Õendusanamneesi kogumisel õdekasutab järgmisi meetodeid: Küsitlus, anketeerimine, vaatlus, füüsiline uurimine Nimeta lamatisohtlikud piirkonnad, kui patsient lamab külili: Kõrv, küünarnukk, puus, põlv Loetle lamatiste tekkimise perioodid järjekorras: Selge naha punetus, naha punetus, paistetus, kõvastumine, pärisnaha kärbumine, lihaskelme ja lihase kärbumine ehk nekroos, haavand ulatub luuni ja koed on kärbumas, haavaand ulatub liigesteni ja põhjustab ostiiti ja liigesepõletikku Lingvaaltemperatuur ehk oraaltemperatuur on norm kraadi 35,2-37,2 C Oled patsiendile paigaldanud nasogastraalsondi. Kuidas kontrollid nasogastraalsondi õiget paigladust? Aspireerida süstlaga mao sisaldust, röntgen, suru mõni ml õhku voolikusse, samaaegselt kuula stetoskoobiga kõhu vasakut ülemist veerandikku, millal kostab mulksatus.
neist pisut lähemalt. Ärge väetage oma roose üle ja pidage kinni väetamise juhistest. Pidage meeles, et tasakaalustatult väetatud taim on vastupidavam haigustel kui ühekülgselt lämmastikuga väetatud suur ja nõrk taim. Liigne lämmastik võib hävitada rooside narmasjuured ja taim võib hukkuda. Tihti saab just lämmastikuga üleväetamine saatuslikuks paljudele roosidele, muutes nad põua ja talvehellaks. Lisaks on üleväetatud taimede koed lõdvad, tehes nad kergelt. haavatavaks haiguste ja kahjurite poolt. Esimene väetamine Substral® Roosiväetisega tehakse siis, kui eemaldate roosidelt talvekatte. Roosiväetist kulub 1m2 väetamiseks 30g(20g=1supilusikas). Väetis puistatakse ühtlaselt mullale ja viiakse pinna kobestamisega mulda. Kuna Substral® Roosiväetis on pikatoimeline väetatakse roose teist korda alles 6-8 nädala pärast. Kasutades väetist suve
Kestva valguvaese toidu puhul on aminohapete tase madal ja soodustatud nende süntees. Ammoniaagi teke ja saatus Ammoniaagi normtase vereplasmas on 0,015 ... 0,048 mmol/l. Ammoniaagi teke mehhanism koosneb järgmistest protsessidest: 1) Aminohapete katabolism 2) Puriin ja pürimidiinide katabolism 3) Karbamiidi lõhustamine 4) Gln lõhustamine glutaminaasiga glutamaadiks ja ammoniaagiks Gln ja Ala on ammoniaagi kiirelimineerimise teed ja organitevahelised transporterid, st mitmed koed saadavad ammoniaagi Gln (aju,lihased) ja Ala (lihased) vormis. Gln on ammoniaagi ohutu transportija kui ka lühiajaline varu. Gln transpordib ammoniaagi lihastest ja ajust maksa ning maksast neerudesse. Ammoniaagi kiir-detoksikatsioon närvikoes glutamiiniks toimub glutamiini süntetaasi ja ATP toimel. Milles avaldub ammoniaagi tsütotoksilisus ja kuidas inimkeha seda väldib? Ammoniak esineb inimkehas rohkesti NH4+ vormis ning ka NH3 vormis. Ammoniaagi toksilisus algab alates 0,048 mmol/l
funktsioon skeletilihaste omast selgesti erinev sda on eelkige lakkamatult toimiv pump. Skeletilihasest selgesti erinev ja just sdamele iseloomuliku talitlusega sobiv on ka sdame ehitus nii tervikliku elundi kui ka sdamelihase raku ja selle organellide tasandil. Prates thelepanu veresoontele, mille vahendusel sdame poolt liikuma pandud veri kigi elundite, kudede ja rakkudeni juab, on theldatav samasugune struktuuri ja funktsiooni vastavus. Kik rakud, koed, elundid ja elundkonnad, mille talitlust treeningukoormused mjutavad, kohanevad nende koormustega suuremal vi vhemal mral. Peamised parameetrid, millest sltub treeningukoormuste mju kohanemisprotsessidele organismi struktuurides, on nende maht, intensiivsus ja sagedus. NB! Inimese keha erinevate osade talitluse liidavad htseks tervikuks nrvissteem ja endokriinssteem Nrvissteemis edastatakse informatsiooni elektriliselt, nrviimpulssidena, endokriinssteemis aga keemilisel teel, hormoonide
Kui pulssi tunda ei ole, siis alustage kaudse südamemassaaziga. Asetage üks käsi kannatanu rindkere keskjoonele umbes rinnanibude vahele ja pange teine käsi teise peale. Viige oma keha raskus peopesa päkale. Hoidke käed küünarnukist sirged! Suruge 15 korda järjest. [Üksinda olles tehakse kaks hingamist ja viisteist pumpamist (2:15). Kahekesi tehakse üks hingamine ja viis pumpamist (1:5).] NB! Lastega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, kuna lapse koed ja elundid on äärmiselt õrnad (hinga ettevaatlikult ja pumpa õrnalt). Jätka elustamist hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni! Suur väline verejooks: arteriaalsed (haavast tulev veri on helepunane ja pulseeriv) ja ka venoossed (veri on tume ja pidev) verejooksud tuleb peatada koheselt, püüdke sulgeda see esmalt kas või käega, teise käega sidumismaterjali otsides. Kui taskus marlirulli pole - ja kellel oleks? - siis sobib ka sokk või taskurätik
ning kolestoroolist. 33. Difusioon on selline transpordimehhanism, kus gaasid(või siis vesi, etanool, glütserool jt.) liiguvad mööda konsentratsioonigradienti kõrgemalt madalama suunas. 34. Aktiivtranspordiga on tegemist, kui transport on vastu konsentratsioonigradienti. 35. Na-K-pump toimib järgmiselt: 3Na+ viiakse välja ja 2K+ liigub raku sisse. 36. Erutuvad koed on närvi ja lihaskude. Membraanipotentsiaali tekkepõhjuseks on...Membraanipotensiaal on olemas kõigil elusrakkudel. 37. Membraanipotensiaali ajal toimub K+ spontaanne difusioon rakust välja ja Na+/K+ pumba töö(Na+/K+ pump - 3Na+ viiakse välja ja 2K+liigub raku sisse). Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. 38
- Avalduvad kõige selgemini üherakulistel. - Hulkraksetel on elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel jaotatud. - Tsütoloogia. o Kude on samuti üks elu org tase. - Rakud on enamasti diferentseerunud nende ehitus on kooskõlas vastavate kudede ja organite talitlusega. - Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavad koe. - Põhilised koetüübid: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude. o Organit võib lugeda elu org tasemeks. - Koed on koondunud organitesse e elunditesse. - Organ on kudede kogum, mis täidab kindlat funkts. o Elundkond on ka elu org tase. - Organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse e organisüsteemidesse. Koel, organil, organisüsteemil ei ole väljaspool organismi enamikku elu tunnustest. Seega: · Rakust järgmiseks olulisemaks eluslooduse org tasemeks peetakse organismi. - Iga organismi talitlused sõltuvad elundite ja elundkondade koostööst.
Membraan teisiti pakitud moodustades lamelle ehk tülakoide. Lamellikogumikud = graanid, vahelülideks ja tülakoidid. Koosnevad graanitülakoididest. Stroomatülakoidid seovad graane, kloroplastidel poolvedel sisemus e strooma. Tülakoididel paiknevad klorofüllipigmendid, mis annavad kloroplastidele rohelise värvuse, ülesandeks fotosüntees. Taimerakus ka teisi plastiide, ülesehituselt aga pmst sama. Plastiidid saavad alguse proplastiididest, mis paiknevad taimede algkudedes = koed, mille arvelt taimed kasvavad. Proplastid arenevad: Kromoplastid (karotinoidid), kloroplastid (klorofüll annab värvuse), leukoplastid (värvusetud) Kromoplaste leidub õites ja viljades. Klorofüll külma ei kannata, laguneb. Teised pigmedid avalduvad. Lehed muutuvad sügeisel kirjuks. Kloro kromoplastiks, paaril juhul. Klorofull ei kannata külma, laguneb. Avalduvad teised pigmendid. Kromo kloroplastiks. Kaovad karotinoidid, tekivad klorofülli sisaldavad kromoplastid
Kasutatakse kolmel viisil : 1)seemnete puuderdamiseks 50-100g/ha. 2) vesilahusega pritsimine 200-300g/300liitris vees hekteri kohta.3) anda tahkena 1-3 kg/ha. Cu on toksiline kõikidele soojaverelistele. 6) B- taimetoitelemendina ja B-väetise liigid Boor esineb taimede rakukestas. Soodustab taimede õite formeerumist ja korrastada valkude ja suhkrute sünteesi. B puuduse korral taimedel vähe õisi. Kartulil ja juurviljadel esinevad surnud koed, mis värvuvad mustaks (mugulad seest tühjad). Peedi juurikad seest täidetud pruuni kõva massiga. Kaalikatel klaasjad rakud. Porgandid kasvavad lõhki. Kapsad ei moodusta päid. B puuduses on taimed vastuvõtlikud hallitus ja rooste haigustele. B liig kui mullas on üleliia Ca-t ja P-t. Ca ja P suured normid suurendavad taimede B vajadust. Taimedele on B toksiline seljuhul kui mullas on B üle 7mg/kg mulla kohta. Seljuhul taimed kuivavad. Loomadele toksiline üle 20mg. B väetised :
koguses ning tasakaalustatult. See tähendab, et toidust saadakse energiat (mida mõõdetakse kalorites) 15% valkudest, 30% rasvadest ja 55% süsivesikutest. Valgud Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valgud kaitsevad inimorganismi kahjulike välismõjude eest. Spetsiifilised valgud kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete koostisesse. Valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi ja valgud osalevad vere hüübimises. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Kõiki olulisi
andis füüsikutele katsed klaastoruga, mis oli mõlemast otsast suletud ja millesse kahe metallvarda abil juhiti elektrivool. Torust õhu välja pumpamisel avastati eriline kiirgus- katoodkiired. Uurides neid kiiri, kattis Wilhem Conrad Röntgen klaastoru musta paberiga. Selgus et toru kiirgab veel teistgi valgust Röntgen hakkas katsetama, millest need kiired läbi suudavad tungida.Kiirte ette jäi käsi ning ekraanile ilmus käe kujutis, kuid nii, et luud olid tumedamad ja ülejäänud koed heledamad. Röntgeni avastus osutus arstiteaduse jaoks väga tähtsaks. Elekter: 18.saj suurimaid leiutisi oli elekter, mille kasutuselevõtt uue jõuallikana 19. sajandil muutis oluliselt nii majanduselu kui ka inimese teadvust. Esimese elektripatarei ehitas 1782.a itaallane Alessandro Volta (1745-1827). See koosnes kahest metallplaadist, mille vahel oli väävelhappega immutatud vildikiht. Järgnevalt ehitasid ka mitmed teised
siselihaskudet ja südamelihaskudet. Lihaskude moodustab koos sidekoega lihased. Talitlus: Närviimpulsi toimel tõmbuvad lihased kokku ja tekitavad sellega loomorganismidele iseloomulikke liigitusi. *Sisekude. Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt, enamasti on palju rakuvaheainet. Erinevad sidekoed on erineva ehitusega, Sidekoed on nt kuukude, rasvkude ja veri. Talitlus: Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ning täidab kaitseülesannet, Veri kui vedel sidekude tagab organismi püsiva sisekeskkonna ja teostab kõigi elundkondade humorataalset regulatsiooni. *Närvikude. -Ehitus: Närvirakud on varustatud pikkade jätkeda. Närvikoest on moodustunud pea- ja seljaaju(kesknärvisüsteem), närvid ja piirdenärvisüsteem. Talitlus: Närvikoele on iseloomulik erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvid ühendavad erinevad elundkonnad ühtseks tervikuks ja teostavad organismi
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happel...
mis tekitab eluohtliku seisundi. Hilisem tiinestumine muutub probleemseks. Emaka väljalangemine4 Emaka laisidemed on tugeva kõhupressi tulemusel veninud võid rebenenud, emakas väljub tupest peale loote väljumist ja mära hukub. Lisaks kõhupressile võivad olla põhjused näiteks loote asendi muutusel, lõtvade kudede ja päramiste peetuse tõttu, samas ka emakakaela, tupe või häbeme ulatuslikel rebenditel. Emakarebend5 Mära emaka elastsed ja venivad koed rebenevad. Avaldub siis, kui kasutatakse valesid sünnitusabi meetodeid, tekib ulatuslik verejooks ja mära hukub. Kõhuseina-ja lihaste rebend6 Mära kõhuseina ja lihaste rebendi korral tekib kõhu alla turse, märal on tugevad valud, udarasse ilmub tavaliselt veri. Nad ei taha liikuda, süüa, maha heita. On suur lootus, et sünnib õigeaegne varss. Probleemi parandamiseks pannakse kõhule pehmendusega tugiside, manustatakse antibiootikumidega. Sünnitusabi toimub püstises seisundis
Evolutsioon 2.1. Evolutsiooniteooria kujunemine. Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. 4 evolutsioonivormi: · Füüsiline · Keemiline · Bioloogiline ehk bioevolutsioon · Sotsiaalne Georges Cuvier(1769-1832) tegi kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean-Baptiste de Lamarck(1744-1829) 1. terviklik evolutsiooniteooria. Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elusorganismidele omased 2 tendentsi: 1)sisemine täiustumistung 2) kohanemisvõime elutingimustega. Charles Darwin (1809-1882) 1. teaduslikult põhjendatud ev. teooria. Tõestas, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seadusp...
süüfilisena. Selles staadiumis on esikohal suguhaigustega. nahalööve, lihasvalu ja palavik. Ravi on edukas pärast teiste suguhaiguste Kui haigus jääb ka nüüd ravimata, tekib väljaravimist. Ravima peab kõiki kolmandane süüfilis, mis kahjustab juba oluliselt partnereid. närvisüsteemi ja südant. Kahjustused võivad tekkida ka luudesse ja kõhrkoesse, mille tagajärjel need koed hävivad. Parasiidid Kandidoos Tekitajaks on seen Candida albicans. Sügeliste põhjustajaks on algloom . Kaebusteks on kipitustunne ja sügelemine Sügelisi uuritakse mikroskoobi abil. välisgenitaalide piirkonnas, millega tihti kaasneb
Atsetoon sünteesitakse atsetoatsetaadi mitteensümaatilisel dekarboksüülimisel. Ketogenees Atsetüül-CoA molekuli kondenseerumine atsetoatsetüül-CoA-ks, mille reaktsioon atsüül-CoA-ga HMG-CoA süntaasi toimel annab 3-hüdroksü-3-metüülglutarüül-CoA. HMG-CoA on maksarakkudes olev ketogeneesi kiirustlimiteeriv ensüüm, mis lõhustub atsetoatsetaadiks, millest tekib 3-hüdroksübutüraat. Ketokehade kasutamine Ekstrahepaatilised koed oksüdeerivad atsetoatsetaadi, atsetoatsetaat muutub sukstsinüül-CoA osalusel atsetoatsetüül-CoA-ks, mis lõhustub 2-ks atsetüül-CoA-ks. Atsetüül-CoA lõhustumine TKT-s annab ATP. TG-de süntees ehk lipogenees (toimub maksas, rasvkoes, peensoole limaskestas, piimanäärmes ja neerudes) Glütserooli aktiveerimine 3-glütserooliks, atsüül-CoA teke CoA-SH-st ATP toimel. 3-glütserooli ja atsüül-CoA baasil sünteesitakse triglütseriid. Kolesterooli metabolism
ühenduskohtades on avad, mille kaudu rakutuumad saavad seeneniidi piires liikuda. Seenerakk 8 Membraan Rakumembraan eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Üks rakumembraani tähtsamaid funktsioone on isolatsioon raku sisekeskonna eraldamine väliskeskkonnast. Kuigi eri organismid või koed on samas väliskeskonnas, peavad nad täitma eriomaseid funktsioone, mistõttu neid tuleb kaitsta ainete vaba liikumise eest. Seda funktsiooni täidavad fosfolipiidid. Lipiidide kaksikkiht kaitseb rakku vajalike ainete väljavoolamise ja ebavajalike ainete sissevoolamise eest. Rakule on hädavajalik ainevahetus raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Keemilised reaktsioonid vajavad aineid raku väliskeskkonnast. Mitmesuguste protsesside jääkproduktid
Viljastatud munarakus hakkavad tekkima erinevate ülesannetega rakurühmad ehk organite alged, lootel moodustuvad veresooned, magu, närvisüsteem ning süda. XX või XY kromosoomide järgi on võimalik aimu saada tulevase lapse soost. 4.-6. nädal Munarakk jaguneb kaheks: embrüoks ja platsentaks. Embrüol on märgatavad kihid. Kõige sisemises kihis on maks ja kopsud; keskmises kihis arenevad süda, suguorganid, luud, lihased; välimises kihis arenevad organid ja koed sealhulgas närvisüsteem, juuksed, silmad, nahk. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. Kuuendal nädalal saavad oma kuju neerud, maks, kopsud. Nüüd on loode üle viie millimeetri pikk. Ta pea ja keha on peaaegu ühesuurused. Süda lööb 140-150 lööki minutis. Rasvkoe voldid pea juures arenevad lapse lõualuudeks, põskedeks ning lõuaks. Kahest lohust pea külgedel arenevad kõrvad, kühmud näos
Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede tasand Kude- sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega. Oragani tasand ehk elundi tasand Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud nt neuroloogia. Elundkonna tasand Elundid moodustavad elundkondi. Nt hingamiselundkond,seedimiseelundkond, suguelundkond. Organismi tasand Organism ehk elusolend ehk elusorganism on elav ja terviklik rakuline süsteem. Rakkude arvu järgi jaotatakse organisme ainurakseteks ja hulkrakseteks. Organismi talitlusega tegeleb füsioloogia, mis on seotud anatoomiaga.
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas:
22. Raku elutsükli osad, neis toimuvad protsessid, raku talitlus elutsükli jooksul, kontrollpunktid. Rakkude diferentseerumine ja spetsialiseerumine, näiteid. Diferentseerumine- (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.[1] Näiteks meristeemi rakkude või tüvirakkude diferentseerumise tulemusel kujunevad mitmesugused spetsialiseerunud koed. Muutumise all peetakse silmas nii arenemist kui ka küpsemist. Eristumisprotsess võib muuta nii raku kuju, suurust, membraanipotentsiaali, morfogeenide kontsentratsioonigradienti, vastuvõtlikkust signaalidele jm
välispinnaga risti) ning transversaalse (vaheseinad kujunevad risti nii pikiteljega kui ka organi välispinnaga) jagunemise terminit. Periklinaalse jagunemise asemel räägitakse sel juhul tangentsiaalsest. Ehkki kudede klassifitseerimisel pole seni ühtsele seisukohale jõutud (koetüübid on seotud üleminekutega, enamasti täidavad koed samaaegselt mitut ülesannet, sageli muutuvad nende funktsioonid taime ontogeneesi käigus), on kudede liigitamine vajalik võrdlevatel uuringutel, taimede ehituse ja ontogeneesi kirjeldamisel ning kudede mitmekesisuses orienteerumisel. 2.1. Algkoed Uute organite teket diferentseerumata algkoest ehk meristeemist nimetatakse organogeneesiks. Sellele eelneb histogenees -- initsiaalrakkudest püsikudede moodustumine. Mõlemat protsessi koos nimetatakse morfogeneesiks.
Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. 3) 3)RAKU tase – rakubioloogia, tsütoloogia. Uuritakse nii eukarüootseid kui ka prokarüootseid rakke. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. 4) KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude. Taimede koed: tugi-, juht- katte, põhikude). Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas vastavate kudede ja organite talitlusega. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavadki koe. 5) ELUNDI tase – ERI KOED moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase.
toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi veel ei moodustu. Mõned katteseemnetaimed ei pruugigi õitsema hakata (nende ontogenees lõppeb veg. arenguga). Koos sugulise paljunemise organite (õite) väljakujunemisega saabub taime generatiivse arengu periood, tolmukapeas tekivad tolmuterad, emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperioodi saabudes aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult. 17. MÕISTED biogeneetiline reegel- selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe bioloogiline surm - organismi eluähtsate talituste pöördumatu seiskumine blastotsüst- imetajate lootelise arengu varajane staadium , mis vastab alamate selgroogsete põislootele. embrüo- organismi lootelise arengu staadium embrüogenees- organismi looteline areng
vitamiinide saamine. Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa, ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda · Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide näol · Kolesterool on tsükliline alkohol, mida saadakse loomse toiduga (loomsete rasvadega), kuid mida suudavad sünteesida ka inimese koed, eelkõige maks, aga ka aju Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) 30% saadakse toidust (normaalse, tervisliku toitumise korral) Valkudele kuulub tähtis roll organismi ehituses ja talituses Valkudega on seotud kõik organismi elutähtsad funktsioonid: toitumine, hingamine, kasvamine, pärilikkus, paljunemine jne.
kehakaalu juures mõjutab lapsepõlve ülekaalulisus kolesterooli ainevahetust. Kuidas sünnisuurus kolesterooli ainevahetust mõjutab, on ebaselge, aga uurijad usuvad, et emaüsas olevad ained võivad mõjutada normaalse kolesterooli ainevahetuse tekkimiseks olulist maksa arengut. Eesti toitumissoovitustes (2005) on toodud järgmised seisukohad: Kolesterool on tsükliline alkohol, mida saadakse loomse toiduga (loomsete rasvadega), kuid mida suudavad sünteesida kõik inimese koed, k.a. aju. Arvestamisväärselt toimub kolesterooli süntees maksas, peensoole limaskestas, neerupealistes, munasarjades, testistes ja platsentas. Kolesterool on vajalik igapäevaseks elutegevuseks (rakumembraanide uuenemiseks, sapphapete, vitamiin D, suguhormoonide ja kortikosteroidide sünteesiks), seega üleminek täiesti kolesteroolivabale toidule pole kasulik. Kolesterooli süntees on organismile oluline energeetiline koormus ja teatud olukordades võib see kujutada endast lisariski
subproduktid). Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300mg ja veres on see näitaja 5,2 mmol/l. Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda. Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ja mineraalained mõjutavad toitainete transporti ja ainevahetust. Vitamiinide ja mineraalainete puudus nõrgendavad rakkude funktsioneerimist, mis ilmneb muuhulgas selle näol, et juuksed või nahk tunduvad kuivana, oleme vastuvõtlikumad erinevatele nakkushaigustele ning koed uuenevad aeglasemalt. Inimesed kannatavad ikka veel erinevate vitamiinide ja mineraalainete puuduse käes, hoolimata sellest, et neid on palju uuritud ning neist on ka meedia vahendusel palju juttu olnud. Selle põhjuseks võib olla: · Teatud toiduained on vastumeelsed või ollakse nende suhtes ülitundlikud. · Ei sööda piisavalt mitmekülgselt või on mingi aine vajadus organismi iseärasuste tõttu erakordelt suur.
TÜVI JA VÕRA · tüvi- juurekaelast kuni alumise külgoksani. · tüvepikendus-tüvejätk võra sees kuni juhtoksani, millele kinnituvad teised oksad · I järg oks ; II ja III jne järgu oks I järgu oks on arenenud otse tüvest, II järgu oks on arenenud tüve oksast ja sealt edasi arenevad III jne · konkurentlatv- · kahvelharu-tüvel samast kohast väljuvad võrdse kasvuga juhtoksad, v.a sammasjal vormil PUITTAIME KOED JA NENDE ÜL. · Algkoe mõiste ja liigid ( tipmine ja külgmine meristeem, kallus)-algkoed koosnevad väikestest rakkudest, mis jagunevad kiiresti ja piiramatult. Tipmine meristeem asub varte, juurte ka pungade tippudes. Toimub taime pikkuskasv. Külgmine meristeem ehk kambium,rakkude jagunemine tagab taime jämeduskasvu. · korp- kaitseb puud külma/kuuma eest, mehhaaniliste vigastuste eest, kahjurite ja haiguste eest
kusjuures karboanhüdraasi toime sõltub temperatuurist, CO2 ja O2. III etapp on gaasivahetus vere ja kudede vahel vastavalt nende osarõhkude erinevustele. Oksühemoglobiini lagunemist kudede kapillaarides ja seega ka kiiremat ja ulatuslikumat O2 äraandmist soodustavad: · temperatuuri tõus kudedes · keskkonna rektsiooni nihkumist happelises suunas (pH) · CO2 osarõhu tõus kudedes (mis omakorda nihutab pH d) Seega loovad töötavad koed ise soodsad tingimused O2 saamiseks. Hingamise regulatsioon Määrav osa on hingamiskeskusel, mis paikneb piklikus ajus ja ajusillas. Seal on vastavad hingamist reguleerivate närvirakkude rühmad. Nende funktsioon on erinev. Sissehingamist reguleerib inspiratoorsete neuronite (e. närvirakkude) rühm, väljahingamist aga ekpiratoorsete neuronite rühm. Need närvirakkude rühmad saavad informatsiooni mitmesugustelt retseptoritelt (pressoretseptorid), mis paiknevad:
Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu · nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid) Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2-20 mg vingugaasi. Tõrv
Sõnniku ja teiste lämmastikurikaste väetistega on tihti oht taimed põletada lenduv lämmastik põletab lehti ja tugev kontsentratsioon mullas rikub narmasjuured taim võib hukkuda. Lämmastikuühendid ergutavad lehestiku kasvu, kuna fosfori- ja kaaliumisoolad soodustavad rikkalikku õitsemist ja varte ning toese arengut. Tihti saab just lämmastikuga üleväetamine saatuslikuks paljudele roosidele, muutes nad põua ja talvehellaks. Lisaks on üleväetatud taimede koed lõdvad, tehes nad kergelt. haavatavaks haiguste ja kahjurite poolt. Juhul kui siiski otsustatakse odavamate, mitte spetsiaalselt roosidele toodetud väetiste kasuks, tuleks arvestada alljärgnevate soovitatavate kogustega (Nuust J. Roosid aias ja kasvuhoones, 1990:160). Kuu Soovitatav väetis ja kogus Selgitus Pärast talvekatte eemaldamist ~20..
Silelihaskude (paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, rakud ühe tuumaga, ei allu tahtele) 1C Elundkonnad · Tugi-liikumiselundkond moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab, kaitseb ja võimaldab liikuda · Seedeelundkond lõhustab toidu väiksemateks koostisosadeks, need imenduvad ja jääkained eemalduvad · Vereringeelundkond kindlustab keha kõik rakud, koed ja organid vajalike ainetega ja transpordib jääkained erituselunditesse · Hingamiselundkond kindlustab gaasivahetuse, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest · Erituselundkond sinna kuuluvad elundid eemaldavad kehast vedelad jääkained · Sigimiselundkond toodab sugurakke, kindlustab uue organismi arengu
Fossiilid ehk kivistised on geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud ja kivis säilinud jäljed, nad on tähtsad, kuna neid uurides saame informatsiooni iidse elu ja elu arenguloo koht. Fossiilide uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse paleontoloogiaks ja nende uurimisega tegelevaid teadlasi paleontoloogideks. Kõige enamlevinud kivististeks on mereorganismide kõvad osad: karbid, kojad, luud, hambad, soomused, koorikud, taimede puhul õietolm. Pehmed koed (liha, nahk ja organid) ja pehme kehaga organismid üldjuhul fossiilidena ei säili, sellised leiud on maailmas üliharuldased. 1. Korallid Eesti aluspõhjas on levinud Siluri lubjakivides, Saaremaal. Harva võib leida neid Eestis ka Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides. Kaks väljasurnud korallide seltsi, mis on Eesti levinud, on tabulaadid ja rugoosid. (Ivar Puura, 2006.) Rugoosid elasid nii üksikult kui ka koloonialiselt, tabulaadid ainult koloonialiselt.(fossiilid
Puittaimede puhul nende koor. Surnud rakud, seespool koores elusrakud. Tugikude – annab puidule jäikuse ja mehaanilise tugevuse. Surnud rakud Juhtkude- juhib vett ja selles lahustunud toitaineid. Elus rakud Assimilatsiooni kude – omastab taime rohelistes osades fotosünteesi käigus CO2 Säilitus-põhikude – toitainete varude hoidla Algkude - taimekude pooldumisvõimelistest rakkudest, millest kujunevad kõik muud koed (püsikoed). Algkoe moodustavad o tipmine algkude, mille varal taim pikeneb, paikneb varre ja juure kasvukuhikuis; o külgmine algkude, mille varal tüve, okste ja juurte läbimõõt suureneb, paikneb koore all (kambium, mähk) 15. Mis on primaarne ja mis on sekundaarne säsikiir? Kas lehtpuudes võib esineda sekundaarseid säsikiiri. Primaarsed – ühendavad niine puiduga, ulatuvad säsini. Teisejärgulised ei ulatu säsini, on lühemad. 16
Kiudude pikkus 4-12 cm. 2. Silelihas. Puudub märgatav ristivöödilisus. Asuvad siseelundite ja veresoonte seintes. Ei ole tahtele alluvad. Neid innerveerib vegetatiivne närvisüsteem. 3. Südamelihas. Meenutab mõlemat ( on vöödilisus, omaduste poolest rohkem sarnane silelihasele). Asub südames. Südamel on 3 kihti ( sisemine e. Endokard, müokard ja perikard). Ei allu tahtele. Lihase omadused: 1. Võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Lihaskude ja närvikude on erutuvad koed. 2. Kontraktsioonivõime e. kokkutõmbe võime. Kui ärritue mõjul lihas ärritub, siis ta tõmbub kokku. Südamelihasel on veel 3 omadus: 3. Refraktaarsus ( erutumatus, niikaua kuni eelmine erutus ei ole vaibunud). Südamelihasele oluline sest tänu refraktaarsusele ei teki südamelihases kestvat kramplikku ehk tetaanilist kokkutõmmet. 4. Iseloomulik vööt ja sidelihasele: erutuse liitumine e summatsioon. See seisneb, kui lihas
laktatsioon, mille käigus tootlikkus tõuseb. Loomad kes ei jää tiineks ja kelle toodang langeb praagitakse karjast välja. Käesolevas töös tuuakse välja sigimise mõju piimalehmade piimajõudlusele. 3 1. Piima lühiiseloomustus 1.1. Piima koostis Piim on toitev vedelik, mis moodustub imetajate udaras ja mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed, mille koostisest moodustab suurima osa vesi, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente (Vikipeedia, 2014). Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev, näiteks inimese rinnapiim on võrreldes lehmapiimaga vesine ja suhkrurikas, seevastu lehma piimas on vähem suhkruid ja enam valku. Süsivesikud on piimas eranditult suhkrutena, neist tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur (Vikipeedia, 2014). Normaalne piim on nõrgalt happeline (Kiiman, 2011). 1.2
- 24 rasedusnädal - laps kuuleb ja tajub valgust. Välja arenenud tasakaaluelund, tunneb puudutust ja reageerib erinevatele lõhnadele. Platsenta formeerub -> elutegevuse vahendaja-> toitainete rikas veri sisse. jääkaineterikas veri välja. - 28 rasedusnädal- seitsmendal raseduskuul hakkavad tööle lapse maitsenäärmed. - 32 rasedusndal - nahk tugevam, rasvakiht paksem, (olemas mälu) Sündimisel läbib luulise vaagna, koed, järgneb elujõulisuse hinnang. Apgari hindamise süsteem 1953- hindab füsioloogilist seisundit Mida hinnatakse 0 palli 1 pall 2 palli Südame Puudub Vähem kui 100 korda Rohkem kui 100 löögisagedus minutis korda minutis Hingamine Puudub ebaregulaarne Regulaarne
Närvikoest on moodustunud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Närvikoele on omane erutuvus ja närviimpulsi juhtimine. Närvisüsteem ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks. · Sidekude rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Siia alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. · Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. 11) Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. Millised ained liiguvad läbi membraani difusiooni ja millised osmoosi teel?
Närvikoest on moodustunud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Närvikoele on omane erutuvus ja närviimpulsi juhtimine. Närvisüsteem ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks. · Sidekude rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Siia alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. · Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. 11) Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. Millised ained liiguvad läbi membraani difusiooni ja millised osmoosi teel?
Raku elutsükkel koosnebki jagunemisstaadiumist ja vahestaadiumist. Vahestaadium on jagunemisstaadiumist tunduvalt pikem. Mõned inimorganismi rakud, näiteks närvirakud on püsivalt vahestaadiumis. Mitoosi käivitudes veavad raku tsentrioolid käävniidistiku abil raku tuumas asuvad kromosoomid kahele poole, eraldi kahte rühma. Kummagi tütarkromosoomirühma ümber moodustub omakorda tuumaümbris ja tuumade vahele rakumembraan ning rakk ongi jagunenud kaheks. 3. Koed (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 50-90) Kui sarnased, samal moel funktsioneerivad rakud paiknevad kõrvuti, moodustuvad nad koed. Õpetust kudedest nimetatakse histoloogiaks. Kõikides kudedes leidub rakke ja rakuvaheainet. Peamiselt jaotatakse koed nelja põhitüüpi: - epiteelkoed - tugikoed - lihaskoed - närvikoed Kudede hulka võib arvata ka vere ja lümfoidkoe. Teistest kudedest erinevad need
1. Koe mõiste: ühesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe põhirühmi on 4: I epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. II tugi- toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri, lümf, rasv. Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla
· Inimesel on keerukas sotsiaalne käitumine. Nagu imetajatel. Inimese liigitunnused Omapära võrreldes primaatidega on esiteks ajumaht. Püstine kehahoid, kõnnak kahel jalal, mida võimaldab skelet ja lihased. Miite see Soome sigimine. Aeglane areng ehk neoteenia, mis võimaldab keerukate tingitute reflekside kujundamisel. Sotsiaaldsed suhted(keerukad muutuvad suhted). Oskus valmistada tööriistu ja oskus kasutada erinevaid tehnoloogiaid. Inimese rakk, koed ja elundkonnad Inimesel on loomnerakk, rakul on rakumembraan, tsütoplasma, rakutuum(, mis juhib rahu elutegevust) ja organellid. Mitokondrid on raku jõujaamad, neis toimub raku hingamine, mis tähendab bikeemlisi reaktsioone, mille arvelt energia vabaneb. Ribosoomides toimub valgusüntees. Rakud jagunevad mitoosi teel. Inimesel on neli koe põhitüüpi. Need on epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. Rakud külgnevad tihedalt. Vaheainet on väga vähe. Eelistatakse lame ja kuupepiteeli
kahjustusi või ei anta talle emakast väljumise järel vajalikku ellujäämisabi, sureb loode pärast emakast väljumist. 4 RISKID, MIDA PEAB TEADMA Kui katkestate raseduse varases staadiumis, on see ohutum, aga siiski on mõned riskid. Väga varane abort (enne kuuendat-seitsmendat nädalat) võib tähendada, et lootemuna ei õnnestu eemaldada.Rasedus võib säilida ja aborti tuleb või-bolla korrata. Mõnikord jäävad koed emakasse ja need tuleb hiljem eemaldada korduva küretaaziga. Ilmeslt soovitakse teil kolme nädala jooksul pärast operatsiooni mitte kasutada tampoone, sest need võivad põhjustada nakkust. Põletiku sümptomid on kõrge palavik, väga tugev verejooks või halvasti lõhnav eritis või tõsine kõhuvalu; kui need tunnused on olemas, minge uuesti arsti juurdem et saada antibiootikumiravi. Operatsiooni järel laske end kontrollida, kas keha on tagasi normaalolekusse jõudnud
toodavad samuti lima kohtadesse, kus on inimesel avaused:ninaõõs,silmas,suu,genitaalid, pärak. Süljes, higis, pisaras on ainet mis takistavad patogeenide levikut.nahal on mittepatogeensed mikroorganismid, mis kaitsevad. Immuunsüsteem: Kui patogeen satub organismi, hakkab tegutsema immuunsüsteem. Vigastuse korral tekib mittespersiifiline immuunreaktsioon: vigastatud koht muutub intensiivistunud vereringepärast punaseks, soojaks ja hakkab paistetama. Valu põhjus: paistetuse tulemusel koed suruvad vastu närve ja retseptorite, ja vigastatud rakud eritavad aineid mis ärritavad närve. Kõik need tunnused toob esile vigastatud rakkudest eritunud histamiin(põhjustab paistetuse ja veresoonte laienemise) See on signaaliks valgetele vererakkudele, leukotsüütidele, mis kogunevad vigastatud kohta ja hävitavad fagotsütoosi teel patogeenid. Mõned patogeenid võivad siiski tungida organismi, sellisel juhul hakkab
Edasi võib elada süüfilise tekitaja haige organismis aastaid nn. varjatud süüfilisena, sellisel juhul puuduvad igasugused välised haigustunnused. Vaatamata sümptomite puudumisele on haigestunud inimene väga nakkusohtlik! Selline nakkushaiguse kandlus võib viia süüfilise kolmanda staadiumini. Süüfilis kahjustab siis juba oluliselt närvisüsteemi ja südant, põhjustades invaliidistumist. Kahjustused võivad tekkida ka luudesse ja kõhrkoesse, mille tagajärjel need koed hävivad (ninakõhre hävimisel võib tekkida sadulakujuline nina). Süüfilis esmased tunnused, haavandid, võivad jääda märkamata, kuna need on enamasti valutud ja võivad kaduda kiiresti. Samuti võib esineda juhtumeid, kus haavandit ja nahalöövet ei tekigi. Seetõttu tasub meelde jätta, et alati tuleb tähelepanu pöörata igasugusele valutule haavandile ja lööbele hoolimata sellest, et need suuri vaevusi ei tekita!
prokarüootne rakk KUDE Rakud moodustavad kudesid, närvikude , sidekude , epiteelkude , lihaskude Elund ehk ORGAN Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. ELUNDKOND EHK ORGANSÜSTEEM Nt. hingamiselundkond ORGANISMI TASAND Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja regulatsioonist
nakatuti. Kui raseduse esimesel kolmel kuul, on üks võimalus kahest, et laps saab kahjustada. Pärast kolmandat raseduskuud on see võimalus üks kümnest. Kahjuks ei saa rasedsuse ajal lapse kaitsmiseks midagi teha [9, lk 258]. LIIGESTE PROBLEEMID Randmekanali sündroom Randmekanal asub randme esipoolel ja selles asuvad kõõlused ja sõrmedesse viivad närvid. Kui käsi ja sõrmed raseduse ajal tursuvad, nagu muudki koed, tursub ka randmekanal ja surub närvidele. Selle surve tagajärjel tekin nö. suremistunne , mis levib kõikidesse sõrmedesse, va.väike sõrm. Vaevus peaks kaduma paari päevaga pärast sünnitust [9, lk 260]. Vaagnaliiduse lahknemine ehk sümfüsiolüüs Vaagnavööde koosneb kolmest luust üks taga ja kaks ees - , mida ühendavad sidemed. Luud saavad kokku, et moodustada kolm ,,fikseerunud" liigest, üks ees, ja üks kummalgi pool 7
04.10.2013 Punaliblede teke toimub punases luuüdis. Selleks on vaja rauda, mida saadakse toiduga seedetraktist. Rauda sisaldub juba ka valmispunalibledes. *EPO hormoon-sünteesitakse neerudes(tekib hapnikuvaeguse tõttu, teadlikult saab seda tekitada hõredas õhus-nt. mäkke ronides). *Kogu veri ei ole korraga pidevalt ringluses(nii on vaid väga suure füüsilise pingutuse korral), veri võib olla ka depoodes-maksas, põrnas, punases luuüdis või lihastes. *Seal, kus on hapnikku rohkem vaja, laienevad veresooned. Verd saab juurde võtta maksast või põrnast. Kui maks verest tühjaks jookseb, tekib piste(äkilise koormuse suurenemise korral-nt. ilma varema soojenduseta trenni tehes). Et pistet ei tekkist, tuleb enne sportimist teha soojendusharjutusi. Veregrupid *Punaliblede pinnal ja vereplasmas on olemas väikesi moodustisi, mida kutsutakse aglutinogeenideks(üldnimetus-antigeen). Nad paiknevad punaliblede membraanide peal. Vastava...
Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime. Lühikese elueagarakkud (vere rakud) Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud) Jagunemisvõime kaotanid rakkud närvirakkud Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas DNA enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine 3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ? - Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel - Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
