/Gould, Hall. Peamiste koolkondade kujunemine 1914-1927. Arenguteooriad: - Respekteerivad üldist teadmist. - On põhimõtteliselt kontrollitavad. - Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. - On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. - On üldistavad. Varased arengukäsitlused: Preformatsiooniteooria (17.-18.saj) – Leeuwenhoek ja Hartsoeker. Locke (assotsiatsioonid, kordamine, jäljendamine, tasu ja karistus, enesekontroll, enesedistsipliin, reeglid, laste kognitiivne võimekus, sünnipärane uudishimu). Rousseau (looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud, lastel oma viis näha ja tunda; arengustaadiumid – imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma. Sigmund Freud (struktuurne isiksuseteooria – id, ego, superego; psühhoseksuaalsed arenguastmed). Erik Erikson – psühhosotsiaalne arenguteooria; tähtsaim isiksuse komponent ego, ego – analüütiline lähenemine,
Tarbijapsühholoogia - käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele. Tervisepsühholoogia- uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel Test- võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes. Trepanatsioon- luuõõne, eriti kolju avamine Tunnetuspsühholoogia- psühholoogia suund, mis rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises, kognitiivne psühholoogia. Vaatlus- uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. Võrdlev psühholoogia- psühholoogia ja zooloogia piirialal paiknev teadus, mis uurib loomade käitumist ja psüühilisi protsesse.
Intervjuu · Verbaalse-mitteverbaalse info vahetus · Eesmärk, suunatus ja sisu · Hea kitsama teema ja arengu hindamiseks · Erinevad vormid küsimustikud, süvaintervjuud struktureeritud/mittestruktureeritud, jututamine · Levinud kliinilises töös, väikelastega küsimuste ja vastuste analüüs lapstunnistajate ütlused Laste intervjueerimine · Vastuse sõltuvad lapse arengust sotsiaalsed oskused, kognitiivne areng, kõne jne. · Oluline, milline on kontakt lapsega küsimuste sõnastus lapse emotsioonide väljendamine ja taju teiste inimeste taju Intervjueerimise head ja vead + · paindlik meetod · võimalikud täpsustused ... _ · valiidsus ja reliaablus · teadmised ja arvamused · sotsiaalne soovitatavus ... Arengutestid ja skaalad · Väikelaste ja erivajadustega laste hindamisel · Dünaamiline jälgimine · Astmeline käsitlus
Tartu 2020 SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................... 2 1. Õendusanamnees ............................................................................................................................. 3 2. Lapse objektiivse läbivaatuse tulemused organsüsteemide kaupa .................................................. 5 3. Lapse motoorne, kognitiivne, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ................................................... 6 4. Kokkuvõttev hinnang lapse arengule ja igapäevaeluga toimetulekule, objektiivse läbivaatuse leiule ja sellest tulenevalt lapse tervislikule seisundile ........................................................................... 7 2 1. ÕENDUSANAMNEES
Psühholoogia on teadus , mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879 , mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia(psühhoanalüüs , S.Freud)-rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Biheiviorism(J.Watson)-objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine.Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile(objeks või sündmus,kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse) Humanistlik psühholoogia( C.Rogers ja A.Maslow)-rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi , mis eristavad teda loomadest, eneseaktualisatsiooni,inimlikke tundeid ja kogemusi Kognitiivne psühholoogia(J.Piaget)-uurib kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine Psühhobiolo...
15. Keskmine kuulmislangus- keele ja kõne spontaanne areng on pidurdunud, kuid ei puudu. 16. Raske kuulmislangus ja kurtus-kõne ja keele spontaanne areng on tugevasti pidurdunud või puudub. Kuulmishälbe tõttu peab suhtlema viipekeeles. 17. Intellekt on inimese mõtlemisvõime ja oskus kohaneda erinevate olukordadega. 18. Vaimupuue on inimese intellektuaalsete võimete kahjustus või halvenemine. 19. Kerge vaimne alaareng- 7-12 aastase lapse vaimse arengu tasemel, kognitiivne areng konkreetse operatsiooni faasis, probleemilahendus loogilise mõtlemise abil, kõnehilisus, eneseteenindus oskus, saavad hakkama iseseisva eluga. IQ 50-69 20. Mõõdukas vaimne alaareng- 4-7 aastase inimese vaimse arengu tasemel, kognitiivne areng eel-loogilises faasis, probleemilahendus katseeksitus meetodil, suudab vastu võtta otsuseid ja vastutada teatud tegude eest, IQ35-49, Kõne ja intellekt arenevad aeglaselt ja saavutused piiratud, motoorikahäired ja suutmatus
Teemad Sotsiaalpsühholoogia kui teadus Sotsiaalne taju · SP uurimisvaldkonnad. Ainekursuse ülesehitus ja · Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju töökorraldus: loengud, konsultatsioon, kontrolltööd, seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. essee. Ajagraafik. Kohustuslik ja soovitav kirjandus. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Infoallikad. SP kujunemislugu ja klassikud. SP koht Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised teaduste süsteemis. SP populaarsed käsitlused seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma Inimsuhete ajalooline areng sotsiaalpsühholoogias.
vastuolude tõttu · ! Tasakaalu otsimise mehhanism ei määra seda, mil viisil kognitiivne areng toimub Piaget kognitiivse arengu mudel: Areng läbib erinevaid staadiume, teadmiste arengus on kolm erinevat teadmise taset. Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele
Imikuiga Arenguülesanded: Psühhosotsiaalne areng – Usaldus on kindlustunne, et vajadused saavad rahuldatud, paneb aluse mina-identiteedile. Usaldamatus, laps ei suuda õppida prognoosima keskkonnasündmusi. Võib kujuneda isiksus, kelle põhieesmärk on ennast kaitsta, kes ei usalda ennast ega teisi. Täiskasvanuna võib olla raskendatud lähisuhete loomine, eelhäälestus pettumusteks. Füüsiline-motoorne areng – muutuvad keha proportsioonid Kognitiivne areng – õpib keskkonda tundma, peamiselt nägemine ja kuulmine Mälu areng - Äratundmine - mäluprotsess, mis eeldab tuttava stiimuli kohalolekut. Meenutamine - mäluprotsess, mis on seotud mälupildiga tuttavast stiimulist. Sotsiaalne areng – 1 kuu laps reageerib rohkem sise- kui väliskeskkonnale, 1-3 kuu otsib kontakti väliskeskkonnaga, 3-6 kuu võimeline ootama ja
· Sündides on inimesel olemas peaaegu kõik närvirakud. · Pärast sündi hakkavd tohutu kiirusega arenema seosed närvirakkude vahel. Nende seoste algse vähesuse tõttu ei jäägi imikueast mingit mälestust. · Rikkalikuma arengukeskkonnaga lapsed on intelligentsemad. · Ajus toimuvad muutused kogu elu vältel, osa närviühendusi tugevneb osa nõrgeneb. · Ühe ajupoolkera kahjustumisel võib teine tema funktsioonid üle võtta. Tunnetuslik e kognitiivne areng · Jean Piaget- sveitsi psühholoog lõi kognitiivse arengu teooria. Uuris ja kirjeldas laste mõtlemise arengut. Tema meelest toimub laste kognitiivne areng astmeliselt. · Kohanemisvõime arenguga kaasneb intelligentsuse areng. See toimub assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. · Assimilatsiooni kaudu liidetakse uus info juba olemasolevatesse skeemidesse laps võtab keskkonnast endale sobivat.
Peab õpetaja olema teadlik iga lapse kasvamise ja arungu eesmärkidest. Peab õpetaja valdama õppimise sisualasid ja teadma, kuidas iga valdkonna teadmisstruktuurid loogiliselt arenevad, laienevad ja süvenevad ning milliseid õpivõimalusi neist lapsele tekib. Kui on võimalik, siis tuleb rohkem teha integratsioon erinevates ainetes. Peab õpetaja tundma lapse huviobjekte ja igapäevast kasvukeskkonda, et seostada eelõpetise eesmärke lapse eluga. Tunnetuslik e kognitiivne areng Sveitsi psühholoog, Jean Piaget, kes uuris peamiselt lapsi ja tegi kognitiivse arengu teooriat. Psühholoogi järgi on iga lapse arengus neli etappi: sensomotoornse intellekti periood (0-2 eluaasta), operatsioonieelse mõtlemise periood (2-7 eluaasta), konkreetse mõtlemise periood (7-11 eluaasta) ja abstraktse ehk fotmaloogilise mõtlemise periood ( alates 12. eluaastast). 2
19. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879. aastal Leipzigi ülikoolis. - UURITI kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse (E. Kraepelin, 1856-1926), kas andekus on pärilk (Sir F. Galton, 1822-1911) 20. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: 1) psühhodünaamiline käsitlus 2) biheiviorism 3) humanism 4) kognitiivne 5) bioloogiline 6) evolutsioonline 7) sotsiokultuuriline 1) PSÜHHODÜNAAMILINE KÄSITLUS - käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voolude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Sigmund Freud (1856-1939) - pani aluse psühhoanalüüsile, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt - inimest ajendav jõud instinkt – isiksuse tuumaks on konfliktsed teadvustamata tungid, mis tähendab, et
kasutusele võtmise algupäevadel? 21. Milles seisneb Flynni efekt? Üldises vaimsete võimete ... 22. Millised on Sternbergi praktilise intelligentsusteooria põhikomponendid? 23. Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri multiintelligentsusteooria järgi. 24. Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval. 25. Kas intelligentsuse testide kasutamine koolides sageneb või väheneb üldtendentsina? Kognitiivne stiil ja loovus 26. Mis on kognitiivse stiili põhi erinevus intelligentsusest? Kui intelligentsus iseloomustab vaimset võimekust info töötlemisel, siis kognitiivne stiil ... 27. Millist kahte kognitiivse stiili ilmingut kasutatakse kõige sagedamini õpilaste eripära kirjeldamiseks? 28. Millises suunas areneb üldjuhul laste kontseptuaalne tempo vanuse kasvades? 29. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul akadeemilistes õpingutes edukamad?
kergelt.Seega nende elu kulgeb tasakaalustatumalt ja konflikte esineb vhe. Neil on palju seesmist enesekindlust ning td suudavad nad teha rahulikus tempos, reaktsioonid stressi korral kiiremad. Pshhopatoloogia kriteeriumid: 1. statistiliselt harva esinev 2. sobimatu antud konteksti 3. inimesele kannatusi phjustav 4. teistele kannatusi phjustav Ndisaegsed ksitlused: 1. pshhofsioloogiline 2. pshhodnaamiline 3. humanistlik 4. kognitiivne 5. kitumuslik Stressi tagajrjed: 1.muutused pshilistes protsessides 2.halveneb taju ja mlu 3. mtlemisvime on hiritud 4. erinevad haigused Nuanded: 1. tee oma trtmis muudatusi 2. sea oma ttundidele kindlad piirid 3. anna oma kehale fsilist koormust 4. vta iga pev natukene aega enda jaoks 5. planeeri teadlikult enesetuulutamist Stressi phjused: katastroofid ,elusndmused ,inimeste vahelised suhted, tga seoses. Stressi faasid: 1.HIRE FAAS - kehalised vimed kasvavad,
muuta muutmise ravi ravimeetodeid. patsiente ja CBT on kardetava sageli edukad, üksinduse kui patsient on suhtes valmis taluma tundetuks. mõningaid Need on ebamugavusi süstemaatilise ning tegema tundetuks pidevaid muutmise ravi jõupingutusi osad. pika aja Kognitiivne jooksul. käitumise ravi Hüpnoteraapia (CBT) võib t koos olla kasulik. neuroloogilise Kognitiivne keelelis- käitumise ravi programmeeri võimaldab misega võib patsiendil samuti saada aru kasutada, et negatiivse aidata
Fishbein-Ajzen mudel (1991) Planeeritud käitumise mudel (theory of planned behavior) Tajutud normid (teiste arvamus, grupp) Kujutlus käitumise kontrolli üle (näit. self-efficacy ehk tajutud võimekus) Hoiak käitumise suhtes (näit. hea/halb) Intentsioon ehk motivatsioon Kognitiivne plaan käitumisest Käitumine III. Hoiakute muutmine 3.1 Kognitiivne dissonants (KD) Kognitiivse dissonantsi teooria (cognitive dissonance theory), 1957 Leon Festinger (1919 1989) · Eksisteerivad vastuolud kognitsioonides · Eksisteerivad vastuolud kognitsioonide ja käitumise vahel · Vastuolud loovad ebameeldivusseisundi · Inimene tahab ebameeldivusseisundit vähendada · Vastuolusid saab vähendada muutes käitumist või hoiakuid 3
Tahtmatu- Eeltähelepanu- alateadlik (kui keegi räägib ja sa kuuled oma nimme ning kuulad) Tahtlik- egeerimine valgussähvatusele, valju häälele (10-12), õppimise alus Järeltähelepanu- tegevus muutub automaatselt. Ujumine ja jalgrattasõitmine. Maht- 4-7h 6. Mälu. Mälu liigid: tüübi ja ülesehituse järgi. Sensoone mälu. Primaarne ja sekundaarne mälu. Semantiline ja episoodiline. Amneesia. Protseduuriline mälu. Kognitiivne kaart. Mälu. Organismi võime salvestada, säilitada, taastada informatsiooni. Sensoone mälu-unustamine kohe pärast info vastu võtmist. Primaarne mälu- Lühiajaline mälu. Unustatakse, kuna lisandub uus info. Sekundaarne mälu- pikaajaline mälu, kus on mälu maht suur ent info kättesaamine on aeglasem. Semantiline- talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse.(rohi on roheline)
negatiivset. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada ehk meelde jätta saadud kogemust, st õppida oma tegevuse tagajärgedest. Harjutamisseadus - harjutamine (kordamine) teeb õppimise edukaks ehk harjutamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efektiseadus - kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral aga vastupidi. Kognitiivne psühholoogia-Termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt,Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad,(salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma. Evolutsiooniline psühholoogia- psühholoogia suund, mis püüab seletada inimese psüühilisi omadusi loodusliku valikuga, taandades kõigi käitumuslike omaduste põhjused reproduktiivsetele tunnustele ja sugulisele valikule. (Wikipedia) 1
-Sigmund Freud -Alfred Adler 2 BIHEIVIORISM REFLEKSOLOOGIA -John Watson Ivan Meditsiinipsühholoogia 3 HUMANISTLIK PSÜHHOLOOGIA -Carl Rogers -Abraham Maslow Psühhoteraapia 4 KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA -Jean Piaget Julian Hariduspsühholoogia, kõik mis seotud arengu, mälu ja infoga. -Ulric Neisser -Endel Tulving 5 PSÜHHOBIOLOOGIA -Donald Hebb Meditsiinipsühholoogia, nt ajukahjustuse uurimine. -Roger Sperry
käivitamise kogemused kasutegurid hakkamasaamine protsessid Kujutlevad Laienevad kogemused Optimistlik suhe probleemi Kognitiivne pr-s isiklikku lahendusoskused Koostöö ja Sotsiaalne uskumus Motivatsiooniline tõhusesse üksteise pr-s
Areng (development)- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhitavate faktorite mõjul. Areng on eluaegne protsess, mis algab eostumisest ja jätkub kuni surmani. Areng on muutumine ning arengulised muutused on märgatavad vaid teatud aja möödudes. Inimese arengut iseloomustab peale füüsilise arengu ka intellektuaalne ehk vaimne ehk kognitiivne areng, sotsiaalne ehk kommunikatiivne areng, emotsionaalne areng ning kõlbeline areng. Arengulised muutused on kõige rohkem märgatavad lapseeas, kuid need ei lõppe täiskasvanuks saamisega. Arengul on oma suund, kuid erinevatel inimestel võib areng kulgeda eri suundades, mille tulemuseks on ühe või teise külje tugevam väljaarenemine. Iga inimene areneb kindla struktuuri järgi: areng toimub madalamatelt astmetelt kõrgematele. Madalamatel astmetel on inimese tunnetusmeeled (nägemine,
saj seitsmekümnendatel teadusliku psühholoogia väljakujunemine tänu saavutustele meditsiinis, füsioloogias, bioloogias ühelt poolt ning vajadusele inimesi tootmises efektiivsemalt ära kasutada teiselt poolt. 2.2. Kahekümnenda sajandi psühholoogia · Ajalooliselt mõjukamad ja kaasaegse psühholoogia arengus domineerivamad vaatenurgad on olnud biheiviorism, gestaltpsühholoogia, psühhoanalüüs (sh freudism), humanistlik psühholoogia, kognitiivne psühholoogia ja kõigi nende Psühholoogia arengulugu 2 Teema 2 arendused. Teaduslikult usaldusväärsemad on olnud biheiviorism, gestaltpsühholoogia ja kognitiivne psühholoogia kui eksperimentaalsed suunad. · Biheiviorism (ingl k behaviour, am ingl k behavior- käitumine) psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias (Ivan Pavlov`i ja
et inimesel on mõistus. Antud seisukohta peab enamus teadlastest tõeseks ka kaasajal. Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos.... : Vali üks: a. Wundti b. Platonit c. Aristotelest d. Sokratest 5. Millises psühholoogia koolkonnas on lähtutud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki inimese psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? Vali üks: a. humanistlik b. kognitiivne c. evolutsiooniline d. psühhoanalüütiline 6. Millises psühholoogia koolkonnas väidetakse, et Miski ehk Id'i ülesanne on rahuldada koheselt kõiki inimese vajadusi ning Ülimina ehk Superego ülesanne on tagada, et inimene käituks alati reegleid ja norme järgides? Vali üks: a. kognitiivne koolkon b. kõik variandid on valed c. humanistlik koolkond d. psühhodünaamiline koolkond 7. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse aastat: Vali üks: a. 1859
Tallinna teeninduskool 011K Leevika vilja Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused. Millest stressikogemus koosneb? Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, ag...
Tarbijapsühholoogia - käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele. Tervisepsühholoogia- uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel Test- võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes. Trepanatsioon- luuõõne, eriti kolju avamine Tunnetuspsühholoogia- psühholoogia suund, mis rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises, kognitiivne psühholoogia. Tööstuspsühholoogia- Vaatlus- uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. Võrdlev psühholoogia- psühholoogia ja zooloogia piirialal paiknev teadus, mis uurib loomade käitumist ja psüühilisi protsesse. 2. Väited Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. -ÕIGE Hippokrates'e kehamahlade teooria on tänapäeval kasutu.- Vale / (+
tunnet, hirmu korral tunneme ,et suu kuivab *sise ja välisnõrenäärmete töös adrenaliinieritus suureneb põnevust tundes, pisaranäärmete töölehakkamine kurbuse või leina puhul . Muutused toimuvad ka silmaavas ( pupill suureneb, kui kohatakse meeldivat inimest), vere sülje keemilises koostises ning naha elektrijuhtivuses. Schachter- Singeri emotsiooniteooria Uurisid kuidas on emotsiooni puhul omavahel seotud kognitiivne hinnang ja füsiloogiline aktiveerumine 1. Füsioloogiline aktivatsioon, mida võivad tingida välis stiimulid ( ootamatu üllatus ) 2. Füsioloogilise aktivatsiooni märgistamine, mis määrab emotsiooni( erutunud inimesed usuvad ,et sobiv emotsiooni on viha, siis tunnevadki nad viha. Joonistage ja kirjeldage ÜLLATUST ja VIHA Avaldub selgesti näoväljendustes kulmud tõusevad üles ja silmad lähevad pärani
ümbritseva maailma vastu. Piaget loobus traditsioonilisest kujutlusest lastest kui passiivsetest olenditest, keda voolib nende keskkond. Ta oli huvitatud arengu järjepidevusest, lähtudes intellektist, mis tuleneb individuaalsusest. Ta jõudis järeldusele, et laste nägemus maailmast on täiesti erinev sellest, mida näevad täiskasvanud. Väikelapsed näevad vaid probleemi või situatsiooni osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale. Vanemaks saades, kognitiivne küpsus suureneb ning lapsed omandavad võime laiendada oma perspektiive ja oskavad langetada otsuseid, mis põhinevad palju suuremal teadmiste kogupagasil. Seega toimub õppimine ikka lihtsamalt keerulisemale. Piaget tõi oma teooriates välja, et tänu võimele jätta meelde huvist ajendatud toiminguid ja nende resultaate, hakkavad inimese teadvuses salvestuma kogemused, mida ta nimetas skeemideks (skeem=kogetu peegeldus teadvuses)
Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Mõjutavad - grupi suurus -grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Hoiakud ja mõjutamine - Püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil - Motivatsiooniline nähtus Komponendid : kognitiivne afektiivne käitumuslik - hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla;) ja mõjutamine - L. Festinger, kognitiivne dissonants Muutumine/kujunemine - suhtlemine - rollid - käitumine Mis muudab sõnumi veenvaks? Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Võimu omamine (legitiimne võim, tasustamine, karistamine, informatsiooni omamine, eksperdiks olemine)
Maslow vajaduste hierarhia: inimene püüdleb selle poole, et saavutada kõik, milleks tal ressursse jätkub. Motivatsioon põhineb saavutamata vajadustel 7 eneseteostus oma võimete realiseerimine 6 esteetilised kord, ilu 5 kognitiivsed teada, mõista, uurida 4 hinnang saavutada, olla kompetentne 3 kuuluvus, armastus 2 turvalisus olla ohutu, kindel 1 füsioloogiline nälg, janu, uni, soojus, seks TEOORIA: instinktide teooria - Tunnetuslik ebakõla e. kognitiivne dissonants - Inimestel vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde · Leon Festinger'i igav katse EI OLE KINDEL 11. Kuidas toimib homöostaas? Milliste vajaduste juures on homöostaasil oluline roll? Kirjeldage negatiivset ja positiivset tagasisidesüsteemi ühe vajaduse näitel! Homöostaas on keha biokeemiliste ja füsioloogiliste funktsioonide optimaalse toimimise
oma mõtetest. minevikku ja olevikku. Kognitiivne käitumisteraapia Klient ja nõustaja on Nõustamissuhtes kasutatakse On kasutatav väga Kognitiivne teraaapia ei põhineb informatsiooni töötlemise oskuslikult valmis osalema psühhoanalüütilisi võtteid ja laias ulatuses mõeldud kõigile ja ei kasut ja õpetamise teooriatel. Teraapia teraapia protsessis üheskoos. klassikaliselt levinud teraapilisi psühhiliste peamiselt mõtteprobleem
-20. eluaasta paiku. 4. Täiskasvanuiga jaguneb kolmeks perioodiks: varane, keskmine ja hiline täiskasvanuiga. Varases täiskasvanueas, mis on 20-40 aastaselt, on inimesed füüsiliste võimete tipul. Keskmises täiskasvanueas (40-60 aastaselt) hakkab füüsilise tegevuse tase langema, tekivad organismisisesed muutused. Hilises täiskasvanueas (60+ ) sagenevad kroonilised haigused, vananemisprotsess on täiel kiirusel. 5. Jean Piaget' järgi toimub laste kognitiivne areng astmeliselt jagunedes nelja staadiumisse. Sensomotoorses staadiumis, mis kestab sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni, õpitakse keskkonda tundma ja sellega meelte kaudu toime tulema (nt nägemise, kuulmise kaudu) . Operatsioonieelses staadiumis, mis kestab 3. kuni 7. eluaastani, hakatakse rohkem kasutama sõnu nähtuste ja objektide tähistamiseks. Seda perioodi iseloomustab egotsentrism. Konkreetsete operatsioonide staadiumil, mis kestab 7.-12.
impulside ja juba omandatud teadmiste vahel. Illerise sõnul, et õppimine aset leiaks, on oluline, et mõlemad protsessid samaaegselt kasutust leiaksid.1 Ilerise teooria sarnaneb konstruktivistlikule õpiteooriale ning seekaudu ka Piaget teooriale, mispuhul arvatakse, et õppimine pole pelgalt impulsidele reageerimine, vaid pigem nende seostamine, informatsiooni liigitamine ja mõttevõrgustike loomine.2 Õppimist võib jaotada kolme dimensiooni kognitiivne dimensioon, mis koosneb teadmistest ja oskustest, emotsionaalne dimensioon, mis koosneb tunnetest ja motivatsioonist ning sotsiaalne dimensioon, mis koosneb suhtlusest ja koostööst. Esimesed kaks kognitiivne ja emotsionaalne dimensioon toituvad impulsidest nagu soov, huvi, vajadust või kohustus. Viimane sotsiaalne dimensioon on tihti tulemus esimese kahe dimensiooni tegevusest ja väga tihedalt nendega seotud. Õppimise puhul on oluline õppimise tulemusi struktureerida
Psühholoogia teoreetilised suunad Nimi: Enelin Paas Klass: 11c Teoreetiline Tuntuimad Põhilised Inimkäitumise põhjus? suund esindajad uurimisteemad Psühho- Alateaduslikud Inimesed ei saa ennast välja elada dünaamiline Sigmund Freud protsessid, unenäod, moraalinõuete tõttu. See tekitab psühholoogia isiksuseteooriad alateaduslike tunge ja vastuolusid, mis mõjutavad meie mõtteid ja käitumist. Kasvukeskkond. Kogu käitumist võib Biheiviorism John Watson Käitumine, määratleda kui lihtsat vastust stiimulile E. Thorndike õppimisprobleemid,progr (kõikide välismaailma objektidele ja B. F. Skinner ammõpe ...
Vasta kas: JAH või EI 3. Kas tänapäeval on vaimne töö aktuaalne ? Vasta kas EI või JAH 4. Kas töökeskkond ja töövahendid peavad olema kohandatud inimese järele ? Vasta kas EI või JAH 5. Kas inimesele kohandatud töövahendid, masinad, seadmed on ohutumad ? Vasta kas EI või JAH 6. Milline teadus aitab kohandada tehnikat ja aparatuuri inimese järele ? 7. Mis on üldergonoomika ? 8. Mis on mikroergonoomika ? 9. Mis on makroergonoomika ? 10. Mis on kognitiivne ergonoomika ? Vastused: 1.) Inimese jaoks 2.) JAH 3.) JAH 4.) JAH 5.) JAH 6.) Ergonoomika 7.) Tegeleb standartsetes mõõdetes ning olukordades olevate inimestega on neid 95% 8.) Käsitleb tegevuste ja keskkonnakohandamist ühe ettevõtte sees 9.) Makroergonoomika tegeleb suurtesüsteemide ergonoomikaga (nt linnad,suurettevõtted, lennuväljad jne) 10.) Probleemide lahendamine Otsuste vastuvõtmine Tunnetuse suurendamine
Psühholoogia teoreetilised suunad. Täida tabel Teoreetiline Tuntuimad Teooria põhikonseptsioon suund esindajad Psühho- Sigmund Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele. dünaamiline Freud Oluline on varase lapseea mõju isiksuse psühholoogia Alfred Adler arengule. Alateadvus unenägude analüüs Carl Jund Biheivorism John Watson Esiplaanil on psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadus. Uurida saab vaid seda,, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Kogu käitumine on määratletud kui vastust ehk reaktsiooni stiimulile Humanistlik Carl Rogers psühholoogia Abraham Tähtis on inimkogemuse Maslow universaalsus, mis eristavad teda loomast- tunded, kogemus...
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+)
5. ELUKESTEV ÕPE NING ELUKESTVA ÕPPIMISE VAJADUS 6. ANDRAGOOGIKA PÕHIPROBLEEM: TÄISKASVANU KUI ENESEARENGU SUBJEKT. SUBJEKTSUSE TEGURID. SUBJEKTSUSE KUJUNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID 7. ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS · Enamus täiskasvanu õppimise situatsioone leiab aset erienevates sotsiaalsetes/tegevussituatsioonides · Õppimise aluseks ja eelduseks on kogemus · Õppimine on alati osalt tunnetuslik, konatiivne (mõjutuslik), kognitiivne, sotsiaalne · Inimene osaleb enda arengus sotsiaalse õppimise kaudu · Õppimist käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt ja eluhõlmavalt võimeline · Õppimine on inimese võimekuse ülimalt keeruline aspekt Täiskasvanueas õppimise kohta on levinud mitmed müüdid, mis kaudselt mõjutavad inimeste hoiakuid: * Täiskasvanud inimese õpivõime on halvenenud ehk hoiak "vanale koerale uusi trikke ei õpeta"
2 liiki Eelteadvuslik Teadvuslik PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU FAASID 1. Prelatentne periood Oraalne faas - Imemine 2. Anaalne faas - Potilkäimise õppimine 3. Falliline faas - Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm 4. Latentsiperiood - rahulik periood 5. Genitaalne faas - Tekib huvi vastassoo vastu CARL GUSTAV JUNG Sündis LEIA ENDALE SOBIV ABI LAHENDUS.NET ANDMEBAASIST! http://peaasi.ee/kysi-noustajalt/kontaktid / Perekonnapsühhoteraapia Kognitiivne käitumisteraapia Psühhodünaamiline teraapia EMDRteraapia traumadele Grupianalüüs Loovteraapia KASUTATUD ALLIKAD http:// www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?opti on=com_mtree&task=viewlink&link_id=88&Itemid=108 http://www.profpsyh.ee/index.php?page=5 http://et.wikipedia.org/wiki/Sigmund_Freud
ARENGUPSÜHHOLOOGIA PÕHIMÕISTED Arengupsühholoogia uurib inimese arngut viljastamisest alates. Tegeleb vanusega seotud psüühiliste ja käitumuslike muutuste teadusliku seletamisega. Areng igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng seisneb kasvamises Kognitiivne e tunnetuslik areng taju, mälu, mõtlemise jt tunnetusprotsesside areng. Sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng väärtused, hoiakud, õige-vale. Vaimne areng teadmised, oskused. Õppimine keskkonna poolt tingitud muutus. Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus (muutus võib olla nii pos kui neg).
Galton-oli inglise eugeenik ja antropoloog. 22. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 23. Teadusliku psühholoogia sünd- 1879 Leipzigi ülikoolis Wilhelm Wundt rajas ja plaanipäraselt hakkas läbi viima inimese psüühika uurimise katseid 24. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 25. Arengupsühholoogia, biopsühholoogia, eripsühholoogia, spordipsühholoogia, kliiniline- ja kognitiivne psühholoogia, KOOLIPSÜHHOLOOGIA NÕUSTAMISPSÜHHOLOOGIA TERVISEPSÜHHOLOOGIA 26. KOHTUPSÜHHOLOOGIA 27. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA 28. MILITAARPSÜHHOLOOGIA 29. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid 30. vaatlus-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus- Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. 31. Laboratoorne eksperiment- laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori 32
Arendab arusaamist, kuidas teadmisi kasutada ja aitab leida puudusi oma mõtlemises käsitletaval teemal. Nt. Vaadelge silindri erinevaid tasapinnalõikeid. Millised kujundeid leiate lõikepindadelt? Õppimine on koostöö, kus õpilased moodustavad teadmisi loovaid rühmi ning jagavad vastastikku kogemusi, teadmisi ja oskusi. Õppimine ja grupiprotsessid klassis Õpistrateegiad on teadlikud otsused rakendada olemasolevaid oskusi oma eesmärkide saavutamiseks. Holistlik kognitiivne stiil hästi jäävad meelde ruumilised kujutised, tuginevad juhuvalikumeetodile. Detailidele suunatud kognitiivne stiil sõltuvad süstemaatilistest meetoditest, meelde jääb suuline ja kirjalik materjal. Õpetaja autoriteet tuleneb: 1. Seaduslikust võimust õpilased aktseptivad, et õpetaja positsioon annab õiguse öelda õpilasele, mida teha ja mida mitte. 2. Tasu võimust õpilased otsivad õpetajatelt või kaaslastelt heakskiitu. 3
Konformsus, kehtestav, alistuv, agressiivne käitumine Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Grupiga nõustumist mõjutavad - grupi suurus - grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Gruppi hoiavad koos, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus, “meie”-tunne Grupimõtlemine: usk grupi moraali (otsused õiged), stereotüüpne suhtumine gruppi mitte kuulujatesse, üksmeele illusioon, vastutuse jagamise tunne Kehtestamine, agressiivne ja alistuv käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Kehtestav – enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollaks...
Abraham Maslow universaalne. - Keskendub inimeses sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. - Inimese olemus on loomult positiivne, loov ja arenev. - Tänapäeval kasutuses psühholoogilises töös. 4 Kognitiivne psühholoogia Jean Piaget - Uurib info vaimset töötlemist. - Teadmiste omandamine õppimise teel. - Teadmiste organiseeritus. - Laste ja täiskasvanute õppimisel on erinevused. 5 Psühhobioloogia (Neid on väga palju - Käitumist seletavad ajus toimuvad keemilised ja bioloogilised protsessid.
Stress Referaat Õpilane: Juhendaja: Võnnu 2012 Stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Stress on seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi r...
) 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? Soorituslikud (väljundipõhised) õppe- ja kasvatuseesmärgid püstitakse kahemõõtmeliselt: sisu ja sooritus. 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhivaldkonnad on kognitiivne taksonoomia, afektiivne taksonoomia ja psühhomotoorne taksonoomia. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad on faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline teadmine ja metakognitiivne teadmine. 10
Konformsuse mõju käitumisele- tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta ● Põhjused: informatiivne, soov meeldida, püüd kasu saada, vältida karistusi ● Mõjutavad: grupi suurus, frupi üksmeel, pühendumine grupile, olukorra ebamäärasuse määr, soov olla individualist, teistest erineda Hoiakud- püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil Mõjutamine- motivatsiooniline nähtus Komponendid: kognitiivne, afektiivne, käitumuslik L.Festinger kognitiivne dissonants! Sõnumi muudab VEENVAKS: 1. Võimu omamine 2. Pos suhe mõjutatavaga 3. Atraktiivsus 4. Huumor 5. Sõnumi esitamine eneskindlalt 6. Mõjustatav peaks vaidlema vastu enda senisele seisukohale 7. Poolt ja vastuargumendid 8. Vastastikusus 9. Ärevuse tekitamine koos lahendusega 10. Moraalile rõhumine 11
väheneb üldtendentsina. 0,2 Väheneb. 44. alla keskmise üldise vaimse võimekusega? 27. Mis on kognitiivse stiili põhiline erinevus intelligentsusest? Suhteliselt suur, üle 0,3 ps: loomingulisuse avaldumiseks on IQ vajalik, Kui intelligentsus isel vaimset võimekust info töötlemisel, kuid mitte piisav siis kognitiivne stiil...info töötlemise eripära, mitte niivõrd tõhusust 45. Kas loomingulisus avaldub õpilastel üldise isiksuseomadusena või pigem valdkonniti? 28. Millist 2 kognitiivse stiili ilmingut kasutatakse kõige sagedamini õpilaste eripära kirjeldamiseks? Valdkonniti. Kontseptuaalne tempo
Ravi ei ole, saab aga kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas eismeea lõpuks saavutatakse suhteline küpsus: - füüsilises arengus (kasvuspurt, kehamassi muutus, seksuaalne küpsemine) - psühholoogilises arengus (afektiivsed reaktsioonid, kombinatoorsed oskused, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime) - sotsiaalses arengus (suhete tähtsustumine eakaaslastega, lähedussuhete areng). Areneb kognitiivne kontroll, selle arengu käigus otsused on ebakindlad, pole tihti läbimõeldud. Käitumine on impulsiivsem, riskeerivam, vähem mõeldakse pikaajaliste tagajärgede peale (vahetu kasu). Otsustamisel sõltutakse rohkem sotsiaalsest kontekstist (tagasiside). Uudsusejanu on kõige aktiivsem vanuses 10-15 a, teismeeas oluliselt suurem kui lapse- ja täiskasvanueas
pruugi üldse abi otsidagi, sest ta on tearapeudi suhtes kahtlustav. Ilma ravita sümptomid ei kao. (Clinical Reference Systems 22.04.2007). Ravimitega saab ravida ärevust või meelepetteid. Psühhoteraapia aitab inimesel näha ennast selgemini, aitab ära tunda, mis sellist käitumist põhjustab ja näitab selle mõju teistele inimestele. See aitab isikul ka muuta oma käitumist, mis segab tal elamast rahuldavat elu. Kognitiivne teraapia on inimesele võimaluseks identifitseerida ja muuta oma mõtteid, mis pole reaalsed. (Clinical Reference Systems 22.04.2007). Skisoidne isiksus Skisoidse isiku emotsioonid on piiratud, tuimad, külmad ja jahedad. Märkimisväärselt tundetu üldtuntud sotsiaalsete normide ja tavade suhtes. Kui inimene üldse rõõmu tunneb, siis väga vähestest tegevustest. Ta ei suuda teiste suhtes väljendada nii sooje ja õrnu tundeid kui ka viha
· Stressi mõiste võttis kasutusele Kanada teadlane Hans Selye aastal 1926. · Stress ehk kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmisele. · Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Stressi liigid · Positiivne stress · Negatiivne stress Millest stressikogemus koosneb? · Kognitiivne osa e. mõtlemise osa · Emotsionaalne komponent · Füsioloogiline osa · Käitumuslik osa Millest stressikogemus koosneb? Stressi faasid · Stressi kulgemisel eristas Selye kolme faasi: Häire faas Vastupanu faas Kurnatuse faas Stressi põhjused · Katastroofid · Elusündmused · Töö: Ülesannetega seotud Füüsilised Rollinõuded Inimestevahelised suhted Stressi punktid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
