2) Mudelhiired luuakse, et leida ravimeid inimese haigustele 3) Hävimisohus olevate liikide säilitamiseks 5. INIMESTE KLOONIMINE I Reproduktiivsel kloonimisel tervikorganism (indiviidi vegetatiivne paljundamine, kloonisendid geneetiliselt identsed!) II Terapeutilisel kloonimine algab viljastamisega, tekib moorula ehk kobarloode, millest eraldatakse tüvirakud. Tüvirakud on kõikvõimelised rakud st. et sobival söötmel arenevad neist soovitud koed. NT: on võimalik tüvirakke koguda nabanöörist ja saata erinevatesse riikidesse orienteeruvalt 30 aastaks vedelasse lämmastikku hoiule. 6. TRANSGEENSED ORGANISMID 1. I tüüpi GMO – geneetiliselt muundatud organism (neisse on sisestatud võõrorganismi geene; nende geenide poolt avalduvad tunnused päranduvad ka järglastele edasi) 2
Eestis üle 520 liigi. Ämblike keha on 0,490 millimeetri pikkune ja koosneb väliselt lülistumata pearindmikust ja tagakehast. Ämblikel on kaheksa jalga, putukatel neist erinevalt on kuus jalga. Ämblike tagakeha ei ole sklerotiseerunud, see võimaldab neil rohkesti varuaineid säilitada. Ämblikele on iseloomulik kehaväline seedimine. Ämblikud viivad koos mürgiga oma ohvri kehasse seedemahlu mis lagundab ohvri koed, hiljem tühjendades ohvri söödava sisemuse. Ämblike tagakehas on kesksool tugevasti harunenud, mis võimaldab toiduvarude säilitamist kehas. Ämblikel on madal ainevahetuse tase. Lisaks sellele on näidatud, et ainevahetuse taseme languse juures ei pruugi ämblike aktiivsus oluliselt langeda. Ämblikud ei ole toidu suhtes eriti valivad ja enamus neist toitub ükskõik mis liiki saakloomadest, kes võrku satuvad. Ämblikuvõrke on palju tüüpe
patofüsioloogiat. Selle referaadi eesmärgiks on anda lugejale ülevaade luumurdude paranemise protsessist ning selle faasidest. 3 LUUMURRU PARANEMISE FAASID Luumurru paranemist võib jagada kolmeks faasiks. Need on põletikufaas, reparatsioonifaas ja remodelleerumisfaas. 1. Põletikufaas: Luumurd põhjustab luus ja luu ümber paiknevate veresoonte katkemist, lisaks kahjustuvad ka teised koed ja rakud. Kõik see viib ägeda põletiku tekkeni, tekib vasodilatatsioon ning plasma ja leukotsüütide eksudatsioon. Murru piirkonnas tekib hematoom (fibrinogeeni konverteeritakse fibriiniks), verevarustuse katkemise tulemusena hüpoksia ja pH tase langeb. Hematoom on omakorda toeks põletikurakkudele. Kahjustuse piirkonda migreeruvad põletikurakud. Esimestena jõuavad kohale polümorfonukleaarsed neutrofiilid (PMN), mis produtseerivad kemokiine, seejärel
moodustub blastotsüsti keskele asümmeetriliselt (lahutab animaalse ja vegetatiivse pooluse) Totipotentsus - rakud, mis on suutelised jagunema ja looma kõiki liigile omaseid rakutüüpe Pluripotentsus - rakud, mis on võimelised diferentseeruma üheks kolmest lootelehest Trofoblasti ja ICM-sisemise rakumassi teke ja mis neist saab. tekivad peale 8-raku staadiumit, rakud jagunevad kaheks populatsiooniks; trofoblastist arenevad lootevälised organid ja koed, ICMist areneva organismi koed Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. blastotsüsti jõudmisel emakasse toimub ZPst vabanemine e koorumine ja kinnitumine e implantatsioon selleks kohandatud emaka limaskesta epiteelile - endomeetriumine; implantatsiooni ja koorumist aitavad esile kutsuda progestroon ja östrogeen Mis on diapaus? puhkeperiood, mille ajal blastotsüst väljub ZPst,
Koe moodustavad rakud, millel on ühine ülesanne. Nt. Sidekude, epiteelkude, närvkude, lihaskude. Koe tüübid : Epiteelkude-, Keha katmine ja kaitsmine. Nõrede eritamine. Sidekude- Organismi erinevate kudede ja elundite sidumine. Lihaskude -Moodustab lihaseid, mille ülesanne on organismi liigutamine. Epiteelkude - Ärrituse vastuvõtmine, tekkinud erutuse edasi juhtimine ja analüüsimine. Elund ehk organ on ühiseid ülesandeid täitvad koed. Nt. Nahk ja luud. Elundkonnad on ühiste ülesannetega koosnevatest elunditest. Nt. Seedeelundkond ja hingamiselundkond. HOMÖOSTAAS Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Nt. Energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine ja termoregulatsioon. I Energiabilanss Sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus
idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid (juur, vars ja lehed), toitub seemnes olevatest varuainetest; juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, vars kasvab, moodustuvad lehed; järgneb kasvuperiood) ja generatiivseks (saabub sugulise paljunemise organite (õite) väljakujunemisega, tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk) arenguks. Vananemisperioodis aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult. On taimedel ka liigisiseselt erinev.
seestpoolt vere-ja lümfisoonte seinu-endoteel 2)Näärmeepiteel on näärmete koostises, tal on omadus moodustada sekreete ehk nõresid. Kõhunäärmes, higinäärmes, rasunäärmes jne. 13. SIDEKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHIISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Ehk sisekeskkonna kudede eripäraks on see, et temas on rohkesti peale rakkude a rakkudevahelist ainet.Leidub organismis väga laialdaselt, kõikide elundite koosseisus: Troofilised koed: 1) Veri ja lümf 2) Retikulaarne sidekude 3) Rasvkude 4) Kohev sidekude Tugikoed: 1) Tihe sidekude 2) Kõhrkude 3) Luukude Leidub maksas, liigestes, kõikide elundite koostises 14.LIHASKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHIISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Lihaskoed koosnevad pikkadest rakkudest, mis on kokkutõmbevõimelised 1)vöötlihaskude-skeletilihastes(need rakud on paljutuumsed ja alluvad tahtele, seetõttu väsivad kiiresti, paranevad halvasti)
implantatsioonikoha lhedal vere- ja veresoonte ssteem. Paunake blastotssti sees hakkab produtseerima punaliblesid. Jrgmise 24 tunni jooksul tekib kujuneva platsenta ja areneva loote vahele sidekude. Hiljem areneb sellest nabavt. Seejrel tekib loote pinnale kitsas rakkude riba. Lootes toimub gastrulatsioon, mille kigus arenevad kolm lootelehte: ektoderm, mesoderm ja endoderm. Kitsast rakkude ribast hakkavad arenema endoderm ja mesoderm. Kolmest lootelehest tekivad kik organismi koed. Endodermist tekib hiljem keele, seedetrakti, kopsude, kusepie ja mitmete nrmete vlimised osad. Mesodermist tekivad lihaskude, luukude ja lmfikude ning kopsude, sdame, suguelundite ja erituselundkonna sisemised osad. Sellest tekib ka prn ja seda kasutatakse vereloomes. Ektodermist tekivad nahk, kned, karvad, silmade sarvkestad, sise- ja vliskrva vlimised osad, nina, siinused, suu, prak, hambad, ajuripats, piimanrmed, silmad ja kogu nrvissteem.
Põhikoel on oma ülesanne, meristeem kole pole ülesannet. Meristeem on säitlitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Totipotsentsed. 4.Mis on sööde? Toidusegu, millel väike koelõik kasvama hakkab. 5.Miks inimene paljundab taimi meristeemmeetodil? Nimeta konkreetseid taimi ja põhjusi. Saab pääsata väljasurevaid liike ja palju järglasi, kes/mis on identsed. 6.Miks tuleb selle meetodi puhul vahetada töö käigus söötmeid? Et saada mikrovõrsetest uued koed, tuleb söötmetele lisavad kasvufaktoreid. 7.Mida tähendab mõiste totipotentne? Meristeemrakud võivad anda alguse täiesti uuele taimele, nad on kõikvõimelised! LK.21-23 1.Mille poolest erinevad somaatilised rakud ja sugurakud? Somaatlistel rakkudel pole ülesannet paljuneda, aga sugurakkudel ongi ainult see ülesanne. 2.Kuidas nimetatakse meetodit, kui ühendatatakse erinevad keharakud( isegi erinevatel liikidel), milleks seda tehti, umbes millal (saj.). HÜBRIIDIMINE. See leiutati 1975.
· Termoneutraalne tsoon vees 35 -36 º C Miks? VANANEMINE Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1. Pärilikkus (geneetiline kell) · Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2. Keskkonnategurid · Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) · Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: · Ajukoorerakkude arvu vähenemine · Kuulmise nõrgenemine · Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine · Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae) · Kopsumahu vähenemine
Taimedel on võrsete tippudes ja pungades algkude ehk meristeem. Neid kutsutakse ka tüvirakkudeks see on rakk, millest võib teha ükskõik missuguse koe rakke. Ka viljastunud munarakk on tüvirakk, sest see võib muutuda kõigeks kuni moorulani. Ühest meristeemrakust saab kasvatada uue organismi. Algkude tuleb kasutada, sest nad on haigusvabad. Meristeemrakk võetakse ja pannakse söötmele, kus ta hakkab kasvama ja arenema. Järjest selekteeritakse ja pannakse uuele söötmele. Arenevad koed, viimaks pannakse eraldi katseklaasi, kus arenevad juured. Lõpptulemuseks saadud taim on kloon algsest taimest. Hübridoomitehnoloogia Vaata joonis leheülg 21. Antikeha on valguline molekul, mis moodustab kindla antigeeni vastu. Need tekivad valgevereliblede ehk lümfotsüütide tõttu. Samas hävivad need kiirelt ega tooda pikka aega piisavas koguses. Selleks, et peab antikeha tootma. Leiti, et segades neid kasvajarakkudega saab antikehi toota pikema aja vältel
Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Sõltumata värvusest, toimub kõigis vetikates fotosüntees. Olgugi, et vetikad sünteesivad nagu taimed (kuigi, vetikatel toimub fotosüntees kogu talluses, taimel vaid lehtedes ja puitumata, rohtses varres) ei kuulu nad tegelikult taimeriiki, kuna neil puuduvad taimedele iseloomulikud organid ja koed (juured, varred, lehed). Kuigi mõned vetikad meenutavad välimuselt varsi ja lehti, on see sarnasus väline - vetikatel pole juuri, varsi ega lehti. Paljunemine Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt, osad ka vegetatiivselt. Suguline paljunemine: Suguline paljunemine annab elusolenditele suuri eeliseid ja enamus elusolendeid paljunebki suguliselt. Mõned organismid paljunevad küll suurema osa aega mittesuguliselt, kuid neil on siiski olemas ka võimalus suguliseks paljunemiseks.
17.Mis on sünaps? Närvirakkude kokkupuutekohad, kus ärritus antakse ühelt rakult teisele 18.Kirjelda närviraku ehitust? Keha, pikk jätke, mitu mitmeharulist lühikset jätket 19.Kuidas liigitatakse lihaskoe rakke? Vöötlihaskude, siselihaskude, südamelihaskude 20.Lihaskoe ülesanded? Reageerib erutusele, on võimeline kokku tõmbuma 21.Sidekoe ülesanded? Kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihased luudega, transpordib ained, ühendab kõik koed tervikuks 22.Millised on sidekoe kaks rühma? Toitefunktsioonidega, tugifunktsioonidega 23.Iseloomusta rasvkude? Sisekoe liik, koguvad endasse rasva, kaitseb siseelundkonda, hoiab sooja 24.Iseloomusta luu-ja kõhrkudet? Luukoe rakud, mille rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid, tugi- ja kaitsefunktsioon, luu – kõva, kõhre - elastne 25.Iseloomusta verd kui sidekudet? Transpordib hapnikku, kaitseb nakkuste ja
hapnikuga. -Soontaimed (e. ürgraikad) pärinevad 400 -440 miljonit aastat tagasi. Ürgraikad on sõnajalgtaimed, mis paljunevad eostega. Puuduvad lehed ja juured, esinesid varred ja risoomid -Hiiglaslikud eostaimed a.)pärisraikad puulaadsed kollad, nt:Soomuspuu b.)kidad osjade taolised, nt: Karboni kida c.)sõnajalgtaimed, mis paljunevad eostega, lehed fotosünteesi jaoks. Aitasid kaasa mulla tekkele -Paljasseemnetaimed juured, täiuslikumad koed a.)seemnesõnajalad, mis paljunesid seemnetega, sarnanesid sõnajalfadega. b.)okaspuud 320 -280 miljonit aastat tagasi , nt:jugapuu, kadakas 3.Loomariigi areng Maal Umbes 545 miljonit aastat tagasi kujunes hulkraksete loomade ehitustüüpide areng, mille käigus ilmusid tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Selles perioodis kulges hulkraksete loomade arenguliinide - nt ainuõõssete ja keelikloomade, usside, limuste, lülijalgsete evolutsioon
· Virchow IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli. 3-tüüpi: vöötlihaskude( skelett) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid. Moodustavad pea-ja seljaaju. Rakkude mitmekesisus · Üherakulised organismid · Hulkraksed organismid · Üherakulisi rohkem · Väikseim organism- mükoplasma. · Looduses suurimad rakud on lindude munarebud.
Vananemine on vältimatu bioloogiline seisund. Et seda paremini mõista, uuritakse aina enam raku tasandil toimivat. Rakud moodustavad koed, millest keha koosneb. Rakk uueneb nende jagunemise abil. Uuringud on näidanud, et rakud jagunevad enne programmeeritud rakusurma saabumist piiratud arv kordi. Korduvalt uuenenud rakud ei suuda aga toimida nii tõhusalt, kui nad seda ,,noorena" tegid. Kui rakud ei suuda enam taastoota, muutub elund ebaefektiivseks, kuna ei suuda oma bioloogilist rolli täita. Vananev aju kogeb astmelist ajurakkude kadu ning neid ei asendata
Vananemine on vältimatu bioloogiline seisund. Et seda paremini mõista, uuritakse aina enam raku tasandil toimivat. Rakud moodustavad koed, millest keha koosneb. Rakk uueneb nende jagunemise abil. Uuringud on näidanud, et rakud jagunevad enne programmeeritud rakusurma saabumist piiratud arv kordi. Korduvalt uuenenud rakud ei suuda aga toimida nii tõhusalt, kui nad seda ,,noorena" tegid. Kui rakud ei suuda enam taastoota, muutub elund ebaefektiivseks, kuna ei suuda oma bioloogilist rolli täita. Vananev aju kogeb astmelist ajurakkude kadu ning neid ei asendata
-stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks, kaitseülesanne III LIHASKUDE -pikliku kujuga, võimelised kuju ka muutma -skeletilihased:vöötlihaskude, siseelundite ehituses olevat siselihaskude, südamelihaskude -liikumine IV NÄRVIKUDE -on varustatud pikkade jätketega -on moodustunud pea- ja seljaaju, neist lähtuvad närvid, närvisõlmed -erutuse juhtimine -ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks
asendi säilitamine, soojuse tootmine Närvisüsteem Peaaju, seljaaju ning nende Reguleerida keha tööd närvid, meeleorganid närviimpulsside vahendusel (silm,kõrv) Endokriinsüsteem Kõik koed ja näärmed, mis Reguleerida organismi tööd toodavad hormoone veres ringlevate hormoonide toime vahendusel Kardiovaskulaarne süsteem Veri, süda ja veresooned Varustada rakke hapniku ja toitainetega, tuua süsihappegaas ja jääkained
Enne raku jagunemist pärilikkusaine kahekordistub, seejärel pärilikkusaine koondub, raku edasisel jagunemisel tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja paigutuvad raku poolustele. Nende ümber moodustuvad rakutuumad. Tsütoplasma jaguneb kaheks ja kattub rakkumembraaniga, taimedel ka rakukestega. Koeks nimetatakse ühesuguse tekke, ehituse ja talitusega rakkude moodustatud kogumikke. Taimekoed jaotatakse algkudedeks ja püsikudedeks. Algkoed toodavad rakke, millest kujunevad kõik teised koed. Tipmine algkude asub varre ja juurte tippudes, kus nad moodustavad kasvukuhiku, ülesandeks on taimeorganite pikenemine (võilille juuretipp). Külgmised algkoed asuvad varres ja juures, puidu ja niineosa vahel, ülesandeks on organite jämenemine ja laienemine (kuuse kambium). Vahelmised algkoed asuvad varre sõlmevahede alumises osas ning lehtede ja õieraagude alusel, ülesandeks on varte pikenemine (orasheina sõlmevahede alumine osa). Püsikoed võib jaotada nelja
kõik ülejäänud) · Rakkude paljususe järgi: üharakulised ja hulkraksed Valdavad loomaliigig Maal on putukad. 75% (lülijalgsed + äblikud ja vähid) · Loomade väliskuju e. morfoloogia kujuõpetus · sümmeetria (loomorganismid on ehitatud teatud seaduspärasuse järgi) · kuidas paiknevad organid e. anatoomia · iga organ on ehitatud omamoodi, erinevad koed, millel igaühel oma funktsioon ja ülesanne e. histoloogia · rakud on erinevates kujudes erinevad, õpetus rakust e. tsütoloogia Ontogenees ehk organismi areng. Embrüoloogiline arenemine ja postembrüoloogiline areng. Füsioloogia kuidas organid toimivad koostöös ja võimaldavad selle organismi eksisteerimise, mida nad produtseerivad ja kuhu lähevad jääkained jne.
4. Rakkude mitmekesisus Prokarüoodid Eukarüoodid *Puudub kindlalt *Rakutuum on piiritletud tuum olemas Üherakulised Hulkraksed * nt: bakterid, algloomad, * nt selgrootud, selgroogsed, Pärmseened taimed, kandseened * 1 rakk * suur hulk rakke = koed * mikroskoopilised mõõtmed --- närvikude – 1 --- lihaskude - 3 * huvitav väliskuju --- sidekude – rohkem --- epiteelkude – rohkem Väikesed Suured * mükoplasma * lindude munarakud (munarebud) * munarakud, spermid * vöötlihasrakud * pun verelibled 5. Tsütoplasma KOOSTIS Vesi 60-90%
hoolematuse või väheste teadmiste tõttu töötades ohtlike masinatega (saekaatrid, puuraiujad) 1. Aseta verejooksu kohale side 2. Tõsta kannatanud kehaosa südamest kõrgemale. 3. Helista 112 4. Püüa leida amputeeritud jäset! 5. Amputeeritud jäse hoia kuivas mitte pesta ega puhastada! 6. Pane amputeeritud jäse kuiva riide sisse, seejärel veekindlasse plastikkotti, mille aseta jäävette nii, et sel poleks otsest kontakti jääga! (külmumine hävitab koed!) 7. Kui kehaosa ripub veel mingitpidi keha küljes, siis ära eemalda küljest vaid mähi riidesse. 8. Kannatanu peab jõudma haiglasse nii kiiresti kui võimalik. 9. Jälgi elutähtsaid funktsioone. 10. Vajadusel alusta elustamisega Verejooksu peatamine kui võõrkeha on sees 1. Mitte mingil juhul ei tohi haavast võõrkeha (nuga) eemaldada. 2. Tuleb jälgida elutähtsaid funktsioone kannatanul 3
Pärilikud haigused Saku Gümnaasium Koostaja:Kristina Pähn 9.c klass Juhendaja :Laive Jürimaa Sisukord Sissejuhatus Fenüülketonüüria -tekkepõhjus -sümptomid ,kirjeldus -ravi Hemofiilia -sümptomid ,kirjeldus -ravi Suhkurtõbi -tekkepõhjused -ravi Skisofreenia -sümptomid -ravi Kõrgvererõhutõbi -sümtomis -tekkepõhjus -ravi Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus- Räägin pärilikest haigustest kuna tean neist vähe. Selles töös räägin ma 5 pärilikusest haigusest 1: fenüülketonuuria,2: hemofiilia,3: su...
kas heas suunas või halvas? Kloonimise eesmärgiks on luua doonoriga identse geneetilise materjaliga isendi. Kloonimine jaguneb kaheks suunaks, kus tehakse reproduktiivset kloonimist ehk järglaste saamist või kloonimist biomeditsiiniliseks uurimustööks, nimetatakse seda teraupeutiliseks kloonimiseks.[1] Reproduktiivse kloonimise head küljed on, et sellega lahendaks viljatuse probleemid, ei sünniks raskete haigustega inimesed, organid ja koed oleks tagatud vajalikke omadustega. Kuid sellel on ka teine külg näiteks: inimestel puuduks õigus unikaalsele identiteedile, õigus avatud tulevikkule, tekkiks psühholoogiline stress, inimelu väärtus langeks ning tekiks oht genofondile. Kuid terapeutilise kloonimine on eeldatud, et meditsiin peab leevendama inimeste kannatusi. [1] Mõned teadlased arvavad, et eugeenika on ainuõige lahend, kuidas muuta inimeste tulevik paremaks nõnda, et paljuneda võivad vaid heade geenidega inimesed
noorukiiga kuni 21 -22 elu.a luustumise lõpp täiskasvanuiga kuni 36 elu.a - küpsusiga Kuni 60 - elatanuiga kuni 15 - vanuriiga kuni 90 - raukusiga 90-120 Surm kliiniline ja bioloogiline. Kliiniline organite elutegevus seiskub -> saab elustada bioloogiline pöördumatu. Inimene kui tervik: Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet, energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed ja organid. Lõhustumisreaktsioonides lõhustatakse saadud ained väiksemateks koostisosadeks. Sünteesi- ja lõhustumisreaktsioonid on tavaliselt tasakaalus. Inimene on aeroobne organism ehk ta kasutab eluks hapnikku. Sisekeskkonna püsivuse tagavad keerulised regulatsioonisüsteemid. Kehas peab olema püsiv temp, samuti on vaja et ringlevas veres ning teistes kudedes oleks kindel kogus erinevaid keemilisi ühendeid. Negatiivse tagasisideme puhul viiakse organism tagasi algsesse seisundisse
noorukiiga kuni 21 -22 elu.a luustumise lõpp täiskasvanuiga kuni 36 elu.a - küpsusiga Kuni 60 - elatanuiga kuni 15 - vanuriiga kuni 90 - raukusiga 90-120 Surm kliiniline ja bioloogiline. Kliiniline organite elutegevus seiskub -> saab elustada bioloogiline pöördumatu. Inimene kui tervik: Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet, energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed ja organid. Lõhustumisreaktsioonides lõhustatakse saadud ained väiksemateks koostisosadeks. Sünteesi- ja lõhustumisreaktsioonid on tavaliselt tasakaalus. Inimene on aeroobne organism ehk ta kasutab eluks hapnikku. Sisekeskkonna püsivuse tagavad keerulised regulatsioonisüsteemid. Kehas peab olema püsiv temp, samuti on vaja et ringlevas veres ning teistes kudedes oleks kindel kogus erinevaid keemilisi ühendeid. Negatiivse tagasisideme puhul viiakse organism tagasi algsesse seisundisse
tasandile iseloomulikud omadused ·raku tasand olemas kõik elu tunnused ·molekulaarne tasand elu tunnused puuduvad, on olemas valgusüntees ·organelli tasand enamus elu tunnuseid puudub, moodustuvad üksnes rakkudes ja saavad ainult seal täita nende funktsioone ·raku tasand ilmnevad kõik elu tunnused ·koe tasand sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega ·organi tasand koondunud koed, mis kõk koos täidavad ühte kindlat funtsiooni ·elundkonna ehk organsüsteemi tasand mitu organit, mis talitsevad ühiselt ·organismi tasand on olemas kõik elu tunnused, ssekeskkonna stabiilsus ·populatsiooni tasand ühel asutusalal elavad sama liiki organismid, saab võimalikuks suguline paljunemine ·liigi tasand isendid saavad vabalt paljuneda, ühine sise- ja välisehitus, talitus jne
2)aeglustub ainevahetus, halveneb rakkude varustumine energiaga, mis mõjutab organite (nt neerude) ja elundkondade (nt südameveresoonkonna) tööd 3)rakkude jagunemine aeglasem- haavade ja luumurdude paranemine aeganõudvam 4)nõrgeneb immuunsüsteem- nakatuvad kergemini, põevad kauem Surmaga lõpeb organismi elutegevus Kliiniline surm 1)inimene on kaotanud teadvuse 2)seiskuvad südame töö ja hingamine 3)nahk sinakas-kahvatu 4)lihased lõtvunud 5)silmapupillid laienenud 6)rakud ja koed suudavad organismi hapnikuvarudest elada veel 5-6 minutit Juhul kui inimest selle aja jooksul ei suudeta elustada, läheb kliiniline surm üle bioloogiliseks. Bioloogiline surm 1)esimesena hävivad ajurakud hapnikupuuduse tõttu 2)keha jahtumine 3)vere valgumine madalamal asetsevatesse kehaosadesse 4)lihaskangestus Inimene kui tervik · Kehahoid püstine · Kõndimine tagajäsemetel (jalgadel), liikumiskiirus võrreldes paljude loomadega
RAKU EHITUS JA TALITLUS Kõik organismid on rakulise ehitusega. Raku teooria üks põhiseisukoht on, et iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakud tekivad ainult rakkudest. Uued rakud tekivad ainult jagunemise teel. Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. Veel üks põhiseisukoht on, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Neli põhilist koetüüpi on: 1)Epiteelkude rakud on tihdealt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub, kaitseb teisi kudesid keskonnamõjude eest. 2)Sidekude rakud asetsevad hajusalt, neid ümbritseb enamasti palju rakuvaheainet, siia kuuluvad näiteks luukude,rasvkude ja veri, sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed phtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. 3)Lihaskude rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad müofibrille, eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelih...
Bioloogia KT 1. Elu tunnused Hingamine Liigutamine Meeled maailma tunnetamiseks Toitumine Rakkudest koosnemine Biomolekulide esinemine- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu(sahhariidid, lipiidid,valgud) Paljunemisvõime(suguline, mittesuguline-pungumine, pooldumine) Arenemis- ja kasvamisvõime( otsene areng, moondeline areng) Stabiilne sisekeskkond(kõigusoojased, püsisoojased) Reageerimine ärritusele(hulkraksetel meeleorganid, üherakulistel valgumolekulid) Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõppeb Keerukas organiseerituse tase( molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline) Kohastumine(organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb) 2. Elus looduse organiseerituse tase 1.molekul 2. Or...
ja keedist. Samuti areneb seen niiskete, halvasti õhustatud ruumide seintel. Levides toiduainetele, kahjustab ka võid, liha, vorsti, juustu ja leivatooteid. Aspergillus areneb võil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel. Fusarium võib kahjustada kartulit nii põllul kui ka hoidlas. Fusarioos ehk kartuli kuivmädanik rikub mugulat nii, et kuivaga haige kude kuivab, niiskes keskkonnas läheb mädanema. Haigestunud koed asetsevad kihiti. Mädanev mass ei haise. Hallitusest põhjustatud mürke võib olla pähklites ja maisis, samuti teistes teraviljades. Hallitusseente toodetud mürgid ei põhjusta korraga ägedaid mürgitusnähte, kuid ebakvaliteetse toidu pikaajalisel tarvitamisel võivad nad tekitada neerukahjustust, sisemist verejooksu ja halvimal juhul ka vähktõbe. Hallitanud toidu söömine raskel näljaajal on põhjustanud surmajuhtumeidki
kohev õrn hallituskirme. Avaldub niiske ilmaga. · Botrytis Õisikus vesised pruunid laigud, mis hiljem kattuvad koheva Hahkhallitus cinerea hallituskirmega. Pungad jäävad puhkemata, sisemuses koed tõmbunud tumedamaks ja vettinuks. Phyllactinia Lehed (harvem muud taimeosad) kattuvad valge jahuja kirmega. Sireli jahukaste guttata Arenemiseks vajavad kolme ööpäevast perioodi, mil päeval on
Summaarne kiirgus 300...2600 nm. Taimele vajalik on 400...720 nm. Kiirgusehulka mõjutab asukoht. Suurima kiirguseaga alad kõrbetes. Kasvuhoones on kiirgus 30...50% väiksem. Varjutamine on vajalik, et vältida liiga kõrget temp. Talvine kiirgus väiksem kuni polaarööni. Kiirgusele reageerimine on iga taime puhul erinev. Paremini kasutab valgust ära taim, kelle lehtedele langeb rohkem valgust. Nõrgema kiirguse korral on taimede lehed õhemad, taime vars venib, üldiselt on koed õrnemad. Enamuse liikide juures on see aga saaki vähendav tegur (kiirguse vähesus). Ka haigustesse nakatub kergemini. 2) päevapikkus pikapäevataimed: kõik ristõielised, sarikalised, maltsalised, liilialised, hernes, põlduba. Parasvöötmest pärinevad. Vajavad õitsemaminekuks päevapikkust > 12 h, alla 12 h kasvatavad ainult lehti. Lühipäevataimed: kurk, melon, aeduba, paprika, mais(troopiline piirkond).
2. Aminohape on karboksüülhappe derivaat, mis sisaldab: -Aminorühma, Karboksüülrühma, Vesinikuaatomit, Radikaali, mis on karboksüülrühma kõrval oleva süsiniku (-süsinik) aatomi küljes. Inimese keha on ülesehitatud aminohapetest. 4. neutraalne kui üks happe ja üks aluseline rühm. Kui muutuv osa sisaldab cooh, siis happeline, kui NH2, siis aluseline 5. Valgu 3 tähtsust organismis: valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi ja valgud osalevad vere hüübimises, aitavad keha juhtida ja reguleerida. 6. valgud võiks moodustada 1015% päevasest toiduenergiast. Kuna valkudes sisalduvad aminohapped jagunevad asendatavateks ja asendamatuteks. Viimaseid leidub eriti rohkelt lihas, kalas, piimas ja munades. Seetõttu peaks umbes pool valguvajadusest olema kaetud loomsete valkudega. 7. Valgu defitsiidi korral langeb aga organismi kaitsevõime, lastel pidurdub kasv ning
hambaravi asutustes ning veterinaarasutustes tekkivaid jäätmeid. 2) riskijäätmed on sellised jäätmed, millede käitlemisel vahetu kontakti puhul on teatud risk: teravad ja torkivad jäätmed – ühekordsed süstlad, nõelad, skalpelliterad jne. nakkusohtlikud jäätmed – vereülekandesüsteemid, verd sisaldavad meditsiinitarbed jne. bioloogilised jäätmed – koed, organid jms. 3) ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud. 4) jäätmehoidla on tervishoiu- või veterinaarteenust osutava asutuse ruum, mille kohta kehtestatakse erinõuded. OLMEJÄÄTMED. 3 Olmejäätmed on sellised olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, s.h. koristusjäätmed.
3) Lihaskude Asukoht: lihastes Ehitus: pikad ja peenikesed, lihas koosneb kimpudesse koondunud rakkudest Ülesanded: reageerib erutustele, võimaldab keha tahtele alluvaid ja allumatuid liigutusi 4) Sidekude Asukoht: rakkude vahel Ehitus: sidekoes on palju rakuvaheainet, rakke on vähe ja need paiknevad üksikult Ülesanded: kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordiba ineidm ühendab kõik koed ühtseks tervikuks Raku ehitus Rakumembraan. Õpik lk.74-79. 1.Millised ülesanded on rakumembraanil? 1) eraldavad sisekeskkonda väliskeskkonnast 2) kaitse 3) ainevahetus 4) keemilised reaktsioonid 5) info vastuvõtmine 2.Tee joonis rakumembraanist, viita orgaanilistele ainetele. 3.Mis võimaldab rakumembraani lipiididel olla liikuvad, miks on neil seda vaja? Lipiidide molekulide vahel ei o le tugevaid keemilisi sidemeid. Rakumembraani kuju võib muutuda ilma, et membraan kahjustuks
Mõned kahetiivalised on kõigesööjad, mõned toituvad püsisoojaste verest ja lihast. Huvitav fakt on, et sääskedel ja parmudel imevad verd vaid emased, kellel on vaja enne munemist valguvarusid täiendada. Isased imevad vaid taime mahla. Kahetiivalised on pistmissuised, kes toituvad taimede ja loomade koemahladest. Neil on üla- ja alalõuad muutunud pisteharjasteks, mis asuvad ala- ja ülahuulest moodustunud rennis. Pisteharjastega läbistab putukas looma või taime pealmised koed, mis võimaldab putukal seejärel pumbata suhu koemahlu. Kiletiivalised- (nt mesilased, herilased, sipelgad) Neil on kaks paari läbipaistvaid tiibu ja iseloomulik peenike piht rindmiku ning tagakeha vahel. Peas asub paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Mõned sipelgad on täiesti pimedad. Kiletiivaliste eluviis on mitmekesine, paljud elavad puidus, mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega
aeglasemalt kui teine. Kuni 8-raku staadiumini on blastomeerid hõredalt ning totipotentsed – suudavad areneda nii trofoblastiks kui embrüoblastiks, seejärel liibuvad rakud tugevasti üksteise vastu - toimub embrüo tihendamine e kompakteerumine. Kompakteerumise järgselt on rakud kahe populatsiooni vahel jagunenud: trofoblast(millest arenevad lootevälised organid ja koed, mis stabiliseerivad loote üsasisesest arenemist, näiteks koorion) ja embrüoblast ehk ICM -sisemine rakkude mass, sellest areneb loode, on pluripotentsed – suudavad diferentseeruda kõikideks primaarseteks lootelehtedes. Zona pellucida oli tähtis viljastamisel, aga ta segab blastotsüsti munajuhasse implanteerumist. Koorumiseks blastotsüst lüüsib trofoblastist sekreteeritud trüpsiinilaadste proteaaside abil augu zona
In vivo geeni teraapia Funktsionaalne geen viiakse otse patsiendi rakkudesse või vastavasse koesse. See võib olla ainus võimalus kui individuaalseid rakke ei saa kultuuri viia ja seal küllaldases koguses kasvatada (näiteks ajukoe rakke) või ka juhtudel kui rakke ei saa edukalt reimplanteerida. Retroviirusvektoritega saab sisestada materjali vaid jagunevatesse rakkudesse. Paljudes kudedes aga suur osa rakkudest ei jagune. Seega tuleb kasutada teisi meetodeid. Kuna koed millesse on vaja sisestada geneetilist materjali on tavaliselt väga erinevad, siis ka meetodid on erinevad.(2) VIIRUSLIKUD SÜSTEEMID Retroviirused ja retroviirusvektorid Näiteks kasutatakse pakkimisliini konstrueerimisel erinevaid promootoreid asetades gag ja pol geenid 5'LTR-i kontrolli alla ja env geeni tsütomegaloviiruse promootori kontrolli all. (Sellist konstrukti nim. plasmoviiruseks ja see ei tohiks rekombineeruda replikatsiooni kompetentse retroviirusega
· Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest, see tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse · Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist · Aminohappejääkide vahel on peptiidside · Mitmetasemeline srtuktuur · Spetsiifilised aktiivalad erinevate ainete sidumiseks · Sisaldavad lämmastikku · Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained, pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad · Täielikul oksüdeerumisel vabaneb energiat 17 kJ/g · Loomsed koed 50% orgaanilisest ainest on valgud · Taimed: · Teraviljad kuni 15% · Liblikõieliste seemned kuni 30% · Sojaoad üle 40% · On teada, et ööpäevas lammutub inimorganismis umbes 400 g kehavalke, samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal · Valgud uuenevad pidevalt · Liitvalgud e proteiidid Koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast · Lihtvalgud e proteiinid Koosnevad ainult aminohappe jääkidest Aminohapped
retikulaarformatsioonis, väikeajus ja teistes aju osades. Mingis retseptoris tekkinud erutus levib mööda närvikiuga ühenduses olevat esimest neuronit ning lülitub selja- ja piklikus ajus ümber tervele reale neironitele. Erutus jõuab vaheajju ja selat paljusid teid mööda edasi suuraju koorele. Analüsaatorid on inimorganismi põhiline informatsiooni organ. Inimorganism kujutab endast isereguleerivat süsteemi. Informatsioon mida organid ja koed humoraalsel teel saavad hormoonide, metaboliitide jne kaudu , omab regulatsiooniprotsessides väga tähtsad, kuid siiski allutatud osa, eriti vegetatiivsete ja liigutusfuntsioonide peenes regulatsioonis. Analüsaatorite kaudu kesknärvisüsteemi saabuvatel signaalidel on organismi funktsioonide regulatsioonis oluline osa. Need signaalid kutsuvad ühel juhul esile uusi reaktsioone, teisel juhul korrigeerivad antud momendil toimuvat tegevust, kolmandal- jätavad jäljed, mida
· Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. · Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. · Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. · Ära hõõru külmunud piirkonda see võib põhjustada vigastusi. · Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. SÜGAV KÜLMUMINE Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakas-punaseks. TEGUTSEMINE SÜGAV KÜLMUMISE KORRAL: · Kaitse külmunud kehaosa külma eest. · Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. · Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku. · Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26-1 Inna Netsai SIDEKUDE Referaat õpetus inimese ehitusest ja elutalitlustest I õppeaines Juhendaja: K.Mitt Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude on peamine toetav ja kaitsev organismi kude, alus tema kõigi ühendusi- ja tugistruktuurid. Laiemas mõistes see on mitu erinevaid kudesid, mis moodustavad sidekoelisi struktuure- luud, kõõlused, sidemed, liigesed, dermis ja veresooned, aga tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvahe...
Endosümbioos- kloroplastid ja mitokondrid olid iseseisvad bakterid, keda suuremad bakterid on "alla neelanud". Esimesed päristuumsed: ainuraksed vetikad. 500- 600 miljonit aastat tagasi varustasid vetikad Maa atmosfääri esmase hapnikuga. Vahevormiks hulkraksete tekkel olid kolooniad. 560 miljonit aastat tagasi elu mitmekesistus tohutult. 570 miljonit aastat tagasi tekkisid käsnad. Hulkraksuse eelised: · Rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed. · Sõltuvad vähem keskkonnast · Suguline paljunemine (organismide mitmekesistumine) · Kiirem evolutsioneerumine Kisklust võimaldas silmade teke ja areng. Selgroo eelis eksoskeleti ees: organismi suurem painduvus. Putukad arenesid lülijalgsetest. Kalad oskavad rännata, kuna neil on mälu. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. Esimesed loomad olid selgrootud: ainuõõssed, käsnad, limused (teod, karbid jt.).
protsessis; seega paiknevad kloroplastid peamiselt lehtede rakkudes. 2) Kromoplastid--nendes sisalduvaid pigmente nimetatakse karotinoidideks, mis annavad taimede viljadele (või õite kroonlehtedele) kollase, oranzi või punase värvuse. See aitab seemneid edasi kandvatele loomadele taime märgatavamaks teha või tolmendavaid putukaid ligi tõmmata. 3) Leukoplastid--nendes pigmenti ei ole ja tihti sisaldavad nad mitmesuguseid varuaineid. Taime koed ja nende ülesanded 1. Tugikude--kogu taime toestamine 2. Korkkude--kaitseb taime väliskeskkonna mõjutuste eest 3. Juhtkude--ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nende vahelist ainete liikumist. Taime vakuoolid Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Noortes taimerakkudes on tihti mitu vakuooli, vanas need ühinevad
teda võis kasutama hakata. Hinged- Tulid hingedepäeval koju, neile pidi olema laud katud ja saun köetud. Raamatus on kirjeldatud, kuidas Räägu-Reinu tütar Liina valmistab suuresti kõik ette. Ta koristab ära toad, sauna ja valmistab süüa klamurahvale. Hingedele köetakse ka sauna. Raamatus pole öeldud kes küttis sauna, kuid ma kaldun arvama, et seda tegi Räägu-Rein, sest see on meeste töö. Hinged pidid nautima hingedepäeva, sest nad said koed aastas Liiva-Annuselt loa kääpast välja tulla, koju minna ja süüa endal isu täis ja saunas vihelda. Räägu-Reinu tegelaskuju räägib, et hinged muutuvad saunas inimesekõrgusteks kanadeks ja hakkavad vihtlema. Kõik hinged sellist luksus ei saanud. Kalmurahvas, kelle sugulased olid ära surnud ja majad maha põlenud kükitasid koos suguvõsaga võõrastes lautades ja kuurides. Vanapagan- Vanapagan tahtis krati tegemise eest tilka verd. Inimesed pidid tema
Jala lihased - üldistavalt jala lihaste selgmise grupi lihased sirutavad suurvarvast. Jalatallal on 3 rühma painutajaid lihaseid: suurvarva, väikevarba ja keskse grupi lihased. Lahkliha (perineum) Ees häbemeliiduse alumine serv, taga õndraluu tipp; Suleb vaagnaõõne altpoolt Lihased+fastsiad külgmiselt istmikuköbrud Fastsiad pehmed koed, mis paiknevad päraku ja väliste suguelundite vahel.
Bioloogia KT Lk. 70 1. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Suguline paljunemine: organism saab alguse viljastatud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Viimsel juhul ühendab järglane mõlemast vanemast pärit geneetilise info. Näiteks imetajad, roomajad, linnud, kalad, kahepaiksed. Mittesuguline paljunemine: uus organism pärineb alati ühest vanemast. See võib toimuda, kas eoseliselt või vegetatiivselt. Näiteksbakterid, protistid, hüdra, käsn, pärmseened. LISA : Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiu...
Kordamine Inimese talitluse regulatsioon Lk 90-143 1. Mis on homöostaas? Miks on see vajalik? Mille abil seda hoitakse? Vastus: Homöostaas on organismi püsiv sisekeskkond. Organism üritab seda peamiselt närvide ja hormoonide abil säilitada. Vajalik, sest see tagab selle, et organismi biokeemilised protsessid toimiksid. 2. Kuidas ja mille abil rakud omavahel suhtlevad? Vastus: 1) Hormoonidega, mis liiguvad küll veres, kuid mõjutavad teatud rakke 2) Närvirakkude signaalidel põhineb lihasrakkude töö, aistingud ja mälu 3) Rakud mõjutavad oma kuju muutes lähedase naaberraku tööd (nt valged verelibled) 4) Kasvufaktoril on signaallained (eritab tsütoplasma), mis kiirendavad või pidurdavad rakkude kasvu) 3. Kesknärvisüsteemi ehitus. Mis on ja kus asuvad hallaine ja valgeaine? Vastus: Koosneb pea- ja seljaajus ja juhib kogu organismi elut...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
