STRESS JA SELLEGA TOIMETULEK Mis on stress? · Stressi termini võttis 1926.aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye. · Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. · Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus,millega kaasnevad biokeemilised,füsioloogilised,kognitiivsed ja käitumuslikud muutused. Millest stressikogemus koosneb? · Kognitiivne e mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm,viha,ärevus,erutus,häbi,masendus. · Füsioloogiline osa on seotud organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidegahigistamine,vererõhu tõus,hingamissageduse suurenemine,punastamine. · Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles stressiolukorrasvältimine,endassetõmbumine,agressii...
1. Üldistunud ärevushäire korral esineb ülemäärane ja ulatuslik muretsemine, mis ei ole seotud kindlate keskkonnatingimustega 2. Foobiad on häired, kus ärevust põhjustavad situatsioonid või objektid, mis tegelikult ei ole ohtlikud 3. Hirm sattuda väikeses grupis teiste inimeste tähelepanu keskpunkti sotsiaalfoobias 4. Hirm avalike kohtade, rahvahulkade, kodust väljumise või üksi liikumise ees avaldub agorafoobias 5. Paanikahäire ei ole seotud kindla situatsiooni või objektiga, on subjektile ootamatu ja prognoosimatu, hood kestavad tavaliselt minuteid 6. PTSD(posttraumaatiline stressihäire) on häire, mis võib tekkida pärast eluohtlikku ja erakordset vapustavat sündmust 7. Häire, mille korral on stressoriks tavaliselt raske kehaline haigus, lähedase inimese kaotus, lah...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ Psühholoogia ja pedagoogika lektoraat FÜÜSILISE KESKKONNA MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat teemal : Lapse käitumise keskkonnapsühholoogilised iseärasused (suure ja väikse linnanäitel) Aleksandra Radajeva KELA2 Juhendaja K.Maslov(PhD) ja A.Dzalalova(PhD) NARVA 2016 , , , . . (, . ) , , - . , , , . 10- , . , , . , . , , . , . , , . , , . - . , . , , . , - . : 1) , , 2) . . 3) . . , , « ». . 1) 2) , , 3) « » , , , . , , . ...
MEELED JA AISTING kognitiivsed protsessid-psüühikaga seotud protsessid erinevatest infojuppidest panen mälupildi kokku, tunnetuste kaudu Kuidas tekib? John locke- inimene tühi leht, alustab infokogumist, pole ikagi tühi leht sündimisel, nägemissüsteemis on viisid, kuidas ta väliselt tulevat informatsiooni reageerib, näeme 3d, tajume sügavust, kaasasündinud need, pole õppinud sügavust tajuma õpib rääkima, aga kaasasündinud eeldused. GEENID+KESKKOND 10 000h harjutamist-kujuneb välja talent (tglt keerulisem) meelekindlus-geenidega määratud MIS ON KÕIGL MEELTEL ÜHIST? Neuronite keel- füüsikaline omadus muutub psühholoogiliseks omaduseks, nt heli-õhu võnkumine, jõuab kõrva, väline allikas tekkitab õhu võnkumise, kuidas tajume muusikat? Kõne? Koosneb erinevatest aspektidest, heli kõrgus jne jne, peab liikuma edasi meie närvisüsteemis täitsa teises süsteemis, tuleb tõlkida sellissesse keelde mida aju oskab ...
MÄNGUTEOORIAD Klassikalised mänguteooriad Aristoteles- pinget mmandav ja hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus. J. Locke-spetsiifiline laste meelelahutus ja vaba aja veetmise võimalus, mis pakub lastele palju arendavat. J. Rousseau-looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendavtegevus. Fr.Schiller-mõiste ,,mängutung", psühholoogiline mõju inimesele( Inimene mängib ainult siis kui ta on inimene tõelises tähenduses. ) H. Sspencer-ülejääva energia teooria S. Hall-mänguline käitumine pärilikkuse poolt määratud, kulgeb vastavuses in. Arengulooga(ülekordamise teooria)-mängud järgnevad üksteisele suhteliselt püsivatel vanusejärkudel, sisu vastab päritud tegevusele, funktsioon on vabastada liik nendest jääkidest. K. Groos-eluks ettevalmistamise teooria.1. eksperimentaalne funktsioon-motoorsed, meelelised intellektuaalsed, afektiivsed,tahtejõudunõudvad.2. spetsiifiline funktsioon. M. Laza...
Teste on võimalik interpreteerida psühhomeetriliselt või impressinistlikult. Peamised omadused: - Objektiivsus - Standardiseeritud - Väljavõte käitumisest Olulisimad eeldused mis on testide usaldusväärsuse kasutamise aluseks - Sõnastuse ühine arusaamine - Adekvaatne enesehinnang - Aus vastus - Suhteline püsivus aja lõikes - Testi adekvaatsus mõõdetavatele omadustele Mida testidega uuritakse? Erinevaid psühholoogilisi omadusi: kognitiivsed võimed, huvid/hoiakud/värtused, isiksus, psühhopatoloogia. Testimise eesmärk on klassifitseerimine/diferentseerimine, tulemuslikkus ehindamine, teadusuuringud ja enesest arusaamine. Testitüübid - Tegevustestid - Kiirustest vs tulemustest - Käitumis evaatlemine - Enesearande küsimustikud - Tegevusvaldkondade/vanuse/skaala omaduste/ülesande struktuuri/testiskooride interpreteerimise aluse järgi Peamised mõõteskaalad
- alusepanija, inglise majandusteadlane , 3. Inimeste vajadused, peoples needs 3. 4. Maslow vajaduste hierarhia, Maslow's pyramid 4. Eneseväljendusvajadus Esteetilised Kognitiivsed Enesest lugupidamise Kuuluvus ja armastus Turvalisus Füsioloogilised 5
1.4 Sotsiaalne õppimine (social learning theory) Albert Bandura ( 1925 - ) imiteeriv õppimine ( observational learning) näit. agressiivsus ja TV Sotsiaalse õppimise protsess: 1.4.1 mudel · mudeli omadused ( vanus, sugu jne.) · vaatleja omadused (enesehinnang jne) · tagajärgede ootus 1.4.2 imiteerivat õppimist mõjutavad tegurid: · vaatleja kognitiivsed võimed · sotsiaalse keskkonna reageerimine · motivatsioon 1.4.3. sarrustamine · väline (extrinsic reinforcement) · sisemine (intrinsic reinforcement) · tajutav sarrustus (vicarious reinforcement) · enese-sarrustus (self-reinforcement) II. Hoiak (attitude) 2.1 Hoiaku omadused Suunatud stiimulile: isik, grupp, käitumine
Tarbija vajadused Maslow vajaduste hierarhiline struktuur 1. Füsioloogilised- toit, puhkus 2. Turvalisusvajadus-ohutus, rahulikkus 3. Kuuluvus- ja armastusvajadus-kiindumus, omaksvõtt 4. Enesest lugupidamise vajadus-hekskiit, tunnustus 5. Kognitiivsed vajadused-tedmised, arusaamine 6. Esteetilised vajadused-ilu, kord 7. Eneseteostusvajadus Arvatakse, et tarbija käitub ratsionaalselt tunneb oma erinevaid vajadusi ja teab erinevaid võimalusi, mis aitavad neid rahuldada. Tarbija sissetuleku allikad: töö, turu investeeringud(dividend, intress, rent), muud tulud(loteriivõit, pärandus), osadel valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Tallinn SITUATSIOONI KIRJELDUS (anamneesi kirjeldus tuginedes Gordini ”Terviseseisundi hindamise skeemile”). 57 aastane meespatsient, 178 cm pikk, 69 kg kaaluv, sattunud erakorralise kirurgia osakonda seoses vasaku jala amputatsiooniga. Patsiendil nekroosi tõttu amputeeritud vasak jalg säärest. Patseint peale amputatsiooni jala peale 2x kukkunud ja haava tulnud õmmelda. . Peale amputatsiooni haavaservad põletikulised, haavast tuleb eritist. Köndi alumine serv tsüanootiline. Vereõhk 136/80, keha temperatuur 36,5 kraadi. Veresuhkur 7,8. Patsiendil kaasuvana diabeet. Patsient suitsetab paki päevas. Patsient rahuldavas seisundis, mäluhäired ajas –kohas, isikus orienteeritud. Nahk puhas. Regulaarselt tarvitab insuliini. Suhtlisaldis ja meeldib nalja te...
Kõige sagedamini esineb hapruse risk naistel, inimestel, kes elavad üksinda ja väikeses linnas või külas, inimestel, kes rohkem teeb füüsilist tööd mitte ajuga, eakatel inimestel vanuses +65 ja iga 5 eluaastaga haprus muutub hullemaks. Haprus võib olla esmane, mis ei ole seotud haigustega ja teisene, mis on seotud mingi haigusega. Vanaea hapruse liigid on kognitiivne haprus ja füüsiline haprus. Kognitiivse hapruse kontseptsioon tähendab, et kognitiivsed, psühholoogilised ja sotsiaalsed probleemid võivad kiirendada puude tekkimist, hospitaliseerimist, hooldusasutusse pöördumist või surma ning soodustada sündroomi arengut. Hapruse psühholoogilise aluse all mõeldakse vähenenud elukvaliteeti, mingisugust sõltuvust nagu alkoholi või tubakasõltuvused, depressiooni ja tervise halvenemist, näiteks dementsus. Füüsiline haprus on potentsiaalselt ennetatav või ravitav spetsiifiliste sekkumistega
- Tagasilangused, haiglaravi ja suitsiidiriski suurenemine - Psühhosotsiaalse funktsioneerimise halvenemine - Suhete halvenemine, kooselus toetuse vähenemine - Elukvaliteedi langus - Töövõime langus majandusliku olukorra halvenemine - Probleemilahendusoskuste alanemine toimetuleku raskenemine emotsionaalse ja praktilise elu pingega - Häirub une-ärkveloleku tsükkel Bipolaarse häire kognitiivne mudel - Kognitiivsed moonutused enda, maailma ja tuleviku kohta - ,,Olen kõigi poolt armastatud" - ,,Maailm mu ees on lahti" - ,,Tulevik on täis piiramatuid võimalusi" - Patsientide jaoks on hüpomaniakaalne seisund väga hea, sest on palju mõtteid ja loovust. Kui kaua kestab läheb üle maniaks Rõõmujoovastus > enda mõtete hindamine, kas võib ohtlikuks muutuda > Suitsiidi riskifaktorid
ümbritseva maailma baasil sündmusi, mis suhtlemistarbena vastu. toovad kaasa (eduootus) ebameeldivusi. ÕPPIMSTEOORIA ÕPPIMSTEOORIA ÕPPIMSTEOORIA Biheivioristlikud Sotsiaal- (neobiheivioristlikud, Kognitiivsed ja konstruktivistlikud konstruktivistlikud sotsiaalkognitiivsed) https://play.kahoot.it/#/k/36dc6a74-ddc6-4f27-8180-861e92c6f6e5 Eelmise aasta kontrolltöö küsimus (teema)…
................................................................................ 5 2.2. Düsleksia avaldumine...........................................................................................................5 3. DÜSLEKSIA PÕHJUSED..........................................................................................................7 3.1. Bioloogilised põhjused......................................................................................................... 7 3.2. Kognitiivsed põhjused.......................................................................................................... 9 4. REHABILITATSIOON.............................................................................................................10 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................. 11 ÜLEVAADE LUGEMISPUUETEST. 2011.............................................................................
arenguhäireteks, sest need avalduvad lapsepõlves, siiski kestes terve elu. Kuigi lahknevused inimeste vahel, kel on autism ja neil, kel seda pole, hämarduvad indiviidide kasvamisel ja arenemisel. (Smart, 2012, lk 248) Autismispektrihäiretes on seotud kolm funktsioneerimisala. On defektid sotsiaalses vastastikkuses, suhtlemises ja käitumismustrites. Et määrata täpset diagnoosi, kasutavad arstid spetsiifilist diagnoosimise kritieeriumit: varajase lapsepõlve kõne areng, kognitiivsed oskused, tagasilöögi aeg ja muster ning sümptomite arv. (Smart, 2012, lk 248) 1950- ndatel arvati, et autismi põhjustavad „halvad kasvatusmeetodid“ ja peeti ka lapsepõlve skisofreeniaks, kuid liigitati siiski orgaanilise seisundi alla. Autism diagnoositakse tavaliselt enne 3- ndat eluaastat. Autismi defineerivad 6 sümptomit kolmes piirkonnas: sotsiaalsete oskuste puudulikkus, hiline või puudulik kõne, korduv või stereotüüpne motoorika. Sotsiaalsete oskuste puudulikkus hõlmab
Kasutatakse: Reaktiivsuse (psühholoogilise vastulöögi) teooriat Prospektide teooriat 6.3 Kaitse mõjustamise vastu Eesmärk on vähendada automaatset omandamise kalduvust · Ratsionaalsusel põhinev analüüs vähesuse ja võistluslikkuse olemasolu kohta · Impulsiivsete käitumiste blokeerimine (väljumine situatsioonist) · Valikuvõimaluste puudumise kahtluse alla seadmine VII Kognitiivsed vead otsustamises ja muljes Mõjustamisviisid on efektiivsed vaid siis, kui nad toetuvad psühholoogilistele reeglipärasustele käitumises, emotsioonides ja kognitsioonides 7.1 Heuristikud (H. Simon) Automaatsed reeglid (heuristikud) , mille alusel tehakse järeldusi: · baas-taseme ignoreerimine · representatiivsuse kalle · illusoorne seostamine · kättesaadavuse fenomen · esilekerkivuse fenomen · generaliseerimine ( halo efekt)
seksuaalsuse vastu (näiteks seksuaalsus on sage jututeema). Huvi seksuaalse konteksti vastu meedias (näiteks pornograafiliste väljaannetega tutvumine). Seksuaalne areng teismeliseeas "Teismeliseiga" tähistab perioodi 10. ja 20. eluaasta vahel. Hilise lapseea üleminek teismeliseeaks pole selgelt määratletav. Murdeeaga seotud bioloogiliste muutustega paralleelselt toimuvad kognitiivsed, emotsionaalsed ja psühholoogilised muutused, mis on tihedalt seotud seksuaalse arenguga teismeliseeas. Nii näiteks suureneb jätkuvalt iseseisvusvajadus. Kuigi sõprade roll on suur, hakkab järk-järgult eakaaslaste mõju otsuste tegemisel nõrgenema ja osatakse paremini analüüsida meediast tulevaid seksuaalsusega seotud sõnumeid. Hakkab täiustuma põhjus-tagajärg seose mõistmine ja toimetulekuoskused suurenevad. Kogemuste
· järgib esmaseid hügieeni ja ohutusnõudeid. Kõik oleneb, kui huvitavaks tehakse tund: · aeg - millal toimub · arenev ainekava - uued tegevused · keskmine ja üle keskmise intensiivsusega koormus · palju harjutamisvõimalusi kõigile · edutunne · positiivne arengut soosiv õhkkond · õpetaja taust - ettevalmidus peab olema, peab oskama vastavalt vanusele määrata tegevusi · reaalsed ootused · sobiv varustus · tegevuse nauditavus · kognitiivsed ja tundelised tegurid suudab pingutada eesmärgi nimel mõistab kehalise aktiivususe olulisust inimese tervisele järgib esmaseid hügieeni ja ohutusnõudeid Lapsest lähtuv õpetamine - õpetaja loob sellise õpikeskkonna, mis suunab lapse uudishimu ja kujundab õpimotivatsiooni. Valdkond liikumine sisu: · kehalise kasvatuse alased teadmised: ohutus, enesekontroll ja hügieen; · põhiliikumised; · liikumismängud · erinevad spordialad
INIMRESSURSID ehk tööjõud inimesed oma vaimse ja füüsiliste pingutustega KAPITAL hooned, tööriistad, masinad Majandusteadlased nimetavad loodusvarasid, tööjõudu, kapitali ja ettevõtlikkust tootmisteguriteks. MASLOW ` VAJADUSTE HIERARHIA ENESEVÄLJENDUSVAJADUS ESTEETILISED VAJADUSED Sümmeetria, kord, ilu ... KOGNITIIVSED VAJADUSED Teadmised , arusaamine uuendused .... ENESEST LUGUPIDAMISE VAJADUS Kompetentsus, heakskiit, tunnustus .... KUULUVUS-JA ARMASTUSVAJADUS Kiindumus, omaksvõtt, kuuluvus .... TURVALISUSVAJADUS Rahulikkus, ohutus, hirmu puudumine NAPPUS = VAJADUSED > SAADAVAD RESSURSID
sissejuhatus muusikapsühholoogiasse, vanadest eesti ainese helisalvestustest, kontserdisaali akustika alused, Theodor Adorno vaated muusikale, helivoogude rühmitamine, eesti regilaulu struktuur, kuulmisparadoksid, muusika esituse generatiivsed reeglid, muusika ja emotsioonid, helikõrguse kognitiivsed dimensioonid, muusika ja keel, tämbri kognitiivsed dimensioonid, rütmilise kontrastsuse mõõtmisest muusikas ning vaegkuuljate probleemidest muusika kuulamisel sissejuhatus muusikapsühholoogiasse üks paljudest katsetest piiritleda muusikapsühholoo- giat kui rohkem või vähem iseseisvat teadusharu kõlab nii: "Muusikapsühholoogia on psühholoogia osa, mille eesmärgiks on uurida muusikalise käitumise kõiki vorme alates kõige algelisematest kuni kõige arenumateni.
Teiste isikute väited Käitumine - Eksperimendid - Käitumise kirjeldused - Käitumise faktilised tulemused Kognitiivsed protsessid - Taju ’kallakud’ või ’nihked - Assotsiatsioonid Bioloogilised protsessid - Ajukuvamised - Farmakoloogia - Geenid Teadmised, arvamused oskused - Sotsiaalsed oskused - Arvamused jms isiksuse kohta Vaimse võimekuse mõõtmine - IQ testid – grupi- ja individuaaltestid - Kognitiivsed protsessid – ülesande lahenduskäik; vastmisaeg - Bioloogilised protsessid – aju mõõtmine ja ajukuvamine, geenid - Väited ja hinnanugd – enesekohased, tuttavate, õpetajate Individuaalsete erinevuste tähtsus - Kliiniline hindamin - Personalivalik ja -nõustamine - Tervisekäiutmine – mõju tervisele - Saavutus- ja võimetetestid hariduses Individuaalsed erinevused ja põhjuslikkus Mida tähendab korrelatsioon
töötajad, ettevõte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. 2.12.15 © Tõnu Erin 7 Üksikisiku majandusotsused: 1. Töö- ja vaba aja vahekorra valik 2. Töö valik 3. Säästude ja kulutuste vahekorra valik 4. Säästukoha valik 5. Kulutuste valik (6. Suhetesüsteemi valik Abraham Maslow (1908–1970) vajaduste hierarhia Eneseväljendusvajadus Esteetilised vajadused: sümmeetria, kord, ilu jne Kognitiivsed vajadused: teadmised, arusaamine, uudsus jne Enesest lugupidamise vajadus: kompetentsus, heakskiit, tunnustus jne Kuuluvus- ja armastusvajadus: kiindumus, omaksvõtt, kuuluvus jne Turvalisusvajadus: rahulikkus, ohutus, hirmu puudumine jne Füsioloogilised vajadused: toit, vesi, õhk jne Mõisted Turg: Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus:
järeldusi. 6) Koosta võrdlus kvantitatiivse ja kvalitatiivse meetodi kasutamise kohta. - Kvalitatiivuuring: nt inimeste käitumise vaatlemine, kus reaalselt mingeid kindlaid arvulisi väärtusi kirja panna ei saa. - Kvantitatiivuuring: nt istutame potti 2 lille. Anname mõlemale samade vahedega vett, hoiame neid samades tingimustes. Lillede kohta käivaid andmeid on võimalik arvuliselt mõõta ja statistiliselt analüüsida. 7) Mis on kognitiivsed eelarvamused ja kuidas need mõjutavad teaduslikku tunnetust? - Kalduvus mõelda teatud viisil, mis viib süstemaatilisele kõrvalekaldele ratsionaalsusest. 1. Kinnistume esimesena saadud info külge. Nt: kuskilt kuulnud, et keedetud vett ei tohi uuesti keeta, ei usu vastupidist. 2. Tähtsustatakse üle teadaolev info. Nt: suits pole kahjulik, kuna tean inimest kes suitsetas päevas mitu pakki aga elas 100 aastaseks. 3
toimel, mida inimene ise kogeb oluliselt erinevana tavaliselt. (Nt. Uni, hüpnoos, erinevad joobed, anesteesia, psühhoos, ajukahjustuse järgne teadvustamatus) Teadvustamatus: · Kognitiivne teadvustamatus enamik ajus toimuvatest protsessidest teadvuse eest varjus, teadvustamata (hingamine, emotsionaalne reaktsioon, unerütm, silmaliigutused) · Ka kõrgema taseme psüühilised protsessid e kognitiivsed protsessid (mõtlemine, otsustamine, loometöö) kui lahendus tuleb ootamatul momelndil . · Automatismid psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist (nt rattaga sõitmine, auto juhtimine) · Pimenägemine kahjustus ajus esmases nägemispiirkonnas, kuid inimene on võimelin ruumis orienteeruma · Uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, hüpnagoogsed
EMOTSIOONID Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Kui tavatähenduses on emotsioonide mõiste igaühele arusaadav, siis teaduslikus mõttes pole sellel ühtset definitsiooni. Siiski valitseb emotsiooniteooriate vahel üksmeel selles, et emotsioon sisaldab järgmisi komponente: - Füsioloogilised muutused - Käitumisvalmidus, mida nimetatakse vahel ka aktsioonipotensiaaliks ja mis võib, kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega - Teadlikku subjektiivset kogemust - Kognitiivset ehk tähenduslikku ehk hinnangulist komponenti. Selle kohta, miks ja kuidas me emotsioone tunneme, on palju teooriaid ja lähenemisviise. Iga teooria seletab emotsioonidest mingit osa (nt füsioloogilisi aspekte), kuid mitte kõike. PSÜHHOFÜSIOLOOGILISED KÄSITLUSED-sellel käsitlusel on pikk ajalugu. Juba antiikaja arstid leidsid, et emotsionaalseid seisundeid võib mõista füsioloogia ehk kehatalitluse ka...
! Abitegevustega on võimalik mälestusi nii toetada kui ka rikkuda Mälu arengut on seostatud muutustega neljas valdkonnas: o Muutunud baasprotsessid ja töötlusvõime o Muutunud strateegiad o Muutunud metakognitsioon o Kasvav valdkonnaspetsiifiline teadmine Baasprotsessid on sageli kasutatavad, kiiresti sooritatavad mälutegevused – nt seostamine, üldistamine, ära tundmine ja meenutamine; neile tuginevad kõik ülejäänud kognitiivsed protsessid Õppimise aluseks on kaasasündinud võime luua seoseid e. assotsiatsioone Ära tundmine, mis väljendub harjumises (habituatsioon) ja selle kaos on samuti sünni hetkest olemas, ent see oskus areneb edasi kuni kooliea alguseni. Meenutamine, sh imiteerimine on oluliselt seotud uute käitumisviiside õppimisega, märgatav areng juba esimesel eluaastal. Üldistamine võimaldab juba 3-kuustel avastada seoseid oma tegevuse ja
v. Stress ja stresshäired Mis on stress? Muutustega kaasnev loomulik kohanemisreaktsioon, mis on suunatud meie psühholoogilise ja füsioloogilise tasakaalu säilitamisele. Keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad iseloomulikud biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused eesmärgiga mõjutanud stressi tekitanud sündmust või kohaneda selle mõjudega. Stressiallikad Keskkondlikud stressorid- müra, liiklus, ilmastik, ülerahvastatud töökeskkond. Sotsiaalsed stressorid- tähtajad, rahalised kohustused, suhetega seonduvad probleemid. Füüsilised ja psühholoogilised stressorid- arengulised kriisid, õnnetused,
paremini talutav · Glutamaadiretseptorkompleksi mõjustajad (memantiin): vähendavad glutamaadi püsimõju ja suurendavad sellega erutustransmissiooni tõhusust MEMANTIIN: Mõõduka afiinsusega NMDA-retseptorite mittekonkureeriv antagonist, mille seondumine sõltub voltaazhist (ta on voltaazhitundlik) ja on kiiresti muutuv · 28-nädalases uuringus 20 mg päevas (kahes osas) aeglustas oluliselt Alzheimer'i tõve arengut platseeborühmaga võrreldes · Kognitiivsed võimed paremad memantiiniga ravimisel ka vaskulaarse dementsusega patsientidel · Kõrvaltoimed: kõhulahtisus, unetus, peapööritus, peavalu, hallutsinatsioonid Mõõduka ja raskekujulise Alzheimeri tõve halvenemine on memantiinravi ajal platseeboga võrreldes aeglasem. MODAFINIIL · Soodustab ärkvelolekut ja pidurdusprotsesse ülesannetes; eufooriat ei tekita · Nii katseloomadel kui inimestel parendab episoodilist ja töömälu
Ravitavad dementsused peapõrutus jms (mida noorem, seda kergem ka ravida). Dementsuse diagnostika: anamnees: lähedastelt (sümptomite kestvus, igapäevaelu tegevused, varasem anamnees); kognitiivne staatus; laske mind koju, ,,ma ei taha uuringuid"; neuroloogiline staatus: kliiniline leid (neuroloogiline koldeleid, parkinsonistlik sündroom), epilepsia. Mälu käepärasuse häired ja vanus. Lihtsalt vana inimene: normaalne vananemine -> asümptomaatilin Alzheimer -> subjektiivsed kognitiivsed kaebused. Alzheimeri haigus: juhtivalt mäluhäired. Kliiniliselt dementsus; defitsiit vähemalt kahes funktsioonis. Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire. Diagnoosi toetavad: kõnehäire, apraksia, ahnoosia, pärilik anamnees, ADL muutused. MRT/KT ajuatroofia. AD kõige tavalisem dementsus vanemas eas: mäluhäired (unustamine), orienteerumisraskused (ekslemine), progresseeruv haigus (probleemne tipptehnoloogiaga
närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. · Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Võimalik eristada kahte erinevat tüüpi isiksusi. A-tüüpi inimesed on närvilised ja ebakindlad. B-tüüpi inimesed on rahulikud ja teevad asju sagedasti ainult lõbu pärast. Stressi sümptomid · Kognitiivsed sümptomid · Emotsionaalsed sümptomid Mäluprobleemid Tujukus Väike keskendumisvõime Ärrituvus, äkilisus, Halb otsustusvõime Rahutus, võimetus lõdvestuda Pessimistlikkus Sage eraklikkus Ärevus, murelikkus Depressioon või üldine viletsus · Kehalised sümptomid · Käitumuslikud sümptomid Valud Söömisharjumuste muutumine Kõhulahtisus või kõhukinnisus Unehäired
Allveearheoloogia Referaat Tallinn 2010 Sisukord.............................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Definitsioon....................................................................................................... 4 3. Allveearheoloogia Eestis.................................................................................. 5 3.1 Leiud Eestis.......................................................................................................6 Kokkuvõte........................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus........................................................................................
Mentori ülesanne on julgustada praktikanti, küsima abi ja rääkida asjadest, mis on ebaselged. 5.Üliõpilase hindamine -tagasisidestamine. Praktika lõpus mentor annab oma tagasiside praktikandile. See on detailne kirjeldus, milliseid kompetentse ja mis tasemel, mis ulatuses, mis tingimustel õppija omandas. Hindamiskriteeriumid kirjeldavad hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste, oskuste ja hoiakute oodatavat taset ning ulatust. Isiksuslikud aspektid Kognitiivsed aspektid Emotsionaalne ja sotsiaalne valmisolek Psühhomotoorne valmisolek Eetiline ja moraalne valmisolek Üliõpilase esteetiline välimus ja isiklik hügieen Üldiste ja isiklike õpiväljundite saavutamine ja hindamine Praktikandi tagasiside on meie jaoks on ka väga oluline, praktika korraldusprotsessi täiendamiseks ja parandamiseks, üliõpilane täidab praktika tagasiside vorm (vaata lisa 1).
et vanemad surevad) F53 – Sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired F53.0 – Kerged F53.1 – Rasked Ff53.8 – Muud F0 – orgaanilised psüühikahäired Aluseks diagnoositud ajukahjustus, kas siis ajukelmetepõletik (nt entsefaliit, ajutrauma, kasvaja) – tagajärjeks on aju düsfunktsioon. Nt Altzheimeri tõbi – progresseeruv aju haigus, mille korral närvirakud hävivad ja inimese kognitiivsed funktsioonid progresseeruvalt halvenevad kuni dementsuseni. F1 – psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired Häired tekivad alkoholi, kanepi, kokaiini, opiaatide, amfetamiinide, LSD, hallutsinogeenide jms ainete tarvitamisest. Tekitavad sageli sõltuvust, kutsuvad esile võõrutussündroomi. Kõige enam on sarnane kliiniline pilt, mis iseloomustab ka orgaanilisi psüühikahäireid. F2 – psühhootilised häired
käsitseda, nendega tegutseda, mis tähendab Piaget järgi akommodatsiooni. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon (samas:17). Piaget (1951) käsitleb mängu kui juba omandatud käitumisskeemide harjutamist lihtsalt naudingu pärast. Mängu kui nauditavate skeemide harjutamise roll on viimistleda lapse poolt mittemängulistes kontekstides omandatud oskusi (nii asjadega manipuleerimisel kui teiste inimestega lävimisel). Seeläbi arenevad mängides füüsilised, kognitiivsed ja sotsiaalsed võimed ja oskused. Sotsiaalse arengu seisukohalt on oluline suhtlemine kaaslastega mängu kontekstis, mitte mäng ise. Mäng pakub lapsele keskkonda, kus nad saavad turvaliselt harjutada suhtlemisel teiste lastega (Niilo, Kikas 2008:124) J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastavad mõtlemise teatud arengutasemele. 12 Harjutusmäng
konstrueerib laps oskusi, mida ta vajab tulevikus. Rekapitulatsiooni teooria (Hall, 1920) Mäng on bioloogilise evolutsiooni produkt ja selle areng ja selle areng järgib inimkonna arengut. Kaasaegsed ( kognitiivsed ja sotsiaalsed) mänguteooriad Erutuse vaheldumise mänguteooria ( Arousal Mäng on seotud uurimisega. Asjade uurimine Modulation) ( Berlyne, 1960; Ellis, 1973, muudab erutuvuse taset, kui kohutakse Hutt, 1985) uudsete situatsioonidega. Kui organism on tüdinenud , siis erutus suureneb läbi 8
imiteeriv õppimine ( observational learning) näit. agressiivsus ja TV 1. mudel (model) mudeli omadused ( vanus, sugu jne.) vaatleja omadused (enesehinnang jne) tagajärgede ootus sümbol 2.imiteerivat õppimist mõjutavad tegurid: a) tähelepanu (attentional processes)-salientsus vaatleja: võimed, taju b) mälu (retention process)-sümbol vaatleja: kognitiivsed võimed c) teostus (production processes)- tagasiside, representatsioonid vaatleja: füüsilised võimed d) motivatsioon (motivational processes) kontroll, hinnang vaatleja: sisemised standardid 3. sarrustamine · väline (extrinsic reinforcement) · sisemine (intrinsic reinforcement) · tajutav sarrustus (vicarious reinforcement) · enese-sarrustus (self-reinforcement) tajutav sarrustus (vicarious reinforcement)
imiteeriv õppimine ( observational learning) näit. agressiivsus ja TV 1. mudel (model) mudeli omadused ( vanus, sugu jne.) vaatleja omadused (enesehinnang jne) tagajärgede ootus sümbol 2.imiteerivat õppimist mõjutavad tegurid: a) tähelepanu (attentional processes)-salientsus vaatleja: võimed, taju b) mälu (retention process)-sümbol vaatleja: kognitiivsed võimed c) teostus (production processes)- tagasiside, representatsioonid vaatleja: füüsilised võimed d) motivatsioon (motivational processes) kontroll, hinnang vaatleja: sisemised standardid 3. sarrustamine · väline (extrinsic reinforcement) · sisemine (intrinsic reinforcement) · tajutav sarrustus (vicarious reinforcement) · enese-sarrustus (self-reinforcement) tajutav sarrustus (vicarious reinforcement)
grammatiline ka süntaktiline struktuur hästi arenenud (Veisson, Veispak 2005:44-46). KÕNE ARENGU TEOORIAD Laste kõne arengut iseloomustavad järgimised tunnused: psüühiliste protsesside ja kõne vahekord arengus, lapse tegevus ja kõne, kõnetegevuse motiivide ja kõne funktsioonide areng (Karlep 1998: 242). Mitmed teooriad on proovinud seletada keele arengut (Tulviste, Tulviste 2002:160). Lapse kõne arengu kolm peamist teooriat on biheivioristlikud, nativistlikud ja kognitiivsed (Karlep 1998: 242). Biheivioristlike teooriate (Õppimisteooria) tuntud esindajaks on Ameerika psühholoog Burrhus Skinner (1904-1990) (Karlep 1998:242). Biheivioristide väitel on kõne areng keskkonna mõjutuste tulemuseks (Veisson, Veispak 2005:40). Biheivioristide põhiseisukohad on järgmised: laps õpib kõnelema imiteerimise teel; keelenormile vastavate sõnade ja grammatiliste vormide omandamise määrab see, kas need leiavad täiskasvanutelt positiivse
populaarsusele). Reklaam ei loo uusi vajadusi, pigem aktualiseerib vajadusi ( sellekohase eelduse olemasolu korral), manipuleerib inimeste vajaduste rahuldamise viisidega. TÄHELEPANU KÖITMINE Aju kolm osa (MacLeani mudel) Aju tüvi aktiviseeruvad instinktid (reproduktsioon/seks, ellu jäämine, nälg, janu, energiavarustus) Limbiline aju aktiviseeruvad emotsioonid, tungid, vajadused (aju tüvi ,,tõmbab selle käima") Ajukoor e neocortex ,,mõtlev aju", seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome) Parim lahendus on tähelepanu hõivamine kõigil kolmel tasandil ,,It's easy to miss something you're not looking for" ( awareness test) TÄHELEPANU SOODUSTAB OBJEKTI ERISTUVUS Objekti esiletõstmine/eristuvus foonist nt agressiivsuse määr A. Agressiivne reklaam kui objekt mitteagressiivsete reklaamide kui kui fooni taustal B. Reklaami pinnal jõuliselt eristuv toode Tähelepanu on sõltuvuses esitatud onfo suutlikkusst esile kutsuda mõttetegevust
1) Jah/Ei Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 1) Sisu loetelu 2) Õpetaja 3) Õpilase tegevus 4) Õpetaja tegevus MIllistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 1) Sisu loetelus (vertikaalis) 2) Sooritusena (horisontaalis) Millised on B.S.Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad? 1) Kognitiivsed (tunnetuslikud) taksonoomiad (Bloom) 2) Afektiivsed taksonoomia Krathwohl jt) 3) Psühhomotoorsed taksonoomia (Harrow) Millised on Bloomi kognitiivse taksonoomia põhikategooriad? 1) Teadmine 2) Mõistmine 3) Rakendamine 4) Analüüs 5) Süntees 6) Hindamine Loetlege Andersoni jt. (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad? 1) „Pea meeles“ (teadmine)
Tallinna Teeninduskool referaat stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956). Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang
intuitiivne, efektiivne probleemide lahendamine, teadmiste piire tunnetav. Vaimse võimekuse langust mõjutavad tegurid: · Kardiovaskulaarsed ja kroonilised haigused · SES (madal haridus, madal sissetulek, lihtsaid vilumusi nõudev töökoht, mitteintaktne perekond · Vaimselt stimuleeriv keskkond (lugemine, reisimine, kultuurisündmustes osalemine, enesetäiendus, klubid ja seltsielu) · Paindlikkus isiksuses. · Abikaasa suuremad kognitiivsed võimed. · Tegevused, mis nõuavad tajumise kiirust. · Enesega rahuolu. 2. Sotsiaalne keskkond ja vaimsed võimed Keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad vaimsete võimete arengut: · sotsiaalsed tegurid: kultuur (näit. elustiil, väärtused) · tegevuse keerukuse aste: (näit. amet) · haridus: õpetamise viis · toetav sotsiaalne keskkond: Head Start project · kodukeskkond: stimulatsioon, deprivatsioon Ootused arengule
Kui lapsed muutuvad vanemaks, omandavad nad loomult sõnumite mõistmise oskuse, mida nad teistelt saavad. Vanemaks saades ühinevad nad üha suurenevate sotsiaalsete gruppidega, nii koolis kui ka ühiskonnas. Seega mõnes mõttes algkooli õpilaste piiratud kognitiivsed oskused ühinevad pigem esimese klassi piiratud sotsiaalse grupiga ning muudab esimese klassi väga mõjutatavaks lapse mina-arusaamale. Endast lugupidamine areneb kiirelt lastel algkoolis. Arenevad kognitiivsed võimed, suurem ring sotsiaalseid kontakte ja arenev võime valida endale läbilöögiks sobiv keskkond -kõik need omadused muudavad lapse enesest lugupidamise realistlikuks. Seega arendavad lapsed vanuses 8 kuni 11 oma mina- arusaama läbi inimestevaheliste suhete. Nende enesekirjeldus peegeldab seda, kui nad kirjeldavad ennast kui „tark“, „loll“, „kena“ või „õel“. Lapsed esimeses ja teises klassis ei oma selgelt negatiivset või positiivset minapilti, siis lapsed
intuitiivne, efektiivne probleemide lahendamine, teadmiste piire tunnetav. Vaimse võimekuse langust mõjutavad tegurid: · Kardiovaskulaarsed ja kroonilised haigused · SES (madal haridus, madal sissetulek, lihtsaid vilumusi nõudev töökoht, mitteintaktne perekond · Vaimselt stimuleeriv keskkond (lugemine, reisimine, kultuurisündmustes osalemine, enesetäiendus, klubid ja seltsielu) · Paindlikkus isiksuses. · Abikaasa suuremad kognitiivsed võimed. · Tegevused, mis nõuavad tajumise kiirust. · Enesega rahuolu. 2. Sotsiaalne keskkond ja vaimsed võimed Keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad vaimsete võimete arengut: · sotsiaalsed tegurid: kultuur (näit. elustiil, väärtused) · tegevuse keerukuse aste: (näit. amet) · haridus: õpetamise viis · toetav sotsiaalne keskkond: Head Start project · kodukeskkond: stimulatsioon, deprivatsioon Ootused arengule
........................................................5 4. Kognitiivne semantika: suuremad teooriad ja lähenemised.............................................................6 4.1 Kujundskeemi teooria................................................................................................................6 4.2 Entsüklopeediline semantika.....................................................................................................6 4.3 Kategoriseeritud ja idealiseeritud kognitiivsed mudelid...........................................................7 4.4 Kognitiivne leksikaalne semantika............................................................................................8 4.5 Mõistemetafoori teooria.............................................................................................................8 4.6 Kontseptuaalne metonüümia......................................................................................................9 4
öeldakse selle kohta müre piim, teises jälle tilgastunud, kolmandas närdind piim. Nii ongi raske teada saada millest täpselt jutt käib, kuigi kõik räägivad ju oma emakeeles. Eriti raske ja segadust tekitab see laste hulgas, kelle sõnavara pole veel nii hästi arenenud, kuid nad õppivad kiiresti ja lastes on alati säilinud uudishimu ning nad on kiired uuega kohanema. Nii ei saa aga väita inimeste kohta kellel on nõrgalt arenenud kognitiivsed oskused. Näiteks erihoolekandeteenustel olevad inimesed. Nendega rääkimisel peab kasutama väga lihtsat kõnepruuki. Kui näiteks öelda talle ,,Istu taburetile" ei pruugi ta sellest ütlusest aru saada. Ta vaatab arusaamatult otsa ja ei suuda käsklusest aru saada. Kuid kui mainida talle ,,Istu toolile" teab ta kohe selle käskluse sisu. Nii juhtus ka Peebuga suvel maal vanaisa ja vanaema juures olles, ta ei mõistnud vanaema ütlusi,
• Tekivad unistused, kangelased • Sellega seoses ka esimesed ebaõnnestumised • Sotsiaalne võrdlus, alaväärsus, kui ebaõnnestumised prevaleerivad. Olulised teised: vanemad, õpetajad ja kaaslased • Vanemad: soojus, harmoonia, osalus, aeg • Õpetajad: pedagoogiline hoolivus, seotus, sarnasus, toetus • Kaaslased: aktsepteerimine, aeg, sarnasus, selektiivne osalus 7. Mis toimub mõtlemise arengus nooremas koolieas? Ilmnevad uued kognitiivsed oskused, mis kinnitavad orientatsiooni loogikale ja reaalsusele, mõistete vahelistele suhetele • Mõtlemise tagasipööratavus, orienteerumine ajas ja ruumis, mõtlemine ei allu hetke mõjudele, detsentraliseerumine – laps ei vaatle kõike oma vaatenurgast 8. Mis on ATH (tähelepanu- ja aktiivsushäire)? Lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. Toimetuleku raskused õppimisel, suhtlemisel, huvialategevuses. Motoorne üliaktiivsus ja
KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERARHIA 1.) tunnustus, kuuluvus ja armastus, turvalisus, füsioloogilised vajadused 2.) esteetilised vajadused, kognitiivsed vajadused 3.) eneseteostus SAAVUTUSMOTIVATSIOON McLelland ja Atkinson 1960ndad *edu saavutamine vs läbikukkumise hirm - McLelland motivatsiooni tõukejõudude teooria: >< saavutus >< võim >< kuulumine >< ... ENESEMÄÄRATLEMISE TEOORIA (Ryan ja Deci) - sisemine motivatsioon *keskendub tegevuse enda väärtustamisele (huvid, saavutusvajadus, enda proovilepanek jne) *NT raamatumäng, reis, raamat, film, eriala - väline motivatsioon *keskendub tegevuse tagajärgedele
Arengupsühholoogia lisa J.Piaget arenguastmed: 20.saj mõjuvõimsaim arenguteooria. Organismi kohanemine ümritseva keskkonnaga tähendab, et valitseb tasakaal vahetusprotsessides (toit, hingamine jne). Tasakaalu saavutamiseks muudab organism väliskeskkonnast saadud ained elutalitluseks vajalikeks osadeks, olles samal ajal paindlik ja muutes oma seisundit (kuju, värv, temperatuur vms)- ainevahetus. Piaget´ järgi on psüühiliste psrotsesside ülesanne samuti aidata saavutada organismi ja ümbritseva keskonna tasakaalu- informatsioonivahetus. Inimese vaimset arengut kirjeldatakse kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Sarnastumise ehk assimilatsiooni korral muudab inimene väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri (ld assimilatio ´sarnastumine´). Assimilatsiooniga on tegemist mängus- keskkond muudetakse enda huvide järgi, mänguasjad on suvalised esemed (nt klots as...
Inimese kompimiselundiks on nahk. Milleks meile veel nahka vaja on? · kaitseb vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest · sünteesib D-vitamiini ja melaniini · eritab jääkaineid Naharetseptorid Nahas asuvad erinevad retseptorid (5 miljonit), mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Tunduvalt vähem tundlik on näiteks seljanahk. Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid Tunnetusprotsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
