lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tema olemus? Mis on kasvatuse eesmmärgid? Füüsiline olemus - meeltega tajutav; inimese suhe oma kehasse; lasta ja täiskasvanud inimese füüsise erinevused; laps kogeb end läbi motoorika; väidetakse et arvutite ja asjade pärast lapsed degenereeruvad füüsiliselt.. Ürgsed instinktid kaovad. Akseleratsioon-inimesed on oma kogult kiirelt suurenenud. Emotsionaaline - Voldemart Pinn(?); ürgne - annab märku ohust/ümbritsevast; inimene on võimeline olema erinevates seisundites. Inimese arengutaset nöäitab ka see kui erinevaid emotsioone/tundeseisundeid on ta võimeline kogema/kui lai on tema tundeskaala
suuremaks kasvanud folliikul ning munarakk pääseb välja. Purunenud folliikulist moodustub kollakeha, mis eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakku pärast vabanemist 12 tunni jooksul ei viljastata, siis see sureb, folliikul kuivab ära, emaka limaskest irdub ning algab menstruatsioon. Suur osa naisi ei tunne ovulatsiooni, kuidas umbes 25% naistest kogeb alakõhus valusid. Kui mees ja naine naise viljaka perioodi ajal suguühtesse astuvad, see on aeg, mil ovulatsioon on äsja olnud või kohe algamas, on see eostumiseks sobivaim aeg. Kui seemnevedelik tuppe jõuab, paiskub sinna sadu miljoneid seemnerakke, millest vaid mõnisada jõuavad lõpuks munajuhadeni, kus võib toimuda viljastumine. Eostumise hetk sõltub ajastusest. Naises peab olema ootel küps munarakk, kui terve seemnerakk munajuhasse jõuab
Võrreldes eelmisega, pööratakse siin palju rohkem rõhku indiviidide subjektiivsetele tunnetele, väärtustele ja püüdlustele. Tervis on palju enamat kui haiguse puudumine; inimene on enamat kui bioloogiline organism. Seega ei piisa inimese tervisliku olukorra määratlemiseks tema füüsilisest läbivaatusest. Kui inimese püüdlused jõuda teatud eesmärkideni on takistatud (nt tema ihus oleva haiguskolde tõttu) ja kui inimene seda ise kogeb, siis on see tunnuseks haigusest. Holistlikus lähenemises ei saa inimese tervislikku seisundit lahutada tema enda arvamusest selle kohta (eelmise vaate puhul piisas füüsilisest läbivaatusest, inimese enda seisukoht polnud oluline). Kui biostaatilise lähenemise eesmärgiks oli haiguseelse olukorra (tervise) taastamine, siis siin aidatakse patsiendil läbimõtestada oma elu selle haigusega (kui nt kroonilise haiguse puhul pole täielik tervenemine võimalik)
Suremise elamistoimingut mõjutavad: Bioloogilised tegurid- surmaeelne haigus, surm, leinamine. Psühholoogilised tegurid- tõekspidamised, teadmised, tunded, kaotus. Sotsiokultuurilised tegurid- sotsiaalsed tavad, kaasaegne ühiskond, matused, religioon. Keskkonna tegurid- kodu, haigla, hospits. Poliitilis- majanduslikud tegurid. Suremisega seotud füüsilised tegurid: Valu- Suhtlemisprotsessis kardab inimene ilmselt kõige rohkem valu ja kuigi ta kogeb seda oma eluajal ka muudel asjaoludel, on surijal valu eriti raske taluda. On läbi viidus erinevaid uuringuid ja pikka aega oldi veendunud, et surija valu pole võimalik kontrollida, kuid nüüdseks on jõutud selgusele, et surmaeelne valukontroll narkootiliste valuvaigistite abil on võimalik ja seda tuleb rakendada. Valukontrolli põhiprintsiip on piisavalt tugevate valuvaigistite pidev andmine. Anoreksia, iiveldus ja oksendamine- pikaaegse surmaeelse haiguse üks lähikondlastele
(muusika taustal mere kohin, teemaks meri), siis järgmises kunsti tegevuses nõudsid nad sama muusikat lihtsalt kuulamiseks hoolimata sellest, et mere teemat seekord ei käsitletud. 5. Lapsele on tähtis eeskuju- rõõmus õpetaja = rõõmus laps. Muusikat ei saa õpetada kurja sõnaga, ainult heaga. Muusika peab andma rõõmsad tunded ja head emotsioonid. Ainult RÕÕM arendab. Kõik see mida inimene kogeb lapsepõlves, see saadab teda terve elu. Väga hea mõte, millest kinni haarata. Sest kui õpetajal on halb päev või paha tuju, on tunda, et ka lastel on konfliktid kergemad tekkima. Õpetajana peaksin meeles pidama, halva tujuga ei saa lastele ette anda raskeid tegevusi/ülesandeid või alustada millegi uue õppimist. Õpetaja peaks ise tundma ja teadma, kuidas tema emotsioonid ja hoiak lapsi ja õpetatavat mõjutavad. Uusi
Küsimus 1 Küsimuse tekst Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: Vali üks: a. on tegemist kasvava mastaabisäästuga b. firma kogeb kahanevaid tulusid c. ei saa midagi kindlat väita d. on tegemist kahaneva mastaabisäästuga Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevas on õige: Vali üks: a. Nõudluskõver on täielikult elastsed nii TKF kui ka TK turu jaoks b. Täieliku konkurentsifirma (TKF) nõudluskõver on absoluutselt elastne, samas kui täieliku konkurentsi turu kõver on negatiivse tõusuga c. TKFnõudluskõver on negatiivse tõusuga, samas kui täieliku konkurentsi turu nõudluskõver
ka hariduse valdkonnas on õppimine käsitletav ümbritseva maailmaga kohanemisena. Sellest arusaamast lähtudes on mõistetav, et klassis õpitav ei piirdu üksnes õppeainega. Õpilase käitumises toimub teisigi muutusi, mis aitavad õpilasel klassi ja kooli keskkonnaga kohaneda. Näiteks võib õpilase õpimotivatsioon tõusta kui ta tunneb aine õppimisest rahuldust, või hoopis langeda kui ta pidevalt kogeb ebaõnnestumisi. (Mikser, 2013) 4 2. ÕPIVALMIDUSE OLEMUS Sotsiaalministri 27. Märtsi 2001. A. määrus nr. 36 “Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele” ütleb, et õpivalmidus on õpilase hoiakuline ja tunnetuslik valmisolek õppimiseks, mis oleneb õpilase tervise seisundist, erivajadustest ja kooliväsimusest. (RTL, 2001)
paremakäelistel siis vasakult. Puhkus on eduka vaimse töö oluline eeldus. Väga suure tähtsusega nii vaimse kui füüsilise töö puhul on uni. Uni taastab vaimset ja kehalist jõudu ning värskendab Sind ennast. Igapäevaste tegevuste kavandamine on lihtsam, kui inimene koostab endale päevakava. Emotsioonid on sündmustest või tegevusest saadud vahetut elamused. Need tekivad seetõttu, et inimene kogeb muudatusi enda sees, ümbritsevas keskonnas või teistes inimestes. Positiivne mõtlemine on rõõmus ellusuhtumine, enesekindlus ja heade eesmärkide nimel tegutsemine. See aitab probleeme edukamalt lahendada ja oma võimeid paremini ära kasutada. Positiivselt mõtlev inimene on heatujuline ning meeldiv kaaslane nii endale kui teistele. Otsustamine on valikute tegemine. Kui pead otsustama, tee kindlaks, kuidas Sinu võimalused langevad kokku Sinu huvidega
kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib selleks ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. Stress on vältimatu osa meie elust. Isegi täieliku lõõgastuse seisundis kogeb inimene mingil määral stressi. Stressil on üle 120 erineva sümptomi, kuid see ei ole haigus, mida tablettidega ravida saab. Hea stress ja halb stress : Parasjagu stressi on hea ja vajalik, sest paneb meid tegutsema. Ülemäära suur ja kauakestev pinge hakkab aga elu pärssima. Oma olemuselt on stress bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, õnnetunne, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtle mine endas.
· "Zadig ehk Saatus" (alapealkirjaga ,,Idamaine lugu") - Allegoorilise raamatu sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. · ,,Candide ehk optimism" rüütli- ja seiklusromaani paroodia. Candide, lihtsameelne noormees, satub koos oma õpetaja Panglossiga täbaratesse olukordadesse ning saab tunda elu kibedust. Süütu noormees kogeb, et vägivald on igapäevane, seaduserikkumine normaalne, teesklus iseenesestmõistetav ja kurjus alati võidul. Siiski õpib Candide ka oma katsumustest seda, et elu ülekohtule ja karmusele vaatamata peab iga inimene ,,harima oma aeda". · ,,Mikromegas" nimitegelaseks on teise planeedi elanik Mikromegas, kes tuleb Maale (,,parimast parimasse maailma") 6. Rosseau- prantsuse valgustaja
joomise ja unevajaduse eiramine võib tekitada eluohtlikke seisundeid. Üldjuhul ei saa maniakaalne patsient ise oma seisundist aru ning samuti teda ümbritsevatel inimestel võib esialgu jääda mulje kui tegusast inimesest, kellega paljud läbi ei saa. 5. Ärevus ja ärevushäired Kõige olulisem on siiski probleemi teadvustamine ja abi otsimine, alles siis on võimalik seisundile anda õige diagnoos ning määrata ravi. Ärevus on loomulik tunne, mida kogeb mingil eluhetkel peaaegu igaüks. Erinevad olukorrad kodus, puhkehetkel ja tööl võivad tekitada närvilisust ja ootusärevust, kuid see tunne möödub tavaliselt kiiresti. Eristatakse mitut ärevuse liiki. Kartust tegeliku ohu ees nimetatakse hirmuks. Ärevust, mis on seotud mitmesuguste eluprobleemidega, nimetatakse muretsemiseks. Ärevus kuulub tervise juurde, aidates vältida ohtlikke olukordi, arvestada ebaõnnestumise riskiga ja leida motivatsiooni raskuste ületamiseks.
tunda tänu enesepettusele või mõistmatusele. Subjektivistlik õnnekäsitlus (Pojman 2005:129) ütleb, et õnn on vaataja silmades. Sa oled nii õnnelik, kui sa arvad end olevat- ei rohkem ega vähem. Iga inimene on just nii õnnelik kui ta tunneb end olevat. Teine isik ei saa öelda meile, kas me oleme õnnelikud või mitte. Inimesed ei näe üksteise sisse, nad ei tea, mida teine hing tunneb või kogeb. Seda kõike peab ise tunnetama ja tajuma, kas ollakse antud eluperioodil õnnelik või mitte. Kui inimene tunneb end õnnelikuna, on ta õnnelik, isegi siis, kui teised inimesed ta eluviisi või kombeid põlgavad. Õnn on suhteline mõiste. Iga inimene võib õnnelikuks saada, kui ta teadvustab endale, mis on tema õnn ja kuidas püüelda õnnelikkuse poole. Mõttejõud on kõige tugevam jõud, see võib liigutada paigast nii seinad kui panna tundma õnnelikkust
Seda protsessi on seletatud järgnevalt: õppimise alguses ollakse väga innustunud ja õppimisele keskendutakse üsna intensiivselt. Nii tekivad kiiresti uued teadmised ja oskused. Tekib tunne, et lõpptulemus on peatselt saavutatud. Kuna vilumuste saavutamine nõuab siiski palju harjutamist ja rutiinset kordamist, kus edusammud pole enam niivõrd märgatavad, võib tekkida tüdimus, mis vähendab motivatsiooni. Kui motivatsioon taastub, hakkavad tulemused taas paranema. Iga õppija kogeb õpingute käigus vähem või rohkem motivatsiooni langust. Motivatsiooni tugevdamiseks on välja pakutud järgmisi võtteid (Beljajev & Vanari 2005: 33): - määra õppimismotiivid ehk mõjuvad põhjused pingutamiseks; - sea endale reaalsed eesmärgid; - naudi õppimist; - suhtu õppimisse positiivselt; - määra kindel ajakava; - ära mõtle õppimisele vabal ajal; - võrdle oma varasemaid õppimistulemusi praegustega; - selgita välja, mida on oluline õppida;
• Nt Oxfordi religioonifilosoof Richard Swinburne (sünd. 1934) väidab kangekaelselt, et parim seletus neile (ja paljudele teistele) nähtustele ongi see, et eksisteerib Jumal/Looja. Swinburne on teist. Religioosne kogemus ja neuroteadus • Religioonide oluliseks lähtekohaks on müstilised religioossed kogemused. • Tänapäeval uuritakse neid kogemusi neuroteaduslike vahenditega. • Mis täpselt toimub selle inimese ajus, kes mediteerides või palvetades kogeb ekstaatilist ühtsust kõiksuse või Jumalaga või muud sellist? Miks usuvad inimesed üleloomulikku? • Evolutsioonibioloogilised küsimused ja seletused • Milline on religiooni funktsioon bioevolutsioonis? • Kas religioon aitab inimesel keskkonnaga paremini kohaneda ja annab looduslikus valikus eelise või on religioon evolutsiooni kõrvalprodukt? 8 Kirjandus Law, Stephen 2008. Filosoofia, Tallinn: Varrak, lk 139-159. Russell, Bertrand 2002. Miks ma kristlane ei ole
nägema, peame olema kindlad, et ülesanne on õpilasele jõukohane ja tal on olemas kõik vajalikud vahendid selle sooritamiseks. Kui laps märkab, et klassi ette vastama kutsutuna hakkavad tal käed higistama, süda kiiremini lööma ja hääl värisema ning lugemisel lähevad sõnad sassi, võib ta kaotada usu sellises olukorras hästi hakkama saada. (Psühhol. seisund) Lk 1-45 2010 III kooliaste Inimene tegutseb, käitub selles keskkonnas, mida ta kogeb ja mõistab – see on käitumiskeskkond. Õpetamise ja õppimise vaatepunktist on olulisim mõista, et õpetatakse ja õpitakse käitumiskeskkonnas, mille sisu ja olemuse määrab iga selles keskkonnas oleva indiviidi isiklik vaatepunkt. Õpetajat õpilase õppimise kontekstis peaks aga huvitama ainult need omadused, mis on õpetuslikult informatiivsed – s.t omadused, mille tundmise alusel saab õpikeskkonda kujundada õpilasele vastavaks ja tema arenemist võimalikult hästi toetavaks
Vangistus avaldub romaanis mitmel erineval viisil: füüsiliselt, emotsionaalselt, filosoofiliselt, poliitiliselt ja majanduslikult. Näiteks hämmastab kuulus põgenemiskunstnik Harry Houdini rahvahulki oma võimega põgeneda igast suletud alast. Avalikult demonstreerib ta vabadust vangistustest. Siiski ei saa ta oma võidukäikudest mingit rahulolutunnet, sest eraviisiliselt takistab tema emotsionaalne kinnisidee ka pärast tema surma emotsionaalset vabanemist. Tate kogeb New Yorgis viibimise ajal ka vangistustunnet ning üritab "põgeneda" Lawrence'i, Massachusettsi, Philadelphiasse ja teistesse paikadesse. Omand Kogu romaani vältel väidavad tegelased asju, mis pole nende omad, olgu siis suhete (Evelyn koos väikese tüdrukuga), varguse (Morgani varastatud kauba kogumine ja Coalhousei järgnev Morgani raamatukogu ülevõtmine) või kultuurilise omastamise kaudu (Peary käsitlus eskimotega)
200 0 100 10 20 30 40 50 60 70 80 1) Millised on tootmiskulud? . 100 200 280 350 2) Kui suur on keskmine tootmiskulu erinevate tootmiskoguste korral? 100 200 280 350 3) Millise tootmiskoguseni ettevõte kogeb kasvavat mastaabisäästu? Ülesanne 4.27 Tabelis on toodud saiakeste nõudluskõver kooli kohvikus ühe päeva kohta P Q, tk. TR, kr MR,kr 23 0 21 10 19 20 17 30 15 40 13 50 11 60 9 70 7 80 5 90 3 100 1) Arvutage kogutulu ja piirkulu ning kandke saadud arvud tabelisse 2) Vastake küsimustele
2. Kasvatus-sihipärane mõjutamine III INIMESE ENESEKASVATUS E. SISEMINE AKTIIVSUS Mõjuteguriteks on: a. ajastu, ühiskondlikud normid b. kultuurikontekst c. tehnika areng d. tervis IGA INIMESE ELUKAAR ON AINULAADNE, INDIVIDUAALNE! Iga elukaare juurde võivad kuuluda kriisid. KRIIS on arengus esinev loomulik tugev tundlikkusperiood, mille läbimine loob võimaluse uue sünniks. Kriis ei pea alati kaasa tooma elutraagikat. Samas läbi valu me küpseme. Iga inimene kogeb kriisi, kui satub endale tähtsasse olukorda ja tal pole valmis tegevusmudeleid. Osa kriisidest käib elu normaalse kulgemise juurde. Sellised on ka psühholoogilise küpsemise kriisiperioodid. Normaalseid kriise on raske eristada psüühilistest häiretest. Kriiside ja häirete vahel on järgmised olulised erinevused: soodsatel juhtudel võib kriisidest saada positiivse kogemuse. Nad on inimest edasiviivad, uusi psüühilisi kohanemisviise ja tegevusvalmidust loovad sündmused.
Last ei tohi sundida. -Pähe tuupimine ei ole õppimine, mõistma peab sius. -Emile oli ta kasu laps. Eelnevalt andis 5 last lastekodusse, kuna polnud sel hetkel raha, et neid kasvatada. -kehva ja vaimu tuleks harmooniliselt arendada -lapsele ei tohi anda liiga varakult täiskasvanuliku teadmisi, ta peab selleks ennem ise valmis olema. Arengustaadiumid inimest arendavad raskused, mis tuleb ületada 1.imikustaadium sünd-2 ea -laps kogeb meeldivat ja ebameeldivat-> dualism -kogeb maailma vahetult meelte abil 2.varane lapsepõlv -2-12 ea -õpib kõnelema kõndima -saab ise hakkama -hakkab mõistma põhjuseid 3.hiline lapsepõlv -12-15 ea -suudab abstraktseid/teaduslike probleeme lahendada, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist 4.noorus -15- ...ea -algab üleminek täiskasvanu ikka
Normaalseks arenguks vaja tüüpilist, ootuspärast stimulatsiooni. Hilisemalt ja täiskasvanueas "kogemusest sõltuv" õppimine: vaja on sisendit, et suudaksime uut infot omandada ja et neuraalsed süsteemid säilitaksid oma funktsionaalsuse. Rikastatud kasvukeskkond rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik Kognitiivne areng Piaget' arengustaadiumid Vanusevahemik, Staadium, Arengulised stiimulid 2.eluaastani Sensomotoorne periood kogeb maailma läbi tajude ja tegevuste (vaatamine, puudutamine, suhu panemine) Objekti jäävus Võõristamine 2. 6. eluaasta Operatsioonide-eelne periood asjade representeerimine sõnade ja kujutluste läbi, kuid puudub loogiline mõtlemine Sümboliline mäng Egotsentrism Keele areng 7. 11. eluaasta Konkreetsete operatsioonide periood oskab mõelda loogiliselt konkreetsetest sündmustest, mõistab konkreetseid analoogiaid, sooritab aritmeetilisi
paneb jne. Lapsevanem saab last tema valikutes jälgida ning aidata tal mõista seoseid valiku ja tulemuse vahel. Sel eluperioodil on täiskasvanul eriti oluline mõista, et väljakujunenud usaldussuhe lapse ja vanema vahel saab määravaks ka täiskasvanueas. 3.4. eluaastal areneb intensiivselt tundeelu. Laps samastub oma soost vanemaga ja vaimustub teisest soost vanemast. Teda hakkavad huvitama sugupooli käsitlevad teemad. Selles vanuses on lapse tunded tugevad ja keevalised ning ta kogeb tihti sisemist vastuolu. Laps vajab mõistvaid, siiraid ja turvalisi lähedussuhteid. Selles vanuses on lapsed väga loomingulised, sepitsevad muinasjutte, joonistavad, leiutavad kujutlusmaailma olendeid jne. Viies ja kuues eluaasta. See on kiire õppimise ning vaimse arenemise periood. Tuleb tähele panna, et laps õpib, samastudes täiskasvanutega, jäljendades nende kõneviisi ning tõekspidamisi. Õige ja vale eristamist õpetavad lähedased inimesed, keda laps usaldab. Kui
aastal magistridiplomi. Naine on olnud mitmetel aastatel erinevate asutuste stipendiaat ja saanud palju tunnustust mitmel rahvuslikul ja rahvusvahelisel konkursil. 5. veebruari kontserdil esitati Franz Schuberti (1797-1828) „Talvise teekonna“ laulutsüklit, mis koosneb 24-st palast. „Talvine teekond“, üks Schuberti kolmest laulutsüklist, ei hõlma ühe kindla meeleoluga palu, vaid laulust laulu toimub erinev situatsioon, kus kirjeldatakse armastusest pettunud noormeest. Pettumuses kogeb ta mitmeid erinevaid negatiivseid emotsioone. „Võõrana ma tulin ja võõrana lähen taas.“- nende värssidega algab „Talvine teekond“, üks tuntumaid romantismiajastu laulutsükkleid, millega Schubertil õnnestus inimese valu väljendada. 1. Head ööd Laulutsükli esimene pala on moll-helilaadis, mis teeb üldmulje kurvameelseks. Bass laulab saksa keeles kõiki laule. Meloodiat saab kirjeldada voolava ja nukrana. Pala on madalas helistikus
andmestiku puudumine (ei saa adekvaatselt testida); piiramatu paindlikkus, suur seletusjõud. Liiga deterministlik, suur keskendumine häiretele, liialt rõhutatakse inimese varjukülgi, inimeste käsitlemine emotsionaalsete monstrumitena. Humanistlik (eksitentsialistlik) psüh: 1950ndatel protestiks psühhoanalüüsi ja biheiviorismi vastu. Emots kontrollimise ja silmakirjalikkuse vastu. Ideaalne inimene kogeb sügavaid emots-e ja jagab neid vabalt teistega. Uuritavad teemad: mina, eneseaktualisatsioon, vaimne tervis, loomingulisus, inimese olemus, individuaalsus, olemuse mõtestamine. Carl Rogers (1902-1987): teooria psühhoteraapiast ja muutuste protsessidest. ,,Hum psüh oli tore eksperiment, aga kahjuks läbikukkunud, sest psüh-s pole humanistlikku mõttesuunda ega teooriat, mida võiksime pidada hum psüh teadusfilosoofiaks".
ülespoole; 23.d; pikal perioodil saab firma varieerida kõiki sisendeid, seega pole firmal mingeid püsikulusid TFC; 24.b; tuletame meelde, et mastaabisääst e mastaabiökonoomia (economies of scale) ilmneb, kui kulud ühe tooteühiku kohta langevad (ehk ATC väheneb), samal ajal kui tootmismaht kasvab; seetõttu näitab U- kujuline ATC kõver nimelt mastaabisäästu kuni ATC kõvera miinimumpunktini; kui aga ATC hakkab toodangu suurenemisel kasvama, kogeb aga firma negatiivset mastaabisäästu; 25. 1.b vt ka eelmine küsimus; 2.c pikal perioodil valib firma minimaalsed ühikukulud; valitud toodangukoguse x juures on minimaalsed toote kohta tulevad kulud keskmise kogukulukõvera ATC2 järgi; 26.a; sisuliselt on tegemist kasvava mastaabiefektiga (increasing returns to scale), mis väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb
üksi olemine, pealesunnitud isolatsioon Tegevused üksinda olemise korral: Passiivne: nutmine, magamine, mitte midagi tegemine, ülesöömine, meeleolu parandamine ainete abil Aktiivne: õppimine ja töötamine, sport, jalutamine, lugemine, kinos käimine Sotsiaalne kontakst: sõpradele helistamine, külastamine jne Armukadedus- emotsionaalne reaktsioon, mida kogetakse suhte ohtu sattumise korral Seda kogeb konkreetne isik (kogemused, individuaalsed tegurid nt enesehinnang-miks peaks keegi tahtma minuga kokku jääda?) Stress, äravus, mure, segdustunne, ohvriks olemise tunne) KONFLIKT- lahkheli ootuste, vajaduste, huvide jms vahel. Viitab muutuse vajadusele. DESTRUKTIIVSED- suhteid kahjustavad KONSTRUKTIIVSED- lahendusi andvad POS: aitab vältida depresiivsust, viha, ärevust, ebakindlust, aitab kohaneda, süvendab suhteid, tõstab teadlikkust teistest
Kasvatus Lapsele tuleb kodus õpetada head kombed, ausust, distsipliini, sõna kuulamist. Lapsed panevad proovile ka vanemate kannatust, näiteks kui viskavad end kassa järjekorras kohuli maha, et midagi saada. Sellisel juhul tuleb laps kutsuda korrale ja võimalikult vähe näägutada ja süüdistada. Emotsioonide tähtsus Emotsioon on haarav nähtus. Tunne on siinkohal täpselt piiritletud termin, mille all mõeldakse seda, mida inimene emotsioonidega seoses isiklikult tunneb ja kogeb. Näiteks neid elamusi, mis esinevad koos niisuguste meeleseisunditega nagu hirm, vihastumine, meelehea, ebakindlus või rahutus. Lapsed näitavad hirmul ja mingi vägivalla all välja vaid kartust, kui laps aga teismeline suudab juba vastu hakata. Kui hirmutavad ja valulised kogemused kas siis kehalised või hingelised, ühtepuhku korduvad on tagajärjeks see, et ühendus kogemuste ja aju tööaparatuuri vahel muutub nii otseseks ja automaatseks või autonoomseks, et edaspidi võib
esineda ei saa, esineb vaid lõhnahallutsinatsioone. Kuid need võivad olla ka väga erilised. Seda sama oli märkinud autorile ka Heather A. Ta märkis, et hallutsinatsioone ei saa tavaliselt kuidagi defineerida ühe kindla lõhnana. Osa inimesi hallutsineerivad kindlat lõhna - selle tekkimist võib mõjutad mingi muu kontekst. Laura H., kes kraniotoomia tagajärjel lõhnataju peaaegu täielikult kaotas, kirjutas ta autorile, kuidas ta aeg ajalt kogeb lõhnu, mis tunduvad täiesti usutavad, kuid pole just päris sellised nagu ta mäletab. Kuigi inimesed suudavad tajuda ja ära tunda ligikaudu 10 000 lõhna, on võimalike lõhnadea tajutav arv suurem. Osasi hallutsineeritud lõhnu on võimatu kirjeldada, kuna see ei sarnane millegile tegelikusele, mis on läbi kunagi kogetud. Uusi, ennenägematuid kogemusi võibki tegelikult pidada lausa hallutsinatsioonide kullaprooviks, sest kui aju reaalsuse piirangutest
1. Suur seadus Mida külvad, seda lõikad. Ühtlasi on see tuntud kui põhjuse ja tagajärje seadus. Mida iganes me endast välja laseme, see pöördub meie juurde tagasi. Kui me ihaldame õnne, rahu, armastust ja sõprust, siis peame olema õnnelikud, rahumeelsed, armastavad ja käituma tõeliste sõpradena. Karma toimib tervikuna läbi mitme elu. Näiteks, võid kohata kedagi, kes on elanud head elu, olnud teiste vastu lahke ja helde, kuid kogeb elus kannatusi. Karma seaduse järgi on see inimene mingil hetkel käitunud nii, et on põhjustanud need kannatused. Võib arvata, et ilmselt käitus ta halvasti eelmises elus, kuid seisab alles nüüd silmitsi oma varasemate tegude tagajärgedega. [3] 2. Loomise seadus Elu lihtsalt ei juhtu, see nõuab meie osalust. Universumiga oleme me kõik üks, nii seest kui ka väljast. Meid ümbritsev annab vihjeid meie sisemise seisundi kohta.
autorile kasuisa. Sealt peale muutus lapsepõlv pigem piinavaks kui helgeks. Sellega võibki kinnitada Pauli ja grofi sõnu, et kodu on koht, kus rajatakse elu õnn ja õnnetus- määrates väikese inimese saatuse, mida tal tuleb kanda elu lõpuni. Kahjuks on autor saanud kodust kaasa palju valusaid kogemusi ja mälestusi, mis elavad ka tänases päevas. Ülo Vooglaid on kirjutanud, et kodu kasvukultuuri kujundamine sõltub eelkõige kõigist seal elavaist täiskasvanuist. Enamasti kogeb laps eelkõige oma ema ja isa tõekspidamisi ja väärtusi. Autor arvab, et kui vanematel pole õigeid tõekspidamisi ega väärtushinnanguid, siis ei kujune neid ka lastel seni, kuni nad vanematega koos elavad . Lembe Allik Väikemõisa väikelastekodu direktor ja peaarst on öelnud kodu kohta, et kuni 5-nda eluaastani on lapsele olulisim arengukeskkond kodu, mitte välismaailm ega sõbrad. Seetõttu pole ilmtingimata vajalik, et see kodu asuks samal territooriumil, kust laps pärit on (2002)
enesemääratlustest, väärtustest ja muust sarnasest, mida võib tüüpiliselt leida Hofstede viie dimensiooni äärmustes. Inimesed on sotsiaalsed olevused, ja nad omandavad oma oskused rühmadest, kuhu nad kuuluvad. Alateadlikult hindate iga olukorda lähtuvalt oma kultuuriliste tõlgenduste võrgustikust. Kultuuri saab defineerida kui midagi, mis eristab üht inimrühma teisest. Kultuurišoki astmed: 1.Mesinädalad – Siin kogeb saabunu turisti huvi ja elevust, kuid tema põhiline identiteet on seotud kodumaaga. 2.Eksimine – See aste hõlmab eraldumist kõigest senituttavast. Inimene tunneb, et on üle ujutatud uue kultuuri nõudmistest ja uue keskkonna stiimulitest. Ta tunneb end eksinuna, häbistatuna ja ebakompetentsena. 3.Ärritus ja vaenulikkus – Uus kultuur, millega kaasnevad raskused ning mis pole sama mõistetav ja tuttav kui oma kultuur, kutsub tüüpiliselt esile viha ning vastumeelsust. 4
andmestiku puudumine (ei saa adekvaatselt testida); piiramatu paindlikkus, suur seletusjõud. Liiga deterministlik, suur keskendumine häiretele, liialt rõhutatakse inimese varjukülgi, inimeste käsitlemine emotsionaalsete monstrumitena. Humanistlik (eksitentsialistlik) psüh: 1950ndatel protestiks psühhoanalüüsi ja biheiviorismi vastu. Emots kontrollimise ja silmakirjalikkuse vastu. Ideaalne inimene kogeb sügavaid emots-e ja jagab neid vabalt teistega. Uuritavad teemad: mina, eneseaktualisatsioon, vaimne tervis, loomingulisus, inimese olemus, individuaalsus, olemuse mõtestamine. Carl Rogers (1902-1987): teooria psühhoteraapiast ja muutuste protsessidest. ,,Hum psüh oli tore eksperiment, aga kahjuks läbikukkunud, sest psüh-s pole humanistlikku mõttesuunda ega teooriat, mida võiksime pidada hum psüh teadusfilosoofiaks".
kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole aga hea läbirääkija, tal ei pruugi jätkuda kannatust ja tolerantsust eriarvamustes kompromissi otsimiseks. 6 Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged tõusevad koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal, aga ka kooliaasta lõpul, kui üldine õpihuvi hakkab kustuma. Suur hulk õpilasi kogeb ajutist või pidevat stressi seoses kehva edasijõudmisega mõnes aines (tüdrukud sagedamini füüsikas, poisidvõõrkeeltes jne.). Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikele lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele
õiglast tasu, vaid olukorda, kus töö on lapse jaoks üle jõu käiv (mitte eakohane) ja põhjustab lapse tervisele, vaimsele arengule või hariduse omandamisele kahju. Sellise ärakasutamise hulka kuulub näiteks lapstööjõu või laps- prostituutide töölerakendamine. (www.vaimukad.ee/user_files/Lapsepolv_puue_ja_vagivald.doc lk.7- 8) 6 4. Koduvägivalla mõju lapsele Vägivald on nii ahistamine, mida laps ise kogeb, kui ka pereliikmete kannatuste pealtnägemine. Koduse vägivalla mõju lapsele on laiaulatuslik Füüsiline ja vaimne tervis · Stress, ärevus, söömishäired, unehäired, depressioon. · Negatiivsed emotsioonid: abitus, üksildus, närvilisus, ärrituvus, häbi, süütunne, hirm, piinlikus. · Süüdistab ennast kodus toimuvas, muretseb pidevalt vanemate pärast ja varjab kodust olukorda kõigi teiste inimeste eest. Mõju pereelule
suhtluse vormi, tulemuslikkust, kiirust, efektiivsust distantsilt. (http://www.topway.ee/teenindustest.htm) Lisaks on võimalus müügipersonali hinnata ka mystery shopping (MS) käigus (eesti keeles ka testost, ostutest, pimeost, prooviost, kontrollost), mis on meetod teeninduse kvaliteedi hindamiseks. MS-ga hinnatakse teeninduse või teenuse kvaliteeti läbi kliendi pilgu millist teenindust siis klient ikkagi reaalselt kogeb? Meetod on suunatud nii nõrkade kui ka tugevate külgede kindlakstegemisele, seega ei otsita ainult vigu, vaid hinnatakse kogu teenindust. MS-i eesmärk ei ole üldjuhul välja selgitada, mida konkreetset töötajat valesti teevad, eesmärgiks on saada võimalikult objektiivset ja kasulikku tagasisidet teeninduse kvaliteedi kohta tervikuna, kogu protsessi kohta esitatakse vormikohane aruanne. (http://www.teenindaja.ee/teenindajale/mystery-shopping/)
Arvestustest 4.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 4 ► Arvestustest 4.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 33,00/33,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist Õige ressursside kombinatsiooni, mille puhul 19 20 21 22 23 24 Hinne 1,00 / 1,00 isokulu joon on isokvandi...
„Minge üles mägedele“, mida võib pidada ka tema elutööks. Traat on selle teose kirjutamisel toetunud arhiividokumentidele, perekondlikule pärimusele ja mälestustele. Ajastu kattub „Tõe ja õigusega“, mistõttu võib „Minge üles mägedele“ vaadelda kui lõunaeestilise paralleelina. Tegelaste elu täidab igapäevane ränkraske töö, sel ajal, kui ajastu oma sõdade ja mässudega laostab moraali ja õhutab kurjust. Peategelane kogeb lähedast surma, vägivalda ja ülekohut nii riigivõimu kui ka kaasinimeste poolt. Traadil on ka kaks lugu tänapäeva naisest, küll aga erineva sisemusega. „Ingerit“ peetakse üheks ilusaimaks armastusromaaniks eesti kirjanduses ning selle nimitegelane on Traadi üks helgemaid tegelaskujusid. „Rippsilla“ ülitundlik Ola heitleb seevastu sisekriisides, mille on põhjustanud olme- ja abielumured ning ka inimeste pidetud. Rippsild koos kuristikuga on
baneda ning isa sureb. Timmi elu muutub täielikult – võõ- Timm saaks paruni üle kavaldada, kuid see ei õnnestu. rasema sunnib teda raha teenima minema. Hipodroomil Parun vajab Timmist naeratava näoga fotot, selleks lae- lubab parun aidata Timmil võita ja soovib vastutasuks, et nab ta talle tema naeru viieks minutiks. Timm kogeb taas, Timm müüks talle oma naeru. Kuna Timm vajab raha, sõl- mis tunne on omada oma naeru, ning teeb katse paruni mibki ta paruniga lepingu. Üsna pae jõuab talle kohale, et lossist põgeneda, kuid see ebaõnnestub ja parun saab ta võidab küll kõik kihlveod, kuid on kaotanud oma naeru.
Melaniin annab ühtlasi nahale värvuse. Pärisnahas asuvad rasunäärmed, higinäärmed, närvid, veresooned, lümfisooned, karvanääpsud, lihaskiud, närviretseptorid ning nahavigastusi parandavad rakud. Nahk kaitseb imiku nahaaluseid kudesid hõõrumise, bakterite, viiruste, vedelikukaotuse ja UV-kiirguse kahjuliku toime eest. Samuti osaleb nahk lapse soojusregulatsioonis, ainevahetuses ning hingamises. Nahk on ka tunde-elund, mille kaudu kogeb imik ümbritsevast keskkonnast erinevaid stiimuleid: soojust, külma, puudutust, survet, valu, jne. Vastsündinu ja imiku nahk erineb täiskasvanu nahast. Võrreldes täiskasvanutega on imikutel naha pinna ja keha ruumala vahekord suurem (imikutel 700 cm 2/kg ja täiskasvanutel 250 cm2/kg). Samuti on imikute pärisnaha ja marrasnaha vaheline sidekude nõrk, marrasnahk õhem ja vähem elastne, mistõttu on naha kaitsefunktsioon nõrk
teadmatus (rumalus) Usutakse, et peale surma jääb (inimese?) hing 49-ks päevaks nn. "vaheolusse" ja selle lõppedes võib ükskõik millal uuesti sündida (taassünd, sisenemine uude tsüklisse). Budismi põhikord on munklik, vahendiks on mõtlus, (alg?)eesmärgiks on oma "mina" (isikupära?) kaotamine. Saavutanud nirvaana (nt. meditatsiooni käigus), lakkab inimeses maailma tajumine väljakujunenud mõistete või meeleorganite kaudu, järgi jääb n.ö. teadvuse puhas olek. Inimene kogeb ja tunne(ta)b maailma vahetult, mõistete vahenduseta, samas ei saa kogetut mõistetega edastada. Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: 1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb) 2. kannatus, rahulolematus, viletsus (eelnevast tuleneva ebakindlusega) 3. minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada) Põhisuunale omane on ka osavõtmatus ühiskondlikest suhetest. Kunagi pole budism omanud keskset võimu (vastupidi katoliiklusele)
Need keskkonna elemendid mis ei ole samas peres üles kasvavatel lastel ühised (näiteks sõbrad, sünnijärjekord). Robert Plomin - uuringud näitavad, et jagatud keskkonna mõju inimese arengule on väike, sest samas peres üles kasvanud lapsed on peaaegu sama erinevad kui erinevates peredes kasvanud lapsed (kui esimeste geneetilist sarnasust mitte arvestada). See ei tähenda, et perekond (lapsevanemad) lapse arengut üldse ei mõjuta, vaid seda, et iga laps kogeb perekondlikku keskkonda omal moel. Judith Harris Lapsevanemad ei oma inimese arengule pikaajalist mõju. Suhtlemine eakaaslastega on lapse normaalse arengu jaoks palju olulisem, kui suhtlemine vanematega. Sünnijärjekorra uuringud. Sünnijärjekord (birth order), see mitmenda lapsena ollakse perre sündinud, on üks oluline mittejagatud keskkonna element, sest see on samas peres kasvavate laste jaoks erinev (v.a. mitmikud). Frank Sulloway
Humanistlik teraapia keskendub inimese eneseväärtustamisele, ideaal mina ja reaalse mina erinevustele ja positiivsetele külgedele. Seda ei kasutata enam tihti kuid teatud määral kindlasti. Humanistlikule psühholoogiale iseloomulikud jooned on kogemusliku õppimise käsitlemises. Püütakse alati jätta asjade tõlgendamisest vaba avatud mudel. Humanistliku teooria kohaselt ei ole vaja inimest jälgida, sest inimesel puudub see, mida ta ise tunneb, kogeb ja tõlgendab. Humanistid usaldavad inimese enda kompetentsust. Humanistid väidavad et õppimine on uute tõlgenduste, oletuste, kogemuste, mõtestamiste, analüüside, prognooside, üldistuste katkematu rida. Õppimisviisid on väga erinevad. Iga inimene toob õppimisse omaenese kogemusi ja teadmisi mis rikastavad edaspidist psühholoogiat. Õppimise eesmärk ei saa olla ainult teadmiste ja oskuste omandamine. Teadmisi ja oskusi
lapselt julguse end eesti keeles väljendada, põhjustada rühmakaaslaste negatiivset suhtumist temasse ning lapsel madalat enesehinnangut. Vigade parandamisel piisab, kui õpetaja kordab vigase lause õige variandi, millega samuti ei tohiks liialdada. Kui õpetaja iga lapse lause alati ühe kordab või laseb tal endal üle korrata, siis on karta, et mõnel lapsel kaob üldse julgus suud 8 lahti teha. Ta kogeb iga päev ebaõnnestumisi, mis asetab ta emakeelekõnelejatega ebavõrdsesse olukorda ning kahandab keeleõppeks vajalikku õpimotivatsiooni (Rannut 2003: 98). 9 Kokkuvõte Kakskeelsus ehk bilingvism on kahe keele võrdselt täiuslik valdamine (Kirch 1988). Beker (1995:6) defineerib kakskeelsuse käsitlemisel nelja erinevat keelevõimet, mille osas võivad kakskeelse inimese keelevõimed erineda: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine.
oma suurte säärikute ja oma vöörihma ja oma leivakotiga tillukesena kõrge taeva all seda teed sammub, mis ta ees kulgeb..." lk 60) Noored sõdurid saavad kiiresti tunda, mida tähendab sõdida, võidelda, tappa, ellu jääda... Turmtuli, gaasirünnakud, killurahe muutuvad igapäevaseks asjaks. 3. Tagalas. Kanali vastaskaldal elavad kolm prantslannat, keda poisid külastama lähevad, ujudes öösel ihualasti üle vee, võttes kaasa külakostiks toidumoona. 4. Puhkusele saadetud Paul kogeb kodus, kui väga teisiti näevad sõda kõrvaltvaatajad, kes räägivad kangelastegudest ja vastastele ärategemisest, teadmata tegelikult, mida tähendab reaalne sõda. Ta ei suutnud enam leida midagi rõõmustavat, hing oleks nagu tühjaks saanud. Kõik tundus võõrastav, kõik oli möödas. Ema haigus (vähk). Pärast puhkust on Paulil veelgi raskem rindele naasta. (,,Ma poleks iial tohtinud siia tulla. Seal, väljas, olin ma ükskõikne ja sageli lootusetu nüüd
eest. Inimesed, eriti noored, kelle elus muusika on tähtsal kohal, kutsuvad selle sageli alateadlikult appi olukordades, kus nad ei suuda valitseda olukorda. Muusika teeb sel juhul selle inimese eest justkui psüühilist tööd, jagab tema tundeid ja nõnda leevendab pingeolukorda.[1] 4 Kooris või orkestris musitseerides saab inimene tunda end olulise ja kuhugi kuuluvana, ta kogeb proovides ja esinemistel õnnestumisi ja suurt emotsionaalset laengut, see on eriti vajalik noortele kes ei ole veel ennast leidud. Samuti näitavad uurimistulemused, et kollektiivne musitseerimine, sealhulgas kooris laulmine, aitab parandada immuunsust ning vähendada viirushaigustesse nakatumist.[1] 3.2 Muusika mõju Muusika toimet on teaduslikult uuritud juba 19. sajandi lõpust alates. Enamik inimesi mõtleb, et me tajume muusikat vaid oma kõrvadega
sojourner) selleks, et eristada neid sisse- ja väljarändajatest, kellel koju pöördumise plaanid puuduvad. Käesolevas peatükis analüüsime põhjalikumalt kolme peamist ajutise viibija liiki: turiste, välisüliõpilasi ja võõrtööjõudu. Turistid Turistid liiguvad enamasti koos oma kultuuriruumist pärit kaaslaste grupiga ning mööda eelnevalt paika pandud marsruuti, mistõttu kokkupuuted kohalike elanikega on vähesed ja/või piiratud. Iga turist kogeb suuremal või väiksemal määral kultuurisokki. Kokkupuuted kohaliku elanikkonnaga ja kultuurisoki intensiivsus on ka otseses seoses turismiliigiga suurema tõenäosusega ootavad need omal käel reisivat kultuuri- või 4 pärandituristi, mitte niivõrd ranna- või linnapuhkusel viibijat. Olenemata reisi olemusest võib inimene reisil kokku puutuda tundmatute bakterite, kummaliste
Teekonna lähteallikaks pole mitte reaalsus, vaid autori teadvus, tema individuaalne mälu ja pilk, ent ka kujutlusvõime, mis kokku moodustavad erilaadselt toimiva omailma. Nii nagu võõrasse unenäkku on võimatu tungida, ei suuda ka lugeja kuigi mugavalt siseneda HÖ maailma. Millised tunded minategelast Surnud mehe majas valdavad? Meest tundis, et ta ei tohiks seal olla. Õhk oli just kui paks ja ängistav. Milliseid unenäolisi seiku ta kogeb? Kui alguses tundub kõik nii selge, siis järgmisel hetkel muutub pilt väga häguseks. Mõtesta lahti barokiliku elutunnetuse juhtmotiiv: elu on unenägu. See, mis toimub meie unenägudes on seotud kuidagi meie igapäeva elu ja sündmustega, unenäod on nagu meie hingepeeglid. Mälu labürintlik arhitektuur Surnud mehe maja on vaadeldav kui mälu metafoor ja liikumine selles kui meenutamine. Maja siseehitus ja
raske mõista nagu lindude lendu läbi õhu." 3 kalliskivi: ,,Varjun Buddhas, ,,Leian pelgupaiga ärganus, varjun dhammas, leian pelgupaiga õpetuses, varjun sanghas." leian pelgupaiga sõpruskonnas." ÕIGE MÕTLUS ,,Munk on alati valvel oma aistinguvõimete uksel, olles talitsetud kõige selle suhtes, mida ta kogeb oma viie (taju)meele ja kuuenda, teadvuse-sisese meele abil, süvenemata lähemalt ainelistesse üksikasjadesse. Nii on ta kaitstud ahnuse ja pettumuse eest, halvad mõisted ei valitse teda ja ta naudib häirimatut õnne. Siis saavutab munk täpse jälgimisvõime ja täieliku teadlikkuse sellest, mis ta on, olgu ta tulemas või minemas, vaatamas, harjutamas, kandes oma kuube ja kaussi, ning kõigis oma igapäevase elu toimingutes,
Koolistress Referaat 2004 Ühel päeval on see kõik kohal - võimatult varane tõusmine, kontolltööd, hunnik kodutöid, sinu meelest teenimatu tunnihinne, mõne õpetaja "heasoovlik" nägemus su tumedast tulevikust, kellegi nõmedad kommentaarid jms. Tere, koolistress... (1) Kindlasti on neidki, keda see koll kunagi pole kimbutanud. Neil pole ka kooliskäimise vastu ilmselt midagi ja nad oskavad võtta igast päevast kõik, mis võtta annab. Aga probleemid käivad ikka mööda inimesi. Õppetöö Paljud teavad aga oma kooliajast neid pingelisi päevi, mil matemaatikavalem, võõrkeele väljend või aastaarv kuidagi ei tahtnud meelde jääda, mõni õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Raskused füüsikas, keemias, matemaatikas (enamasti tüdrukutel), võõrkeeltes (enamasti poistel), pikad tööpäevad (peale kooli on ju ka kodutööd) jne mõjuvad painajalikult. Või siis mõnel puhul hoopis vastupid...
on rohkem huvitatud oma sisemiste tugevuste ja võimete avastamisest, on motivatsioon märkimisväärselt erinev. Sellisel juhul on oluline teha vahet nende turusegmentide vahel, kuna turundusstrateegiad, mis sobivad ühele segmendile, ei sobi tavaliselt teise segmendi vajadustega. Juba on selgunud erinevad seiklusturismi segmendid traditsionaalne aktiivne puhkaja, ökoturist, kes otsib kogemusi ning samal ajal kogeb ka riske ning välismaa turist, kes reisib üle mitme riigi piiri. Turunduse poolest on turu segmentimine väga oluline ja seda tuleb teha väga hoolikalt, et saaks vastu võtta õigeid turundusotsuseid ja teha iga segmendi kohta just nende vajadustele vastav turundusplaan. Indiviidid varieeruvad oma riskile lähenemise strateegiate poolest ja riskist arusaamise poolest. Need arusaamad tulenevad osaliselt igaühe erilistest oskustest.
See omakorda seondub tervisliku elustiili, füüsilise tervise, paremate õpitulemuste, produktiivsuse, täisväärtuslikemate inimsuhete ja parema elukvaliteediga. See võimaldab realiseerida oma potentsiaali, ära tunda oma võimeid ja tulla toime muutustega. Positiivse vaimse tervisega inimene: Tunneb end hästi ja rahulolevana, on enesekindel ja positiivse enesehinnanguga, suudab nautida elu, naerda ja lõbutseda, suudab toime tulla stressirohkete olukordade ja muutustega, kogeb erinevaid tundeid, sest elu on pidevas muutumises ning sündmusterikas, tunneb, et elus valitseb tasakaal, hoolib iseendast: nii oma vaimust kui kehast, hoolib teistest inimestest. Vaimse heaolu saavutamise ja säilitamise eeltingimuseks on tervislik elustiil. Samuti peab igapäevaste kohustuste ning rõõmu ja rahulolu pakkuvate asjade vahel peab valitsema tasakaal. Kindlasti usun, et tervise mõistes on ülioluline enesehinnang. Ensehinnang räägib inimese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
