2) varjatud vajadused klient väljendada ei suuda, ei soovi või mille rahuldamist ta võimalikuks ei pea. *Samal kliendil võivad olla igakord erinevad soovid. *Ootuse tekitamise protsess: - kliendil otsuste tekkimine on keerukas protsess, milles avaldavad mõju: - kliendist endast teistest inimestest ettevõtte tegevusest tingitud mõjurid. *Kliendist tingitud mõjurid: - senised kogemused samalaadsete teenuste kasutamisest. hinnangud seniste kogemustele hoiakud vajadused- soovid laetu,õpitu,meedia sh internedi vahendusel nähtu. *Teistest inimestest tulenevad mõjud: - lähedaste, sõprade, tuttavate kogemused, hinnangud, arvamused. arvamused ja hinnangud arvamusliitritelt. arvamused ja hinnangud jututtubadest ja foorumitest internetis. *Teenuse pakkujast tulenevad mõjud: - ettevõtte imago reklaam avalikud suhted. Esmamulje teeninduses. *Esmamulje tekib 10-15 sek jooksul. *Esmamulje kujunemisel:
pisikestel nurjaminekutel segada. Mul on unikaalne omadus sulada seltskonda seda just oma aktiivsuse ja rõõmsameelsuse pärast. Ma ei häbene enda arvamust avaldada ja ma jumaldan diskussioone. Ma pean ennast abivalmis ja seltsivaks inimeseks, sest enamus juhtudel ma aitan endast nõrgemat, kas siis füüsilisel või vaimsel tasemel (märgiksin ära, et abi pakun neile, kes on ka selle minusilmis ära teeninud). Ma olen küllalti vastuvõtlik uutele kogemustele ja tihti tunnen ma soovi minna ja avastada maailmas koht, kus pole veel keegi käinud. Sõna maailm muudab mind hulljulgeks, sest leian, et maailmas on kohti ja inimesi kellel on mulle palju pakkuda, ma mõtlen siinkohal elu väljaspool tsivilisatsiooni. Mind huvitab kuidas käib elu hõimudes ja kommuunides. Kõik see ongi positiivne minus, selline ma olengi. Kui juba positiivsetest iseloomujoontest tuli juttu, siis nüüd oleks aeg rääkida ka negatiivsetest iseloomujoontest
Teadmusühiskond ühiskond, kus teadmised ja oskused on tähtsaim ressurss ning eesmärkide saavutamine toetud teadmistele, analüüsile, diskussioonile ja koostöövõimele. Teadmistepõhist majandust iseloomustab toodete ja teenuste suur lisandväärtus, mis saavutatakse pideva uuendustegevuse kaudu. Inimkapital inimese oskused, kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha tööd ja teenida tulu. Lisaks haridusele ja kogemustele on inimkapitali komponendid tervis, ettevõtlikkus ja motiveeritu. Eesmärk on tööjõu efektiivsuse suurendamine ning see toimub peamiselt hariduse- ja tervishoiusüsteemi arendamise kaudu Sotsiaalkapital vastastikku toetavad suhted inimeste vahel, koostöövõime nii organisatsiooni kui ka ühiskonna tasandil Innovatsioon teaduspõhise majanduskasvu peamine allikas. Kõige üldisemalt mõistetav kui igasugune uute ideede edukas ellurakendamine. Majanduse sfääris on innovatsiooni
kõik tuletatakse vähestest, kindlatest aksioomidest. Tõelisus koosneb kahest (Descartes), ühest (Spinoza) või paljudest (Leibniz) substantsidest ja on Jumala poolt täiuslikuna loodud. 2) Empirism (eelkõige Inglismaal, hiljem ka Prantsusmaal, seal eelkõige materialismina). Fr. Baconist üle Hobbes'i, Locke, Berkeley kuni Hume'ni nähakse siin tunnetuse alusena meelelist kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Õige mõistuspärane lähenemine meelelistele kogemustele võib neid korrastada ja neist induktiivseid järeldusi teha. Tänu sellisele lähenemisele arenevad loodusteadused ja hakatakse õigusfilosoofias toonitama üksiku osatähtsust. Paljud valgustusaja filosoofid paistavad silma ka teistes valdkondades nagu matemaatika, füüsika, poliitika või diplomaatia. Klassikaliselt nimetatakse valgustusega seoses Prantsuse valgustajaid: Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Füüsik-matemaatik Jean le Rond d'Alembert (1717-1783)
ja esemete külge? Arvan, et ühest ilu mõistmist ei eksisteeri. On olemas vaid arvamused, tavad, kasvatus ja armumine. Kõik eelnimetatud põhjused on need, mis määravad ja kujundavad meie arusaama ilust. Armastus teeb pimedaks peaks olema päris paljudele inimestele tuntud ütlus. Nooruses, esimeste armumiste ja sümpaatiate tekkimisel on ka paljud seda tundnud, kui pime võib üks armastus olla. Saan seda väita tuginedes vanemate ja eakaaslaste kogemustele. Iga armumine on ju ilus ja nähakse üldiselt partneris ainult positiivset. Just partneris, kuna paarisuhe on partnerlussuhe, vähemalt ideaalis võiks see nii olla. Kas siis armastus on ilus või mitte? Keegi, kes on õnnelikult abielus, väidab jaatavalt, kuid äsja lahku läinud ja haiget saanu väidab vastupidist. Välja on kujunenud tavad ja üheti mõistetavad normid, mille järgi määratakse ilu. Ilus on see, mis ühtib enamuse arvamusega. Näiteks peetakse ilusaks päikselist ilma
Minu esimesed triibulised Ühel kuumal suveõhtul, täpselt kaks aastat tagasi, mil ma, Gunnar, olin natuke aega tagasi Pirital rannamõnude nautimise lõpetanud, tekkis idee kesklinna minna. Olles juba poolel teel, märkasin kahe kamraadiga bussis sahmerdamist, mis tõi lämmatavat higihaisu pidevalt meieni. Meil läks süda pahaks ja kuna meil veel õhtused peoplaanid puudusid, siis otsustasime kesklinna jõudes kohe R-alkosse minna, joogid osta ja õhtuga linnas algust teha. Kuna olin paljude poolt armastatud kuldsest triost, nagu meid tuttavad kutsusid, ainuke täisealine, siis tasusin makse eest mina, sõbrad aitasid vaid õllepurke kassasse tassida. Poest väljudes kõlas kooris heli ,,tszshh''. Olime avanud esimesed purgid vägijooki. Tutvudes ühe põhilisema turistimagneti Tallinna vanalinnaga, astus meie juurde ligi kaks liibuvate teksadega ja ühesuguse tukaga noormeest. Nad pakkusid tollek...
osalusoskustele. Õpetaja ülesanne on õppetöö vastav metoodiline ja didaktiline korraldamine. Ühiskonnaõpetust õpetatakse põhikooli kahes kooliastmes. I kooliastmes on ühiskonnaõpetuse teemad integreeritud inimeseõpetusse, mille üldeesmärgiks on ühiskonna kui inimeste elukorralduse vormi ja elukeskkonna tutvustamine. II kooliastmes esineb ühiskonnaõpetus iseseisva õppeainena. Õpilased omandavad isiklikele kogemustele toetudes ning peamiselt kodukoha näiteil ühiskonna-alased alusteadmised, neil kujundatakse kõige elementaarsemad sotsiaalsed oskused. III kooliastmel integreerib ühiskonnaõpetus lisaks 4
valmis maksma tasu. Nõudluse objektideks võivad olla tarbekaubad, tootmisvahendid, teenused, info vmt. valmis maksma tasu. Nõudluse objektideks võivad olla tarbekaubad, tootmisvahendid, teenused, info vmt. Koef elast E=delt q % / - delt p % Koef elast E=delt q % / - delt p % Prognoosi tehnikad: 1) Juhtkonna hinnang: (Tugineb juhtkonna intuitsioonile ja kogemustele, Ebateaduslik, Prognoosi tehnikad: 1) Juhtkonna hinnang: (Tugineb juhtkonna intuitsioonile ja kogemustele, Ebateaduslik, Lihtne kasutada, kuid nõuab eelnevaid kogemusi); 2) Ostukavatsuste uuring: (Rajaneb potentsiaalsete Lihtne kasutada, kuid nõuab eelnevaid kogemusi); 2) Ostukavatsuste uuring: (Rajaneb potentsiaalsete
saab aktiveerida neid lapsi reageerima. Sügava vaimupuudega lastel on reeglina alati kaasuv mingi teine puue. Tulenevalt väga tõsisest peaaju orgaanilisest kahjustusest on enamik neist lastest piiratud liikumisega, nad ei hoia pead ega suuda tõusta istuma. Neil võivad ka puududa mitmed vajalikud refleksid (nt hingamis-, neelamis-, haaramisrefleks). Need lapsed ei suuda hoolitseda oma põhivajaduste eest, kuna puudub kontroll oma põie ja pärasoole tegevuse üle. Võin oma kogemustele toetudes väita, et sügava vaimupuudega lapsed on väga erinevatel tasemetel oma arengus. Osad tunnevad ära lähedased ja reageerivad teatud viisil. Osad soovivad, et neid lubatakse rahulikult ja omaette olla. Samas hellust ja leebet kohtlemist soovivad kõik. VÄÄRTUSHINNANGUD Me ei saa hinnata inimesi selle järgi kes ta on ja mida ta on saavutanud, sest iga inimene on väärtus omaette. Inimelu on väärtus ise. Elu mõte on elada. Selline on üks
Nõustuvad kergesti, loovad sooja ja salliva õhkkonna. Harmoonia loojad lahendavad ja siluvad liikmetevahelisi konflikte ning leevendavad pingeid. Väravavahid julgustavad tagasihoidlikumaid liikmeid oma arvamust välja ütlema. Standardite määrajad määravad, mida grupp aktsepteerib ja mida mitte. Tulemuse saavutamiseks peab meeskonnatööd juhtima õigesti, see peab toetuma vastutusel tuginevale organisatsioonile, lihtsatele juhtimisreeglitele ja meeskonnatöö kogemustele. Meeskondade probleemide diagnoosimine Et meeskonnatööd teadlikult arendada, on oluline selgeks teha, millistes valdkondades koostööprobleemid peamiselt ilmnevad. Probleeme on tõenäoliselt ...usaldusega, kui · mitmed grupiliikmed nimetavad korduvalt kedagi, kes meeskonda häirib ning koostööd mõne meeskonnakaaslasega peetakse peaaegu võimatuks. · mitmetele meeskonnaliikmetele tundub, et teised ei käitu nende ootustele vastavalt.
terviserikete ja haiguste põhjustajaks. Hirm on kasvatuse mitmete tõrgete põhjuseks ning raskendab vääriti kinnistunud harjumuste muutmist. Haiguslikku hirmu nimetatakse foobiaks. Käesolevas töös on on välja toodud hirmude põhjused, sagedamini esinevad hirmud lastel ning hirmu tagajärgede ravi võimalused. Autor on referaadi teemast huvitatud, sest ta on kokku puutunud hirmude all kannatanud inimestega ning tundnud huvi ravimeetoditest. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid raamatuid ja internetimaterjale. Referaat on kirjutatud 10 lehel, sisaldab 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 3 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. 1. HIRMUD JA NENDE PÕHJUSED Hirmu võib olla igas eas lastel, kuid on olemas eriti mingis kindlas elusituatsioonis esinevaid hirmuperioode. Teadlaste arvates on hirmude juured juba sünni käigus algavas psüühikatraumas.
Kunst avab tee maailma mõistmisele Kui olin laps, siis mängisime sõpradega ikka ühte mängu, kus püüdsime mitte mõelda. See ei tulnud aga meie hämmelduseks kunagi välja. Inimene ongi niisugune tajub elu enda ümber ega suuda siis oma mõtete eest pageda. Kunst paneb inimese tahtlikult mõtlema, tihti sellele, mida ta pole soovinud või osanud ise näha. Nii me muud ei saagi teha kui mõelda, mõelda ümber ja lõpuks isegi ehk mõista maailma meie ümber. Kuidas aitab kunst mõista elu? Kuigi sellel teemal on mitmeid arvamusi, tahan ma ikkagi öelda, et kunst kirjeldab elu. Isegi sürrealism. Sellisel juhul peaks olema võimalik panna elu ja kunsti vahele võrdusmärk. Varem ma seda ei arvanud, sest ei teadnud, et on nii palju erinevaid elamise viise. Helga Nõu kirjutas ,,Tiiger, tiigri" oma kogemuste põhjal, Lepik luulet oma mälestustest ja tunnetest. Kui ma mõningaid kunstiteoseid või voole ei mõista, siis mitte selle p...
Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise on kujutatud enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami sibaval koerakesel on palju jalgu. Näidatakse ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. Sellist futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on
Sinu Kool SIGMUND FREUD Referaat Sinu Nimi 11. klass 2015 Elulugu Sigmund Freud oli Austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias. Kui Freud neljaseks sai, kolis pere Viini. Sigmund Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939 aastal Inglismaal, pagulasena. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. TEOORIAD Teaduse tasandid Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alatea...
Surma mõistega puutuvad lapsed kokku juba üpris varajases eas. Näiteks, paljudes muinasjuttudes esineb ju surm, kuid muinasjuttudes pöördub tavaliselt kõik jälle heaks ja nii ei olegi muinasjutud koledad. Freudi teooria kohaselt erineb laste arusaam surmast täiskasvanute omast. Lapsed ei oska seostada surma hirmu ja hülgamisega, mida seostavad täiskasvanud. Surm seostub lastele eelkõige eraldatusega. Kui mõelda enda leina kogemustele, siis üldiselt on minu elus vähe leina olnud ning lapseeas oli ainult paar matust. Minu esimene kogemus oli kui ma olin viie aastane. Minu vana- vanaema ehk ,,mamma" suri talvel, sellel aastal oli talv hästi küla ja lumerohke. Meid lapsi, kõik kes me olime tulnud ,,mamma" matusele , ei võetud surnuaeda kaasa, lihtsal põhjusel, et väljas on väga külm. Kuid ,,mammaga" saime me hüvasti jätta küll, kuna tema kirstu hoiti oma kodus, suures toas lavatsil
1. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon Kordamine eksamiks 1. Muudatuste mõiste ja olemus Muudatus kõige laiemas tähenduses on planeeritud vastupanu mingile survele või jõule. Organisatsiooni kontekstis on muudatus planeeritud või planeerimata vastus mingite jõudude survele, mis võivad olla organisatsioonivälised või sisesed. 2. Millised makrokeskkonna mõjurid kutsuvad esile muudatusi? Väliskeskkonnast avaldavad mõju tehnoloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed, õiguslikud, poliitilised jt muutused. 3. Millised organisatsioonisisesed tegurid kutsuvad esile muudatusi? Sisemistest teguritest võib vaadelda muutusi töötajate eesmärkides, töö iseloomus, organisatsiooni struktuuris, organisatsiooni kultuuris ja organisatsiooni eesmärkides. 4. Millistele mõjuritele tuleb tähelepanu pöörata muudatuste planeerimisel? 1. Keskkond 2. Turust tingitud mõjurid 3. Ärilised mõjurid 4. Organisatsioon...
Isiksus · Mina pilt · Vajadus hoolimise järele · Väärtolemise tingimused · Väärkohanenud arenemine · Ühildamatuse areng · Kaitselise käitumise areng · Laostava käitumise areng (http://www.tlu.ee/~arno/humanistid.pdf, slaid 23) Üks tähtsamaid aspekte on mina pilt 'mina' ja 'mittemina'; mina pilt kui süvenev teadvelolek iseendast. Inimese kasvades peaks välja arenema TÄIELIKULT TOIMIV ISIK, kes: · on avatud oma kogemustele · elab ekstentsiaalselt · teeb seda, mis tundub 'õige' · on mittekonformne(pole püsivaid isikuomadusi) · vaba kaitsetest · käitumine on usaldatav · on VABA (Rogers, Carl (1961). On becoming a person: A therapist's view of psychotherapy. London: Constable.) Lähenemise plussid · Püütakse pigem seletada kui mõista · Igal üksikul tajul on oma eesmärk ja põhjus · Areneb välja täielikult toimuv isk · Tähtsal kohal mina pilt
6 KEHTIVUSAEG Kutsestandard kehtib 4 aastat. Vastavalt vajadusele võib standardit muuta enne standardi kehtivusaja lõppu. 6 ESF programm ,,Kutsete süsteemi arendamine" Lisa A KUTSEKVALIFIKATSIOONI SÜSTEEMI TERMINID Kutsestandard dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. Kutsekvalifikatsioon antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel. I tase töötaja täidab tööülesandeid ühesuguses olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel väljaõppel, võib vajada juhendamist töö käigus, vastutab oma tööülesannete täitmise eest;
* mängimise kahetsemine ja häbenemine * riskimine töö, pere, olulise suhte v.m. sellisega mängimise tõttu Eesti kasiinodes võidetakse aastas umbes 1,1 miljardit krooni, kuid ikkagi on tuhandeid inimesi, kes on mängupõrgutes kaotanud oma vara ja perekonna või halvemal juhul koguni elu. Kasiinos käijate arv on Eestis võrreldav lotomängijate arvuga, milleks peetakse umbes 300 000 inimest, ning kasiinosõltlased on neist muu maailma kogemustele põhinedes üks protsent, rääkis Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu (EHKL) juhatuse esimees Armin Karu. «Mujal maailmas pööravad hasartmängude korraldajad sellisetele inimestele küllalt suurt tähelepanu ning tulevikus plaanime seda teha ka meie, kuna sellised inimesed kuuluvad küll paratamatult selle äri juurde, kuid halvendavad siiski kasiinode mainet,» ütles Karu. Seetõttu on EHKLil plaanis lähiajal välja anda mängusõltlasi nõustav raamat ning
Sobiv töö Esimese 20 nädala jooksul on sobivaks tööks töö, mis vastab töötu haridusele, erialale ning mille puhul pakutav töötasu on vähemalt 60% isiku senisest töötasust, kuid mitte alla 2 kehtestatud kuupalga alammäära 15 Sobiv töö Peale 20 nädalat töötuna arvele võtmisest loetakse sobivaks tööks ka tähtajalist tööd, ning see ei pea enam vastama isiku haridusele, erialale ega kogemustele. Palk peab olema vähemalt 1 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär ning peab olema suurem samal perioodil saadavast töötuskindlustushüvitisest. 16 Sobivast tööst keeldumine I põhjendamatu keeldumine- lõpetatakse töötuskindlustushüvitise maksmine või lõpetatakse töötu-toetuse maksmine 10 päevaks. II põhjendamatu keeldumine lõpetatakse töötutoetuse maksmine
(ülehinnatud). T-13.5 Äri Firma müüb toodet, mille müügihind on 1000 kr ja garantiieraldise määr 2%. Kui jaanuarikuus müüdi 1000 toodet, siis garantiikulu oli 20 000 kr. Garantiieraldi s D K S0 = 0 1000 * 0,02 * 1000 = 20 000 T-13.6 Firma müüb toodet, mille müügihind on 400 krooni. Tootega kaasneb ka 30-päevane garantiiperiood defektsete toodete remondiks. Vastavalt eelmiste perioodide kogemustele on 4% tooteid olnud defektidega, keskmine remondikulu on 50 krooni toote kohta. Esimesel müügikuul, müüdi tooteid 320 000 krooni eest, 20 toodet olid defektiga ning need remonditi kuu jooksul. Tekkepõhine garantiieraldis kuu lõpul on 1000 krooni. Garantiieraldi s D K 1000 S0 = 0 1600 S1 leida Müügitulu 320 000 = 800 tk müüdi 800 * 0,04 = 32 tk on praak
2. Vabastatakse informatsioon kontekstuaalsetest ja situatiivsetest elementidest Episoodiline mälu: 3. Säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel. 4. Säilib informatsioonil nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon. 5.2. Skeemid Skeemide teooriad käsitlevad mälu subjektiivsemana. Selle kontseptsiooni kohaselt on meelespeetu seotud vahetu kontekstiga. Skeemid on sageli üles ehitatud subjektiivsetele kogemustele, koondudes oluliste võtmeideede ümber, millega omakorda seostuvad vähem olulised kogemused. Mälu kujutamisel skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga. 6. Geshtaltpsühholoogia Geshtaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Arvukate katsetega demonstreeriti, et inimesed hoomavad maailma juba valmis mudelite või skeemidena. Kõik tajutav peegeldub läbi inimese varasemate teadmiste ja kogemuste prisma
korrashoiuks (neid nimetatakse antud olukorras abiaegadeks). Abiaeg kulub: • Korrastustöödeks töökohal • Seadmete kokkupanekuks • Transporttöödeks • Nõupidamisteks probleemide korral • Kätepesuks • Puhkepausideks Abiaja hulk erineb erinevates köökides ning sõltub vajaminevate transporttööde hulgast ja pikkusest 15-30% võrra. Roogade küpsemisajad sõltuvad küpsetusmeetodist, kasutatavatest seadmetest ning roa liigist. Need ajad põhinevad suuresti kogemustele. Peale nn abiaegade tuleb arvestada ka nn ooteaegadega. Roog ei vaja sel ajal pidevat tegelemist, vaid sellel ajal saab tegeleda muude töödega. Seega ei lisa ooteajad toidu valmistamisel tööhulka ja sel ajal saab muude töödega tegeleda. Ooteajaks on nt: • Jahutamiseks kuluv aeg (nt mannavaht, kissell) • Tarretumiseks kuluv aeg • Kerkimiseks kuluv aeg • Küpsemiseks kuluv aeg Töö tegemiseks kuluva aja hulka mõjutavad paljud erinevad tegurid:
selle üle, milliste asjade üle inimene peaks mõtlema. Süsteemiteooria - Organisatsiooni tegevused & suhted ümbritseva keskkonnaga. • Organisatsioon ja avalikkus on pidevas suhtes - ühe poole tegevus mõjutab teist! • Aitab praktikul hallata organisatsiooni suhteid. • Rõhutab organisatsiooni sise- ja välikeskkonna vastastikust sõltuvust. A. Kinnine süsteem - keskendub organisatsiooni ajaloole. Otsuseid tehakse varasematele kogemustele tuginedes. B. Avatud süsteem - Keskendub väliste sihtrühmade sisendile ja organisatsiooni välikeskkonnale. !1 Sidusrühma teooria: • Esmased - kliendid; töötajad • Teisased - huvigrupid Grunig’i neli suhtekorralduse mudelit: • Pressiagentide mudel - propaganda • Avaliku informatsiooni mudel - ühesuunaline; tõesus on oluline
pisikestel nurjaminekutel segada. Mul on unikaalne omadus sulada seltskonda seda just oma aktiivsuse ja rõõmsameelsuse pärast. Ma ei häbene enda arvamust avaldada ja ma jumaldan diskussioone. Ma pean ennast abivalmis ja seltsivaks inimeseks, sest enamus juhtudel ma aitan endast nõrgemat, kas siis füüsilisel või vaimsel tasemel (märgiksin ära, et abi pakun neile, kes on ka selle minusilmis ära teeninud). Ma olen küllalti vastuvõtlik uutele kogemustele ja tihti tunnen ma soovi minna ja avastada maailmas koht, kus pole veel keegi käinud. Sõna maailm muudab mind hulljulgeks, sest leian, et maailmas on kohti ja inimesi kellel on mulle palju pakkuda, ma mõtlen siinkohal elu väljaspool tsivilisatsiooni. Mind huvitab kuidas käib elu hõimudes ja kommuunides. Kõik see ongi positiivne minus, selline ma olengi. Kui juba positiivsetest iseloomujoontest tuli juttu, siis nüüd oleks aeg rääkida ka negatiivsetest iseloomujoontest
lapse elu, sest enesehinnang kujuneb seal) ei tohi esitada tingimusi, et olla millegiga/kellegiga rahul. 3. Positiibne enesehinnang see kujuneb läbi positiivse suhtumise 4. Kongruentsus tähendab seda kuivõrd ideaalne- ja reaalne-mina kokku lähevad. Mida rohkem kokku lähevad seda suurem on tõenäosus hälvete tekkeks Täielikult funktsioneeriv isiksus (aktualiseerinud inimene): 1. Avatus kogemustele vähe kaitse kätumisi 2. Eksisteentsiaalsus elab siin ja praegu, minevik ja tulevik on olemas, aga siin ja praegu 3. Eneseusaldus inimene käitub nii nagu talle tundub, et on sobilik, usaldab oma sisetunnet 4. Kogemuslik vabadus inimene on võimeline tegema valikuid, mis elu ette seab 5. Loovus lihtne loovus + loovad vanemad, loovad töötajad loovus laias mõttes Kliendikeskne psühhoteraapia Rogers on väitnud, et vestlus on see, mis lahendab
ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega. Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt. Keskaja teadus Skolastika keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma. Tuntuim keskaja filosoof oli Aquino Thomas. Roger Bacon empirism kogemustele rajatud teadus. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Bacon uskus, et tulevikus valmistatakse iseliikuvaid masinaid veele, maale, taevasse ning optilised suurendusseadmed taevakehade vaatlemiseks. Tema koostatud on esimene püssirohuretsept. Johann Guttenberg trükikunsti leiutaja Euroopas. Ta võttis kasutusele metallist lahtised üksiktähed. Trükikunsti leiutamine leidis aset aastal 1445 või 1446. 1456
Võimalus ja paratamatus õpetada mitmekultuurilises klassis. Jaanika Tuisk Globaliseerumisprotsessi käigus kaovad piirid, mis eraldavad erinevate rahvaste kultuure. Üha rohkem inimesi liigub ühest riigist teise, otsimaks endale sobivamaid elamis-ja töötamiskohti. Tänapäeva mitmekultuurilistes ühiskondades toetatakse ja kultiveeritakse arusaama, et on hea, kui ühe ja sama ühiskonna raames eksisteerib mitu erinevat kultuuri, kuna see muudab kogu elu mitmekesisemaks (Valdmaa, 2002). Sageli saabutakse aga võõrustajamaale koos peredega. See omakorda toob kaasa olukorra, kus haridust pakkuvate asutuste keelelis- kultuuriline pilt mitmekesistub. Sulev Valdmaa tõdeb, et mitmekultuurilist haridust on vaja põhjusel, et erinevatest kultuuridest pärit inimesed teaksid, mõistaksid paremini ja aktsepteeriks üksteist....
motiveerida, midagi tegema, mis aitaks kaasa ja mis oleks piisavalt kutsuv. Selleks paljud firmad korraldavad aegajalt koos veetmise võimalusi (üritusi, suvepäevi, firmapidusid, jõulupidusid) või siis jagavad hoopiski preemiaid. Üheks suurimaks motivaatoriks on olemas edasi arenemisvõimalus, mis on väga tähtis, siis inimene seab endale kõrgemad prioriteedid, tal on millegi poole pürgida. Näide: Paraku pean aga oma kogemustele tuginedes tõdema, et paljud juhid näevad rahas motivaatorit ka nende töötajate puhul, keda motiveerib tõeliselt miski muu. Juhtide valmisolek oma töötajat tundma õppida ei ole just ülemäära kõrge. Meie rahvuslik eripära – individualistlikkus ja keskendumine eeskätt oma vajadustele – ei soodusta liigset avatust. Seetõttu ei teagi sageli juhid oma töötajast rohkem kui seda, et ta oskab hästi Excelit,
TARTU ÜLIKOOL xxx kolledz xxx osakond KUIDAS LUUA EFEKTIIVNE MEESKOND REHABILITATSIOONIS (MEESKONNA ROLLID REHABILITATSIOONIS) Kava aines xxx Juhendaja: xxx Xxx xxxx 1. Teema aktuaalsus Põhjuseid, miks autorile teema huvi pakub, on palju. Esmalt on huvitav välja selgitada, kas rehabilitatsiooni teenuse osutamine meeskonnana on õigustatud ning kuidas saaks muuta meeskonnatööd tõhusamaks. Lisaks sellele on oluline välja tuua võrdlusi rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta teistes riikides. Teema on aktuaalne ja ühiskonnale oluline, kuna rehabilitatsiooni teenuse osutajaid on palju ning teenus on Eestis suures arengujärgus. Valitud teema uurimustulemused võivad olulist tähtsust omada autori järgnevates sotsiaaltöö (sh rehabilitatsiooni) valdkonna alastes uuringutes. Seda tänu asjaolule, et tutvumine erinevate autorite ideede...
(Soodne õpisituatsioon, õpieesmärkide selgitamine, vajalike ressursside kindlustamine jne). Malcolm Knowles- täiskasvanute õppimine · Esimene täiskasvanuõppe teoreetik · On mõjutatud humanistlikest ideedest. Need kajastuvad ka tema põhimõtetes (täiskasvanud õppija on: probleemi-kesksed, peavad eelnevalt jõudma otsuseni MIKS nad õpivad, eelistavad autonoomiat ja enesaejuhitavust, toetuvad enese kogemustele, sisemine õpimotivatsioon, rohkem orienteeritud ülesandele). JÄRELDUSED: · Humanistid usuvad, et keskkonnas, kus õppemetoodika ei vaheldu on osad õppijad määratud läbikukkumisele. · Õppijat julgustatakse oma eesmärke määratlema. · Rõhk on refleksioonil ja isiklikul arengul. · Vaheldus ja valik õpimeetodites, ligipääs õppematerjalidele ja nõustamisvõimalus. NB! Kõik on võimelised arenema ja õppima
struktuurist Organisatsiooni põhjuslikud tegevused ja suhted ümbritseva keskkonnaga Organisatsiooni ja avalikkuse osad eksisteerivad suhtes üksteisega, ühe poole tegevus mõjutab teist Süsteemiteooria suhtekorralduses Süsteemiteooria aitab praktikul hallata organisatsiooni suhteid See rõhutab organisatsiooni ja selle sise- ja väliskeskkonna vastastikust sõltuvust Kinnised ja avatud süsteemid Kinnine süsteem: keskendub organisatsiooni ajaloole. Otsuseid tehakse varasematele kogemustele tuginedes Avatud süsteem: keskendub väliste sihtrühmade sisendile ja organisatsiooni väliskeskkonnale Sidusrühma teooria Sidusrühm on grupp või indiviid, kes võib mõjutada või on mõjutatud läbi organisatsiooni eesmärkide saavutuste Esmased (kliendid, töötajad jne) ja teisased (huvigrupid) sidusrühmad Aktiivsed, passiivsed ja erilised siht- ja sidusrühmad Grunig: Suhtekorralduse 4 mudelit: Pressiagentide mudel propaganda Avaliku informatsiooni mudel
planeerimise all, samuti antakse ülevaade infovahetuse plaani ning projekti eelarve kohta. Omaette käsitlust omab projektiga kaasneda võivad riskid ning nende ennetamise meetmed. Antud projekti elluviimise käigus pole takistusi ette näha, samuti ei tohiks ette tulla suuri muudatusi, kuna projekti etapid on korrektselt paigas ning projektiülesanded on jagatud vastavalt projekti osalejate oskustele ja kogemustele. 7
osas jääb nendesse piiridesse. See, milliseid vaikuid eelistame, näitab meie teadvuse tasandit, meie maailm on seetõttu kitsam või laiem ning ka meie võimalused on sellest lähtuvalt kitsamad või laiemad. Mõttemallid ja hingekarma sunnivad meid teatud olukordades ikka ja jälle sarnaselt käituma. Nad on võimelised säilitama ja võimaldama juurdepääsu faktidele ja järelduste tegemise reeglitele, mis on loodud toetudes eelnevatele isiklikele kogemustele. Oleme justkui programmeeritud masinad. Saatuse puhul võib tegu olla ka lihtsalt saamatusega - kui elu ei lähe nii, nagu soovitud, aetakse see abstraktse saatuse kaela. Igal tehtud asjal mõju meie hingele. Jeesus on öelnud, et kui te ka kogu maailma võiduks saate, aga oma hingele kahju teete, siis pole te midagi võitnud. On tõsi, et me saame mõju avaldada vaid vähesele osale sündmustest, mis meiega sünnib, aga meil on täielik mõju selle üle, mis neist sündmustest saab meis endis
paljude kummaliste joonte, veidruste ja paradoksaalsete ilmingute seletamisel. Freudi järgi on inimesel kolm strukturaalset elementi: id (saksa keeles es ehk tema), ego (saksa keeles Ich ehk tema) ja superego (saksa keeles über-Ich ehk ülimina. Id (tema) on inimese sünnipäraane, primitiivne osa, mis funktsioneerib alateadvuse tasandil ning on seotud ürgtungidega (näiteks toiduvajadus, unevajadus). Id pole vahetus kontaktis keskkonnaga ega muutu vastavalt inimese kogemustele, ta on vaba mis tahes (teadvuse) piiranguist. Id'ile on omane bioloogiliste stiimulite (eriti seksuaaliha ja agressiivsuse) põhjustatud energiakuhjumise kiire mahalaadimine ehk pingest vabanedes heaolu-ja mõnuseisundi saavutamine. Kui bioloogilise tekketaustaga tungid (seksuaalsus ja agressiivsus) ei leia rahuldust, toob see kaasa sisemise pinge ja takistuse isiksuse funktsioneerimisel. Id juhindub oma tegutsemises mõnuprintsiibist (tekkivale pingele üritatakse leida
ebatavalisel viisil. Kuid paljudes organisatsioonides on karismaatilisi inimesi, kes ei ole küll ametlikult juhi positsioonil, ent sellest hoolimata mõjutavad nad teisiti tänu oma kangelasliku iseloomu tugevustele. Ekspertvõim (expert power) Juhi ekspertvõim põhineb tema kompetentsusel, mis omakorda tugineb tema teadmistele, asjatundlikkusele ja kogemustele. Järgijad usuvad, et kompetentne juht kasutab oma teadmisi ja kogemusi nende töö paremaks korraldamiseks ning organisatsiooni töö tõhustamiseks. See võim ei pruugi ega peakski saavutatud oma kogemuste ,erioskuste ja teadmiste tulemusena. Professionaalsus on aga saanud üheks tähtsamaks mõjutusvahendiks tänu kogu maailma järjest suurenevale tehnilisele orienteeritusele. Kuna tööd ise muutuvad järjest rohkem
liikumist Valuvaigistid ja rahustid pidurdavad närviülekannet. Alkohol ja nikotiin ergutavad närviülekannet SÕLTUVUS NARKOOTIKUMIDEST??? MÄLU JA ÕPPIMINE AJU SALVESTAB VAID VÄIKESE OSA SAABUNUD INFORMATSIOONIST SUURE OSA SALVESTATUD INFOST UNUSTAME VÄLDIB INFORMATSIOONI LIIA EEST ÕPPIMINE VÕIME MÄLU MUUTA TEGEVUST NÄRVISÜSTEEMI VASTAVALT VÕIME JÄTTA ASJU KOGEMUSTELE MEELDE, ÕPPIMINE SUURENDAB SÄILITADA ÕPITUT AJURAKKUDE-VAHELISI KONTAKTE AJUS. JA KOGETUT NING (VASTSÜNDINU IGAL SEDA VAJADUSEL NÄRVIRAKUL U 2500 MEELDE SÜNAPSIÜHENDUST, TÄISKASVAMUL LIGI 20 000) TULETADA MIDA OSAVAM INIMENE, SEDA ROHKEM NÄRVIKONTAKTE JUST SELLE TEGEVUSEGA SEOTUD AJUPIIRKONNAS LÜHIAJALINE MÄLU ehk
02.2018 3 aastane – kõne areng 3 aastane – kõne areng • Järgib 2 – 3 sammulisi juhiseid. • On omandanud sõnavara, mis võimaldab tal ennast väljendada. • Nimetab kõiki tuttavaid asju. • Osaleb dialoogis. • Mõistab sõnu peale , sisse, alla. • Jälgib lihtsamaid lookesi ja eristab kogemustele tuginedes • Oskab öelda oma nime, vanust ja sugu. realistlikke sündmusi väljamõeldud lugudest. • Nimetab sõpru . • Mõistab osaliselt lihtsamat kõnet ka ilma toetava vihjeta ning saab • Ütleb sõnu nagu : mina, meie, teie, kasutab aru lihtsamatest ülekantud tähendustest. mitmust ( autod, koerad, kassid ).
Uus tõus loovuses tuleb 16 - aastaselt kui saavutatakse sisemine ja välimine tasakaal (Sepp 2010). Kui varasemad käsitlused pidasid silmas eelkõige loovuse kognitiivseid aspekte, siis praegusel ajal osutatakse tähelepanu ka isiksusega seonduvale, kõneldakse loovast või andekast käitumisest, mille tunnuseks on inimese loomingulisusele suunatud hoiak. Loovuse avaldumiseks oluliste omadustena võib nimetada järgmisi isiksuse karakteristikuid: avatus uutele ideedele ja kogemustele, seiklusvaim, autonoomia, ego tugevus, positiivne enesehinnang ja eneseteadvustamine, ebatavaliste ja komplekssete lahenduste eelistamine, ebaselguse talumine, võime arvestada riske ja riskitaluvus, valmidus omandada uusi õppimis– ja mõtlemisoskusi, lakkamatu uudishimu kõige ümbritseva vastu (Sepp 2010). Omadused, mis iseloomustavad andekat 3-6 aastast last: varane lugemisoskus ja huvi lugemise vastu, hea võime info vastuvõtuks ja töötlemiseks, rikkalik sõnavara, arenenud
Kunstiajalugu ,,Ekspressionism" ,,Edvard Munch" Ekspressionism on 20. sajandil tekkinud liikumine, mis hõlmas mitmeid kunstivaldkondi, nagu näiteks kirjandus, muusika, teater. Selle sünnikohaks võib pidada Saksamaad, kus ta tekkis vastukaaluks positivismist innustatud liikumistele, nagu seda olid naturalism ning impressionism. Ekspressionism püüdis edasi anda ,,elus olemise" tähendust, keskendudes emotsionaalsetele kogemustele, mitte füüsilistele, nagu see oli kombeks kunstis seniajani. Seda iseloomustab kunstniku poolne reaalsuse moonutamine selleks, et anda tugevamalt edasi emotsioone. Varajased ekspressionismi viljelejad soovisid, et kunst oleks rohkem muusika sarnane, andes emotsioone ja tähendusi edasi pigem läbi vihjete ja vabade seoste, kui vormide ja välisilmete kaudu. Ekspressionism on subjektiivne kunstisuund, kuna see eeldab kujutatu lahtimõtestamist vaataja poolt
varem. Lisaks AS Eesti Põlevkivi kasutuses olevale varule: 1)avas 2003. a oma põlevkivikarjääri Kiviõli Keemiatööstus OÜ Põhja-Kiviõli kaeveväljal (põlevkivivaru ~25 miljonit tonni). 2) väljastati 2004. a maavara kaevandamisluba VKG Aidu Oil OÜ-le Ojamaa kaeveväljale (põlevkivivaru 65 miljonit tonni). Sellest tuleb selgelt välja see, et Eesti ühe olulisema maavara, põlevkivi varud on ammendumas, järelikult tuleb otsida enda kogemustele vastavat eriala väljaspool Eestit, seda Eesti praegu ka üritab, soovides hakata tootma Jordaania põlevkivist õli, põlevkivi on küll teistsuguse ehitusega, kuid nendest probleemidest üritatakse vabaneda. Võib väita ka, et Eesti üheks suurimaks probleemiks tulevikus võib saada ka energiapuudus, millega oleks meil võimalik asendada põlevkivi? Suurt millegagi ja väljast tooraineid sisse vedada oleks ka kulukas ja mitte kuigi perspektiivikas tegevus.
tunnustuseni. Sporditeadlased olid teravalt tõstatanud küsimuse rahvatervise halvast olukorrast ja naiste vähesest sportlikust aktiivsusest. Ametiühingute spordiühingute üleliidulise nõukogu tervisespordi osakond asus otsima uusi võimalusi naiste kaasamiseks sportimisse. Kuuldust ajendatuna korraldati 1970. aastal Tallinnas üleliiduline seminar naisvõimlemise rühmajuhtide koolitamiseks. Seminari õppekava koostati toetudes naisvõimlemise kogemustele Eestis ja Leningradis. Paljud lektorid olid Eestist. Iga üleliidulise seminariga, mis toimusid 1984. aastani kaasnesid ka trükitud metoodilised soovitused ja võistluste kohustuslike kavade kirjeldused. 1980. aastatel toimus naisvõimlemise kandepinna plahvatuslik laienemine. Selgepiiriliselt kujunesid välja erinevad tegutsemisvaldkonnad tervisevõimlemisena naisvõimlemist harrastavad rühmad ja valikrühmad, kelle eesmärgiks olid esinemine ja võistlemine. Kui 1970
9. Vajadus olla äratuntud ja meeldejäetav; 10. Vajadus lugupidamise ja tähelepanu järele. Merle Vilson 27 Kliendi 10 esmast vajadust (2) Teenust osutatakse kiirelt Merle Vilson 28 Teeninduslubadus Tähtis on täita kliendile lubatu! Firma kohustused lepingud, otsesed lubadused reklaamis ja kirjavahetuses... Tavaootused kliendi ootused, tuginedes varasematele kogemustele teiste klientidega (nt vabaajavõimaluste tutvustamine) Isiklikud lubadused nt kui lubad hankida infot, tee ka seda ning edasta see kliendile Merle Vilson 29 Murtud lubaduste heastamine (1) Kui mingil põhjusel on lubadus jäänud täitmata, tuleb vabandada. Tuleb uurida, mis kompenseeriks lubaduse murdmist, pakkuda lisateenust või asendada teenus, nii et pahameel oleks tasandatud. Lähtu sellest, et firmale on kasulik asjast teada saada.
teabe ja selle mõju vahelise suhtega (Brotherus jt 2001) Galileiliku printsiibi järgi on hindamine suunatud objektidele, mida saab märgata ja mõjutada. Sellist hindamistegevust iseloomustab: - loogilisus ja süstemaatilisus - keskendumine põhjus-tagajärg seostele - objektiivuss - täpsed hindamismeetodid - viib otsusteni Aristotelese printsiib: - igapäevase tegevuse osa - suunatud tähenduslikele elamustele, kogemustele - suunatud teadlikkuse süvendamisele - õppimise vahend - vastastikune mõju hindaja ja hinnatava vahel Hindamise eesmärgistamine: - konkreetsed (täpselt sõnastatud, arusaadavad) - mõõdetavad (saavutamise kontrolliks on olemas mõõdik) - kokkuleppelised (määratakse täideviijad, kooskõlastatakse erinevate osapooltega) - saavutatavad (vajalikud on täideviijate teadmised, oskused, piisavad ressursid) - ajastatud (kindel tähtaeg) (Valk 2003.)
Praeguse metsamajanduse seisukohalt on säärane tegevus juba ammu minevik ning kasutusel on nii kaasaegne tehnoloogia kui ka koostöö metsanduslike teadusasutustega. Hoolitsemine, et metsanduslik administratsioon oleks küllaldane ja koosneks hea teoreetilise kui ka praktilise ettevalmistuse ja kogemustega tööjõududest Kaasaja metsanduslik administratsioon on juba piisaval tasemel, põhinedes rikkalikele kogemustele ning metsanduslikule kõrgharidusele. Asuda metsakõrvalsaaduste intensiivsemale kasutamisele, eesjoones männi kändude ja okste kasutamisele vaikainete ja destillatsioonitööstuses Ka tänapäeva arengukavas on taolisel tegevusviisil oluline roll, tähtis on ära kasutada kõik raieprotsessist ja alles jäänud langist lõigatavad tulud, et kasu oleks maksimaalne nii majanduslikus mõttes kui ka keskkonna säilitamise poole pealt.
3 Elektroonilise dokumendihalduse praegused probleemid ja lahendused Elektroonilise dokumendihalduse osas on tänapäeval suurim probleem kaasatud kirjelduste ebaühtsus, mistõttu on arhiveerimisel keeruline ühtlustada metaandmeid ning see nõuab väga palju tööd nii elektrooniliste süsteemide kui ka installatsioonide puhul. (Aas, 2009) Universaalne Arhiveerimismoodul (UAM) valmis 2008. aasta lõpus ning hetkel täiendatakse seda vastavalt pilootprojektidest saadud kogemustele. Sellest hoolimata on enne laiapõhjalist UAM’i kasutuselevõttu tarvilik täiendav pilootprojektide läbi viimine. (Aas, 2009) Probleeme on ka seadusandluses. Hetkeseisuga on arhiiviseaduses sätestatud, et arhiiviväärtuslikud dokumendid tuleb Rahvusarhiivi edastada 20 aastat peale nende loomist. See on aga liialt pikk aeg. (Aas, 2009) Nende probleemidega küll tegeletakse ning eelnimetatud küsimustes toimub aktiivne koostöö
Tallinna Ulikool Digiteaduste Instituut STORYTELLING ehk lugude jutustamine Kursusetöö Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................3 1 STORYTELLING...............................................................4 1.1Millal lugusid jutustada?.....................................................5 1.2Millele pöörata tähelepanu?................................................6 KOKKUVÕTE......................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................8 2 SISSEJUHATUS Lugu on võimalik mehhanism teadmiste edasikandmises (Perret, Borges, & Santoro). Käesolevas referaadis tutvun storytellingu ehk eestipäraselt lugude jutustamisega...
). Töö sisuks on: · biolagunevate jäätmete käitlemise hetkeseisu analüüsimine riigis; · võimaluste leidmine säästliku jäätmekäitluse eesmärkide saavutamiseks biolagunevate jäätmete käitlemisel; · lahenduste pakkumine biolagunevate jäätmete käitlemiseks maakondade kaupa. Biolagunevate jäätmete käitlemise tegevuskava aastani 2013 baseerub ,,Biolagunevate jäätmete käitlemise" I etapi ja II etapi töödes koostatud biolagunevate jäätmete andmetele, meie lähinaabrite kogemustele ja Eesti ning EÜ vastavatele seadustele ja direktiividele. Tegevuskava on jaotatud üheksaks alateemaks: 1. Biolagunevad jäätmed ja nende käitlemise vajalikkus 2. Hetkeolukord maakondades 3. Abinõud biolagunevate jäätmete tekke vältimiseks või koguste vähendamiseks 4. Biolagunevate jäätmete käitlemisega seotud negatiivse keskkonnamõju vähendamine 5. Biolagunevate jäätmete käitlusvõrgustik 6. Biolagunevate jäätmete käitlemise protsessid 7
Tunnetus on protsess, mille tulemuseks on teadmised. 31.Mis on teadmine? Teadmine-on põhjendatud tõene uskumus. 32.Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine on teadmine, mis ei tulene kogemustest. Empiiriline teadmine on teadmine, mis tuleneb kogemustest. 33.Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? Ei saa, kuna üks kuulub teise sisse. 34.Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? matemaatiline, kogemustele eelnev (pyth. Teoreem) :konventsionaalne ehk kokkuleppeline ;loogiline e mõistuspärane 35.Mille poolest erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? Teaduslik teadmine põhineb faktidel, mitte väljamõeldistel, tehakse erapooletuid järeldusi vaatlusandmetest, kontrollitakse igat hüpoteesi katsete kaudu jne. 36.Kus pärinevad teadmised, millelt saab(Kanti põhjal) teadmine sisu ja materjali, millelt aga vormi? Teadmised pärinevad tunnetustest, mõistusest. 37
Kindla teadmise ideaal, inimese tund kindla teadmise poole, seab eelisasendisse mõistustunnetuse, sest meeleline tunnetus on alati suhteline. 26. aksioom alglause, mis antud teaduse tõena tõestuseta, st. endastmõistetav. 27. intuitsioon loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamises vahetul loogilisel arutlusel ennetaval viisil idee või lahenduse ootamatu leidmisel põhinedes varasematele kogemustele teadvustamata läbitöötamisel. 28. intersubjektiivsus teadus ei sõltu teadlastest, on isikutes, seetõttu võimalik progressiivne areng. Kõiketeadmisi pole. 29. koherentsus teaduse väited peavad olema omavahel kooskõlas. 30. formaalteadus saab kindlasti saavutada ideaalilähedasemaid tulemusi. 31. hüpotees võib olla tugevalt intuitiivne. 32. fenomenalism teaduslikud teadmised piirduvad meeleliste nähtuste fikseerimisega,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
