nii palju pättust teinud, on ka ingel. Ei suuda uskuda! Pika peale mõeldes hakkas mõtlema, et kui ta on ka ingel, siis ei ole mõtet mehe peale inimlikul moel tige olla. Ta lahendas paljusid probleeme enda jaoks ära. Teie ju teate, et te olete inglid ja tulete siia füüsilisse kehasse tundeid kogema aga tunded me mõtleme ise välja loome ise! Kuidas käib tunnete loomine? Kõigepealt on teis olemas kolmsus: hing, vaim ja keha. Hing mõtleb välja, vaim annab selle tunde ja keha kogeb ja karjub siis selle tunde käes. Siis tekib tagasiside ja mõte: miks mu elu on nii õnnetu! Siis läheme tagasi selle negatiivse mõtte juurde, millega me selle negatiivse tunde lõime, mida me siis süüdistame iseennast! Miks mu elus on igasugust jama, miks mu elu on nii halb, miks mu elus ei ole edukust, jne. Hing on see, kes tahab saada kogemusi ja ta ei tee vahet, kas see on positiivne või negatiivne. Ta tahab kogeda tundeid. Mida rohkem ta kogeb, seda põnevam ja rikkam on teie elu
kui inimest tervikuna. See kehtib ka õendushetke käsitledes – reageeritakse intuitiivselt mingis konkreetses olukorras, vaadeldes patsienti ja tema haigust tervikuna. Fenomenoloogia aitab mõista õendushetke kui sügavat intuitiivset arusaamist sellest, mida patsient antud hetkel tunneb (kogeb) ja vajab, ning reageerimist sellele. 2) Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid. Õendushetke iseloomustab kõigepealt tajumine ning arusaamine, mida patsient kogeb ja tunneb, seejärel arusaam, mida patsient vajab (Artiklist: „Ma tundsin tema allasurutud frustratsiooni ja meeletut pinget” - patsient ei saanud liigutada ega rääkida, tal oli raske hetk.→ „Ma karjun sinu eest”- õde pakkus, et maandab pingeid patsiendi eest). Õe pakutav tugi sõltub konkreetsest situatsioonist ning patsiendist. Selleks võib olla lihtsalt kuulamine, puudutus, julgustamine etc. Iseloomulik on ka õendushetkele järgnev rahulolu
innovatsioonide suhtes. Selleks võeti võrdlemiseks kaks tähtsat ressurssi, mille roll on üüratult suur kõikides ettevõtetes, teadmised ning finantsid ning kuidas just nende piiritlemine avaldab mõju innovatsioonide arengule. Teadustöö autor püstitas seega ka kaks hüpoteesi: "Intensiivsus, millega ettevõte on võimeline arendama radikaalseid innovatsioone, on positiivselt seotud ulatusega, mida ettevõte kogeb teadmiste piiratusest" ning "Intensiivsus, millega ettevõte on võimeline arendama radikaalseid innovatsioone, on positiivselt seotud ulatusega, mida ettevõte kogeb finantsilistest piiratusest". Oma teadustöö käigus jõudis autor järeldusele, et tema püstitatud hüpoteesid osutusid tõeseks. Eriti kehtib see teadmiste piiratustest, autor leidis, et just nendest on võimalik üle saama ettevõtlikut käitumist kasutades, mis soodustab
Kaassõltuvus – see on sõltuvushaigust põdeva inimese pere (lähikonna) psühholoogiline seisund. Kainelt elavad lähisugulased on sellise haige puhul emotsionaalselt tema haigusega seotud. Need lähedased mitte ainult ise ei kannata, vaid ehitavad oma perekonnas üles sellised suhted, mis takistavad sõltuvushaigel terveneda. Lähisõltuvus Lähisõltuvus saab alguse varases eas. Paarisuhe toimib üsna sarnaselt sellega, kuidas meid lapsepõlves on armastatud. Kui laps kogeb emaarmastust, saab ta kinnitust kogu eluks, et on hinnatud ja armastatud iseendana. Ta oskab luua hoidvaid ja armastavaid suhteid ja annab selle oskuse oma armastusega edasi ka lastele. Kui väike laps ei tunneta kõige tähtsamate inimeste lähedust, heakskiitu, toimuvad lapse hinges muutused. Sellise taustaga inimesel puudub sisepilt väärtuslikust ja julgest endast. Ta lepib kergesti haigettegeva ja rahuldust mitte pakkuva suhtega ja püüab seda elus hoida
ennast avardada. Unelmate täideviimiseks vajab elusolend tahtejõudu, kindlust ja soodsaid tingimusi. Loomingulise eneseteostuse kaudu tunnetab inimene vabadust. Ta jõuab rahuloluni ja naudinguni, mis innustavad uutele tegudele. Kas eneseteostuse jätkumine kujuneb iseenesest välja? Õnn ei pruugi olla vaid ühekordne. Eneseteostuseni jõudmine saab kujuneda nii vaevatuks kui piinarikkaks. Vaevalisel teel eneseleidmiseni kogeb seikleja takistusi, nagu kadedus ja ihnus. Irving Stone`i teoses "Elujanu" avastab kunstnik Vincent van Gogh endale elu mõtte just eneseteostuse abil. Autor kirjutab:"Vicent van Gogh sai hakkama naise, kodu ja terviseta, ta sai hakkama sõpruse ja armastuseta. Kuid ta ei saanud hakkama selleta, mis oli suurem kui ta ise: mis oli kogu ta elu- loominguvõime ja loomisrõõmuta!" Igaüks ei suuda loobuda elu elementaarsetest osadest,
· eri kate eri tootrpaketis kui klient läheb TE-sse, on tal kujutlus oodatavast hinnast, mis on kui hinnastandard mida mõjutavad: · viimane hind(viimati maksis supp 25EEK) · õiglane hind(klendi subjektiivne arvamus) · keskmine kind(keskelt läbi igal pool on sama hind) · kõrge hind(üle selle ma lihtsalt ei maksa selle eest) · tulevikuhind · toote hinna heakskiitu mõjutab keskond · kui klient kogeb, et ettevõtte tooted on korikurtntide omadest millegi poolest erinevad, ei ole turuhinnal enam tema jaoks tähtis · tuleb leida tõmbenumber Hinnakujundusel tuleb arvestada: · kulutusi · kliente · konkurente · Hinnakujunduse lähtekohaks on arvestulik hind mis on hind? · hind on toote väärtus rahas väljendatuna mis on menüü?
oma tegelikkuses? - Kõik olemasolev on eristamatu, kaalutlematu ja ei lase enda üle otsustada. · Seega, kuidas tuleks meil maailma asjadesse suhtuda? - Tuleb hoiduda otsustamast nähtumuste olemuse üle, kuna nende kohta pole võimalik anda ühtegi selget määratlust, millele ei võiks samaväärse õigusega vastu seada vastandlikku väidet. · Ja mis tuleneb sellisest suhtumisest meie jaoks? - Erapooletu hoiaku tulemusena kogeb inimene ataraxia't ja apatheia't ehk rahu ja meelekindlust. Pyrrhon 360 eKr 270 eKr
ORGASM MIS ON ORGASM? Orgasm e. seksuaalne kliimaks on seksuaalse naudingu haripunkt, millega kaasneb intensiivne rahuldustunne. Reeglina (kuid mitte alati) on orgasm seksuaalakti lõpptulemus, mida võivad kogeda nii mehed kui ka naised. Orgasmini jõutakse siis, kui puudutused, seksuaalvahekord, fantaasiad või eneserahuldamine on erogeenseid piirkondi ja suguelundeid stimuleerinud nii kaua, et mõnutunne lõpeb meeldiva lõõgastusega. Füsioloogilises mõttes kestab orgasm mõne sekundi ja sellel ajal tõmbuvad naise tupe lihased rütmiliselt kokku. Mehe orgasmi ajal toimub tahtele allumatute lihaste kokkutõmme, millega kaasneb praktiliselt alati seemnepurse. Iga inimene kogeb ja kirjeldab orgasmi erinevalt. Enamasti tuntakse orgasmi ajal naudingu ja rahulduse tunnet. Alati ei saa seksuaalvahekorras mõlemad partnerid või üks partneritest orgasmi või tajuvad p...
sihtriigid Kes on pagulane? • Pagulane o Tagatakse Eestis kolmeaastane elamisluba • Täiendava kaitse saaja o Ei kvalifitseeru pagulaseks • Varjupaigataotleja o (staatus kehtib kuni Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni) • Rahvusvahelise kaitse saaja o Tunnustatud kui pagulane, Eesti elamisluba • Immigrant o Inimõigused kodumaal EI OLE ohus, vabatahtlik lahkumine Mis süvendavad pagulaskriisi ning kust pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia, Montenegro
VEEPROBLEEMID LAURA SAUNAMETS 2018 SISUKORD PUHTA VEETA VEEPUUDUS MAAILMAKAARDIL KAPLINNA VEEPUUDUS FAKTE VEEKRIISIST KUIDAS OLUKORDA PARANDADA? PUHTA VEETA 884 MILJONIT INIMEST ELAVAD IGAPÄEVASELT ILMA PUHTA VEETA (1 INIMENE 9-ST). TEXT KAPLINNA VEEPUUDUS ESIMENE SUURLINN, KES KOGEB SELLIST KRIISI 2015. AASTAKS OLID PAISUVEED 50% ALANENUD PÄEVAS KASUTAMISEKS 50 LIITRIT VETT MEETMED: PESUVESI WC-S KASUTUSSE, ÄRAVOOLU MIDAGI EI LASTA, ANUMAD, KAUSIS PESEMINE... FAKTE FAKTE VEEKRIISIST NAISED JA LAPSED VEEDAVAD 200 MILJONIT TUNDI PÄEVAS VETT TASSIDES AAFRIKAS NAISED KÕNNIVAD CA 6 KM 18 LIITRI VEE JAOKS IGA PÄEV 800 LAST (ALLA 5. A) SUREB KÕHUAHTISUSSE REOSTUNUD VEE PÄRAST 90% LOOMUPÄRASTEST HAIGUSTEST ON VEEPÕHISED KUIDAS OLUKORDA
Meditatsioon Triin Pajanen Meditatsioon on üks teadvuse vorme. Meditatsioon on erinevate tehnikate rakendamine meie meelte vaigistamiseks ning neutraalsele kanalile lülitumiseks, kus teadvus keskendub meie igapäevastest mõtetest ja muredest vabale sisemisele reaalusele ning olemusele. *Mis on meditatsioon? Meditatsioon annab meile rahutunde, vaigistab liigsed emotsioonid, teeb meid sensitiivsemaks, valvsamaks, intuitiivsemaks ning vaoshoitumaks. Järjepidev mediteerija kogeb sügavat sisemist rahu ja õnnetunnet. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. *Mida aitab mediteerimine? Meditatsiooni abil saavutatava teadvusseisundi (sanskriti k samad...
kõrged ootused. Ohustatud inimesed on ärimehed, meditsiinitöötajad, õpetajad, sotsiaaltöötajad, tippjuhid... Kuidas ära tunda läbipõlenud inimest? Inimene on ärrituv, tundlik, vaenulik, kahtlustav Töö on tema jaoks kaotanud tähenduse Tähelepanu ja mälu on halvenenud Ta ei tunne end piisavalt tunnustatud olevat Sisemine motivatsioon on vähenenud, puudub huvi ja entusiasm Ideaalid on kadunud Kogeb abitust, lootusetust Kuidas vältida läbipõlemist? Töö ümberkorraldamine Täiendkoolitused- juhile ja alluvatele Töötaja teisele tööle üleviimine Suhtlemisvigade parandamine Töökeskkonna parandamine Töö vääriline tasustamine Puhkuse ja töö tasakaalustamine Uuringud on näidanud, et 87% Eesti elanikkonnast on stressis ning 38% on seostanud oma pingeid tööga.
Teooriaga seotud põhimõisted Enesehooldus. Enesehoolduse rekvisiidid. Universaalse enesehoolduse rekvisiidid. Arengulised enesehoolduse rekvisiidid. Tervisest kõrvalekalde rekvisiidid. Terapeutilise enesehoolduse nõue. Enesehoolduse esindaja. Sõltuvus-hoolduse esindaja. Õenduse kava. Abistamismeetodid. Põhilised järeldused Inimene peab pidevalt investeerima oma tervisesse ja oma keskkonda. Võime käituda teadlikult enda ja teiste eest hoolimisel. Küps inimene kogeb piire enda ja teiste eest hoolitsemisel ja investeeringu tegemisel. Teadlikult käitumist arendatakse. Struktureerutid inimeste grupid hoolitsevad ja vastutavad teineteiste eest. Orem'i õendusabi määratlus Õendusabi on eneseabi säte, mis on terapeutiline elu ja tervise säilitamisel, haiguste või vigastuste taastumisel. Õendusabi on teenus inimestele, mitte meditsiini tuletis. Õendusabi edendab patsientide eneseabi eesmärgi. Orem'i õendusabi protsess koosneb 3 astmest:
Kõrvetised ANETT MARIE ASTOK 9A KLASS TOILA GÜMNAASIUM Mis on kõrvetised? Kõrvetised on rinnakutagune põletav valu, mis kiirgub mööda rinnakut üles kaela ja kurgu suunas. Põhjuseks on happelise maosisaldise tagasivool söögitorru, mille limaskesta ärritusest tekib valuaisting (reflukshaigus). Kõrvetised tekivad enamasti pärast söömist, pikali- või kummargilasendis. Iga päev kogeb kõrvetisi kuni 10% inimestest, korra nädalas kuni 15% ja korra kuus kuni 44%. Reflukshaigus Reflukshaigus on seisund, mida iseloomustavad maosisu tagasiheitest tekkinud tüsistused (söögitorupõletik, astma, kõripõletik jt) või refluksisümptomid, mille korral inimese elukvaliteet on oluliselt halvenenud. Sagedasim reflukshaiguse põhjus on söögitoru alumise sulgurlihase talitluse häire, mille korral peptiliselt aktiivne (seediv) maosisu võib sattuda söögitorru.
inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Nii kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega. 3 1. Alkohol ja tervis Alkohol avaldab peale joomist kohest mõju kõigile organitele ja kudedele. Alkohol imendub verre, lahustub veres leiduvas vees ja jõuab vere kaudu kiiresti kõigi rakkudeni, sealhulgas närvirakkudeni, mille tulemusel kogeb alkoholi manustanud inimene heaolutunnet. Väheneb ka reaktsiooni kiirus ning suuremate koguste puhul võib olla häiritud koordinatsioon ja mälu. Alkohoolsed joogid mõjutavad vere alkoholisisaldust (alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt, sõltuvalt inimese soost, kehakaalust, vanusest, geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja muudest asjaoludest, näiteks sõltuvalt sellest, kas alkohoolsete jookidega
meeleheite). Lõpuks siiski meeleheide- viib järg staadiumi. 2)eetiline (töö, abielu, kohustused. sokrates).kombed, üh.k, pere, roll, tõsidus, reaalsus, tasakaalukus, põhimõtted, rahulolu endaga. Meeleheide viib taas järg sttadiumisse. 3)Religioosne (kõik v ei midagi, relig kirg, Abraham-valmis jumala käsul poja ohverdama). üksindus, subjektiivsus, moraalist loobumine, traagika, kannatus, pinge, otsingud, heitlus, ehtne usk. In kogeb kuristikku enda all, hirmuga tekib tung sinna viskuda, üles vaadates kogeb julgust, rõõmu. K õnnetu armastus Regine. Arthur Schopenhauer- ''maailm kui tahe ja kujutlus''. H vastu, kõik ei ole vaim, vaid tahe. H idee, et vabadus saabub kauges tulevikus ja üksikisikul erilisi valikuid ei ole, ei meeldinud S'le, kes ei leppinud sellise protsessiga, ''rahutus''. S eeskujud: Platon, Kant, budism. Kantilt põhijaotus- Maailm jag asjaks iseendas ja asjaks meie jaoks
Peategelase iseloomustus. Tundmused, mõtted, mälestused, hoiakud, olemasolu õigustatus, iseenda otsimine. Alustuseks julgeksin kohe tõmmata paralleeli peategelase ja autori vahel, ühest rääkimine nõuab mingil määral ka teise kaasamist, kogeb peategelane teoses ju läbielamisi, mis selgelt tulenevad autori isiklikust identiteedikriisist või püüdest enesemääratluse otsinguile ning teose minategelase kaudu püüab ta selgitada eksistentsi vajalikkust/mõttetust ja eksleb teel hingerahuni. Antud peatükkides iseloomustab minategelast taas pealesuruv tõelisuse igav leigus, samuti läbib teksti ka tegelase teatav valiku-ja otsustusvabaduse puudumine, teisisõnu valdab üldine ettemääratus
kehas füsioloogilised ümberkorraldused, mille kutsub esile ajuripatsi nõristatav hormoon oksütotsiin. Hormoonid muudavad naise väga tundlikuks lapse seisundis toimuvate muutuste suhtes ja see aitab emal paremini häälestuda tita vajadustele. Mis on Baby blues ? Baby blues on kergem kurvameelsus, mis on füsioloogiliste muutustega seotud normaalne reaktsioon. Algab sünnitusel järgnevatel päevadel ja kestab tavaliselt kuni kolm nädalat. Seda kogeb 50-75% noortest emadest Tüüpilised tunnused on: nututuju, ärevus, närvilisus, kurnatus. Riskitegurid Kuigi hormonaalsed muutused tekivad pärast sünnitust kõigi naiste organismis, pole ometi kõigil depressiooni. Riskitegurid: 1. Geneetilised (depressioon emal või mõnel teisel lähisugulasel). 2. Bioloogilised (varem põetud depressioon, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine). 3. Psühholoogilised (raske suhe emaga, vahel ka ülikriitiline isa, ema
tegema ja vaeva nägema.Õnn ei seisne alati rahas.Inimesed ,kellel on vähe raha võivad olla ka väga õnnelikud. Rikkuse all ei mõisteta alati õnne.Õnn peitub väikestes asjades.Samuti on ka suur tähtsus iga inimese jaoks armastusel, sest elu üks oluline osa on armastada, olla armastatud ja luua oma perekond. Tih ti ka pere,lapsed,sõbrad on õnn.Õnn on inimeses endas.Õnnelik saab olla igaüks omamoodi. Samal ajal aga, inimene, kes kogub elutarkusi, kogeb koguaeg midagi uut ja on õnnelik selle kõige üle,mida ta teeb, elab vägagi rikast elu, sest vahel piisabki isegi juba sellest, kui ollakse oma elu üle õnnelik. Ühiskonnas on väga palju erinevaid inimesi, kes elavad kõik omamoodi.Iga uus kogemus,teadmine või sõber teebki juba elus rikkamaks. Mitte keegi ei saa valida, kuhu keskkonda, milliste inimeste sekka ja millisena sündida. Arvatasti suur osa inimestest sooviks sündida rikkusesse ja võimalik, et
matemaatikavalem, võõrkeele väljend või aastaarv kuidagi ei tahtnud meelde jääda, mõni õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Õppimine on juba iseenesest märksa pingestavam protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged tõusevad koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal, aga ka kooliaasta lõpul, kui üldine õpihuvi hakkab kustuma. Suur hulk õpilasi kogeb ajutist või pidevat stressi seoses kehva edasijõudmisega õppetunnis. Viimasel ajal on uueks pingekoldeks kujunenud vaesemaist peredest pärit, kehvemini riides ning napi taskurahaga varustatud laste alaväärsuse ja kibestumise tunne. Sest üha tähtsamaks näib kujunevat see, kui uhkeid rõivaid keegi kannab, mida ta endale poes või koolipeol lubada võib ja kui sageli ta teistele saab välja teha. Suured
võimalikest valikutest kõige parem?" Nõustun Leibniziga öelduga, et unenägudes tõesti mõtleme välja ilma vaevata asju, (millest ärkvel olles tuleks kaua mõelda, et neid üldse avastada) kuigi minuarust näevad und ka loomad. Vähemalt osa neist. Teksti lõpus Autor kirjeldab peamiselt, et Jumal pakub meile armastusväärselt ja omakaupüüdmatult naudingut ja ülimat heaolu. Kuid miks siis osad kogevad seda rohkem ja teised jälle vähem. Ning mille järgi otsustab kes kui palju kogeb. Ja üleüldse kus asetseb Jumal? Tema looming on küll meie ümber aga tema ise? Kas ta asetseb nurkadest koosnevas eraldi ruumis või on Jumal maailma algallikas, kes kasutas selle loomiseks iseendalt võetud osasid ja ise haihtus või jäi igaveseks lihtsubstantsiks. Kuigu Autor väidab, et kõik on Jumalat täis. Antud teksti põhjal jäi palju nö. lahtisi otsi ja küsimusi. Muidugi oli samas ka väga õpetlikke ja meeldejäävaid lauseid. Nagu ,,Eimiski on lihtsam ja kegem kui miski".
4. Turustuskanali ülesanne Turustuskanali ülesanne on eemaldada tõkked kauba tootja ja kliendi vahelt. 5. Mida tähendab väärtusahel? Väärtusahel tähendab, et toodete voo juhtimisel tarnijalt tarbija suunas suurendavad logistika ja turunduse tegevused tarneahelas liikuva toote lisandväärtust. 6. Millest koosneb kasum ja millal toimub tehing? Kasum koosneb toote omadustest ja sellest, kui täpse ning usaldatava koostööpartnerina klient müüjafirmat kogeb. Tehing toimub, kui hind ja toote kvaliteet ja müüjafirma tegevuse kvaliteet vastavad kliendi ootustele 7. Kuidas saavutab firma konkurentsivõime suurenemise? Firma saavutab konkurentsivõime suurenemise tehes väärtustoimingud madalamate kulutustega või paremini kui konkurendid. 8. Millest sõltub firma edukus? Tarbijad otsustavad, milliseid pakkumisahelaid toetada ning milliseid hüljata nad hääletavad oma aja, tähelepanu ja rahaga selle ettevõtte
miks eri rahvad on teda pidanud õnnelinnuks. Rännutee. Meie suitsupääsukeste asurkond kuulub Ida-Euroopa regiooni: rõngastatud lindude rändeleiud näitavad, et meie linnud kasutavad idapoolset rändeteed. Läbi Poola, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria kulgev rändetee jätkub seejärel ilmselt Vahemere idarannikul (leiud Liibanonist ja Iisraelist). Kaugränduri ohtlik elu. Pääsukese pikal rändeteel leiab väga erisuguse looduse, kliima ja inimasustusega paiku. Lind kogeb nii öökülmi ja lumetorme, kõrbe praepannikuumust ja liivatorme, troopilisi vihmavalinguid ja lopsakat küllust kui ka hävitavat põuakuivust. Niisama muutlik on pääsukese kuvand. Detsembrist veebruarini pääsukesed sulgivad: vahetavad välja kogu sulestiku, sealhulgas lennu- ja manööverdusvõime tagavad tiiva- ja sabasuled. Õhus saaki jahtiva ning palju rändava liigi elus on see suhteliselt lühike ajajärk erakordselt tähtis. Nii kasvav uus sulestik
Urie Bronfenbrenner 1917-2005 Urie Bronfenbenner oli Vene-Ameerika psühholoog, kes pidas tähtsaks arengu ökoloogia uurimist ning pakkus välja ühe mõjuka arengukästiluse Ta rõhutab vajadust uurida "arengut kontekstis" ehk arengu ökoloogiat. "Ökoloogia" tähendab keskkonnatingimusi, mida inimene või organism kogeb või millega on otseselt või kaudselt ühendatud. Bronfenbrenner kujutleb seda ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees oleva süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. Mikrosüsteem on esmane keskkond (kodu, lasteaed, kool, mängu-ja koolikaaslased), milles laps või noor areneb, saab kogemusi ning loob isikliku reaalsuse. Kodu füüsiline vorm ja sisustus (nagu
orkestris pillimängia. Teose suurimaks probleemiks oli oma pere lagunemise ja üksikemaks jäämisega harjumine. Ta armastas ja tahtis meest tagasi, ta ei suutnud leppida, et meest polnud enam tema kõrval. Jah, probleem lahenes, sest naine käis nn "põhjas ära" ning peale seda hakkasid asjad jälle paremuse poole liikuma ning ta unustas Mario ning mõistis viimaks, et ei armasta ega vaja teda. Teose peamine idee on näidata, kuidas inimene kogeb ja läbib oma suhte ning pere lagunemise tagajärgi. See on lugu, kuidas naine taas jalule saab peale rasket lahkuminekut. Kuidas ja mida ta tunneb ning kuidas õpib peale suurt masendust eluga edasi minema. Midagi uut ma küll raamatust teada otseselt ei saanud, kuid pani mõtlema kui hullusti võib mõjuda lahkuminek pärast 15st koos oldud aastat ja jäämine päevapealt kahe lapsega üksikemaks. Pealegi
Kvaliteet 04.03.2014 Kvaliteet on asja, toote, teenuse, info omadus(ed) ja täpne vastavus otstarbele, vajadustele ja nõudmistele ehk standarditele, tarbimisomaduste kogum. Üldiselt liigitatakse kvaliteeti järgmiselt: Välimine kvaliteet ehk kvaliteeditase mida kogeb/mõõdab teenuse kasutaja ning sisemine kvaliteet ehk kvaliteeditase mida ettevõte on seadnud oma sisestele protsessidele (kauba ladustamine, tellimuste komplekteerimine). Transpordis mõistetakse kvaliteedi all taset, millega transporditeenuse pakkujad täidavad teenuse kasutajate poolt etteseatud ja nendega kokkulepitud funktsionaalseid nõudmisi. Nähtavasti ei saa rääkida " kõrgest kvaliteedist" või "madalast kvaliteedist", vaid pigem saame me rääkida kas kvaliteet on piisav või mitte. Kvaliteet on väga tähtis näitaja kauba või teenuse valikul. Kvaliteet võimaldab firmadel eristuda teistest firmadest...
armulaud. · Luteri kirikus on ainsateks sakramentideks ristimine ja armulaud · Ristimise läbi võetakse inimene kiriku liikmeks. See toimub ainult üks kord elus ja selle aluseks on Jeesus Kristuse käsk. Väikelaste puhul ühendatakse nime panek ristimisega. Ristimine ja armulaud · Püha Õhtusöömaaja kordamise praktikast on sündinud armulaua sakrament. Selle tähendus on eri kirikutes mõne aspekti osas erinev. Enamasti mõistetakse siiski, et armulaual kogeb inimene osadust Kristusega, aga ka kõigi elavate ning surnud kaaskristlastega. Erinevad sakramendid · Meeleparanduse sakramendiks ehk pihiks nimetatakse katoliku kirikus sakramenti, mille käigus inimene saab andeks oma patud. · See toimub meeleparanduse tulemusena. · Õigeusu kirikus nimetatakse seda sakramenti patutunnistamise sakramendiks. Erinevad sakramendid · Abielu sakrament on katoliku kirikus ja õigeusu kirikus ning ka luterluses
Artist Filmi arvustus “Artist” on südamlik ja meelelahutuslik kummardus Ameerika klassikalisele kinole. Tegemist on mustvalge tummfilmiga, kus tegevus leiab aset Hollywoodis ja jutustab loo filmistaarist, kes peab silmitsi seisma helifilmide uue maailmaga. Heli (väljaarvatud tausta muusika) on selles filmis harva, aga see kõlab mõjuvalt, näiteks siis, kui tummfilmistaar kogeb heli tungimist filmistuudiosse ja ka lõpustseenis väike dialoogikatkend. See film tuletab meelde elu, et milline see oli umbes 85 aastat tagasi. Ja näitab hästi läänelikku kultuuri, et kui tuleb midagi uut, siis rahvas tahab seda uut näha ja kuulda, ning kõik endine jääb unarusse ja unustatakse. Film on loodud, et näidata kuidas kadusid tummfilmid ja millist mõju see avaldas kuulsale tummfilmistaarile, et kuidas ühe kuulsuse elu muutub, kui mõeldakse välja midagi
tegevuste tegemist või sõnade välja purskamist. Teise põhjusena võib takistada inimesel maailma suuresti objektiivselt tunnetamast religioon. Näiteks, New Age propageerib inimese enda väe või jumalikkuse arendamist. Selle religiooni järgija mõtleb kõrgemat teadvust inimese enda sees. Ta näeb iseennast kui Jumalat, universumit. Inimene on selles religioonis kõige algataja, kontrollija ja jumal. Väljaspool seda ei ole reaalsust. Sealjuures ka kõike negatiivset, mida inimene kogeb (viha, kurbus vms), peetakse illusiooniks. Uskudes, et nad täielikult valitsevad iseenda elu üle, ei ole nende elus midagi negatiivset. Lõppude lõpuks on nii, et inimene areneb New Age'i usus sinnamaani, kus ei ole enam reaalsust. Samas, kas inimene on siis üldse võimeline maailma objektiivselt tajuma või on kogu aeg midagi häirivat takistuseks? Vastus on jah, sest kõik algab mõtlemisest, millega inimesed täielikult samastuvad
tööd • Oma eesmärkide täitmiseks vajas ta riiklikku töökohta. Bacon’i mõtted • Ka negatiivsed tulemused on olulised, neid ei tohiks kõrvale jätta • Hoiatas ka ahvatluste eest, mida ise kutsus viirastusteks: • 1) Inimestele on omane eeldada looduses rohkem korrapära kui seal tegelikult on ning omistada loodusele tahtmisi ja kavatsusi • 2) Iga inimene elab nagu koopas, mille seinadele langevaid varje ta tegelikeks asjadeks peab. Iga inimene kogeb maailma sõltuvalt sellest, millise kasvatuse ta on saanud ning mida läbi elanud. • 3)Inimesed kasutavad suheldes ja arutledes sõnu, mille tähendus on ebatäpne või millel pole üldse tähendust. • 4) Inimesed suhtuvad ebakriitiliselt neile meeldivatesse Teosed • Kirjutas üle 30 filosoofilise töö • Palju raamatuid ja esseesid õigusteaduse, ajaloo jm teemade kohta • Nendest populaarseimad: • „Esseed“(1597–1625) • "The Advancement of Learning" (1605) Tsitaadid
Karl Ristikivi Referaat 2008 Karl Ristikivi Eluaastad Karl Ristkivi sündis 16. oktoobril 1912. aastal Läänemaal Varbla Kihelkonnas. Ta oli vallaslaps. Pärast kuueklassilise algkooli lõpetamist avanes tal võimalus minna õppima Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli. Seejärel astus Karl Tallinna Kollezi õhtugümnaatiumisse, mille ta lõpetas vaid ühe aastaga. Aega, mil Ristikivi pealinnas elas, peetakse tema vaimse kujunemise perioodiks, sest seal kogeb ta palju elutarkust ning seob need ka oma teostega. 24- aastaselt pääseb Karl Tartu Ülikooli. Erialaks võttis ta geagraafia, ehk seepärast, et ta tundis suurt huvi välismaa vastu. Ta asus elama Rootsi, kus peamise aja veetis ta reisides mööda Vahemeremaid. 1943. aastal astus Ristikivi Saksa sõjaväkke, kust puhkusele minnes ta Soome põgenes ja sealt edasi Rootsi Alguses elas ja töötas Karl Uppsalas, hiljem aga Stockholmi eeslinnas Solnas. Seal suri ta 19. Juulil 1977. Looming
Kliiniline depressioon. 11a Kuigi lühiajaline "madalseis" on normaalne, selle pikem kestvus mõjutab igapäevaelu ja nõuab profesionaalset meditsiinilist abi. Tervenemine on seda kergem ja efektiivsem, mida kiiremini otsitakse abi. Statistika 1/3 Eesti elanikkonnast toimub 1 kord aastas märgatav tuju langus. Iga neljas inimene kogeb enda eluajal profesionaalset abi vajavaid vaimse tervise häireid. Raske kliinilise depressiooni all kannatavad Eestis 60 000 inimest, ravi saavad vaid 7000. Naistel on haigestumise risk 2 korda kõrgem. Suurim risk enesetapu sooritamiseks on meestel vanuses 45-54 aastat, mis on 3 korda kõrgem kui maailma keskmine. Müüdid Depressiooni tekitavad elulised raskused või negatiivsed üleelamised. Tegelikult: Tekib seoses ajurakkude
suhtumist ellu:" Kõik sõltub sinust endast! Kui usud, et võidad, siis võidadki. Kui näed sihti ees, siis jõuad pärale. Usu ja looda ja armasta, toeta kaaslast ja toetu ise ta õlale. Kui juhtubki nii, et komistad, siis tõuse üles ja ole sirgemgi veel. Oled madrus ja kapten ja tüürimees-jõuad randa kui kurss on silme ees!". Need sõnad on mul elu aeg meeles, need tunduvad mulle nii õpetlikud ja tegelikult minu arvates nad peaksid iseloomustama iga inimese elu. Kui isegi inimene kogeb midagi halba, siis tulgu sellest väärikalt välja, avagu ennast ja olgu valmis võib-olla ka teiseks löögiks, kuid ärgu inimene öelgu lahti kogemustest, sest need teevad ta tugevamaks ja nad õpetavad inimesi elama nii, et lõppkokkuvõttes nad ei kahetseks midagi. Me ei saa välistada fakti, et kogemused on need, millest me õpime ja mis teevad meid tugevamaks. Me ei saa nendest loobuda, ei saa õppida teiste kogemustest, kuivõrd
· Soomes läbiviidud uuring näitas, et ühiskonna vaatenurgast pakub lasteaed sotsiaalteenust ja selle klientideks on vanemad, laste seisukohalt aga on lasteaed alushariduse omandamise koht ning kliendid on nemad ise. Lapsevanemad ja lasteaia personal arvavad, et lasteaia eesmärgiks on pakkuda sotsiaalset kasvatust lastele, lapsed aga leidsid, et see koht on seotud mängude ja kaaslastega. · Õppimise seisukohast ei ole oluline eelõpetuse sisu, vaid see, mida laps kogeb, millise tähtsuse ta eelõpetusele omistab ja kuidas eelõpetuse kogemused liituvad last ümbritseva keskkonnaga ja kujundavad tema elu. Teadsin varem · Õppekavade rakendamisel on vaja asjatundlikku personali olemasolu,kellel on uurimusel ja õppeteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õppekava eesmärgiks on luua õpikeskkond,mis vastab lapse individuaalsetele vajadustele, tegevuste jälgimine ja laste vaatlemin, samuti pidev laste suunamine,
pealesunnitud isolatsioon Tegevused üksilduse kogemise korral: passiivne: nutmine, magamine, mitte midagi tegemine, ülesöömine, meeleolu parandamine ainete abil aktiivne: õppimine ja töötamine, sport, jalutamine, lugemine, kinos käimine sotsiaalne kontakt: sõpradele helistamine, külastamine jne Armukadedus - emotsionaalne reaktsioon, mida kogetakse suhte ohtu sattumise korral - A kogemisel on kontekst (suhe, situatsioon) - A kogeb konkreetne isik (kogemused, individuaalsed tegurid) nt enesehinnang (Miks peaks keegi tahtma minuga kokku jääda?) - nö krooniline (läbi eri situatsioonide), suhtega seonduv, loomulikult tekkiv, esile kutsutud - Suhtumine kõrvalsuhtesse, suhte kvaliteet, “kolmanda” omadused (atraktiivsus, sots positsioon, intelligentsus) - Käitumuslikud reaktsioonid (suhte hoidmisele suunatud, enesehinnangu kaitse) – toimetulek võib kahjustada suhet
suhtumist ellu:" Kõik sõltub sinust endast! Kui usud, et võidad, siis võidadki. Kui näed sihti ees, siis jõuad pärale. Usu ja looda ja armasta, toeta kaaslast ja toetu ise ta õlale. Kui juhtubki nii, et komistad, siis tõuse üles ja ole sirgemgi veel. Oled madrus ja kapten ja tüürimees-jõuad randa kui kurss on silme ees!". Need sõnad on mul elu aeg meeles, need tunduvad mulle nii õpetlikud ja tegelikult minu arvates nad peaksid iseloomustama iga inimese elu. Kui isegi inimene kogeb midagi halba, siis tulgu sellest väärikalt välja, avagu ennast ja olgu valmis võib-olla ka teiseks löögiks, kuid ärgu inimene öelgu lahti kogemustest, sest need teevad ta tugevamaks ja nad õpetavad inimesi elama nii, et lõppkokkuvõttes nad ei kahetseks midagi. Me ei saa välistada fakti, et kogemused on need, millest me õpime ja mis teevad meid tugevamaks. Me ei saa nendest loobuda, ei saa õppida teiste kogemustest, kuivõrd
saanud teisiti teha. 4.Borges Jorge Luis ,,Fiktsioonid", ,, Aleph" See raamat koondab ühiste kaante vahele maailmakuulsa argentina kirjaniku Jorge Luis Borgese kaks kõige tuntumat novellikogu.Mõlemas novellis on palju fantaasiat ning nendes põimuvad peenelt tegelikkus ja väljamõeldu. 5. C. Clarke Arthur ,,2061 kolmas odüsseia" Heywood Floyd kohtub taas Dave Bowmaniga või sellega, kes temast on saanud ja iseseisvunud pardaarvutiga HAL. Ta kogeb kosmilist jõudu, kes on otsustanud, et inimkond peab etendama talle määratud rolli Galaktika evolutsioonis... 6. Gaiman Neil ,,Head ended" Viimnepäev on lähedal ja kurjuse väed lasevad sündida antikristusel, kes aga inimliku (või õigemini taeva- või põrguliku) eksituse tõttu täiesti tavalise poisslapsega vahetusse läheb ja seetõttu põrguvägede vaateväljast kaob. Eksitust ei märgata aga enne, kui päris viimased päevad käes ja sellest sündiv segadus on muidugi piiritu. 7
LASNAMÄE GÜMNAASIUM Jana Werle 10.a klass KATKEND BLOGIST Olümpiaaditöö Juhendaja: Monika Sooalu Tallinn 2014 3.jaanuar 2014 Mõtlesin täna, et inimene kogeb iga päev väga palju erinevat, meelde jääb vaid osa. Kummaline on, kuidas unenägudes kõik mosaiigiks sulandub. Unenägu on justkui segiläinud mälupulk, kus eri kaustade failid üksteisega tutvust sobitavad. Siin segunevad nii loetud faktid, mõeldud mõtted, lapsepõlveunistused kui ka tunded. Näiteks miskipärast meenus hiljutine rahvaloendus. Pole kunagi varem näinud unes nii selgelt jutustatud muinasjuttu. Seepärast pidin selle kohe üles kirjutama. Siin see on.
Aastal 1972 sai ta Cornelli Ülikoolis doktorikraadi botaanikas. Seal oli tal juhtiv roll maisi tsütogeneetika uuringutes. See valdkond jäi tema huviorbiiti kogu töökarjääri jooksul. Teda tunti kui oma ala parimat ning teda premeeriti prestiizsete auhindadega ja valiti 1944. aastal Ameerika Teaduste Akadeemia liikmeks. Hiljutised uuringud on näidanud, et täiskasvanud isendi somaatilistes rakkudes ja kõige sagedamini ajurakkudes geenid hüppavad rohkem siis, kui ta kogeb uut ja huvitavat, mille tõttu muutub inimese aju ja selle neuronite võrgustikku. California ülikooli molekulaarbioloog Alysson Muotri ja tema kolleegid on jälginud geenihüpet geenmuundatud hiirtel, kelle rakud hiilgavad roheliselt, kui L1 element raku genoomi ennast sisse seab. Roheliselt hiilgavad vaid idurakud ja mõned ajupiirkonnad, sealhulgas hipokampus, mis on oluline mälu ja tähelepanu jaoks. Inimese igasse neuronisse seab end elu jooksul L1 rakk sisse keskeltläbi 80 korda
•Hiis - mingi püha koht, kus tehti pühasid asju •Toonela - surnute linn umbes ja must toonekurg on sõnumitooja miks ja millal sooritatakse üleminekuriitusi: sünnid, surmad, pulmad ja täiskasvanuks saamine dünamistlik mõtlemine: Usutakse, et kogu ümbritsevat maailma kattab vägi. Vägi võib olla mõlemad(hea, halb). Sellest võib ilma jääda. maagiline mõtlemine: Maagia on tehnika mille abil ületatakse ümbritseva maailma takistused. Loodus kultuuris elav inimene kogeb pidevalt erakordseid sündmusi(haigus, surm, sündimine). tsükliline mõtlemine: Mineviku, oleviku, tuleviku vahel ei ole põhimeteliselt vahet. Kõik kordub. müütiline mõtlemine: kõik põhineb müütidel (tekkelood jne)
Mõnuainete hankimiseks on vaja raha ja enamasti kiputakse selle hankimiseks varastama. Narkootikumide tarbimisest on aga vaid lühike samm ne ndega kauplemiseni. Tänavale sattunud lapsi ohustab ka prostitutsioon kui üks võimalus eluks hädavajalikku hankida ja mingisugustki lähedus- ja turvatunnet saavutada. Tänavalastel on üldjuhul probleeme ka koolikohustuse täitmisega. Isegi kui neil on soov õppida, võib kooliskäimist takistada rõivaste, koolitarvete jms puudus. Tänaval elades kogeb laps palju negatiivset, mille tagajärgedest on raske vabaneda. Tema tundeelu on blokeeritud ja hiljem on tal väga raske uusi emotsioone vastu võtta. Sigrifild Sikk
Descartes ,,Meditatsioonid" Esimeses meditatsioonis kahtleb Descartes tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Ta rakendab metoodilist kahtlust. Ta kirjutab,et inimene peab hävitama kõik eksiarvamused, mille ta on kunagi tõepähe võtnud, kõiges tuleb kahelda. Selleks,et inimene suudaks sellise suure töö ette võtta, peab ta olema piisavalt küps ning ta peab omama mingit põhjust, miks seda teha. Selle põhjuse annab inimesele tema aru, mis ütleb, et miski ei ole kindel. On väga kerge minna tagasi harjumuspäraste arvamuste juurde, sest need on väga usutavad ning mõistuspärasem on neid uskuda, kui eitada. Descartes kirjutab,et tema meeled on teda enne petnud ning ei saa enam täielikult usaldada seda, mis on sind enne petnud ( näiteks vees kõverana paistev pulk on tegelikult sirge) seega kõigepealt jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. J...
MINA KUI TEISTE MÕJUTAJA Mõjutamine on inimeste allutamine enda tahtele. Mõjutamine saab olla nii positiivne kui ka negatiivne. Positiivne mõjutamine väljendub selles, kui inimest on mõjutatud ning see on mõjutatavale kasulik. Negatiivse mõjutamise korral kogeb mõjutatav halba või teda kahjustavat tagajärge. Mõjutamiseks on mitmeid erinevaid meetmeid. Kõige tavalisem on nakatamise meetod. Rääkides kannad oma emotsioone üle teisele inimesele. Nakatamine ei pea olema tahtlik, see võib tekkida iseeneslikult. Enda kohta võin öelda, et põhikoolis ja gümnaasiumis suutsin ma inimesi oma paanika või ärevustundega nakatada. Tihti oli see seotud mõne koolitööga, mis mind murelikuks või ärevaks tegi. Oma käitumisega
näitlejatena. Argipäev vajab muinasjutte. Me kõik vajame iga päev tegevust, olgu see mängimine, filmide vaatamine või teatris käimine. Inimesel peab olema mingi unistus, või mingi tegelas kuju kelle moodi olla. Mängides ,,karatkeri" ehk sõja või spordi mänge elad läbi ühe sõdalase või sportlase elu osakese. Või vaadates filmi. Saad 1.5 tundi peategelase tundeid jälgida ja vaadata kuidas käitub inimene erinevates olukordades. Ning teatris käies kogeb enne olematuid kogemusi mida argipäevaselt ei saa.
omandatakse otseselt või kaudselt teiste hirmu jälgides. Näiteks võib koer mänguhoos last hammustada ning sellest tekib lapsel hirm koerte ees. Seetõttu hakkab ta tulevikus koeri vältima. Lapsed õpivad hirmu oma vanemate käitumise pealt. Kui laps näeb, et ema hüppab hiirt nähes lauale, siis saab laps teadmise, et hiir on väga hirmus ja seda peab kartma. Hirm koguneb aegamööda, korduvate kogemuste kaudu. Kui inimese stressitase on kõrge ja sel ajal kogeb ta hirmureaktsiooni, siis võib selle kinnistumine olla väga kiire. Inimene, kes kannatab mõne foobia all, reageerib hirmule nii, et probleem säilib ja võib tekitada uusi probleeme. Võib juhtuda, et inimene hakkab ohtu ette ootama, sest tema sees on mõtlemismuster, mis kunagi hirmutunde tekitas. Ravi otsimise korral inimesed pöörduvad abi saamiseks psühholoogi või psühhiaatri juurde tavaliselt siis, kui see hakkab nende elu tõsiselt segama. Näiteks ei julgeta enam kodust välja
poolt ning nende eesmärk on enamasti väga praktiline. Publiku-uuring kirjeldab enamasti juba eksisteeriva või teatri potentsiaalset publikut ehk nö mudelpublikut. Retseptsiooniuuringud aga keskenduvad sellele, mida publik läbi elab ning kuidas seda vastu võtab. Retseptsiooniuuringute makroaspekte ilmestab uurija huvi reaalses pealtvaatajas ning mitte niivõrd idealiseeritud mudelpealtvaatajas. Uurija peamine eesmärk on teada saada kes on publik ja mida ta kogeb teatrisündmuse ajal. Autor toob siinkohal näiteks Maria Shevtsova ning Viveka Hagnelli uuringud. Sauter tõdeb, et retseptsiooniuuringute makroaspektide puhul võib tihedamini kohata olemasolevate teooriate laiendamist ja viimistlemist kui uute arendamist. Ka enda artiklis ei paku Sauter välja ühtegi uut metodoloogilist lahendust, vaid esitab lugejale hoopiski kõige asjakohasemad küsimused, millest ei saa mööda vaadata ükski
üles leida. Meie endi mõtlemine ja ellusuhtumine saab meid õnnelikuks muuta. Õnne saladuseks on elada olevikus, ei tohi mõelda minevikule ega tulevikule. Ka teised inimesed ei saa teha õnnetuks seda inimest, kes ihkab olla õnnelik. Kõigi inimeste arusaam õnnest on erinev. Õnnelikuks võib teha see kui osatakse pisiasjadest rõõmu tunda ning õigeid asju hinnata. Õnn võib sõltuda kultuurist, vanusest, elutingimustest ja elus tehtud valikutest. Õnnetunnet kogeb igaüks erinevalt, kuid on kindel, et õnne raha eest osta ei ole võimalik. Iga inimene on täpselt nii õnnelik nagu ta oskab ja tahab olla.
avaldab neile soovi ühineda aruteluga. Woland ei tutvusta ennast esialgu ning räägib vene keelt aksendiga. Ta väidab, et Jeesus Kristus oli olemas ja et ka jumal on kindlasti olemas ning vihjab neile erinevat moodi, et Berlioz saab sellel samal õhtul surma, mis ka täide läheb. Samuti määrab ta ära, et Bezdomnõi satub hullumajja. Professor oskab lõpuks hästi vene keelt ning räägib neile veel igasuguseid imelikke asju näiteks, et ta sõi koos Kantiga hommikueinet ja et Berlioz kogeb surma läbi selle, et tal pea otsast lõigatakse. Kui Berlioz küsib professorilt miks ta õhtul koosolekule ei jõua, vastab professor talle, et Annuska ostis juba päevalilleõli ära ja jõudis selle ka maha pillata, seega pidi koosolek ka ära jääma. Lõpuks kui Berlioz ja Bezdomnõi hakkavad professori juures midagi kahtlustama, tutvustab ta ennast neile. Professor üritab veenda neid, et Jeesus Kristus oli olemas ning ütleb, et selleks polegi mingeid tõestusi vaja
vastuse kohta aktuaalsete või tõenäoliste tervisprobleemide või eluprotsesside/situatsioonide puhul. See eristab õendusdiagnoosi arsti poolt pandud diagnoosist, mis põhineb haigustel, sümptomitel ja seisunditel, mis vajavad ravi. 14. Õendusdiagnoos keskendub patsiendi toimetulekule ja on aluseks õendusabi plaani koostamisel. 15. Õendusdiagnoosi esimeseks komponendiks on identifitseerida probleem(-id), mida patsient kogeb või võib edaspidi kogeda. Teiseks komponendiks on tekkepõhjused, mis on vajalikud probleemi vältimiseks, minimiseerimiseks või lahendamiseks. 16. Pärast õendusdiagnoosi sõnastamist järgneb õendusprotsessis planeerimisetapp, mis jaguneb neljaks: prioriteetide määramine (arvestades kliendi vajadusi, olemasolevaid võimalusi ja ajapiirangut), eesmärkide arendamine (eesmärgid peavad olema realistlikud),
1. Tandemhüpe nelja kilomeetri kõrguselt koos kogenud instruktoriga kahekesi ühe suure varju all, 2. IAD/SL algkursus, mille valinud algaja ekstreemsportlane sooritab oma esimesed hüpped kandilise juhitava tiibvarjuga 1500m kõrguselt iseseisvalt välja hüpates ja tema langevari avaneb kohe, 3. AFF algkursus, mille puhul langevarjuriõpilane teeb juba oma esimese hüppe 4000m kõrguselt kandilise juhitava tiibvarjuga ja kogeb enne varju avamist ca 45 sekundit vabalangemist; õpilasega kaasas on kaks kogenud instruktorit, kes aitavad tal vabalangemises õiget kehaasendit hoida ja vajadusel avavad ka tema langevarju. Langevarjuhüpe on väga seikluslik. See pakkub vabaduse ja adrenaliinitunnet. Kõrgust kartvate inimeste jaoks on see muidugi ka veidi ebameeldiv, kuid eneseületuseks on see meeldiv tegevus. Kuigi üks hüpe ei kesta väga kaua, saab sellest piisavalt tugevaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
