(isegi kui mänguväljakul on lapsi palju siis mängivad ikka üksi) Arengumaades lapsed on kõik koos, aitavad üksteist ja on harjunud olema suures seltskonnas. Enne 2 aastaseks saamisi enneaegsetel lastel arvetsatakse arengus kui palju varem nad on sündinud. Üldine IQ on enneaegsetel 10p väiksem. ning enne kooliiga on 40% terviseprobleemid. Enneaegsed lapsed vajavad rohkem suhtlemist. Kognitiivne areng-Astra Schults Kognitiivse käitumise aluseks on aju. Beebidel on hästi kiire neuronite vaheline ühenduste tekke, samal kiirusel eemaldatakse neuroneid mis on loodud aga pole kasutatud. (100000 ühendust sekundis). On arenguetapid 2,4,10 ja 14 kuu vanuses, igal arenguetapil kaalub aju 10% rohkem. Jean Pigaet Lapse mõtlemine erineb kvalitatiivselt täiskasvanu mõtlemisest (laps saab asjadest teistmoodi aru, seetõttu tekib mõtlemisvead).
(tähendust kandev üksus). Goldbergi järgi lause ehitatakse verbi ümber. 66. Eesti keele lausetüübid 67. Semantika Semantika e tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keelte ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Märgi vorm ja tähenduse seotus. 68. Tähistaja/keel tähistatu/meel referent/maailm 69. Tähendus 70. Semantika teooriad: komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga (tekkis 60ndatel generatiivse grammatika juurest mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu) ja prototüüpanalüüsiga (keele tähendused koonduvad ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad). Omavahel tähendulikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. 71. Semantilised primitiivid Metakeeled: primitiivid=NSM
ülesandeid nii tunnis kui väljaspool tundi. õpetajad annavad õpilastele pidevalt eeskuju, kuidas toimida mitmesugustes konkreetsetes olukordades. Õpilase toime mudelina: Nähes sama õpiedukusega kaaslast mingit tegevust edukalt sooritamas, tõuseb endas kahtlevate õpilaste usk tööga toimetulekusse. Suurim mõju on mudelina kaaslasel, kellel on õpilasega, keda tahetakse mõjutada, sarnane staatus. 8) Biheivioristliku ja kognitiivne käitumise modifitseerimise metoodikate (BKMM ja KKMM) olemus, rakendusnäited ja erinevus. Olemus: Kõigile KKM metoodikatele on iseloomulik õpilaselt oodatava käitumisoskuse demonstreerimine kombinatsioonis iseenese kõvahäälse õpetamisega. Eesmärgiks on tegevust suunava sisekõne kujundamine. Rakendusnäited: Üheks KKMMi rakendamise näiteks on Campi ja Bashi (1981) “Mõtle valjult” programm, mille eesmärgiks oli õpetada algklassiõpilasi lahendama arukalt konfliktsituatsioone
Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete ...
5-4.5 kg piires. Esimese aastaga kasvab ligi 25 cm, kaal aga kolmekordistub jne. Uurib esemeid käte ja suuga, haarab ja krahmab esemeid, järgib esemeid silmadega. Närvisüsteemi areng Närvisüsteem areneb ja muutub kogu elu vältel. Sünnihetkel on olemas enamik närvirakke, aga nendevahelised seosed arenevad alles pärast sündi. Imikuiga ei mäleta, sest : · närvirakkudevahelised seosed puuduvad · mina-tunne puudub · puudub seostatud keel Tunnetuslik ehk kognitiivne areng ... on maailma tunnetamine ja mõtestamine, mille abil toimub keskkonnaga kohanemine. · 3-7 aastase lapse mõtlemine on egotsentriline ehk enesekeskne, see tähendab, et laps arvab, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi ning et tema on sündmuste põhjustaja. · Alates 12. eluaastast kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Lei Võgotski arvates on 8-aastane laps võimeline loogiliselt mõelda. Tähtis koht on keele arengus (sümbolitel)
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
omadused, vaenlastele halvad. Juhid eeldavad, et alluvatel on samasugused vajadused nagu neilgi. Kognitiivne dissonants (McGuire) Vastuolu kolme komponendi vahel: emotsionaalne, käitumuslik, kognitiivne komponent. Vähendada vastuolus elementide tähtsust, lisada elemente, mis oleksid omavahel
kogukonna/ühiskonna tasandi heaolu vastastikune sõltuvus ja sünergia. The five Ssof well-being: Sites Signs Sources Strategies Synergy 23. Õnn ja rahulolu, nende seos tervise ja heaoluga. Õnne võib vaadelda kui subjektiivset hinnangut individuaalsele olukorrale. Mida paremaks hindavad inimesed oma elukvaliteeti tervikuna, seda õnnelikumaks võib neid pidada Õnn on pigem afektiivne seisund; rahulolu on pigem kognitiivne hinnang (mis sõltub ühest küljest sotsiaalsest võrdlusest teiste gruppidega, teisalt aga ühe või teise indiviidi ootustest, lootustest, soovidest, püüdlustest) Õnnelikkus koosneb kolmest komponendist, igaüht peab eraldi mõõtma subjektiivset heaolu uurides: • Positiivne afektiivsus • Tegevus/hõivatus, sh loovus, eesmärk (engagement/state of flow ⇒sense of self) • Tähendus (meaning) 24
Normatiivne aspekt: E-hoiaku õigustamise küsimus: Miks peaks objekte kogema E-hoiakust lähtuvalt? Miks me soovime vaadata (kuulata jms) esteetiliselt? Mis on E-hoiakust tolku? 6. Selgitage (oma näidetega) E-hoiaku erinevust mitte-esteetilistest hoiakutest! E-huviks ei ole nt personaalne huvi: a)Kui vaatad kunstiteost uhkuse või prestiizitunde pärast. b)Kui bibliofiil on käsikirja nähes huvitatud selle rariteetsusest ja ostu-hinnast. Kognitiivne kui mitte-esteetiline: Kognitiivne e. tunnetuslik huvi taotleb teadmiste ammutamist: c)Kui meteoroloog huvitub pilvede kuju ja värvuse põhjustest. d)Kui sotsioloog ja ajaloolane huvitub sellest, kes ja millal lõi selle kunstiteose. e)Kui kunstikriitik püüab tuvastada kunstiteose väärtust, st langetada hinnang. 7. Kuidas määratleb Stolnitz E-hoiakut? "Esteetiline hoiak on ... ükskõik millisele objektile ainult tema enda pärast osutatav (1) huvitu ja (2) sümpatiseeriv tähelepanu". 8. Selgitage huvituse mõistet!
moel. · Häälestatus või ootus, suhtumised. Need on tekkinud inimese sotsiaalsete kogemuste baasil. Sotsiaalne hoiak (i.k. attitude) teadvustatud, suhtumine. Seadumus (i.k. set) mitteteadvustatud, kindel valmisolek reageerida mingil kindlal viisil. Tekkinud varasemate kogemuste baasil. Hoiakute funktsiooniks on ego-kaitse tagab isiksuse terviklikkuse ja püsivuse. See aitab maailmanähtusi kuidagi korrastada 27. Hoiaku komponendid: 1. kognitiivne (teadlik tõekspidamine); 2. afektiivne (näiteks mingi hoiakuvastane tegevus ajab vihale); 3. käitumuslik (mingid toimingud vastavalt hoiakule). 28. Emotsioon tundmuse läbielamise konkreetne vorm. Emotsiooni prototüüpiline määratlus. Emotsioonil kolm omadust. 1. Tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2. Emotsiooniga kaasnevad muutused inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3
Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. A...
· storge eelistatakse luua kiindumussuhet, mis kestab kaua · mania- nõudlik omada sooviv, kontrollimine · agape altruistlik · pragma otsitakse sobivate tunnustega partnerit: religioon, vanus, töö armastuse kolmnurk toob välja kolm komponenti: · intiimsus emotsionaalne komponent, mis sisaldab lähedust · kirg motivatsiooniline komponent, mis peegeldab seksuaalset veetlevust ja romantilisust · pühendumine kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta, suhtele pühendumise määr Võimalikud mitmed kombinatsioonid: · meeldimine (intiimsus kõrge, kuid kirg ja pühendumine madal), · romantiline armastus (intiimsus kõrge, kirg kõrge, pühendumine madal), · kõikehõlmav ( kõik tasemed kõrged). Läheduse erinevad tüübid Läheduse soov ja privaatsusvajadus on indiviiditi erinevad. (Clinebell & Clinebell, 1970) · seksuaalne · emotsionaalne · intellektuaalne
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
(enim uuritud) Valdkonnad, millele massimeedia sõnum võib mõjuda: käitumine, teadmine, arvamus või hoiak, emotsioonid, psüühika, füüsiline keskkond (unehäired, silmade kahjustus). Need valdkonnad pole üksteisest selgelt eristatavad. Hoiak tendents reageerida ühele objektile (asjale, isikule, ideele) kindlate tunnetega (positiivsete, negatiivsete), tajuga ja ettekujutuste ning käitumisviisiga. (Klima 1975). Hoiaku komponendid (Triandis 1975): 1. kognitiivne ehk teadmise komponent mida ma selle asja kohta tean või ei tea; 2. afektiivne ehk tunnete komponent kuidas ma selle asja suhtes ennast tunnen; 3. konatiivne ehk tegevuse komponent kuidas ma selle asja suhtes käitun. Millises seoses on käitumine ja hoiak? Kommunikatsiooni kaheastmeline voog: sõnumid või ideed voolavad raadiost ja pressist arvamusliidritele ja neilt populatsiooni vähemaktiivsesse ossa. (Katz & Lazarsfeld 1995).
hammustamist jne.) või soovi pidevalt kuhugi minna, põhjuseta lahtiriietumist või riidesse panemist või pideva tähelepanu nõutamist, kriiskamist, kõige eitamist. Võivad esineda ka kuulmis- ja nägemismeelepetted. Iseloomulikud on unehäired - inimese maksimaalne aktiivsus ja rahutus avaldub õhtul, segamini võib olla ööpäevane virgeoleku- unerütm (päeval magatakse, öösiti jalutatakse ringi). Kerge kognitiivne häire · Näidustatud neuroloogilise ja psühhiaatriliste seisundi hindamine. Varases kergekujulise haiguse staadiumis patsiendile soovitada AchE preparaate. Patsiendi seisundit hinnata 1 kord aastas. Kindlasti üks kord haiguse vältel neurovisualiseerimine, nüüd absoluutne näidustus. Neuropsühholoogilised testimised dünaamika ja haiguse progresseerumiskiiruse hindamiseks vähemalt 2 korda, 1-aastase intervalliga. · Algstaadiumis on sagedane depressioon, vajadusel
hoia kogelejaga silmsidet soovita kogelejatel kogeldud sõna või ütlus uuesti sujuvalt korrata näita välja, et sul on kogelejast kahju anna kogelejale vastamiseks aega tee enne dialoogi jätkamist kõnesse pause 37. Närviteede orgaanilise kahjustuse tagajärjel tekib: düsartria afaasia düslaalia kogelus 38. Millised tunnused mõjutavad insuldist paranemise prognoosi? patsiendi sugu patsiendi emotsionaalne seisund patsiendi käelisus (parema- või vasakukäeline) inimese kognitiivne võimekus afaasia vorm patsiendi vanus 39. Millised väited käivad kogeluse kohta: kogelus võib aja jooksul mööduda kogelejal võib esineda ka sujuva kõne perioode kogeluse puhul ei ole alati otsene teraapia vajalik kogelus võib kaasa tuua enesehinnangu languse enamasti kogelus inimese sotsiaalset suhtlemist ei mõjuta 40. Hüponasaalsust võib põhjustada neeluseina ja pehme suulae õhuvahe neeluluku hüperfunktsioon ninakäigu turse neeluluku sulgumatus 41
Küsimus 1 Küsimus 6 Küsimuse tekst Küsimuse tekst Fundamentaalne atributsiooniviga tähendab, et me Albert Mehrabian on seisukohal, et sõnade osakaal kaldume ... hoiakute ja emotsioonide edastamisel on ... Vali üks: Vali üks: a. 75% a. segi ajama püsivaid ja personaalseid käitumispõhjusi b. 28% c. 50% b. pidama ajutisi käitumispõhjusi olulisemateks kui püsivaid d. 7% Tagasiside c. üle hindama personaalseid põhjusi võrreldes Õige vastus on: 7%. ...
Luquet: juhuslik realisem (kritseldused); intellekt.realism (j varane sümboliline periood). Joonistatakse seda, mida teatakse, mitte nähakse. Visuaalne realism (püüd 3D raskusi ületada). Hagen aga leiab, et pärast sümbolilise kuj.viisi tekkimist pole staadiume; visuaalne realism ei arene vaid sõltub kult.lt määratletud konventsioonide valdamisest. Joonistused on kasvatuslik ikooniline sümbol, norm.arenguga lastel suruvad sümbolilised repres.d maha visuaal-ruumilised repres.d. Kognitiivne areng Piaget järledas, et eelkooliealistel pole süstemaatiliseks järeldamiseks vaj. loogilised protsessid omavahel koordineeritud. laps on egotsentriline: ei erista subjektiivsust objektiivsusest. Animism: Piaget´ väitel on lapsed võimetud eristama psühholoogilist ja füüsilist maailma. Laps assimileerib maailma oma minasse ja mõtlemine on intuitiivne mitte ratsionaalne. M.Donaldson, Light, Siegal kriitika: laps lihtsalt ei saa täiskasvanute keelest aru, mitte et loogil
SISSEJUHATUS Iga algus on eriline, see võib olla raske või ka kerge. Sama võib mõelda ka lapse elust- tema sünnist, kasvamisest ja arenemisest. Lapse sünd on rõõm, millele järgneb lapse kasvatamine ehk töö, mida tuleb võtta kohusetundega, ning lapse elu ja saavutused on vanematele tasuks nende pühendumise eest lapse kasvatamisele. Alati ei ole kõik nii lihtne või kerge, alati ei ole meil aega olla vanemateks, kes jagavad hellust oma lastele või mõistavad neid. Mõistmine on oskus. Eelkoolieas on üheks hindamisobjektiks lapse areng ja õppimine. Süsteemselt ja kindlalt lapse arengut vaadeldes muutub nähtavaks iga lapse iseendaks kasvamise lugu. Ent see omakorda eeldab teadmisi lapse arengust ja selle jälgimise meetoditest. Juba eelkoolieas esineb laste vaimse arengu tasemes väga suuri individuaalseid erinevusi. Just lapsest lähtumine on sel puhul ainuõige lähenemine, sest arengupsühholoogia põhitõdede kohaselt toimub areng vaid siis, ...
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
ÕPITEOORIATE VÕRDLUS ja LÜHIKOKKUVÕTE BIHEIVIORISTLIK SUUND Plussid Probleemid tegevus on kontrollitav ja juhitav valmisteadmised objektiivne hindamine pinnapealsus (õpetamises, hindamises) kiire faktiomandamine autoritaarsus, ühesuunalisus mõõdetavus faktid ei seostu kogemusega käsitleb mehhaanilist õppimist ei hinnata protsessi õpetajal lihtne õpeprotsessi juhtida õppija passiivsus, õppija vastutus madal süsteemsus isiksust ei arvestata teaduslik teadmine ei nõuta õpetajalt innovaatilisust väline motivatsioon õppija ei loo seoseid mälu treenimine KOGNITIIVNE SUUND Plussid Probleemid teadlikkus tõlgendamine valmismudeleid ei ole loovus hinnangu subjektiivsus individuaalsuse arvestami...
On saanud tavaks eristada hoiaku emotsionaalset, kognitiivset ja käitumuslikku külge vastavalt sellele, kas peetakse silmas valmisolekut teatud emotsioonideks, tunnetusprotsessideks või käitumiseks. Emotsioonid kajastavad hoiakuga seotud meeldivaid ja ebameeldivaid tundeid ja meeleolusid. Need kujunevad individuaalsete kogemuste põhjal. Emotsionaalse hinnangu loomisel annab inimene hinnangu läbi oma väärtuste prisma. Tunnetused ehk kognitiivne külg koosneb tõekspidamistest, teadmistest ja informatsioonist mingi nähtuste kohta. Käitumuslik külg kajastab inimese soove ja oskusi käituda vastavalt oma hoiakutele. Hoiaku teadmisel saab ennustada inimese tegelikku käitumist. Selle aluseks on aga peale hoiakute ka ühiskonnas ja organisatsioonis kehtivad normid ning inimese harjumused, ootused ja elukogemused. Hoiak loob käitumiseks eelduse. Tööga seonduv hoiak on töörahulolu või –rahulolematus
vägivallatsemist ja lahkuminekut. Meelekindlus ja sotsiaalsus -> väiksem lahutuse tõenäosus. Isiksuse biol.alused: neurootilisus on seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite või karistuse suhtes; parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga. Eneseregl ja eesmärgipärane käitumine: viie faktori teooria: isiksuse kirjeldamiseks piisab teadmistest, mis hõlmavad baastendentse, elulugu, iseloomulikke kohastumusi, välismõjusid, minakonseptsiooni. Eesmärkidel on kognitiivne, afektiivne ja käitumuslik komponent; nad on indiviidisiseselt hierarhiliselt organiseeritud; eesmärgipärasel käitumisel on algus, keskpaik ja lõpp; eesmärkide süsteem muutub arengu käigus komplekssemaks. Eesmärgi ja käitumise seost iseloomustavad multideterminatsioon (üks käitumine mitmel eesmärgil), ekvipotentsiaalsus (sama eesmärgi saab saavutada mitmel viisil), ekvifinaalsus (erinevad eesmärgid võivad viia sama käitumiseni).
2. fikseeri oma lähteseisund (nt. algul kaalun 90 kg.). 3. vali endale saavutatud edu kinnitamiseks meelepärane ergutusvahend(nt. võid lubada endale iga allavõetud kilo eest mingi riideeseme). 4. määra kindlaks selged etapieesmärgid(iga nädalaga maha veerand kilo). 5. pane kirja kõik oma väiksed saavutused(kõik korrad kui loobusid rasvase prae söömisest või muudest ahvatlustest). 7. Kognitiivne õpiteooria. Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötlemisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilike sisemisi mudeleid. R. Gagne vaatles hierarhias: madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine, aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete
keskmine on naistel 61,9 ja meestel 61,3 tervet eluaastat, mis õnnelikumaks võib neid pidada. Glatzer (1984): õnn on pigem afektiivne negatiivses mõttes; võib mõjutada rahulolu ja õnnelikkust sotsiaalsete moodustab vastavalt 74 protsenti ja 79 protsenti keskmise seisund; rahulolu on pigem kognitiivne hinnang (mis sõltub ühest küljest võrgustike ja sotsiaalsete suhete kaudu o Indiviidi tasemel mõõdetakse isikliku eurooplase elu kogupikkusest Kirjeldatakse lõhet rahvastiku sotsiaalsest võrdlusest teiste gruppidega, teisalt aga ühe või teise indiviidi sotsiaalse võrgustiku ulatuse ja kvaliteediga
määra täpselt kindlaks soovitud eesmärk (kaalust alla 10kg). 2. fikseeri oma lähteseisund (nt. algul kaalun 90 kg.). 3. vali endale saavutatud edu kinnitamiseks meelepärane ergutusvahend(nt. võid lubada endale iga allavõetud kilo eest mingi riideeseme). 4. määra kindlaks selged etapieesmärgid(iga nädalaga maha veerand kilo). 5. pane kirja kõik oma väiksed saavutused(kõik korrad kui loobusid rasvase prae söömisest või muudest ahvatlustest). 7. Kognitiivne õpiteooria. Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötlemisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilike sisemisi mudeleid. R. Gagne vaatles hierarhias: madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine, aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste
nt. sessioonide vaheajal. Kriitika Ellise kohta: on lihtsustanud psüühika keerulisi nähtusid teooria huvides. REBT püüab endas ühendada................... Kognitiivne teraapia Sai alguse tänu Becki uurimusele depressiooni vallas. Püüdis leida kinnitust Freudi teooriale, et see on sissepoole pööratud viha. Seejärel hakkas arendama teooriat, keskendudes sellele, et tegelikult on depressioon hoopis negatiivsete kognitiivsete seletuste tulemus. Tulemuseks sai psühhopatoloogia kognitiivne mudel, millel on kolm mõtlemise taset: automaatmõtted, põhieeldused ja skeemid. Automaatmõtted on kõige pinnapealsem tase, väga lihtne teadvustada. Sügavamal põhieeldused ja kõige all on loogilised skeemid. Skeemid on jäigad, tingimusteta veendumused. Need on internaalsed struktuurid enda ja maailma kohta. Neid kasutatakse info tajumiseks, kodeerimiseks ja meenutamiseks. Neil on kohanemise e. adaptatsiooni ülesanne. Becki järgi vallandab latentse skeemi mõni elusündmus,
• Eneseteadvuse kujunemine kultuuris ja ontogeneesis. Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Sotsiaalne taju • Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma sotsiaalpsühholoogias. • Tekst: Maslow – lk 346-371 Hoiakud • Hoiaku funktsioonid ja struktuur. Hoiaku kujunemine. Hoiak ja käitumise ennustamine. Hoiak, infotöötlus ning sotsiaalse keskkonna taju. Hoiaku mõõtmine. Hoiakute tootmine avalikus sfääris
arenguruumi. Kuidaas korraldad kommunikatsiioni võimalikult kõrge rahulolu suunas. Kõiki ei saa kõigest teavitada. · Liiderlus/juhtimine ja võim- missugused juhtimistiilid ja võimustruktuur on toimimise seisukohast parim. Missugune oleks hea/parim juhtimisstiil? Ei ole sellist stiili. Hea juht suudab vastavalt olukorrale kasutada vastavat stiili. · Tarbija psühholoogia- · Inseneri (inimfaktori) psühholoogia ORGNISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ÜLDISED ARENGUSUUNAD · Kognitiivne plahvatus- kognitiivse psühholoogia kiiret arengut. Väga kiiresti on hakanud arenema valdkond, mis uurib inimese aju ja tunnetsuprotsesse. Taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine. Otsusest sõltub, kui hästi läheb. · Professionalismi suurendamine juhtimises- järjest ena kasut juhtidena profesiionaalseid juhte. Juhid, kes on väljaõppinud elukutselised juhid. Teine variant onm kasutada edutatud spetsialiste. Juhtimine on omaette kompetents.
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
Ravi ei ole, saab aga kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida Aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas Teismeea lõpuks saavutatakse suhteline küpsus: - füüsilises arengus (kasvuspurt, kehamassi muutus, seksuaalne küpsemine) - psühholoogilises arengus (afektiivsed reaktsioonid, kombinatoorsed oskused, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime) - sotsiaalses arengus (suhete tähtsustumine eakaaslastega, lähedussuhete areng). Areneb kognitiivne kontroll, selle arengu käigus otsused on ebakindlad, pole tihti läbimõeldud. Käitumine on impulsiivsem, riskeerivam, vähem mõeldakse pikaajaliste tagajärgede peale (vahetu kasu). Otsustamisel sõltutakse rohkem sotsiaalsest kontekstist (tagasiside). Uudsusejanu on kõige aktiivsem vanuses 10-15 a, teismeeas oluliselt suurem kui lapse- ja täiskasvanueas Loeng 3 Sensoorse süsteemi kolm olulist omadust. I. Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alamodaalsuseid/ alasüsteeme II
Mõtete kontroll (sh Wegneri irooniline teooria: vt ka Wegner, 2003 ja Wegner, 2010)- Automaatne eneseregulatsioon eesmärgipärase käitumise automatiseerumine (Bargh) Emotsioonide regulatsioon (James Gross)- situatsioonile VS käitumisele keskendumine. Ümberhindamine vs mahasurumine.; "sekkumispunktid" emotsiooni reguleerimisel (situatsiooni enda omaddused; tähelepanu; hinnang [appraisal]; käitumine [response]) ja nendele vastavad regulatsioonistrateegiad (nt kognitiivne muutus / ümberhindamine [reappraisal]; käitumise või mõtte allasurumine või võimendamine [response modulation]. Emotsioonitöö (emotional labor)- töötajad peavad oma tundeid sättima vastavalt organisatsiooni poolt pandud reeglite järgi Emotsioonide kasutamine Automatiseerunud eesmärgid- eesmärgid, mmille nimel me sageli tegutseme, hakkavad lõpuks autom aktiveeruma Täideviimiskavatsused (Gollwitzer) ja nende kasulikkus- võime eesmärgipärase käitumise edasi lükata mingi
kuid need meetodid on keerulised ja kallid ning need on reaalses töös raskesti mõõdetavad. Vahetustega töö mõjud tervisele- 4- Isegi tehnoloogia arenguga viimase kahekümne aasta jooksul pole need teostatavaks saanud. On ka võimalus, et psühholoogilised meetodid mõõdavad tegelikult individuaalset reageerimist töökoormusele ja võimet hakkama saada6. Kuna inimeste töö on üha rohkem kognitiivne, siis nimetatud mõõtevahendite tähtsus väheneb. Oluline on teha vahet füüsilisel ja vaimsel tööl ning ka teistel tööga seotud elementidel7. Seega on uuringud üritanud arendada usaldusväärset subjektiivse töökoormuse mõõdupuud. Tööülesannete indeks (NASA-TLX) on töökoormuse hindamise vahend, mis arvestab tööülesannete erinevust osaliste vahel ja tööülesannete erinevust töökoormuse allikast8 .
intelligentsus, aistingud ja õppimine. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia üks filosoofia alavaldkondi, kuid 19. sajandi teisel poolel sai ta iseseisvaks teadusharuks. Willhelm Wundt rajas 1879 aastal Leipzigi esimese eksperiment labori. On olemas sadu erinevaid psühhoteraapiaid ja koolkondi. Psühholoogias on palju erinevaid valdkondi, mida iseloomustavad erinevad olemused. Saab eristada viit teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, biheivioristlik ehk käitumuslik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline ehk psühhobioloogiline lähenemine. Humanistlik psühholoogia Humanistlik psühholoogia tekkis pärast sõda aastal 1945. Paljudes maades on toimunud suuri muutusi seoses selle koolkonna kasutusele võtuga. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon.
Piltlikult öeldes ei ole kakskeelne laps kahe ükskeelse lapse summa. See tähendab, et mõlemas keeles ei olegi võimalik saavutada päris sama taset, nagu ükskeelsel inimesel (Hallap 2006: 44- 45). 5 2. Multikltuursest õpikeskkonnast 2.1 Teises keeles õppivate laste raskused Skutnabb- Kangas (1988) rõhutab, et kõik normaalselt arenenud lapsed õpivad 4-5 eluaastaga ladusalt kõnelema emakeeles, seevastu mõtlemiskeel ehk kognitiivne keelevõime areneb tunduvalt aeglasemalt ning on seotud lapse üldise vaimse arenguga, seega jäämäe alumise osaga. Mõtlemiskeeles läheneb laps täiskasvanu tasemele alles 15-16 aastaselt. Samasugune areng toimub ka teise keele puhul (Rannut 2003: 73). Kakskeelsete laste põhilised raskused eesti koolis on õpetajate hinnangul motivatsiooni ebaselgus, arusaamisraskused, vajaliku sõnavara puudumine ja kartus rääkides vigu teha.
PSÜHHOLOOGI AJALOO EKSAM 1) Psühholoogia ajaloo õppimise eesmärgid. · Kust tuleme, et teada kuhu võime jõuda · Milline on olnud psühholoogia saamise teekond · Mida uuritakse, kuidas muutuvad uurimisobjektid ja meetodid. Millised küsimused kerkivad? 2) Kuidas õpetatakse psühholoogiat? Erinevad õpikud. · Bachmann, T., Maruste , R. ,,Psühholoogia alused'' · Anti Kidron ,,Psühholoogia põhisuunad'' · Rosenberg ,,The brain, the person, the world'' 3) Millised on psühholoogia kui teaduse ülesanne? · Psüühiliste nähtuste kirjeldamine. Kirjeldamine kui mõistete omistamine, mis asi see on? · Psüühiliste nähtuste seletamine: põhjuste leidmine, kausaalsus. Kus on nähtuste põhjendused, siit erinevad koolkonnad. · Psüühiliste nähtuste pro...
Andekad lapsed kogevad kõiki neid dilemmasid ja probleeme, mida tavalisedki lapsed, aga nad kogevad neid tihtipeale intensiivsemalt. · Usaldusväärsete sõprade leidmine sobimatust ühiskonnast. · Lahendada sobimatuse probleemi sobiva sõpruskonna leidmisega ja enda talendi otsing. Kokkuvõtteks · Kasinad sotsiaalsed oskused ja sotsiaalne haavatavus ei ole andekatele kaasasündinud. · Andekaks olemine ei ole vastutus, vaid pigem sotsiaalne väärtus. · Väärtuslik on hea kognitiivne areng ja sotsiaalne küpsus. · Kõige suuremad sotsiaalsed probleemid andekatel tekivad siis, kui on vastukäivaid tegureid akadeemilise ja sotsiaalse kohanemisega. · Professionaalne abi võib aidata ja suunata nii andekaid kui nende eest vastutavaid vanemaid. Abistamine saab aidata teha efektiivseid otsuseid ja seada asjad õigete kaalutluste alla. · Andekatel on ühiskonnale palju pakkuda ja just sina saad oma oskustega neid aidata! · Ära alahinda sõprust andeka inimesega!
Piaget´ tunnetusprotsessi mudeli abil (skeemid, kognitiivne dissonants, teadmis- ja mõttestruktuuride ümberehitamine)
1 FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse Mis on metaeetika? • Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? • Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? • Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad „on“ ja „ei ole“ muutuvad sõnadeks „peaks“ ja „ei tohiks“. „Peaks“ ja „ei tohiks“ väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada. Kuidas saab see uus seos olla järelduseks teistest, mis on („on“ ja „ei ole“), mis on temast täiesti erinevad? Nii leiab Hume, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. Hume tõstatas siin küsimuse fak...
· Kui see kaob, siis tekib amneesia ehk mälekaotus · Afektiivne mälulünk ehk mälulünk, kus sa oled nii erutund, et sul tekib mälulünk Semantiline mälu · Mälu tähenduse järgi · Semantika on tähenduseõpetus · Teadmised ja oskused mida sa õpid Kognitiivne kaart- Kaart mis on sinu peas Tartu linnast, nagu sina seda tajud Mälu abivahendid · Kipud o Sõlmede tegemine o Tehti sõlm nööri kui midagi öelda taheti, siis jäid asjad meelde · Kohtade süsteem o Käid mõttes (mitte füüsiliselt) läbi kõik kohad, kui oled midagi kaotanud, siis võib meelde tulla, kuhu asja panid o Mäletad, mida sa muusika tunnis nt tegid väiksena · Rahvaluule vormivahendid
Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon Psühholoogia staatus. Seisund. APA Psühholoogia areng · Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt ...
(d) kui abivajav ja teda rünnatud inimene on omavahel tuttavad 55. See, kellest saab püsiv liider, sõltub eelkõige (a) vastava isiku karismaatilisusets (b) vastava isiku autoritaarsusest (c) vastava isiku konformsusest võrreldes teiste grupikiilmetega (d) vastava isiku eelduste vastavusest grupi ülesannete tüübile 56. Süüvõimelise isiku tahtel kui tahtlusel on järgmised põhikomponendid (a) voluntatiivne, kognitiivne (b) intellektuaalne, emotsionaalne (c) eelteadvuslik, intuitiivne (d) tahteline, tahtlik 57. Geenide mõju väljendub käitumises (a) alati täiesti automaatselt (b) mõjutatuna olukordadest ja sotsiaalsetest ootustest (c) üksnes autonoomse närvisüsteemi erutumisel (d) juhul, kui valgusüntees on pärsitud 58. Alusemotsioonideks on (a) armastus, vihkamine, patriotism, ärevus
Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots
siis imik uinub. Fantaasia. Afektiseisund. 3. Mina (self) – tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem, irratsionaalne. Ärevus – oht enesehinnangule. Normaalse arengu eeldus. Hirm – oht olemasolevale. Isiksus – energiasüsteem ,mille ülesandeks on vähendada pinget. Relakseeritud seisundist absoluutse pingeni. Pinge – vajaduste rahuldamatus. Ärevus (kujuteldav või reaalne oht). Tunnetuse vormid: Kognitiivne areng, staadiumid, inimeste adekvaatne taju, põhjuslikkuse taju. Prototaks – lapsel kuni 4kuuni, differentseerimata sensoorsed sündmused. Psühhootilised seisundid. Parataks (parataxic mode) - lapsel kuni 3 eluaastani - põhjuslike seoste omistamine sündmustele, mis toimuvad üheaegselt; irratsionaalne ja maagiline mõtlemine. Puudub teadmine, et on juhuslikkus. Kõik asjad on determineeritud. Näeb kõikjal sõnumeid ja põhjuslikkust.
K-platooks nim. olukorda, kus in edasine tööalane oluline on in kohandumine töökeskkonnaga ja areng on väga aeglane või olematu. pidev enesearendamine. K-mudelid (Driver)- Hajali- in motiveerib K (career) – elukestev haridus- ja tööalane areng vaheldusrikkus ja soov säilitada sõltumatust. kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. elukestev Lineaarne- mõõdetakse edukust, selle järgi, kui areng, mis koosneb töö kaudu saadus teadmistest, kiirelt toimub liikumine „kõrgemale“Spiraalne- oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad toimub perioodiline enese in antud valdkonnas. „taasavastamine“Eksperdi- edu saavutamine Tööalane k (professional c) – ametite või toimub läbi pikaajalise kogemuse, teadmiste töökohtade järgnevus, nii horisontaalne kui omandamise ja pühendumise. ...
Õpilaste sisemine huvi ja sellest lähtuv aktiivsus.(õppurite kohanemine keskkonnas). Inimese intellekti kujunemine põhineb tema enda sisemisest aktiivsusest tingitud toimingutest pärinevate tegevust- ja mõtteskeemide talletumisel mälus. Skeemidena laekuv kogemus võimaldab inimestel ette näha sündmuste arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt. Huvist lähtuva sisemise aktiivsuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla. See on olukord milles inimene tunneb ebamugavust välismaailmast tajutava (nähtuse, objekti) erinevuse tõttu. Olemasolevat kujutlust võrreldakse tajautavaga, ebakõla ilmnemisel modifitseeritakse v reorganiseeritakse varasemat kujutlust ja kasutatakse seejärel töödeldavas informatsioonis orienteerumiseks, kuid nüüd juba uudel kujul. Inimese teadvuses toimub lõputu teadmis-ja
6.aprill.2018 Moraalne areng Tähtsaks arenguliseks ülesandeks on õppida vahet tegema õigel ja valel, heal ja halval. Moraalne areng puudutab reeglite ja kokkulepete õppimist, mida indiviid peab tegema interaktsioonis teistega. Moraalsusel on kolm aspekti: 1. Moraalne otsustamine – kuidas indiviidid mõtlevad eetilisest käitumisest ehk kognitiivne komponent 2. Moraalne enesehinnang – kuidas indiviid tunneb ennast käsitledes moraaliküsimusi ehk afektiivne/emotsionaalne komponent 3. Moraalne käitumine – kuidas indiviid käitub, kui puudub kokku moraalidilemmadega ehk käitumuslik komponent Moraalsust võib vaadelda mitmetelt tasanditelt lähtuvalt: a) Moraalsust tagavad ühiskonna sots.institutsioonid, mis kehtestavad inimkäitumise jaoks reeglid
· Generatiivne semantika oluline on rõhutada, et see lähenemine tõusis vastukaaluks generatiivse grammatika lähenemisele semantilised struktuurid tuletatakse semantika süvastruktuuridest. Chomsky tahtis leida süvastruktuurid, mis on olemas kõigil keelt kasutavatel olenditel. Püüab kaht osapoolt sünteesida semantilised struktuurid pole süvastrutktuuride peegeldused vaid omavad ka vastastikmõju. · Kognitiivne semantika seisukoht sarnane generatiivse semantikaga pindstruktuurid määravad ära olulisel määral, kuidas grammatilised struktuurid toimima hakkavad. · Kognitiivne pragmaatika · Keel on formaalsete suhete kirjeldus keelekasutus funktsioonist lähtuvalt. Funktsioonid erinevad kontekstiti ja keele abstraktsest kirjeldusest ei piisa, et keelt seletada. Pöörduti rohkem vormist funktsiooni poole.
TÜÜP/JÄIK KATEGOORIA DIMENSIOON, MÕÕDE NB! Lugeda FREUDI KOHTA!!! Iseseisvalt tuleb õppida ta kohta. Charcot oli sps, kes teda kuidagi moodi mõtlema pani. ka mingite inimlike asjade kohta (koh kirjandus) 03.04.09 Isiksuse teooriad (järg): · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad o Sotsiaalne õppimine (Bandura, Rotter, Michel, Seligman) o Kognitiivne stiil (witkin (varda ja raami test), Gardiner, Klein) o · Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad (rogers, Maslow, Kelly) · Neuroteaduslik moodne lähenemine (ajukuvamisel leitud käitumuslike seadumuste ja ajuprotsesside seaosed) · Psühhobioloogilised geneetilised teooriad (Plomin, Bouchard, Zuckerman) William H. Sheldon (1898-1977): Isiksus väljendub tema kehatüübis (somatotüübis):3 tüüpi:
mõjutada ka substraadi metabolismi ja neuromuskulaarset funktsiooni. Teadusuuringud kofeiinist laienevad kõigis valdkondades. On oluline mõista, et kofeiinil on laiaulatuslik mõju organismile, mis võib aga ei pruugi mõjutada tulemust. Kofeiini täiendav kasutus võib parandada sportlikku jõudlust, kuid see sõltub erinevatest asjaoludest sportlase seisundist, treeningu tüübist ja kofeiini annusest. Lisaks nimetatutele veel paljudest asjaoludest. Kofeiin ja kognitiivne võimekus Kofeiin võimaldab mitmeid erinevaid viise kuidas harjutust sooritada, sealhulgas suurendab see kõrge intensiivsusega meeskonnaalade aktiivsust ning jõusooritusi. Lisaks on uuritud kofeiini kasulikkust sooritades erilisi jõuharjutusi, mis on tavaline sõjaväelastele raskete perioodide ajal kus nõutakse valvsust ja ärkvelolekut. Mitmete uuringutega kontrolliti üle kofeiini mõju erijalaväelastele, kes treenivad rutiinselt ning käivad tihti salaoperatsioonidel,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
