konventsionaalne märk), vrd nt enamik liiklusmärke Ikoon on märk, mille vorm mingil määral sarnaneb tähendusega. Keeles puhtaid ikoone ei ole; osa liiklusmärke, nt ülekäigurada jts; onomatopoeetilised sõnad (kopp-kopp, kikerikii jne) Indeks on märk, mille vorm ja tähendus on seotus järelduse kaudu. Järeldused tehakse teadmiste ja kokkulepete alusel vastavalt märgi kasutuse olukorrale. Vrd deiksis 71. Semantika teooriad: komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu. Prototüüpanalüüs keele tähendused koonduvad süstemaatiliselt ümber tüüpilise esindaja e prototüübi. Prototüübi tunnuseks pole mitte ainult välimus, vaid ka selle tüüpiline funktsioon. Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks
STRESS JA SELLEGA TOIMETULEK Mis on stress? · Stressi termini võttis 1926.aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye. · Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. · Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus,millega kaasnevad biokeemilised,füsioloogilised,kognitiivsed ja käitumuslikud muutused. Millest stressikogemus koosneb? · Kognitiivne e mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm,viha,ärevus,erutus,häbi,masendus. · Füsioloogiline osa on seotud organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidegahigistamine,vererõhu tõus,hingamissageduse suurenemine,punastamine. · Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles stressiolukorrasvältimine,endassetõmbumine,agressiivsus.
1. Üldistunud ärevushäire korral esineb ülemäärane ja ulatuslik muretsemine, mis ei ole seotud kindlate keskkonnatingimustega 2. Foobiad on häired, kus ärevust põhjustavad situatsioonid või objektid, mis tegelikult ei ole ohtlikud 3. Hirm sattuda väikeses grupis teiste inimeste tähelepanu keskpunkti sotsiaalfoobias 4. Hirm avalike kohtade, rahvahulkade, kodust väljumise või üksi liikumise ees avaldub agorafoobias 5. Paanikahäire ei ole seotud kindla situatsiooni või objektiga, on subjektile ootamatu ja prognoosimatu, hood kestavad tavaliselt minuteid 6. PTSD(posttraumaatiline stressihäire) on häire, mis võib tekkida pärast eluohtlikku ja erakordset vapustavat sündmust 7. Häire, mille korral on stressoriks tavaliselt raske kehaline haigus, lähedase inimese kaotus, lah...
V: VÄÄR 17. Tähelepanu lülitub muude tegurite võrdsuse korral eelkõige neile signaalidele, mis a) ei eristu foonist, b) on harjumuspärased, c) on intensiivsed. V: VÄÄR 18. Psühholoogia uurib kultuuri mõju inimeste tunnetusele ja käitumsiele: SOTSIAALKULTUURILINE PSÜH. Psühholoogia uurimisobjektiks peaks olema tunnetus ehk need vaimsed protsessid, mis on seotud info omandamise, töötlemise, salvestamise ja kasutamisega : KOGNITIIVNE PSÜH Inimese isiksust, vaimseid häireid ja motivatsiooni saab seletada alateadvusesse ehk psüühika teadvustamatusse ossa surutud konfliktsete mälestuste ja emotsionaalsete kogemuste kaudu V: PSÜHHOANALÜÜS Teaduslik psühholoogia peaks keskenduma jälgitavale käitumisele V: BIHEIVIORISM Psühholoogia peaks keskenduma inimeste abistamisele; oluline on mõista subjektiivset kogemust ja inimeste pürgimist eneseteostusele V: HUMANISTLIK PSÜH
· Eestis TTÜ- Jaak Leimann Strateegilise juhtimise koolkonnad: 1) Disaini koolkond Strateegia koostamine seisenb püüdes saavutada kooskõla organisatsiooni seisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel. 2) Planeerimise koolkond: strateegia tuleb formuleerida protseduuri kaudu, kasutades rohkeid analüüse ja lähteandmeid, eelkõige arvnäitajaid. 3) Positsioneerimise koolkond-strateegia on unikaalne positsioon turul 4) Kognitiivne koolkond-strateegia formuleerimine on vaimne, tunnetuslik protsess 5) Ettevõtluse koolkond- rõhutav üksiku liidri tähtsust, intuitsiooni, otsustusvõime, tarkuse ja kogemuse olulisust, keskne mõiste selles käsitluses on visioon. 6) Õppimise koolkond-strateegia on õppimise tulemus ja kujuneb välja, kui inimesed õpivad tundma situatsiooni ja organisatsiooni võimet sellega toime tulla
Somaatilised tunnused: ● Südame kloppimine ● Suu kuivus ● Värisemine ● Higistamine ● Hingamisraskused ● iiveldus Ärevushäire ravi ● Antidepressandid (viimane valik) Kelly Talimaa 12S ● Kognitiivne käitumisteraapia (lähtub sellest, et inimest häiriv enesetunne ja käitumine tuleneb elusituatsioonides tekkivatest negatiivsetest mõtetest ja tähendustest) ● Elustiili muutmine (toitumine, liikumine, mõtlemine) ● Lõdvestustehnikad ● Teraapiad Näide https://www.youtube.com/watch?v=58o7ht88k_I Kogemuslugu Paanikahäire Paanikahäire on see, kui tekib häiriv hirmuhoog ehk paanikahoog.
(nt alguskonsonant sõnas there varieerub vastavalt sotsiaalsele klassile: kesklassil there, töölistel dere. · Prototüüpanalüüsi üks rajajatest · Suulise kõne analüüsi üks rajajatest, eriti narratiivi ülesehituse uurimises. Mikrosotsiolingvistika keelenähtuste täpne empiiriline analüüs vastavalt eri varieerumiskontekstidele. Rajasid Labov ja ta järgijad. Uuritakse keelenähtusi, mitte grammatikat. Meetodid: küsitlused, intervjuud. 23. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. Kognitiivne semantika on kognitiivse keeleteaduse üks põhisuundi, sh koos metafooriteooriaga. Keelesüsteem on läbinisti metafooriline: inimene mõistestab uut tuntud ja konkreetse asjade või nähtuste kaudu ja kasutab samu keelelisi väljendeid nende keelendamisel. KL näeb metafoori väga laia nähtusena: isegi grammatiliste markerite mittekonkreetset kasutust peetakse sageli metafooriks (nt
kaalutletult ühildatud ning mängus ilmnevad uued suunad – harjutamismäng soodustab kognitiivset arengut. Harjutamismäng on seotud jooksmisega, ronimisega, hüppamisega e. Kogu keha haarav liikumine. Ilmneb esimise eluaasta lõpul Laps õpib tundma oma füüsilisi võimeid, kuidas tegutseda enda kontrolli all. Smith HM mõjutavad tegurid: 1) ruumi suurus 2) Eelnevate võimaluste puudumine KEELELISE ARENGU VÕTMETEOORIAD I Õppimisteooria, kõneorgani teooria, kognitiivne teooria ning sotsiaalse interaktsiooni teooria. Õppimisteooria: lapsed „õpivad“ keelt kasutama operantse tingimuse kaudu. Ta arvates, sarrustatakse laste teatuid kindlaid häälestusi. Sarrustuseks ei ole toit, ega vesi, vaid vanemate heakskiit ja julgustamie. Omandatakse keel matkimise, arjutamise ja tagasiside kaudu. ÕT kohaselt on väga oluline lastega palju ja õigesti rääkida ja laste juttu pidevalt parandada. Kuid ÕT jääb hätta 2
protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned (need jooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse , aktiivsuse taseme, mahu ja seisukohalt) 2. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistimist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. Kognitiivne psühholoogia pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste kujunemises. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele.
(Sir F. Galton, 1822-1911) 20.sajand psühholoogias Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: Psühhodünaamiline käsitlus 3 4 Biheiviorism- on psühholoogia suund,mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises. Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsiooniline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud (1856-1939) Psühhoanalüüs Id – tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks"
hoopis kordused (samas stiilis nagu Teletupsudes, kus ühte ja sama tegevust ning lausungit korratakse). Liikumine toetab kõnet Logopeedi kinnitusel toetab igasugune liikumine lapse kõne arengut ühe ajuosa stimuleerimine aktiveerib kogu aju. Kui sinna juurde lisada veel erinevad laulukesed või salmikesed, on see igati lapse arengut toetav. Kõnearengu teadmised õpetajate töös · Abi kõne arendamisele (kõne kontrollimine ja vigade parandamine) · Õigeaegne kognitiivne areng · Töö tasandusgrupis (kõne-häirega lapsed) · Kõne-probleemide või -häire ilmsikstulek Kasutatud kirjandus · "Kõne areng", Tiia Tulviste, "Õppimine ja õpetamine koolieelses eas" · "Kõnearendus", Karl Karlep · "Väikelapse kõne,keele ja tunnetustegevuse areng", Eesti logopeedide ühing (Ülle Kuusik,Birgit Kaasik,Ülle Lillipuu,Hille-Mai Seero,Marika Viks) · "Kuidas areneb väikelapse kõne?", Ökobeebi võrgustiku liige Kairi Koolme,( http://www
paranemine, haiglaravi vajadus, elukvaliteedi halvenemine, suurenenud suremus. Kõige sagedamini esineb hapruse risk naistel, inimestel, kes elavad üksinda ja väikeses linnas või külas, inimestel, kes rohkem teeb füüsilist tööd mitte ajuga, eakatel inimestel vanuses +65 ja iga 5 eluaastaga haprus muutub hullemaks. Haprus võib olla esmane, mis ei ole seotud haigustega ja teisene, mis on seotud mingi haigusega. Vanaea hapruse liigid on kognitiivne haprus ja füüsiline haprus. Kognitiivse hapruse kontseptsioon tähendab, et kognitiivsed, psühholoogilised ja sotsiaalsed probleemid võivad kiirendada puude tekkimist, hospitaliseerimist, hooldusasutusse pöördumist või surma ning soodustada sündroomi arengut. Hapruse psühholoogilise aluse all mõeldakse vähenenud elukvaliteeti, mingisugust sõltuvust nagu alkoholi või tubakasõltuvused, depressiooni ja tervise halvenemist, näiteks dementsus
Freddy Kriisa Ergonoomia AJALUGU Ergonoomia areng sai alguse selle sajandi 40-50 aastatel sõjatööstusest. Igat järgnevat aastakümmet iseloomustab oma kindel põhisuund (Shackel). - 50-ndad - sõjandusergonoomia - 60-ndad - tööstusergonoomia - 70-ndad - tarbekaupade ja teeninduse ergonoomia - 80-ndad - arvuti- ja tarkvaraergonoomia - 90-ndad - kognitiivne ja organisatsiooni ergonoomia 5 Freddy Kriisa Ergonoomia KASULIKKUS Ergonoomia kasulikkust võib kirjeldada kolme tasandi kaudu: * Riigi tasand * Ettevõtte tasand * Üksikisiku tasand Riigi tasand o Töövõimeline elanikkond ja selle arvu suurenemine o SKP kasv o Sotsiaalkulutuste langus o Ravikulutuste kokkuhoid
Kas intelligentsus ja isiksus peaksid olema vaadeldud koos või eraldi? Valisin selle teema, sest see pakub mulle huvi ja oman ka asjast oma arvamust.Iga inimene on ju omaette isiksus ja seega ka mina.Olen läbi teinud ka intelligentsuse teste ja isiksuse teste. Nende testide tulemused mulle aga eriti huvi ei paku. Statistika mõttes võib ju neid täita aga mulle endale need midagi juurde ei anna. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Isiksus erineb intelligentsusest, mis on seotud rohkem teoreetiliste kui praktiliste võimetega. Isiksuse tüüpi püütakse määrata testide abil.Neid teste on väga erineval kujul. Nii küsimute kui piltide kujul. Lastakse ka inimesel endal joonistada pilt ja siis selle põhjal vaadeldakse tema isksuse jooni. Mina leian et näiteks sellise joonistamise testiga saab paremal juhul määrata inimese hetk...
Psüühikahäired:piiri psüühilise tervise ja haiguse vahele tõmmata on raske:inimesed on erinevad, kultuurid on erinevad.Tingimused:*subjektiivne norm-inimene ise väidab et ta on terve/kõik on korras,*kultuurinorm-oma kultuurist lähtuvalt anname hinnangu teistele,*staatiline norm, *kliiniline norm-kaebusi,käitumisi võrreldakse haiguste tunnustega.Psüühilise häire seletused: *meditsiinilised põhjused-igal haigusel on oma põhjus N:ajuvigastus,nakkushaigus.*bioloogilised põhjused,*sotsiaalsed põhjused-haiguse on põhjustanud ühiskond,teised inimesed. *biopsühhosotsiaalsed põhjused-on põhjustatud kolmest eelnevast. ,,MINA" kaitsevõtted. Lapsepõlves varajased kaitsevõtted.Täiskasvanuks saades saavad nendest arenenud kaitsevõtted. Varajased kaitsevõtted:*eitamine-N:mina pole seda teinud,*tükeldamine-maailm jagatakse kaheks- heaks ja halvaks.*samastumine-mõeldakse välja halbade tegudega mingi tegelane. *kõikvõimsuskujutus-kujutatakse ebarealistli...
PSÜHHOLOOGIA: - Teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid - Psühholoogid uurivad, kuidas inimesed ja teised organismid mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad - Käitumise kirjeldamine, seletamine, ennustamine, vajadusel muutmine ja parandamine PSÜHHOLOOG: - teadlane ("teoreetik") ja/võinõustaja ("praktik"), ,kes uurib ja/või õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana PSÜÜHIKA: - Organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist NS tegevuse tulemus - Eesmärgiks maailmast tervikpildi loomine - Funktsioonid:taju,mälu,mõtlemine,keel,tunded,tegevuse juhtimine Teadvus- teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest, tegudest. Eneseteadvus- teadlik olemine ja arusaamine iseendast Seosed teiste valdkondadega: meditsiin,sotsioloogia,sotsiaaltöö,bioloogia ja geneetika, statistika ja mat...
LIIKLUSKÄITUMINE Tähelepanu häirimine Sõidukijuhid peaksid kogu sõidu vältel oma tähelepanu pöörama ümbritsevale liiklusele, et tagada nii enda kui ka kaasliiklejate ohutus. Tähelepanu härimise peamised liigid: Visuaalne tegurid, mis sõidukijuhi tähelepanu juhivad teelt kõrvale Kognitiivne tegurid, mis juhivad sõidukijuhi mõtted mujale Manuaalne tegurid, mille tõttu juht laseb roolist lahti Sageli võib sõiduki juhti häirida nende kolme teguri kombinatsioon juht, kes pöördub rahustama tagapingil tülitsevaid lapsi, ei ole võimeline jälgima teed või keskenduma ümbritsevale liiklusele. Tähelepanu põhilisteks häirijateks on mobiiltelefonid ja sateliitnavigatsiooniseadmed.
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi : Markkus, 4-aastane Vaatlusaeg 15.11. 2012 Vaatleja: üliõpilane Kätlin Kattai Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng XX tase Ühismäng XX XXX X Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja Mittemänguline tegevus
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Mida väidab Yerkes- Yerkes-Dodsoni seadus on aktivatsiooni jaÕO14 soorituse vahelist empiirilist suhet kajastav seadus. Dodson’i seadus? Too Selle kohaselt on sooritus parim optimaalse ehk näide seaduse mõõduka erutuse ja motivatsiooniga tingimustes. avaldumisest käitumises. Näiteks kui aktivatsiooni tase muutub liiga kõrgeks, siis sooritus langeb. Lihtsate ülesannete sooritus on tõhusam kõrgema ja keerukate ülesannete sooritus madalama aktivatsioonitaseme puhul. 2. Mis on Lähenemismotivatsioon – meie soovL14 lähenemismotivatsioon ja kogeda/saada rohkem häid asju. Hüvedele mis on ...
Isiksuse kirjeldamiseks võib leida mitmeid eripalgelisi vaatenurki või käsitlusviise ehk isiksuseteooriaid. Peamised isiksuse käsitlemise paradigmad on: Psühhodünaamilise käsitluse järgi mõjutab inimese isiksuse arenemist seesmised psüühilised jõud, mida inimene endale ei teadvusta (impulsid, instinktid, varajased kogemused lapsepõlvest), ehk isiksuse kujundab alateadvus. Humanistlik käsitlus vaatleb inimest kui tevikut, indiviidi, kus isiksuse kujundab inimese vaba tahe. Inimesel on kontroll ja vastutus oma elu eest ning inimene püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole Kognitiivne lähenemine rõhutab, et mõtlemine, teadlikkus, analüüsivõime, taju juhib inimese käitumist. Isiksuse kujundab sotsiaalne õppimine ja sotsiaalsed kasvutingimused. Bioloogilise teooria suund kirjeldab isiksust organismis, eriti ajus, toimuvate bioloogiliste ja keemilisted protsesside kaudu. Seadumus- või iseloomujoonekeskne käsitlus põhineb inimese iseloomujoontel ...
Nendest eelnevatest aspektidest saabki järeldada, et tegemist oli kapitalismiga. 1.3. Kultuur Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Samuti tähendab kultuur ka niisuguse inimkoosluse ühist omadust, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel ning kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Kultuurile on omased 3 peamist komponenti, milleks on kognitiivne, normatiivne ja materiaalne komponent. Kognitiivust iseloomustab mõtlemisviis, tunnetlikkus, näiteks keel, sümbolid, väärtused. Normatiivsust iseloomustab see, kuidas käitutakse, mida iseloomustavad normid ja kombed. Materiaalsust iseloomustab see mida tehakse, mida omakorda iseloomustavad näiteks kunst ja arhitektuur. Filmis „Mandariinid“ oli näha kognitiivseid komponente Ivo käitumises. Tal oli hea taju, mälu ja mõtlemine
Kakskeelsete inimeste kõnes on tihti koodivahetust: mitme eri keele (koodi) kasutust samas vestluses.(nt eesti-vene: võ kodaniki?) Koodivahetus Koodivahetuse põhjusi: - lünga täitmine (ei tule sõna meelde) - päästiksõna vallandab teise keele - tsiteerimine (teises keeles viskab tsitaadi vahele "I'll be back") - rõhutamine - etnilise kuuluvuse märkimine - kolmanda isiku vestlusest väljajätmine jne 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. TERMINID: Kognitiivne semantika Lakoff mõistemetafoori teooria Kognitiivne keeleteadus • Suur hulk metodoloogiliselt erinevaid suundi, mida ühendab püüd leida keelelistele nähtustele põhjusi inimtunnetuses. • Kaks olulisemat suunda: – kognitiivne semantika, sh metafooriteooria (metafoori olemuse selgitamine) – kognitiivne grammatika (grammatika käsitlus)
Anne Aidla Hoiakud mõjutavad: tööl pingutamist, tööl valitsevat õhkkonda, grupitöö edukust ja organisatsiooni tulemuslikust. Samuti ka organisatsioonile pühendumist, soovi töölt lahkuda, tööga rahulolu, tööle pühendumist ja motivatsiooni. Hoiakud koosnevad kolmest komponendist: Emotsionaalne, käitumuslik ja kognitiivne. Kognitiivne dissonants on juhul kui hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. Hoiakud Väärtused Hoiak on suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine Väärtused on abstraktsed ideaalid, kuidas peab/ei pea mingisse nähtusse, inimesesse, objekti käituma Suunatud kindlale objektile või situatsioonile Seotud paljude objektide või situatsioonidega
vanemad. Tänu kasvatusele olen ma õppinud hindama elukestvat õpet ja pean pidevat enesearendamist endastmõistetavaks. On loomulik, et õppimine toimub alati ja igas situatsioonis, see on elukestev protsess. Praeguseks on möödas järjekorras juba 12. täiskasvanud õppija nädal, mis tuletab kõigle meelde, et inimene tõesti saab õppida kogu elu. Kui vaadelda õppimist täiskasvanuna ja püüda siduda seda aega mõne kasvatusteadusliku paradigmaga, siis oleksid need hermeneutika ja kognitiivne paradigma. Igal inimesel ja igal kultuuril on võimalik maailma erinevalt interpreteerida niisugusest eeldusest lähtub hermeneutika (Kreitzberg, 1992). Hermeneutika haridusparadigmana lähtudes ka E. Graubergi poolt käsitletud kultuuriparadigmade käsitlusest tahab anda ka 3 koolis inimesele vabadust ja hingamisruumi. Kõigile ja kõigele on võimalik leida
Õim, sealhulgas täheldades, et generatiivse semantika mudel – enne mõte (semantilised esitused), siis väljendus (pindstruktuurid, foneetiline esitus) - on "intuitiivselt loomulikum ja kergemini mõistetav" kui Chomsky vastupidine rida. 1970. aastatel ei huvitanud keeleteadust otseselt see, mis sünnib inimeste peades, kui nad kõnelevad, vaid keel kui "füüsiline reaalsus": sõnad, laused, tekstid. Tänapäeval peab eriti kognitiivne lingvistika keelt inimtunnetuse lahutamatuks osaks, mitte iseseisvaks nähtuseks ega süsteemiks. Keelenähtusi üritatakse seletada universaalsete kognitiivsete sündmuste ja võimete põhjal, grammatika on üksnes inimese teadmiste struktureeritud varamu. Sõnaraamat on lingvistilise kirjelduse esitamise koht, teooria ülesanne oleks seletada suhteid lingvistiliste üksuste ja tähenduste vahel. Kui keel on pigem protseduurne kui
KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA - algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused) - sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROBLEEMID - mõisteid raske defineerida (hästi ja halvasti defineeritavad mõisted) - tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed
Korrapärane kehaline treening tõi eakale tohutud kasu: kaalu langetamist 24 kg., võrerõhu ja kolesterooli tase normaliseerimist, vähendades suuresti tema südame- ja vereskonnahaiguste riski Kaks korda nädalas käib jooga trennis ja üks kord hingamis trennis. Nädalavahetusel harrastab kepikõndi. 1.2 Füüsiline eluviis väga aktiivne ( füüsiline töö, jalgratta sõit, koeraga jalutamine, trenn, kepikõnd) Vaimne eluviis. -Hea kognitiivne ehk tunnetuslik võimekus, tajub ja mõtleb reaalsust, teadvustab iseennast (kui olukord on pingeline- masendus, depressioon- otsib abi psühholoogi käest, tema vastuvõtul hakkas käima 7 aastad tagasi, peale tütre surma ), loeb lehte/ajakirju, lahendab ristsõna, peab endast ja teistest lugu, püüab mõelda positiivselt, proovib näha inimesi ja sündmusi paremast küljest, heatujuline, otsustuasmisvõimeline ja võime kohaneda
3. Tööriistu ja teisi inimese poolt valmistatud asju (materiaalne kultuur) KULTUUR KOOSNEB VÄÄRTUSTEST, MIS ON OMASED TEATUD GRUPILE, SAMUTI NORMIDEST, MIDA NAD JÄRGIVAD NING MATERIAALSETEST ESEMETEST, MIDA NAD LOOVAD. 24.Materiaalne ja vaimne kultuur Materiaalne kultuur elementidel füüsiline eksistents Vaimne kultuur abstraktne inimlooming Vaimset kultuuri võib jaotada: 1. Normatiivseks 2. Kognitiivseks 25.Normatiivne ja kognitiivne kultuur kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. 26.Kõrgkultuur ja massikultuur Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming,
Täidesaatvad funktsioonid (vt Hofmann jt 2012) Mõtete kontroll (sh Wegneri irooniline teooria: vt ka Wegner, 2003 ja Wegner, 2010) Automaatne eneseregulatsioon – eesmärgipärase käitumise automatiseerumine (Bargh) Emotsioonide regulatsioon (James Gross); “sekkumispunktid” emotsiooni reguleerimisel (situatsiooni enda omaddused; tähelepanu; hinnang [appraisal]; käitumine [response]) ja nendele vastavad regulatsioonistrateegiad (nt kognitiivne muutus / ümberhindamine [reappraisal]; käitumise või mõtte allasurumine või võimendamine [response modulation]. Emotsioonitöö (emotional labor) Emotsioonide kasutamine Täideviimiskavatsused (Gollwitzer) ja nende kasulikkus Impulsiivsus - Impulsiivsed otsustused: tasu edasilükkamine (delay of gratification); väärtuse allahindamine (discounting of delayed rewards) ja selle seos ekstravertsuse ja impulsiivsusega –
Watson, Burrhus F. Skinner biheivioris m Sig mund Freud kol m etasandiline SP arenguetapid: Teaduslik 1) X X sajand · William McDougall instinktide teooria · Frederick Allport käitumise sotsiaalne regulatsioon " Sotsiaalpsühholoogia" 1924 · R. Linton, G.H. Mead, G.W. Allport rolliteooria · Kurt Lewin grupidünaamika, väljateooria · Jacob L. Moreno sotsio m e etria 2) S õjajärgne · Leon Festinger kognitiivne dissonants · H.H Kelley, J.W. Thibaut, G. C. Ho mans sotsiaalse vahetuse teooria ...... 3) 7080ndad · Atributsioon, soo ja rassierinevused, keskkonnapsühholoogia 4) Sajandi lõpp · Afektiivsus, multikultuursus, sotsiaalne mitme kesisus, virtuaalsuhted Väärtused, ühiskondlikud tendentsid ja SP ·Eelarvamuste uuringud 1940d ·Konfor mis mi uuringud 1950d ·Agressiivsuse uuringud 1960d ·Sooliste erinevuste uuringud 1970d Väärtuste varjatud mõju
teise keele sõna laenuna. toimib päästiksõnana – vestlus jätkub keeles, milles öeldi viimane sõna. tsiteeritakse. rõhutatakse. märgitakse etnilist kuuluvust. selle abil jäetakse 3. isik vestlusest välja. Reeglid: vaba morfeemi piirang (üleminek teisele keelele on võimatu tüve ja afiksi vahel) ja sõnajärje piirang (vahetuse eelnev ja järgnev sõnajärg on sama). 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. Kognitiivne semantika on kognitiivse keeleteaduse üks põhisuundi, sh koos metafooriteooriaga. Keelesüsteem on läbinisti metafooriline: inimene mõistestab uut tuntud ja konkreetse asjade või nähtuste kaudu ja kasutab samu keelelisi väljendeid nende keelendamisel. KL näeb metafoori väga laia nähtusena: isegi grammatiliste markerite mittekonkreetset kasutust peetakse sageli metafooriks (nt
õpilased ikka teavad, millist sooritusoskust neilt sisuga seoses oodatakse. 5) B. S. Bloomi koolkonna õppekasvatustöö eesmärkide taksonoomiad. Õppe-eesmärkide taksonoomiate ehk klassifikatsioonide ülesanne on kirjeldada õppimise (tegevuslikke ja soorituslikke) tulemusi psühholoogilistest terminites. On hierariline. Inimtegevuse, sh õppimise tulemused saab jaotada kolmeks suureks valdkonnaks: • kognitiivne ehk tunnetuslik (teadmine, mõistmine, rakendamine, analüüs, süntees, hindamine) • afektiivne ehk väärtushinnanguline-hoiakuline (märkamine, reageerimine, väärtustamine, väärtuste süstematiseerimine, isiksuslike väärtusorientatsioonide formeerumine) • psühhomotoorne ehk ümberkujundav-soorituslik (reflektoorsed liigutused, baasliigutused, liigutuste taju, füüsilised võimed, motoorsed oskused, mitteverbaalne kommunikatisoon. 6) B. S
struktureeritus. Psüühikanähtuste elemendid on määratud tervikuga – terviks on esmane ja selle osad sekundaarsed. Puudeks selle suuna juures oli geneetilise lähenemise eiramine, mistõttu tajude tekkeprotsess ja nende olemus, jäi tabamatuks. Geštaltpsühholoogid andsid märgatava panuse loomingulise mõtlemise ja sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse. Kognitiivne psühholoogia (nt. H. Simon, A. Newell; J. Bruner) – tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine. Maailma kohta teadmiste saamine, talletamine ja kasutamine eeldab meelte vahendatud andmete ja varasema kogemuse koosmõju. Kognitiivpsühholoogia saavutusi rakendatakse tehnopsühholoogias, informaatikas, haridusalal, meditsiinis, majanduses, poliitikas jne. Humanistlik psühholoogia (nt. C
saab mõjutusi nii id'lt, kui ka superegolt. Mõtleb, otsustab, tunnetab) -> 3) ülimina e SUPEREGO (reeglid, normid, kohustused, süütunne. ,,MA PEAN"). 5. HUMANISTLIK PSÜHHOLOOGIA keskendutakse inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvsele ja tunnetele, rõhutades inimese vaba tahet, tema võimet langetada otsuseid oma elu kohta. Lähtutakse veendumusest, et inimese olemus on oma loomult positiivne ja loov, ning taotleb arengut. ESINDAJAD: Carl Rogers, Abraham Maslow. 6. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA uurimisobjektiks on peamiselt info vaimne töötlemine, so teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine, info säilitamine mälus ja info kasutamine. ESINDAJAD: Jean Piaget, Lev Võgotski, Ulrich Neisser, Endel Tulving. 7. PSÜHHOBIOLOOGIA inimkäitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemilste ja bioloogiliste protsesside tulemust. 8. PSÜHHOLOOGIA SEOS TEISTE TEADUSTEGA: 1) sotsiaalpsühholoogia (gruppide tegevus ja mõju); Geneetika
o Depressioon, o Unehäired, o Tajub et teda ei toetata ja ei lasta end teostada o Psüühika ei talu suurt koormust o Tekivad probleemid ja neid ei suudeta lahendada Stressiga toimetulek: 1. Positiivsed ütlused endale 2. Füüsilised harjutused 3. Sotsiaalne tugi (rääkimine ja toetus) 4. Aja läbimõeldum kasutamine( tehes nimekirju ) Psühhoanalüütiline koolkond rõhutab alateadvust ja lapsepõlve kogemusi Kognitiivne koolkond usub et isiksus on õppimise tulemus Humanistlik koolkond e. Humanistis arvavad, et inimene on pidevalt arenev olend, kes pürgib eneseteostuse poole, on oma olemuselt hea jne. Tunnusjoonte teooria pooldajad arvavad et isiksuse olemus on pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda vähe. Psühhopatoloogia on teadus psüühikahäiretest Sellega tegeleb psühholoogia ja psühhiaatria. Ebanormaalne käitumine: · Harva esinev · Konteksti mittekuuluv
vaid aju · Emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks- ühene seos kehalised reaktsioonid erinevate emotsioonide korral on üksteisele sarnased · Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral · Kehalise muutuse kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki · Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad kohe pärast stiimuli ilmnemist Schachter-Singer'i emotsiooniteooria · 1962 · Kognitiivne emotsioonide teooria · Oluline on mudel, mille vahendusel maailma tajutakse, inimese hinnang stiimulile või tähendus, mida ta stiimulile omistab · Emotsioon sisaldab kahte komponenti: füsioloogilist aktivatsiooni, mida võivad tingida välised stiimulid füsioloogilise aktivatsiooni märgistamist, mis määrab emotsiooni Emotsiooni komponendid · Emotsioone põhjustavad sündmused · Sündmuste kodeerimine · Hinnang · Füsioloogiline reaktsioon
Kognitiivne suund õppeprotsessi esindajad
kultuurisõltelisus kultuuriuniversalism märk modernsus modernism monoteism pindstruktuur postmodernsus postmodernism psühhoanalüüs semantiline kolmnurk semiootika simulaakrum Sinn strukturalism sümboolne kapital suur narratiiv süvastruktuur teisene modelleeriv süsteem (2) Kirjaliku eksami küsimused · Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? · Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? · Mis on kognitiivne adekvaatsus? · Mille poolest erinevad omavahel bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised konstandid? · Millistel viisidel ringlevad tähendused kultuuris? · Millised probleemid tekivad kultuuridevaheliste piiride määratlemisel? · Kirjeldage individuaalse kultuuriidentiteedi moodustumismehhanisme. · Millised on kultuuridevaheliste suhete tüübid? · Kuidas liiguvad tähendused üle kultuuriliste piiride? · Kuidas kujuneb kultuuri kese?
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond Kertu Mölder X INIMESE ARENG X EAS Vaatlus Juhendaja: Tiiu Kamdron Pärnu 2016 Analüüsin enda õde, kes on hetkel 12aastane, vaatlen teda ühe aasta jooksul. Ta ei ole väga aktiivne ning armastab kodus televiisorit vaadata ning arvutis mängida nagu tavalised tänapäeva lapsed. Ta käib tantsutrennis. Hedli on keskmises lapseeas, mis vastab 7-12 aastastele. Selles eas tüdrukut iseloomustab tegutsemistahe. Naiselikkuse eitamine on väga paljudel juhtudel omane selles eas, poisilikkus on kõrgpunktis. Ollakse kadedad poiste peale kuigi ei näidata seda välja. Sellises eas süüdistatakse ema puudustes. Varateismelistel on piiritletud toidueelistus ning nad võivad hulkuda ringi. Neil on suur tegelikkusega kohanemise võime. Nad on aktiivsed, tugevalt väljapoole suunatud huvidega. Sellises eas on väga tähti...
Kui geenid määravad aju üldise ehituse, siis kogemus määrab detailid. Aju talitleb väga paindlikult, eriti lapseeas, mil ajukoore funktsioonid pole selgesti välja kujunenud. Ühe ajupoolkera kahjustumisel võib teine tema funktsioonid üle võtta. Nt kui kahjustub vasaku poolkera kõnekeskus, võtab parem poolkera enamiku ülesandeid enda peale. Pärast viiendat eluaastat tekkinud kahjustuse korral kõne funktsioonid enam nii kergesti ei taastu. Tunnetuslik e kognitiivne areng ARENGU ASTMED E STAADIUMID Mõtlemise ja keele areng Väikelapse mõtlemine ja keel arenevad paralleelselt, nendevaheline seotus tekib alles hiljem. Egotsentriline kõne on algul sotsiaalset laadi, hiljem muutub sisekõneks. Tänapäeval ollakse seisukohal, et juba väikestel lastel on asjade kohta olemas oma teoreetilised ettekujutused e tavateooriad. Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas, ehkki vaimsete ülesannete sooritamise kiirus võib langeda
- teadlik katse muuta teise inimese või grupi hoiakuid, käitumist sõnumi edastamise kaudu - sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, kognitiivse mustri aktsepteerimine - teadlik teise inimese mentaalse seisundi mõjustamine läbi kommunikatsiooni, mille korral mõjutataval on vaba valik Hoiakud - Püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil - Motivatsiooniline nähtus 3 komponendiline mudel: kognitiivne afektiivne käitumuslik Hoiakud on: õpitud, kestvad, afektiivse komponendiga, käitumuslik predispositisioon Funktsioonid: - informatsioon, teadmine, ümbritseva mõistmine - praktilisus (nt. hüved, karistused) - sotsiaalne kohanemine (suhete kindlustamine oluliste teistega) - ego-kaitse - - hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) ja mõjutamine L. Festinger, kognitiivne dissonants - Muutumine/kujunemine - - suhtlemine
Henry Mintzberg Sissejuhatus Henry Mintzberg koos kaasautoritega on välja toonud strateegia kujundamise kümme koolkonda. Kõnealused koolkonnad jagunevad kolme gruppi. Kolm esimest koolkonda keskenduvad sellele, kuidas strateegiaid tuleks formuleerida. Tegemist on normatiivse lähenemisega, mille käigus püütakse fikseerida sammud ja protseduurid, mida ettevõtttes tuleks jälgida, et jõuda hea strateegiani. Järgnevad kuus koolkonda kirjedavad, kuidas reaalselt organisatsioonides strateegiad välja kujunevad. Kümnes koolkond on integreeriv, sobitades kõik eelneva omavahel kokku. Disaini koolkond (The Design School) Vastavalt Disaini koolkonna seisukohtadele on strateegia kujundamine kontseptuaalne protsess. Disaini koolkonna põhiideeks on, et strateegia koostamine seisneb püüdes saavutada kooskõla oragnisatsiooni sisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel. Strateegia loomine ja hindamine baseeruvad seetõttu välis- ja sisek...
- Kanep – madal sünnikaal, enneaegsus, võõrutusnähud - Kokaiin - Heroiin - Ravimid Vastsündinuiga - Vastsündinu ei ole puhas leht - Neil on palju temperamendierinevusi Enneaegsus - Enne 34 nädal sündinud - Õpiraskused, emotsionaalsed ja käitumuslikud probleemid, vaimne alaareng, väärkohtlemine Arengulased verstapostid: - Refleksid, ellujäämissüsteemid - Keel ja kognitiivne areng - Emotsionaalne ja sotsiaalne areng - Temperamendi erinevused - Kiindumus - Võõristamine - Separatsiooniärevus – 6-18 kuud, ärevus sest eemaldutakse kiindumusobjektist - Vastsündinu hoolitsus - Vanemlik side Väikelapseiga - Kiireneb motoorne ja intellektuaalne areng - Kõnnioskus - Kõne areng – oskab nimetada objekte, 3. eluaastaks kasutab lühilauseid - Tavaliselt õpitakse enne ütlema ei Arengulised verstapostid
Kirjamärgid ehk grafeemid ja häälikusüsteemi üksused ehk foneemid ei pruugi neis keelis täielikus vastavuses olla, kus häälikumärke kasutatakse. Loomulik keel pärandub suulises vormis ühelt sugupõlvelt teisele. Ainult surnud keel säilib üksnes kirjlike mälestiste vahendusel. 2. Keeleteaduse suundi (üldkeeleteadus, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keeletüpoloogia, neurolingvistika, psühholingvistika, sotsiolingvistika, kognitiivne lingvistika, vestlusanalüüs, arvutilingvistika). (Loengus räägitu ja õpikus kirjutatu mahus) 1)üldkeeleteadus: Üldkeeleteadus hõlmab keeleteaduse teooria ja metoodika. Tema uurimisobjektiks on põhimõtteliselt kõik maailma keeled, keelte üldised struktuuripõhimõttd ja keeletevahelised erinevused. Ta selgitab, mis tasandeist ja koostisosadest keelesüsteemid koosnevad ja mis vahekorras nad omavahel on.
1. Keele mõiste. Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur ,keele allsüsteemid , keelesüsteemi avatus . Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavo...
olemasolu on võimalik tõestada? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat on defineeritud kui igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, inimese laadne, teadvusega olend, kes lõi maailma ja kellel on kolm tähtsamat predikaati: · kõikvõimsus · ülim headus · ülim tarkus. Jumalat määrtletakse kristlikus monoteismis kui transtendente, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Ateistlik positsioon: · Feuerbach jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ning saavad seda lohutust projitseerides fantasilisele olendile omadusi, mis neid karmis maailmas
Psühholoogia mõiste - teadus, mis uuri inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning selle avaldumise viise. Psühholoogia harud. Teoreetiline psühholoogia – teoreetilised harud töötavad välja teooriad ja üldised seaduspärasused. üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused) psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid pedagoogiline psühholoogia – õppimine jm Rakenduslik psühholoogia – rakenduslikud harud kasutavad teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas
Tegelikult rutiinne säilituskordmine ei pruugi seda üldse tagada. Mõned asjad jäävad kauaks meelde ilma kordamiseta. · Ka ei taga LTM-sse talletumist ajalisest pikem STS-is püsimine. · Lühimällu talletamine eeldab juba kontakti LTM-ga (sõnade hääldamine). · Eeldab, et STM ja LTM on unitaarsed, tegelikult ei tööta nad alati ühesguse skeemi järgi. 4. Mille poolest erineb töömälu uuem kontseptsioon lühimälust hoidlamudelis? Töömälu kognitiivne süsteem, mille ülesanne on info ajutine säilitamine ja kasutamine keerukate kognitiivsete ülesannete täitmiseks (tekstist arusaamine, õppimine, arutlemine). · Töömälu kui lühiajaliselt aktiveeritud LTM osa. · Peamine ülesanne on mäluressursside koordineerimine. 5. Millised eksperimentaalsed ja neuropsühholoogilised andmed tõendavad fonoloogilise hoidla kui suhteliselt iseseisva funktsionaalse mooduli olemasolu?
LAPSE SOTSIAALNE ARENG MURDEEAS Õppejõud: Narva 2010 SISSEJUHATUS Arengupsühholoogia uurib inimese arengut viljastamisest alates. Tegeleb vanusega seotud psühhiliste ja käitumislike muutuste teadusliku seletamisega. Inimese areng tähendab igasugused muutused käitumises, kognetiivsetes protsessides, suhetes jne. Inimese areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Inimese areng jaotakse viieks osaks. Esimene nendest on füüsiline ja motoorne areng (kasvatamine, motoorsed oskused jm). Teine on kognitiivne e tunnetuslik areng (taju, mälu, mõtlemise ja tunnetusprotseeside areng, kõneareng). Kolmas on sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) inimese emotsioonid, suhtlemine. Neljas on k...
stiimuli esinemist (nähes mürkmadu, me algul ehmume ja alles seejärel kahvatume). Nüüdisaegsed käsitlused: valitseb seisukoht, et inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem. KOGNITIIVSED KÄSITLUSED- selle käsitluse esindajad peavad emotsioonide tekkimise juures oluliseks inimese hinnangut stiimulile (olukorrale või südmusele) või tähendust, mille ta stiimulile omistab. Schachter-Singeri teooria: uurisid, kuidas on emotsiooni puhul omavahel seotud kognitiivne hinnang ja füsioloogiline aktiveerumine. Nad lõid teooria, mille kohaselt sisaldab emotsioon kahte komponenti: 1. Füsioloogiline aktivatsioon, mida võivad tingida mingid välised stiimulid (nt ootamatu üllatus) 2. Füsioloogilise aktivatsiooni märgistamine, mis määrab emotsiooni (nt kui erutunud inimesed usuvad, et sobiv emotsioon oleks viha, siis tunnevadki nad viha). PÕHIEMOTSIOONID:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
