Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (06.09.2013) Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline füsioloogia – haiguslikult muutunud toimimine Patoloogiline anatoomia – haiguslikult muutunud ehitus Organismi põhiomadused/-funktsioonid 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuvad koed: lihaskude, närvikoed. Stiimul võib pärineda lihasest endast. Võib olla erutus väljastpoolt, aga ei pea. 2. Ainevahetus – 2 vastandlikku külge: a) assimilatsioon – ainete süntees b) dissimilatsioon – ainete lagunemine. Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt. kasvuetapil on assimilatsioonid ülekaalus. Vananemisel dissimilatsioon, haiguste puhul samuti. Kui inimene haigusest
Lülidevaheketastes, häbemeliiduses jm kõhrkude? 47. Mis annab luukoele elastsuse? Orgaanilised ained valgud, näiteks kollageen 48. Mis annab luukoele tugevuse? Anorgaanilised ained nagu kaltsiumi ja fosfori soolad 49. Millises luu osas toimub Punases luuüdis vereloome? 50. Nimeta rakkudevahelise põhiaine 1. Rakkudevaheline toiteallikas ja jääkproduktide lahustaja 2. On määrdeaine, et koed ei kleepuks ehk baasvedeliku 2 ülesannet! kokku st soodustab paralleelkiudude (kollageen/elastiin kiud) libisemist 51. Seleta lahti atroofia! Elundi kõhetumine või koemahu vähenemine, millega kaasneb funktsiooni langus Mingi koe, elundi või kogu organismi toitumishäire, millega kaasneb koe väärastumine, tekivad 52. Seleta lahti düstroofia!
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö öppetool HT13 Mairit Mattis TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Õppejõud: Eve Villemson Mõdriku 2013 Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liiduste, samuti sidemetega ning vöötlihastik koos kõõlustega. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa. Luustikul on kaks põhifunktsiooni - mehhaaniline ja bioloogiline. · Mehhaanilise funktsiooni ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda. ...
võimaldavad muuta raku kuju ja mõõtmeid. Eristatakse : 1 Vöötlihaskude , silelihaskudet, südamelihaskudet Lihaskoe moodustab koos sidekoega lihased. Talitlus: Närviimpulsi toimel tõmbuvad lihas kokku ja tekivad sellega loomorganismidele iseloomulikud liigutused. Sidekude Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt, enamasti on palju rakuvaheainet. Sidekoed on nt: luukude, rasvkude ja veri. Talitlus: Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab kaitseülesannet. Veri tagab organismi püsiva sisekeskkonna ja teostab kõigi elundkondade humoraalset regulatsiooni. Närvikude Ehitus: Närvirakud on varustatud pikkade jätketega. Nt: pea- ja seljaaju(kesknärvisüsteem), närvid ja ganglionid(piirdenärvisüsteem) Talitlus: Närvikoele on iseloomulik erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvid ühendavad erinevad elundkonnad ühtseks tervikuks ja teostavad organismi talitluse neuraalset regulatsiooni.
Jäägid on põhiAH-te derivaadid, tekkivad põhiAH-te ensümaatilisel reaktsioonidel. (Pro-Hyp; Lys-Hyl) Ensüümid vajavad: Cu - osaleb kollageeni ja elastiini formeerumisel koostöös vitamiin C-ga, vit C defitsiidiga kukuvad hambad välja, sest ei teki sidekoes tugevat tuge kollageen O2 - Puudus võib tekkida aneemia või vereringluse probleemide korral (tromb), ateroskleroos, kui koed ei saa piisavalt hapnikku. Siis ei teki kollageeni õige strktuur alfa-keto-glutaraat - Defitsiit võib tekkida, kui prevaleerib protolüüs ehk valgu lammutamine. See võib esineda põletiku korral. Süntees jääb maha, tekib palju ammoniaaki, seda tuleb korjata ja detoksikeerida, mistõttu jääb seda väheks. Sekundaarstruktuur atüüpiline alfa-heeliks. Pole vesiniksidemeid, teda stabiliseerib Pro ja Hyp tuumade repulsioon.
need kõige varasemad rakud sisaldavad inimese tulevaste kehakudede kasvatamiseks erinevaid eeldusi. Cambridge'i Ülikooli teadlane Magdalena Zernicka-Goetz viis koos kolleegidega läbi katse, milles uuris nelja geneetiliselt identse embrüoraku arengut (tegemist oli hiirerakkudega). Zernicka-Goetz avastas, et ehkki rakud kandsid ühesuguseid geene, oli igaühel neist erinev tase valke histoone. Kuna histoonid kontrollivad geenide avaldumist, siis sõltub paljuski just neist, missugused koed arenevad konkreetse embrüoraku järglastest. Järelikult võib kaheksarakulisest embrüost ühe raku eemaldamine siiski jätta organismi oma molekulaarse jälje ning mõjutada embrüo arengut või sündiva lapse tervist kaugemas tulevikus. Praeguseks on ilmale tulnud juba tuhandeid PGD-testi läbinud lapsi ning ühelgi pole märgatud probleeme, mis võiksid olla seostatavad ühe raku kaotamisega varases embrüonooruses. Ent vanimad neist lastest on alles teismelised. On võimalik, et
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine)
Omandatud – tekib peale sündi Primaarne/sekundaarne immuunpuudulikkus PRIMAARNE – häired immuunrakkude arenemisel tüvirakust funktsionaalseks immuunrakuks. Nt B-lümfotsüütide defekti korral immunoglobuliinide häired SEKUNDAARNE – kujuneb haiguste põdemise järgselt (HIV, leetrid) või keemiliste/füüsikaliste (kiiritusravi) mõjurite tulemusena Autoimmuunhaigus – immuunsüsteemi tasakaal häirub ja sihtmärkideks muutuvad oma rakud ja koed, põhjustades autoantikehade teket, autoimmuunseid reaktsioone ja haigusi Allergia – ehk ülitundlikkusreaktsioon „organismi valestitundlikkus“ – liigne ja ebaadekvaatne reaktsioon teistkordselt organismi sattunud antigeenile ehk allergeenile. Esimesel kokkupuutel allergia ei vallandu, vaid toimub organismi sensibiliseerimine Allergeen – ülitundlikkusreaktsioone esile kutsuv antigeen 1. Nimeta: neli erinevat immuunsüsteemiga seotud lümfotsüütide liiki ning nende ülesandeid
1. Kudede mõiste Koed on organismi ehitusmaterjaliks. Koeks nim. ühetaoliste ja ühesuguse talitluse ja päritoluga rakkude koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes mood. organi. 2. Kudede jaotus Koed jaotuvad: a) epiteelkoed (katteepiteel, näärmeepiteel) b) tugikoed (vedel-, side-, kõhr-, luukude) c) lihaskoed (sile-, südame-, vöötlihaskude d) närvikoed (neurogliia, närvikude kitsamas mõistes) 3. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vererakud koosnevad erütrotsüütidest e. punalibledest, leukotsüütidest e. valgelibledest ja trombotsüütidest e. vereliistakutest. Valgelibled jagunevad agranulöotsüütideks ja granulotsüütideks. 4. Luukude Luukude on on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Koo...
veresoonte süsteem. Paunake blastotsüsti sees hakkab produtseerima punaliblesid. Järgmise 24 tunni jooksul tekib kujuneva platsenta ja areneva loote vahele sidekude. Hiljem areneb sellest nabaväät. Rakkude diferentseerumine Seejärel tekib loote pinnale kitsas rakkude riba. Lootes toimub gastrulatsioon, mille käigus arenevad kolm lootelehte: ektoderm, mesoderm ja endoderm. Kitsast rakkude ribast hakkavad arenema endoderm ja mesoderm. Kolmest lootelehest tekivad kõik organismi koed. Endodermist tekib hiljem keele, seedetrakti, kopsude, kusepõie ja mitmete näärmete välimised osad. Mesodermist tekivad lihaskude, luukude ja lümfikude ning kopsude, südame, suguelundite ja erituselundkonna sisemised osad. Sellest tekib ka põrn ja seda kasutatakse vereloomes. Ektodermist tekivad nahk, küüned, karvad, silmade sarvkestad, sise- ja väliskõrva välimised osad, nina, siinused, suu, pärak, hambad, ajuripats, piimanäärmed, silmad ja kogu närvisüsteem.
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering...........................
Pljudel taimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse (sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed). Juhtkimbud ulatuvad juurest varte ja lehtedeni, seega on terve taim toestatud. Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid, mis on vastupidavad mehaanilistele ja ka kliimateguriele väljendub kaitsefunktsioon. Selle seisukohalt on oluline roll korkkoel. Selles puuduvad poorid ning seetõttu ei toimu ainevahetust. Selleks, et tüve sisemuses paiknevad koed saaksid osaleda gaasivahetuses, moodustuvad sptesiaalsed avad lõved. Osadel taimelel moodustub veel ka teine kaitsekiht ehk korb. Juhtkoe osad trahheed ja trahheiidid, on moodustunud rakukestadest. Ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustused. Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab ainete liikumist. Rakukestad täidavad seega ka transportfunktsiooni.
Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. · Kuidas hinnata ökoloogilist efektiivsust Igal troofilisel tasemel on erinev energia hulk. Koguenergia hulk troofilisel tasemel väheneb püramiidi tipu suunas. energia kulub organismide elutegevuseks ja hajub soojusena keskkonda. Erinevad koed sisaldavad erineva hulga energiat. 1 g taimekoest võib saada umbes 20 % vähem energiat kui 1 g loomakudedest. Energia kasutegur ehk ökoloogiline efektiivsus on igal tasemel erinev, aga keskmiselt on see umbes 10 %. See tähendab, et iga järgnev tase säilitab oma toiduenergiast umbes 10 %. Ökoloogiline efektiivsus näitab energia kogust, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele. · Toiduahelad ja energiaülekanne
1 Liikumise mõju organismile Kehalise treeningu mõju organismile: · Kopsud Treenides muutuvad tugevamaks rindkere lihased. Tugevad lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja kopsudesse jõuab rohkem õhku. Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse. Samuti tagab treenimine hea rühi. Rühika inimene kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel. · Süda Treenimata või haige süda ei suuda jõuliselt töötada. Inimene ei jaksa näiteks joosta. Koed ei saa küllaldaselt hapnikku(kudedesse pumbatakse vähe hapnikurikast verd) ja energiat toodetakse vähe. Kudede hapnikuga varustamisel on süda väga tähtis. Südamelihase tegevusest oleneb,kui kiiresti ja jõuliselt suudab ta verd pumbata. Südamelihas areneb j atugevneb ainult siis,kui ta pingutab,teeb tööd,treenib ennast. Teame,et tehnilised vahendid (näiteks mootirid) kuluvad seda rohkem,mida rohkem nad töötavad. Süda aga muutub töötades ainult paremaks!
Nõre väljub peensoole algusosasse (kaksteistsõrmiksoolde), kuhu juha avaneb koos ühissapijuhaga. Sapipõis on ühismaksajuha väljasopistus. Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi, mis koguneb sapipõide ja liigub sealt edasi soolde. Sapp koosneb veest, kolesteroolist, sapphapetest, fosfolipiididest ja bilirubiinist. 17. Glükoos organismis. Insuliin. Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on aga hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks. 18. Maksa ülesanded. Maks kontrollib veres sisalduvaid aineid. Maksa läbib intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imenduvad toitained juhitakse kõigepealt maksa. Maksa siseneva vere hulk varieerub sõltuvalt söömisest möödunud ajast ja söödud toidu iseloomust
Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu. 3. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid). Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Näiteks Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga
Kuidas on selle häired seotud südamehaigustega? 10. Mis on süstol ja diastol? Miks ei ole mõistlik pikaajaline intensiivne (üle 170 lööki/min) treening? Kuidas tagatakse südamelihasrakkude toitmine ja varustamine hapnikuga? 11. Millised on organite verevarustuse põhimõtted? Millised organid on parema verevarustusega ja miks? 12. Milline peaks olema südant treeniv koormus? Miks just selline? 13. Luustiku ülesanded, luude koed. Kõhrkoe ehitus ja liigid, kuidas tagatakse kõhrkoele vajalik ainevahetus? 14. Miks on laste luud purunemiskindlamad kui vanematel inimestel? Kuidas on punaste vereliblede hulk seotud toruluudega? 15. Selgroo segmendid. Milleks on vajalikud selgrookõverused ja kus need paiknevad? Kuidas on seotud selgroovaheketaste kulumine ja alaseljavalud? 16. Millised on üla- ja alajäsemete peamised luud ja kuidas on need ühendatud kereluudega? 17
Kude Koe põhitüübid on sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude. Vere vormelemendid: veri koosneb plasmast (vedeldab, rakuvahelaine. seob kõik komponendid tervikuks), hemoglobiin, erütrotsüüdid ehk punased verelibled, leukotsüüdid ehk valged verelibled (osalevad immuunsüsteemi töös, kui neid on palju tekib leukeemia), vereliistakud ehk trombotsüüdid (osalevad vere hüübimisel, kui hüübi siis om hemofiilia). Organid Organitesse kuuluvad erinevad koed. Organid moodustavad elundkonnad. Taimedel on organid, kuid neil puuduvad elundkonnad. Organsüsteeme reguleerivad närvid (neuraalne regulatsioon). Humoraalne regulatsioon toimub koguaeg ning seda reguleerivad hormoonid ja keemilised ühendid. Populatsioon Populatsioon - ühe liigi isendite kogum teatud territooriumil, mille piires saavad nad vabalt ristuda. Nt: peipsi ahvenad, pärnu jõe räimed... Erinevate kohtade populatsioonid moodustavad liigi. Ökosüsteem
Need kaks DNA molekuli on identsed ehk sisaldavad samu geene Mitoosi vajalikkus organismi kasv, areng, hukkunud rakkude asendamine, vigastuste paranemine Sugurakkude paljunemine õigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Toimub kaks järjestikust jagunemist, mille tulemusena moodustub neli tütarrakku. Toimub sugurakkude arenemise käigus Vajalik, et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, säiliks liigiomane kromosoomide ar
Need kaks DNA molekuli on identsed ehk sisaldavad samu geene Mitoosi vajalikkus organismi kasv, areng, hukkunud rakkude asendamine, vigastuste paranemine Sugurakkude paljunemine õigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Toimub kaks järjestikust jagunemist, mille tulemusena moodustub neli tütarrakku. Toimub sugurakkude arenemise käigus Vajalik, et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, säiliks liigiomane kromosoomide ar
antigeeniga kokkupuutel kiirem antikehade produktsioon. Kokkupuutel sama haigustekitajaga haigusele iseloomulikke sümptoome ei teki. Immuunsus on alati omandatud. 6. Haiguslikud muutused organismi ehituses Kõhetus e atroofia on elundite ja kudede mahu vähenemine, mis toimub rakkude väiksemaks muutumise teel. Üldine kõhetus e kurtumus nt nälguse tagajärjel. Paikne kõhetus atrofeeruvad üksikud organid ja koed. Rõhkkõhetus elund on mingi pideva mehhaanilise rõhu all nt kasvaja. Funktsionaalne kõhetus elundid on funktsionaalselt ala- või ülekoormatud nt lihased atrofeeruvad luumurdude korral, südamelihas võib kõhetuda ülekoormuse korral. Toksiline kõhetus mürgiste ainete toimes tekkinud kõhetus. Väärastused e düstroofiad on rakkudes ja kudedes toimuvad kvalitatiivsed muutused ehk nende ehitus muutub
Süsteemil on nn immunoloogiline mälu – sama antigeeniga kokkupuutel kiirem antikehade produktsioon. Kokkupuutel sama haigustekitajaga haigusele iseloomulikke sümptoome ei teki. Immuunsus on alati omandatud. 7. Haiguslikud muutused organismi ehituses Kõhetus e atroofia – on elundite ja kudede mahu vähenemine, mis toimub rakkude väiksemaks muutumise teel. Üldine kõhetus e kurtumus nt nälguse tagajärjel. Paikne kõhetus – atrofeeruvad üksikud organid ja koed. Rõhkkõhetus – elund on mingi pideva mehhaanilise rõhu all nt kasvaja. Funktsionaalne kõhetus – elundid on funktsionaalselt ala- või ülekoormatud nt lihased atrofeeruvad luumurdude korral, südamelihas võib kõhetuda ülekoormuse korral. Toksiline kõhetus – mürgiste ainete toimes tekkinud kõhetus. Väärastused e düstroofiad – on rakkudes ja kudedes toimuvad kvalitatiivsed muutused ehk nende ehitus muutub. Muutused võivad esineda nii raku sees kui rakuväliselt
tuntud. Raske on tänapäeval leida inimest, kellel ei oleks kordki elus tulnud “kopsupilti” või “hambaröntgenit” teha. Lisaks rindkere ja hammaste röntgenogrammidele tehakse väga sageli ka luude-liigeste ülesvõtteid. Röntgenipilte tehakse spetsiaalse aparaadiga, kus röntgenitorus tekitatud kiirgus suunatakse läbi uuritava piirkonna röntgenifilmile või detektorplaadile. Luudes ja tihedamates kudedes neeldub rohkem kiirgust, õhku sisaldavad ja madalama tihedusega koed lasevad suurema osa kiirgust läbi. Hiljem filmi ilmutades või ergastatud detektorplaati spetsiaalses laserkaameras “lugedes”, saadakse kujutis uuritud piirkonnast kõigile tuttava röntgeniülesvõttena või pildina arvutiekraanil. Tavalise röntgenogrammi tegemisel saab uuritav väga väikese kiirgusdoosi (vaata tabelit). Röntgenläbivalgustuseks, röntgenoskoopiaks, fluoroskoopiaks või sageli lihtsalt läbivalgustuseks kutsutud
Kehalise treeningu mõju organismile: Kopsud Treenides muutuvad tugevamaks rindkere lihased.Ttugevad lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja kopsudesse jõuab rohkem õhku.Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse.Samuti tagab treenimine hea rühi.Rühika inimene kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel. Süda Eespool selgus,et spda hakkab tugevamini tööle,ki koed vajavad rohkem hapnikku.Treenimata või haige süda ei suuda jõuliselt töötada.Inimene ei jaksa näiteks joosta.Koed ei saa küllaldaselt hapnikku(kudedesse pumbatakse vähe hapnikurikast verd) ja energiat toodetakse vähe.Kudede hapnikuga varustamisel on süda väga tähtis. Südamelihase tegevusest oleneb,kui kiiresti ja jõuliselt suudab ta verd pumbata. Südamelihas areneb j atugevneb ainult siis,kui ta pingutab,teeb tööd,treenib ennast. Teame,et tehnilised
Aasta aega töötas Irène ema kõrval. Nagu Marie, keeldus ka tema näitamast vähimatki emotsiooni nähes kohutavaid haavu. Peagi lubas Marie tütrel iseseisvalt röntgenmasinat kasutada. Samal ajal mõtles Marie välja teisegi mooduse, kuidas radioaktiivsus saaks sõdureid aidata. Raadiumi Instituudis valmistas ta pisikesi radioaktiivset gaasi sisaldavaid klaasist torusid. Arstid sisestasid need väikesed torud patsientidesse kohatades, kus kiirgus hävitaks haiged koed. 5.2 Organiseerija, korraldaja, legend Pärast sõja lõppu 1918. aastal jätkas Marie Curie raha kogumist Raadiumi Instituudi tarbeks. Temast oli saamas elav legend ning ta üritas oma kuulsusest viimast võtta. Jutud tema varajastest katsumustest inspireerisid inimesi teadlasi rohkem aitama. Kui lugu uuesti räägiti, siis mõnikord kõlas nagu ta oleks teinud kõike üksi, kuigi ta oli sõltunud valitsuse ning erakassadest ja assistentidest nagu pea kõik teised teadlasedki.
üle·isereguleeruvuse puudumine. neil on spetsiifiline inimese poolt määratletud funktsioon -anda saaki . Bioloogiline mitmekesisuse tase agroökosüsteemidessõltub:·Külvatavatest kultuurtaimedest·Taimkatte mitmekesisusest AÕS-i ja selle ümber ·Majandamise intensiivsusest·Isolatsiooni ulatusest looduslikest kooslustest. Agroökosüsteemi biootilised komponendid: Tootlik bioota(elustik) -kultuurtaimed, elusloomad, seened, koed jne. -tarbimiseks või müügiks mõeldud produktid. Kasulik bioota-organismid, kes aitavad kaasa süsteemi produktiivsusele, kuid mida farmer ise ei kasuta. Näiteks: liblikõielised taimed . Kahjulik bioota-organismid, mis vähendavad bioproduktsiooni -umbrohud . KLASSIFITSEERIMINE: nihkuv maaviljelus (shifting cultivation),taaskasutatav maaviljelus (sööti jätmisel põhinev), segaviljelusega püsiv maakasutus (kaasa arvatud viljaväljavahetus), ühe-aastaste
tugevama antigeense toimega. selle eluohtlikkus? rõhust, mis on põhjustatud on väga aeglane: ööpäevas mõni Kasutatakse tugeva suurendusega Seetõttu nimetatakse verd, mis Verekaotus: · Kiire: vererõhu järsk kolloidsete ainete (põhiliselt mm. Inimese ESK on normaalselt õliimmersiooni objektiivi. sisaldab D-antigeene, langus, koed jäävad ilma valkude) poolt, nimetatakse 3...8 mm tunnis. ESK muutumine, 24. Leukotsütaarse valemi reesuspositiivseks, ja verd, mis hapnikust, kuhjuvad jääkained kolloidosmootseks e. onkootseks pms kiirenemine, viitab haigusele: muutused ja nende diagnostiline seda ei sisalda,
Paunake blastotsüsti sees hakkab produtseerima punaliblesid. Järgmise 24 tunni jooksul tekib kujuneva platsenta ja areneva loote vahele sidekude. Hiljem areneb sellest nabaväät. Rakkude diferentseerumine Seejärel tekib loote pinnale kitsas rakkude riba. Lootes toimub gastrulatsioon, mille käigus arenevad kolm lootelehte: ektoderm, mesoderm ja endoderm. Kitsast rakkude ribast hakkavad arenema endoderm ja mesoderm. Kolmest lootelehest tekivad kõik organismi koed. Endodermist tekib hiljem keele, seedetrakti, kopsude, kusepõie ja mitmete näärmete välimised osad. Mesodermist tekivad lihaskude, luukude ja lümfikude ning kopsude, südame, suguelundite ja erituselundkonna sisemised osad. Sellest tekib ka põrn ja seda kasutatakse vereloomes. Ektodermist tekivad nahk, küüned, karvad, silmade sarvkestad, sise- ja väliskõrva välimised osad, nina, siinused, suu, pärak, hambad, ajuripats, piimanäärmed, silmad ja kogu närvisüsteem.
muna. Toiduainete koostisosaks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/toitained.htm) 2.1 Valgud Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga
Raua poolest rikkad toitained on loomaliha, munakollane. Suure tähtsuse organismi jaoks omab ka keedusool. Kui organism pikema aja jooksul ei saa seda, see kutsub esile peapöörituse, minestamise jm. Kuid ka selle üleküllus mõjutab halvasti neerude ja teiste organite tööd. VEE TÄHTSUS TOITUMISES Ükski rakk ei suuda eksisteerida ilma veeta. Vett sisaldavad kõik organid ja koed. Täiskasvanu inimese organism koosneb 60-65% veest. Kõik organismis kulgevad protsessid on seotud vee olemasoluga ja selles lahustuvate ainetega. On teada, et inimene võib pikka aega elada (kuu ja isegi rohkem) toiduta, kuid veeta ei suuda ta elada isegi nädala. Suur veekogus sisaldub toitainetes, peale selle, vett tarvitatakse vedelikuna. On määratud, et ööpäevaga tarvitatav inimese poolt veekogus on u. 2-2,5l. Seda veekogust peabki lugema inimese päevanormiks
● biomolekekulid = orgaanilised ained ● sahhariidid ● lipiidid ● valgud ● nukleiinhapped: DNA, RNA 2. RAKULINE TASE Organellid on raku koostisosad(tsütoloogia on rakuteadus). Rakus on väga erinevad: ● punane verelibe e erütrosiit ● kloroplastid taimerakus ● kobarloode 3. KOE TASE- uuritakse kudesid Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega. histoloogia- koeteadus 4.ORGANI E ELUNDI TASE Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. ● Taimede organid- juur, vars, leht,pung, õis 5. ELUNDKONNA TASE (pole taimedel, ainult loomariigis) 6. ORGANISMI TASE Ainurakne on ka organism ● homöostaas- sisekeskkonna stabiilne seisund ● närvid- neuraalne regulatsioon ● hormoonid - hurmaalne regulatsioon teadused- anatoomia, füsioloogia 7. LIIGI TASE Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane sise- ja välisehitus, sarnased geenid, kindel
hiiglasuuri annuseid. Eriti häirub närviülekanne erutus- ja pidurdusaminohapete vahendusel- esimene nõrgeneb ja teine tugevneb. Alkohol pärsib närvisüsteemi – suured annused vähendavad reageerimise kiirust ja tähelepanu – ja tugevdab teiste närvisüsteemi pärssivate ainete toimet. Alkohol võib tekitada ajutüve turse ja on sageli surmava mürgistuse põhjuseks. Kuna alkoholiannused on suured ja alkohol on vesilahustuv, siis võivad kahjustuda alkohooliku kõik koed ja elundid. Psühhoaktiivsete ainete seas kuulub alkoholile esimene koht agressiivsuse esilekutsumises. Alkohol suurendab impulsiivsust, teotsemist hetke ajel, mis muu hulgas suunab suureneva agressiivsuse nii lähedaste kui ka iseenda vastu. Alkoholism- kontrlolli kadumine joomise üle. Väike annus etüülalkoholi on rahustina psühhofarmakoloogiliselt peaaegu kordumatu – halvad emotsioonid kaovad, aga võime
esineb hootist külma. Mõnede konnade kehavedelike külmumispunkt on -0,6 °C juures, kuid nad võivad jahtuda kuni -8 °C ilma et kehas jää moodustuks. Teadaolevatest loomadest kõige külmumiskindlam on üks Alaskas elav putukas, Rhabdophaga strobiloides, kes elab üle isegi -60 °C pakase. Polaarsete alade kalad elavad aga vees, mille temperatuur on sageli -1,8 °C (st merevee külmumispunkt). Nimelt sisaldavad nende kalade koed ja kehavedelikud antifriise, aineid, mis alandavad vee külmumispunkti mõjutamata sulamistemperatuuri. Glütserool mõjutab külmataluvust kahel viisil: • alandab allajahtumispunkti ja suurendab tõenäosust, et looma kehas jääd ei teki, ning • kaitseb organismi külmumisest tekitatud kahjustuste eest Ektotermid kuumas kliimas: Pole teada ühtegi looma kes suudaks elada ja läbida oma täieliku elutsükli kõrgemal temperatuuril kui 50 °C. Kuid puhkeseisundis loomad
tsütopatogeenne- viirused 5. allergiline- immuunpatoloogia 6. ensümaatiline- 7. trofoneurootiline- neuroendokriinsed häired, vananemine, toitmus ja ainevahetusäirid, tagajärgjeks lamatised, troofilised haavandid või kasvavad Nekroosi vormid: ● Kuiv nektoor ● Kollikvatsiooninekroos ehk märgnekroos ● Nekroosi erivorm gangreen, tekib juhul kui kärbunud koeosad puutuvad kokku väliskeskkonna faktoriteha. Koed mutuvad mustaks. ○ Märg ○ Kuiv Nekroosi tagajärg/lõpe ● piiristuspõletik. Sidekude-> armkude. Proovib panna piiri nekrootilisele protsessile. Hakkab arenema noor sidekude ja see järel armkude. ● Kapseldumine. Kahjustatud ala piiratakse tihke sidekoega. ● Kudede tihkestumine- näiteks kaltsiumsoolade ladestumine kärbunud kudedesse.
kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet.Anabolismi vastandprotsess on katabolism. Katabolismi käigus lõhustatakse suured molekulid väiksemateks osadeks ja neid omakorda kasutatakse hingamisel. Paljusid anaboolseid protsesse varustab energiaga ATP. Laias laastus võib öelda, et anaboolsete protsesside käigus moodustuvad rakkude diferentseerumise ja suurenemise tõttu koed ja organid, ning mis omakorda viib ka organismi kehamõõtmete suurenemisele. Anaboolsetest protsessidest on ökoloogilist aspekti rõhutades tähtsaim fotosüntees. Summary Proteins are the most importonant organic biomoleculs. In human body persist up to 250 000 different proteins. Every day a average human organism produces and also consumes about 400g of body proteins. Proteins are divided into four different structural stages.
/l veres, meestel 4,3-5,3 milj./l veres. Vähene punaliblede arv viitab kehvveresusele e. aneemiale, liigne punaliblede arv aga verehaigustele. Minu tulemus on kaks korda suurem. Katse viga tuli kindlasti erütrotsüütide lugemisest, sest mu silmad muutuvad valusaks ja uduseks kui pingutan neid sellistes tingimustes. Kolesterool Teooria · Kolesterool on tsükliline alkohol, mida saadakse loomse toiduga (loomsete rasvadega), kuid mida suudavad sünteesida kõik inimese koed, k.a. aju. · Kolesterool on vajalik organismi normaalseks elutegevuseks, et sünteesida suguhormoone, kortikosteroide, sapphappeid, D-vitamiini, moodustada rakumembraane ja närvirakkude kesti. · Kolesterooli sünteesitakse päevas umbes 1 g. · Kolesterool ei lahustu veres ja seda viivad rakkudesse ning sealt tagasi spetsiaalsed valgud lipoproteiinid. · Toidus olevast kolesteroolist imendub ainult 25-40% vastavalt organismi vajadustele.
3) Kui palju rakke on inmese peaajus? Inimese peaajus on 14 miljardit närvirakku. 4) Milleks on organismis vajalik epiteelkude? * Epiteelkoe ülesandeks on katta ja kaitsta kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning hoida organeid õigetes kohtades. * Ripsepiteel hingamisteedes puhustab õhku. * Spetsiaalsed epiteelrakud võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu, lima ja mitmesuguseid muid aineid. 5) Loetlege inimese kehas esinevad koed. Inimese kehas esinevad epiteel-, lihas-, närvi ja sidekude. 6) Millisteks alamliikideks jaotatakse lihaskude? Lihaskude jaotatakse silelihas- ja vöötlihaskoeks, millest viimane jaguneb omakorda skeleti- ja südamelihasteks. 7) Millistest osadest koosneb närvirakk? Närvirakk koosneb lühematest mitmeharulistest jätketest dendriitidest (võtavad signaali vastu retseptorilt või teiselt närvirakult) ning pikematest jätketest neuriitidest ehk aksonidest
ja keedist. Samuti areneb seen niiskete, halvasti õhustatud ruumide seintel. Levides toiduainetele, kahjustab ka võid, liha, vorsti, juustu ja leivatooteid. Aspergillus areneb võil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel. Fusarium võib kahjustada kartulit nii põllul kui ka hoidlas. Fusarioos ehk kartuli kuivmädanik rikub mugulat nii, et kuivaga haige kude kuivab, niiskes keskkonnas läheb mädanema. Haigestunud koed asetsevad kihiti. Mädanev mass ei haise. Hallitusest põhjustatud mürke võib olla pähklites ja maisis, samuti teistes teraviljades. Hallitusseente toodetud mürgid ei põhjusta korraga ägedaid mürgitusnähte, kuid ebakvaliteetse toidu pikaajalisel tarvitamisel võivad nad tekitada neerukahjustust, sisemist verejooksu ja halvimal juhul ka vähktõbe. Hallitanud toidu söömine raskel näljaajal on põhjustanud surmajuhtumeidki
Neeldumisdoos näitab kiirguse energiahulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik Gy grei Biodoos iseloomustab kiirguse bioloogilist toimet. Ühik Sv siivert 48. Iseloomusta kiirgushaigusi ja milline kiirgushulk on ohtlik/surmav 1. Äge kiirguskahjustus massiivse ja lühiaegse kiirgustoime järgselt. 2. Krooniline kiirgustoime väikesest doosist, korduva e kumulatiivse ekspositsiooni järgselt. Kahjustuvad eelkõige koed. 0,5 siiverti tulevad näidustused 6 siiverti surm 49. Iseloomusta ja nimeta mateeriaosakesi Elementaar- ehk mateeriaosakesed on osakesed, mis ise ilmselt ei koosne väiksematest osakestest. Mateeriaosakesed on näiteks: Leptonid, mis võivad üksikult esineda nt elektron. Kvargid, mis saavad eksisteerida 3 kaupa koos. Nad omavad väiksemat laengut kui elementaarlaeng. Kvarkidest koosnevad prootonid ja neutronid. 50. Mis on värvilaeng?
24. Mis on ravimi biosaadavus? Biosaadavus retseptoriteni (või verre) jõudnud ja manustatud farmakoni koguste omavaheline suhe (%). Biosaadavust mõjustavad imendumine, metabolism, jaotumine. Reeglina määratakse võrreldes kontsentratsioonikõvera alust ala intravenoossel manustamisel (100%) ja peroraalsel manustamisel. 25. Manustatakse suu kaudu 100 mg tablett, mille biosaadavus on 50%. Palju jõuab tegelikult süsteemsesse vereringesse ravimit? 26. Jaotusruumala on ... a) koed, millesse farmakon tungib b) bioloogiline vedelik, millest farmakon tungib oma retseptoriteni c) abstraktne ruumala, milles farmakon annaks samasuguse kontsentratsiooni kui veres 27. Mille kaudu ja millega ravimid organismist erituvad? Ekskretsioon farmakoni enese või selle vesilahustuvate metaboliitide eritumine organismist. Eritumine neerude kaudu peamine eritustee. Peamiselt neerude kaudu uriiniga erituvad organismist vees lahustuvad farmakonid; biotransformatsiooni
seedeelundkonda sattunud patogeene) II kaitse immuunsüsteemi poolt o Esmalt kaitseb meid Mittespetsiifiline (kaasasündinud) immuunreaktsioon käitub kõigi patogeenide puhul sarnaselt. o Mittespetsiifiliselt Vigastatud koht toodab histamiini Seetõttu vigastatud koht muutub punasekss ja roojaks, sest vereringe kiireneb Vigastatud kohas tekib valu, sest paistetanud koed suruvad närvidele, samuti nad eritavad närve erutavaid närve. Histamiin annab signaali leukotsüütidele, kes hakkavad võõrkehi hävitama, toimub fagotsütoos. III Spetsiifiline, omandatud immunsüsteem o See IS kaitseb vaid nende patogeenide eest, mida organism juba on kohanud. o Organismis toimivad vereringesse ja kudedesse sattunud võõrvalgud on teisiti omandatud..
Aktiveerib energiaresursi taastamisele ________________ Organismi liikumise ja kehahoiaku funktsiooniga seoses olev nähtuste kogum ___________ Motoorne funktsioon, mis tagab vajaliku kehahoiaku gravitatsiooniväljas _______________ Motoorne funktsioon, mis avaldub kindla suunitlusega tahtelistes liigutustegevustes ______________ 10 Raku ehituse osa Ülesanne 1.2 Rakk Täida tabel. 1.3 Koed Kirjuta pildi alla koe tüüp ja nimeta funktsioon. 11 1.4 Elundkonnad Täida lüngad. Kindlat ülesannet täitvaid organismi osi nimetame _______________. Need koosnevad erinevatest _______________. Elundid moodustavad _______________, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. Inimese elundkondadeks on ________- ja _______________, mille moodustavad omavahel ühendatud __________ ja nendele kinnituvad ___________;
Ülesanne 3. Vasta küsimustele (1-3). 1. Mis ülesanne on loomade vereringel? 2. Mille poolest on taimede juhtkoed vereringega sarnased? 3. Lõpeta laused (a-b). a) Avatud vereringes ringleb veri … b) Suletud vereringes ringleb veri … --- 5 Ülesanne 4. 4.1. Vali loetelust õiged käsna tunnused (a-o) ja jaota need tunnuste ees olevate tähtede abil nelja käsna iseloomustavasse jaotusse (1-4). Käsna tunnused: a) Hulkrakne loom, b) on algelised koed, c) elab maismaal, d) pole kudesid ega organeid, e) ei liigu, f) eluks olulisi ülesandeid täidavad erinevad rakud, g) liigub aeglaselt, h) pole sümmeetriline, i) kiireliselt sümmeetriline, j) lihtne sisetoes, k) välistoes, l) elab mageveekogudes ja meres, m) elab ainult meres, n) toitub hõljumist, o) toitub taimedest. Käsna iseloomustavad jaotused: 1) Tunnused: … 2) Kus elab: … 3) Toit: … 4) Liikumine: … 4.2. Miks käsnad ei liigu? 4.3. Mis võimaldab sinul liikuda? 4.4
Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase – rakubioloogia. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. - KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude. Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas vastavate kudede ja organite talitlusega. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavadki koe. - ELUNDI tase – ERI KOED (Tissues) moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase. Organismist eraldatuna ei ole ühelgi koel, organ(süsteemil) elu tunnuseid. Seetõttu peetakse rakust järgmiseks oluliseks tasemeks organismi taset. - ORGANISMI tase – organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst,
harrastajatele. Eesmärgiks on äratada üles kogu organism, saavutada meeldiv enesetunne ja hea meeleolu kogu päevaks. Võimlemise kestus 15 min. I Infrapunasaun - Oluline erinevus tavalisest saunast on see, et suhteliselt madala õhutemperatuuri (45 - 75 º C) juures soojenevad keharakud kuni 38,5ºC ja higistamine on intensiivsem. Seetõttu sobib ta hästi inimestele, kes ei talu suurt kuumust. Sügavuti soojenedes (kuni 4…5 cm) vabanevad koed mitmesugustest mürgistest ühenditest, nagu näiteks raskemetallid: kaasa arvatud plii, elevhõbe, kaadium. Infrapunasaun leevendab kroonilist väsimust ja lihasevalu, elavdab autonoomse närvisüsteemi tööd, tõstab kasvuhormoonide taset, parandab lihaste toonust ja kasvu. Infarpunane saun aitab ravida ja vähendada inimestel reumaatilisi liigesepõletikke, seljavalu, peavalu, nikastusi ja paljusid teisi vaegusi, kuna parandab kudedes verevarustust
Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase rakubioloogia. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. - KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude. Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas vastavate kudede ja organite talitlusega. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavadki koe. - ELUNDI tase ERI KOED (Tissues) moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase. Organismist eraldatuna ei ole ühelgi koel, organ(süsteemil) elu tunnuseid. Seetõttu peetakse rakust järgmiseks oluliseks tasemeks organismi taset. - ORGANISMI tase organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst,
-rakke on väga erineva kuju ja suurusega ning organismi seisukohalt erineva funktsiooniga -peamised erinevused on nt. 1. rakku katvas kihis rakukest / limakapsel 2. võimes muuta oma kuju amööb/kingloom 3. struktuuri keerukuses erinevaid rakke : -rakkude ehituse alusel jagunevad organismid 1. prokarüoodid (eeltuumsed, ei moodusta hulkrakseid organisme) 2. eukarüoodid (päristuumsed taime-, looma- ja seenerakud.) -hulkraksetel organismidel eristuvad funktsiooni ja ehituse alusel koed. Prokarüoodid -on kindlasti: 1. rakumembraan 2. tsütoplasma 3. kromosoom 4. DNA molekul (1 rõngaskromosoom) 5. ribosoomid -prokarüoodid on üherakulised üksielavad või ka koloniaalsed organismid -prokarüootidel on rakus vähe sisemisi struktuure Eukarüoodid -hulkrakseid organisme moodustavad päristuumsed rakud -on kindlasti: 1. membraaniga ümbritsetud rakutuum 2. teised membraaniga ümbritsetud organellid 3
Philadelphia: Elsevier Saunders. http://en.wikipedia.org/wiki/Breathing http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/003323.htm PULSI MÕÕTMINE Sissejuhatus Vereringe on hingamise järel tähtsaim tegur elu säilitamise seisukohalt. Vereringe ülesandeks on transportida hapnikku, toitaineid, süsihappegaasi ja muid jääkaineid. Hea vereringe korral on nahk puhkeperioodis jahe ja vähe punakas. Koormuse ajal muutub nahk soojaks, niiskeks ja punetavaks. Veresooned laienevad, et koed saaksid rohkem hapnikku ja toitaineid ja eralduks soojus. Ülitugeval pingutusel muutub nahk kahvatuks, jahedaks ja higiseks, kuna perifeerne vereringe aheneb. Pulss on arterite rütmiline laienemine ja kokkutõmbumine südame töö ja puhkeperioodi ajal. Pulss tekib vasaku vatsakese süstolile järgneva rõhulaine paiskumisel südamest aorti ja edasi arteritesse. Pulsi tüübid Tüüp Kiirus Rütm (3 sek jooksul) Põhjused
*Stabiilse sisekeskkonna e homöostaasi tagamine. *Organismi kaitse 70. Hemoglobiini keemiline olemus, tähtsus. Erütrotüüdides asuv liitvalk:koosneb valgulisest osast globiinist ja rauda sisaldavast heemirühmast. Hemoglobiin seob ja transpordib hapnikku. 71. Hemoglobiini sisaldus veres erinevatel eaetappidel, tähtsus. -vastsündinul 200 g/l -väikelapsel 129 g/l -noorukitel (11-15 a) 134 g/l -meeste 130-160 g/l -naistel 115-145 g/l Kui hemoglobiin on madal ei saa organismi erinevad koed piisavalt hapnikku. 72. Aneemia. Ehk kehvveresus. *normist madalam hemoglobiinitase *normist madalam erütrotsüütide arv 76. Südame suhteline mass, südame talitluse näitajate ealised iseärasused. Täiskasvanul moodustab südame mass 0,5% keha üldmassist, vastsündinul 0,9% keha üldmassist. Südame löögimaht kasvab aasta aastalt: 8 aastasel on südame keskmine löögimaht 25 ml, 13 aastasel 36 ml, 15 aastasel 42 ml ja mittetreenitud täiskasvanul 60 ml
Ksüleemi ja sklerenhüümi kudedel arenevad väga paksud sekundaarsed seinad, mis on tugevasti lignifeerunud. Liblikõieliste paksuseinaline ksüleem on põhimõtteliselt seedumatu, 133 Lutserni segukülvi botaanilise koosseisu mõju rohusööda kvaliteedile vaatamata väga pikale vatsas püsimise ajale, kuid kõrreliste paksuseinalise sklerenhüümi koed on suures osas aeglaselt seeduvad (Jung, Engels, 2002). Sõltuvalt arengufaasist seedivad veised 60-70% kõrreliste NDF-ist ja 40-50% liblikõieliste NDF-ist (Buxton, Redfearn, 1997). Võrdse kuivaine (KA) seeduvusega liblikõieliste ja kõrreliste rohusööda söömus on liblikõieliste rohusöödal suurem. Segukülvide rohusööda väärtust mõjutab sööda botaaniline koosseis ja liikide arengufaas koristamisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
