2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng. Küpsemise käigus määravad pärilikkus ja ümbritsev keskkond lapse füüsilise ja kognetiivse arengu. Küpsemine on selline arenguline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad muutused, mis ilmnevad kõigi vaadeldava liigi normaalsete liikmete puhul. Seega on bioloogiline protsess. 1-2 aastase lapse kõne arendamine Areng imikueas e. Esimesel eluaastal
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov LAPSE ARENGU ANALÜÜS Analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapse arengutaseme analüüsiks valisin kaheksa aastase tütarlapse. Analüüs põhineb vestlusel lapse ja tema vanematega. Minu eesmärgiks on analüüsida lapse praegust arenug kolme erineva teooriaga, mille esindajateks on Kohlberg, Piaget ja Erikson. Analüüsi lõpus tahan välja tuua millise teooriaga sobib kõige paremini laps keda analüüsisin. Üldandmed Minu vaadeldav laps on kaheksa aastane tüdruk, kes elab koos vanemate ja väikese vennaga Rakvere linnas. Kuna vend on alles kahe aastane, siis tööl käib vaid üks vanematest, nimelt isa. Kuigi tööl käib ainult üks vanematest on s...
loobuda · Kolmas tekib siis kui on valida kahe võrdselt ebameeldiva võimaluse vahel Sageli tõrjub inimene oma sisekonfliktid aladeadvusesse, et nendest lahti saada. Seal võivad nad püsida palju aastaid, näiteks lapsepõlves kogetud sisekonflikt võib endast märku anda alles täiskasvanueas. Mõnikord annab alateadvusesse surutud sisekonflikt endast märku esmapilgul seletamatute väärtoimingute kujul argielus. Iselaadseks sisekonfliktiks on kognitiivne dissodants ehk tunnetuslik ebakõla. Selle kohta rajas teooria ameerika psühholoog L. Festinger. See on negatiivne stimuleeriv seisund, mis esineb alati, kui indiviidil on samaaegselt kahesuguseid teadmisi (mõisteid, arvamusi), mis on omavahel vasturääkivad. Niisugune ebakõla seisund on inimesele ebameeldiv ning ta püüab sellest üle saada. Selleks leiab ta kas uue kooskõlalise järelduse või muudab üht vastuolulistest otsustest (Sõerd 1992). Inimestevahelised konfliktid:
Keeleteaduse alused Kordamine kontrolltööks LOENG I Keel on LOOMULIK Ei ole tehissüsteem Esimese keele omandavad kõik loomupäraselt keskkonnast Millest keel koosneb? Olles ise süsteem, koosneb keel omakorda paljudest alasüsteemidest Ta on struktuuride ja reeglite kogum, kuid osa neist reeglitest on abstraktsed, kõik korraga ei realiseeru Ferdinand de Saussure Keel ja kõne on erinevad mõisted Langue vs parole: abstraktne reeglite kogum vs nende konkreetne esinemine IDIOLEKT Individuaalne keelekuju Sõltub olukorrast FORMAALKEELED Formaal ehk tehiskeeled on kunstlikult loodud märgisüsteem Väldivad mitmetähenduslikkust, mida loomulik keel ei suuda Sümbolite arv piiratud-kitsa kasutusalaga NT programmeerimiskeel, liiklusmärgid, morsetähestik Rahvusvahelised abikeeled Volapük, ido , novial, esperanto Ludwig Zamenhof Mitteverbaalsed keele...
TEEMAD EKSAMIKS 1. Põhimõisted (Lapse heaolu, Lapse parim huvi jt) Laste heaolu sõltub: lapse pere toimetulekust ühiskonnas ja laste toimetulekust peres Bradshaw ja Mayhew (2005, 5): Füüsiline heaolu (sh suremus, õnnetused, toitumine, väärkohtlemine ja hooletusse jätmine) Kognitiivne heaolu (hariduslikud saavutused) Käitumuslik heaolu (kuritegevus, uimastid) ja Emotsionaalne heaolu Lapse parim huvi - Kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning heaolu, tema identiteedi, pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist. 1. Lastekaitse mudel vs laste hoolekande mudel Lindsey (2004), Parton (2009) ja Fargion (2012) järgi on viimasel paarikümnel
Jung: arhetüübid, kollektiivne alateadvus. Meil on poolused, oleme binaarsed, varjudega 17. Humanistlik. Peale II MS Inimesekeskne, inimlikkus, väärtused, hoolivus, eneseteostus Vaba tahe, sundmõtteid pole Abraham Maslow: vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus, edasipüüdlikkus, puudused ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid (õpid, et targaks saada) Carl Rogers: pole patsient vaid klient 18. Kognitiivne. U. Neisser- kognitiivse psühholoogia mõiste 1967 Tunnistab sisemiste protsesside olemasolu (mitte nagu gestalt) Seletab kõike-inimene nagu arvuti; arvuti tekitaski selle revolutsiooni Ise mõtled ratsionaalselt, süda ei tee midagi Masendus jms tuleb peast mitte geneetikast, hormoonidest jne Ei eita geneetikat (Noam Chomsky keel ha geneetilised kaasasündinud struktuurid), aga kõike saab muuta Miller 7 +/- 2 19. Evolutsioonipsühholoogia.
Millised vihjed stiimulis (nt suures puuvilja vaagnas) viivad arusaamiseni, et tegemist on erinevate puuviljadega? 20. Mida tähendab ja kuidas tekib tajuline püsivus? Tajuline püsivus - taju omadus luua objektist stabiilne `'pilt'', isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu 22. Proovi defineerida mõiste ,,tähelepanu"? Mis on tähelepanu peamised omadused? Kirjelda peamisi tähelepanu liike. *Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millele on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral. Alt-üles tähelepanu liik - tahtmatu, reflektoorne, passiivne, eksogeenne, stiimulite automaatne detekteerimine Ülalt-alla tähelepanu liik - tahtlik, aktiivne, endogeenne, inimese enda suunatud väliste stiimulite detekteerimine. 23. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid?
Objektiivse heaolu mõõdikud 1) Füüsiline heaolu – kehaline tervis, toimetulek, suremusstatistika 2) Materiaalne heaolu – tulu, sissetulek 3) Areng ja aktiivsus – haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus 4) Sotsiaalne heaolu – võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas 5) Emotsionaalne heaolu – ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõim Subjektiivse heaolu mõõdikud 1) kognitiivne aspekt – rahulolu 2) emotsionaalne aspekt – õnnelikkus 3) Globaalne mõõde – elukvaliteet Elukvaliteedi mõõdikud Valdavalt sotsiaalsed näitajad: avalike teenuste (haridus, tervisekaitse, ühistransport, turvalisus, õigus-, keskkonna-, loodus ja kultuuriväärtuste kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet 7. Objektiivne ja subjektiivne/enesehinnanguline tervis, nende seos heaoluga. Subjektiivne ehk enesehinnanguline tervis …
Laused o Keele sisu: Leksikaalne- missugused on keeles olevad sõnad Süntaktiline- kuidas antud keelereeglite alusel laused moodustuvad Semantiline- öeldu sisu o Sõnade tähendus: Mõiste- defineerimine kategooriate alusel (nt: lind- sulgede ja tiibadega olend), lisaks saan mõistet klassifitseerida. Kategooria Klassifitseerimine Kognitiivne ökonoomia Mõistete esitamise 3 taset: Superordinaalne (ülemmõiste- mõiste, mis on baastaseme mõistest suurema mahuga, nt loom, lauanõu) Baastase/ laste esimene omandamine (mõiste) Subordiaarne (alammõiste- mõiste, mis on baastaseme mõistest vähem abstraktne või väiksema mahuga, nt puudel, supilusikas)
Elocutio: stiili ja väljendusviisi leidmine Memoria: päheõppimine Pronuntiatio: ettekandmine Kõne koostisosad Sissejuhatus (exordium) Jutustus (narratio) Argumentatsioon (argumentatio): oma väidete põhjendamine (conformatio), vastase väidete kummutamine (refutatio) Kokkuvõte (peroratio) Topoi: kindlad kohad Tänapäeva retoorika-uurimisobjekstiks on kirjalik kõne Troopide (kujundite) uurimine lingvistiliste meetodite abil Tekstiretoorika (neoretoorika, kognitiivne retoorika jne)- teksti uurimine, üldine tekstiteooria, täpis- ja loodusteaduste keelte retoorilisus Kõlakujundid "Eufoonia"- ilukõne, kõlakujundlikkus/ hääliku, ühendi esiletungimine, koondumine, esilenihkumine "kakofoonia"- kole, inetu, kõle Alliteratsioon- kaashäälikute kordumine Assonants- täishäälikute kordumine Mets oli helde, laas oli lahke, Mets oli helde andemaie, Laas oli lahke lubamaie... (K. Merilaas. Laul ühe jalaga härjast) Koit mu rinda raius Õhetava haava,
van Koppen kirjandus_7_2 Selle kohta, kas menetlusosaline räägib õigust või annab teadvalt valeütlusi, ei saa anda eksperdiarvamust kohtuekspertiisi mõttes. Normaalselt toimiv psüühika võimaldab inimesel teha sihipärase valiku oma mälestuste, teadmiste ja kujutluste hulgast, sh ka anda teadvalt valeütlusi. Menetlusasjas antud ütluste puhul on alati võimalus, et -nii oligi, nagu ta räägib; -ta valetab teadlikult; -ta ütleb, et ei mäleta; -tal on mingi kognitiivne defitsiit, mis ei võimalda /ei võimaldanud tajuda, aru saada või end sõnaliselt väljendada Tulenevalt individuaalsetest psüühilistest iseärasustest on erinevate isikute poolt antud ütlused sama sündmuse kohta alati mingil määral erinevad ka siis, kui subjektiivselt antakse täielikke ja õigeid ütlusi. Vt. andmed tunnistajate ekslike ütluste kohta: http://www.innocenceproject.org/
Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare. 1996 Reet Kasik ,,Eesti keele sõnatuletus" Sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas Silvi Varel. 18. Eesti leksikoloogia ja leksikograafia kujunemine. 19. Sõnavara ja semantika uurimine 20.-21. sajandil (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhisuunad: kognitiivne, fraseoloogia uurimine, grammatiseerumisprotsessid, tähenduste omavaheline seostumine, sõnarühmade semantiline kirjeldamine, kontrastiivsed uurimused, antropoloogiline ja tüpoloogiline uurimine, arvutilingvistika, keeleuuendus ja keelekorraldus Uurimiskeskused: TÜ, EKI Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Mati Hint, Mati Erelt, Haldur Õim, Reet Kasik, Ülle Viks, Helle Metslang, ka Mart Remmel Tööd: Renate Pajusalu (1999) ,,Deiktikud eesti keeles", Katre Õim (2004) ,,Võrdluste struktuurist ja
0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadlikult uut) Teistmeline : suhtlemine eakaaslastega Täiskasvanu : kutsealane tegevus Areng toimub järgmistes valdkondades: - Motoorika (üldmotoorika ja hiljem peenmotoorika) - Kognitiivne tegevus (mis last motiveerib; emotsioonid: psühhilised protsessid) - Kõne (arusaamine on varem! laps saab natukene rohkem aru, kui ise kasutab) - Sotsiaalsed oskused (mäng) eriti rollimäng - Eneseteenindus (enne kooli villumuse tasemele!) Ühtegi etappi EV laps vahele ei tohi jätta! Sensitiivsed perioodid ehk mis valdkonnad arenevad eriti kiiresti 0-2a : motoorika, sotsiaalsed oskused, kõne
...........................................11 3.3.Kuulamine,lugemine,rääkimine.................................................................13 4. Meetodi valik..............................................................................................17 4.1. Traditsioonilised meetodid......................................................................17 4.1.1. Grammatika-tõlke meetod,lugemismeetod..........................................17 4.1.2. Otsene meetod, audiolingvaalne meetod, kognitiivne meetod............18 KOKKUVÕTE..............................................................................................20 ALLIKALOEND..........................................................................................21 SISSEJUHATUS Tänapäeval on väga populaarne keelte õppimine. Kui rohkem sa tead keeli, seda palju rohkem sa saad olla konkurentsivõimeline meie suures Maailmas. Keeleoskus sarnaneb kõikide teiste oskustega. Keele omandab vaid see, kellel on piisavalt
Mis on leksikoloogia? lexis (kr.) – 'kõne, sõna' logos (kr.) – 'sõna, mõiste, käsit(l)us' • üldleksikoloogia • erileksikoloogia • ajalooline leksikoloogia (= etümoloogia) • kognitiivne leksikoloogia Leksikoloogia uurimisobjekt Leksikaalsed üksused: • leksikaalsed morfeemid (tüved ja tuletusliited) • leksikaalsed sõnad e. lekseemid • sõnade püsiühendid (neidki loetakse lekseemideks) Lekseem, semeem Lekseem võib olla • lihtne: jalg • tuletatud: -jalg/ne • liitne: lauajalg = laua + jalg • mitmest sõnast koosnev: jalga laskma ’põgenema’ Igasse lekseemi kuulub vähemalt üks tähenduskomponent e
mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts; onomatopoeetilised sõnad (kopp-kopp, kikerikii jne) 2)Indeks on märk, mille vorm ja tähendus on seotus järelduse kaudu. Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Vrd deiksis 75. Semantika teooriad: komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika Klassikalise semantika põhimõisteid: 1)Denotatsioon e intensioon keele tähendussüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele 2)Propositsioon lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab 3)Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte 4)Sünonüümia samatähenduslikkus; leksikaalne suhe,
siis langeb ka tarbimine. Seega võib ka hetkel nii Eestis kui maailmas kergelt taastuma hakanud majandus anda tõuke järgnevate narkomuulade tekkeks " -Risto Kasemäe. Tervise, heaolu ja elukvaliteedi indikaatorid/mõõdikud. Kuidas mõõta tervist? 1) Lapse varajase arengu indeks ECDI – lapse varajase arengu küsimustik. Hindab 5 valdkonda: füüsiline areng ja heaolu; sotsiaalne kompetentsus; emotsionaalne küpsus; keeleline ja kognitiivne areng; üldised teadmised ja kommunikatsioon. 2) Tervise enesehinnang e. tunnetatud tervis 3) Psühholoogiline heaolu 4) Eluga rahulolu 5) Suutlikkuse indeks – indiviidi ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid (WHO 1986) 6) Sotsiaalse kapitali indeks 7) Füüsilise tervise näitajad Subjektiivne heaolu – mõõdikud defineeritud kui inimese hinnangut oma elule; seda on raske mõõta, kuid annab õigema pildi heaolust: kognitiivne aspekt – rahulolu
- antropoloogia: kultuuri omadused ja erinevused oleviku ja mineviku vahel - sotsioloogia: sotsiaalsed struktuurid ühiskonnas ja gruppide tavad ning käitumine Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 - sotsiaalpsühholoogia: indiviidi emotsioonid, tunded, käitumine mida mõjutavad teised inimesed, grupid - isiksuse tasand: indiviidi psüühilised protsessid, individuaalsed erinevused - arengupsühholoogia: vanus, arengutasandid, läbi elu inimest puudutavad muudatused - kognitiivne psühholoogia: individuaalsed vaimsed struktuurid, kognitiivsed protsessid - neuroteadused: individuaalsed elektrokeemilised protsessid Indiviidi poole Kõik, mis on sotsiaalpsühholoogiast allapoole, on indiviidikeskne, ülespoole on ühiskonna ja gruppide teema. Seosed on nii üles kui allapoole. Seos isiksusepsühholoogiaga Kõige suuremad seosed selle teadusharuga. - Isiksuse uurijad on huvitatud privaatsetest psüühilistest funktsioonidest
Anoreksiat põdedes hävitab inimene ise järk-järgult oma organismi ja iseennast. See on raske haigus, mille kõrvaldamine nõuab rohket keskendumist ja aega . Anoreksiahaige ei saa ise aru, et tal see haigus on. Ravi: Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest. Et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre, ta saab haigusest aru ja soovib midagi muuta, tuleb juba süstemaatiline psühhoteraapia - osaliselt kognitiivne, aga rohkem ikkagi pereteraapia. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata. Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anoreksia korral on ravi eesmärkideks: · alatoitumusest ülesaamine · söömiskäitumise normaliseerimine · inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks Ravi õnnestumise eelduseks on inimese ja ravija vaheline usaldus.
leinamist. Kurbust võidakse kogeda erinevalt: harvem esineb ülitugevaid kurbusehoogusid, sageli tuleb ette ka eitamist ( elusolija räägib ja käitub nii, nagu poleks midagi juhtunud), võib esineda pikaaegset depressiooni. (Roper jt 1999) Lähedaste kaotamine ja depressioon, lisaks ka sotsiaalne eristatus ja vaesus on vanurite enesetappude sagedased põhjused. (Roper jt 1999) Vanurite enesetapu riskifaktorid: · Lein · Hooldajad (eriti kui hooldatava kognitiivne sõltumatus on vähenenud, kui hooldaja ei saa psühholoogilist või majanduslikku abi; kui tal pole võimalik vahepeal puhata) · Puuet tekitavad seisundid (halvatus, Parkinsoni tõbi, Huntingdoni ja Alzheimer haigused) · Raske meditsiiniline haigus · Alkoholism · Eelnevad depressioonihood (Roper jt 1999) Tähtsamad põhimõtted, mis puudutavad sureva vanainimese ravi, on järgmised: 1. Patsiendi enda soove tuleks püüda arvestada. 2
5. Psühholoogia tuntuimad koolkonnad... · Psühhodünaamiline psühholoogia- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism- rõhutatakse psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadust · Humanistlik psühholoogia- keskendutakse inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele, rõhutades inimese vaba tahet, tema võimet langetada otsuseid oma elu kohta.Inimese vajadused. · Kognitiivne psühholoogia- uurimisobjektiks eelkõige mõtlemine · Psühhobioloogia- inimkäitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust · Gestaltpsühholoogia on üks tänapäeva olulisi suundi. Peetakse oluliseks tunnete mõju. 6. Psühholoogia uurimismeetodid... · Kirjeldavad uurimused o Vaatlus o Küsitlused o Juhtumi analüüs o Testid · Korrelatiivsed uurimused o ..
1 Enesehinnang Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetset põhjustest, mis meie rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada (William James, The principles of psycholoy, 1890). Süstemaatilise enesehinnangu uurimise aluseks peetakse W.James'i klassikalist teost "Psühholoogia printsiibid", kus ta muu hulgas tõdes, et inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Vaatamata tuhandetele avaldatud uurimstöödele ei ole temaatika sugugi ammendatud ning uurijate hulgas puudub siiani kõikehõlmav üksmeel enesehinnangu kujunemise, määratlemise ning mõõtmise suhtes. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI Enesehinnagu määratlemine. Enesehinnangut uuritakse valdavalt minakontseptsiooni raamis...
Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses. Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on kaheksa isiksusehäiret, neid ühel kaks alatüüpi, kokku siis üheksa tüüpi. DSM-IV järgi on häiretüüpe kümme. Isiksushäirete kognitiivne seletus Kesksel kohal on skeemid, mis on infotöötlemise stereotüüp: milliseid stiimuleid tajutakse, milliseid mitte. Skeem kujuneb varasema teadmise ja kogemuse põhjal. Skeem lihtsustab ja moonutab infot. Young on välja töötanud väärkohastunud skeemide komplekt iga isiksusehäire jaoks. 1. Tugevdamine 2. Vältimine 3. Kompenseerimine Isiksushäirete tüübid: Paranoiline isiksus: on umbusklik, ta on veendunud, et ta on õiglane inimene, kellele on liiga tehtud
tasemel ning seetõttu ka erinevalt defineerida ja liigitada. Uurijad on õpistrateegiaid defineerinud konkreetsemalt kui teadliku tegevust, mida õpilased kasutavad, et jätta meelde infot ja õppida ning on rõhutanud, et strateegia võib olla valdkonna spetsiifiline või üldine. (Ots, 2005) J. Hattie, J. Biggs ja N. Purdie (1996) analüüsisid erinevaid õpioskuste alaseid uurimusi ning eristasid kolm õpioskuste valdkonda: 1. Kognitiivne (seotud konkreetsete meedejätmise strateegiatega) 2. Metakognitiivne (hõlmab planeerimist, protsessi jälgimist ja tingimustega arvestamist) 3. Afektiivne (käsitleb motivatsiooni ja enesetunnetust). (Üldoskused-õpilase areng ja selle soodustamine koolis, 2005, toimetaja Aivar Ots, Tartu ülikooli kirjastus) Kooli nõudmistega toimetulekuks vajalik sotsiaalne küpsus tähendab seda, et lapsel on tekkinud soov õppida, omandada uusi teadmisi. Tal on motivatsioon ja valmidus sihipäraselt
valmisolekut teatud emotisoonideks, tunnetusprotsessideks või käitumiseks. Emotisoonid kajastavad hoiakuga seotud meeldivaid ja ebameeldivaid tundeid ja meeleolusid. Need kujunevad individuaalselt kogemuste põhjal. Emotisonaalse hinnangu loomisel annab inimene hinnangu läbi oma väärtuste prisma. Kui saavutatu vastab tema poolt väärtustatule, kujunevad positiivsed tunded. Väjendadatakse sõndega ,,meeldib" või ,, ei meeldi". Tunnetused ehk kognitiivne külg koosneb tõekspidamistest, teadmistest ja informatsioonist mingi nähtuse kohta. Küsimuslik külg kajastab inimese soove ja oskusi käituda vastavalt oma hoiakule. Tööga seotud hoiak on töörahulolu või rahulolematus. Töörahulolu on meeldiv, positiivne emotisonaalne seisund, mis tuleneb isiku ametis või tööalasest tegevusest.See on töötaja arvamus sellest kas tema töö on soodne või mitte ja kas tema töö meeldib talle või mitte.
Soovitav on tarvitada vaid marihuaanat, sest siis selliseid järelnähte ei esine. 4 2.1 Pikaajaline tarvitamine Regulaarselt korduva kanepimanustamise tagajärjel deponeerub THC-d rasvakoesse. Kroonilise manustamisega kaasnevad individuaalsed sümptomid: väsimus, lõtvus, tahetus, depressioon ja sageli ka kartlikkus, ärevus, paanikahood või segasus. On tuvastatud et THC nõrgendab õppimisvõimet. Lühimälu nõrgeneb ja kognitiivne kapatsiteet muutub. Kanepi suitsetamine põhjustab hingamisteedes samasuguseid sümptomeid ja haigusi nagu tavaliste sigarettide suitsetamine. Tarbijatel esineb limaskestade põletikke, kroonilisi bronhiite, köha ja bronhektaasiat. Suu-, kõri- ja neeluvähi risk on igapäevastel hašiši- või marihuaanasuitsetajatel suurenenud. Pideva kanepimanustamise järgselt väheneb testosterooni produktsioon, sperma kvaliteet halveneb ja spermas tuvastatakse rohkelt anomaaliaid
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
2. Käitumuslik mudel ei saa kavandada adekvaatselt inimese probleeme komplekssena. 3. Õppimisprintsiibid, millele käitumuslikud mudelile põhinevad, pole hästi välja kujunenud ega kokkulepitud õppimisteoreetikute endi vahel. 4. Käitumuslik lähenemine kliinilises psühholoogias ei ole üheselt teaduslik või selgelt kinnitatud. Kognitiivkäitumuslik teraapia o Ellis (1962) ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia o Beck (1976) kognitiivne teraapia o Kelly (1955) personaalsete konstruktide teooria Ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia Albert Ellis Rational Emotive Therapy RET 1955 Rational EmotiveBehavior Therapy REBT 1962. a. Isiksuseteooria o Psüühikahäirete allikas on Ellise järgi inimeste kahetsusväärne soodumus hinnata elusündmusi ja iseennast dogmaatiliselt ja absolutistlikult. o Düsfunktsionaalsed mõtted Katastrofeerimine
(Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, sotsiaalne, isiksuslik, vaimulik ning ka keskkond kui arengu tegur. Edaspidi katsun puudutada füüsilist ja põgusalt kognitiivset arengut. Viljastumisest sünnini Rasedus kestab 40 nädalat, millest 2 nädalat loetakse viljastumise perioodiks. See 40 nädalat tähistab inimarengu esimest etappi, mis omakorda on jaotunud kolme staadiumisse: Eostusperiood- isa seemneraku ühinemisel ema munarakuga viljastatakse laps, mida nimetatakse sügoodiks
Ataksia (ataxia): võimetus koordineeritud lihastegevuseks Apraksia (apraxia) - võimetus sooritada teatud tegevusi või liigutusi Agressiivsus (aggression) - verbaalselt või füüsiliselt avalduv eesmärgipärane vägivaldne tegevus, mis on raevu (rage), viha (anger) või vaenulikkuse (hostility) motoorseks avalduseks. Hüpoaktiivsus (hypoactivity; hypokinesis) - hüpobuulia Psühhomotoorne pidurdus (psychomotor retardation) - alanenud motoorne ja kognitiivne aktiivsus. Mõtlemise (assotsiatiivse tegevuse), kõne ja liigutuste nähtav aeglustumine ning vähesus. 12 Hüpomiimia, amiimia Hüpokineesia, bradükineesia, akineesia Abuulia (abulia) - nõrgenenud või peaaegu kadunud siseaje (impulse) tegutsemiseks ja mõtlemiseks. Väljareageerimine (acting out) - teadvustamata soovide või impulsside otsene väljaelamine teatud tegevuse kaudu;
Breuer vaimsete häirete psüh. Ravi ja teooria nurgakivi Kaasaegsed paradigmad: Analüütilis-dünaamilised Freud, Fromm, Jung; Psühhoptatoloogia põhjus teadvustamata tungide mahasurumine, omavahelised konfliktid Ravi: teadvustada konflikt ja see lahendada, muuta saab vaid teadvuses, vastupanu analüüs Kognitiiv-käitumuslikud Bandura, Goldfried & Davidson, Wolpe põhinevad tingimisel ja sotsiaalsel õppimisel Kelly 1955 personaalsete konstruktide teooria Beck 1976 kognitiivne teraapia Ellis 1962 ratsionaal.emotiivne teraapia KÄITUMISTERAAPIA: Häire õpitud või kujunenud elusündmuste + psühhogeense haavatavuse koosmõjul. Ebakohane. Õppimisprintsiibid on normaalsega sarnased, seega saab muuta. Välise käitumise muutmine muudab kognitiivseid ja afektiivseid probleeme. Põhjustest olulisem käitumise säilitamine. KOGNITIIVNE TERAAPIA: Dobson ja Block kognitiivsed protsessid vahendavad emotsioone ja käitumist. Ebafunktsionaalsed skeemid.
· erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · Organisatsioonipsühholoogia (organizational) · psychology) · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factors psychology or engineering psychology ORGNISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ÜLDISED ARENGUSUUNAD · Kognitiivne plahvatus · Professionalismi suurendamine juhtimises · Empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele · Suureneb inimressursiga tegelemine · Rahvusvahelistumine · Tehnoloogia arengu mõjutused PSÜHHOLOOG ORGANISATSIOONIS : Töötajate aus kohtlemine · Värbamisel ja valikul · Koolitamisel Edutamisel · Tunnustamisel · Soorituse hindamisel Töö huvitavamaks ja rahuldust pakkuvamaks muutmine · Rahulolu suurendamine
Toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Carl Rogers, A.Maslow. Psühhodünaamiline koolkond - Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud lõi psühhoanalüüsi. Id- naudinguprintsiip(isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa) , Ego-reaalsusprintsiip ja Superego- südametunnistus, ideaalne mina (moraalid, sotsiaalsed normid , südametunnistus, ideaalne mina ). Kognitiivne psühholoogia praegusele ajal juhtiv suudumus, toetub Hermann von Helmholtzi ratsionalistlikule käsitulusele psüühikast. Teadmised ja kogemused ei teki ots, vaid eeldavad andmetekui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist. Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad ja mõistavad maailma. U.Neisser Psühhobioloogiline koolkond mis toimub meie ajus, uurimisvaldkond, milles
12. Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. See hõlmab tõekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses või negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. 13. Selgitage hoiaku kolme komponendi sisu. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent – põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel. Näiteks kui inimene, usub, et inimene, kellel on sõltuvus, ei saa oma tööülesannetega õigeaegselt valmis, ei palkat a seda inimest. Emotsionaalne komponent – peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. Näiteks kui inimene on väga suhtlev, võib tema hoiak olla avatum kõigele. Käitumuslik komponent – näiteks palutakse nädalavahetusel
o Kasutavad kauem lokomotoorseid liigutusi st nad kopsivad kauem neid kuskile vastu või viskavad esemeid, kohati prõmmivad asju üksteise vastu kuna see tekitab vibratsiooni ja see annab neile infot, et nad nagu kuulevad midagi ja midagi juhtub. o Vajavad abi asjade funktsiooni avastamisel ja mängude süzhee järgimisel. Üksi mängides kaotavad huvi, koos täiskasvanuga mängivad hea meelega. - Kognitiivne areng o Mitteverbaalse intellekti tase vastab normaaljaotusele o Et psüühika on üles ehitatud erinevate meelte koostööle, siis ühe infokanali probleem häirib kokkuvõttes ümbritsevast keskkonnast saadava info seostamist ja mõtestamist. See seab löögi alla intellekti ja kognitiivse arengu. Siin saab täiskasvanu toetada ja aidata. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 30
kogemusi. Inimesed on nii kultuuris sees, et käituvad alati kultuuriliste aktoritena (cultural actors). Kultuurid sünnivad nendes elavate inimeste interaktsioonide tulemina ja samas kujundavad kultuurid seda, kuidas inimesed tegutsevad. Sambia üleminekuriitus ja seksuaalsus. Millised seksuaalsuse aspektid on universalismid? Seksuaalsed motiivid vormuvad kultuurikontekstis. Neli universaalsuse taset: - Nonuniversals - kognitiivne vahend, mis ei ole kõikides kultuurides, ei kasutata sama probleemi lahendamiseks ega ole kõikidele kultuuridele samavõrra kättesaadav (abacus reasoning, numerical reasoning). - Existential universals - kognitiivne vahend, mis on kõikides kultuurides, aga ei kasutata sama probleemi lahendamiseks ega ole kõikidele kultuuridele samavõrra kättesaadav (intrinsic motivation). - Functional universals - kognitiivne vahend, mis on kõikides kultuurides, kasutatakse sama probleemi
autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 – 1970) inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada ("A Theory of Human Motivation"). Vajaduste hierarhia (Füsioloogilised vajadused - turvalisus, kuuluvus, tunnustus, tunnetus, esteetilisus, eneseteostus) 4. Kognitiivne psühholoogia praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980.a termin "kognitiivne" pärineb U. Neisserilt keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma inimene konstrueerib oma maailmapildi väline stiimul - !!! - käitumuslik vastus Jean Piaget - kognitiivne lähenemine. Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e
autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 1970) inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada ("A Theory of Human Motivation"). Vajaduste hierarhia (Füsioloogilised vajadused - turvalisus, kuuluvus, tunnustus, tunnetus, esteetilisus, eneseteostus) 4. Kognitiivne psühholoogia praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980.a termin "kognitiivne" pärineb U. Neisserilt keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma inimene konstrueerib oma maailmapildi väline stiimul - !!! - käitumuslik vastus Jean Piaget - kognitiivne lähenemine. Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e
HIV'i ennetamine Laste ja noote tervise edendamine Narkomaana ennetamine Tervise dendamine paikkonnas Tervise edendamine tervishoiuasutustes Toitumine tervise edendamine töökohtades Tubakatarvitamine Tuberkoloositõrje Vähi ennetamine ja varane avastamine Tervisekäitumise muutumine algab meie eneste seest.... Terviseharjumste muutmine Hoiak - Tajutud uskumus, tervisejooks annab hea enesetunde terveks päevaks. - Kognitiivne Mõtted uskumused. Kui söön porgandit, siis mõjub see nahale hästi. - Afektiivne - Emotsionaalne. Porgandit on mõnus süüa. - Käitumuslik Ma söön porgandit vähemalt korra nädalas. Väärtuste ja ootuste süsteem. Varased käsitluse: Informatsioon- hoiaku muutus- käitumise muutus Kui saadakse neg. Infot enda käitumise kohta, siis tekib kaitse hoiak. Et kui keegi ütleb, et kui ma suitsetamist ei jäta, siis saan kopsuvähi. Minul ei tule!
(tähendust kandev üksus). Goldbergi järgi lause ehitatakse verbi ümber. 66. Eesti keele lausetüübid 67. Semantika Semantika e tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keelte ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Märgi vorm ja tähenduse seotus. 68. Tähistaja/keel tähistatu/meel referent/maailm 69. Tähendus 70. Semantika teooriad: komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga (tekkis 60ndatel generatiivse grammatika juurest mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu) ja prototüüpanalüüsiga (keele tähendused koonduvad ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad). Omavahel tähendulikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. 71. Semantilised primitiivid Metakeeled: primitiivid=NSM
ülesandeid nii tunnis kui väljaspool tundi. õpetajad annavad õpilastele pidevalt eeskuju, kuidas toimida mitmesugustes konkreetsetes olukordades. Õpilase toime mudelina: Nähes sama õpiedukusega kaaslast mingit tegevust edukalt sooritamas, tõuseb endas kahtlevate õpilaste usk tööga toimetulekusse. Suurim mõju on mudelina kaaslasel, kellel on õpilasega, keda tahetakse mõjutada, sarnane staatus. 8) Biheivioristliku ja kognitiivne käitumise modifitseerimise metoodikate (BKMM ja KKMM) olemus, rakendusnäited ja erinevus. Olemus: Kõigile KKM metoodikatele on iseloomulik õpilaselt oodatava käitumisoskuse demonstreerimine kombinatsioonis iseenese kõvahäälse õpetamisega. Eesmärgiks on tegevust suunava sisekõne kujundamine. Rakendusnäited: Üheks KKMMi rakendamise näiteks on Campi ja Bashi (1981) “Mõtle valjult” programm, mille eesmärgiks oli õpetada algklassiõpilasi lahendama arukalt konfliktsituatsioone
tähenduse annavad ja mida põlvest põlve edasi antakse, kuid mis samas on pidevas muutumises(tavad, uskumused, mõttemudelid). 2. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? (Lyons) suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 3. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? · Kognitiivne lingvistika: uurib mõtlemist läbi keele ja keelt läbi mõtlemise. Abstraktseid ja keerulisi nähtusi mõistetakse konkreetsetega võrdlemise teel, nn generatiivsete/kontseptuaalsete metafooride abil. Metafoor on generatiivne, sest võimaldab luua samal võrdlusalusel uusi, aga samas mõistetavaid väljendeid. · Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel The Shannon-Weaver Mathematical Model
(isegi kui mänguväljakul on lapsi palju siis mängivad ikka üksi) Arengumaades lapsed on kõik koos, aitavad üksteist ja on harjunud olema suures seltskonnas. Enne 2 aastaseks saamisi enneaegsetel lastel arvetsatakse arengus kui palju varem nad on sündinud. Üldine IQ on enneaegsetel 10p väiksem. ning enne kooliiga on 40% terviseprobleemid. Enneaegsed lapsed vajavad rohkem suhtlemist. Kognitiivne areng-Astra Schults Kognitiivse käitumise aluseks on aju. Beebidel on hästi kiire neuronite vaheline ühenduste tekke, samal kiirusel eemaldatakse neuroneid mis on loodud aga pole kasutatud. (100000 ühendust sekundis). On arenguetapid 2,4,10 ja 14 kuu vanuses, igal arenguetapil kaalub aju 10% rohkem. Jean Pigaet Lapse mõtlemine erineb kvalitatiivselt täiskasvanu mõtlemisest (laps saab asjadest teistmoodi aru, seetõttu tekib mõtlemisvead).
saavuta. Õpetaja mitteverbaalne suhtlemine: - Kuidas sa klassis õpilasi vaatad. - Millise hääletooniga sa räägid (Suhtlemistasandid) - Milliseid zeste sa teed jms. Õpetaja verbaalne suhtlemine - Kuidas sa annad tagasisidet (hinnanguvabalt või hinnanguga isiksusele; KEHTESTAMISTEHNIKAD) - Kuidas sa väljendad mõistmist - (ümbersõnastamistehnikad) jms Heade vastastikuste suhete tekke tingimused - Õpilaskeskne õpetamine - kognitiivne ja konstruktivistlik õpikäsitlus - Õpilased ootavad, et õpetaja juhiks (organiseerib, selgitab, annab korraldusi jms.) - Õpilased ootavad, et õpetaja oleks sõbralik, toetav, hooliv ja ilmutaks huvi - Mida vähem õpetaja väljendab ärritust, viha ning,süüdistab ja karistab. Eksternaliseeritud/internaliseeritud Internaliseerimine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest
TTT tabel Erika Meister R14 KÕ1 Teadsin Sain teada Tahan veel teada Tööstress Stressi kutsub esile stressor. Stressi dünaamika on kas Millest koosneb edukas toimetulek stressiga, mis stressikogemus ja Stressi tagajärjel võivad tagab edu või mitteedukas kuidas võib stress olla tekkida füüsilised või vaimsed toiumetulek stressiga ning stress kasulik? haigused on jätkuv. Hea ja halb stress. Stressorite tüübid: Läbipõlemine võib tekkida * muudatused meie elus inimestel, kes tööülesannete Stressi dünaamikast * krooniline stress ehk me ei täitmisel peavad palju suhtlema. pikemalt. suuda oma pingetest vabaneda ja probleemidega toime tulla...
c) mõtlemine – millised on analüüsi- ja sünteesioskused, milliste tunnuste alusel laps võrdleb, rühmitab ning kuidas järjestab; d) arutlus- ja järeldusoskused; e) õpioskused – soov tegutseda koos täiskasvanuga ja järgida juhiseid, valmisolek ja oskus uurida, katsetada ning hankida ise uusi teadmisi, oskus harjutada õpitavat, küsida ja kasutada abi. Kõne areng Sotsiaalne areng Kognitiivne areng 2-3 aastane - kasutab enda kohta nime või - Võib karta tundmatuid ja uusi - Keskendub tegevusele 5-10 sõna mina asju minutit kuid tähelepanu pole - kasutab kõnes eitust - Paneb ennast ise riidesse ja veel püsiv - mõistab küsimusi mida teeb, riidest lahti - Mängib teiste lastega ja
mudeleid. Üks kuulsamaid sotsiaalteadlasi 20. sajandil. Kui inimene teeb otsuseid, siis ideaaljuhtudel peaks toimuma nii: meil on eesmärk, mõtleme kõikidele alternatiividele, hindame nende positiivseid-negatiivseid külgi, vaatame saavutamise efektiivsust võrreldes sellega, mida me lõpuks saavutada tahame. Piiratud ratsionaalsuse mudel võtame maailmast mingi osa ja kasutame seda oma otsuste tegemisel. Ühel pool kognitiivne võimekus, teisel keskkonnatingimused, kus peame otsuseid tegema. Lihtsustatud tulemus selleks, et otsustada, võib nõrkade kognitiivsete omadustega inimene rohkem tähelepanu pöörata keskkonnatingimustele. Inimesed teevad piiratud ratsionaalsusega otsuseid grupis ratsionaalne grupi seisukohalt ei pruugi olla ratsionaalse inimese seisukohalt. Et juhtimine oleks efektiivne, peab võim langema inimese piiratud ratsionaalsuse
Kordamisküsimused 1.Millistest osadest koosneb närvirakk jam is on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk e. neuron jaguneb: sensoorne, motoorne, interneuron, koosneb: · dendriidid, mis hargnevad välja rakukehast · rakukeha (tuum ja mud organellid) · aksonid e. närvilõpmed (aksoni küngastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. 3. Millised on põhilised virgatsained (neurotransmitterid) ja mis on nende funktsioonid? Ain...
"avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, sotsiaalne, isiksuslik, vaimulik ning ka keskkond kui arengu tegur. Mina tutvustan eelkooli ealise lapse sotsiaalset ning emotsionaalset arengut. Lapse areng 3-7 eluaastal Neljanda ja seitsmenda eluaasta vahel kasvab laps ikka veel jõudsalt. Lapse keha muutub saledamaks ja normaalse lihaste arengu puhul muutub kehahoiak üha sirgemaks. Eriti kasvavad jalad, samuti ka musklid, sest laps on hästi aktiivne ja liikuv.
vägivallatsemist ja lahkuminekut. Meelekindlus ja sotsiaalsus -> väiksem lahutuse tõenäosus. Isiksuse biol.alused: neurootilisus on seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite või karistuse suhtes; parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga. Eneseregl ja eesmärgipärane käitumine: viie faktori teooria: isiksuse kirjeldamiseks piisab teadmistest, mis hõlmavad baastendentse, elulugu, iseloomulikke kohastumusi, välismõjusid, minakonseptsiooni. Eesmärkidel on kognitiivne, afektiivne ja käitumuslik komponent; nad on indiviidisiseselt hierarhiliselt organiseeritud; eesmärgipärasel käitumisel on algus, keskpaik ja lõpp; eesmärkide süsteem muutub arengu käigus komplekssemaks. Eesmärgi ja käitumise seost iseloomustavad multideterminatsioon (üks käitumine mitmel eesmärgil), ekvipotentsiaalsus (sama eesmärgi saab saavutada mitmel viisil), ekvifinaalsus (erinevad eesmärgid võivad viia sama käitumiseni).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
