keelt ei oska, on võõras. Ka on rahvusliku identiteedi mõjutajateks usk, sünnikoht ja mõnikord ka inimeste füüsilised omadused. Bioloogilis-kognitiivne aspekt: Inimese ajul on kaks poolkera, mis on ebasümmeetrilised nii suuruse kui ka funktsiooni poolest. On järeldatud, et paremakäelistel inimestel on keelelise suhtlusega seotud ajutegevus koondunud vasaku poolkera ajukoorde. Sealsamas paiknevad ka sellised kognitiivsed võimed nagu liigitamine, arvutamine ja loogiliste järelduste tegemine. See ei tähenda siiski, et keelevõime on seostatav mingi konkreetse piirkonnaga ajus. Aju ehitus ja töötamise pmt-d on äärmiselt keerukad ja kõikehõlmavad. Normaalses keelelises suhtluses kasutatakse kindlasti ka teisi aju piirkondi. Ajustruktuurid ja- protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel on olemas tema esimese keele
Ei ole sugusid, nt he ja she, on ja ona. Meil ei ole sõna, mis viitaks tulevikku nt will Sapir - Worfi hüpoteesid · Lingvistiline determineeritus: keele struktuur mõjutab või isegi määrab tunnetamise (taju, mõtlemise, mälu) · Nõrk vorm: mõjutab Näiteid · Objekte, mida sõnadega raske nimetada, raske meelde jätta · Värvi prototüüpi parem meelde jätta · Mõistete klassifitseerimine lastel · Mitut keelt kõnelevad inimesed (hiinlased ja inglased) Õppimise kognitiivsed käsitlused. Mõtlemine ja kõne koolis · Õppimine on muutus teadmistes ja nende esitamises · Õppimine on teadmiste-vaheliste seoste loomine ja ümberloomine Teadmised... · ...on informatsioon maailmast, mis on vaimselt esitatud ja mingil kujul struktureeritud või organiseeritud · Teadmisi konstrueeritakse, mitte lihtsalt ei liideta: lisatakse, organiseeritakse/struktureeritakse ja organiseeritakse ümber . me omandame mingeid teadmisi ja võime neid muuta.
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus ...
- Bioloogilised tegurid - psühholoogilised tegurid - sotsiaalsed tegurid Sõltuvus võib välja kujuneda aastatega, aga on inimesi, kellel kulub selleks vaid mõni päev. PSÜÜHILISED NÄHTUSED Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühilised protsessid - Tunnetusprotsessid - Emotsionaalsed protsessid - Tahtelised protsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTINGUD - Vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka
3 1. STRESS 1.1 Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. (2) Stress on negatiivne emotsionaalne pingeseisund, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressitekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi seletatakse kui isikuhinnangu protsessi tulemust hinnang sellele, kas isikuressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui omasuutlikkust sellega toime tulla
Söömishäire on haige peas niivõrd püsiv ja ei ole võrreldav dieediga seetõttu, et see on eelkõige psüühiline haigus, millele kaasnevad ebaotstarbekad mõtted ja veendumused seoses toidu ja kehakaaluga tuues näite arvamusest, et rasva söömine teeb paksuks või mida vähem ma kaalun, seda väärtuslikum olen ma inimesena, jne. xiii Söömishäireid on keeruline avastada seetõttu, et peamised tunnused on kognitiivsed ja seega ka varjatud. Sõeluuringud ei aita välja selgitada haiguse põdejaid, sest haiguse algfaasis on väga iseloomulik selle eitamine ja sümptomite varjamine ja minimeerimine. Söömishäiretega inimesed ei suuda anda adekvaatset infot, sest neil on raskendatud oma seisundi tajumine ja väljendamine, ning näljutamine kaasab ka sekundaarseid sümptomeid. Seetõttu on väga oluline haigete lähedaste inimeste analüüs ja teave haiguse kulgemisest, mis aitab kaasa üldise
HIV ja sellega kaasnevad nakkused. Otsesel kontaktil - neurokirurgilised manipulatsioonid, peatraumad. Meningiidiga kaasnevad sageli tüsistused, mille sagedus sõltub sümptomite kestusest enne ravi alustamist. Prognostiliselt halvad sümptomid on vaimse seisundi muutused, sagedamini agiteeritus või segasusseisund, alkoholism, samuti kaasnev pahaloomuline haigus, diabeet või kopsupõletik.[5] Sagedasemad tüsistused on kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, kuulmiskaotus, vestibulaarfunktsiooni häired ning epileptilised hood. Selleks, et vältida tüsistusi, on väga oluline võimalikult kiire diagnoos ja õigeaegselt alustatud ravi. Sümptomid Meningiidi algus võib olla äkiline - haigusilmingud kujunevad välja 24 tunni jooksul. Paljudel juhtudel algab haigus mingi ülemiste hingamisteede infektsiooni meenutava seisundina ning meningiidile iseloomulikud ilmingud tekivad hiljem, kuid mõnikord võib see aeg olla
rasestuda). (Puusepp, L. 2011) Teismelistel esinesid järgnevad reaktsioonid: Füüsilised reaktsioonid: unehäired, kurnatus, isu muutus, valud, suu kuivus Emotsionaalsed reaktsioonid: süütunne, viha, ärrituvus, hirm läbikukkumise ees, kergesti nutma puhkemine, meeleolumuutused, tühjuse tunne Sotsiaalsed reaktsioonid: enda isoleerimine teistest, tunne, et on erinev teistest Kognitiivsed reaktsioonid: uskumus, et kaotust pole olnudki, segadus, milline oleks elu siis kui oleks teisiti läinud jne (Puusepp, L. 2011) Teismelised vajavad emotsionaalset tuge ja infot leina kohta, samas ka ennetavat informatsiooni ja kontrolli hilisemal perioodil. (Puusepp, L. 2011) 3. UURINGUD Uus-Meremaal asuvas Otago ülikoolis läbi viidud ja aastal 2008 avaldatud uuringu tulemused
arengule. Sel juhul uuritakse lapsi nii mängus kui ka muudes tegevuates, seejärel fikseeritakse tulemused. Saadud tulemusi võrreldakse omavahel janende võrdlemise alusel määratakse kindlalks eksperimendi tulemuslikkus. Treeninguurimused kujutavad endast uurimusi, mille puhul täiskasvanu õpetab lapsi osalema mitmesugustes mängudes. Kui treeningu tulemusena on paranenud nii laste mängu tase kui ka kognitiivsed oskused. Leitakse, et kui laps ei suuda mängida, siis on see tõendiks lapse ebaküpsuse kohta. Mäng ja kognitiivne areng mõjutavad vastastikku teineteist. Missuguseid kognitiivseid oskusi õpib laps mängus? Mäng aitab oluliselt kaasa lapse kõne arengule, oluline koht on mängul laste sõnavara rikastamisel. Mäng aitab arendada laste loovust. Samuti õpivad lapsed oma mängudes tundma mitmesugulaseid probleemide lahendamise strateegiad.
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis ei ole ühiselt mõistetav. Tervis on multidimensionaalne, sisaldab füüsilist heaolu (pos kehatunnetus, haiguste sümp puudumine), psühholoogilist heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu), tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust. Tervis on heaolu seisund. Heaoluks nim inimese põhiliste vajaduste rahuldatust, võimalust oma elus eesmärke püstitada ja nende poole püüelda ning eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete järgimist. Subjektiivne õnne-, rahulolu ja terve olemise tunne – tunnetuslik rahulolu oma eluga. Globaalsemas tähenduses mõeldakse selle all õitsengut ja hüvangut. 2. Tervisega seotud mõisted. eluviis – kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga ja võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervise...
Nad on inimesed nagu teisedki, mitte pelgalt anonüümsed patsiendid, kelle vajadused on vähem tähtsamad „tervemate“ inimeste omadest. Nende ravi peaks pikendama nende narratiivset identiteeti, mitte lühendama seda. Inimese narratiivi sidusat jätkumist toetab ka nt see, kui nt hooldekodusse paigutamisel on tal võimalik sinna kaasa võtta asju, mis on talle tuttavlikud tema eelnevast elust (meened, fotod, tuttavad asjad). Püsivas vegetatiivses seisundis patsiendid Kuigi neil puuduvad kognitiivsed võimed osalemaks oma narratiivis, on see eelnevalt siiski olemas olnud ja on näiteid, kus õed nendega vestlevad nende mineviku hobidest jms, mis kuulus nende narratiivi juurde. Seega on õed nende narratiivide konstrueerijaiks. Kuigi neil võib ontoloogilises mõttes puududa isiksus, pole nad seetõttu vähem väärtuslikumad. Nende lähedased ja põetajad on nende narratiivide konstrueerijaiks ning need narratiivid on seotud nende eelneva (mineviku) narratiiviga. Inimloode
Eustress hea stress. Nt armumine. Distress negatiivne stress. Nt elukoha vahetus. Stressorid on stressi tekitavad sündmused, asjaolud. Samas tuleb mõista, et kõik stressorid ei ole universaalsed, et üks asi ei pruugi kõigile stressi tekitada, nt müra: kes on harjunud valjut muusikat kuulama, kes mitte. Stressorid on: keskkondlikud (nt müra), sotsiaalsed (nt suhtluse üleküllus või puudus), füüsilised ja psühholoogilised (vigastused sportlastel, eksamipalavik), kognitiivsed. Vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline närvisüsteem ja parasümpaatiline. Mõlemad koosnevad aferentsetes ja eferentsetest närvikiududest. Sümpaatiline ja parasümpaatiline närvisüsteem avaldavad vastupidist toimet mõnedes organites (nt süda), kuid samasuunalist mõnedes organistes, nt süljenäärmed. Kui on aktiveeritud parasümpaatiline närvisüsteem, siis on rahuloluseisund. Lihtsalt oled. Sümpaatilised ja parasümpaatilised toimed: Mõlema erutusefektid on suures osas
(diateesi) ja momendil mõjuvate pingetegurite (stressorite) koosmõjus - kui ükskõik kumd on null, siis häiret välja ei kujune. Häirete rühmad: 1) orgaanilised 2) psühhoosid 3) neuroosid Häirete teine jaotus: 1) Eksogeensed - haigused, mille põhjus on tulnud väljaspoolt, keskkonnast. 2) Endogeensed - haigused, mis on tekkinud sisemisel põhjusel. RHK-10 häirete klassifikatsioon: 1) Orgaanilised häired - häirepildid, mille korral kognitiivsed võimed on vähenenud (tähelepanu ja mäletmise maht on väike , ei oska kasutada teadmisi) - dementne. 2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud häired. 3) Neurootilised, stressiga seotud ja muud taolised häired. Ägeda skisofreeniahoo ajal inimene näeb, kuuleb ja võib ka nahaga tunda või haista asju ja olendeid, mida tegelikult olemas pole - need on meelepetted ja hallutsinatsioonid. - Luul - raske mõtlemishäire: tegelikkusele mittevastav mõte, milles inimene on ise
• Inimesed peavad olema need, kes nad võivad (A.M.), peavad oma loomusele ja eeldustele ning annetele truuks jääma st neile on omane eneseteostuse vajadus. • Selle vajaduse ilmnemise vorm võib olla vägagi erinev- sport, ideaalne lapsevanem olemine, maalimine, leiutamine, maailma parandamine, imelise aia rajamine, võrratu söögi tegemine .... • Sel tasandil on individuaalsed erinevused kõige suuremad. Lisaks: kognitiivsed vajadused • Teadmise ja mõistmisega seotud ihad nt uudishimu • Intellektua alne nälg – kognitiivsete vajaduste pärssimine võib viia neuroosini, isiksuse hääbumiseni, elukvaliteedi langemiseni, jne (naine pikemat aega väikese lapsega kodus, pikemat aega kestev nt seniilse vanuriga seotud hooldussuhe, kinnipidamisasutuses viibimine äärmiselt piiratud oludes jmt)
Vaadeldakse keskkonnas esinevaid käitumismudeleid ja jäljendatakse sobivaid (oluline just tagajärgede ihaldamine). Ühtlasi hinnatakse enda efektiivsust nende kordamisel oluline eneseefektiivsuse tunne (saan hakkama). · jälgimine · kujundi talletumine (üldine olukord, käitumisviis, käituja emotsionaalne seisund) · eneseefektiivsus sooritusvõime tajumine; hiljutine edu · jäljendamine · enda tasustamine ja karistamine Õppimise kognitiivsed ja konsntruktiivsed käsitlused. Rõhutatakse inimese seesmist aktiivsust ja huvi. Õppimise konstruktivistlikud mudelid toovad välja uute teadmiste ja skeemide aktiivse loomise. Uue materjali seostamine olemasolevaga. Sisemine aktiivsus, huvi. J.Piaget (tegevus- ja mõtteskeemide talletumine). Teadmisstruktuuride reorganiseerimine. Kognitiivne dissonants. Info omandamine. Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole hõlmates
2. loogilis-matemaatiline matemaatikud, füüsikud võimekad 3. ruumialane muistsed meresõitjad 4. kehalis-kinesteetiline tippsportlastel väga hea kehatunnetus 5. muusikaline hõlmab muusika mängimist, loomist ja kuulamist 6. isikukohane intelligentsus hõlmab teiste ja enda tunnetamist Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: 1. seesmine inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel); 2. kogemuslik komponent kogemuse mõju intelligentsusele (korduvas situatsioonis võime oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse); 3. seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid.
psüühika osalust. Psüühika võimaldab tunnetada ja peegeldada objektiivset tegelikkust, läbi psüühika saame suhestuda ümbritseva keskkonnaga. Psüühika on närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus e selle funktsioon. Psüühika ilmneb: o Subjektiivselt aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis; o Objektiivselt isiku tegevuses, kõnes, miimimaks jm. Psüühiline tegevus jaotub: o Tunnetus e kognitiivsed protsessid vastutavad otseselt infotöötluse eest. Tunnetusprotsessid on nägemine, kuulmine, haistmine, aistingud, taju, mõtlemine, mälu, tähelepanu, kõne. o Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. o Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse. NB! Psüühika toimib siiski tervikuna! Tunnetusprotsessid 1. Taju - meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine
See mõjutab suuresti nii lapse kui ka nende enda elu. Kakskeelse lapse kasvatamine on midagi enamat kui lihtsalt kahe keele omandamine. Eelised lapse kakskeelseks kasvatamisel: · Suhtlemise eelisteks loetakse ulatuslikku suhtlemist eri rahvustega(sugulased, kogukond), samuti ka kirjaoskuse omandamist kahes keeles. · Kultuurilised eeldused on laialdasem kultuuritundmine, suureneb tolerantsus ja väheneb kalduvus rassismile. · Kognitiivsed eelised on loovus, avatus suhtlemisel, samuti mõtlemine kahes keeles. · Tavaliselt on kakskeelsetel lastel oodatust kõrgem enesehinnang ning stabiilsem identiteet. · Õppetöös jõuavad nad paremini edasi ning on paremal stardipositsioonil kolmanda keele õppimisel. · Majanduslikeks eelisteks on kindlasti tööalased plussid, kuna tal on rohkem võimalusi töö leidmiseks.
Eeltingimus - õpilase arengutasemest tulenevad suutlikkused on tulemusliku õppetöö korraldamise eeltingimuseks. Kui õpilase arengulisi eripärasid õppeprotsessi läbiviimisel ei arvestata, siis pidurdatakse sellega tema õppimist (Ots, 2005). Arenguteooriad ja õpikäsitlused Õppimise teooriad (Biheiviorism, sotsiaalne õppimine – Biheivioristlik õppimise käsitlus Bioloogilised teooriad (Küpsemise koolkond) – Humanistlik õppimise kästlus, Kognitiivne õppimise kästlus Kognitiivsed teooriad (Plaget intellektuaalse arengu staadiumid) – Kognitiivne õppimise käsitlus, sotsiaal-konstruktivistlik õppimise käsitlus Kultuurilis-ajalooline arenguteooria- Sotsiaal-konstruktivistlik õppimise käsitlus Arenguteooriad Teooria: • Loogiliselt terviklik – sisemiselt kooskõlas, väited ei ole üksteisega vastuolus • Empiiriliselt kehtiv - on toetatud uurimuslikult kogutud tõendusmaterjaliga • Faktipõhine
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond KNT2 Nadezda Vassiljeva ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja- Uusberg Urve Tallinn 2012 Sisukord Sotsiaalne areng............................................................................................................................... 3 2. Sotsialiseerimine..........................................................................................................................4 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina.......................................................................................... 6 3.1. Perekonna mõju.................................................................................
Kahjuks on laste hulgas ka neid, kellega koos on raske ja ebameeldiv olla. Kui grupis on selline isik, kes pidevalt surub peale oma ideid ja mõtteid, siis enamus lapsi hakkavad sellisest kaaslasest eemalduma. 5. Aktsepteerituse ja tõrjutusega seotud tegurid. On välja toodud neli peamist valdkonda, mis eristavad aktsepteeritud ja tõrjutud lapsi agressiivsus eemale tõmbumine sotsiaalsus kognitiivsed oskused Aksepteeritud lapsed on sotsiaalsemad, vähem agressiivsed või eemaletõmbunud ning kognitiivselt kompetentsemad kui tõrjutud ( Newcomb, Bukowski, Pattee, 1993). Aksepteeritud lapsed on väga suhtlemisaltid, nad leiavad endale kiiresti sõbrad ja nendega tahetakse mängida. Samas võivad aktsepteeritud lapsed olla ka tülinorijad. Tõrjutud laste juures hakkab silma agressiivsus ja eemaletõmbumine. Nad jälgivad teiste laste mängu eemalt
Reklaamipsühholoogia Lugemismaterjal: A. Maslow “Motivatsioon ja isiksus”. 1.peatükk Kogu materjali 17 väidet motivatsiooni kohta peavad olema igas motivatsiooniteoorias! Holistlik lähenemine. Indiviid on ühtne ja organiseeritud tervik. Motivatsiooniteoorias tähendab see, et motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult mingi tema osa ehk siis on olemas ainult selle indiviidi vajadused. Ei saa öelda, et “kõhu või suu vajadus”, kuna inimene on see, kes tahab toitu mitte selle inimese kõht. Sellest tulenevalt saab rahuldatud terve indiviid, mitte tema osa! Kuid kui pidada nälja ainult seedetrakti funktsiooniks siis on eksperimentaatorid eiranud tõsiasja, et kui inimene on näljane siis peale seedefunktsioonide muutuvad ka teised funktsioonid, nt aistingud (toidu lõhna tajutakse paremini kui muidu), mälu (meenutatakse head söömaaega), tundmused (esineb rohkem pinget ja närvilisust kui tavaliselt), mõt...
Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Tegevus on suunatud konkreetsele objektile, mis viib eesmärgi saavutamisele A. Maslow vajaduste hierarhia: inimene püüdleb selle poole, et saavutada kõik, milleks tal ressursse jätkub. Motivatsioon põhineb saavutamata vajadustel Maslow püramiid: - 7 eneseteostus oma võimete realiseerimine - 6 esteetilised kord, ilu - 5 kognitiivsed teada, mõista, uurida - 4 hinnang saavutada, olla kompetentne - 3 kuuluvus, armastus - 2 turvalisus olla ohutu, kindel - 1 füsioloogiline nälg, janu, uni, soojus, seks 11. Kuidas toimib homöostaas? Milliste vajaduste juures on homöostaasil oluline roll? Kirjeldage negatiivset ja positiivset tagasisidesüsteemi ühe vajaduse näitel! Homöostaas on keha biokeemiliste ja füsioloogiliste funktsioonide optimaalse toimimise
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Inimestevaheline kommunikatsioon on teadlik või alateadlik, tahtlik või tahtmatu protsess, mille käigus väljendatakse oma tundeid ja mõtteid verbaalsete või mitteverbaalsete sõnumite abil (Berko, Wolvin& Wolvin 1992). Kommunikatsiooniprotsessis on eristatavad: Edastaja (allikas) üritab edastada teisele mingit sõnumit. Kommunikatsiooniprotsess toimub kogu aeg nii et kogu aeg võetakse vastu ja edastatakse mingit infot. Sõnumid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed nii tahtlikud kui tahtmatud. a) kavatsuslikud verbaalsed - sellised kus me kasutame sõnu. Mõnikord võib aga sõnadel olla erinevaid või lähedasi tähendusi, mis tekitab suhtlemisel teatavaid probleeme. Lisaks sellele kasutatakse suhtlemisel palju selliseid sõnu, milliste puhul igal inimesel võivad olla oma tähendused. b) tahtmatud verbaalsed on sellised asjad mida me ütleme välja ehkki me ei mõtle seda. Nt igasugused sõnavääratused, lauseeksitus...
teraapia on teoreetiliselt kasulik viis karakteri struktuuri mõjutamiseks, kuid selle vastu töötavad patsiendi arusaamad: inimene ei tunne oma häirest tihtipeale ebamugavust, ta ei kannata mure-tunnet, mis oleks vajalik ravi tulemuslikkusele, ja neil on kerge võimalus põgeneda raviseansilt nii sõna otseses mõttes kui ka kujundlikult. (Gacono, Reid 22.04.2007: 652). Grupiteraapiad ei ole efektiivsed düssotsiaalse käitumise muutmiseks. Täpselt samamoodi ei ole eriti kasuks kognitiivsed teraapiad, mis üldiselt aitavad teiste häirete puhul. Nad võivad tuua minimaalseid muudatusi. (Gacono, Reid 22.04.2007: 653). Otsest ravimit pole, kuid on mõned, mis aitavad kahandada ainete tarbimist, näiteks alkoholi tarbimist (Gacono, Reid 22.04.2007: 654). Ebastabiilne isiksus Ebastabiilne isiksus on isiksus, keda iseloomustab kõikuv meeleolu ja tugev kalduvus impulsiivselt, tagajärgi arvestamata tegutseda. Ettemõtlemise võime on minimaalne ja
1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu Sotsiaalne kompetentsus Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised tegutsemispõhimõtted ja/või tegevusvaldkonnad väike- ja eelkooliealiste laste tervisliku arengu toetamisel on:
J. Dewey õppimise peaeesmärgiks on kohanemine ümbritseva maailmaga. Psühholoogilisest poolest mõistetakse õppimist kui protsessi kus tänu praktilisele kogemusele muutub õppija käitumine ja tegevusvõime suhteliselt püsivalt. (praktika tagajärjel tekkinud muutus käitumises). Põhilisteks õppimisteooriate liikideks on biheiviorislikud, neobiheivioristlikud, kognitiivsed ja konstruktivistlikud, sotsiaal-konstruktivistlikud. Biheivioristlik nagu ka nimi vihjab keskendub vaadeldava käitumisele, see vastu neobiheivioristlikud ehk sotsiaalkognitiivsed õppimisteooriad näevad õppimise allikana inimese huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. Kognitiivse õppimisteooria alusel nähakse õppimise allikana inimese sisemist aktiivsust ehk kas inimene väljendab huvi teda ümbritseva maailma vastu
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue...........................................................................
konkreetseid sündmusi kerge meenutada protseduurilises mälus teada, kuidas mingeid asju teha, kuid raske leida uusi lahendusi semantilises mälus sõnavara säilib, kuid verbaalne voolavus, faktide meenutamine halveneb prospektiivses mälus säilib teadmine sündmustest, kuid raskem meeles püsida, millal midagi tegema pidi seniilsus - ei ole haigus, vaid lihtsalt vaimsete võimete vähenemine vanusega koos ◦ dementsus - haigus, kognitiivsed häired peakahjustuse tõttu vanavanemaks saamine pensionile minek ▪ haigused: kasvajad, südamehaigused, vererõhu probleemid, artriit (liigesepõletik) haiguste sagedus suureneb kiiresti, eriti alates 75.eluaastast psüühika häired: meeleolu, ärevus, psühhoos > probleem, et arstid eelistavad seletusena füüsilist arengut, eirates psüühika ravimist Alzheimer ▪ Schaie kognitiivse arengu teooria
need üksikosad meelde jätta. Reprodutseerimine. Õppija taastab käitumismudeli, seda praktiseerides. Keerulisemate käitumismudelite omandamine toimub järk-järgult. Motivatsioon. Mudeli jälgimise teel omandatud käitumine realiseerub siis kui on oodata mingisugust kinnitust ehk sarrustust. Käitumisviisi, millele järgneb karitus, ei soovita tavaliselt jäljendada. Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitlused Kognitiivne konstruktivism keskendub arusaamale, et inimene loob mõisteid: paindlikke raamistuis, millega me seostame kogemusi. Piaget viiatas nendele mõistete konstruktsioonidele – mälu, kogemuse ja mõistmise kogumikele – kui „skeemidele.“ Kui laps näeb koera ning seostab nähtut kuulduga, siis tuleb „koera“ mõistet restruktureerida, et uusi kogemusi olemasolevafa seostada. „Koerast“ saab nüüd loomaliik, ka teiste
Nii küpsemine kui ka kogemus oluline. Kui pole küpsemist siis ei tule ka kogemust. Rõhutab, et vanusega ei saa küpsemist siduda. esimene skeem on lapsel oma keha skeem: läbi oma keha saab aru, et mis on mina ja mis ei ole mina. mõjutatud kõige enam baldwinist. Tegeles mõtlemise arenguga. Vaatas arengu uurijana oma lapsi. Kasutas palju vaatlusmetoodikat. Vaatles lapsi sünnist alates. Intellekt: 1. Sisu- sisu moodustavad skeemid ehk kognitiivsed struktuurid. See kujutab seda, mida teame maailmast, kuidas seda tajume. Organiseeritud teadmine, mida kasutatakse käitumise juhtimiseks. 2. Skeem/struktuur- Esimene skeem on oma keha skeem, mis olen mina ja mis ei ole mina 3. Operatsioonid- kõrgema taseme skeemid. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis esimese nullib.Operatsioonid on pööratavad (NT liitmine ja lahutamie) 4. Funktsioonid:
püstitamisega. Liialdada ei maksa õppe-eesmärkide väljendamisega käitumuslikes terminites. Vältida pedantsust õppe-eesmärkide saavutamise nõudes. 3. Õpilaste vaimsed võimed ja koolipraktika Vaimsete võimete mõiste. Täpselt ei osata öelda, mis see on. Esiteks: „...inimindiviidi kohanduv käitumine, mis üldjuhul väljendub probleemsituatsioonide lahendamisena, mida suunavad kognitiivsed protsessid ja operatsioonid.” Üldjuhul nähakse vaimsete võimete all mõtlemise teravust ja originaalsust, probleemidest arusaamist või nende lahendamise oskust, varasemast kogemusest õppimise võimet. Siia alla pannakse intelligentsus. Pahupidi näidetest ka kuulsus ja rikkus jm Piibli järgi 1 Kor 12:1- : Vaimuannid=armuannid: andides on küll erinevusi, aga andja – Issand on seesama. JA lisaks 1 Kor. 13pt. Kui
Kooskõla printsiip: tavaliselt on sõnaline osa kõnest kooskõlas mitteverbaalse osaga kõneleja aktiivsusest; valetamisel või varjamisel see kooskõla häirub või laguneb. Mitteverbaalne komponent näitab üldiselt paremini inimese emotsionaalset seisundit kui verbaalne. Miks mitteverbaalne lekib läbi psühholoogilise kaitse? · emotsioonid (hirm, häbi vms), käivitavad füsioloogilisi reaktsioone · kognitiivsed protsessid (mõtlemine, otsustamine, meenutamine, öeldu hindamine) on keerulised, mistõttu ei jätku vaimseid ressursse sujuvatest ja loomulikeks reageeringuteks · tahtelised enesekontrolli protsessid, mille abil inimene korraldab vaimset monitooringut, seab enesekontrolli, püüab teeselda jms avalduvad mõju kehaprotsessidele. Metaanalüüsi tulemustena saadud tõed: kimbatuses ja emotsionaalses pinges oleval inimesel: on täheldatud
Kognitiivsete teooriate panus 18 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © kaasaegsesse biheiviorismi ongi läbi töötada, kuidas inimene situtatsiooni tajub ja tõlgendab. Eksperimentaaluuringud on näidanud, et olulised on: (1) inimese kompetentsus - vaimsed võimed, suhtlemisoskus, kehalised oskused jms.; (2) kognitiivsed strateegiad - millist infot on inimesel harjumus tähele panna, millist mitte märgata ja mis kategooriatesse ta seda tavatseb korraldada; (3) ootused - mis tagajärgi võib mingi käitumisviisiga esile kutsuda, mida teatud käitumisviis tähendab (teiste kohta käivad ootused), kui efektiivne ma ise olen (enda kohta käivad ootused); (4) tulemuste subjektiivne väärtus - isegi ühesama tulemuste-ootuse korral võivad kaks
Miller: maagiline arv, keeleprotsesside ja mälu uurimine. U. Neisser (1967) kognitiivse psühholoogia mõiste, esimese kognitiivpsühholoogia põhimõtted ja olemust üldistava raamatu autor .Keel (Noam Chomsky). Aaron Beck: irratsionaalsed mõtted kui depressiooni allikas. Ärevus tunnetusest. Kognitiivne neuroteadus (nt ajupotentside kuvamine kognitiivsete ülesannete lahendamisel). Evolutsioonipsühholoogia 1980ndast alates. Teatud kognitiivsed strateegiad ja eesmärgid on looduslikus valikus olnud nii olulised, et on jäädvustunud ajumehhanismides. Lida Cosmides, David Bush ja Steven Pinker. Kultuuriülene universaalsus. Sookäitumine, valetamine, palvetamine, jutustamine, tunnete avaldamine 13. Religiooni mõju psühholoogiale. Religiooni mõju kaasaegsele psühholoogiale suhteliselt nõrk, kuigi psüühika kui selline ei tohiks seista kaugel vaimust. Kvantmehhaanika on enamgi mõjutanud kui religioon
naised peavad oskama seda esile tõsta (imetamisel õpetatakse, et piima tekitada), targemad naised kasutavad seda ka võrgutamiskuntstis, ema armastusega üks tähtsamaid hormoone(dopamiini siis vähem). Selleks, et armastada peab olema terve! KOLMAS LOENG Armastuse teoreetiline tähendus pereuurimustes ning sümbolid kultuuris Sümbolid- sõrmus, süda. Inimestega töötades on vaja panna nad mõtlema. Inimesed ei pane tavaliselt sümboleid tähele. Armastusega seotud kognitiivsed, emotsionaalsed ja käitumuslikud esitused 1 Armastuse objekt- üldjuhul on ta idealiseeritud, kogu tähelepanu keskendub talle Armastatut ülendatakse- ei nähta vigu, ülistatakse Sundmõtlemine- vaatas otsa, tähendab, et meeldin talle, sundmõtlemine on see, et teda ei saada peast välja ka, iga detail seostub temaga. 2 Tunded muudkui keerlevad- hõljuvad tunded, ei tohi võtta isiklikult, võivad olla tõrksad või ülevoolavalt rõõmsad
hoiaku. Kõik, mida füüsiline hoiak suudab ära tunda, on väljendatav. Marslaste näide näitab, et intentsionaalne hoiak lubab ära tunda kindlat käitumist kindla tüübi sündmuste alt. See illustreerib ka ideed, et erinevad hoiaku-hoidmised, tõlgendavad süsteemid võivad töötada erinevate hoiakutega, ja et hoiak kättesaadav ühele süsteemile ei pruugi olla kättesaadav teisetele süsteemidele. Näiteks, kuna meil on erinevad kognitiivsed võimed, siis kassid paratamatult töötavad erinevate hoiakutega kui inimesed ehk tegelt siis inimesed pole ainukesed hoiaku-hoidjad. Seega, hoiakud pole tehtud inimeste struktuuri kohaselt, ja on lihtsalt kontseptuaalse skeemi esiletoomise tulemus. Mitte ainult inimesed ei omista erinevaid hoiakuid, kuid tundub ka loomulikult eelsoodumuslik. Nt meie visuaalne seadistus lubab enamusel meist, kes pole pimedad, näha asju laual
PET animatsioon (flash) Mõtlemiseks 1. Kindlasti olete kuulnud väidet, et inimese aju suuruse ja tema vaimse võimekuse vahel ei ole mingit seost. Mis teie arvate? Põhjendage! 2. Siin on mõnede loomade ajude pildid võrreldes inimese ajuga. Millised on peamised (funktsionaalsed) erinevused ja mida see ütleb nende loomade infotöötlusprotsesside kohta? Kas nende piltide põhjal saab väita, et 'loom on loll'? Tunnetusprotsessid I Aisting Taju Tähelepanu Tunnetusprotsessid e. kognitiivsed protsessid: psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Aisting: annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib ärritaja otsesel mõjul meeleelundile. Jaotatud meelte järgi nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaistinguks. Aisting tekib analüsaatori vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis võtab väliskeskkonnast (aga ka organismist) vastu ärritusi ning milles toimub nende ärrituste
2. Sugu: mees 3. Sünniaeg: 21.05. 1950 4. Rahvus: eestlane 5. Perekonnaseis: abielus OSA B. KOGNITIIVNE SEISUND 1. Komatoosne: ei 2. Mälu: mäluprobleemid, pikaajaline mälu, suudab meenutada kaugemas minevikus sündmusi. 3. Mälu ja reprodutseerimise võime: orienteerub ajas ja kohas, teab praeguse aastaaega, oskab ütelda palati numbri, tunneb, kui ajab segamine personaali, teab, et viibib haiglas, mäletab põhjust. 4. Kognitiivsed võimed igapäevaste otsuste tegemisel: iseseisev. 5. Deliiriumi tunnused: ei ole. 6. 6.Kognitiivse seisundi muutus: Isiku kognitiivse seisundi, oskuste või võimete muutus 90 päeva tagasi esinenud olukorraga võrreldes ei ole halvenenud. OSA C. SUHTLEMINE JA KUULMINE 1. Kuulmine: korras 2. Suhtlemisvahendid ja tehnikad: kõne, zestid. 3. Väljendusviisid: kõne. 4. Enese arusaadavaks tegemine: informatsiooni sisu väljendamine sõltumata
Alfred Marshall (1842-1924), neoklassikalise majandusteooria 2. - alusepanija, inglise majandusteadlane , 3. Inimeste vajadused, peoples needs 3. 4. Maslow vajaduste hierarhia, Maslow's pyramid 4. Eneseväljendusvajadus Esteetilised Kognitiivsed Enesest lugupidamise Kuuluvus ja armastus Turvalisus Füsioloogilised 5
lubaduste mäletamist. Tajumine kui protsess Kuidas pilk liigub? • Modelli pilgu suunas. • Tumedalt heledale. • Värviliselt värvitule. • Liikuvalt liikumatule. • Vasakult paremale. Aju tüvi – aktiviseeruvad instinktid (reproduktsioon/seks, ellu jäämine, nälg, janu, energiavarustus). Limbiline aju – aktiviseeruvad emotsioonid, tungid ja vajadused (aju tüvi „tõmbab selle käima“). Ajukoor ehk neocortex – „mõtlev aju“, seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome). On parim lahendus, kui tähelepanu suudetakse hõivata kõigil kolmel tasandil. Sakaadilised ehk suureamplituudilised silmahüpped. Jälgivad silmaliigutused, kus pilk fikseeritakse objektile ja hoitakse muutes näiteks liikuva objekti puhul silmamuna asendit. Treemor ehk pidev väike värin. Esimesena Yarbus 1967: väike aparaat, mis registreerib silmaliigutusi. Seesmise ruumitähelepanu efekt:
Struktuuriline skematiseerimine (jaotatavus jts) Perspektiivi asetamine (kust/kuidas/ jne keel maailma kirjeldab) Tähelepanu jaotamine (figuur foon). Jagame maailma nii, et mingi referent on alati tähelepänu fookuses ja ülejäänu on taust, mille taustal me iseloomustame. Jõudünaamika (põhjuslikud suhted) (The relation of grammar to cognition, ptk Talmy rmtst Toward a Cognitive Semantics) Kognitiivsed ~ tunnetuslikud põhisuhted materjalist, sisust. Valdkonnad, mille suhtes me mõistetama. Nende valdkondade ja nende referendite suhted on tunnetuslikud põhisuhted. (Langacker tema joonistab neid jooniseid ring ringi sees jne. Kui kirjeldad grammatikat grammatika abil siis it's a mess ja asi ei saagi selgeks, Talmy) Inklusioon Identsus Separatsioon Assotsiatsioon + Aktiivtsoonid: punkt, joon,
Kooskõla printsiip: tavaliselt on sõnaline osa kõnest kooskõlas mitteverbaalse osaga kõneleja aktiivsusest; valetamisel või varjamisel see kooskõla häirub või laguneb. Mitteverbaalne komponent näitab üldiselt paremini inimese emotsionaalset seisundit kui verbaalne. Miks mitteverbaalne lekib läbi psühholoogilise kaitse? · emotsioonid (hirm, häbi vms), käivitavad füsioloogilisi reaktsioone · kognitiivsed protsessid (mõtlemine, otsustamine, meenutamine, öeldu hindamine) on keerulised, mistõttu ei jätku vaimseid ressursse sujuvatest ja loomulikeks reageeringuteks · tahtelised enesekontrolli protsessid, mille abil inimene korraldab vaimset monitooringut, seab enesekontrolli, püüab teeselda jms avalduvad mõju kehaprotsessidele. Metaanalüüsi tulemustena saadud tõed: kimbatuses ja emotsionaalses pinges oleval inimesel:
soovimatuid tagajärgi. Frustreeriv tasumatus käitumine väheneb, kuna soovitud tasu ei järgne. Karistus väheneb käitumise sagedus. Sotsiaalne õppimine Käitumismudelite õppimine ja rakendamine (Albert Bandura, mudelõpe). Vaadeldakse keskkonnas esinevaid käitumismudeleid ja jäljendatakse sobivaid (oluline just tagajärgede ihaldamine). Ühtlasi hinnatakse enda efektiivsust nende kordamisel oluline eneseefektiivsuse tunne (saan hakkama). Õppimise kognitiivsed käsitlused. Rõhutatakse inimese seesmist aktiivsust ja huvi. Õppimise konstruktivistlikud mudelid toovad välja uute teadmiste ja skeemide aktiivse loomise. ARENG Areng organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutusi. Ontogenees organismi individuaalne arenemine Fülogenees organismide ajalooline areng Genotüüp geenide kogum Fenotüüp isendi kõigi tunnuste kogum
= läbipõlemine. 37. Stressiga toimetuleku strateegiad stressi tekitavate käitumiste muutmine - kognitiivne ümberstruktureerimine. Sinu suhtumine sündmustesse >> sündmuse tähenduse muutumine; vältimine ja stressorite vähendamine - töökoha vahetamine, destruktiivsete suhete katkestamine, tööaja vähendamine, töögraafiku korrigeerimine; toimetuleku mehhanismide väljatöötamine: füüsiline tervis psühholoogilised (kontrolli tunne, usk enesesse) ja kognitiivsed (õppimisvõimalused, sotsiaalne toetus) võimalused Kontrolli saavutamine enda üle: mõtle oma käitumise üle, kas see on kasulik? vaata üle oma ootused, kas need on realistlikud? teadvusta enesele, et sa võid ise oma elu muuta leia oma elus peale tööd muidki väärtusi võid olla kindel, et on asju, mis ongi su töös rasked ja mida sa muuta ei saa, katsu oma lähenemist neile muuta pööra tähelepanu rohkem neile aspektidele, mis on muudetavad
pearõhulised silbid e.teise-ja kolmandavältelised sünad ei tohiks alata rea nõrgast positsioonist;2)Värsirea tugevatesse positsioonidesse ei tohiks sattuda lühikesed pearõhulised silbid e.esmavältelised sõnad ei tohiks alata rea tugevast positsioonist;3)eelnevad reeglid kehtivad teise, kolmanda, neljanda värsijala kohta. Esimene värsirida sellele ei allu. Kvantiteedireegleid täidetakse seda vähem, mida kaugemal Soome lahest. 8. Helikõrguse kognitiivsed dimensioonid. Pidev sagedusskaala ning selle liigendamine diskreetseteks heliridadeks erinevates muusikakultuurides. Oktavi ekvivalents. Diatooniline, kromaatiline ja pentatooniline helirida. Helikõrguse varjatud kahemõõtmelisus muusikas: noodinimed (krooma) ja erinevad oktavid (nn psühhofüüsiline helikõrgus). Hierarhiad tonaalse muusika heliridades.Helikõrguse kahemõõtmelisust kujutab Shepardi spiraal, helid erinevad teineteisest
inimene püüab elu jooksul saavutada - *saavutusvajadus, *ühtekuuluvusvajadus, *võimuvajadus. Enamus tähtsustavad ühte kolmest vajadusest 19. Motivatsiooni mõjutavad tegurid Positiivne kinnistus - edu sünnitab edu· Positiivsed ootused - inimene saab oma käitumist muuta,sest talle on antud vahendid, volitused· Põhjuste omistamine - õnnestumine või ebaedu omistatakse millelegi,mille üle on inimestel endal kontrollbioloogilised,õpidud, kognitiivsed 20. Grupi olemus ja eesmärk Grupi olemus-Inimesed kuuluvad erinevatesse inimühendustesse, milles nad teevad teistega koostööd.Koostöös võib jälgida paljusid seoseid ja suhteid kuid paljugi pole silmaga nähtav.Grupp inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Grupp oninimeste ühendus, milles inimesed tegutsevad ühise eesmärgi nimel
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
o Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis) TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist. Spontaansed teadvuse seisundid: Unistamine, Uni ja unenäod, Esilekutsutud teadvuse seisundid: Hüpnoos, Meditatsioon, Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Loetelu: aistingud, taju, tähelepanu, mälu, kujutlus ja keel. AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud
Jutustajatüübid 1)heterodiegeetiline– väljaspool lugu, (hierarhia tipus) seisev (sh. nn. kõiketeadev jutustaja NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev); 2)homodiegeetiline – jutustaja kui üks loo osalistest (võib olla ka ebausaldusväärne) ja 3) autodiegeetiline jutustaja– peategelane kui jutustaja. Fokusseerimine. Kes kõneleb? Vs. Kes ‘näeb’? Loo esitamine läbi teatud prisma, mingist vaatepunktist + kognitiivsed, emotsionaalsed aspektid. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: Nullfokuseerimine (kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus; liikuv vaatepunkt); sisemine fokuseerimine (jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib olla esindatud ka mitu piiratud vaatepunkti). Väline fokuseerimine (jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
