Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast
Universal Grammar ehk UG). Chomsky suund domineeris 21. sajandini. Arengupsühholoogid vaidlustasid keelevõime sünnipärasuse juba enne keeleteadlasi. Funktsionaalne sai alguse 2000ndatest ja oponeeris Chomsky keelevõime sünnipärasusele. Lakoff 1999: seminarid keeleteadlaste jt elualade esindajate vahel (psühholoogid, neuroloogid jt), et täiustada keeleteadust. Kognitiivne keeleteadus kitsamalt: keel kui üks kognitiivne võime. Suured andmekogud ja andmed rohkemate keelete kohta võimaldavad saada objektiivsemaid keeleuurimise tulemusi, lähtumata vaid ühe keeleuurija intuitsioonist (introspektsioon). Korpused on märgendatud, seega saab teha järeldusi keelte kohta, mida ise ei valda. Kognitiivne keeleteadus tekkis 1970ndatel vastusuunana formaalsetele keeleteooriatele. Lähtub kognitiivteadustest, eriti kognitiivsest psühholoogiast, mis uurib, kuidas inimene võtab vastu, talletab ja
suhete paremaks muutmiseks · Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine Harry Harlow (1906-1981) näidanud, et sensoorne stimulatsioon on motiveeriva jõuga · Kontrollitunne vajadus ette ennustatava keskkonna järele · Maailma adekvaatne tunnetus ja veendumus oma suutlikkuses tekitab kontrollitunde sellele vastand kontrolli puudumine o Tähtis kontrollikese kas kontroll minu sees või väljaspool mind, Tunnetuslik ebakõla e. kognitiivne dissonants - Inimestel vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde · Leon Festinger'i igav katse · Saavutusvajadus tekib hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavusel või puudumisel · Henry Murray (1938) saavutusmotivatsioon on püüd ületada takistusi, rakendada võimu, pingutada millegi raske sooritamise nimel nii hästi ja kiiresti, kui võimalik
Tartu Ülikool Õigusteaduskond S. Spence argumendid valedetektori vastu. Tallinn 2009 Sissejuhatus Neuroloogia areng annab huvitava võimaluse mõtisklemiseks, et kunagi on võib olla võimalik selgeks teha, kas inimene valetab või mitte, jälgides nende ajutegevust. Sellest oleks suur abi mõrvade uurijatele. Paraku on kogu selline informatsioon pärit sellistest allikatest, mis on alles lapsekingades. On tehtud mitmeid uuringuid, mis näitavad aju erinevate osade aktiivsust valetamise ja tõerääkimise ajal, kuid need uuringud erinevad üksteisest tunduvalt ja seega pole leitud ühte kindlat piirkonda ajus, mis aktiveeruks kui inimene räägib konkreetselt tõtt või valetab. Seepärast peab olem meetod väga põhjalikult uuritud ja konkreetselt analüüsitav, enne kui seda hakatakse kohtumõistmisel reaalselt kasutama. Kognitiivne lahutamine Tänapäeva funktsionaalsetel neuroloogia meetoditele on ...
mõjutada. Ilma, et me sellest kunagi teada saaks või endale seda teadvustaks. Psühholoogia on teadusharu, mis uurib inimese käitumist ja psüühilisi protsesse. Üldpsühholoogia käsitleb normaalse täiskasvanud inimese psüühika üldisi seaduspärasusi. Selle kõrval on psühholoogial hulk teisi harusid, tooksin välja just need millele ma ise võiks spetsialiseeruda. Kõige huvitavamaks minu jaoks oleks siis Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Teiseks köiti mu tähelepanu kliiniline psühholoogia mis tgeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Sammugi ei jää maha minu viimane huviala milleks on siis Biopsühholoogia mis on
Teadvus 1. Proovi defineerida mõiste ,,teadvus"? TEADVUS - välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine 2. Mis on teadvuse ja tähelepanu erinevusteks ja sarnasusteks? Erinevused: Sarnasused: 3. Millised on teadvuse piirid? Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. (monkey business näide) ? 4. Mis on teadvusseisundi peamisteks omadusteks? Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus teadvusväli on ,,läbipaistev me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne "tea...
INIMESEÕPETUS PSÜHHOLOOGIA Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 5 erinevat psühholoogia suunda: *Psühhodünaamiline(alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule *Biheiviorism(objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine) * humanistlik( see suund keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvuse ja tunnetele) * kognitiivne( uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine) * psühhobioloogia(psühhobioloogid seletavad käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust) Psühholoogia uurimusmeetodid: · Kirjeldavad uurimused- juhtumid analüüs, vaatlus, küsitlused testid · Korrelatiivsed uurimused- näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on · Eksperim...
Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise ja mõistmise raskusi. Kirjutuspuuetena - häälikute ja tähtede vastavuse moonutusi kirjutamisel. Lapse eakohaselt arenenud kõne on lugema-kirjutama õppimise põhiline eeldus. Düsleksia puhul inimese lugemisoskus on sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures oluliselt nõrgem kui võiks eeldada tema muude võimete põhjal. Peamine kognitiivne nõrkus on lugemisraskustega õpilastel töömälu: kuuldud häälikud ja sõnad ning sümbolid ei jää meelde ega liigu edasi pikaajalisse mällu. See ilmneb spetsiifilise raskusena lugema ja kirjutama õppimisel ning on kõige tavapärasem õppimisraskuste põhjus koolieas. Selle sümptomiteks on raskused hääldamisel, lugema õppimisel, loetu mõistmisel, kirjutama õppimisel ning mõnikord ka arvutamisel. Õpilastel, kellel diagnoositakse düsleksia, esinevad raskused oma
1. Arengupsühholoogia põhiküsimus 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse 3. Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted 4. Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani 5. Kuidas määratletakse vastsündinute temperamenti 6. Reflekside tähendus vastsündinu elus 7. Kognitiivne areng J.Piaget 8. Sotsiaalne areng E.Erikson 9. Mehe ja naise erinevused võimetes, käitumises ja kõnelemises Arengupsühholoogia põhiküsimus uurib inimest viljastumise momendist surmani.Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. Uurimismeetodid: · Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani · Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine,
Teoreetikud ASCH, Solomon stereotüüp, pildikatsed ALLPORT(1954)-eelarvamused, katse selle kohta, kus on piir võõrale -linn, tänav, naabrus, pere ALTMANN: privaatsusteooria: ruumi instrumentide kaudu- hoia enda jaoks optimaalset avatust. Füüsilist suletust kompeneeritakse sotsiaalse avatusega ja vastupidi. Brasiilia hõim vs Euroopa ühiskond BOWLBY: kiindumisteooria, kaasasündinud suhestamise/ seostumise vajadus. BANDURA Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Bandura- kui inimest oma eesmärkide saavutamise frustreeritakse, reageerivad eri viisidel. J.BERRY: vähemusgruppide identiteedikonflikti stsenaariumid. G.Le Bon- massipsühholoogia, domineerib emotsioon ja kaob iskliku vastuse tunne. Csikszentmihaly-Inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta olemas on. Cialdini: ...
Lojaalsus kui truudus mingile kindlale objektile. Kliendiosa kui suurt protsenti ühest kohast (näiteks) tarbekaupu hangitakse. Ettevõttel 2 raha sissetoomise võimalust: müük(kliendid) ja finantsid(tehingud finantsinstrumentidega) Kliendilojaalsuse universaalset mõõdikut ei eksisteeri. Lojaalsuse erinevad tasemed: kognitiivne afektiivne konatiivne käitumuslik lojaalsus. Kõrgete kliendikulude strateegia kõrgete barjääride seadmine klientidele(sisenemisel või väljumisel) Sidumine näiteks telefonioperaarotitel Madalate kliendikulude strateegia lojaalsuse soosimine Unikaalne väärtuspakkumine ehk eripärane toode on kõige lihtsam kognitiivse lojaalsuse alus. Afektiivne lojaalsus emotsioonipõhine lojaalsus, klient tajub et see sobib talle. Ei analüüsita tundeid/arvamusi. Positiivne hoiak firma suhtes. Suur roll naudingul ja meeldivusel. Allumatus vastuargumentidele. Emotsioonidest pelgalt ei piisa hoida klienti lojaals...
- Dweck (1999/2006) mõttemustrite teooria (mindset): *valdamisele orienteeritud eesmärgid (mastery) *esitusele orienteeritud eesmärgid (performance) EMOTSIOONID - intensiivsus - polaarsus - kestus KLASSIKALISED EMOTSIOONITEOORIAD - James-Lange teooria *põhjus: motoorne ja füsioloogiline reaktsioon *tagajärg: subjektiivne emotsioon stiimul > erutus > emotsioon - Cannon-Bardi teooria *talamus: kui aktiveerib ajukoore, siis tekib emotsioon stiimul > talamus > erutus ja emotsioon - kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer) *hinnang *emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus stiimul > erutus > hinnang > emotsioon EMOTSIONAALSE KÄITUMISE OSAD (Mesquita ja Frida) - sündmus - sündmuste kodeerimine (alandus, solvang, oht...) - hinnang (vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule) - füsioloogiline reaktsioon - tegevusvajadus *emotsiooni väline avaldamine (miimima, žestid, näoväljendused...)
( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm arenguaspekti on: kognitiivne, sotsiaalne ja emotsionaalne. Kognitiivne areng seostub toimingutega, mida käsitletakse intellektuaalsetena (mõtlemine, tajumine, probleemide lahendamine). Sotsiaalne areng ilmneb suvalises käitumisaktis, mis hõlmab suhteid teistega, emotsionaalne areng puudutab tundeid ja hoiakuid ning seda käitumisvaldkonda, mida psühholoogid nimetavad mõnikord ka afektiivseks. Neljas arengutüüp - füüsiline areng . See arenguaspekt on kõikidele märgatav, sest
standardhävle (15), IQ jaotunud normaaljaotuse alusel - Iga uus IQ test normeeritakse normgrupi alusel - Ig testi tulemuse võib ümber arvutada IQ skaalale - Herrnsten ja Murray – The bell Curve - Intelligentsus on peamine inimese edukust mõjutav tegur USAs - Traditsionaalses ühiskonnas ei oma intelligentsus erilist mõju sotsiaalsele positsioonile - Hariduse ja tööturu liberaliseerimine avas uksed intelligentsetele inimestele - Moodustub kognitiivne eliit - Intelligentsus on suures osas pärilik – ebavõrdsus on geneetiline - Rikaste ja võimekate vanemate lapsed pärivad varanduse ja IQ - Gottfredson - Elus läbilöömiseks tuleb pidevalt probleeme lahendada – elu on nagu IQ test - Intelligented inimesed saavad probleemidaega paremini hakkama - Ideaalses ühiskonnad jagunevad inimesed klassidesse võimete alusel - McClelland - IQ test mõõdab koolis omandatut
Rahvusvahelistel konverentsidel ja kongressidel näeb, et ergonoomika tegeleb äärmiselt laia probleemide ringiga, mis on seotud töö ja töövälise, sealhulgas koduse tegevusega, lisaks probleemidega, mis kaudselt seonduvad nt toodete kujundamisega (toote kasutamine kui tarbija tegevus). Ameerika Ühendriikide Ergonoomika ja Inimfaktorite Seltsi suurema liikmete arvuga sektsioonid oli 1998. aasta augustis tööstusergonoomika 757, arvutisüsteemid 706, ohutus 622, kognitiivne tehnika ja otsustamine 505, tarbekaubad 496, aviokosmilised süsteemid 378, õpetamine 332. Rahvusvahelise Ergonoomika Assotsiatsiooni viimase 13. kongressi päevakorras olid Tamperes 1997. aastal juhtimise, keskkonna, majanduse, komplekssete süsteemide, ohutuse ja töötervise, käsitsitöö, arvutitöö, vaimse töö ja selle koormuse, vananemise, ergonoomika teooria, metodoloogia jt probleemid. Seetõttu võib ergonomisti
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
o kujutlused Funktsionalism - Mõistuses ei saa eristada komponente. Keskendus käitumise ja teadliku kogemuse vahelisele seosele W. James "Principles of Psychology" 1890 tsiteeritakse siiani. PARADIGMAD Paradigma - orientatsioon, milles teatavad seisukohad, mille kaudu uuritakse käitumist. = uurimuse orientatsioon Paradigmasid: o Bioloogiline paradigma käitumise bioloogiline determineeritus o Kognitiivne paradigma vaimsete protsesside uurimine (vaimsete protsesside ülesehitus) o Humanistlik paradigma inimese võime ennast teostada. Teadvus on isiksuse ainusuunav jõud. Motivatsioon ennast teostada. (self-actualization). Inimene ise valib, midaa teeb o Psühhodünaamiline paradigma teadvustamata motiivid (sexi- , surmatung) ja konfliktid (nt Oidipuse konflikt). Freudi rajatud o Biheivioristlik paradigma Õppimine UURIMISMEETODID
INTELLIGENTSUS (VAIMSED VÕIMED) Intelligentsusekohta on palju erinevaid teooriaid ja vaatenurki. Intelligentsus kui: · Üldine võimekus · Eriandekus(muusika, kunst, kirjandus jne) · Kohanemisvõime · Edukas toimetulek elus · Teadmiste hulk Def.1: intelligentsus on inimese üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas toime(Wechsler,1975) Def.2: intelligentsus on võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Intelligentsuse mõõtmine: Hindamisel kasutatakse intelligentsuskvoodi mõistet-IQ. Alla 70- vaimne mahajäämus 70-89- madal vaimne võimekus 90-109- keskmine vaimne võimekus 100- keskmine skoor 110-130 - hea vaimne võimekus Üle 130- väga hea vaimne võimekus(andekus). Mida on oluline teada testi tegemisel: · Tulemust võivad mõjut...
Igaüks neist kuuest faktorist määrab ära keele erineva funktsiooni iga funktsioon on seotud ühe kommunikatsioonisüsteemi elemendiga. Kuigi eristatakse kuut põhielementi, samas leiaks vaevalt verbaalseid sõnumeid, mis täidaksid vaid ühte funktsiooni. Traditsiooniline keelemudel oli piiratud kolme funktsiooniga -- emotsioone tekitav, tungiv ja viiteline, millest saab järeldada teatud täiendavaid funktsioone. Isegi kui orientatsioon kontekstile (viiteline, kognitiivne funktsioon) on paljude sõnumite põhiülesanne, peaks keeleteadlane arvestama ka teiste funktsioonide olemasolu sõnumite edastamisel. Keele väljenduslik, emotiivne ,,emotsioone tekitav" funktsioon keskendub saatjale. Kõige paremini antakse seda edasi hüüdsõnade kaudu, mis näitavad saatja suhtumist sõnumisse, olukorda. Analüüsides keelt informatsiooni seisukohalt, mida see kannab, ei saa seda piirata keele kognitiivse aspektiga. Endise Stanislavski Moskva Teatri näitlejat paluti
vahel. Spekulatiivsete arutluste arv on lõputu. 23. Algajala kõvaks pähkliks erinevate psühholoogiavoolide, klaasikute ja teause põhisuunade spetsiifika lahtimõtestamine. Ühe v teise koolkonna v autoriteedi erinevused teistest psühholoogia suundadest ja esindajatest võiks kokku võtta järgnevalt: a)rõhuasetamises mingile konkreetsele psüühika valdkonnale (psühhoanalüütikud uurivad motivatsiooni, biheivioristid"välist" käitumist, kognitiivne psühholoogia tunnetus terviklikkusest jne), b) püüdluses kujuneda kõikehõlmavaks psühholoogiliseks õpetuseks, mis (oma terminitega) seletab lahti võimalikult suure hulga hingeelu nähtusi( iseloomulik näide: kõigil suuremail psühholoogia koolkondadel on oma käsitus õppimisest ja psühholoogia võimalustest). Koolkondade paljusus ei tähenda nagu oleksid need omavahel vaenujalal. Näiteks toetuvad hiljem väljaarenenud humanistliku ja
Psühholoog Psühholoog uurib ja hindab inimeste psüühilisi protsesse ja kasutab niiviisi saadud teadmisi inimeste ja inimgruppide aitamiseks.Psühholoogi töö eeldab eetikat ja vastutust teise inimese ees.Lisaks sellele peab psühholoog ennast pidevalt täiendama ja oskama olla psüühiliselt tasakaalus,et pakkuda oma klientidele kõrgekvaliteedilist teenust. Psühholoogi töö põhisisuks on inimeste individuaalsete iseärasuste uurimine ja nende nõustamine psühholoogilistes küsimustes.Psühholoogi ülesanneteks on iniemese hingeelu ja käitumisega seotud probleemide ennetamine, hindamine, vastavate sekkumiste läbiviimine, koolitamine ja uurimistöö.Psühholoogi töö on peaasjalikult seotud probleemide lahendamisega ja ta puutub kokku enamjaolt õnnetumate ja probleemsemate inimestega.Psühholoogile vajalikud oskused on ühelt poolt empaatia ja salliv suhtumine, et suuta inimse probleemidesse sisse elada, teiselt p...
kõhutäit, probleemi eitamine, juuste õhenemine ja väljalangemine, kuiv, kollane nahk, kuivad, murduvad juuksed ja küüned. ANOREKSIA RAVI Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest. Et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre, ta saab haigusest aru ja soovib midagi muuta, tuleb juba süstemaatiline psühhoteraapia - osaliselt kognitiivne, aga rohkem ikkagi pereteraapia. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata. Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anoreksiahaige ei saa ise aru, et tal see haigus on. Ravi suhtes ei ole anorektikud aga sageli kuigi kohusetundlikud. Ravi on sageli pikk protsess, mille käigus õpetatakse anorektik samm-sammult uuesti sööma. Anoreksia ravi on keerulisem kui buliimia ning võtab aega isegi üle aasta. Paranemise aga
See refleks kaob u. 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu. Kaob u. 4 kuu vanuses Haaramisrefleks vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni. Kaob u. 5 kuu vanuses. Ujumisrefleks kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi. Kaob u. 6 kuuselt Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. 7. Kognitiivne areng J.Piaget 0-2 a- sensomotoorne periood selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 1-4 kuud toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas.
- Kompetentsi mõiste keel on loominguline võime. - Keel on autonoomne - Rekursiivsus lausel saab olla lõputult genereeriv võime. 10. Muutused keeleteaduses 1960.-70. aastatel (kognitiivne lingvistika, sotsiolingvistika, keeletüpoloogia, pragmaatika, diskursuseanalüüs, kõneetnograafia). Kognitiivne lingvistika protest Chomskyle. Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine; - keelelised teadmised tekivad keelekasutusest (knowledge of language emerges from language use) Croft & Cruse 2004 Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966.
mõtleme, kui ütleme/kirjtuame – kuuleme/loeme maja. Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. 2. Tähendus on kindla häälduskujuga või kirjapildiga püsivas seoses olev tegelikkuslõigu peegeldus teadvuses. Tähendus võib olla abstraktne ( süsteemi tähendus) või konkreetne ( kõneleja tähendus, kuulaja tähendus). Tähendus on semantiline allüksus. 3. Semantika teooriaid: komponentanalüüs,prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika. Tähistaja (sõna puhul on see sõnakest) à tähistatu (referendi peegeldus teadvuses)à referent (keeleväline olend, omadus, tegevus vms). Tähendus võib olla abstraktne või konkreetne. Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga – mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu. Prototüüpanalüüs – keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi
Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine Imiteerimine- keele välja ajamine Liigutab pead hääle suunas Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? Autoriteetsus laste soovidega arvestamine ja enda kehtestamine
32. Võgotski ja Piaget kõnearengu teooriad Piaget järgi mõtlemise areng eelneb kõne arengule ning varajane kõne on egotsentriline. Võgotskil eelneb mõtte arengule kõne areng, kus kõne on sotsiaalne sotsialiseerumisel kõne internaliseerumise läbi areneb ka mõtlemine. Piaget (kognitiivne teooria) väidab, et keele areng on seotud kognitiivse arenguga. Ta rõhutab lapse loovust ja aktiivsust keelereeglite avastamisel. Ta arvab, et kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule. Teatud keelestruktuuride kasutamine eeldab vastavate kognitiivsete võimete olemasolu. Võgotski (sotsiaalse interaktsiooni teooria) rõhutab seda, et keelt omandatakse teiste inimestega suheldes ja selleks, et teistega suhelda. Olulised on vanemad. 33. Mis on treening ja mis on harjutamine? Treening on toimingute lihtne kordamine. Harjutamine sisaldab endas treeningut, st kordamist. Harjutamist määratletakse kui
· Osalejatevahelised suhted · Suhte jätkuvus · Osalejate kahepoolne võidutunne Internaalne ja eksternaalne kontrollikeskus (Martin Seligman) Kas olukord kontrollib sind või sina olukorda? Eksternaalsed näevad end olustikust ja keskkonnast sõltuvana, lüüasaamine lõpeb passiivsusega, veendumus õpitud abitusena. Inimene, kes selgitab, et olukorda lahendada pole võimalik ei tee midagi ka siis kui olukord muutub. Meie õpitud, ehk kognitiivne kogemus on väga oluline. Kes tahab edu saavutada, peab tegutsema. Tuleb uskuda, et meie tegevus võib muuta asjade käiku. Meie tulemused ei ole teistest sõltuvuses. Teised ei kirjuta meie stsenaariumi. Internaalsed usuvad, et edukaks teeb jõud astuda vastamisi raskuste ja ebaõnnestumistega ning ületada need. Olukordade üle kontroll mõjub meie heaolule positiivselt. Small talk e smart talk Oluline põhirituaal interkultuurilises ja intrakultuurilises ärisuhtluses
Kaidi Kübar täiskasvanu psühholoogia, vanurite psühholoogia, perepsühholoogia jne. Sügis 2017 • Lapsepsühholoogiast on eristunud tänapäeval ka lootepsühholoogia, imikupsühholoogia jne. Areng Kognitiivne areng (J.Piaget) • Füüsiline - kaalu, pikkuse ja vastupidavuse lisandumine • Intellektuaalset arengut võib vaadelda kui evolutsioonilist • Motoorne - liigutusvilumuste areng (jämemotoorika – protsessi. suured liigutused nagu roomamine, kõndimine ja • Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele; staadiumeid peenmotoorika ehk asjade hoidmine, pliiatsiga vahele jätta ei saa. joonistamine, nööpimine jne.).
Neid situatsioone peab õpetaja looma, et tekiks areng. 5. Küpsemise olemus, sh mõisted akseleratsioon ja retardatsioon Küpsemine osutab muutustele, mis leiavad aset eostamisest täiskasvanukssaamiseni. Bioloogiline küpsemine muutused, mis on füsioloogiliselt ette programmeeritud (nt sekundaarsete sootunnuste ilmnemine) Sotsiaalne küpsemine protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnas aktsepteeritud käitumisnormid. Tunnetuslik e. kognitiivne küpsemine tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine Emotsionaalne küpsemine tunnetes orienteerumine, nende ohjeldamine jne. Akseleratsioon - varaküpsus Retardatsioon hiline küpsus Küpsusel ja küpsemisel on tavaliselt suhteline iseloom st konkreetset last võrreldakse omaealistega. (vanaemaga kasvanud laps, palju reisinud laps, ema ja ta sõbrannade jutte pealt kuulanud laps jne) Küpsemine ja õppimine on omavahel tihedalt seotud, sest õppimine tugineb küpsemise
Kuid nii võib jääda ekslik mulje, nagu ei olekski kliinilisel psühholoogil päris isiksusepsühholoogiaga midagi peale hakata. Kliinilise, korrelatiivse ja eksperimentaalse lähenemise eelised ja puudused (Pervin) Isiksusekäsitlused õpikutraditsioonis "....eripalgelised jutustused inimese olemusest, mida hakatigi nimetama isiksuseteooriateks" (Allik, 2003). 1. Psühhoanalüüs; psühhodünaamiline käsitlus 2. Humanistlik ja eksistentsiaalne psühholoogia 3. Biheiviorism ja kognitiivne lähenemine, mille sulandumisel arenes sotsiaal-kognitiivne lähenemine 4. Dispositsionaalne lähenemine ("joonepsühholoogia" trait psychology) Psühhodünaamiline käsitlus · Charcot' uuringud hüsteeriast; Morton Prince (1906) "lõhestunud isiksus" · Sigmund Freud: psühhoanalüüs · Carl Gustav Jung: analüütiline psühholoogia · Alfred Adler: individuaalpsühholoogia · Erik Erikson: egopsühholoogia; ka evolutsiooniline psühholoogia 1) Sigmund Freud · Teadvustamatus
· Soovid, · Kavatsused · Huvid, · Veendumused ja tõekspidamised, · Püüdlused, · Kiindumused, · Kired, Hoiakud on püsiv, stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Võib olla emotsionaalne poolt- või vastureaktsioon, pos. või neg. Hinnang, suhtumine teatud tegevusse või nähtusse, üks või teine tajuvariant, üks või teine liigutus jne. Oluline hoiaku funktsioon on ego-kaitse. Hoiaku komponentideks on (1) kognitiivne (teadlik uskumus või tõekspidamine), (2) afektiivne (nt 39 hoiakuvastane tegevus vihastab), (3) käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavalt hoiakutele). Sotsiaalne hoiak (attitude) on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus (set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek
Veendumused ja tõekspidamised, Püüdlused, Kiindumused, 11 Kired, Hoiakud on püsiv, stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Võib olla emotsionaalne poolt- või vastureaktsioon, pos. või neg. Hinnang, suhtumine teatud tegevusse või nähtusse, üks või teine tajuvariant, üks või teine liigutus jne. Oluline hoiaku funktsioon on ego-kaitse. Hoiaku komponentideks on (1) kognitiivne (teadlik uskumus või tõekspidamine), (2) afektiivne (nt hoiakuvastane tegevus vihastab), (3) käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavalt hoiakutele). Sotsiaalne hoiak (attitude) on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus (set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil.
Motiveeriv spetsiifiline visualiseerimini- Visualiseeritakse konkreetseid eesmärke ja sellega seotud tegevust koos võistluse võitmise ja auhinna vastuvõtmisega pärast võidukat esinemist. Motiveerivat üldist visualiseerimist saab jagada kaheks: 1) Motiveeriv üldine-arendav. Seda kasutatakse hea ja enesekindla esinemise visualiseerimisel. 2) Motiveeriv üldine- erutusega seotud. Seda kasutatakse erutusastme või lõdvestamise tõstmise visualiseerimisel. Kognitiivne spetsiifiline visualiseerimine- Tähendab spetsiifiliste motoorsete oskuste visualiseerimist. Seda kasutatakse kõige rohkem liigutusvilumuse parandamiseks. Kognitiivne üldine visualiseerimine- Tähendab mänguplaanide läbiharjutamist, võistlusstrateegiate ja spetsiifilise taktika harjutamist. Tänapäeval käsitletakse kognitiivset üldist visualiseerimist kaheosalisena: strateegia loomine ja strateegia täideviimine. (lk 324, tabel 3
· Skisofreenia, muud psühhootilised häired, raskemad orgaanilised ja sümptomaatilised psüühikahäired (nt psühhoosid). · Orgaaniline häire aluseks on iseseisvalt degenereerinud peaajuhaigus või kahjustus. · Sümptomaatiline peaaju haaratus on sekundaarne · Skisofreensed häired mõtlemise ja taju sügavad häired, tuimenenud ja inadevaatne tundeelu. Teadvuse selgus ja intellekt on tavaliselt säilinud, teatav kognitiivne defitsiit võib aja jooksul kujuneda. · Psühhootiline esinevad hallutsinatsioonid, luulumõtted. Ajutine raske psüühikahäire · Välised tegurid! · Tunde kuni nädalaid kestev sügav psüühikahäire (algab sageli ägeda atakina, paraneb tavaliselt hästi) · Teadvuse kaotuse ajupõrutuse tagajärjel, deliirium intoksikatsioonist, äge stressreaktsioon, patoloogiline joove Äge stressreaktsioon · .
Sotsiaalpsühholoogia · Sotsiaalpsühholoogia on teadus sellest, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. · Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. 1) Interdistsiplinaarne lähenemine A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega 2) Intradistsiplinaarne lähenemine Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. M...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Piia Onkel LAPSE ARENGU ANALÜÜS Analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2010 Lapse arengutaseme analüüsiks valisin ühe lapse, kellega intervjueerimisel sain teada mõned andmed. Töö põhineb ainult vestlusel lapsega, kuna vanematel polnud selle jaoks aega. Nende andmete järgi hakkan alljärgnevas tekstis analüüsima, kas ta on arenenud aeglasemalt, kiiremini või samuti kui teooriad ütlevad. Üldandmed Minu vaadeldatav laps on 16-aastane tüdruk. Ta elab koos oma isaga väikeses külakohas, kus eriti palju inimesi ei ole. Te...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Triin Paur EAL-3kõ MINU LAPS LÄHEB KOOLI Referaat Õppejõud: MA Kerstin Kööp Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Kooli minek on laste, vanemate ja nende lähikondlaste seas suur sündmus. Kooli minekuga algab lapsel uus etapp elus- peale lasteaeda tuleb minna kooli. Lasteaiast kooli üleminek peaks olema laste jaoks võimalikult sujuv ning ideaalselt peaks sujuma probleemideta, kuid lapsed on erinevad ja igaüks ei pruugi olla koolimineku eas koolivalmis. Iga laps, kes läheb peaks olema sotsiaalselt valmis liituma kooliga. See, et laps oskab näiteks tähti ja numbreid, ei tähenda alati, et laps oleks kooliks valmis. Koolivalmiduse kujunemine on pikk protsess ning kulgeb läbi lasteaia aastate. Iga tegevus lasteaias valmistab last ette sujuvaks ...
7 3) Tsentraalse närvimehhanismi teooria. W.Cannon'i teooria peamised argumendid: "külmad emotsioonid" (adrenaliini manustamine) ja deaferenteeritud loomade emotsionaalne käitumine. Emotsionaalset käitumist kontrollivad ajukeskused ja aju elektriline stimuleerimine (J.Olds). 4) Kognitiivsed emotsioonide teooriad. S.Schachteri kognitiivne emotsioonide teooria: aktivatsioon, märgistamine ja emotsioon. Emotsioonide tunnetusliku interpretatsiooni teooriad (R.S.Lazarus). R.S.Lazarus peab emotsioone oluliseks indiviidi kohanemise juures keskkonnaga, mispuhul toimub pidev keskkonna ja enese suhete hindamine kasu või kahju seisukohast, mida need võivad tuua. Igale emotsioonile arvatakse olevat omane teatav "keskne teema", mida ta keskkonnassuhete osas hõlmab. Keskkonna hindamine ja käitumise
käitumise kohta selle järgi, kuidas on sama käitumist tasustatud varem. Kui näiteks varasemad käitumised on viinud positiivsete tagajärgede või tasustamiseni, siis meeldib inimestele sellist käitumist korrata. Kui aga varasemad käitumised on viinud negatiivsete tagajärgedeni, siis inimesed otsustavad tulevikus sellist käitumist vältida. Ning neljandaks teooriaks on tunnetuslikud ehk kognitiivsed teooriad ning see sai alguse 1940-tel aastatel. Kognitiivne teooria rõhutab tulevikuootuste ja uskumuste tähtsust käitumise kujunemises. ja selle teooriad KASUTATUD MATERJAL http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3170%20%205.%20Motivatsioon.pdf http://www.et.wikipedia.org/wiki/Motivatsioon http://et.wikipedia.org/wiki/Inimvajaduste_hierarhia http://www.ekklesia.ee/oomega/2/graafika/ev6-1.gif http://valter.planet.ee/ela/Lennundus%20ps%FCholoogia/Psa_2.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/John_Locke
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
Ps.omadused on võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus jne. Omaduste alusel võib ennustada inimese käitumist, reageerimisviisi. Psühholoogia harud: - Biopsühholoogia – spetsialiseerub käitumise ja psühhika bioloogilistele alustele. Aju ja närvisüsteemi funktsioonide selgitamine. - Eksperimentaalpsüh. – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. - Kognitiivne psüh. – kõrgemate psühhiliste protsesside uurimine (sh mõtlemine, keele, mälu, ülesannete lahendamine, teadmiste, loogiliste järelduste, hindamise ja otsuste vastuvõtmine) - Arengupsüh. – uurib, kuidas inimesed kasvavad, arenevad ja muutuvad oma elu jooksul. - Isiksusepsüh. – inimkäitumise ja psüühika püsivus, muutlikkus ajas ning individuaalsed omadused, mis eristavad inimesi. - Tervisepsüh
2. Uute hoiakute loomine. Püütakse luua soodsaid hoiakuid reklaamitava kauba ning reklaamiva firma suhtes (üksikreklaamid, reklaamikampaanijad, sponsorlus). Selle suuna alla kuulub ka olemasolevate hoiakute muutmine kauba/teenuse jaoks soodsamas (positiivsemas) suunas. Erinevad kahe protsessi/reziimi teooriad Implitsiitsed protsessid Intuitsioon on (1) mitteteadlik ja (2) kiire otsustusprotsess, mille käigus (3) kohaldatakse hetkesituatsioonile kognitiivne skeem ning mille väljundiks on 4) emotsionaalselt laetud valik. Assotsiatiivne Reeglipõhine Sisu Assotsiatsioonid Loogikareeglid Allikad Korduvad kogemused Teadlik infotöötlus (sümbolilised (sarnasus ja koosesinemine) representatsioonid
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahen...
??? 11. Psühholoogia koolkonnad. Strukturalism. Funktsionalism. Strukturalism uurimisobjekti struktuurile keskendunud suund humanitaarteadustes (ÕS 2006). Wundt. Funktsionalism Kuidas psüühika funktsioneerib? Darwni mõju: looduslik valik, kohanemine keskkonnaga. William James (1842-1910) esimene labor Harvardi Ülikoolis. "Kõnelused õpetajaga". Seos praktikaga. 12. Biheiviorism. Psühhoanalüüs. Humanistlik. Kognitiivne. Evolutsioonipsühholoogia. Biheviorism psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimenraalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. Käitumise objektiivne uurimus, ainult see, mis nähtav. John Watson 1913 biheivioristide manifest artikkel, kus psühholoogiat käsitleti kui teadust käitumisest. Skinneri puur - Rotid olid puuris söömata ja kui vajutasid pedaale,tuli puuri laest toit.Õpetus oli kiire tulema
käitumise füsioloogilisi aluseid. 17. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. 18. Diferentsiaalpsühholoogia- üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. 19. Arengupsühholoogia- 20. Patopsühholoogia- psüühiliselt haigete inimeste uurimine 21. Kognitiivne psühholoogia- tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine 22. Eksperimentaalpsühholoogia- psühholoogia haru, milles arendatakse psühholoogiliste eksperimentide teooriat, metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes. TEEMA 2- PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU 4. Gestaltpsühholoogia- on psühholoogia haru, mis oli populaarne eriti 1930. aastatel ning mis
Referaat STRESS Tallinn 2008 Stress ja sellega toimetulek Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956). Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiire...
2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng. Küpsemise käigus määravad pärilikkus ja ümbritsev keskkond lapse füüsilise ja kognetiivse arengu. Küpsemine on selline arenguline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad muutused, mis ilmnevad kõigi vaadeldava liigi normaalsete liikmete puhul. Seega on bioloogiline protsess. 1-2 aastase lapse kõne arendamine Areng imikueas e. Esimesel eluaastal
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov LAPSE ARENGU ANALÜÜS Analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapse arengutaseme analüüsiks valisin kaheksa aastase tütarlapse. Analüüs põhineb vestlusel lapse ja tema vanematega. Minu eesmärgiks on analüüsida lapse praegust arenug kolme erineva teooriaga, mille esindajateks on Kohlberg, Piaget ja Erikson. Analüüsi lõpus tahan välja tuua millise teooriaga sobib kõige paremini laps keda analüüsisin. Üldandmed Minu vaadeldav laps on kaheksa aastane tüdruk, kes elab koos vanemate ja väikese vennaga Rakvere linnas. Kuna vend on alles kahe aastane, siis tööl käib vaid üks vanematest, nimelt isa. Kuigi tööl käib ainult üks vanematest on s...
Psühhodiagnostika - psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia - uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia - inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia - inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia - psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia - psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia - tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia -eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslikud: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia 3. Psühholoogia uurimismeetodid > · Eksperiment jaguneb loomulikuks e. väljaeksperimendiks ja laboratoorseks (kahe grupi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
