Kõiki väljapakutud emotsionaalse vägivalla viise on tunda saanud 16,9% vastajatest, mis võimaldab järeldada, et need lapsed on teiste seas enam tõrjutud kui teised. Emotsionaalse vägivalla teostaja on olnud küsitluse põhjal peaaegu võrdse sagedusega laps (43,6%) kui täiskasvanu (41,0%). Üheaegselt nii teise lapse kui täiskasvanu poolt on emotsionaalset vägivalda kogenud 20,0% lastest. Lastekodulaps kogeb emotsionaalset vägivalda eelkõige just lastekodus (57,7%) vastanutest. Koolis on kogenud 30,8%; tänaval 38,5% ja mujal (diskol, laagris) 36,6% vastanutest. (Linde) 8. Alkohol, tubakas, narkootikumid Omamata veel väljakujunenud väärtushinnanguid ning tõsist suhtumist ühiskonna poolt seatud piiranguisse, võivad seisundit ja maailmataju muutvad ained nagu tubakas, alcohol ja narkootikumid kujuneda noore inimese kogemuste hankimise allikaks. Ja seda
1 Vaba aja sotsioloogia Joe Noormets 23. 09 iseseisev töö lonegumärkmed kirja panna. Õpipäevik loengupäevik ja lugemispäevik. 5. jaaanuariks hiljemalt tuleb saata. "Leisure science" ajakiri. Vaba aja määratlused Erinevad terminid: Vaba aeg free time (leisure?) see mis jääb üle tööajast jne Ülearune/ülejääv aeg spare time Ajaviide pastime Tühi / kasutu aeg idle time. Antiigis ei peetud vabale kodanikule sobivaks, ei tegele mõttetööga ega üldse tee midagi. Väga halvustav sõna. Kes laseb aega mööda. 19. Sajandil oli see sõimusõna tärkavale keskklassile. Rantjeed. Kontiinumis on idle time ühes otsas ja work teises otsas, leisure on vahepeal. Sisustamata aeg unoccupied time. Mida pole kasutusele võtnud. Jõudeaeg /jõudeolek leisure. See vastab leisure'ile, kuid eesti keeles on negatiivse konnotatsiooniga. Vabaolu leisure. Olemine, mis o...
tekstide, konspektide publikatsioon: taevas ja jumalused, inimene ja surmajärgsus, haldjad (mitte Eesti, vaid muude maade). Ei ole kasutanud kirjutates algallikaid vaid muude autorite tõlgendusi. Ei saanud Looritsaga läbi. Masing kui usundifilosoof. Mõtlejana mõtles eestikeskselt, saksavaenulikult. 1920.-30. aastatel oldi üldiselt väga saksavaenulikud. Üks mõtlemissuundi on Eesti vaimu ja mõttelaadi omapära ning eestlase religioosse tunnetusviisi lahti mõtestamine. Miks eestlane kogeb maailma nii nagu ta kogeb? Üritas määratleda ning sõnastada eestlase religiooni kogemise viisi. Masing on teravas opositsioonis ametliku kirikuga. Tema lähtekoht on, et Eesti kirik on oma ülesehituselt saksalik. Masingu mõtted: eestlasele on jumal midagi nagu sõbra või vanema venna taolist. Indoeurooplased on kui jumala orjad. Vaimne ühinemine maailmaga ei jõua keskendumist, jõupingutust, vaid eestlase puhul see tuleb iseenesest. Ivar Paulson (1922-1966)
Sisemised elamused on sageli tugevad kuid neid saab harva tema näost välja lugeda. Isegi kriisiolukorras näib rahulikuna ja tasakaalukana. Kes teda hästi tunneb, teab siiski, et selle välise rahu tagant näeb kõike oma nurga alt, sageli humoorika varjundiga. Tööd teeb põhjalikult, hoolsalt, kannatlikult ja tugeva tahtega. Ta ei tee midagi impulsiivselt. Kui ta juba midagi teeb, on teda raske häirida, heidutada või araks teha. Loobub üksnes siis, kui näeb ja kogeb, et tal pole õigus. On lahke, sümpaatne, taktitundeline. Tänu nendele omadustele suudab teisi inimesi mõista, hädas abistada või lihtsalt toetada. ESI tüüpi inimene eelistab valida tööala, kus ta saab ühendada hea vaatlusvõime ja sõbralikkuse. Seepärast sobivad talle tervishoiu kutsealad, samuti õpetamine, kontoritöö (seda tüüpi on paljud raamatupidajad) ja inimestele mitmesuguste teenuste osutamine
toetavad üksteist nende kehtestamises ja järgimises. Jälgige oma last. Olge kursis sellega, mida laps teeb ja kus ta viibib. Jälgige, kuidas laps oma ülesandeid täidab. Olge õpetajaga pidevalt kontaktis. Tagage, et kodune elu toimib reeglipäraselt ja kohase päevakava alusel ning et teismeline magab igal öösel piisavalt. 12 Toetage tegevusi, milles teismeline kogeb edu, nt sport, hobid, muusika vms. Kiitke ja kinnistage head käitumist – sellega arendate teismelise enesehinnangut. Aidake teismelist tegevuste organiseerimisel ja igapäevaelu korraldamisel. Olge õpetajatega kontaktis – sellega aitate oma lapsel toime tulla kooliülesannetega. Säilitage rahu! See on teismelise kasvatamisel ja õpetamisel väga oluline! (www.ath.ee). 13 3. MÜÜDID JA TEGELIKKUS
seadusi ja korda. Tegijat hinnatakse võrreldes valitsevate reeglite ja seadustega. Selles etapis valitseb püüdlus sotsiaalse korra järele. Laps kogeb õigena kohusetunnet ja austust autoriteetide suhtes. 4 Seadus ja käsud Ta on võimeline asetuma täiskasvanu kohale ja mõistma, et moraali täitmine on kasulik. Tüüpiline
Õpetaja aitab laste kasvamisele ja arengule kõige paremini kaasa, kui ta toetub nende huvidele, vajadustele ja tugevatele külgedele. VIII. Eelkoolipedagoogika didaktilised printsiibid- mängulise, aktiivse õppimise, jõukohasuse näitlikkuse, huvitavuse printsiibid. Mängulisuse printsiip. Mäng on lapsele loomulik viis õppimiseks Mängimisvajadus on lapse üks põhivajadusi, mängus laps õpib mõistma maailma, erinevaid olukordi, kogeb erinevaid tundeid ja õpib oma tegevust suunama. Seega on mäng tegevus, mille kaudu laps kõige paremini ümbritsevat maailma kogema ja tundma saab õppida. Aktiivse õppimise printsiip. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Laps õpib ümbritsevat tundma eeskätt aktiivselt tegutsedes ja katsetades Aktiivset põhimõtet rakendatakse aga mitte ainult nende tegevuste juures, kus lapsed ise tegutsevad, vaid ka kuulamise, vaatlemise jt. juures
on paindlikud. Lahutus ja kasuvanemlus · Lahutus on muutunud nüüdisaegsetes Lääneühiskondades tavalisemaks. Wallerstein kirjeldas kolme etappi lahutusprotsessis: o Aktuutne etapp, mis kestab üljuhul 2 aastat ja milles emotsionaalselt ja füüsilislet eraldutakse. o Üleminekuetapp, milles kumbki vanem kogeb oma eraldi elu luues tõuse ja mõõnu. o Abielujärgne etapp, milles kumbki banem on loonud uue elustiili üksikvanemana või abiellunult. Karm füüsiline karistamine ja laste ahistamine. · KARM FÜÜSILINE KARISTAMINE laste füüsiline karistamine on valdkond, mille suhtes ühisele arvamusele jõudmine on väga keeruline. Kas on vastuvõetav kui vanem karistab last füüsiliselt, väiteks teda
mittetajutav sisu sisuplaan,mis seostub vormi kaudu. Sotsiaalne pärimus algab juba looteeas,mil loode uurib teda ümbritsevat maailma ( toimub kognitiivne areng). Sensoorsed (meeleelunditega seotud) võimed: Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). See, mida väike laps kogeb ja õpib, ei jää talle veel meelde, kuid sellega valmistatakse aju ette mõtlemise ja kõne arenguks. Hakatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). 5 Keele struktuur Inimkeeled jagunevad iseloomulike joonte järgi keelkondadeks. Teadlased pole üksmeelel, kas tänapäeval
Kl osaleb teenuses iga teenus luuakse koostööd kl-ga - kaasamine,, abistamine! 6. Millest koosneb teenus? Elamus ehk kogemuste tervik, mis koosneb kahest osast: MIDA KLIENT SAAB ja KUIDAS TA SAAB? Mida tehniline kvaliteet (nt maitsev lõunasöök v kotitäis kaupa) Kuidas funktsionaalne kvaliteet (kõik e/v teenindajad hea t. et mainet hoida): - Teenindusprotsessi korraldus, teenindamine - Tunded, mida kl kogeb suhtlemisel ettevõtte ja tema töötajatega (nt sõbralik/mittesõbralik teenindamine, atmosfäär, usaldatavus, kiirus). + ettevõtte imago!!! 7. Mida tähendab definitsioon: Teenus on terviklik külastuselamus? Kliendi jaoks on see kogu protsess teenuse saamisel alates esmakontaktist lõpetades lahkumisega, saades kaasa tunded ja emotsioonid. 8. Millised on klientide põhiootused, vajadused, soovid, motiivid seoses teenuse ja teenindamisega?
· Võrgustikuühiskond (võrguühiskond) digitaalsed tehnoloogiad seovad sotsiaalseid subjekte ning moodustub võrgustik, mis ühendab mitmel erineval viisil ühiskonna sotsiaalse, poliitilise ning majandussfääri. Võrgustikuühiskonna majandus on globaalne ja selle toimimine sõltub teadmiste ja tehnoloogiate rakendamisest, innovatsioonist ning paindlikkusest, mis kahandab rahvusriigi võimalusi. Võrgustikuühiskonnas kogeb inimene aja ja ruumi surutist, ,,ajata aega" ja ,,kohata ruumi". Inimene tarbib globaalset kultuuri, mis on igal pool ja toodetud eikuskil. Võrgustikuühiskonnas sõltub juurdepääs võrgustikele ning kontroll nende üle võimu kogusest. Võrgustikuühiskonna peamiseks vastuoluks on see, et võrgud on kõikjal, samas kui inimloomuses on olla seotud konkreetse kohaga kodu, riik, rühm. · Globaliseerumine maailma muutumine seotuks ja vastastikku sõltuvaks.
seda seotust märkama. Tagajärjed peavad lapsele olema teada enne piiririkkumist. Kui laps tagajärgedega arvestab ja kokkulepetest kinni peab, siis tagajärjed ei jõustu. Kui aga laps piire rikub ja kokkuleppeid eirab, teab ta, mis tulemuseks on. Ka tagajärjed sõnastatakse ,,kui...siis" vormis ja sarnasus karistusähvardusega on keeleliselt sama. Ent tagajärgede ,,kui...siis" seostamisel on teine põhimõte. Kui laps kogeb oma tegevuse tagajärgi, õpib ta probleemide lahendamises osalema. Tagajärgede raksendamine ei põhine lapse süüdistamisel ja vanema nõudmisel süü taas heaks teha, vaid vanema- lapse partnerlikel suhetel, mis ei sega vabadust ja võrdväärsust ära piiride kaotamisega ning ,,tasalülitamisega". Tagajärjed põhinevad vastastikusel austusel ja taotlevad lahendusi, mis tulenevad mõistmisest
ehk metamõtlemise võime, Abstraheerimise võime, Kognitiivne areng ei vasta sageli emotsionaalsele arengule. Emotsionaalne areng - Ajutised probleemid madala enesehinnangu, ärevuse, depressiivsusega, Oluline eristada kliinilisest depressioonist; depressioonide sagedus suureneb, eriti tüdrukutel. Soolised erinevused ilmnema 13-15 eluaastal, suurenevad kuni 16-19 a. , Offer 1960.-70ndate uurimus: viiendik kogeb väga raske ajana Käitumise kontroll vanemate käitumine, mille eesmärgiks on reguleerida lapse käitumist vastavalt perekonnas kehtivatele ja sotsiaalsetele normidele: teadmised lapse elust + piirangud . Käitumisprobleemid seostusid poistel sellega, kui kontrollivatena isasid tajuti, tüdrukutel aga sellega, kuivõrd aksepteerivatena õpetajaid tajuti. Psühholoogiline kontroll vanemate käitumine, mis ei vasta lapse emotsionaalsetele ja psühholoogilistele vajadustele ja takistab
Lapse majanduslik toimetulek. Perede majanduslik olukord on oluliselt enam paranenud EL-i uutes liikmesmaades, nagu näiteks Baltimaades ja Poolas, kuid jääb siiski oma tasemelt Põhja- ja Lääne-Euroopa maadele oluliselt alla. Euroopa võrdluses on Eesti lapsed suhteliselt vaesed, veel vaesemad on vaid Leedu ja Läti lapsed, samas kui naaberriigis Soomes on vaeste laste mediaansissetulek vaid kümnendiku väiksem kui vaesuspiir (Poolakese ja Reinomägi 2008). Vaesemast perest pärit laps kogeb suurema tõenäosusega majanduslikku ilmajäetust eakaaslastega võrreldes tal on vähem taskuraha, rohkem puudust vajalikest asjadest ning võimalusi osalemiseks eakaaslaste tegevustes. Neil on endi hinnangul vähem sõpru kui teistel ja nad on vähem iseendaga rahul (Kutsar jt 2004). 9 Rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu alusel on lapsed valdavalt rahul oma eluga
Temperamendil on oluline roll sellises emotsionaalses reageerimises teiste stressi suhtes, kuid tähtsad on ka perekonna sotsialiseerumisprotsessid. Gruseci jt (2002) arvates on vanema ja lapse suhtes kolm aspekti, mis edendavad prosotsiaalse käitumise internaliseerumist: 1. Vanemad on südamlikud ja hoolitsevad ning kiidavad tingimusteta heaks oma laste tegevused. 2. Lapsel on turvaline kiindumussuhe ja kogeb hooldajaid empaatiliste ja tundlikena. 3. Vanemad on vastutulelikud oma laste mõistlikele soovidele. Noorukiiga Noorukiiga on üleminekuperiood lapsepõlve ja täiskasvanuelu vahel, hõlmates põhimõtteliselt teismelise-aastaid. Bioloogiliselt tähistab seda puberteedi algus. Esimese menstruatsiooni kogemus jääb sageli mällu selge ja ereda sündmusena ja enamasti pigem negatiivsena.
seega pole meil selle kohta ka kindlaid teadmisi. Isegi loodusteadlased ja füüsikud ja kirjeldavad tegelikult teadvust, ehk kategooriaid mis meil mõtlemises esinevad. • Kategooriline imperatiiv – Eksisteerivad aprioorsed printsiibid, millele tugineb moraalsus. Isik peaks alati käituma vastavalt kategoorilisele imperatiivile, kuid see on tema vaba valik. Kui ta seda ei tee, kogeb ta süütunnet. • Psühholoogia võimatus eksperimentaalse teadusena – see ei esine füüsiliselt tajutava nähtusena. Tegelik teadvus on puhas mõte ja seetõttu ei saa seda mõista bioloogilise ja mehhaaniliste seaduste terminites. Romantism ja eksistentsialism Romantism • inimloomus kui tõeseim teadmiste allikas • rõhuasetus emotsioonidele ja instinktidele • inimene kui tervik. Indiviidi unikaalsus
PROBLEEM: probleemsituatsioon – mõtlemisprotsessi käivitumise alus (olukord, kus vajadust ei saa rahuldada) vaimse mudeli teooria (Philip Johnson-Laird) – vaimne mudel on mõtlemisprotsesside abil arutlemist eeldava probleemi eeldustes sisalduva informatsiooni representatsioon hästi defineeritud probleem – täpselt määratletud lähtesituatsioon, eesmärgiks olev olukord ja lubatud lahenduskäigud ja muud reeglid halvasti defineeritud probleem – lahendaja kogeb ebamäärasust, ei ole kindel mida tohib/ei tohi teha, kahtlus võimaluste hulaga osas jms probleemi lahendamine – otsinguprotsess, mille käigus ühelt poolt kasutatakse püsimälu andmeid ja teiselt poolt loovfantaasia võimalusi, mis koos lubavad vaimusilmas näha erinevaid võimalikke lahendusvariante, mille hulgast valitakse sobivaim mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu kasutatakse lahendusvõtteid, mis on mälus käepärasemad
küsimustele, küsides ise jne. Klient ja teenindaja disainivad teenuse üheskoos ning mida tõhusamat kootööd nad teevad, seda parem on tulemus. · Kliendi hinnang teenusele kujuneb tervikliku teenindusprotsessi tulemusel. Mittemateriaalsuse tõttu on klientidel sageli raske teenust hinnata. Kas ja kuidas üldse saab hinnata näiteks usaldust, tundeid ja turvalisust, mida klient teenindusprotsessis kogeb? · Kui mistahes kaup on pärast selle ostmist lühemat või pikemat aega (pastakas kuni selle tühjakskirjutamiseni, auto kuni selle mahamüümiseni jne) selle ostja omand, siis teenus ei saa muutuda omandiks, see haihtub, jättes kliendile vaid külastuselamuse, kogemuse ja mälestused. Mis siis juhtub, kui need kehvad on? Teenuseid liigitakse ja rühmitatakse väga mitmeti. Üheks selliseks viisiks on teenuste
väärtusliku teatmiku, mille abil hiljem süvenenumalt kultuuri õppida. Mõnedel inimestel möödub algusinnustus 12 nädalaga, teistel võib see kesta mitmeid kuid. 2. Pettumus ja kaitsemehhanismid. Algusinnustus lõpeb, kui tuleb argipäev. Keeleoskus, mis alguses edenes kiiresti, ei arene enam. Õppimine vajab pingutust. Poes, koolis, tööl tekib suhtlemisraskusi. See, millesse alguses suhtuti huumoriga, ei aja enam muigama. Olukorras, kus isa on tööl ja ema tegeleb majapidamisega, kogeb pettumust varem naine. Pereasju ajades puutub ju naine sagedamini kokku igapäevaelu ja kohalike inimestega. Oma kultuuris saame mitteverbaalsetest sõnumitest aru vaevata: me oskame tõlgendada keha asendeid, ilmeid, käte liigutusi, riietuse ja hääletooniga seotut. Keha keel õpitakse selgeks koos kõnega, ja samas kultuuripiirkonnas kasutatakse seda samal moel. Kommunikatsiooniteooriate* kohaselt toimub 75% inimestevahelisest suhtlusest mittesõnaliselt. Vestluspartnerilt saame pidevalt
et tema tööd hinnataks ja väärtustataks. Kõigil on soovid ja unistused, kuid elus tuleb osata taluda ka tagasilööke ja pettumusi. Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid negatiivseid emotsioone. Kuid kõik oleneb inimesest, kes neid tundeid kogeb. On tugevaid, on nõrgemaid, täpselt nii palju, kui on maailmas inimesi on ka erinevaid isiksusi. Mõned toibuvad kergesti ja ei vaja nõu ega tuge, mõne jaoks võib mõni mure olla aga selline, millest ülesaamine võtab kaua aega ja vajab abistavat sekkumist. Meil on Eestis palju asutusi, keskusi, organisatsioone, ametnikke ja spetsialiste, kes saavad inimesi erinevatel elu hetkedel aidata, toetada nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt. Küsimus on aga, kas kõik
sekkumisemudel!) • on soodsad õpitingimused, st kasutusel on sobivad õpetamisvõtted ja materjalid, kui lapse tase on madal, tuleb minna praktiliste ülesannete juurde sõltumata vanusest • õppekavadel on selged ja läbimõeldud eesmärgid ja struktuur, • on olulisel kohal sobivate käitumisviiside õpetamine (motivatsioon, tähelepanelikkus jne.), see on palju lihtsam, kui ümberõpetada • laps kogeb eduelamust ja tal kujuneb positiivne maailmapilt, õppimine peab olema meeldiv ja lapsele turvaline Nn. üksiklaskudega edu ei saavuta! Ameerika Ühendriigid 1965. a püüti suurt hulka nõrga arengupotentsiaaliga lapsi nö. ette õpetada (Head Start), et nad kooliikka jõudes teistega koos õppida suudaksid. Nad on rohkem valmis õpida koos eakaaslastega ning nende seas on madal kuritegevuse tase! 4-aastaks on 90% ajust välja kujunenud!
korteriolud, lasteasutuste võrk jms. Abiellujad maapiirkonnast on orienteeritud rohkematele lastele kui linnast pärit abiellujad. RASEDUS Rasedust on nimetatud õnnistatud olukorraks.Seda võib pidada ka naise tähtsündmu- seks, sest kellelegi elu anda on suur õnn ja vastutus.Rasedus on õnnestunud viljastu- mise tulemus : viljastatud munarakk on kinnitunud emakaseinale ja hakkab arenema loode.Iga naine kogeb lapseooteaega erinevalt. Rasedus on naisele loomulik seisund.On tähtis, et rasedat ei koheldaks nagu haiget. Kõige tundlikum periood tulevase lapse tervise suhtes on raseduse kolm esimest kuud. *Esimestel nädalatel pole naine sageli oma rasedusest ja seega ohutegurite vältimise vajadusest teadlik. *Esimese kahe kuu jooksul moodustuvad lootel peaaegu kõik organid ja kehaosad ning negatiivse toimega faktor võib neid pöördumatult kahjustada.
praktilise harjutused tehtud nii, et inimene tegeleks praktiliselt iseendaga. Gestatlteraapia põhimõte on see, et inimene muutub rohkem teadlikuks sellest, mis on, mitte ei hõlju oma mõtetes ja kujutlustes. Polaarsused ehk vastandid Gestaltteoorias väideti, et inimene organiseerib ümbritsevat maailma läbi vastandite paaride. Perls arvab, et isiksus on samamoodi organiseerunud. Inimesed armastavad mustvalget spektrit. On head, on halvad. Inimene kogeb tihti vastandlikke tundeid. Ühte sama inimest võib armastada ja vihata mingitel hetkedel. Läbi vastandpaaride maailma nägemine on vajalik, sest sellist vastandlikkust teadvustades hakkab inimene rohkem teadvustama ka iseennast ja oma soove. Seetõttu on gestaltteraapias levinud see tendents, et üritatakse inimeses vastandlikke jooni välja tuua. Inimeste kaitsemehhanismid, kaitsefunktsioonid Inimesed elu jooksul tekitavad endale
Näide: Alkohoolikust vägivaldne isa lööb laste silme all nanguprobleemid. nende ema, kes alandlikult nuttes sulgeb end kõrvaltup- pa. Seda stseeni pealt näinud hirmunud lapsed tunneta- Näide: Kaheksa-aastane poiss kogeb teises klassis, et lu- vad aga siiski isa võimsat üleolekut emast. gema- ja kirjutamaõppimine on midagi äärmiselt eba- meeldivat, mis tal sugugi ei taha õnnestuda. Ta kogeb
hüpertooniatõbi (kõrgvererõhutõbi), algodüsmenorröa (menstruatsioonihäired, valulikud mensesed), klimakteeriline sündroom, viljatus, sõltuvus seisundite ravi. http://akupunktuur.ee/noelravi-naidustusi 8 4 HOLISTILNE TERAAPIA Holistiline tuleb kreekakeelsest sõnast holos ,,terve", ,,kogu", ,,täielik". Inimene on tervik - ta kogeb oma olemasolu keha, tunnete, mõtete, hinge ja vaimu tasandil. Keha reageerib psüühikas toimuvale, tunded mõjutavad mõtteid ja vaim mõjutab keha. Kui mõni osa ei toimi, on kogu terviku töö häiritud. Inimene saab oma elu juhtida tehes muutusi oma sisemaailmas. Keegi meist pole maailmas üksi oleme kõik Suure Terviku osad. Holistiline maailmapilt toetub kvantfüüsikale, mille kohaselt kõik olemasolev on omavahel ühendatud ühtse energiavälja, teadvuse välja kaudu.
eesõigus.1574-a paarisuhte kogemusega in 74% arvab, et paarisuhtes esinev vv on nii levinud, et see on individualismi rõhutamise kaudu. Võib öelda, et indiviid on kooslusele kõige kasulikum, kui tema Eesti ük probleem. 50% selles vanuses paarisuhtes olnutest on elu jooksul vähemalt 1X kokku puutunud individuaalne eripära leiab kõige rohkem väljendamist ja tunnustamist. Kui rakendada paremini vv paarisuhtes ja aastas kogeb vv 1/20-st oma suhtes.Enam kui pooled on paarisuhtes vv-ga kokku indiviidide potensiaali, ületab see summarselt kollektiivi potensiaali, kus igal in on oma positsioon ja roll. puutunud mitu korda, peagu viiendik (18%) rohkem kui viiel korral. oma suhtes vv ja vaid pooled neist Läänemaailmas humanistlik hoiak- inimväärtuste tingimusteta aktsepteerimine. Peam ül leid puutuvad kokku ainult vaimse vv-gaga paarisuhtes
pidevalt inimese teadvusesse, põhjustades olulist ärevust või kannatust - Mõtted, impulsid või kujutlused ei ole lihtsalt mure igapäevaelu asjade pärasr (,,ma tapan oma lapse ära" - Need häirivda inimest alati ning isik püüab neid mõtteid tõrjuda või maha suruda või asendada neid muude mõtete või tegevusega - Inimene kogeb neid kui oma mõtteid ,,kuidas ma saan selliseid mõtteid mõelda" Kompulsiivsed teod ehk sundteod - Korduvkäitumine või vaimsed toimingud mida inimene tunneb end olevat sunnitud tegma sundmõtete või reeglite järgimise tõttu - Eesmärgiks on ärevuse vähendamine või mingi negatiivse sündmuse või situatsiooni vältimine, milleks pole objektiivset põhjust Diagnostilised kriteeriumid
nagu nad on. Kuid see ei ole oluline inimese jaoks, kes on selle juba omaks võtnud. Ideoloogia on kujundanud tema subjektiivse maailmavaate selliseks,et ta usub seda, et nii peabki olema. Selline efekt saavutatakse väga huvitava mehhanismiga, mida Althusser nimetab ,,kõnetuseks". Kõnetus on süsteemi poolt välja saadetud tekst, mis on adresseeritud konkreetsele inimesele ning kui kestahes konkreetne inimene kogeb, et JAH, mina olengi see adressaat, siis ta võtab selle ideoloogia omaks. 44. Võrrelge Althusseri "ideoloogia" ja Gramsci "hegemoonia" mõisteid. Althusser: ideoloogia surub alla inimeste tegelikku vabadust. Pole võimalik eksisteerida, ilma valeteadvust eneses kandmata. Inimene võtab ideoloogia omaks, kui leia, et tema on see inimene, kellele on suunatud avalik tekst (nt. reklaamid: ,,Onu Sam vajab, et just sina liituksid armeega")
mikrokosmoses ja makrokosmoses. On huvitav märkida fakti, et need viis põhimõtet on alati olnud omaks võetud humanistlike psühholoogide ja terapeutide poolt (Houston, 1982; Hubbard, 1982). Võttes kokku peamisi mõtteid humanistlikus-holistlikus kunstiteraapia suunas, võime tõdeda, et vana põhimõte "mens sana in corpore seno in spiritu sano in mundo sano" on sama ideaal, mis "terve mõistus terves kehas, terve hing terves maailmas." Inimene, kes tõeliselt kogeb ühtsust, austab terviklikkust, idenditeeti, individuatsiooni ja idealismi nii endas kui teistes inimestes. Selline holistlik filosoofia viib eluni, mis on täis hoolimist, kaastunnet ja tähelepanu, mis sujub orgaaniliselt autentse ühendamise, autonoomia ja enseteadvustamise vahel. Humanistlik-holistlik kunstiterapeut usub, et sellist tüüpi elamise oskused on igat tüüpi inimese eesmärkides. Selletõttu on terapeut seotud elukestva seiklusega koos oma klientidega. See põhiline
Kas miski on hea seepärast, et me seda soovime (subjektivism) või me soovime seda seepärast, et ta on juba hea iseenesest, sõltumata meie soovist (objektivism). Lk 121 17. Kuidas naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine aitab lahendada masohhismi paradoksi? Jah. Massohist naudib rahulduse mõttes seda, mis ei ole nauditav aistingu mõttes. Massohisti käitumist saab seletada kahetasemelise analüüsi kaudu: madalamal e põhitasandil ta kogeb kas valu või rahulolematust, kuid kõrgemal tasemel kiidab ta need heaks ja saab neist rahuldust. 18. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi? FLFI.02.003 Eetika alused Moraalifilosoofia on palju vaielnud selle üle, kas moraaliotsustel on tõeväärtus ja kas seda saab kindlaks teha. Mis muudab moraaliotsused tõeseks? Subjektivistid
tulevaid signaale ja sünteesib vastusreaktsioonid otstarbekaks toimimiseks. Seega on ta organismi reflektoorses talitluses kõrgeim koordineeriv organ. ( vt. sensoorne ja motoorne homunkulus!); tänu oma võimele välja töötada ajutisi seoseid on suuraju koor individuaalsete elukogemuste omandamise ja talletamise organ; koores kulgevad protsessid on teadvuse füsioloogiliseks aluseks ja inimene kogeb neid subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne. Seega on suuraju poolkerade koor inimese teadvuse ja tahtelise tegevuse organ. Erutuslävi Ärritus kutsuv erutuse esile vaid juhul, kui tal on küllaldane tugevus ja piisav kestus. Mida kergemini tekib erutus, mida väiksemat ärrituse tugevust on selleks vaja, seda kõrgem on koe erutuvus. Künnisärritus Minimaalse tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks koes
Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud? Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on. Ta põhjendab seda sellega, et inimesel on alati võimalik valida, milline ta on, mida ta teeb ning mida ta tunneb. Kuna inimene on "visand" mille ta on endast loonud ning selle peale ehitub kõik järgnev (käitumine, valikud jne), siis on selge, et see kõik, mis inimene ning mida ta tunneb ja kogeb, on tema enda vastutusel. Sartre ütleb ka, et inimene on rea ettvõtmiste summa ning just läbi nende ettevõtmiste on tal ju olnud alati valik olla see, kes ta olla soovib ning teha täpselt neid asju, mida ta soovib. Minu jaoks on Sartre seisukoht mõnes mõttes ülekohtune, kuid siiski õige. Loomulikult on inimesi, kes näiteks sünnivadki väga vaestes ja keerulistes oludes olevas kohas (näiteks Aafrika) või haigestuvad näiteks mõnda raskesse haigusesse
Ajukoore funktsioonid- Suuraju poolkerade koor analüüsib kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesib vastusreaktsioonid otstarbekaks toimimiseks. Seega on ta organismi reflektoorses talitluses kõrgeim koordineeriv organ. ( vt. sensoorne ja motoorne homunkulus!); tänu oma võimele välja töötada ajutisi seoseid on suuraju koor individuaalsete elukogemuste omandamise ja talletamise organ; koores kulgevad protsessid on teadvuse füsioloogiliseks aluseks ja inimene kogeb neid subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne. Seega on suuraju poolkerade koor inimese teadvuse ja tahtelise tegevuse organ. Erutuslävi- Ärritus kutsuv erutuse esile vaid juhul, kui tal on küllaldane tugevus ja piisav kestus. Mida kergemini tekib erutus, mida väiksemat ärrituse tugevust on selleks vaja, seda kõrgem on koe erutuvus. Künnisärritus- Minimaalse tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks koes. Iseloomustab koe erutusläve.
Ta püüab jätta endast muljet, kui väga asjatundlikust kliendist. Sellisel juhul toeta alati kliendi arvamust ja kui võimalik siis 6 "upita" tema enesehinnangut veelgi kõrgemale. Kui klient on saanud piisavalt tugeva laengu kiitust tema asjatundlikkuse kohta, siis müü talle läbi tema "suure" asjatundmise. 9. Ebalev klient. Ebalev klient ei oska otsustada, kuigi kogeb, et toode on hea ja seda tasub osta. Põhjus on tihti selles, et klient kardab teha kahjuliku kauba või ta lihtsalt ei usalda sind täielikult. Veena klienti rohkem kauba positiivsetes omadustes ja räägi talle teiste klientide arvamustest selle toote kohta. Isiklikud kogemused annavad kliendile rohkem usaldust. Müügitsükkel Klassikaline müügitsükkel näeb välja järgmine: 1. Ettevalmistus ja häälestamine suhtumine ja tooteteadlikkus 2
Kas miski on hea seepärast, et me seda soovime (subjektivism) või me soovime seda seepärast, et ta on juba hea iseenesest, sõltumata meie soovist (objektivism). Lk 121 17. Kuidas naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine aitab lahendada masohhismi paradoksi? Jah. Massohist naudib rahulduse mõttes seda, mis ei ole nauditav aistingu mõttes. Massohisti käitumist saab seletada kahetasemelise analüüsi kaudu: madalamal e põhitasandil ta kogeb kas valu või rahulolematust, kuid kõrgemal tasemel kiidab ta need heaks ja saab neist rahuldust. 18. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi? FLFI.02.003 Eetika alused Moraalifilosoofia on palju vaielnud selle üle, kas moraaliotsustel on tõeväärtus ja kas seda saab kindlaks teha. Mis muudab moraaliotsused tõeseks? Subjektivistid
Huizinga: “Ajaloo mõistmises on üks väga kaalukas element, millele sobib ehk kõige paremini osutada sõnaga „ajalootundmus”. (…). See aimduslik kontakt minevikuga on sisenemine teise sfääri, on üks paljudest viisidest, kuidas enesest välja pääseda, on tõe läbielamine, mis on inimesele antud.(...) Selle tundmuse objekt pole üksikinimesed, pole inimelud ega inimmõtted, mida arvatakse aduvat. Seda, mida vaim siin vormib või kogeb, saab vaevalt pildiks nimetada. Niivõrd kui see kuju omandabki, jääb tulemus ebamääraseks: see on Ahnung tänavatest ja majadest ja väljadest, kõladest ja värvidest, samuti meeltliigutavatest ja meeleliigutuses inimestest.(...) Ajalootundmusest ei saada teadlikuks kui elluäratamisest, vaid kui arusaamisest, mis jääb lähedasse sugulusse muusika mõistmisega, või õigemini maailma mõistmisega muusika kaudu.
Vali üks: a. viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena. Õige vastus! b. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon. c. tahtis Kuhn näidata, et loomade klassifikatsioon on puhtal kujul kokkulepe. Tagasiside Õige vastus on: viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena.. 23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab
Vali üks: a. viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena. Õige vastus! b. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon. c. tahtis Kuhn näidata, et loomade klassifikatsioon on puhtal kujul kokkulepe. Tagasiside Õige vastus on: viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena.. 23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab
Näiteks eesseisev eksam põhjustab mõnes tugeva eksamihirmu teine aga suudab selles olukorras rahulikuks jääda. Individuaalne stressikogemus sõltub inimese hinnangutest: 1. Sündmusele endale Sündmusi võib hinnata positiivseteks, neutraalseteks või negatiivseteks oma tagajärgede poolest. Negatiivse hinnangu saanud sündmust hinnatakse selle poolest -kui palju kahju see inimesele tegi näiteks äsja töö kaotanud mehe enesehinnang võib langeda või ta kogeb tugevat häbitunnet oma tööasju kokku pakkides -kui palju kahju see veel teha võib näiteks töö kaotanud mees võib mõelda probleemidele, mida sissetuleku alanemine võib põhjustada talle ja tema perele -samas võib negatiivseid sündmusi hinnata ka väljakutse aspektist, ehk millist kasu sündmus endaga kaasa võib tuua näiteks töö kaotanud mees tunnistab, et see sündmus põhjustab küll mingil määral kahju, kuid see võib anda ka võimaluse midagi uut proovida
ootusärevusel kuid see on oma olemuselt täiesti teistmoodi kui hirm eksami ees) Emotsioonid ja suhtlemine • Võimalikud on negatiivsest ja positiivsest afektiivsusest tulenevad segunenud emotsioonid. Ka näiteks vihas võib olla midagi positiivset- nt. hakkame tegutsema, muudame olukorda. • Evolutsiooniliselt vajalik – positiivne afekt lubab avastada uut, negatiivne kaitseb võimaliku ohu eest. • Individuaalsed erinevused. Iga inimene kogeb emotsioone erinevalt. Me tunneme neid ära, kuid kogemus on erinev. Nt. ärevad inimesed on väga erinevad. Erinevad on põhjused ja ka see, kuidas see väljendub. Emotsioonid ja atraktiivsus • Positiivne emotsioon toob positiivse hinnangu, negatiivne emotsioon negatiivse hinnangu. • Meeldimine vs. Mittemeeldimine. • Mõjutab kahel viisil: - otsene efekt – teine ütleb midagi head või halba
Machiavelli Valitseja 2. Et aga olen endale eesmärgiks seadnud kirja panna midagi kasulikku neile, kes sellest aru saavad, siis tundus mulle sobilikum käia tegeliku, mitte kujuteldava tõe jälgedes. Paljud on kujutanud vabariike ja riike, mida pole eales nähtud ja mille tegelikust olemasolust pole kunagi kuuldud; ja et see, kuidas elatakse, on niivõrd kaugel sellest, kuidas tuleks elada, kogeb pigem hukku kui püsimajäämist see hingeline, kes jätab tehtava selle nimel, mida ta tegema peaks - eks tule ju kõrvalekaldumatult ausat ja korralikku eluviisi järgida tahtval inimesel paratamatult hukkuda nende paljude keskel, kes pole head. Sestap on oma võimu säilitada tahtval valitsejal tarvis omandada võime mitte olla hea ning kasutada seda vastavalt vajadusele. 3. Jättes niisiis kõrvale valitseja kohta käivad väljamõeldised, arutlen tegelikkuses
Ostusõltlane kaldub olema madala enesehinnanguga ning talle on olulised sotsiaalne heakskiit ja müüja toetus. See on kindlasti midagi rohkemat kui halb harjumus. Tüüpiline ostusõltlane peab enne palgapäeva veidi raha laenama. Tunnused: • Ostab pidevalt asju, mida ei vaja • Ostab nii kalleid asju, mida ei võiks enesele lubada • On sageli võlgades, sest elab nö. üle jõu • Ostmise ajal kogeb rõõmsat erutust, pärast raevuni küündivat kahetsust • Ostmise ja võlgade pärast on alalises konfliktis kodustega • Tunneb end õnnetu luuserina, kui ei saa pidevalt poodelda • Peidab oma asjatuid ja kulukaid oste nii koduste kui iseenese eest (NB! – nagu joodik pudeleid). Protsess: nauding -> pohmelus ->masendus POPAI – üleeuroopaline tarbijate ostukäitumise uuring Ostjate tüübid • Naudingu ihaleja – naudib uute asjade ostmist
(armastus, kiindumus, tundesoojus), päritoluvanemlus(vanemate ja laste ühine ajalugu, ühised mälestused) ja vastutusvanemlus(hooldus, hoolitsus, vastutus). 16. lapse arenguperioodid (nimetused, vanus, mis seal toimub) lk 138 Imikuiga: 0-1 aastat. Õpib ära, et kisa peale tuleb kegei kohale, kisa=suhtlemine. Teisel kuul hakkab laps häälitsema. Kolmekuune naerab. 8-9kuuselt kujuneb välja mälu, mäletab tähtsaid isikuid. Hakkab võõrastama. Vanemate abil kogeb, et maailm on sõbralik ja meeldiv paik. Usalduse tekkimine vanemate suhtes. Maimikuiga: 1- 3aastat. Jookseb, hüppab, ronib. Tuleb toime eneseteenindusega (sööb jmt). Perioodi lõpuks on omandanud märkimisväärse sõnavara. On võimeline kujutlusmängudeks ja fantaseerimiseks. Iseseisvumine, oma mina leidmine ja oma tahte proovilepank. Koolieelikuiga: 3-6/7 aastat. Omandab võime kuulda, näha ja kogeda. Ellu ilmub tähtsaid isikuid juurde(igas vanuses)
p r o j e k t i õ p e t ) ja õ p p e k ä i k e ; …‖ Ja teisal: ‖ Töö – ja tehnoloogiaõpetusega taotletaks, et õpilane: ―— omandab tehnoloogia vallas l o o v a m õ t l e m i s e , oskuse õpitut uutes olukordades kasutada (RÕK:1075); — omandab oskuse k a v a n d a d a j a t e o s t a d a oma tehnoloogilisi ideid keskkonda säästvalt , arvestades esteetilisi ja eetilisi väärtusi, kvaliteeti ning otstarbekust; — kogeb eneseteostust sensomotoorse tunnetuse ja tehnilise tegevuse kaudu, tugevdab usku oma võimetesse , arendab ettevõtlikkust ja innovaatilisust;…‖ ― — arendab tehnilist taipu, omandab ü l d t e h n i l i s i t e a d m i s i , elementaarse kirjaoskuse ja orjenteerumisvõime tänapäeva t e h n o l o o g i a m a a i l m a s , hindab kriitiliselt tootmisprotsessi ning t ö ö e s e t (tööobjekti);
teiste poolt järgitud rajast kõrvale. 2. Et aga olen endale eesmärgiks seadnud kirja panna midagi kasulikku neile, kes sellest aru saavad, siis tundus mulle sobilikum käia tegeliku, mitte kujuteldava tõe jälgedes. Paljud on kujutanud vabariike ja riike, mida pole eales nähtud ja mille tegelikust olemasolust pole kunagi kuuldud; ja et see, kuidas elatakse, on niivõrd kaugel sellest, kuidas tuleks elada, kogeb pigem hukku kui püsimajäämist see hingeline, kes jätab tehtava selle nimel, mida ta tegema peaks - eks tule ju kõrvalekaldumatult ausat ja korralikku eluviisi järgida tahtval inimesel paratamatult hukkuda nende paljude keskel, kes pole head. Sestap on oma võimu säilitada tahtval valitsejal tarvis omandada võime mitte olla hea ning kasutada seda vastavalt vajadusele. 3
p r o j e k t i õ p e t ) ja õ p p e k ä i k e ; ... Ja teisal: Töö ja tehnoloogiaõpetusega taotletaks, et õpilane: -- omandab tehnoloogia vallas l o o v a m õ t l e m i s e , oskuse õpitut uutes olukordades kasutada (RÕK:1075); -- omandab oskuse k a v a n d a d a j a t e o s t a d a oma tehnoloogilisi ideid keskkonda säästvalt , arvestades esteetilisi ja eetilisi väärtusi, kvaliteeti ning otstarbekust; -- kogeb eneseteostust sensomotoorse tunnetuse ja tehnilise tegevuse kaudu, tugevdab usku oma võimetesse , arendab ettevõtlikkust ja innovaatilisust;... -- arendab tehnilist taipu, omandab ü l d t e h n i l i s i t e a d m i s i , elementaarse kirjaoskuse ja orjenteerumisvõime tänapäeva t e h n o l o o g i a m a a i l m a s , hindab kriitiliselt tootmisprotsessi ning t ö ö e s e t (tööobjekti);
inimeses endas (nt. kaks võrdselt meeldivat eesmärki, soov midagi saada ja soov sellest loobuda, kahe võrdselt ebameeldiva võimaluse vahel valiku tegemine) Väliskonfl. isikutevaheline, organisatsioonisisene, organisatsioonideväline 16 Konfliktlahenduse meetodid Meetod Mõjud sulle Mõjud teisele inimesele AUTORITAARNE Minu võit, sinu kaotus tunneb end süüdi peab võtma endale ebameeldiva ,,surveavaldaja" rolli peab kõik lahendused ise välja mõtlema ja ise vastutama kogeb sageli teiste pahameelt vajadused rahuldamata tunneb pahameelt tunneb end läbikukkununa tunneb end tõrjutuna,keegi ei hooli temast võib soovida kätte maksta KÕIKELUBAV Minu kaotus, sinu võit vajadused ei saa rahuldatud tunneb pahameelt, vaenulikkust kaotab eneseaustuse tunneb end läbikukkununa teised ei meeldi talle enam tunneb end süüdi, häbeneb isekas, nõudlik, ei tee koostööd raskusi meeskonnas kus ei lubata kõike ainult tema vajadused on olulised
tegelaskonnaga teos. Meeldis, kuidas tegelased läbi aja muutusid ja oma vigadest aru said. Honoré de Balzaci looming ja ,,Isa Goriot" analüüs 17991850 Elu: Sündis Kesk-Prantsusmaal Tours'i linnas. Balzac sai hea koolihariduse. Lõpetas Pariisi juriidilise kooli, kuid juristina ei töötanud kunagi. Tal oli palju ettevõtmisis, kuid kõik läksid pankrotti. Balzac kogeb omal nahal, et ausalt rikastuda on sama võimatu, kui ausalt varastada. Looming: Teda imetleti, kuna ta suutis teiste mõttemaailma sisse elada. Tema arvates on kirjanik ühiskonna teadlane. Ta jõuab järeldusele, et tuleb kirjutada vigadega, neid analüüsida. Viljeles jõgitomaani. Tema hiiglaslik teos: ,,Inimlik komöödia". ,,Isa Goriot" Väga hea realismi näide. Raamat ,,Isa Goriot" räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer'i pansioni elanikest
innustamisest või vastupidi sundusest. · Amotivatsioon olukord, kus indiviid ei leia ühtegi küllalt head põhjust tegevuses osaleda ega ole tal ka kavatsust ega energiat osaluseks. Indiviid ei taju seost tegevuses osalemise ja tulemuse vahel. Vallerand laiendas Deci ja Ryani enesemääratlusteooria hüpoteese ja moodustas küsimustike joonise: Kogeb stiimulit naudib tegevust Teostuse saavutamisega kaasnev nauding Integreeritud motiv. (välise ja sisemise motiv. vahel) Identifitseeritud motiv. (tegevuse väärtustamine kui enda poolt tehtud valik) Introjektiivne motiv. (teiste hoiakute , vaadete, motiivide omaksvõtt) Väline motiv (oluline näida teistele hea) AM (tegevuse ja tulemuse vahelise seose mitte nägemine) 16
inimesele kaugeks ja anonüümseks ning surm ise tunduvalt hirmuäratavamaks. Surmateema kõrvaletõrjumine on üks aspekte ulatuslikus ühiskondlikus arengus. Ideaalne surm nüüdisaegses ühiskonnas on kiire (loomulik) surm bioloogilise vananemise tagajärjel ja soovitavalt loomulikus põlvkondade järgnevuses. 2. Kui noore inimese elu katkeb ootamatult õnnetusjuhtumi tagajärjel, ilma kõiki inimelu loomulikke etappe läbimata, kogeb kogukond surma ebaõiglase ja traagilisena ning sellega on keeruline leppida. Noore inimese surma/hukkumise aktsepteerimiseks ,,ei olda valmis" ehk teisisõnu: lähedastel puudub surmaks ja leinamiseks valmistumise aeg, mis on kasutada ,,loomuliku" surma puhul. Kui päevakorda kerkib küsimus, kas on inimlik hoida inimest kuude kaupa valudes, on praegu vastus ühene: jah, on inimlik, olgugi et on valud. Inimene peab võimalikult kauem elama. Ometigi on üldlevinud arvamuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
