurjategijate intelligentsuse kohta.Intelligentsuse mõiste on tihedalt seotud teooriaga ja intelligentsusest ei saa rääkida üksnes kui akadeemilisest võimekusest. Intelligentsuse alla kuuluvad ka kognitiivsed võimed ja oskused alates oskusest verbaalselt (sõnade abil)probleeme lahendada kuni moraalsete otsuste tegemiseni. Paljud uuemad interventsiooniprogrammid, millest mõned on osutunud suhteliselt edukaks,ongi olnud suunatud kurjtegijate kognitiivsete oskuste parandamiseks.Intelligentsusega on seotud mitmed siiani täpselt vastamata jäänud küsimused, mis teeb keeruliseks hinnata selle omaduse mõju kriminaalsele käitumisele. Esitame need lühidalt, nagu seda nägi Ameerika Psühholoogia
hästi mõõta - Mõned on paremad ajas ja mõned on paremad ruumis Kognitiivse süsteemi mudeli parameetrid: - Meelde ei saa jääda rohkem kui… (see mis on nägemisväljast kaugemal nt) - Järeldusi saab teha ja kuid see ei pruugi olla eriti spetsiifiline ega täiuslik töötlus - Aeglaselt liikuvaid ühikuid avastatakse aeglasemalt ja kiiremaid kiiremini - Klassikalised kognitiivsed eksperimendid - Oluliste avastuste tegemise vanus tõuseb - Kuulsaks saavad üldised ja valed asjad - Varem esmaavastajad, nüüd ’teise laine’ arengajad Tajumise piirangud Ajalised ja ruumilised vastastoimed väljenduvad nii laboris kui väljaspool. Tajusüsteem töötab psühholoogiliste ja füsioloogiliste piirangute tingimustes ja küllalt sageli on mõistlik neid piiranguid tunda. Töötab ainult selle ulatuses millega oleme kohastunud. Nt
ning lisaks ka pärsivad kesknärvisüsteemis tegevust. 59. Mis on sõltuvus? Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. 60. Mis on uimasti kasutamisel tekkiv tolerantsus? Tolerantsuseks nimetatakse olukorda, kus uimasti esialgsed annused ei tekita enam rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Esialgse toime saavutamiseks tuleb annust suurendada. 61. Mis on kognitiivsed protsessid? Aistingut, taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemist nimetatakse tunnetuslikeks ehk kognitiivseteks protsessideks. Need on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. 62. Mida nimetatakse aistinguks? Aistinguks nimetatakse ümbritseva maailma üksikomaduste tunnetamist (nt heli kuulmine, värvuse nägemine, puudutuse tundmine, valu). Aistingud jõuavad inimeseni läbi meeleorganite. 63. Millised on erinevad inimese meeled?
B. Baasteaduste areng: 1) keeleteadus. Keel(t)e kirjeldamine keele struktuur, kõneprotsess, tekstid (suulised, kirjalikud), kõnemehhanism Tähendus ja mõte (pragmaatika) Integratsioon teiste teadustega (psühholoogia, semiootika, loogika) 2) Psühholooiga. Kõneprotsessi kirjeldamine psühhofüsioloogiline mehhanism, teadmised, suhtlemissituatsioonid, isiksuse küsimus (motiivid, eesmärgid,; miks ja milleks ma midagi kõnelen ja kuulan), kognitiivsed protsessid (mõtlemine, taju, mälu) 3) Sideteooria. Teate kodeerimine edastamine dekodeerimine (kommunikatiivne akt). 4) Muud semiootika, loogika, neuroloogia, logopeedia. Objekt keelematerjal eri ainesed Kõnearendus, kui soodustame suhtlemist neil?? Kokkuleppeline tava on, et ühel sõnal on mitu tähendust. Nt vana ja uus, erinevates kontekstides, on ,,uus" mitu tähendust. Ehk siis kuidas nendest rääkida. Kuna teadmisi
Keskkonnateadlikkuse alla kuulub looduskeskkonna- ja keskkonnakaitsega seotud 5 mõtete, suhtumiste ja käitumisviiside süsteem (Raudsepp, 202, 36). Keskkonnateadlikkus võib avalduda teoreetiliste vaadetena ja igapäevamõtlemises, keskkonnasõbraliku tarbimisena kui ka igapäevaelu valikutes. Keskkonnateadlikkusel on kognitiivsed, hinnangulised ja käitumuslikud komponendid. Analüüsi eesmärgil on otstarbekas jaotada keskkonnateadlikkus erinevateks osadeks. a. kognitiivne komponent: teadmised, ettekujutused ja arusaamad (keskkonnaprobleemide teadvustamine). b. hinnanguline komponent: keskkonnaga seotud hoiakud ja normid. c. käitumuslik komponent: konkreetne keskkonda mõjutav tegevus (elulaad) (Raudsepp, 2002).
Ütluste rühmitamine pragmaatilise tähenduse põhjal on üheks verbaalse suhtlusoskuse (dialoogis osalemise) kujundamise eelduseks. Küsimused tekstitasandil: Põhjaliku ülevaate teksti mõistmiseks kasutatavatest kognitiivsetest strateegiatest on esitanud T van Dijk ja W. Kintsch (1983). Monograafias kirjeldatud strateegiad on järgmised: Propositsioonistrateegia — kujutab endast minimaalsete teabeüksuste mõistmist. Propositsioonid on abstraktsed kognitiivsed üksused (koosnevad predikaadist ja argumendist või argumentidest). Tüüpiliseks propositsiooni vasteks keeles on baaslause ehk tuumlause. Vabade laienditega laused, rääkimata liitlausetest, sisaldavad enamat kui ühte propositsiooni ehk teisisõnu, moodustavad liitpropositsiooni. Traditsioonilise terminoloogia järgi kujutab propositsioonistrateegia endast operatsioone lausetähenduse mõistmiseks. Tasub veelkord meelde tuletada,
liikumispuuded ning õib esineda ka vaimpuue - Peamine liikumispuude põhjus Olenevalt ajukahjustuse piirkonnast: - Spastilisus – eesaju motoorika alad - Düskineetiline vorm – basaalganglionid, tahtmatud liigutused - Ataksia – väikeaju, rabedad liigutused, tasakaaluprobleemid ja keha ruumitaju Kaasuvad probleemid: söömis- ja joomisraskused, nägemisprobleemid, kuulmiskahjustused, kommunikatsioonihäired, sensoorse tundlikkuse häired, kognitiivsed häired, krambisündroomid, emotsionaalsed-sotsiaalsed probleemid, deformatsioonid Hüdruotseefalus e vesipea - Ajuvedelik tekib ajuvatsakestes. Peamine imendumine toimub peaaju kulaosa pealsetes struktuurides - Aju vedelik koos jääainetega tuleb välja, imbub laiali. Uueneb ööpäevas u 3x. Kui vesi hakkab kogunema siis avaldab rõhku ja surub aju kudet väljapoole - Väikelastel ei ole koljuluud veel jäigaltkokku kasvanud ja pehmete koljuliideste arvelt saab pea venida
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keele...
Teiste inimeste poolt korda saadetud teod, kui need ei vii järjekindlalt negatiivsete tulemusteni ja jäävad karistamata või esinevad hoopis meelelahutuslikus kontekstis (film, reklaam), õpitakse ära operantse tingimuse mehhanismide abil. Kui kõrvalt jälgitavad agressiivsed teod saavad positiivseid kinnitusi, siis võib õppimine olla küllaltki efektiivne. Üks põhiline seletus, miks inimene käitub agresiivselt. 6. Kognitiivne: inimesel tekivad peas kognitiivsed skeemid agressiivse käitumise kohta ja kui need skeemid kinnituvad, neid esitatakse üha rohkem siis inimene muutub tolerantseks agressiivse käitumise osas. Hoiakud muutuvad liberaalsemaks. Näiteks ohvri kiusamise puhul, on kiusaja hoiakud agressiivse käitumise osas positiivsed. Skeemid tekivad ja kinnituvad. Üks põhiline seletus, miks inimene käitub agressiivselt. Kampaania ,,Ära löö last" kognitiivse põhimõttega, püüti muuta hoiakuid.
kuuluvatest sõnadest, nt aituma aita, jumal; etskae et sa kae, oot-oot oota jt. 3) Laenulised hüüdsõnad: halloo, marss, proosit, tsau, pakaa, jess, jepp, õu. Hüüdsõnade jaotus funktsiooni alusel: 1.Ekspressiivsed interjektsioonid osutavad või esitavad kõneleja tundeavaldusi, nt ai, oh, päh, vuih. Nende all kaks rühma: 1a) emotiivsed interjektsioonid, mis osutavad kõneleja emotsioonile, nt öäk, prr, uih, aih; 1b) kognitiivsed interjektsioonid, mis osutavad kõneleja teadmistele kõnehetkel, nt ahaa, soo-soo, sooh, nii-nii. 2) Konatiivsed interjektsioonid, mis väljendavad kõneleja tahteavaldusi, nt hei, uu, kuss, säh. Need on suunatud kuulajale eesmärgiga panna teda tegutsema või tõmmata kuulajate tähelepanu. 3) Faatilised interjektsioonid suhtluskontakti sõlmimise ja hoidmise vahendid, nt jah, mhmh (tagasisidesignaalid); noh, no (kõnevooru alustamise vahendid). 4) Onomatopoeetilised interjektsioonid:
neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimest ühiskonnas (grupis). Arengupsühholoogias uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel kognitiivsed funktsioonid, millised on kaasa sündinud, millised ühiskonna poolt arendatud jne. Psühhofüüsika uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajalne järgnevus jne) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. · Mis on eksperiment? Vaatlus? Intervjuu? Too iga uurimismeetodi kohta oma näide. Eksperiment ehk katse: tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne
meronüümia sarnasus LIKE (HOW, AS) NAGU Võrgustikud: Kultuurisidusus on seotud sellega, et tekste luuakse lakkamatult juurde ning tekib tekstide võrgustik, ühest tekstist tehakse teiseseid tekste metatekst. Metafoorsed ülekanded on inimese keha, loomade, taimede, toidu ja mitmesuguste jõududega seotud valdkonnad. Tavalisemad sihtvaldkonnad on emotsioon, moraalsus, mõte, inimsuhted ja aeg= kognitiivsed tunnetused inimesel. 83. Tähenduse kujunemine Tähendus ehk semantiline allsüsteem. Tähendusel endal kuuldav või nähtav aines puudub. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi (eelkõige leksikon) kaudu, tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Veel täpsemalt: tähendus on vastuvõtja tõlgendusprotsessi tulemus, kus vihjeteks on sõnumites identifitseeritud sõnad, muutelõpud, laused jm
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
väärtushinnangute vahel. Oma poliitilikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Ja nii edasi... lõppkokkuvõttes üks päris kasulik asi või mis? 3 4 TEINE OSA POLIITILINE KÄITUMINE 2. PEATÜKK Poliitiline käitumine: tõekspidamised ja tegevus. POLIITILISED USKUMISED Inimese poliitilistel uskumustel võib olla 3 sorti orientatsioone: 1. Kognitiivsed teadmistel põhinevad, poliitilised "faktid" 2. Affektiivsed tunnetel põhinevad 3. Hinnangulised faktide ja tunnete süntees, mille tulemuseks on hinnang mingi pol. nähtuse kohta. USKUMUSTE SÜSTEEMID Uskumuste süsteem: inimeste poliitiliste orientatsioonide kogum mingi poliitilise teema suhtes. Arvamuste skeem: mingil teemal otsuse langetamiseks lähtub indiviid teadmistest, tunnetest ja hinnangutest.
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmenta...
Hoiakute ja arvamuste muutumise põhimehhanismiks on peetud tunnetuslikku vastust reklaamiteatele, kusjuures põhiliselt peab see toetuma reklaamitava objekti suhtes isiku poolt leitud toetavatele argumentidele ja vastuargumentidele ning suhtumisele teate allikasse. Lisaks hoiakule reklaamitava objekti suhtes peab kindlasti arvestama ka hoiakut reklaamteate kui sellise suhtes, tema teostuslikku külge. Markide suhtes kujunevaid hoiakuid määravad nii kognitiivsed kui ka tundeelamuslikud protsessid. Mõnikord tuuakse nendele kahele hoiakukomponendile lisaks veel tahtelis motivatsiooniline komponent. Reklaamijate kolm võimalikku strateegiat: 1. mõjuda eelkõige kognitiivsele hoiakukomponendile ning selle kaudu mõjutada ka teisi komponente soodsas suunas 2. mõjuda eelkõige afektiivselt/ hedooniliselt komponendile ning selle kaudu toimida soodsalt muudelegi komponentidele 3
Krüptotüübid – keele varjatud kategooriad: iga keele struktuuris on jooned, millest keele rääkija ei ole enamasti teadlik, ent mis korraldavad keele esindajate mõtlemist. Nt tuleviku vormi puudumine või olemasolu, sugu näitavate asesõnade puudumine või olemasolu- Stephen Levinson Hollandi keele rääkijad: suund oma keha suhtes (kõrval, vasakul). Guugu yimithirri rääkijad: suund vastavalt ilmakaarele Melissa Bowerman Lingvistilised ja kognitiivsed kategooriad arenevad paralleelselt Keel ei määra mõtlemist ega mõtlemine keelt; mõlemad mõjutavad üksteist vastastikku Konseptsioonidel on nagu värvidel üsna üheselt mõistetud keskpunkt, prototüüp, ent erinevus on ebamäärane ja selles, kus üks konseptsioon muutub teiseks on arusaamad erinevad indiviiditi ja ühiskonniti. George Lakoff ja Mark Johnson. Metaphors We Live By (1980) Konseptuaalsete prototüüpide allikas on meie kehaline kogemus
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite...
Bowlby sõnul kujunevadki kiindumussuhete peale sõprussuhted ja romantilised suhted Lapsed, kes ühe aastaselt tunnevad kindlad suhet - on nad lasteaiaeas hoolivamad ja seltsivanad, teismelisena nad leiavad rohkem lähedasi sõpru ja oskavad luua lähedasi sõprussuhteid paremini ning noorukieas kannatavad vähem stressi ja depressiooni all Aju areng on suurel määral seotud ka emotsinaalsete kiindumussuhetega - terve aju (emotsioonide reguleerimine, ellujäämise efekt, kognitiivsed võimed paremad) ja uinuv aju (arenemata jääb kõne, lõhnataju kõige tugevam ja sellega uuritakse maailma, emotsioone ei suudeta edastada ega sõnastada, rahustamine kõneldes ei toimi) Ka stress toodab teatud hormoone Kortisooli tase tõuseb siis kui lastel on liiga vähe und - samuti tekitab stressi - erutustase on kõrge ja seda ei osata maha võtta Mäng Ema ja lapse (seotus)suhe Sotsiaalne ja emotsionaalne heaolu terviklik areng
vahetu juhtim. ja juhi mõjuvõimuga seond. küs. Tõhusa juhtim. eeldus: tööt. motiv. Motivats. - tööt. soov rakend. oma võimeid konkr. eesm. saavut. Tuntuimate motivats.teooriatena märgit. töörahulolu ja -protsessi teooriad: 1. Hedonism in. püüdl. rahuldatuse poole ja hoidub ebameeldiv. ning valust. 2. Instinktide ja isiksuse teooriad in. käitum. põhin. instinktidel. 3. Võimendi teooria in. käitum. põhin. varasem. käitumusl. kogem. ja tagasisidel. 4. Kognitiivsed ja ootuste teooriad in. käitum. on ratsion. ja teadlik. 5. Õppimisteooriad in. vaj. ja motiivide omand., mida saab õppim. suunata ja muuta. 6. Võrdsuse (õigluse) teooria in. võrdl. tööd ja saadavat tasu teiste in. anal. tulemustega. 7. Vajad. teooria käsitl. in. põhivajad. ja nende rahuldam. seaduspäras. Pers. juhtim. on muut. indiviidikesksemaks. Tööt. pole enam ainult vahend org-i eesm. realis., vaid juhtide partnerid. Nüüdisaegsed teooriad väärtust. suhtlem
Kuigi reklaamid on meid kõnetada püüdvad tekstid, ei saa öelda, et kõik, millele tähelepanu pöörame või mis on meie veenmiseks mõeldud, oleks reklaam. Liigitamine on pigem suhtelise kui absoluutsuse küsimus. Müüma ei pea alati midagi materiaalset, toodet, vaid võib ka ideed müüa (nt poster kiriku uksel). Reklaami seisukohast on oluline, et kampaania toodaks sihtrühmas eesmärgipäraseid reaktsioone. Üldiselt on soovitud eesmärke 3 liiki: Kognitiivsed ehk infotasandi mõjud Afektiivsed ehk tundetasandi mõjud Konatiivsed ehk käitumistasandi mõjud Reklaam ise võib olla väga selgelt suunatud eesmärgile. Kognitiivse mõju taotlemisel vahetatakse infot, nt „Sellel mootoril on palju hobujõudu; kreem on veebaasil“. Afektiivsel taotletakse suhtumist, nt „Eelista eestimaist!“. Konatiivsel tahetakse, et kohe järgneks käitumine, nt „Helista kohe, siis saad odavamalt
Tavaliselt on ebausaldusväärse jutustaja tüübid: hull, kelm, kloun, narr jne. Hullu võetakse nigunii teistmoodi ja sellepärast saab sageli avada teemasid (eriti mingil kindlal ajastul), mida muidu ei saaks. Ebausaldusväärne jutustaja võib olla ka naiivne 23.Fokusseerimine Fokuseerimine tähendab seda, kes kõneleb või ka kes näeb. See tähendab, et iga lugu esitatakse läbi teatud prisma, mingist vaatepunktist. Lisaks on olulised ka kognitiivsed (taju) ja emotsionaalsed aspektid. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: Nullfokuseerimine kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus ehk kolmandas isikus jutustus võib edastada vaid ühe tegelase piiratud vaatepunkti; liikuv vaatepunkt) Sisemine fokuseerimine Jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvus vool) Ühes loos võib olla esindatud ka piiratud vaatepunkti. Reaalsuse väljendamine
näha erinevusi õiguse kui ühiskonna ühe fenomeni ja eetika või moraali kui sellest erineva fenomeni tunnuste vahel.] Üks (loogiliselt järjekindlaim ja metodoloogiliselt põhjendatuim) õiguspositivismi põhjendusi võiks seisneda väites, et moraalsed otsustused on loomult mittekognitiivsed (objektiivselt tuvastamatud) ega kuulu seega juriidilise praktika olemusse ning ka teooria ei saa nendega arvestada võrdväärselt kehtivate õigusnormidega, mis on kognitiivsed (objektiivselt tuvastatavad). Tegelikult kasutavad seda argumenti aga hoopis rohkem õigusrealistid (kes kehtiva õiguse asemel seavad uurimisobjektiks toimiva õiguse). Positivistid võivad moraalinorme pidada vägagi objektiivseteks, kuid nad leiavad, et moraalinormid eksisteerivad lahus õigusnormidest.[46] See nn lahususe tees on minu arvates pigem metodoloogiline kui ontoloogiline, kuid sellel
pehme – kiinduti pehmesse, aga süüa upitati teistelt, pehme juurde mindi, kui oli hirm, paanika Kontaktivajadus Emotsiooniteooriad: James-Lange teooria – emotsiooni tekkimise põhjus on motoorne ja füsioloogiline reaktsioon, tagajärjena tunneme subjektiivset emotsiooni Cannon-Bard – emotsioonid on seotud ajuga: kui talamus aktiveerib ajukoore, siis tekib emotsioon ja inimesel ise pole mingit mõju oma emotsioonide üle Kognitiivsed emotsiooniteooriad (Schachter ja Singer) – atributsioon(olukorra tunnetamine), kui reageerime, hakkab süda peksma aga olenevalt situatsioonist – emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus Paaripäevane imik eelistab vaadata inimnäole sarnast objekti. Negatiivse emotsiooniga nägu leitakse kiiremini üles rahvamassist kui posit. Depressiivsuse korral nähakse teistes ka neg. emotsioone rohkem.
pehme kiinduti pehmesse, aga süüa upitati teistelt, pehme juurde mindi, kui oli hirm, paanika Kontaktivajadus Emotsiooniteooriad: James-Lange teooria emotsiooni tekkimise põhjus on motoorne ja füsioloogiline reaktsioon, tagajärjena tunneme subjektiivset emotsiooni Cannon-Bard emotsioonid on seotud ajuga: kui talamus aktiveerib ajukoore, siis tekib emotsioon ja inimesel ise pole mingit mõju oma emotsioonide üle Kognitiivsed emotsiooniteooriad (Schachter ja Singer) atributsioon(olukorra tunnetamine), kui reageerime, hakkab süda peksma aga olenevalt situatsioonist emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus Paaripäevane imik eelistab vaadata inimnäole sarnast objekti. Negatiivse emotsiooniga nägu leitakse kiiremini üles rahvamassist kui posit. Depressiivsuse korral nähakse teistes ka neg. emotsioone rohkem.
Arvamus ja tõesus – Platoni jaotus, aluseks oli episteme – ideede kategooriad, Reaalsuses tajutav (väljaspool aega ja ruumi), toxa – käib ajalis-ruumilise kohta, saame meeltega tajuda. Postivistidel olid samad tunnused. Vahekord platoniga – midagi empiiriliselt tuvastatav, Carnap. Normatiivseid mõisted olid Carnapi jaoks mõttetud. Lk 33, LOE!. Normatiivsed mõisted Carnapi jaoks eneseväljendus. Normatiivsed väljendid pole kognitiivsed. Positivistid käsitlesid ennast kui traditsiooni katkestajaks, siis Rorty ütleb, et positivstid pole vaba vanast traditsioonist, sest realism jääb alla. Pragmatistid? Carnap – filosoofias on meetod, mingi käsitlusviis. Vastuväide Reaalsusele tähendab? Lk 34. Pragmatism ja kaasaegne filosoofia lk 35 Tulid euroopa mõjud ja loobuti pragmatismist. Kriitika? Traditsiooniline kriitika pragmatismi vastu lk 36.
Laps on samaaegselt usaldav ja skeptiline, ettevaatlik ja riskivalmis, realistlik ja lopsaka fantaasiaga, sihikindel ja paindlik, hea detailitajuga ent oskab näha ka tervikut, väga püsiv huvitavate ülesannete lahendamisel ja püsimatu monotoonse töö tegemisel. 49 Lapse loominguline hoiak või pühendumus paneb lapse uurima ja riskima, mõtlema keerukamalt ja kasutama kujutlusvõimet. Kognitiivsed oskused omalt poolt võimaldavad ideid genereerida, nende kallal töötada ja nendega mängida. Mida rohkem genereerib laps mõtteid mängulises ja sundimatus olukorras, seda sujuvamalt leiab ta tulevikus lahendusi ka elutähtsatele probleemidele. Meie lähenemine lastele peaks olema mõistev, meie eesmärgiks aga vähendada nende vigu ja toetada nende pingutusi. Uurimused näitavad, et on väga tähtis, et me loodaksime lastest palju
viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Dispositsioonide hierarhiline süsteem: 1) madalaim, kuhu kuuluvad elementaarsed hoiakud ja sättumused, mis fikseeruvad esmaste vajaduste ja lihtsamate situatsioonide mõjul. 2) sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid.need on tunduvalt keerulisemad. Sellel tasandil on selgesti eristatavad kognitiivsed, emotsionaalsed ja 22 käitumuslikud komponendid. 3) kõrgeima astme moodustab väärtusorientatsioonide süsteem, mille tuumaks on isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku informatsiooniga kindlustatuse; soov on arusaamine sellest, millega ja kuidas antud tingimustes vajadust rahuldada; püüdlus on teadvustatud sihipärane suundus millegi saavutamisele. Tunnetusprotsessid Sissejuhatus
1. siseriiklikud struktuurid: a) poliitiline struktuur (institutsioonid, avalik haldus, valitsustevahelised suhted, õigusstruktuur) ja b) esindatuse struktuurid (poliitilised parteid, survegrupid) 2. Avalik poliitika: selles tegutsejad, poliitikaprobleemid, stiil, vahendid ja ressursid. Stiil võib muutuda nt vähem konfliktseks, korporatiivsemaks, pluralistlikumaks või nt rohkem reguleerituks. Mõjutusi Euroopast on poliitikale nii ühildumise näol kui ka otsese ülevõtmise näol. 3. Kognitiivsed ja normatiivsed struktuurid- diskursus, normid ja väärtused, poliitiline legitiimsus, identiteedid, riigi valitsemise traditsioonid, poliitikaparadigmad. Normatiivsed muutused võivad omakorda tekitada muutusi kogu poliitikastruktuurides, näiteks võib diskursus muuta seda, kuidas poliitilised parteid tõlgendavad erinevaid dilemmasid. Lisaks võivad muuta huvisid ja eelistusi, mille põhjal peetakse läbirääkimisi.
Seaduses kirjas, et kõigil on lubatud (just isikupärasusi arvestades) haridus. Aga ei öelda, mida selleks teha tuleks. SAMAS õppekavad ütlevad siis seda. Need on riiklkult ette antud. Pg 24 et lapse tase tuleb kindlaks teha, siis saab otsustada mida ja kuidas teha, et see haakuks lapse tasemega. Oluline on, et KÕIGI laste arenfut tuled jälgida ja hinnata! ET oleks kõigi laste puhul nende tase teada. Pg 5(4) kognitiivsed protsessid on siinkohal välja toodud, mida tuleks iga lapse juures arvsetada, mis tasemel ta on. Pg16- Ka koolis tuleb jälgida õpilase arengut . Tema taset vaadata ja võimalikke erivajadusi arvestada. Lisaks riiklikele õppekavadele. Mida täpselt teha (teatud) lastega, peaks tulema konkreetse asutuse õppekavast! Paljudes asutustes (just koolides) on üks inimene, kes vastutab, mis seal koolis erivajdustega lastega tomiub
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide...
viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Dispositsioonide hierarhiline süsteem: 1) madalaim, kuhu kuuluvad elementaarsed hoiakud ja sättumused, mis fikseeruvad esmaste vajaduste ja lihtsamate situatsioonide mõjul. 2) sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid.need on tunduvalt keerulisemad. Sellel tasandil on selgesti eristatavad kognitiivsed, emotsionaalsed ja käitumuslikud komponendid. 3) kõrgeima astme moodustab väärtusorientatsioonide süsteem, mille tuumaks on isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku informatsiooniga kindlustatuse; soov on arusaamine sellest, millega ja kuidas antud tingimustes vajadust rahuldada; püüdlus on teadvustatud sihipärane suundus millegi saavutamisele. Tunnetusprotsessid Sissejuhatus Tunnetusprotsesse nimetatakse ka psüühilise tegevuse vormideks
(Lastel tihti) Tavaliselt on äratyundmine palju efektiivsem kui meenutamine. (pilte ja nägusid osatakse paremini kokku panna kui vabameenutamisega ka 34 aasta pärast) Hüpermneesia mälu efektiivsus on hämmastav, esineb just visuaalse materjali puhul (paari aasta pärast mäletasid inimesed veel 63-97% piltidest mida neile näidati ka 10000 pildi seast!!!!) Kognitiivsed kaardid kuidas inimene säilitab ja reprodutseerib keskkoonna ja territooriumi ruumisuhteid kaugusi, suhtelisi asetusi, proportsioone jne. (oma elukeskkonna vahemaade mastaabi suurendamine ja kaugemal asuvate punktide vahemaa vähendamine Inglismaa koduperenaised joonistasid inglismaa kaarti + konfiguratsiooni lihtsustamine, huvitav piirkond diferentseeritum jne) Mälu liigid:
- sotsioloogia: sotsiaalsed struktuurid ühiskonnas ja gruppide tavad ning käitumine Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 - sotsiaalpsühholoogia: indiviidi emotsioonid, tunded, käitumine mida mõjutavad teised inimesed, grupid - isiksuse tasand: indiviidi psüühilised protsessid, individuaalsed erinevused - arengupsühholoogia: vanus, arengutasandid, läbi elu inimest puudutavad muudatused - kognitiivne psühholoogia: individuaalsed vaimsed struktuurid, kognitiivsed protsessid - neuroteadused: individuaalsed elektrokeemilised protsessid Indiviidi poole Kõik, mis on sotsiaalpsühholoogiast allapoole, on indiviidikeskne, ülespoole on ühiskonna ja gruppide teema. Seosed on nii üles kui allapoole. Seos isiksusepsühholoogiaga Kõige suuremad seosed selle teadusharuga. - Isiksuse uurijad on huvitatud privaatsetest psüühilistest funktsioonidest - SP: ühised, kõiki haaravad sarnased omadused. Situatsioolised faktorid
valida elukohta, veeta vaba aega samamoodi, nagu kõigil teistel inimestel. (Roosental, 2003). Kirjanduses on andmeid, et puuetega inimesed on oma puude tõttu teistest halvemas olukorras: paljud kohad on neile füüsiliselt ligipääsmatud, kulutused teenindusele, rehabilitatsioonile, abivahenditele, haridusele, kultuurile jms. on suured ning kaaskodanike suhtumine sageli eelarvamuslik (Pedak, 2006). Füüsilised, psühholoogilised, emotsionaalsed või kognitiivsed puuded on sageli sünonüümiks sotsiaalsele isolatsioonile ja võimalustele teha tegevusi (Whiteford, 2006: 236). Eeldades, et puuetega inimesed on teistest halvemas olukorras, otsitakse vastust, kas tegevustest kõrvalejäämine on seotud sellega, et paljud kohad on neile füüsiliselt ligipääsmatud, et tegevustes osalemine nõuab suuremaid kulutusi, kui neil on (kulutused teenindusele, rehabilitatsioonile, abivahenditele, haridusele, kultuurile jms
unustab ära Empaatia, ehtsus(ehk eksperdi fasaadist loobumine)Nende ukse taga on saba. Nõustaja rolli on raske õpetajal võtta. Laste ja noorukite nõustamise erinevus Noorukid on peredesr vähem sõltuvad kui lapsed, nende sotsiaalne süsteem on rohkem seotud eakaaslastega.Vahel peab nõustaja olema nagu advokaat, et noorukit abistada läbirääkimistel oma perega. Noorukitel on kognitiivsed võimed palju arenemad kui lastel, nõustaja saab valida keerulisemaid sekkumistehnikaid Nõustamissuhe nõuab asutavat suhtumist noore arengulisse vajadustesse. Noorukil peab olema õigus teha ise otsuseid, mis on seotud nõustamisprotsessiga. Täiskasvanute ja noorukite nõsutamise erinevused. Slaid Täiskasvanute nõustamise eelduseks on nende isiku autonoomsus ja iseseisvate otsuste tegemiste õigus. Noorukid ei ole oma otsustes nii vabad, sõltuvad ikkagi täiskasvanutest
teistsuguses järgus kui vajadused. 23 Tabel 1 Arengujärgud erinevates teooriates PSÜHHOSEKSUAALSED (FREUD) PSÜHHOSOTSIAALSED (ERIKSON) KOGNITIIVSED (PIAGET) Oraalne ehk suuga seotud Baasiline usaldus või mitteusaldus (sünnist kuni 12 18 kuuni) Sensomotoorne (tundelis (sünnist kuni 1218 kuuni) laps tajub maailma aistingute läbi, mis võivad tekitada kas liigutuslik) – 02 a. Imik beebi on enesekeskne ja baasi usaldusele või usaldamatusele (inimeste suhtes)
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma ...
omandada metakeelelised operatsioonid: häälimine, häälikupikkuse muutmine, küsimuste esitamine sõnadele, käänamine ja pööramine jne. Seejuures rakendatakse mõtlemisoperatsioone: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine jne. Seega kõne kui mõtlemise mehhanism rakendatakse ühtlasi kõnes kasutatavate keelevahendite uurimiseks. 10. Lapse kõne areng Lapse kõnearengu teooriad jagunevad peamiselt kolmeks: biheivioristlikud, nativistlikud (bioloogilised) ja kognitiivsed. Biheivioristlike teooriate tuntud esindajateks on Ch. Osgood ja B. Skinner. Teooria põhiseisukohad on järgmised: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrabki nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi (seosed: sõna-objekt, sõna-sõna); peamised omandamist vajavad keeleüksused on sõnad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
