hoopiski uhkeldav nimi – „Tugev“, „Võitja“ jne. Laevaehituse juures oli korraga 60 kuni 80 meest. Kõige tähtsam neist oli laevameister. Enne laevaehituse algust valmistas meister kindlas mastaabis laevakere mudeli ehk ressi. Selle järgi ütles ta täpselt, kui palju kaupa laev mahutab ja millised purjed talle kõlbavad. Kui laevaomanik oli sellise laevaga nõus, hakati ehitama. Laevameistrid olid sageli vaid mõneklassilise haridusega. Oma töös toetusid nad kogemustele ja tähelepanekutele, mis võimaldasid neil luua aluseid, mis ei jäänud alla välismaal kõrge haridusega inseneride poolt ehitatuile. Laevameister sai tasuks 35 – 45 rubla kuus ja sõi peremehega ühes lauas. Teistele töölistele tehti süüa eraldi. Meistriga ühepalju palka asi ka sepp. Ülejäänud meestela maksti päevas 45 kopikat kuni rubla. Tasu olenes laevaomanikust. 8 Kokkuvõte
kaudu kõlas üks ja sama viis läbi terve laulu. Aparaadid selliste efektide tegemiseks arenesid tänu psühhedeelsele muusikale kiiresti ja nendeta oleks tänane muusikapilt hoopis teine. 8 Paralleelselt kosmiliste helidega on psühhedeelses muusikas oluline ka lüürika. Tihti kaldus see sürreaalsusesse, ent samas oli täis vihjeid kirjandusele, vaimsele vabanemisele, üliinimlikele kogemustele, mis võisid olla inspireeritud narkootikumidest, aga võisid ka mitte. The Beatlesi hitt ,,Lucy in the Sky with Diamonds" kirjeldavat LSD-kogemust (juba pealkiri viitab sellele), aga loo autor John Lennon on märkinud, et tegelikult innustas teda poja joonistus, millel oli kujutatud veidrat, lendavat naist. (Collins, A. (2000)) Arvatavasti otsisid psühhedeelsed muusikud sisu oma lugudele igalt poolt, mitte ainult narkootikumidest. Psühhedeelse muusika populaarsuse langus ja edasine mõju
Hüpoteesi peab kontrollima. 14) Analüüsi protsessi kaks viga 1) Tüüp I viga: Efekti tegelikult ei ole, aga teadlane väidab, et on – vale positiivne 2) Tüüp II viga: Efekt on tegelikult olemas, aga teadlane väidab, et seda ei ole – vale negatiivne 15) Järeldamise protsessi kaks viga, tekke põhjus. Järeldamine on mõttetegevus, mis seisneb etteantud info muutmises, et jõuda tulemuseni (järeldustele). 2 viga: - Toetutakse elulistele kogemustele, mis võivad valeks või erandiks osutuda. - Järeldatakse enamat kui otsima mindi. Need järeldused on sündinud teisi allikaid lugedes või oma peas, aga nende tegemiseks puuduvad vajalikud tõendid. 16) Andmed, informatsioon ja teadmised, kuidas on need omavahel seotud? Andmed – igal pool olemas kuhu vaatad. Lisaks on andmeid võimalik koguda uuringute ja küsitluste kaudu. Andmeid saab töödelda (kopeerida, pildistada, süstematiseerida jne.)
3) Alternatiivlahendustevariantide analüüs ja hinnang - iga variandi tugevad ja nõrgad küljed välja tuua ning nende tagajärgi püüda ette näha. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4) Otsustamine kõige otstarbekama lahendusviisi valimine, otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele (kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, neid võib ka mitmeti tõlgendada). Tuleb tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5) Otsuse elluviimine täitjate määramine ja tööülesannete andmine, lisaks ka kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6) Tulemuse hindamine ja tagasiside. 27. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Reaalne ja igati põhjendatud Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada) Kooskõlastatud kõigi lülidega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest
3) Alternatiivlahendustevariantide analüüs ja hinnang - iga variandi tugevad ja nõrgad küljed välja tuua ning nende tagajärgi püüda ette näha. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4) Otsustamine kõige otstarbekama lahendusviisi valimine, otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele (kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, neid võib ka mitmeti tõlgendada). Tuleb tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5) Otsuse elluviimine täitjate määramine ja tööülesannete andmine, lisaks ka kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6) Tulemuse hindamine ja tagasiside. 27. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Reaalne ja igati põhjendatud Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada) Kooskõlastatud kõigi lülidega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest
esimees. ,,Puhkusest nürimeelsuseni on ainult üks samm!". Oluline: õpetus monaadist e monadoloogia- maailm koosneb lõpmatust arvust monaadist- pluralistlik õpetus.Monaad on looduse vaimne alge hinge tüübi substants. Preformism(millegi ees olev) Mõistab seda, et isiksus tegelikult formeerib juba lootena. VALGUSTUS 1670-1790- Empirism-kõik teadmised saadakse kogemustest ja ratsionalism-teadmisi maailma kohta on võimalik saada ka üksnes mõistuse abil, ilma kogemustele viitamata. Loomulik teoloogia-õpetus Jumalast, mis ei toetu usule v erilisele ilmutusele, vaid mõistusele ja kogemustele. Deism usk Jumalasse-Loojasse, kes maailma kulgu ei sekku. Dogmad on ebavajalikud, tõeline relig koosneb filosoofilisest jumalaõpetusest, eetikast ja hinge surematuse postulaadist. Valgustus ideoloogia tugines ratsionalismele. I.Kant (1784) võttis termin kasutusele artiklis ,,Was ist Aufklärung?" (,,Mis on valgustus") Vaimses mõistmises valguseks saamine
Kuidas on minevik oleviku sisse põimitud ning kuidas see mõjutab romaani keelt ja sümboleid? Tooge näiteid tekstist. Romaanis kasutatakse teadvuse voolu, mis tähendab, et kombineeritud on mälestusi minevikust, oleviku taju ja ettekujutust tulevikust. Minevik ja olevik põimuvad spontaanselt, ootamatult ja tahtmatult. Mineviku ja oleviku vahel toimub mittelineaarne hüplemine ning palju tähelepanu muljetele, tunnetele, emotsioonidele, värvidele, maitsetele ja jagatud kogemustele, mis sageli seda hüplemist tekitavad. Kasutatakse vaba mitteotsest diskursust, kaudset sisemonoloogi, tegelase kõne vaheldumist jutustajaga ja liikuvat vaatepunkti. Loo jutustamises vahelduvad tegelaste teadvusevoolud ja hetkelised mõtted. See vaba voolamine ei ole loogiline ja lineaarne. Näited: Septimus Smithi emotsioonide ja mõtete muutumine enesetapuhuvist ja kartusest kukkuda leekidesse, kuni oma naisest lahkuminemisest tekkinud vabadusetunneteni. Teine näide: kui Clarissa
1 Atiikfilosoofia perioodiks loetakse aega mis oli umbes 7saj. e.kr. kuni 6 saj. Sel ajavahemikul pandi alus kõigile filosoofilistele käsitlusviisidele. Joonianatuur filosoofia - Sugukondliku aaristokraatia võimu lagunemine, türannia ja orjandusliku demokraatia kujunemine ning kaupmeeste, ettevõtjate ja laevaomanike tugeva kihi tekkimine orjapidajate klassis lõid soodsa olukorra Euroopa filosoofia tekkeks. Filosoofia oli eelkõige selle uue, vabameelse ühiskonnakihi ideoloogia, kes huvitus juba oma olemuse poolest tugevasti teaduse arengust. Joonia geograafiline asend võimaldas sel kihil sõlmida tihedaid sidemeid idapoolsete kultuurrahvaste ja teiste Vahemeremaadega nii maitsi kui meritsi; neist maist sai filosoofia palju ergutust. Filosoofilise mõtte arengut soodustas meresõiduks ja kaubanduseks hädavajalike astronoomia- ja geograafi...
· Teise keele kümblusprogrammid võeti algselt kasutusele 1965.aastal Kanadas Montrealis. Eesmärgiks oli luua valdavalt prantsuskeelses Quebecis elavaile inglise keelt kõnelevaile õpilastele võimalus omandada Quebeci ainuke ametlik keel - prantsuse keel. · Kanadas on keelekümblusklassid laialt levinud ja end õigustanud. Keelekümblusprogrammid on Kanadas väga edukad ja praeguseks õpib neis klassides ligi 300 000 õpilast. Toetudes Kanada kogemustele, on seda metoodikat rakendatud mitmetes riikides, sealhulgas Soomes, Jaapanis, Austraalias, Hispaanias ja Ameerika Ühendriikides. Keelekümblus Eestis · Eestis rakendatav keelekümblusprogramm on olemuselt rikastav selle eesmärk on anda õpilasele nii ema- kui ka riigikeele funktsionaalne oskus. Sealjuures omandatakse heatasemelised oskused ka kolmandas keeles. · Eesti keelekümblusprogrammid on välja töötatud Kanada ja Soome toetusel
Õppimine on üks niisuguseid mõisteid, mida psühholoogid nimetavad ka järelduslikuks konstruktsiooniks. See tähendabki seda, et mõtestatakse oma tegevus ja selle tagajärg ning tehakse kogemusest omad järeldused, mille kaudu muudetakse edaspidist tegutsemist. Niisiis on muutused organismi tegevuse soorituses signaaliks, et õppimine on tõepoolest toimunud. Õppimisvõime avab meile juurdepääsu oma kaasaja teadmisvaramule, aga ka inimsoo varasemaile kogemustele. Mis tahes sotsiaalse rolli, kutse või ameti õppija ammutab oma teadmised tegelikult inimsoo paljude põlvkondade vältel kogutud tarkustevarust. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurde õpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isiksust. Omandatud ja õpitud teadmised küll
eesmärkidel. Riskide identifitseerimise eesmärgiks on kõigi faktorite paljastamine mis võivad eesmärgini jõudmist takistada. Seega tuleb kindlaks teha kõik tegurid mis võivad põhjustada ajalisi, rahalisi ning kvaliteedialaseid kõrvalekaldeid planeeritust. Võimalikud riskide tuvastamise tehnikad: 1. Loovus- kasutada erinevaid loovutehnikaid nagu ajurünnak, ekspertide küsitlused jne 2. Kogemused- kogemustele toetudes on võimalik märkimisväärset hulka riskidest ette näha. 1.2. Riskide kategooria määratlemine Seejärel sarnased riskid koondatakse ning jaotatakse nelja põhilisse riskigruppi: 1. Strateegiline risk risk, mis on seotud organisatsiooni juhtimisega ning mis võib seada ohtu organisatsiooni eemärgid. Strateegilised riskid mõjutavad eelkõige: · varade hindamisi ja eraldiste moodustamisi; · kulutuste sihipärasust;
Eesti Mereakadeemia (kutseõppe osakond) Majanduse alused Anastassia Piminova 31 LJ Referaat Õpetaja: Tallinn 2013 MAJANDUSE MÕISTE Majanduslik mõtlemine on majanduslike probleemide asjalik ja loogiliselt järjekindel lahendamine, mille puhul tuginetakse tegelikust majanduselust saadud kogemustele, arvestatakse valitsevale ühiskonnaelule omaseid tavasid ja põhimõtteid ning kasutatakse olemasolevaid teoreetilisi teadmisi. Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pidev taastootmise süsteem. Majandus on ülimalt keerukas ja erineval viisil avalduv, mõjutades nii kultuuri, kunsti , poliitikat jt. Majandustegevus toimub: - üksikindiviidi, - ettevõtte,
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Simo Põldoja UURIMISTÖÖ Jõusaalitreeningud ja haigused Juhendaja: Urve Jõgi Kilingi-Nõmme 2014/15 Sisukord Sissejuhatus Probleem: Paljud inimesed, kes on jõusaaliga tegelema hakanud puudub sihikindlus. Sageli nad käivad siis jõusaalis kui viitsivad, teevad veel harjutusi valesti, puudub koordinatsioon ja motivatsioon kuid seda annab parandada. Eesmärk: Täiendada õpilaste teadmisi ja oskusi jõusaalitreeningutest. Teada saada jõusaalitreeningute kasulikkusest ning kuidas mõjub tervisele. 1. Kehaliste harjutuste mõju organismile ja adaptatsioonimehhanismid Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, ainevahetusprotsesside täiustumist ja ökonomiseerumist, organismi funktsionaalsete võimete suurenemist ning elutalitlus...
ega piisavat tunnuste kogumit mingisse kategooriasse kuuluvaid objekte esitab selle kategooria kõige iseloomulikum eksemplar ehk prototüüp, mis on selle kategooria kõige tüüpilisem liige ● sellest tulenevalt ei moodustu mõiste mitte kõigist tunnustest, vaid eelkõige nendest, mis kirjeldavad vastava mõiste tüüpilisi liikmeid ● tänu kogemustele on erinevate inimeste mõistete esitus erinev ● paljudes olukordades kasutame pigem prototüüpi kui definitsiooni Prot teooriat kasutatakse rohkem. Vahe on selles, et prot kaudu defineerimine võib olla ekslik. Nt tool, ma tean, et neli jalga, aga mul oleks juurde vaja mingit tunnust veel, mis eristaks tooli lauast. 5. Miks tuleb märksõna „lind“ peale mõeldes kiiremini meelde pääsuke kui pingviin? (vasta nii prototüübi kui ka leviva aktivatsiooni mudeli kohaselt)
K u l u d: Isiku pingutused käituda abikaasa jaoks sobivalt , truudusetus abielus, abikaasapoolne hoolimatus, loobumised, vaba aja puudumine. Sotsiaalse vahetuse teooria järgi sõltub r a h u l o l u suhtega ka sellest, millised on ootused, millisena inimene suhet ette kujutab. Otsused viitavad inimese vajadustele, soovidele ja arusaamisele sellest, milline peaks olema abielu. Nende kujunemisele aitavad kaasa lisaks varasematele suhetele ja kogemustele ka loetu ning kuuldu. Kriitiline olukord tekib, kui inimene võrdleb ideaalset või varasemat suhet reaalsega, ning leiab, et viimane on halvem. Ootused partnerile võivad olla ebareaalsed või vastuvõetamatud, ning abikaasa ei suuda või ei soovigi neile vastata. Probleemid tekivad ka siis, kui abikaasad ei räägi omavahel, mida nad teineteiselt ootavad. Teadmata, mida abikaasa vajab, on keeruline teda ka õnnelikuks teha.
tuumajõu kasutus aitab kaasa tuumarelvade vohamisele. Tuumajõu levik ei ole kuidagi viimasele aspektile kaasa aidanud. Vastupidi, suureneb nende maade hulk, mis deklareerivad tuumarelvadest loobumist. Sellal kui avalikkus ja meedia säilitavad tundelisuse iga pisemagi häire suhtes tuumaseadmetes, on tuumajaamad tegelikult küllaltki turvalised. Tuumaelektrijaamadel on suur töökogemus peaaegu 7200 reaktoriaasta kohta. Vastavalt kogemustele on kasutatud muudatusi jaamade töös ja nende juhtimises, et saavutada suurem turvalisus. Nagu iga teine energiaallikas, genereerib ka tuumajõud jäätmeid, mis tuleb õieti ladustada. Madala ja keskmise tasemega radioaktiivsete jäätmete turvalise ladustamise tehnoloogia on heal tasemel IAEA liikmesmaades. Kõrgradioaktiivsete jäätmete (kulutatud kütus) pikaajaline ladustamine kindlates tingimustes on tehniliselt
Ettevõttete ja asutuste edukas juhtimine ja selle mõjurid. Juhtimine on inimeste ja kollektiivi püüdluste teadlik suunamine ja kooskõlastamine, et tagada organisatsiooni või selle osa käsutuses olevate ressursside otstarbekat ühendamist eelnevalt kavandatud eesmärkide saavutamisel, arvestades nii sisemisi, kui ka väliseid mõjureid. Üks tähtsaim mõjur on ettevõtte juht ise. Juhtimise edukus sõltub palju juhi kompetentsusest millest tähtsamad on eelkõige meeskonna juhtimise oskus ja mõjutamisvõime. Pole vähem olulised ka juhi intellektuaalsed omadused näiteks nagu loogiline mõtlemine, teooria tundmine ja selle praktikasse rakendamis oskus. Juhi edukus on seotud paljude erinevate aspektidega. Edukusega on seostatud inimese üldvõimekust kui ka isikuomadusi, kuid kindlat seost nende vahel ei ole suudetud leida. Kompetentsid on omaduste kompleksid, avalduvad inimeste mõtetes ja hoiakutes, kuid ka käitumises. Ainult mõtlemisest ei piisa, et...
Ta oli ka oma õigusi julgelt kaitsev naine, kellele ei meeldinud põrmugi mehe alistuvus mõisnikule. Eduard Vilde nimetas ennast ema universaalpärijaks. Samuti oma luulesoone ja jutustamise oskuse arvab kirjanik olevat pärinud emalt. Eduard Vilde lapsepõlv möödus muretult, ta ei kogenud vaesust ning teda ei pandud ka varakult tööle. Kurbi mälestusi jätsid ainult sakstepelg ja mõisnikupoja kiusamine, mida kajastab isiklikele kogemustele toetuv mälestuskild ,,Minud esimesed ,,triibulised"". Kui Eduard oli kümneaastane, saadeti ta 1875. aastal Tallinna Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekooli, mida nimetati ka Kentmanni kooliks. Kui Eduard oli lõpetanud selle kooli kahe aastaga, ei suutnud ta läbida kreiskooli sisseastumiseksamit. Tal tuli veel õppida ühe semestri vältel Linna Esimeses Elementaarkoolis, et siis suunduda 1878. aasta kevadel kolmeklassilisse kreiskooli
otstarve. Mitteformaalne õpe on samuti eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või omaealised. Noorsootöötaja kutsestandard III, IV, V kinnitati 1. märtsi 2006. aaasta Hariduse Kutsenõukogu otsusega nr 6. Kutsestandard on dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. Kutsekvalifiaktsioonisüsteemis on viis taset, kus I tase on madalaim ja V tase kõrgeim. Kutsestandardi kasutusalad: · töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine, · õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine, · eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine, · aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks.
Andekad õpilased Huvitavat: müüte ja müüdimurdmisi andekate kohta Andekad lapsed on targad ja seetõttu saavad nad ise hakkama (müüt). Kui lastele ei anta võimalusi ennast arendada ja esineda vastavalt võimetele, kaotavad nad nii motivatsiooni kui ka huvi. Kui aju ei saa küllaldaselt stimulatsiooni, siis lapse õppimisvõime halveneb. Andekad õpilased on edukad kõigis ainetes (müüt). Ehkki paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, ei käi see kaugeltki mitte kõigi õppeainete kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades, olles mõnel alal üsna nõrgad. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekad lapsed on ühesugused (müüt). Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Just seetõttu vajavad andekad lapsed eriti individuaalset lähenemist. Mis on andekus? Andekuse määratlus on aluseks sellele, kuidas me tuvastame andekaid lapsi. E...
Kokaiin ja paljud teised uimastid ei tekita küll kehalist sõltuvust, kuid tekitavad psüühilise ehk vaimse sõltuvuse – ning on sõltuvust tekitavad ained just sellepärastm et paljud inimesed ei suuda vabaneda ihast nende keemiliste ainete järele. Füüsiline tolerantsus paneb annuseid suurendama, et siiski ootuspärase eufooriani jõuda. Käitumistolerantsus on õpitud. Uimastitarvitaja suudab mõnikord kogemustele toetudes tahtlikult varjata uimasti mõju ilminguid. Inimene kontrollib psühhoaktiivseid aineid mõnikord küll, kuigi enamasti läheb vastupidi. Kui inimene tarvitab erinevaid opiaate, võib märgata nähtust, mida nimetatakse ristuvaks tolerantsuseks. Ristuv tolerantsus on see, kui ühe ravimi korduv manustamine vähendab tundlikkust ka teise ravimi suhtes. Opiaadid võivad tappa, võõrutus mitte. Võõrutusnähud püsivad tugevatena kahe päeva vältel ja suuremalt jaolt
Arvesta värvipimedatega Õige värv ja valgustus ruumis Õiged tähevahed tekstis Väldi eksimist sarnaste tähtede korral Tähed õige suurusega – suurte tähtede kõrgus peab olema 1/2000 lugemise kaugusest Kuval tähtede min suurus 3 mm Dialoog kasutajale arusaadavaks Dialoogi kiirus kohandada kasutaja töö kiirusega Väldi käskivat kõneviisi dialoogis Tavakeele väljendustel eelised, kuid võib mõista mitmeti Abi (Help) peab vastama kogemustele Süsteemis võimalus liikuda tagasi selgituse võimalus koos näitega mitte dikteerida operatsiooni kiirust sisend ja väljund kontrollitav kasutaja poolt Dialoog kohandatud õppimiseks suunatud tegevus ka väheste kogemustega kasutajale abi ja nõuanded kättesaadavaks Dialoog ise Dialoog inimene-masin Vastused lakoonilised : ja ja ei Arvutil on kergem kõnet sünteesida kui sellest aru saada Arvuti kõne kontrollimiseks: muuta kõne kiirust
- kasutada Pärnu Jahtklubi restorani toitlustusteenust - analüüsida Pärnu Jahtklubi kodulehte - suheldada ettevõttega meili teel - koostada teeninduskogemuse analüüs - anda hinnang ettevõtte teeninduskavaliteedile ning teha parendusettepanekuid - koostada autorite eneseanalüüs Autorid tuginesid teenindusfilosoofia ja teeninduse alused aine õppematerjalidele ning varasematele kogemustele. 4 Töö on jagatud kaheks peatükiks. Esimeses peatükis käsitletakse teeninduskogemust ning teises peatükis tehakse parendusettepanekuid. Kolmandas peatükis on välja toodud autorite eneseanalüüs. Külastuse kuupäev Kellaaeg Kirjeldus 21.september 12.30-13.00 1.oktoober 12.30-13.00 5.oktoober 12.30-13.00 13.oktoober 12.10-12.15 päring meilitsi 13
alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust (ilmselged tõed) • Ilmselge tõde • Me ei saa kahelda, et me kahtleme (kahtlemine - mõtlemise viis) • Jumal või mõni muu kuri jõud saab mind eksitada, ainult siis, kui on olemas miski, mida eksitada • Kahtlus on mõttetu ka nende asjade puhul, mille üle mõistus otsustab kogemustele toetumata • Matemaatilised asjad 4. COGITO ERGO SUM, TÕSIKINDEL TEADMINE • Mõtlen, järelikult olen olemas • Saan kahelda vaid olemas olles • Peab olema miski, millele kõik näilik ilmneb - mina • Descartes’i filosoofia esimene otsitav printsiip • Kogu tema filosoofia lähtekoht • Talle ei piisa traditsioonilisest, teaduslikust, tõenäolisest teadmisest. Ta vaatleb
Kahte liiki identiteediprobleemid : 1. Identiteedikonflikt- in on end sidunud paljude asjadega ja kõigel on vastandlikud ootused. Süütunne, nurkasurutus, ei olda avatud uuele. 2. Identiteedi defitsiit- senisest identiteedist ei piisa, tegemaks ees seisvaid valikuid. Teismelisena: vanematest eraldumisel; keskealisena: elu hakkab mööduma ja tuleb ümber hinnata oma senised tegevused ning hoolikalt mõelda ülejäänud elu peale. Avatus uutele kogemustele! Patoloogiad: 1. Hajus identiteet ehk inimene pole kunagi leidnud iseennast. Ta ei tea oma elu eesmärki ja ei tunne oma potentsiaali. Reageerivad ainult välistele stiimulitele, kas pos. või negatiivselt. 2. Varjatud identiteet ehk inimene ei käitu iseenda, vaid kellegi teisena. Valitud identiteedi aspektid sageli ei vasta inimese potentsiaalile. Elatakse nn kellegi teise elu, täidetakse kellegi teise eesmärke.
Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................2 Perevägivalla defineerimine..................................................................................2 Müüdid perevägivalla kohta.................................................................................3 Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla erinevus.............................................4 Koduse vägivalla tagajärjed lastele......................................................................5 Rasedate vastane vägivald Eestis.........................................................................6 Statistikat perevägivalla ohvrite kohta.................................................................6 Kust saab tuge?....................................................................................................7 Kasutatud...
Osakapital: 40000 EEK Osaühingu vorm tundub praegusel hetkel olevat sedasorti ettevõtmise jaoks kõige otstarbekam. Asutajate keskmine eluiga on suhteliselt madal. Aga nagu teada ei sõltu äriidee läbilöögivõime mitte ärimehe elueast vaid pigem siiski läbitud kogemustest, omandatud teadmistest ning võimalusest olla õigel ajal õiges kohas. Üks asutajatest omandab auto- ja traktoriremondilukksepa eriala. Tänu omandatud haridusele ja kogemustele võib öelda, et asutajad oskavad edukalt reageerida turul toimuvatele muutustele, hinnata riske ning aimata ja ette näha edu toovaid võimalusi majanduses. 3. Ärikeskkonna analüüs Valga maantee on üks läbisõidetavamaid piirkondi. Seega möödub Abja vallast päevas tuhandeid veo- ja sõiduautosid, kuid vastav teenus sõidukite hoolduseks puudub. Teenust vajavad siiski kohalikud ja naaber valla elanikud.
põhjal. Tervisekäitumise osas analüüsitakse eelkõige toitumise, kehalise aktiivsuse ja uimastite tarvitamisega seonduvat. Läänemaa 11-15-aastased õpilased on järjepidevalt osalenud rahvusvahelistes kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutes, mis võimaldavad teha suundumuste kohta teaduspõhiseid järeldusi. Artikli teine pool keskendub koolitervishoiusüsteemi kitsaskohtadele ja võimalikele lahendustele. Lõpetuseks esitatakse rahvusvahelistele kogemustele toetuvaid soovitusi nii üksikisikutele, koolidele, kohalikele omavalitsustele kui riigi tasandil otsustajatele. Lisatud on kasutatud kirjanduse loetelu. Koolilaste tervis ja seda mõjutavad tegurid 3 Kooliõpilaste tervist on keeruline kirjeldada, kuna Eestis puudub ühtne ja kättesaadav terviseandmete kogumise süsteem. Kõige ülevaatlikumalt kajastavad Eesti laste ja noorte
Pikaajalise eesmärgi saavutamiseks on seatud konkreetsed alleesmärgid: · toimiv ravi- ja rehabilitatsioonisüsteem; · funktsioneeriv narkootikumide tarvitamisest tekitatud kahjude vähendamisele suunatud sotsiaalne võrgustik; · kompleksne ennetussüsteem · tõhustunud jõustruktuuride vaheline koostöö ja vähenenud narkootikumide pakkumine; · toimiv ja ülevaatlik uimastiinfoseiresüsteem. Vastavalt Euroopa riikide parimatele kogemustele iseloomustavad kaasaegset ja professionaalset uimastiabi võrgustikku järgmised tunnused: 1. kättesaadavus uimastiabi alased teenused on võrdselt kättesaadavad kõikidele sihtrühmadele s.h. HIV-positiivsetele; 2. kvaliteet - ravi-, rehabilitatsiooni-, nõustamisteenuse efektiivsus ning vastavus rahvusvahelistele standartidele; 3. läbipaistvus - teenuste, aruandluse ja hindamise kvaliteedikontroll,
lühiajaliste lõbustuste abil, mis liig palju maksavad, ettenägelik valimaks pikaajalisi, odavamaid, lihtsaid naudinguid, ning piisavalt intelligentne olemaks vaba himudest ja ambitsioonidest, mis ta hinge mürgitaksid. Vältimaks olukorda, kus inimese himudvalitsevad tema üle, soovitab Epikuros ise oma vajaduste peremees olla. Seega erineb tema õpetus suuresti teiste hedonistide filosoofilisest eluhoiakust. Epikurose arvates tuginevad kõik teadmised meelelistele kogemustele aistingutele. Aistingud tekivad sellepärast, et kehade pinnalt eralduvad pidevalt kujundid või ,,nähtumusekesed". Välimuselt on need sarnased kehadega, kuid võimatult õhemad. Kujundid, olles eraldunud keha pinnalt, võivad säilitada sama korrapärasuse, kuid võib ka juhtuda, et ei säilita seda. Esimesel juhul tungivad nad meie meeleorganitesse ja nii tekibki moonutusteta meeleline tajumus. Teisel juhul tungivad kujundid meie keha pooridesse, mitte
mainest (ehk reputatsioonist) profiilist (eristab sama mainega org-dest) 2. Siseimago tekitavad faktorid: mida ma mõtlen endast kui selle ameti kandjast mida ma mõtlen endast kui selle organisatsiooni liikmest mida arvan teisi minust mõtlevat, kuna töötan just selles firmas ja sellel erialal Imago kujunemine 6.4.1 Imago kujunemine tugineb: org väljastatud infole sihtgruppide kogemustele teabele kolmandatest allikatest, sh ajakirjandusest Imago tekkimine sõltub ka vastuvõtja ühiskondlikust positsioonist, tema haridusest, vanusest, rahvusest, kogemustest. Imago suunad: Positiivne või negatiivne hoiak Kaasatöötav või vastutöötav Kindel või ebakindel 10 Organisatsiooni imago 6.4.1
meediumeile ja kommunikatsioonikanaleile. Protsessi kolmas etapp on taas horisontaalne. Vastuvõtja T 2 tähelepanek ei puuduta sündmust S, vaid sõnumit selle kohta, seega VS-i. Siin kordub esimene horisontaalne protsess. Sõnumi tähendus ei sisaldu temas endas, see tekib vastuvõtja ja sõnumi interaktsioonis ning on kordamööda mõjutamise ja nõupidamise tulemus. T2 tõlgendab VS-i, tuginedes oma kultuurile või subkultuurile ning sellest tulenevatele tarvetele, samuti oma kogemustele. Sel moel loob T2 sõnumist tähenduse. Sõnum ise pakub võimalusi mitmesugusteks tähendusteks, kusjuures need võimalused ei täitu kunagi täielikult. T 2 ja VS-i vastastikuse mõjutamise tulemusena tekib tajumus, millel on vastuvõtja jaoks mingi tähendus VS1. Alumise horisontaalse mõõtme keskne tegur kättesaadavus on ekvivalentne vertikaalse mõõtme juurdepääsuga. Samamoodi nagu juurdepääs määrab kättesaadavus selle, mida T2 tajub
3. ettevõtjate teadmist tõsta uutest ärimudelitest ja teenuste disainist; 4. transpordiühendust tuleks parandada ning arendada; 5. olemas peaks olema põhjalik ning huvitav info sihtkoha kohta. (Eesti turismi arengukava, 2013) Nagu näha on 2015. aastal Eestil läinud väga hästi võrreldes 2014. aastaga, selleks, et käesolev aasta veel edukam oleks, kui eelnev, tulekski panustada uutesse toodetesse ja teenustesse, huvitavatesse ning teistmoodi kogemustele, mida turistil oleks huvitav kogeda ning informatsiooni edasi jagada ka teistega (pered, sõbrad, tuttavad), sest parim reklaam on see mis liigub inimeste enda vahel edasi. Sellist informatsiooni võtavad inimesed kõige rohkem tõsiselt ning sellel on suurem väärtus turisti jaoks. 2.2. Väliskülastajate viibimine Eestis: majutus ja liikumine Väliskülastajad, kes Eestisse saabuvad on väga erinevad ning nende soovid Eestist, kui
saadudülesande täitmiseks. • Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. • Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. • Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. • Tulemuste hindamine ja tagasiside 27. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema: • Reaalne ja igati põhjendatud. • Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada). • Kooskõlastatud kõikide lülidega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest.
Et õpilasi hästi õpetada, selleks peavad õpetajal olema laialdased teoreetilised teadmised, praktilised kogemused, varasem kokkupuude õpetamisega, visioon kuidas õpetuse läbiviimine peab toimuma, mida konkreetselt sisaldama ning kuidas see õpilastele edastada, et see oleks tulemuslik, õpilastele arusaadav ning kergesti vastuvõetav. Kogemusi ja staazi omaval õpetajal on algaja õpetajaga võrreldes eelised, sest ta saab õpetades toetuda varasematele kogemustele. Algaja õpetaja saab toetuda vahetult koolis või praktikal õpitule ning selle baasil õpetades ta alles omandab kogemusi ja vilumust. Õpetaja kohus ja ülesanne on oskus kõikides õpilastes välja tuua nende teadmiste ning oskuste kõige tugevamad küljed, mis sageli on õpilase sisemuses ja välismaailma eest varjatud, ning nende edasiarendamisele suurt rõhku pöörama, õpilast suunama, juhendama ning abistama. / Mikk, J. 2003.a./
võrdlemine) enda ja loodud tekstides epiteete, ümbritsevaga. Pea- ja võrdlusi ja algriimi; kõrvaltegelaste leidmine, tegelase mõtestab luuletuse tähenduse muutumise, tegelastevaheliste iseenda elamustele ja suhete jälgimine, tegelaste kogemustele tuginedes; iseloomustamine, käitumise põhjendamine. Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle Teose mõistmiseks vajaliku põhjused ja lahendamisteed. metakeele tundmine Loomamuinasjutu tüüptegelased. seletab oma sõnadega epiteedi, võrdluse, muistendi ja
1. Usuline kogemus on reeglina spontaanne nähtus, mis võib tekkida mistahes eluhetkel. Selle tulemusena on usulisi kogemusi võimalik uurida vaid tagasihaaravalt, mis omakorda suurendab tõlgendusvigade võimalikkust. 2. Usuline kogemus on isiklik. Paljud uurimisalused tunnevad oma privaatsust ohustatuna, kui nad peavad kirjeldama oma jumalasuhet või oma tundeid kõiksusega seoses. 3. Laboratoorsetes tingimustes esilekutsutud usulistele kogemustele on võimalik ette heita kunstlikkust ja ebaehtsust. Küsimus laboratoorsete usuliste kogemuste ehtsusest on olnud vaidlusküsimuseks kogu usulise kogemuse uurimise ajaloo jooksul. 4. Erinevad inimesed mõistavad usulise kogemuse mõistet erinevalt. Seepärast on uurimise jaoks oluline töötada mitte niivõrd mõiste, kui selle tähenduse tasandil. Sotsiaalteaduslikud meetodid nt interviueerimine, ankeet, käitumise vaatlemine (nt ekstaas).
tähendust, kui pole just antud kultuuri asjatundja 2) ei võeta võõra inimese mitteverbaalseid signaale enda vastu suunatuna, isegi kui need teie kultuuris tunduksid solvavad 3) ollakse teadlik iseenda mitteverbaalsest käitumismustrist, mis võib olla solvav mõnes teises kultuuris Kolmandaks toovad Hofstede ja Pedersen (2004, lk 41) välja, et peamine takistus kultuuridevahelises suhtluses on stereotüübid. Inimesi püütakse sobitada mustritesse, mis tuginevad kogemustele. Nähakse suuresti seda, mida ise tahetakse või loodetakse näha, ning lükatakse kõrvale tõlgendused, mis ootustega kokku ei sobi. Kui ollakse pähe võtnud, et X maa inimesed on võõramaalaste suhtes ebasõbralikud, siis üsna tõenäoliselt ka tõlgendatakse nende käitumist just nii. Et sellest barjäärist üle saada, on vaja: 1) püüda teadlikuks saada oma stereotüüpidest ja eelhoiakustest, mis puudutavad teist kultuuri 2) õppida teist kultuuri tundma
teleoloogia, eesmärgipärasus. Peab olema juht, kes suunab. 10. Descartes- eesmärgiks oli ehitada kõik inimlikud teadmised üles ühtse süsteemida. Dedukstioon on tõene siis kui aksioomid on tõesed. Millistele aksioomidele rajada filosoofia? Tema arvates peab metafüüsika andma teadmistele vundamendi. Et mitte rajada teadmiste süsteemi näivatele eeldustele, rakendas ta metoodilist kahtlus. Kas filosoofia saaks rajada meelelistele kogemustele, kuid meeled petavad meid vahel. Mõtlen, järelikult olen- uusaegse pöörde moto, ratsionalismi lähtekoht. Subjekt- iseenesena aluseks lebav, iseseisvalt olev. Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised muutuvad selle jaoks objektiks. Objekt- vastas-ese, see mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt-objekt suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse maailm on niivõrdk ui subjekt seda tunnetab. Mõtleva mina subjektiivsus on d-l olemise garantiiks. 11
ja töökindlus, mitte hind. Kvaliteetseadmetest koostatud süsteemi edasine hooldus ja käigushoidmine on mitmeid kordi odavam, seega on odavate seadmete valikuga saadav näiline kokkuhoid kaugemas perspektiivis pigem olematu. Proxim Tsunami Proxim Tsunami töötab 5 GHz sagedusala keskmises alas, kus on lubatud väljundvõimsuse ülempiiriks kehtestatud 1 W eirp. Selline regulatsioon võimaldab MP.11ad kasutada ka välilahendustes. Oma praktilistele kogemustele tuginedes võin kinnitada, et kartus, nagu kõrgemal sagedusel poleks võimalik luua traadita sidekanaleid kaugusele, mis oleks võrreldav 2,4 GHz sagedusalas töötavate seadmetega, pole päriselt põhjendatud. Punktpunkttüüpi andmesideühenduse saab Proximi MP.11a seadmetega teha kaugusele kuni 10 km, punkt multipunkttüüpi võrk töötab stabiilselt raadiuses kuni 4 km. Proxim on oma Tsunami sarjas kasutusele võtnud oma väljatöötatud sideprotokolli, mida ta nimetab
Tunded, mis teda sütitasid olid koguaeg seotud lapsepõlvega: looduselamustega, raamatutega, vanematearmastusega, sõprusega, kaastundega, ootamatu mängulustiga. Kirjanik ise sageli ja selgesti kuulutas, et ta kunagi ei tahtnudki kirjutada täiskasvanud lugejale, kuna ainult lapsed loovad imesid. Tema poolt loodud kirjanduse lähtepunktiks on alati olnud see laps, kes ta kunagi oli, kes koguaeg temas edasi elab. Mõistagi ei tähenda see, nagu ei pööraks ta üldse tähelepanu oma kogemustele täiskasvanuna. Rahutus, mure ja ärritus, mida tal on tulnud täiskasvanuna kogeda, kõlavad kumedalt läbi paljudest tema lugudest ja jutustustest. Tema raamatutes on peaosas alati lapsed, kuid neid ümbritsevate täiskasvanute portreed on muutunud järjest nüansirikkamaks ja sügavamaks Bullerby laste üsna veretutest ja heatahtlikest mammadest ja papadest kuni jõuliste, käratsevate, äärmiselt eluliste Mattise ja Loviisini röövlilossis
Valik baseerub analüütilisel kalkulatsioonil. Strateegiad väljuvad sellest protsessist valmis kujul, seejärel kirjeldatakse neid üksikasjalikult enne ellu viimist. Strateegia valik sõltub turu struktuurist ja tegevusharu olukorrast, vastavalt tuleb kohandada organisatsiooni. Ettevõtluse koolkond strateegia eksisteerib juhi mõistuses kui visioon organisatsiooni tulevikust. Strateegia formeerimise protsess on peaaegu poolteadlik, see tugineb liidri intuitsioonile ja kogemustele, sõltumata sellest, kas juht on selle ise välja töötanud või kelleltki üle võtnud, seda kohendades ning seejärel oma tegevustes kasutades. Juht propageerib visiooni järjekindlalt, samas säilitades kontrolli visiooni elluviimise üle, olles valmis selle spetsiifilisi aspekte vajadusel ümber kujundama. Ettevõtlik strateegia kaldub otsima turunisse, mis oleksid kaitstud otsese konkurentsi eest. Kognitiivne (tundlik) koolkond strateegia kujunemine on tundlik protsess, mis leiab aset
HINDAMINE NING HUVIGRUPPIDE MÄÄRATLEMINE 1.1 Projekti teostajad ja nende hindamine Väikeprojekti teostab Eesti aktiivsetest noortest koosnev projektimeeskond MTÜ Euroopa Noored. Meeskonda kuulub orienteeruvalt 10 inimest. Kõik meeskonnaliikmed omavad varasemaid kogemusi ürituste korraldamises ning on seejuures ka ise töötanud või õppinud välismaal jagades vabatahtlikult oma kogemusi. Projektijuht on seminari peakorraldaja ning määrab neljale vabatahtlikule vastavalt nende kogemustele ja oskustele tööülesanded ning neile alluvad omakorda 5 vabatahtlikku, kellele delegeeritakse osa oma tööülesandeid. Projekti meeskonna tugevuste, nõrkuse, võimaluste ja ohtude hindamiseks on koostatud SWOT analüüs (vt tabel 1). Tabel 1. Projekti meeskonna institutsionaalne hindamine SWOT meetodil Tugevused Nõrkused · Organisatsiooni MTÜ Euroopa · Võimalikud projekti meeskonna
aastast kuni tänapäevani (juba umbes 35 aastat). Samuti oli Golf väga tähtis auto Volkswagenile, sest 1970. aastate alguses oli Volkswagen tõsistes rahalistes raskustes. Volkswageni mudeli Beetle müüginumbrid olid pidevalt langenud ja uute autode ostjatele ei pakkunud enam huvi Volkswageni õhkjahutusega ja tagamootoriga mudelid. Saksa autogigandi päästjaks osutus tema kontrolli all olnud Auto Union, mille omand oli tuntud Audi automark. Auto Unioni kaudu pääses Volkswagen ligi Audi kogemustele vedelikjahutusega mootorite ja esirattaveo valdkonnas, mis olid vajalikud, et luua uus põlvkond Volkswageneid. Audi 50 kontseptsioonil põhinev Golf oli koos Audi 50 teisiku, Volkswagen Pologa uue põlvkonna Volkswagenite üks esimesi liikmeid. Aastate jooksul arendas Volkswagen Audilt päritud Golfi ja Polot edasi ja omamoodi sai ring täis Audi A3 mudeli ilmumisega 1996 aastal, mis sisuliselt on Volkswagen Golf Audi "pakendis". Mk I (19741983) Volkswagen Golf (Rabbit) Mk I
SISUKORD sissejuhatus.................................................................................................................................................2 1. Liviko ....................................................................................................................................................3 2. Farmi .....................................................................................................................................................3 3. Wõro ......................................................................................................................................................4 4. Leibur.....................................................................................................................................................5 5. Kalev ................................................................................................................................
arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega. Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt. Keskaja teadus Skolastika keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma. Tuntuim keskaja filosoof oli Aquino Thomas. Roger Bacon empirism kogemustele rajatud teadus. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Bacon uskus, et tulevikus valmistatakse iseliikuvaid masinaid veele, maale, taevasse ning optilised suurendusseadmed taevakehade vaatlemiseks. Tema koostatud on esimene püssirohuretsept. Johann Guttenberg trükikunsti leiutaja Euroopas. Ta võttis kasutusele metallist lahtised üksiktähed. Trükikunsti leiutamine leidis aset aastal 1445 või 1446. 1456
loomulikele tagajärgedele; aita inimestel märgata vastuolusid selles, mida nad ütlevad või teevad toetaval viisil; uuri iga inimese muutustele vastuseisu kohut mõistmata. (Motiveeriva .. 2013.) Kaalumisfaasis olevad isikud olid kõige enam vastuvõtlikumad teadlikkuse tõstmise tehnikatele, nagu näiteks jälgimine, vastandamine jne. Lisaks olid need isikud altimad kasutama kirjandust ja hariduslikke tehnikaid. Kaalumisfaasis olijad olid samuti avatud dramaatilisele kergendus kogemustele. Isiksustena said nad enam teadlikuks ja enda probleemist, nad olid ka altimad ümberhindamaks enda väärtusi ja probleeme. Kaalumisfaasis olijad samuti hindasid ümber enda sõltuvuslikke käitumismustrite mõju enda keskkonnale ja nende lähedastele. ( Prochaska et al 1992) Strateegiad töötamiseks inimestega muutuse kaalutlemise etapis- kahevaheloleku ületamine. Eesmärgid tegutsemiseks on: ühenduse hoidmine; inimese muutumisveendumuse tõstmine ; eneseusu säilitamine või tõstmine
teostamisel. Kui projektijuht ei selgita välja suuremad riskid ja parimad võimalikud võimalused, mis võivad tekkida projekti käigus, on parim võimalik projekti teostamine võimatu. Loomingulisusel on tähtis roll riskide ja võimaluste tuvastamisel ning riskide ja võimaluste plaani väljatöötamisel. Projektijuht peab oskama läheneda riskide tuvastamise protsessi loominguliselt, sest tuginedes ainult oma kogemustele ja teadmistele ei pruugi kõik riskid ja võimalused saada tuvastatud. 1.2 Loomingulisuse mõju elemendile “projekti organisatsioon” Projekti organisatsiooni element tähendab organisatsiooni struktuuride, vastutuste, võimate , sobivate rollide kujundamist ja säilitamist projekti tarbeks. Kui projekt peab saavutama oma eesmärgid lühikese aja jooksul ning projekti teostamiseks eraldatakse palju ressursse, vajab see suurt organisatsiooni. Kui projekti täideviimiseks on
NT Peeter teab et kõik neljajalgsed on koerad, näeb hobust ja kutsub teda koeraks. Kohanemine-Piaget' teoorias areneva lapse skeemide muutmise protsess, mis põhineb tema ja keskkonna vastastikusel toimel Akommodatsioon vana meetodi muutmine uue olukorraga kohanemisel Täiskasvanuea sotsioemotsionaalne areng: Intiimsus vs isolatsioon Loovus vs stagnatsioon Terviklikkus vs meeleheide 15.Isiksus suur viisik-ekstravertsus, neurootilisus, sotsiaalsus, meelekindlus, avatus kogemustele pidurdunud temperament-hirm uudsuse ees, seostatakse introvertsuse ja neurootilisusea 16.Psühhopatoloogia üldparees-füüsiliste ja psühholoogiliste funktsioonide halvenemine, kaasnevad kõrvalehäired isiksuses, tekivad luulud somatogeenne hüpotees-psüühikahäired on tingitud orgaanilistest e kehalistest põhjustest. Psühhogeenne hüpotees-psüühikahäired on tingitud psüühilistest põhjustest Diateesi-stressi mudel tegurid e diatees loos eelsoodumuse häirte
kulutatud antud kauba valmistamiseks. Võrreldes väärtust vahetusväärtusega, avastas ta, et vahetusväärtus ei olene ainult tööst, mis on kulutatud vahetatava kauba loomiseks, vaid seda mõjutavad veel paljud asjaolud. Smith segabki pidevalt ära ostetud töö (vahetuses ilmnenud töö) ja antud kauba valmistamiseks tegelikult kulutatud töö. Ummikust väljapääsu leidmiseks pöördus ta empiirilise väärtusteooria poole. See toetub kogemustele ning lähtub sellest, et kapitalismis pole tasuline mitte ainult töö, vaid ka maa ja kapital. Väärtus, mis lisatakse materiaalsetele kuludele, jaguneb kahte ossa: töötasu tööliste ülalpidamiseks ja intress, mis on tasu kapitali kasutamise eest. Põllusaaduste hinna kujunemisel tuleb arvesse veel maa rent. Seega väärtust ei kujunda ainult töö, vaid ka kapitali ja maa kasutamine, s.t kõik tootmistegurid. (ibid" ) 2.2. David Ricardo tööväärtusteooria
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
