Kui püüda kinni peegeldunud helisignaal ning registreerida ajavahemik helisignaali väljasaatmise ja vastuvõtmise vahel, saab arvutada takistuse kauguse. Ultraheli võimaldab nahkhiirtel pimeduses orienteeruda. Nahkhiir tekitab ultraheli sagedusega helisignaale ja võtab kõrvadega vastu ümbritsevatelt objektidelt peegeldunud heli. Nii saab ta teada takistuste asukohad ning suudab vältida kokkupõrget. Ultraheli kasutatakse laialdaselt meditsiinis. Organismis on erinevad koed, mille tihedused erinevad üksteisest. Kuna ultraheli peegeldub osaliselt kudede lahutuspinnalt, siis võimaldab see määrata erinevate kudede asendit. Lisaks diagnostikale kasutatakse ultraheli ka teraapias. Ultraheli neeldumine kudedes põhjustab kudede soojenemist. Ultraheliga saab soojendada ka luid ja liigeseid. Kui ultraheli intensiivsus on liiga suur, siis võib see põhjustada kudede hävimist. Tööstuses kasutatakse ultraheli esemete või detailide defektide kindlakstegemisel
väljasaatmise ja vastuvõtmise vahel, saab arvutada takistuse kauguse. Ultraheli võimaldab nahkhiirtel pimeduses orienteeruda. Nahkhiir tekitab ultraheli sagedusega helisignaale ja võtab kõrvadega vastu ümbritsevatelt objektidelt peegeldunud heli. Nii saab ta teada takistuste asukohad ning suudab vältida kokkupõrget. Ultraheli kasutatakse laialdaselt meditsiinis. Organismis on erinevad koed, mille tihedused erinevad üksteisest. Kuna ultraheli peegeldub osaliselt kudede lahutuspinnalt, siis võimaldab see määrata erinevate kudede asendit. Lisaks diagnostikale kasutatakse ultraheli ka teraapias. Ultraheli neeldumine kudedes põhjustab kudede soojenemist. Ultraheliga saab soojendada ka luid ja liigeseid. Kui ultraheli intensiivsus on liiga suur, siis võib see põhjustada kudede hävimist. Tööstuses kasutatakse ultraheli esemete või detailide defektide kindlakstegemisel
esimeseks staadiumiks on idand. Idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid(juur,vars,lehed). Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi veel ei moodustu. Mõne taime ontogenees lõpeb vegetatiivse arenguga. Koos sugulise paljunemise organite(õitega) saabub ka taine genetatiivse arengu periood. Vananemisel taime kasv aeglustub, rakud ja koed hävivad järk-järgult. Maapealsed osad hävivad, kuid maaalused säilivad. Rekord vanud 46 000a 11.Biogeneetiline reegel: kõikidel selgroogsed organismid on sarnased algetappidel 12.Millest sõltub eluiga?
Terminid Imik- kuni üheaastane inimlaps Loode- alates kolmandast arengukuust emakas arenev inimorganism. Vastsündinu- sünnile järgnev elujärk (esimesed 10 päeva) Nooruk- inimene kes areneb täiskasvanuks (u.21-22.a). selles eas kasv aeglustub ja organism kujuneb nii vaimselt kui ka füüsiliselt välja. Kliiniline surm- seisund, milles puuduvad inimorganismi elutegevuse põhitunnused (nt teadvus, südame töö, hingamine) kuid rakud ja koed on eluvõime säilitanud. Bioloogiline surm- inimorganismi elutegevuse lõplik ja pöördumatu lakkamine, rakud hävivad. Abort Abort on iseeneslik raseduse katkemine või selle katkestamine kunstlikult. Vajadus: Rasedus ohustab naise tervist Areneval lapsel on tervisekahjustus Ei soovita last või ei olda laste saamiseks valmis Tervise kahjustused: Põletikud Psüühilised vaevused Viljatus
· Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 2. Nimeta loomorganismide koepõhitüübid ja too näiteid · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet . Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli,võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 3- tüüpi: vöötlihaskude( inimese lihased) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid.Erutuvus ja selle juhtimine. Moodustavad pea-ja seljaaju, nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed 3. Võrdle eukarüoote( päristuumseid ) ja prokarüoote ( eeltuumseid ) organisme. Too näiteid.
kiiritamine" ning see haakub otseselt keha toitaine vajadustega. Tabav oli ka sõnade mäng kiiritatud vs ärritatud. Ega see niivõrd vale ei olegi. Kiiritamine on midagi, mida üks tavaline inimene peab väga negatiivset mõju omavaks tegevuseks. Enamasti seostub meile sellega tuumaseen, mis teeb palju halba mitmekümneteks aastateks. Kohe kuhjaga. Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga
kindlaks tehti. Eluslooduse teine tase on organelli tase. Molekulidest moodustuvad rakus mitmesugused organellid, millel on kindle ehitus ja ülesanded. Organelle väljaspool rake ei eksisteeri ja elu tunnuseid neil pole. Rakk on esimene elu tase, kus kõik elu tunnused ilmnevad. Kõige paremini avalduvad need ainuraksetel organismidel, hulkraksetel on ülesanded rakkude vahel ära jaotatud. Raku uurimisega tegeleb rakubioloogia. Rakkudest moodustuvad koed, kudedest elundid ja neist omakorda elundkonnad. Kude on ühesuguse ehituse ja ühiste ülesannetega rakkude kogum. Elund ehk organ on erinevatest kudedest koosnev organismi osa, mis täidab kindlaksmääratud ülesandeid. Elundkond ehk organsüsteem on kogum elundeid, mis täidavad koos ühgiseid ülesandeid. Hulkraksetel sõltub organismi elutegevus tema elundite ja elundkondade koostööst, mis toimub närvisüsteemi ja keemiliste signaalide vahendusel. Organismide ehitust uurib anatoomia,
......................................................................................... 13 3 1. SISSEJUHATUS Reumatoidartriit (edaspidi RA) on põletikuline autoimmuunhaigus polüartriit e. hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid. Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. RA korral tekib autoimmuunne põletik liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. RA ei ole vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini 30-40ndates eluaastates. 5% haigestunutest on lapsed (kuni 16. aastased) - sel puhul nimetatakse haigust juveniilseks reumatoidartriidiks või juveniilseks idiopaatiliseks
Selts esikloomalised e primaadid Klass - imetaja Alamhõimkond - selgroogsed Ülemhõimkond - keelikloomad Riik - loomariik Domeen eukarüoodid Q: Miks kuulub inimene loomariiki? A: Suguline paljunemine, vaba ja suunatud liikumine, samasugune embrüonaalne areng, loomsed koed, loomsed rakud, samad elundkonnad, meeled, olema liigisisene suhtlusviis (nukleotiidses järjestuses on max 1.6% erinevust) Q: Põhjenda inimese kuulumist imetajate hulka! A: Emane imetab noorlooma, kehakarvad, kehasisene looteareng, täpselt sama hammaste struktuur Q: Mille poolest erineb inimene teistest loomadest? A: Kõndimine kahel jalal, suur aju, aeglane areng, mittesesoonne sigimine, kõigesööja, enne söömist toitu töödeldakse, keerukas olend
BIOLOOGIA Konspekt taimedest XII klassile 2000/2001 2 1. Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium paksendavad taimi. 3) vahealgkude see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid
õhuke lapike (paksus 130150 m). Patsiendid tunnevad sellel ajal kerget survet silmale, kuid see pole valus. Lapi lõikamine võtab aega umbes 20 sekundit. Sarvkesta ehitus Epiteelia kiht Bowmani membraan Stroma kiht Endoteeliumi kiht LASIK 3 etapp Pärast, kui fikseerimis rõngas ja mikrokeratoom on eemaldatud, servkesta lapp on volditud eemale. LASIK 4 etapp Eksimeerlaser kasutatakse, et eemaldada elu koed ja ümber kujundada servkesta tsentri. Kudude hulka, mis eemaldatakse sõltub kui tugev on lühinägelikkus. Eemaldatakse lapikese alt sarvkestasisemusest laseri abil arvutis ette määratud kogus sarvkestakude. Kui silm on lühinägelik, kujundatakse sarvkesta lamedamaks, kaugnägelikkuse puhul kumeramaks ning astigmatismi puhul sfäärilisemaks. LASIK 5 etapp Seejärel asetatakse lapike oma kohale
S Ü S I V E S I K U MONOSAHHARIIDID e. MINOOSID SAHHARIIDI NIMETUS Glükoos/fruktoos Riboos VALEM C6H12O6 C5H10O5 LEIDUMINE 1)mesi 1)koeensüümid 2)veri, koed, rakkud 2)vitamiinid 3)viinamarjad, marjad 3)kõik organismid 4)maisisiirup 5)puuviljad, juurviljad 6)õienektar SAAMINE Glükoosi saadakse tärklise hüdrolüüsil mineraalhapete manulusel. Fruktoosi saa- dakse sahharoosi hüdro- lüüsil.
Neid saab kasutada kahjustatud kudede taastamiseks pärast haigusi või traumasid. Usaldusväärsetele andmetele toetudes võib väita, et vedelas lämmastikus temperatuuril 196 ° hoitud rakud ei kaotanud 30 aasta jooksul oma eluvõimet ja säilitasid funktsionaalsuse. Kus leidub tüvirakke? Mitmetes täiskasvanud inimorganismi kudedes (näiteks luuüdis, nahas, peensooles) on säilinud teatud hulk tüvirakke. Paljud koed uuendavad oma rakke tüvirakkude abil. Nende jagunemisel diferentseerub osa tekkinud tütarrakkudest vastavale koele iseloomulikeks rakkudeks, osa aga jääb edasi tüvirakkudeks. Hiljuti on leitud tüvirakke ka sellistest kudedest, kus neid varem ei arvatud olevat. Arvati et kesknärvisüsteemis pole selliseid rakke, mis on jagunemisvõimelised Aju kudet peeti täielikult uuenemisvõimetuks. Nüüdseks on teada, et kõikide imetajate (kaasa arvatud inimese)
10. BAKTERIOFAAG-bakterite õgijad. Nad on väikesed mikroorganismid, leidub kõikjal, kus leidub baktereid. Nad on parasiidid ja toituvad bakteritest. Kasutatakse meditsiinis, veterinaarias raviks ja profülaktikas. 11. Pärmid paljunemine peamiselt pungumise teel, mõned ka eoste abil ja pooldumise teel. Üks protsess kestab 1-2 tundi. 12. Viirus on parasiit, kuna ta toitub teistest eluorganismidest. 13. Viirushaigustele on omased järgmised tunnused: 1.Kahjustuvad kindlad koed ja organid. 2. Nakaumine sõltub east. 3.Pikaajaline tunnusteta nakkus. 4. Mõningatel juhtudel tekib eluaegne immuunsus.
SUGUHAIGUSED Annika Alemaa AIDS Tekitajaks-On HIV .Inimese immuunpuudulikkust põhjustav viirus. HIV poolt põhjustatud viirust nimetatakse AIDS-iks. HIV iga võib nakatuda kolmel viisil: -sugulisel teel -vere kaudu -emalt lootele Kõige sagedamini saadakse nakkusi sugulisel teel. AIDS Viirus paikneb organismis vere valgelibledes, seemnevedelikus ja tupesekreedis.Nakatumiseks ei piisa sellest,et need satuksid nahale, viirus peab sattuma verre läbi vigastatud limaskestade või naha, ka süstides otse veresoonde. HIV nakkust ei ole võimalik ravida. Esimesed nähtused on kõhnumine, väsimus, nahalööbed. HERPES Tekitajaks viirus. Herpessesse nakatumisel tekivad suguelundite piirkonda punetavad, tihti valulikud villid, mis mõne päeva pärast lõhkevad.Tagajärieks on väikesed haavandid. Haigusnähud võivad ...
(nt: AH5, AH17, AH3). Kui vigane valk satub kehasse siis see „tervneb“ alles siis kui uus valk satub kehasse. VALGUD Suured biomolekulid (biomakromolekulid) Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest. See tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse. Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Kõik valgud sisaldavad lämmastikku. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Täielikul oksüdeerumisel vabaneb 17kJ/g. Loomsed koed – 50% orgaanilisest ainest on valgud. Taimed: teraviljad kuni 15%, liblikõieliste seemned kuni 30%, sojaoad üle 40%. Ööpäevas lammutab organism umbes 400g kehavalke ja sama palju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad ja on liigispetsiifilised. Liitvalgud e proteiidid – koosnevad valgulistest ja mittevalgulisest osast Lihtvalgud e proteiinid – koosnevad ainult aminohappe jääkidest AMINOHAPPED Valke moodustavaid aminohappeid on 20
22. Lüsoomid kujutavad sadasi ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesi. 23. Endoplasmaatilise retiikulumi kare pind on tingitud seal asetsevatest ribosoomidest. 24. Fagotsütoosi teel viiakse rakku tahkeid osakesi ja pimotsütoosi teel vedelaid tilgakesi. 25. Kolestorooli leidub raku kõigis membraanides. 26. Rakuteooria 3 põhiseisukohta: a) rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas omavahel b) uus rakk saab tekkida ainult olemasoleva raku jagunemise teel c) koed on alati rakulise ehitusega 27. ATP täielik nimetus on adenosüntrifosfaat. 28. Taimi ei või kasta kange väetise lahusega, sest see põhjustab juurerakkude hävimise. 29. Artiivse transpordi jaoks vajatakse täiendavat energiat. 30. Tuumas võib näha ühte või mitut tuumakest. 31. RNA ja TAIMERAKU EHITUS joonised
4) Kõigesööja, toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5) Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. 6) Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas. 7) Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. 8) Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. Inimese erinevad koed, kuidas jagunevad? 1) Epiteelkude- kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Koe liik on ripsepiteel, mille pinnal asuvad ripsmed. 2) Sidekude- esineb kogu kehas, ta ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Jaguneb kuueks: Kohev sidekude - hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ja tagab nende elastsuse. Rasvkude- rasvaga täidetud rakud. Fibrillaarne sidekude- moodustab sidemed ja kõõlused
4)idulase ja loote staadium; erinevused Idulane Loode Sarnasus inimesega puudub Sarnasus inimesega olemas Kestvus 2 kuud Kestvus 7 kuud Moodustuvad südame ja aju algmed Südame ja aju algmed olemas 5) inimese sünnijärgse elu etapid; kliiniline ja bioloogiline surm Kliiniline surm inimene on kaotanud teadvuse, seiskuvad südame töö ja hingamine, rakud ja koed suudavad hapnikuvarudest elada veel 5-6 minutit. On võimalik elustada Bioloogiline surm samastatakse aju surmaga, tunnused : keha jahtumine, vere ümberpaiknemine, lihaskangestus. Ei ole võimalik elustada 6)kui kaua kestab looteline areng inimesel? 280 päeva 7)millal lakkab naisel munarakkude valmimine? 45-50 aasta vanuses 8)mida saab loode emalt ja millised ained liiguvad loote verest ema verre? (joonis õp. Lk.117) töös vaja kolme asja
gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb.Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid ning inimene saab targemaks. 4. Milleks on organismis vajalik epiteelkude? Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. 5. Loetlege inimese kehas esinevad koed. Epiteelkude. Lihaskude. Närvikude. Tugikude. Veri ja lümfoidkude. Luukude. Kõhrkude. Sidekude. Kohev sidekude; Fibrillaarne sidekude; Rasvkude 6.Millisteks alaliikideks jaotatakse lihaskude? Silelihas-, vöötlihas-, skeletilihas- ja südamelihaskude 7.Millistest osadest koosneb närvirakk? Närvirakk koosneb rakukehast, ühest neuriidist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma. Rakukehad
ROPER LOGAN TIERNEY Elulugu Nancy Roper Inglise õendusabi teadlane ja praktiline teoreetik 1976 a välja töötatud mudel Joan Alison Tierney Oli Õenduse Teadusliku Uurimise Keskuse direktor Ühendkuningriigi kogenuim õendusteadlane Elulugu 2 Winifred Logan Oli Glasgow Kolledzi Tervishoiu ja Õenduse Teaduskonna juhataja 197880 oli Rahvusvahelise Õendusnõukogu tegevdirektor Osalenud mitmete rahvuslike õendusalaste ja akadeemiliste komisjonide töös Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Õenduse alused" Täielikult tänapäevane mõtteviis Terminid on aegade jooksul muutunud Mudel on avar ja paindlik Elamise mudel ehk elamistoimingute komplekt Kokku 12 Kirjeldab inimest, kes on mudelis kesksel kohal Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Viis põhigru...
pimesool, karvakte) 9. Evol. Tegurid - 10. Protobiondid on esmased elukandjad, millest arenesid prokarüüotsed rakud elasid 4-3 mljrdt aastat tagasi veeskasutasid... 11. Eukarüoodid on päristuumsed rakud, tekkisid endosümbioosi teel üks surem rakk hõlvas teisi, mis kaotasid iseseisva elu ja muutusid organellideks. 12. Hulkraksus oragnismis on üle ühe raku, ja on olemas organellid, hulkraksus võimaldas organismidel luua koed, elundid, elundkonnad, regulatsiooni ja tööjaotuse organellide vahel ja püsiva sisekeskkonna ja vereringed. 13. Maale siirduda võimaldas veetaimede poolt tekitatud muld ja huumus, kus hakkasid kasvama maismaa taimed, kes tootsid hapnikku ja siis said loomad maale tulla. 14. Ürgraikad olid esimesed maismaataimed, nad olid sõnajalgade eelased, neil olid vars ja risoomid, mis tegi fotosünteesi j nad paljunesid eostega 15
Niinekiud- otstest teritunud, väga paksude kestadega, üksikult või kimpudena, Erituskoed- eritatav aine sekreet(elutegevuseks vajalik). Ekskreet(kui pole vajalik) Eritised võivad jääda taime või ka selles mõnikord väljuda(läbi epidermaalsete näärmete). Näärme karvad näärme epiteel. Tähtsaim näärmeepiteel on nektaarium. Hüdatoodid eritavad lehe välispinnale vett. Varre histogenees- 4 osa, Protoderm(välimine)=>epiderm, seespool proparenhüüm=>kõik esikoore koed, edasi püsimeristeem=>prokambium, algsäsi=>säsi. Kaasaegsetel kaheidulistel taimedel on vartes kollateraalsetest juhtkimpudest koosnev eusteel, üheidulistel aga korrapäratult juhtkimpudest moodustunud atakosteel sisuliselt eusteeli erijuht, siin on kollateraalsete juhtkimpude asemel bikollateraalsed. Esikasv- kõik koed mis saavad alguse kasvukuhikust(mitm. a. taimedel valdav osa esimesel aastal tekkinud kude). Teiskasv- suureneb juhtkimpude maht, vars jämeneb kuid ei pikene, algab 2
Inimese silm areneb eesajust. Üle võrkkesta paiknevate ganglionirakkude aksonitest saab nägemisnärvi otsal ühinedes alguse nägemisnärv. Silma võrkkestas võivad tekkida muutused mitmete aju haaravate haiguste korral. Tänu OKT-le on võimalik silmapõhja seisundit koetasandil uurida sellisel viisil, et luulised struktuurid ei sega uuringut. (Rebane ja Harak 2014). OKT pildid ilmuvad kas erinevates värvides või hallina ning värv oleneb erinevate kudede tagasipeegeldusest. Tavaliselt koed, mis peegeldavad või hajutavad rohkem valgust, on kujutatud OKT'l punastest või valgetes toonides. Koed, mis peegeldavad või hajutavad vähem valgust, on näidatud sinise või musta toonina. Keskmise peegeldusega koed on näidatud rohelistes või kollastes toonides. (Francis jt 2017). Joonis 1. Normaalne reetina. 4 1.1 OKT areng OKT töödati välja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlaste poolt. Ajakiri Science avaldas
Toidukeemia Valgud Me sööme iga päev mitmeid toiduaineid- piima, leiba, saia, liha vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosaks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Taimedes esineb lüsiini minimaalselt, loomavalkudes aga suhteliselt rikkalikult. Eri toiduained annavad aminohappeid erinevas hulgas. Toitainete vajadus ja nende ülesanded organismis Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles
Geenitehnoloogia I konspekt Raku ja embrüotehnoloogiad Kloonimine geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Vegetatiivselt taime paljundamine on sisuliselt kloonimine Meristeempaljundus algkoerakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Neid rakke leidub võrsete kasvukuhikutes, pungades. Ka vigastuste paranemisel tekkiv kallus on suures osas algkude. Algkoe rakud pole differentseerunud, seega sobivates tingimustes, taimehormoonide toimel, kasvab neist välja terve taim. Meristeemilõigust võib eri söötmetel kasvatada sadu kuni tuhandeid võrseid. Loomadel on sellised rakud vaid moorula rakud. Embrüosiirdamine arengu algusjärgus oleva embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Kasutatakse põllumajandusloomadel, et selekteerida välja kõige paremate omadustega järglased, mis tagab suure ressursside kokkuhoiu ning saadakse ühelt vää...
1. Rakuteooria olemus, loojad (nimeta 3) ja neist igaühe panus teooriasse. (тетр.) 2 Rakuteooria olemus ! Rakuteooria põhipostulaadid: (1) kõik elusorganismid koosnevad ühest või paljudest rakkudest (Schwann, Schleiden); (2) rakk on organismi vähim ehituslik, talitluslik ja organisatsiooniline üksus (Schwann, Schleiden); (3) kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest (Wirchow) Rakuteooria loojad Schwann: kõik loomsed koed on ehitatud rakkudest Schleiden: taimemorfoloog, kõik taimsed koed on rakkudest Virchow:* rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest (“omnis cellulae e cellulae) * muutused raku ehituses ja talitluses on aluseks organismi patoloogilistele protsessidele ! 2. Mida teate HIV-1 mutatsioonist CCR5-▵32? (тетр.) 5 ! Kemokiini retseptor CCR-5 on HIV-1 koretseptoriks sisenemisel makrofaagi (geen CCR5). CCR5 geeni 32
Elu tekkeajaks peetakse 4-3.5 miljardit aastat tagasi. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist suur pauk >elementaarosakesed->aatomid->makromolekulid->mikrokerad->prokarüoodid- >eukarüoodid->hulkrakne I Ajalooline meetod. Palentoloogia, Fossiil väljasurnud org. jäänused või jäljendid. Surnud org. säilivad kivististena juhul kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reakts. käigus hästi säilivate mineraalidega. Suuruse järgi jagunevad fossiilid 1.) makrofossiilid silmaga nähtav 2.) mikro mikrosk. nähtav. paleontoloogia teadus möödunud aegadelelanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi, Ajalooline vanus jaguneb suhteline vanus näitab, millised org. eksisteerisid varem, millised hiljem. absoluutne näitab kivististe tegelikku vanust. radioaktiivsete elem. ja
INIMENE 2. Inimese koed, nende üldiseloomustus -Kattekude - on nahk keha pinnal - kaitseb ja katab teisi kudesid. -Närvikude - asub peaajus, seljaajus, kehas - Võtab vastu ja kannab kehas edasi välisärritusi ehk välisinformatsiooni -Lihaskude - asub skelitil ehk luustikul; siseelundite lihased - võimaldab teha liigutusi -Luukude - on jäik sidekude - toetab keha, muudab luud jäigaks ja tugevaks -Rasvkude - asub naha all, siseelundite ümber - säilitab varuaineid, hoiab keha temperatuuri - Epiteelkude- katab organismi välispinda- kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. - Sidekude- täidab siduvat ja koondvat rolli, hoides teisi kudesid ja organeid paigal 3. Mis on ja kuidas toimub keemiline ja elektriline sünaps? Sünaps on närvirakkude omavaheline ühendus, või närvi- ja lihasraku vaheline ühendus. Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised. Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti j...
LOOMARAKK Rakutuum asub raku keskel; seal on kromosoomid, mis kannavad edasi pärilikku materjali; juhib raku elutegevust ja seal toimuvaid protsesse; toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustumine Tsütoplasma poolvedel raku sisaldis; koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilisest- ja anorgaanilisest aintest; seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks; tagab toitainete laialikandmise; on jääkainete eritumiskohaks; sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente Rakumembraan ümbritsev rakku, annab rakule kuju, kaitsed ja ühendab rakke kudedeks Tsütoplasmavõrgustik ülesandeks on lipiidide, varusüsivesikute ja bioaktiivsete ainete süntees; siledapinnaline (kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes); karedapinnaline (kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees) Ribosoomid koosnevad suurematest ja väiksematest allüksustest; ülesandeks valgu süntees Mitokonder ümbritsetud kahe membraaniga; välismembra...
Fourth level klorofülli ära varjavad. Fifth le Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetataksekromatofooorideks. Sõltumata värvusest, toimub kõigis vetikates fotosüntees. Vetikad ei kuulu taimeriiki, kuna neil puuduvad taimedele iseloomulikud organid ja koed (juured, varred,lehed). Erinevast pigmentide sisaldusest tulenev valdav värvus on olnud aluseks vetikate suurrühmade nimetamisel:rohevetikad,punavetikad ja pruunvetikad, aga ka varasem nimetus sinivetikad (sinikud ehk tsünabakterid). Elupaik Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal. Veekogu
3. VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on märgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rühma (joonis). Välimist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm. Protodermist seespool paikneb korpusest pärinev proparenhüüm, millest tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi
haav on pruunika või valkja värvusega, tuhm, nahkjas; nahaalune kude on ödematoosne; võib esineda hemorraagilise sisuga ville; valutundlikkus puudub; soodsad tingimused mikroobide arenguks, mistõttu tekib sageli ka mäda. ei parane konservatiivse raviga; paranemisel jäävad armid. IV astme põletus (subdermaalne põletus): põlenud on naha kõik kihid; kahjustunud on nahaalused koed (nahaalune rasvkude), fastsia ja subfastsiaalsed koed (lihased, kõõlused, luud); kõige sagedamini esineb IV astmepõletusi elektrikahjustuste korral Pindmised (I, IIA, IIB astmed) põletused paranevad ilma operatiivse ravita. Sügavad (III ja IV aste) põletused ise ei parane ning vajavad nahasiirdamisi. Lõpliku hinnangu põletuse sügavuse kohta võib anda alles kolmandal traumajärgsel päeval, sest põletused süvenevad kahe esimese ööpäeva jooksul. 2
1. Kirjelda klaudikatsiooni olemust (k.a haige uurimine ja ravi). Klaudikatsioon avaldub koormussituatsioonis, kus arteri ahenemise või umbumise tagajärjel perifeersemad koed ei saa piisavalt hapnikku ning anaerobse metabolismi tagajärjel koguneb lihasesse piimhape, mida patsient tunneb valuna. Patsient on sunnitud seisma jääma, lihas vabaneb siis piimahappest ning haige saab edasi kõndida. Klaudikatsiooni põhiline tekkepõhjus on ateroskleroos. Klaudikatsioonivalu – aortofemoraalse piirkonna ummistus põhjustab sääremarja- või reievalu, reiearteri ummistus sääremarjavalu ja säärearterite ummistus jalatalla tundetust käimisel
Rakud kõik elusorganismid koosnevad rakkudest rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) T...
3. Liigi tunnused Anatoomilises mõttes on vähe ainult inimesele iseloomulikke tunnuseid. Sama võib öelda ka elundkondade ja talitluse ning lootelise arengu kohta. Omapära võrreldes primaatidega on ajumaht 1400 cm3, püstine kehahoiak, mitte sessoone sigimine, välja kujunenud geneetiline struktuur mis on kestnud umbes 40 000 aastat. Inimene on kindla kultuuri käitumisega, omab kõnevõimet, oskab valmistada ja kasutada tööriistu ning erinevaid tehnoloogiat. 4. Inimese rakk, koed ja elundkonnad Inimesel on loomnerakk Inimese põhikoed on : EPITEELKUDE- katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. SIDEKUDE- elastsest kudedest koosnev võrgustik. Toetab struktuure, täidab lihastevahelist ruumi, seob nahka organite külge, trantspordib aineid, pehmendab lööke. LIHASKUDE- nende talitluseks on kokkutõmbumine neid on kaht t üüpi silelihaskude, vöötlihaskude, selektilahesed, südamelihased
häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkuda, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on voolujuhe (elektrood) ja teiseks plaadiks nahaalused koed, dielektrikuks aga õhuke naha väliskiht (sarvkude), mille aktiivtakistus RH on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid. Inimkeha takistuse suurus muutub laiades piirides ja sõltub mittelineaarselt järmistest teguritest: · Naha seisukord (kuiv, märg, puhas, vigastatud jne.); · Voolujuhiga kokkupuutumise tihedus; · Kokkupuute pindala; · Keha läbiva voolu tugevus;
vanadusperioodi. Vananemine-elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub välisilme. Taime lootejärgse arengu etapid-Juveniilne:areneb taime juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Kasvuperiood:õisi ei moodustu. Generatiivse arengu periood: tolmukapesas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperiood:aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult. Organismi surma tingivad keskkonnategurid ja geneetilised mehhanismid. Kliiniline surm-teadvus puudub, südame ja hingamise seiskumine, elustada on veel võimalik Bioloogiline surm-temperatuur langeb, lihased kangestuvad, elustamine pole enam võimalik Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium. Kalade areng on vaegmoondeline. Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub idu. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote kõldkestaga.
(riik)loomad-(hõimkond)keelikloomad-(klass)imetajad-(selts)esikloomalised- (sugukond)inimlased-(perekond)inimene-(liik)inimene Bioloogine kell-mehhanism, mis reguleerib organismi elutalituse ööpäevarütmi Dendriit-koosneb lühematest mitmeharulistest jätkedest(neuroni osa) Energiabilanss-sisaldab energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Epiteelkude-katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid Fibrillarne sidekude-hoiab skeletti koos (kõõlused) Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja oksüdeerimisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine Glükakoon-ensüüm, mis vastupidiselt insuliinile tõstab veresuhkru taset lagundades glükogeeni Glükogeen-loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, lagunemisel tekib glükoos Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindl...
häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkuda, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on voolujuhe (elektrood) ja teiseks plaadiks nahaalused koed, dielektrikuks aga õhuke naha väliskiht (sarvkude), mille aktiivtakistus RH on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid. Inimkeha takistuse suurus muutub laiades piirides ja sõltub mittelineaarselt järmistest teguritest: Naha seisukord (kuiv, märg, puhas, vigastatud jne.); Voolujuhiga kokkupuutumise tihedus; Kokkupuute pindala; Keha läbiva voolu tugevus;
Kohastumine: Elu organiseerituse tasemed Molekulaarne tasand: · Elu molekuaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia. Rakuline tasand: · Kõige väiksem eluüksus on rakk. 1. eukariootiline rakk (piiritletud tuumaga ), 2. prokariootiline rakk (eeltuumne ). · Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. Kude: · Rakud moodustavad kudesid. (närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude) · Kudesid uurib histoloogia. Elund ehk organ: · Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. · Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud, nt neuroloogia uurib aju. Elundkond ehk organsüsteem: · Elundid moodustavad elundkondi (nt hingamiselundkond). · Taimedel elundkonna tasand puudub. Organismi tasand: · Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostas sõltub erinevate elundite ja eundkondade koostööst ja regulatsioonist. Neuraalne regulatsioon Humoraalne regulatsioon
1. Koed Elundkonnad Epiteelkude 1. hingamiselundkond Lihaskude 2. meeleelundkond Närvikude 3. sisenõrenäärmed Sidekude 4. katteelundkond 5. vereringeelundkond 6. seedeelundkond 7. erituselundkond 8. närvisüsteem 9. immuunsussüsteem 10. tugi- ja liikumiselundkond 11. suguelundkond Homöotaas siseelundkonna tasakaal närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete (hormoonide) abil. 2. Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmed (toodavad hormoone ehk signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regula...
vaal,hobune,lind,nahkhiir 5. Väitlus: Elu tekkimise ja arengu kohta maal. ( 4 seisukohta ) 1) esmane elu võis olla RNA-põhine. ( Esimesed replitseeruvad molekulid olid RNA-molekulid) 2) 6. Iseloomustage loomade peamisi ehitustüüpe lk63 7. Millised tagajärjed olid taimede siirdumisel maismaale? a)maismaal tulevaste liikide jaoks toitu b)hapnik 8. Millised koed ja organid arenesid hulkraksetel taimedel ? 9. Esitage kaks selgitust, miks elu iseteke on tänapäeval võimatu maal puuduvad keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused. Osoonkiht takistab UV kiirguse jõudmist Maale (UV kiirgus oli oluliseks energiaallikaks). Hapnik aga “põletaks” tekkinud lihtsad orgaanilised ühendid. Ja teiseks takistuseks on Maal elavad organismid, kes kasutaksid toiduks ära nii orgaanilised ained kui ka algelised organismid 10
kae vormid põhjustavad silmasisest põletikku. Põletik tekitab kihelust, pisaravoolu, silmavalge punetamist, mõnel juhul valgustundlikkust. Silmasisene põletik võib silma kahjustada, mõnel juhul võib tekkida glaukoom või võrkkesta irdumine, eriti kui korralikult ei ravita. Teine ravi põhjus on pimedaksjäämise vältimine. Kirurgilist meetodit kae eemaldamiseks kutsutakse fakoemulsifikatsiooniks. Silma sisse viiakse instrument, mis toodab ultraheli. Ultraheliga lagundatakse kae koed ning imetakse silmast välja. Mõnel juhul asendatakse lääts proteesiga, mis parandab koera nägemisvõimet lähedalseisvate objektide suhtes. Operatsioon on võimalik, kui silma muud koed ei ole kahjustatud ning koerale sobib üldnarkoos, sest vastupidiselt inimestele, ei ole koertel võimalik antud operatsiooni teha kohaliku tuimestusega. Kirjanduse andmetel ulatub operatsiooni edukus 90 95%ni juhtudest.Pärilikku
saada? Milliste juustega võivad olla lapsed, kui üks vanem on lokkis ja teine laineliste juustega? Milline on töenäosus, et järgmisena sünnib perekonda lokkisjuukseline poeg? Kodominantsus - avalduvad mõlemad tunnused heterosügootses olekus. Elu areng 1) ürgeoon ehk arhaikum - maa teke, elu teke 3,5 miljardit, bakterid, arhed 2) agueoon ehk proterosoikum - fotosüntees, vaba O2, osoonikiht, eukarüoodid, hulkraksus: tekkisid koed, organid, väheneb sõltuvus keskkonnast, sugulise paljunemise täiustumine, aktiivse liikumisvõime teke; endosümbioos: a) sisekeskkond eraldatud väliskeskkonnast b) rakustruktuuride kooskõlastatud töö c) kujunes välja sugulise paljunemise võime. 3) vanaaegkond ehk paleosoikum - kujunesid välja kõikide liikide eellased, silma kujunemine, selgroo kujunemine, rohkem täiustunud närvisüsteem (peaaju, seljaaju), elu siirdus maismaale,
varustada ja see on võimalik tänu sellele, et hepatotsüütides oleva glükokinaasi Km on oluliselt kõrgem kui normaalne vere glükoositase (5 mM). Tänu glükokinaasi kõrgele Km-le on maks võimeline puhverdama vere glükoositaset. Vahetult peale söömist on maksa glükokinaas märkimisväärselt aktiivne, maks seob veres tsirkuleerivat glükoosi ja alandab seega selle kontsentratsiooni. Kui vere glükoositase langeb, siis glükokinaasi sisaldavad koed nagu maks ja neerud, mis ei ole tugevalt sõltuvad glükoosi tarbimisest, lõpetavad vähese saadaoleva glükoosi kasutamise. Samal ajal tarbivad veres allesjäänud glükoosi endiselt madala Km väärtusega heksokinaasi sisaldavad koed, mis oluliselt sõltuvad glükoosist. Selliste organite hulka kuulub näiteks aju. Glükoosi taseme langemisel vereringes alla kriitilise väärtuse, mis juhtub söögikordade vahel, suurendab maks vere glükoosi taset glükoneogeneesi raja abil.
Lehtede kokkupressimine 4. Lehtede kuivatamine nööril 5. valmis paberilehtede kastmine liimisegusse Tänapäeval valmistatakse paberit nii: · Langetatakse puud, saetakse palkideks ja saadetakse paberivabrikusse · Eemaldatakse puukoor · Palgid purustatake väikesteks pilbasteks · Lisatakse vesi ja kemikaalid ning saepuru keedetakse paberimassiks · Paberimassi tambitakse, et lõhkuda jämedad koed · Lisatakse vanapaberimassi · Paberimass puhastatakse ja valgendadakse · Mass kuivatatakse liikuval sõelal · Kuumad rullid kuivatavad paberit ja pressivad kiud tihedasti kokku · Valmis paber keeratakse rulli Tänapäeval kasutatakse paberit hästi palju: 1. Vahatatud paberit kasutatakse pakendite valmistamiseks, millesse pannakse piima ja muid vedelikke 2
12. Selgita aatomite põhi- ja ergastatud olek! -Aatomi põhioleks on see kui elektron asub kõige lähemal kihil aatomituumale. -Aatomi ergastatud olek on see, kui elektron on tuumast kõige kaugemal elektronkihil. 13. Miks on radioaktiivne kiirgus eriti ohtlik elusorganismidele? Kuna radioaktiivne kiirgus on väga tugev ning seega ka tugeva töövõimega, suudab kiirgus kõvasti hävitada elusorganismi. Kõigepealt kahjustuvad koed, tekivad varjatud muutused kromosoomides, mis väljenduvad alles järglaste juures. Kiirgus võib tekitada ka kiiritushaigusi. Kiirguste ohtliku toime vältimiseks tuleb ohtlikus olukorras kanda kaitseriietust või varjuda varjendisse. Elusorganismid ei saa aru, et nad on paljastatud kiirgusele. 14. Võrdle termotuumareaktsiooni raskete tuumade lagunemisega! Kui termotuumareaktsioonis põrkuvad tuumad siis raskete tuumade lagunemisel lagunevad nad iseeneslikult!
- 2,7 miljardit a. Atgasi tsüonobakterid. - Eukarüootide teke - 1900mln. a. Tagasi. - eelised : a) tekkisid organellid ja kujunes rakusisene tööjaotus. b) pärilikkusaine koondus kromosoomidesse. c) arenesid rakujagumimisviisid. d) tekkis suguline paljunemine suurem geneetiline muutlikkus. - Hulkraksed. - 569miljonit a. Tagasi. - eelised : a) rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed. b) vähem sõltuvad keskkonnast. c) suguline paljunemine. d) kiirem evolutsioneerumine. - Tähtsamad sündmused taime- ja loomariigi evolutsioonis. ( vihik )
Jaanalinnu oma) 10.4 põhilist koetüüpi 1) Epiteelkude – rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseelundeid. Kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest. Limaskestade epiteelkude eritab lima. 2) Sidekude – rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks. Ja täidab ka kaitseülesannet. 3) Lihaskude – pikliku kujuga rakud, mis sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Vöötllihaskude skeletilihastel, silelihaskude siseelundites, südamelihaskude. 4) Närvikude – rakud ehk neuronid on pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud selja- ja peaaju ning närvid ja närvisõlmed. Omane närviimpulsi juhtimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
