eelistavad vähem liikumist nõudvaid tegevusi ning mängivad sageli paaris. Uurimuses 3-ja 5-aastaste kohta toetasid emad, isad ja ka samaealised kaaslased laste soole kohast käitumist ning laitsid soole mittekohast käitumist. Lapsed imiteerivad rohkem samasoolisi eeskujusid ja jäljendavad soole omaseid tegevusi, kuna nad saavad aru, et samasoolised lapsed teevad nii. Sooskeemid on kognitiivsed struktuurid, mis organiseerivad soo teadmuse ootuste kogumisse, mis hõlmab seda, mida on oluline jälgida ja mida on kohane jäljendada. 4.või 5.eluaastaks suudavad lapsed eristada põhilisi erinevusi, näiteks musta ja valget inimes, ning paari järgmise aasta jooksul keerulisemaid, näiteks angloameeriklasi ja hispaanialasi. Paljudel lastel ilmneb rassiline eelarvamus 4.või 5.eluaastast, kui nad
Õppe-eesmärkide spetsifikatsioon kajastab oma kahe mõõtmena nii sisulist kui ka soorituslikku külge. Nii saab neid esitada tabelina, mille ühe mõõtme moodustab sisu loetelu ja teise sisu omandamist väljendavad õpilaste soorituslikud oskused. 12. Nimetage R. Gagné õpiväljundite põhikategooriaid? R. Gagné õpitulemuste klassifikatsiooni põhikategooriateks on sõnalise informatsiooni valdamine, kognitiivsed strateegiad, hoiakud, intellektuaalsed ja motoorsed oskused. Õpilaste vaimsed võimed ja kaasaegsed intelligentsusteooriad 1. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid võimeid? 1) Võime toetuda arutluses abstraktsioonidele (ideedele, seostele, mõistetele ja printsiipidele) vastandatult konkreetsete esemete või objektide keeles mõtlemisele (mehhaanilised tööriistad, esemed jne).
6. Selgitage kogemistingimuse ideed. Fraas ’’ninapidi sees’’ on tähenduslik, sest õigupoolest võiks ontoloogiline universalist panna kahtluse alla eelduse, et raipe esteetiline „võtmine“ nõuab just selliseid „nasaalseid“ kogemistingimusi. Võime ju raibet kogeda märksa distantseeritumates situatsioonides, näiteks fotolt või filmilindilt ning välistada ei saa sedagi, et mõni esteetiline vuajerist eelistab raibet hoopis binoklist vaadata. Muidugi võivad ka kognitiivsed asjaolud – nt tühipaljas teadmine, et tegemist on raipega – inhibeerida esteetilise hoiaku sissevõtmist, ent siiski on kindel, kõigil nimetatud puhkudel kaotab vähemasti füsioloogiline etteheide suure osa oma jõust 7. Selgitage füüsi(ka)lise ja loogilise võimatuse erinevust. O-universalism võib hume’ilikult väita, et loodusseadused (sh vomitiivne „loodusseadus“, nö okseseadus) ei ole loogilises mõttes paratamatud. Kuna
indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäiline subjekt. 38. Millised on põhilised isiksuseteooriad? Bioloogilised isiksusekäsitlused: inimene on sarnane loomaga, inimeste käitumist tuleb vaadelda nende bioloogiliste funktsioonide seisukohalt, see tähendab, et inimeste käitumist suunavad instinktid. Psühhodünaamilised isiksusekäsitlused: inimese käitumist põhjustavad seesmised teadvustamata psüühilised jõud, alateadvuse oluline osa. Kognitiivsed isiksusekäsitlused: inimene käitub vastavalt sellele, kuidas ta maailma mõistab ja mõtestab, inimene kui mõtlev olend. Käitumuslikud isiksusekäsitlused: inimese käitumine on õppimise tulemus, keskkonna oluline roll. Humanistlikud isiksusekäsitlused: inimesel endal on kontroll oma elu üle, inimesele on omane püüe areneda ja täiustuda. Tunnusjoonte teooriad: isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda vähe. 39
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õpp...
Efekt oli sama mis antidepressantravil. Selle meetodi tõhusust on tõestanud ka mitmed sõltumatud teaduskatsed. Erinevalt mitmest teisest raviviisist on kognitiivse teraapia efektiivsus dokumentaalselt tõestatud. Kognitiivne teraapia on populaarne ka põhjusel, et ehkki seda rakendavad paljud professionaalsed terapeudid, võib seda kasutada ka tõhusa eneseabitaktikana. Allpool teeme kognitiivse teraapiaga lähemalt tutvust ja vaatleme, kuidas seda ise kasutada. Võin kinnitada, et kognitiivsed võtted on kergesti õpitavad, sest nad põhinevad paljuski kainel mõistusel. Kui olete selle peatüki läbi lugenud, võite neid võtteid hakata depressiooni leevendamiseks ise kasutama. Hetkeline tujutõus raskekujulist depressiooni ei peleta. Ent kui suudate keset musta masendust teha midagi, mis teeb teie tuju paari minutiga veidikenegi paremaks, tunnete, et suudate oma emotsioone talitseda, ning see äratab lootust
veendumused ehk kõrgemat järku skeemid. o Nõustamise protsessis kasutatakse erinevaid tehnikaid: katastroofilise mõtlemise vähendamine vääromistuste parandamise tehnika probleemi ümberdefineerimine/teisiti väljendamine sellisel viisil, mis edendaks tegevust enesekesksuse vähendamine käitumuslikud tehnikad. o Kognitiivsed tehnikad õpetavad kliendile järgmisi tegevusi: Jälgima oma negatiivseid automaatmõtteid. Ära tundma automaatmõtete, tunnete ja käitumise vahelisi seoseid. Kontrollima moonutatud automaatmõtete poolt ja vastu argumente. Asendama automaatsed seletused reaalsemate tõlgendustega. Õppima identifitseerima ja muutma ebaotstarbekaid veendumusi, mis
Kontrollkese (Rottel 1966) Ta jagas inimese käitumise kaheks. Sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus. (meie tulemused määravad ära meie oskused. Kui halvasti läheb, siis tõlgendan, et minu viga) Väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus.(Väline pigem domineerib meie üle. Enda vigu omistad teistele). Maslow vajaduste hierarhia Üleval: Enese teostus Keskel: Esteetilised, Kognitiivsed Alumine kast: Tunnustus(vajan, et mind tähele pannakse), Kuuluvus ja armastus(inimesed, kellega ennast jagada), Turvalisus(mul on kindel paik, kus on turvaline olla), Füsioloogilised(söök, jook, uni). Ps: Kui madalamad tasemed on täidetud, siis alles vajadus enesearenguks, õppimiseks, ilu vajadus. 46 47 Saavutusmotivatsioon Mis meid paneb saavutama? • McClelland ja Atkinson 1960ndad
Üks võimalus on see, et tähelepanusüsteem tekitab sünkronisatsiooni erinevate sensoorset infot töötlevate neuronite vahel. • Ernst Niebur jt (2002) pakkus välja, et sünkroniseerimine ilmneb samaaegsel aktsioonipotentsiaalide saatmisel vastavatesse neuronitesse. • Närvierutuse sünkroniseerides need summeeruvad ja tulemuseks on suurem postsünaptiline potentsiaal (EPSP). Teadvuse alusmehhanismid? • Uurijad on välja pakkunud, et mõned kognitiivsed protsessid on teadvuse jaoks palju olulisemad kui teised – nt arvatakse, et keel võib olla üheks alusprotsessiks, kuna muudab inimese teadvuse olemust (keel kui ineterpreteerija). • Samas ei ole afaasia või parempoolse ajukahjustusega inimesed teadvusetud. • Ilmselt ei ole ajustruktuuri, mis oleks võrdsustatud teadvusega. Pigem on teadvus kõigi kortikaalsete alade ja nende ühenduste ja kognitiivsete kasutusvõimaluste tulemus.
- enesekohased väited - kujutlusvõime produktid - reaktsioonid - eluloolised andmed Kogemuse väljavõtte meetod- saab uurida isiksusesisest variatiivsust, kogemust loomulikus olukorras. Pihuarvutitega nt, päevikud Isiksuseomaduste mõõtmine · Sotsiaalne taju (sh enese- ja teistekohased andmed) · Käitumise vaatlused- sost soovitavus madalam, sest käitumist keerulisem muuta kui valetada küsimustikus. Kas esindavad kogu käitumist? · Implitsiitsed hoiakud · Eksperiment · Kognitiivsed ülesanded (sh tähelepanu kontroll või tähelepanu kõrvalejuhtimine, kättesaadavus, praiming, täidesaatev kontroll, vt M.Robinson, 2007). · Kogemuse väljavõtte meetod jt sarnased meetodid: päevikud, päeva rekonstrueerimise meetod (day reconstruction method), EAR (electronically activated recording). · Psühhofüsioloogilised mõõtmised · Ajukuvamine jmt · Enese ja teiste hinnangud (self- and other-reports) Enesehinnanguliste andmete kasutamise eeldused
Oleneb mis liiki ebaturvaline. Kui mõlemal turvaline- siis pikk suhe. Kui on düsorganiseeritud suhe, siis ei püsi. ???????????? Reegel- turvaline kiindumusstiil tagab suhtes lähedus, püsivuse. Kui mõlemal erinev kiindumusstiil, oleneb sellest suhte kvaliteet. Sensitiivsus tõrjutuse suhtes on pärit lapsepõlvest, lapseeast.ooleneb kas last on tõrjutud. Kui tajutakse tõrjutust, siis toimub partneri süüdistamine. See, kuidas tajume on ka isiksusejoonena meie enda sees. Mõned kognitiivsed ja afektiivsed protsessid toetavad suhteid- partneri idealiseerimine ja suhte idealiseerimine (??????????????????????) Mõned kognitiivsed ja afektiivsed protsessid on kahjulikud suhtele. Rigiidsed, düsfunktsionaalsed uskumused, ebaturvaline kiindumus, sensitiivsus tõrjutuse suhtes. 13. loeng. Viimane loeng. Loovus klassiruumis. 1. loovus. 2. Divergentne ja kovergentne mõtlemine. 3. Joy Paul Guilford 4. Ellis Paul Torrance 5. Loovuse neli tingimust 1. Loovus ld.k. creare- tegema.
alguses Kalduvus reegleid rikkuda, sh vägivaldselt käituda on väga varieeruv erinevate indiviidide vahel ühe indiviidi elu jooksul Vägivaldse käitumise neurobioloogilised alusfaktorid: - emotsionaalne ja käitumuslik düsregulatsioon - emotsioonid ei reguleeri inimese käitumist, vaid düsreguleerivad - ei vallandu emotsioone, mis võiksid käitumist reguleerida - kognitiivsed häired - kogntiivse defitsiidi tõttu saab inimene ümbrusest halvasti aru Probleemid alusfaktoritega - miks samade alusfaktorite olemasolul on indiviidide käitumine siiski erinev? - kuidas alusfaktoreid mõõta? - alusfaktorid ei ole tegelikult muutumatud, aju areng on mõjutatav sotsiaalsete interaktsioonidega - mis toimub erinevate alusfaktorite interaktsiooni korral? Vaatamata põhjuste keerukusele on siiski võimalik anda prognostilisi hinnanguid vägivaldsusriski
Tihti on loovisiksuse iseloomus esiplaanil eriline vastandlikkus. Laps on samaaegselt usaldav ja skeptiline, ettevaatlik ja riskivalmis, realistlik ja lopsaka fantaasiaga, sihikindel ja paindlik, hea detailitajuga ent oskab näha ka tervikut, väga püsiv huvitavate ülesannete lahendamisel ja püsimatu monotoonse töö tegemisel. Lapse loominguline hoiak või pühendumus paneb lapse uurima ja riskima, mõtlema keerukamalt ja kasutama kujutlusvõimet. Kognitiivsed oskused omalt poolt võimaldavad ideid genereerida, nende kallal töötada ja nendega mängida. Mida rohkem genereerib laps mõtteid mängulises ja sundimatus olukorras, seda sujuvamalt leiab ta tulevikus lahendusi ka elutähtsatele probleemidele. Meie lähenemine lastele peaks olema mõistev, meie eesmärgiks aga vähendada nende vigu ja toetada nende pingutusi. Uurimused näitavad, et on väga tähtis, et me loodaksime lastest palju. Täiskasvanu ootused, olgu need siis
· Kultuuriantropoloogia 2 · Kultuurisotsioloogia 1 · Kultuurisotsioloogia 2 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest · Kultuuriuuringud (cultural studies) · Postmodernistlikud ja poststrukturalistlikud kultuuriteooriad · Feminism. Postkolonialism. Globaalkultuuri teooriad. · Kultuuripsühholoogia. Kognitiivsed kultuuriteooriad. · Psühhoanalüütilised kultuurikäsitlused · Kultuurisemiootika · Kultuuriökoloogiad Oluline on pöörata tähelepanu käsitletavate autorite erialakeele kasutusele e metakeelele. S.t. siis mitte seda, kas nad kirjutavad ingl, pr, sks vm keeles, vaid milliseid mõisteid ja väljendeid nad kasutavad kultuurist rääkides. Nt peegeldavad kultuuridefintisoonid sageli mingile perioodile omaseid väärtusi ja teistest distsipliinidest pärit mõjutusi:
suhtes. Kuid on tehtud uuringuid, et lasteaiakasvatus on väga kvaliteetne ning sellistes tingimustes ei mõjuta see lapse intellektuaalset arengut ja ei löö kiilu ema ja lapse kiindumussuhtele, kui laps on juba piisavalt vana. Lapsi ei pea ilmtingimata viima lasteaeda, 14 on võimalus ka palgata lapsehoidja. Kuid Mayall ja Petri (1981) leidsid, et lapsed on lapsehoidjaga tihti ebakindlad ning nende keele- ja kognitiivsed võimed madalamad, kui lasteaias käivatel lastel. Lasteaialapsed on nõus rohkem asju jagama, koostööd tegema ja on empaatiavõimelised. Lk 108-110 4.2. Seotussuhted Seotussuhte alguse tähistajaks on märk, et imik orienteerub eelistavalt ühe või enama eristatava inimese järgi ning signaliseerib nende suunas. Seotussuhte algus on kusagil 7-9 kuu vanustel imikutel. Oma liikumise seostab ta eelistavalt välja valitud inimesega ja püsib selle isiku läheduses
8 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks kadumine, tippiv kõnnak, hüpomiimia, mikrograafia, düsfaagia. Mitte-motoorsed sümptomid – psühhiaatrilised (depressioon, psühhoos, kognitiivsed häired, dementsus, bradükardia, unehäired) ja vegetatiivsed (ortostaas, sfinkterite häired, kõhukinnisus). Ravi – medikamentoosne, kirurgiline, füsioteraapia, tegevusteraapia, kõneravi, psühholoogiline abi, dieet, grupitoetus, haridus. Perifeerse närvisüsteemi haigused. Perifeerse närvisüsteemi ehitus: kraniaalnärvid ja spinaalnärvid, närvijuured, põimikud ja perifeersed närvid.
!! Sotsiaalpoliitika Kasvavad kulutused pensionidele Spetsiifilised meditsiinivajadused (füüsise "ärakulumine", dementsus, taastusravi ja ravimid) Üksikvanurid hoolekandeteenuse kasv Süvavanurid (85+) hooldekodude kasv Hõivepoliitika paindlikud hõivevormid + EKÕ + töötervishoid Majandus- ja innovatsioonipoliitika tootearendus eakale tarbijale Asumi- ja elamupoliitika Miks pole pol.kujundamise ratsionaalsus poliitikas võimalik? Psühholoogilised ja kognitiivsed piirangud (teadmiste ja info puudulikkus) nt eelarveprotsess Väärtuste konflikt nii indiviidis endas kui otsustajate vahel Organisatsioonilised piirangud (spetsialiseerumine, killustumine, info ebapiisavus) Kulukus kui palju kõik ratsionaalne valik maksma läheb ja kas need kulud on õigustatud Kas on ikka piisavalt aega ... - "pronkssõdur" Situatiivsed tegurid (möödaniku mõjud, stereotüübid) - nt sotsiaaldemokraatliku lähenemisega seotud kompleksid seoses minevikuga
7 päevani. Bakteriaalse meningiidi sümptomiteks on äkki tekkinud kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus ning teadvuse hämardumine. Ravivõimalused: Bakteriaalset meningiiti ravitakse antibiootikumidega. Viirusliku meningiidi puhul on ravi nn toetav - põletikuvastane ja vedeliku tasakaalu säilitav ravi. Arvestades olusid ja inimese tervislikku seisundit on võimalik ka kodune ravi. Sagedasemad tüsistused on kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, kuulmiskaotus, vestibulaarfunktsiooni häired ning epileptilised hood. Selleks, et vältida tüsistusi, on väga oluline võimalikult kiire diagnoos ja õigeaegselt alustatud ravi. . Puugiga edasikanduvad haigused Entsefaliit üldiselt on peaajupõletik, tingitud peamiselt viirusest, või bakteritest (diplokokid jt) või nende poolt mõjutatud reaktsioonidest organismis (immuunsüsteemi vastupanu langusel HIV-nakkuse, mononukleoosi, süüfilise puhul jt)
Atüüpiline D Sünnitusjärgne D Somaatiliste sümptomitega D: Anhedoonia Märgatav kaalulangus Varane insomnia Pidurdatus või rahutus Halvem hommikupoolikuti Süütunded ,,Depressiooni kehalised sümptomid'' Fibriomüalgia, Rindkerevalu, Pseudoneuralgia, Krooniline valu, Ärritatud soole-, põie või mao sündroom, Krooniline väsimus Atüüpiline D: Suurenenud isu, kehakaal; suurenenud unevajadus,uneaeg ; seksuaalhuvi langus ; krooniline väsimus ; kognitiivsed häired ; madal stressitaluvus, tujutus ; üksildustunne, suurenendu tähelepanuvajadus ; alkoholi ja suitsetamislembus Naiste D: süü- ja väärtusetusetunne, vähenenud seksuaalsed huvid, suurenenud söögiisu, kehakaalu tõus, ärevus Vanemaealiste D: aktiivsuse alanemine, huvide vähenemine, krooniline väsimus, jõuetus, päevane unisus, öine unetus, isutus ; mälu käepärasuse-,tähelepanu-,keskendusmishäired ; krooniline valu
Vastu hommikut pikeneb. Öö jooksul u. 4 sessiooni. Üks tsükkel kestab u. 90 min.-100min. Kiire une puudujääk võib põhjustada psüühikahäireid, hallutsinatsioone, suurendada agressiivsust. Eneseteadvus Teadvuse üks vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast. · Eneseteadvust ei ole kohe sündides, vaid teikib teisel eluaastal. · Loomadest on lihtsaim eneseteadvus olemas orangutan´il ja simpansil. Tunnetusprotsesside e. Kognitiivsed protsessid · Aistingud- meeltega saadav info · Taju saadavast infot tervikpildi, kujundi loomine · Mälu - info salvestamine, säilitamine, taastamine · Mõtlemine kujunditega manipuleerimine · Keel, kõne sümbolid ja nende kasutamine · Tunded organismi teatud seisundid · Tegevuse juhtimine kooskõlastatud liigutamine · eesmärgipärane tegevus Taju · Taju on rohkem kui lihtne aistingute summa.
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
Tunnetusest saab psüühiliste nähtuse seletaja ja põhjus. Asi on peas, mitte südames! Inimteadvus töötleb infot nagu arvuti. Herbert Simon, Nobel preemia. Miller: maagiline arv. U. Neisser (1967) kognitiivne psühholoogia mõiste. Keel (Noam Chomsky). Aaron Beck: irratsionaalsed mõtted kui depressiooni allikas. Ärevus tunnetusest. Kognitiivne neuroteadus. Evolutsioonipsühholoogia. 1980 ndast alates. Teatud kognitiivsed strateegiad ja eesmärgid on looduslikus valikus olnud nii olulised, et on jäädvustunud ajumehhanismides. Lida Cosmides, David Bush ja Steven Pinker. Kultuuriülene universaalsus. Sookäitumine, valetamine, palvetamine, jutustamine, tunnete avaldamine 13. Religiooni mõju psühholoogiale on suhteliselt väike. 14. Psühholoogia metodoloogiad. - eksperiment; - vaatlus; - vestlus/küsitlus/anketeerimine; - test. 15
tervikule • 3 raamatut subjektiivsest heaolust/elukvaliteedist - eluga rahulolu, Subjektiivne heaolu kognitiivne aspekt – rahulolu, emotsionaalne aspekt – autonoomsete ja/või endokriinsete mehhanismide vahendusel • biokeemilised posit. Emotsioonid - temperamendi ja isiksuse mõju - majanduse ja õnnelikkus, Globaalne mõõde – elukvaliteet, oluline subjektiivset heaolu •füsioloogilised • kognitiivsed ja • käitumuslikud muutused, nn kultuuriliste erinevuste mõju heaolule suurendav tegur on kontrollitunne oma elu üle, mis on mõnede uurijate stressreaktsioon, mis toimub, et muuta protsessi organismi sees või muuta 20. I. Prilleltenski heaolukäsitlus, 5S-mudel. arvates esmane hea vaimse tervise ja heaolu allikas (Taylor, Brown 1988), ka välist keskkonda ja olukorraga kohaneda
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus- mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria- sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria- inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus- inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus- keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride teke. Pikt...
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
Epitalamus talamusest kõrgemal ja tagapool, koosneb käbinäärmest ja habenulaar tuumadest. Käbinääre toodab melatoniini, mis teeb meid öösel ja pimedal ajal uniseks. Suuraju Sisend ajukoorest, väljund talamuse kaudu ajukoore motoorsetele väljadele, omavahelised ühendused. Keha liikumiste algatamine ja lõpetamine, soovimatute liigutuste pärssimine ja lihastoonuse regulatsioon, sensoorsed, limbilised, kognitiivsed ja lingvistilised funktsioonid. Limbiline süsteem ,,Emotsionaalse aju" primaarne roll naudingu, valu, alistuvuse, kiindumuse, hirmu ja viha emotsioonide kogemises ja väljendamises. Haistmismeel ja mälu. Limbilise süsteemi erinevate osade stimuleerimine kutsub esile ekstreemseid emotsionaalsuse väljendusi ja selgepiirilisi käitumise muutusi. Mandelkeha kahjustus häirib hirmuemotsiooni töötlust. Hippokampuse põhiroll on mälufunktsioon. Sensoorsed väljad
Nõustamispsühholoogia 08.02 Eluga rahulolu määravad tunnused: 1. Lähisuhted kõige olulisem 2. Rahulolu tööga 3. Isiklik toimetulek Nõustamine muutub üha enam õpetuseks, mis on integreeritud erinevatest psühholoogiaharudest, teraapiasuundadest, erinevatest maailma usunditest. Lisandub aastatuhandete jooksul kogunenud õpetused elamisest, otsitakse alternatiive. Vajadus on joonistada sotsioloogiline klientide sotsiaalsetest karakteristikutest ja arendada detailne teadmine klientide populatsioonist. Ühiskonda peegeldavad kõige paremini tervisenäitajad ja majanduslikud näitajad. Kuritegevus. Nõustaja võib tunnetuslikult siseneda kliendi maailma, säilitades sealjuures professionaalse ja teadusliku objektiivsuse. Kunst on subjektiivne mõõde, põhineb teadmiste baasil. Arendatakse oskuseid, mis sobituvad kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurse ühiskonna mõjutustega. Ennekõike tegemist nõustaja isiksuse osalusega. Mitme...
(ainedidaktika); teadmised õpilastest; kasvatusalased teadmised; teadmised hariduse eesmärkidest. Uuemad ideed keskenduvad õpetamise fenomenoloogistele aspektidele ja õpetaja õpetamisele, sest õpetaja mõtlemine ja tunnetuslik protsess avaldab toimet tema otsuste tegemisele. Tunnetuse teaduslikud uuringud käsitlevad teadmisi ja teadmiste struktuuri rolli kogemustes. Walter Doyle esitas 1977 a. paradigma, mille järgi kognitiivsed ehk tunnetuslikud protsessid on õpetamise vahendajaks õpetaja ja õpilase vahel. Seega kasutatakse spordipedagoogikas nii psühholoogia teoreetilisi kui praktilisi seisukohti. Viimastel aastatel on hakatud uurima kuidas õpilased tajuvad õpikeskkonda ja õpetaja tegevust, sest viimane mõjutab suuresti õpitulemust. 2. Spordipedagoogikas kasutatavad uurimismeetodid ja kasutatavad paradigmad Kvalitatiivne uurimismeetod hakkas levima 1980. a alguses. Tunnused: 1
- Ravi: võrgu loomine uimastiinfokeskusest. Metadoonasendusravi programm VI LOENG On vaja tunda olulisemate neurotransmitterite ja hormoonide funktsioone. NEUROTRANSMITTERID Pidurdavat või erutavad protsessi saab vaadata selle järgi kumma protsessi ta postsünaptilises neuronis algatab. - Atsetüülkoliin – nii ergutava kui pidurdava mõjuga. Nii perifeerses kui KNS. Lihaskokkutõmbed, autonoomne närvisüsteem, kortikaalne erutuvus, uni ja ärkvelolek, kognitiivsed protsessid (mälu, õppimine, tähelepanu), agressiivsus, bioloogilised rütmid, söömiskäiutmine, termoregulatsioon, seksuaalkäitumine - Serotoniin – meeleolu, aktiivsuse ja une regulatsioon. Erinevad retseptorid, üks neist ioonkanal G VALGUGA SEOTUD - Dopamiini – emotsioonide, motivatsiooni ja motoorika regulatsioon, DA retseptorid G VALGUGA SEOTUD Mesolimbiline – DA neuronid saadavad aksonid limbilisse süsteemi naalduvasse tuuma
Nõustamispsühholoogia K. Uriko Eksam ei ole pähe õppimise peale, vaid asjadest aru saamise peale. I loeng. 31.01.17 Eneseteadvustamine on nõustajatöös marginaalne punkt. Tihti inimesed ei muuda ennast, kuna puudub motivatsioon. Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti. Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühhol...
- Laps ei suuda omandada oskusi mis on vajalikud edukaks hakkamasaamiseks koolis nt lugemine, kirjutamine, arvutamine - Peab olema adekvaatne IQ, võimalus õppida ja juhendust saada, mõistlik kodune kasvatus - Vähemalt 10% õpiraskused, 5% rasked. - Diagnoosi kriteeriumiks 2 aastane mahajäämus; - Verbaalsed (90%) ja mitteverbaalsed (ATH, autism, fragiilne X, FAS, tserebraalparalüüs, vesipea) - Vanusega nõrgeneb. Lugema õppimise sensoorsed ja kognitiivsed alused, seotud ka düsleksia põhjuste teooriatega, nagu tähelepanu, magnotsellulaarne, väikeaju ja loomulikult multikausaalne teooria (olulisim). Mida vaja on: kuulmine, rütmitaju, nägemine, pertseptsioon, mälu, tähelepanu, analüüsivõime. - Magnotsellulaarne teooria – liikumise ja must-valge nägemisega seotud nägemisalade defitsiit, sõnad hüppavad ringi. Kui ühe silmaga lugeda või värvifiltrit kasutada on parem
x Huvid x Kognitiivne dissonants 2.5. McGuire'i psühholoogilised motiivid 16 kategooriat; 2 kriteeriumi määrab 4 peamist kategooriat: x Kas motivatsioon on kognitiivne või afektiivne? x Kas motiiv on fokuseeritud stabiilsusele või kasvule? 4 kategooria alamkategooriad: x Kas käitumine on aktiivne või passiivne? x Kas käitumine on sisemine või välimine? McGuire'i kognitiivsed motiivid: x Cognitive Preservation Motives o Need for Consistency (active, internal) o Need for Attribution (active, external) o Need to Categorize (passive, internal) o Need for Objectification(passive, external) 6 x Cognitive Growth Motives o Need for Autonomy (active, internal) o Need for Stimulation (active, external) o Teleological Need (passive, internal)
Millised geneetilised muutused on teinud meist inimese? 83. Millist informatsiooni saab kasutada selleks, et välja selgitada geneetilised muutused, mis on meist inimese teinud? Tooge näiteid! Inimesele iseloomulikud fenotüübilised tunnused (morfoloogilised, füsioloogilised, käitumuslikud, kaitse patogeenide vastu) – bipedalism, suht suur peaaju, karvkatte puudumine, keerukas kõne ja keele õppimise võime, kognitiivsed võimed jne. Inimese, neandertallase, Denisova inimese, šimpansi, gorilla, orangutani genoomijärjestused. Nt inimese ja šimpansi genoomijärjestuste erinevus on umbes 4%. Suured kromosomaalsed ümberkorraldused inimese kromosoom 2 – vähemalt 9 peritsentrilist inversiooni. 84. Kuidas leida genoomijärjestustest üles need muutused, mis on seotud inimesele iseloomulike fenotüübiliste tunnuste tekkega, s
neist ometi mõelda ja siis saame võtta nende objektide suhtes e-hoiaku. 6. Selgitage kogemistingimuse ideed. Fraas ,,ninapidi sees" on tähenduslik, sest õigupoolest võiks ontoloogilise universalist panna kahtluse alla eelduse, et raipe esteetiline ,,võtmine" nõuab just selliseid ,,nasaalseid" kogemistingimusi. Võime ju raibet kogeda märksa kaugemas situatsioonides nt filmis ning välistada ei saa sedagi, et mõni esteetiline vuajerist eelistab raibet hoopis binoklist vaadata. Ka kognitiivsed asjaolud nt tühipaljas teadmine et tegemist on raipega inhibeerida esteetilise hoiaku sissevõtmist, ent siiski on kindel, kõigil nimetatud puhkudel kaotab vähemasti füsioloogiline etteheide suure osa oma jõust. 7. Selgitage füüsi(ka)lise ja loogilise võimatuse erinevust. O-universalism võib hume'ilikult väita, et loodusseadused (sh vomitiivne ,,loodusseadus", nö okseseadus) ei ole loogilises mõttes paratamatud. Kuna loodusseadused võiksid olla
1. Kahjustus ei ole liiga suur. 2. Kahjustus on piirkondades, mis otseselt vastava funktsiooniga ei tegele. 3. On rohkem seotud lihtsamate aju/psüühiliste funktsioonidega (keerulised funktsioonid on süsteemse ehitusega). 4. Ühtede funktsioonide paranemine on seotud teiste funktsioonide halvenemisega. c. Pidurduse kognitiivsed tunnused ja nende seos ajukahjustusega i. Lühimälu ülesannete soorituses – nagu igasuguses järjestatud tegevuses – pidurdatakse erinevate mehhanismidega tegevused/informatsioon, mis järjestusse ei kuulu, on juba läbi viidud, on vaja läbi viia hiljem. ii. Näiteks homogeense interferentsi katse: sonariga (4) -> kordus -> teine rida -> kordus -> millised sõnad olid esimeses reas? -> õiged, valed
(1)Kõlbluskasvatusele ja tööharjumusele pannakse alus perekonnas; (2)Et lapsi õigesti kasvatada, tuleb kasvatada kõigepealt vanemaid. Kirjutas raamatuid lasteevanematele. Ümbritsev maailm on lapsele mõistetav perekonna kaudu. Samas oli ta ka oma isiksuselt väga altruistli. Tema õpetus lähtus lapsest kui tervikust. Pestalozzi paigutas inimeste võimed ja anded kolme gruppi: 1. Mõte (pea) vaimseks, intellektuaalsks jõuks, mõtlemine, taju, mälu, kujutus (mõneti kognitiivsed võimed); 2. Tahe, tegu (käsi) füüsilised jõud, käelised tegevused, kunsti tegevused, praktilised tegevused. Nt lapse käsi peaks olema kaasatud keskkonna loomises, kui pole siis nt lõhutakse jne; 3. Tunne (süda) südametunnistus, kõlbelisus, tunded. Kõiki kolme gruppi tuleb võrdselt arendada, kõk on olulised. Aga kõige olulisemad on südamega seonduvad asjada. Ta oli ka isiklikult eeskujuks, tema olemus oli eeskujuks. EESKUJU ON LAPSELE OLULINE.
Evolutsionistlikud mõtlejad ja antropoloogia institutsionaliseerimine Adolf Bastian (1826-1905): Arst ning etnoloog, etnograafia isa Rajas etnoloogiamuuseume saksamaal Reisis palju, nt Austraalias, Peruus, Indias, ning tulemusena kirjutas teose ,,Inimene ajaloos" Eristas kahte tüüpi mõtteid: 1. Elementaarmõtted mõtted, mida hiljem hakati kutsuma kultuuriuniversaalideks, moodustasid koos kognitiivsed struktuurid; mõjutas Jungi ideid; sarnasused kultuuride vahel tulenevad evolutsioonilisest kultuuride sulandumisest 2. Rahvamõtted esindasid kultuuri neid aspekte, mis on paiguti erinevad, tulenevad erinevast ajaloost, keskkonnasündmustest Järeldas, et kõigil inimestel peavad olema ühtsed mentaalsed protsessid kuna on universaalsed mõtted Elementaarmõtted võtavad igas keskkonnas kohaliku kuju
prekognitiivsed!), emotsioonidega seotud protsessid 3 (Meenutuseks: Aju, MacLeani mudel: Aju tüvi ja limbiline aju aktiviseeruvad instinktid (reproduktsioon/seks, ellu jäämine, nälg, janu), aktiviseeruvad emotsioonid, tungid, vajadused Ajukoor e neocortex ,,mõtlev aju", seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome)) · 2009 Robert Heath - Emotsionaalse kaasatuse mudel: Emotional Engagement Model, Low Involvement Model, Low Attention Processing Model Emotsioonid/tunded teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) hoiaku muutus otsus Ja siit edasi on muutumas üha aktuaalsemaks ka alalävise mõjustamise mudelid ... Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste ",,kommunikatsioon" tekkis 19 sajandil ning silmas peeti
GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. ...
Esimesena uurisid, kuidas motiveerida inimesi äriliste eesmärkide saavutamiseks, biheivioristid Pavlov ja Skinner. Inimene liikus kiituse suunas ja karistusest eemale. 7 Kiitus konkreetse tööülesande täitmise eest pidi motiveerima töölist, andma paremaid tulemusi. / 2, lk 104 / Edward Tolman ja kognitiivsed psühholoogid Nad uskusid, et inimene on põhiolemuselt ratsionaalne, suudab oma eesmärke valida ja teadlikult oma käitumist muuta. / 2, lk 104 / Ootuste teooria Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mida inimene mingi tegevusega seostab. Inimese pingutus sõltub sellest, kui väärtuslikuna tajub ta eeldatavat tulemust, kui
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2013 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ...
reaalsuse taju. MIKS materiaalset asja tarbitakse? Araabia keel · normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. Kuidas materiaalset asja tarbime? · materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst, arhitektuur. Alusta pildi kirjeldamist mat komp-st. Siis norm.k jne. 25. Too välja erinevate sotsiaalsete institutsioonide kultuurilisi komponente (nt perekond kui institutsioon ning seda iseloomustavad materiaalsed, normatiivsed ja kognitiivsed komponendid) Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 6 Sotsioloogia alused Liina Käär 26. Mis on sümbol? Miks on sümboleid vaja? Sümbol on algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks või õigemini sümbolsüsteemiks on keel. · Anda märku enda positsioonist, staatusest (nt abielunaise staatus, lein, koolilaps jne)
social potency ning individualism = agreeableness. Kogemusele avatus ei korreleerunud millegagi ning interpersonal relatedness (reflecting harmony, thrift, relational orientation and tradition). Filipiinidel ilmnes temperamentalness ja negatiive valence dimentions. VII PEATÜKK: Motivation (239-283) VIII PEATÜKK: Cognition and Perception (284-338) Taka Masuda ja kunstigaleriide näide – maalide kultuurilised erinevused. Käesolev peatükk käsitleb viise, kuidas põhilised kognitiivsed ja tajulised protsessid kultuurides varieeruvad. Neid käsitletakse selle raamatu kahe peamise teema valguses: 1. On kognitiivseid vahendeid, mis on universaalselt kättesaadavad, kuid ilmneb, et neid ei kasutata alati sama sagedusega, ega samal eesmärgil. 2. Kultuurilised erinevused mis nendes alusprotsessides ilmnevad, tekivad seetõttu, et inimestel on erinevates kultuurides kasvades erinevad kogemused. Analüütiline ja holistiline mõtlemine
Kultuuri 3 komponenti: Kognitiivne (kuidas me mõtleme) (keel, sümbolid, väärtused, reaalsustaju) Normatiivne ( kuidas me käitume) (normid, kombed) Materiaalne (mida me teeme) materiaalsed asjad (kunst, arhitektuur) Nt. Sõbralikkus on kognitiivne, kuidas seda väljendan on normatiivne. 27. Too välja erinevate sotsiaalsete institutsioonide kultuurilisi komponente (nt perekond kui institutsioon ning seda iseloomustavad materiaalsed, normatiivsed ja kognitiivsed komponendid) Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised: - vajadus soo jätkamiseks perekonna ja abielu institutsioonid - vajadus turvalisuse ja korra järele riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid - vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid - vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus - vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. 28
Bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles kognitiivne – teadmisega seotud ajustruktuurid ja –protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Bioloogilis-kognitiivne aspekt: Inimese ajul on kaks poolkera, mis on ebasümmeetrilised nii suuruse kui ka funktsiooni poolest. On järeldatud, et paremakäelistel inimestel on keelelise suhtlusega seotud ajutegevus koondunud vasaku poolkera ajukoorde. Sealsamas paiknevad ka sellised kognitiivsed võimed nagu liigitamine, arvutamine ja loogiliste järelduste tegemine. See ei tähenda siiski, et keelevõime on seostatav mingi konkreetse piirkonnaga ajus. Aju ehitus ja töötamise pmt-d on äärmiselt keerukad ja kõikehõlmavad. Normaalses keelelises suhtluses kasutatakse kindlasti ka teisi aju piirkondi. Ajustruktuurid ja- protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel on olemas
Sellega tegelevad M. Halliday, R. Kasik. 11. SOTSIOLINGVISTIKA JA TEISE KEELE OMANDAMINE. Seda iseloomustavad varieerumine, geograafiline varieerumine, suhtluspädevus, keeletootmine, eneseväljendus ja –parandus, õppija identiteet (kes ma olen, sots. rühm, võrgustikud) ja suhtumine-hoiakud-motivatsioon. Teise keele omandamist mõjutavad individuaalsed, sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised, kognitiivsed, psühholoogilised ja mitte- keelelised tegurid, aga olulisimad on tundetegurid ehk motivatsioon, hoiakud, õppija keeleline minapilt ning keelehirm. Gardneri järgi jaguneb motivatsioon 2ks: integratiivne (õppija positiivne huvi sihtkeele kõnelejate-kultuuri vastu, soov olla interaktsioonis selle keele kõnelejaskonnaga) ning instrumentaalne (keeleõppel on praktiline eesmärk, mille taustal on uue keele oskusest saadav praktiline kasu ja soodustused,
....... Pertseptiivne tasand III: Teksti mõistmine ! Tekstibaas: tekstis otseselt väljendatud info põhjal tekst kujutlus episoodimälus ehk esmane kujutlus sellest, millest tekst räägib. ! Situatsioonimudel- tekstibaasi, suhtlemis-situatsiooni ja tajuja teadmiste põhjal loodav kujutlus olukorrast, sündmustest mis sarnaneb tekstis esitatuga. NB! INDIVIDUAALNE Alltekst-väljaütlemata mõte, hariduslik osa tekstist Jutustamisoskus algab jutukeste analüüsist ..... Teksti mõistmise kognitiivsed strateegiad (Van Dijk, Kintsch) · õppetekstid peaksid koostatud olema nii, et kasutaks mingit strateegiat: · propositsioonistrateegia- kasutusel kui vajalik lausetähenduse mõistmine, ühe lause piires. · Lokaalse sidususe strateegia-..alati mängus, kui lauses asesõnad Taadi õunapuu näide. · Makrostrateegia- pane pealkiri · skeemistrateegia- tuletamine nt · pragmaatilised strateegiad
kõik esindavad mingil määral erinevaid arusaamu kultuurist. · Kultuurifilosoofia. Kulturwisshenschaft. Kultuuriajalugu · Kultuuriantropoloogia 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 11 · Kultuuriantropoloogia 2 · Kultuurisotsioloogia 1 · Kultuurisotsioloogia 2 · Kultuuriuuringud (cultural studies) · Postmodernistlikud ja poststrukturalistlikud kultuuriteoo · Feminism. Postkolonialism. Globaalkultuuri teooriad. · Kultuuripsühholoogia. Kognitiivsed kultuuriteooriad. · Psühhoanalüütilised kultuurikäsitlused · Kultuurisemiootika · Kultuuriökoloogiad Oluline on pöörata tähelepanu käsitletavate autorite erialakeele kasutusele e metakeelele. S.t. siis mitte seda, kas nad kirjutavad ingl, pr, sks vm keeles, vaid milliseid mõisteid ja väljendeid nad kasutavad kultuurist rääkides. Nt peegeldavad kultuuridefintisoonid sageli mingile perioodile omaseid väärtusi ja teistest distsipliinidest pärit mõjutusi:
situatsioonides. Mitmel pool maailmas läbiviidud uuringud on näidanud, et juhtide edukust iseloomustavad viis peamist isiksuseomadust: · emotsionaalne stabiilsus · ekstravertsus · sotsiaalsus · meelekindlus · avatus Head juhid on nende näitajate taseme poolest omavahel sarnased, eristudes märgatavalt üldisest elanikkonnast. Käitumist mõjutavad individuaalsed omadused võib liigitada: · Kognitiivsed omadused · Isiksuslikud omadused 56 · Sotsiaalsed omadused Käitumist mõjutavad individuaalsed erinevused: Suured individuaalsed erinevused: kognitiivsed omadused- taju, mõtlemine, mälu Keskkonna ja grupi poolt mõjutatavad: sotsiaalsed- hoiakud, väärtused Sotsialiseerumisega seotud: isiksus ja isiksuse kujunemine 9. Kihi oskused ja juhtimiskäitumise kujundamine
võib olla ka meeldiv õpetaja poolt juhendatud teadmiste ja tähenduste omandamise protsess, mille käigus õppija ei pea ise tingimata avastaja rollis olema. 2.3. Õppimise tulemused ja tingimused Gagne järgi Õppimise tulemused Õppimise tulemusena muutub inimese sooritusvõime. Erinevad sooritusvõime liigid eeldavad erinevaid õppimise tulemusi. Õppimise erinevate tulemuste taga peavad olema erinevad kognitiivsed struktuurid. Gagne (1972) arvates saab õppimisel eristada viit erinevat laiemat tulemuste liiki. Nendeks on: 1. Sõnaline ehk deklaratiivne teadmine Sõnalise teadmise olemasolu teeb võimalikuks väitmise kui sooritusvõime alaliigi. Sõnalist teadmist iseloomustab väide "tean, mis see on". Sõnalisel teadmisel on kolm peamist funktsiooni. Esiteks on sõnaline teadmine sageli edasise õppimise vältimatuks eelduseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
