suhteliselt madal ja lihtne teenuse standard; pikaajalise (praktiliselt elu lõpuni) asutuses viibimise võimalus. (Paavel 2003: 28 29) Ø Majutusasutus sellena võiks koduta inimeste resotsialiseerimise kontekstis ennekõike käsitleda nö. sotsiaalruume ja psüühilise erivajadusega inimeste hooldekandesüsteemi väljaarenemisel kasutatud toetatud elamise teenuse mudelit. (Paavel 2003: 29) Ø Kodutute tugikeskus asutus, mis pakub lisaks ajaveetmisvõimalusele lisaks vajadusel ka toitu ja ravimeid. Näiteks on tugikeskusest võimalik kehakinnituseks saada kiirnuudleid ja näkileiba, külmade ilmade leevenduseks pakutakse puljongit ja teed. (Paavel 2006) Ø Kodutute öömaja koht, kus kodutu saab soojas olla, pesta ja magada. On loodud ainult ööbimiseks ja seda toetavateks protseduurideks. Varjupaigateenus ei ole kodutute öömaja andmise teenus. (Sotsiaalministeerium 2005: 3)
ühiskonna parandamine Varjupaikade MTÜ hüljatud loomade abistamine Eesti loomade varjupaigad Eestis tegutseb 12 Haapsalu varjupaika: KohtlaJärve Tallinna Saaremaa Tartu Kiviõli Pärnu Rakvere Viljandi Võru Virumaa Valga Loomade olukord 2009. aastal Suhtumine annetused, hoiukodud Varjupaigad aktiivsemad 14 päeva Isiklikud kontaktid kodutute loomadega Vabatahtlik Pärnu varjupaigas Tallinn, Pärnu, Viljand Hoiukodu Sämmi Tänan kuulamast!
PROJEKT VÕRU KODUTUTE LOOMADE VARJUPAIGA TOETUSEKS HEATEGEVUSLAAT ÜLESANNE 1 Läbiviimise aeg 01. märts 2015-01.aprill 2015-02-05 Asukoht: Võru Vabaduse väljak Läbiviijad/korraldajad: Siiri Lepamets EESMÄRK: Raha ja annetuste kogumine Võru Kodutute Loomade varjupaigale, saamaks loomadele toitu ning uusi tekke jms eluaseme korrastamisteks. ÜLESANNE 2 Üritust planeerin koos oma sõbrannadega ning Võru Kodutute loomade varjupaiga töötajatega ning inimestega, kes soovivad vabatahtlikult teha head ning aidata loomi. Heategeuvuslaadale on oodatud kõiki inimesi osalema, keda vähegi huvitab müügitegevus, erinevate pagaritoodete küpsetamine, erinevate esemete müük. Selle projekti suurim eesmärk on tekitada inimestel kaastunnet ning suurendada hoolivust oma lemmikloomade vastu. Sellest projektist saavad abi õnnetud ning kurvad loomad ning samuti ka varjupaiga töötajad
Prügikastimehed probleem? Prügikastimehed, kodutud, paadialused selliste nimedega kutsume me inimesi, kes elavad tänavatel, ilma oma kindla majapidamiseta. Nad on üks osa pluralistlikust ühiskonnast, keda võib kohata igas riigis. Kuigi nad tegelikkuses on inimesed nagu kõik teised, on nad ,,paremate" inimeste jaoks probleemiks. Prügikastimehed rikuvad vaatepilti. Nendele mõeldes tekivad silme ette kujutluspildid räpastest ja haisvatest mutantidest, kes tänaval liikudes terve ümbruskonna kohe koledaks muudavad. Tänapäeval aga on seis paranenud ja kõik kodutud ei ole enam sellised. On mitmeid ühinguid, mis hoolitsevad selle eest, et nad saaksid võimaluse pesta ja selga korralikud riided. Nende kohalolek ei mõju enam nii laastavalt kui eelmisel sajandil. Paraku on jäänud selline arusaam inimestele külge ja nii peetakse neid probleemiks, kuigi võimalik, et mõnda kodutut nähes ei saaks arugi, et tegu on ü...
Arvamusküsitluse analüüs Esitasin küsimuse: „Kuidas vähendada kodutute loomade arvu?“. Sellise küsimuse esitasin, kuna hoolin loomadest ja tahan neid aidata. Küsitlus aitas saada aimu sellest, kuidas antud probleemi inimeste arvates lahendada. Samuti loodan, et vastamine pani inimesed sellele tõsiselt mõtlema. Küsitlesin 30 oma kodukoha inimest, nendest 18 olid naised ja 12 mehed. Vastajaid oli igast vanusest(16-82 aastat). Enamik vastanutest tõi probleemile häid ja loomasõbralikke lahendusi, ent sain ka vastuseid, mis loomi ei aita
oleks eriti hea idee, sest kaupade ja teenuste hinnad pidevalt tõusevad ning raha väärtus võib väheneda. Inflatsiooni vastu kahjuks ei saa. Kas on võimalus, et riiklik pension võib üldse ära kaduda ja iga inimene vaatab ise millal pensionile läheb ja palju ta selleks on raha kõrvale pannud. Pikemalt sellele mõeldes ei tundu asi eriti töötavat, sest palju ikka noored inimesed enda pensioniea pärast muretsevad. Nii toimides oleks vist inimeste keskmine eluiga madalam ja kodutute arv märgatavalt suurenenud. Saates öeldi lause, et sada aastat tagasi saadi pensioniga hakkama, küll saadakse siis tulevikus ka. Aga 100 aastat tagasi elasid inimesed mitu põlvkonda koos. Vanemad inimesed hoidsid kodu korras ja hoolitsesid laste eest, nooremad tegid tööd ja harisid põlde. Me ei saa ju ajas tagasi minna. Arvan, et tänapäeva pensionärid ei tunneks ennast eriti õnnelikult oma laste õlul elamisega. Praegu on palju selliseid perekondi, kus vanavanemad toetavad hoopis oma
Annetamine, vabatahtlikud, info jagamine aitamine Esialgne pealkiri Kodutus ja kodutud Eesmärk Eesmärk on inimesi teadvustada, kui palju on kodutuid, millised on nende probleemid, millised on põhjused, miks nad on kodututeks jäänud ning mida saaksid inimesed teha, et kodutuid oleks vähem. Sõnum Alati ei ole kodutud ise süüdi, et nad sellises olukorras on ja inimesed peavad olema tolerantsed ning aitama neid, kes on väetimad. Kava · Sissejuhatus · Kodutute inimeste probleemid · Kodutuks jäämise põhjused · Kuidas saab rahvas aidata kodutuid · Kokkuvõte Kommenteeritud kava Sissejuhatus Kodutud on inimesed, kellel puudub kindel elukoht ning kes kasutavad magamiseks tänavatel olevaid pargipinke, kõnniteid ja muud, mis neile kättesaadav on. Kodutute arv maailmas on kasvavas suunas, praegu on maailmas elukohata inimesi umbes 100 000 000 ning neist ligi 1500 elab Tallinnas
lähedaste armastust,mõistmist,hoolimist.Paraku on koduta inimeste hulk alates 1980.aastatest kasvanud.See pole ainult vaeste rahvaste probleem.Ka maailma rikkamates riikides on inimesi,kes on jäänud pikemaks või lühemaks perioodiks alalise koduta(Casavant 1999).Eestis sai kodutus märgatavaks 1990.a.keskel(Kõre 2003).Peavarjuta inimeste üle pole kahjuks võimalik täpset arvestust pidada.Nii ka Eestis.Arvatakse,et Euroopas on kolmandiku võrra suurenenud kodutute arv viimasel kümnendil.Ka Eestis kasvab kodutute arv ja seda peaks käsitlema sotsiaalse probleemina(Kährik,Kõre,Hendrikson 2002). KODUTUD TARTU LINNAS-UURIMUSE METOODIKA Eestis on kodutuse uurimise ajalugu alles noor(Koduta inimese.....2003;Kõre 2003).Varasemad küsitlused kodutute hulgas vastavad katseuuringu mahule(Hallik 2001;Linnas 2003;Lelov 2003;Prohhorenkov 2003).Suurim uuring on tehtud 1998.aastal Narvas(Sergejev,Jakovleva 1998).
Kodu on see, mis pakub inimesele turvatunnet. Kuid mis saab inimesega siis, kui tal kodu pole, kui tal pole kuhugi varjule minna? Temast saab kodutu. Kodutus ja kodutud on probleemiks üle terve maailma. Keegi ei oska kindlalt öelda, palju neid tänapäevaks juba kogunenud on. ,,Eests puudub kindel definitsioon, kes on kodutu. Kas ta on inimene, kellel pole alalist elukohta, või on ta ka inimene, kes ei saa koju minna, kuna seal tarvitatakse vägivalda. Tänu sellele ei saa kindlat kodutute arvu ka registreerida," räägib MTÜ Iseseisva Elu töötaja Merilin Mänd. Kuid ta mainib ka, et ainuükis Tartus võib see arv küündida kuni 500inimeseni. Eestis on kokku ligikaudu 3000-5000 kodutut. Maailmas on aga alaliselt ilma koduta 1,6miljonit, millest 40% on pered ja 28% haritud inimesed. Kuid kurb on tõdeda, et umbes 3miljonit maailma rahvastikust on juba mõnda aega ilma koduta. Ei saa just alati väita, et need inimesed ise on süüdi oma kodu kaotamises. Neid
PROJEKT VÕRU KODUTUTE LOOMADE VARJUPAIGA TOETUSEKS HEATEGEVUSLAAT ÜLESANNE 1 Läbiviimise aeg 01. märts 2015-01.aprill 2015-02-05 Asukoht: Võru Vabaduse väljak Läbiviijad/korraldajad: Siiri Lepamets EESMÄRK: Raha ja annetuste kogumine Võru Kodutute Loomade varjupaigale, saamaks loomadele toitu ning uusi tekke jms eluaseme korrastamisteks. ÜLESANNE 2 Üritust planeerin koos oma sõbrannadega ning Võru Kodutute loomade varjupaiga töötajatega ning inimestega, kes soovivad vabatahtlikult teha head ning aidata loomi. Heategeuvuslaadale on oodatud kõiki inimesi osalema, keda vähegi huvitab müügitegevus, erinevate pagaritoodete küpsetamine, erinevate esemete müük. Selle projekti suurim eesmärk on tekitada inimestel kaastunnet ning suurendada hoolivust oma lemmikloomade vastu. Sellest projektist saavad abi õnnetud ning kurvad loomad ning samuti ka varjupaiga töötajad
Kodutus Kodutus mis see on ? Üheks märgatavaks muutuseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tänavapildis on viimase 20 aasta jooksul olnud kerjuste ja kodutute arvu kiire kasv Eestis tekkinud olukord, kus kodutud rändavad vaesematest piirkondadest, kus neile öömaja ja toetust pakkuda ei suudeta, see ongi toonud kaasa kodutute arvu kiire kasvu just meie pealinnas. Kui räägitakse kodututest, siis reeglina mõistetakse selle all inimesi, kellel puudub kindel elukoht ja kes elavad ning magavad valdavalt tänaval või üldkasutatavates kohtades nagu raudteejaamad, bussijaamad jne. Neid nimetatatkse ka "tänavakodutuseks". Kodutuse põhjused : Töötus -> alkoholi kuritarvitamine --> üürivõlad --> väljatõstmine või korteri müük. Töötus --> alkoholi kuritarvitamine --> perekonna lagunemine --> eluaseme kaotus.
...... 21 (2005). . : « ». . . 47. . . 2122. . . 2324. . . 5357. . . 63. . . 79.....21 .............................................................................. 22 1. « , ?». ...................................................................................22 2. « ». . 23 ..................................................................... 23 3 1. « , » .. : ; «Kohtla-Järve Kodutute Loomade Varjupaik»; , . , . « ?» 2. : , . . «Kohtla-Järve Kodutute Loomade Varjupaik» . 3. , , . . 4. , , , , . , , . 4 1. 1.1. -- , , . , , . . , . : . , . 1. / . ( ) 1. , 91 , 64 , . 64 . 5 1.2.1. , --
Projekti hetkeseis · Idee olemasolu Projekti lõppeesmärgid Varjupaigast looma võtmine koju või hoolealuse leidmine, kelle eest varjupaiga piires hoolitseda annab palju abi varjupaigas olevatele loomadele. Projekti sisu · Heategevusüritus · Projektijuhi poolt tõstatatud probleemide analüüs ja grupeerimine · Inimeste teadvuse tõstmine Hinnatud kasu (Eesmärgid pikemas perspektiivis) Inimeste teadvus varjupaikade olukorrast. Kodutute loomade päästmine, st loomi ei panda magama, vaid nad leiavad endale uue kodu ning vabatahtlike arvu suurendamine, kes liituvad aitama varjupaikades olevate loomade eest hoolitsema. Eelarve Otseseid rahalisi vahendeid ei kasutata. Üritustelt saadud annetused jagatakse varjupaikade vahel. Kulud kaetakse koostööpartnerite poolt. Teostamise riskid 1. Rahastamine koostööpartnerite leidmine 2. Ilmastiku olud 3. Inimeste kaasamine Piirangud 1
Samal aastal toimus Tallinna korrakaitse istung Balti jaama teemal, kus hakati otsima lahendusi, kuidas asotsiaale Balti jaamast peletada.Pakuti välja mitmeid ideid, näiteks turvakaamerate ülesseadmine või patrullide lisamine kohtadesse, kus on kõige rohkem kodutuid. Aga mis kasu on patrullidest, kui kodututel pole kuskile minna? Veel üheks lahenduseks pakuti välja luua kodututele mingisugune koosviibimise koht, milleks ei oleks lihtsalt mingi vana mahajäätud maja. Kodutute varjupaikades toimetavad sotsiaaltöötajad, kes hoolitsevad olemas oleva söögi eest, magamis kohtade olemas oleku eest ja annavad juhtnööre, kuidas eluga edasi minna. Arvatakse, need inimesed enam ei võitle elu eest ega midagi.Nad on leppinud oma saatusega.Nad elavad igapäev sama elu,kui seda üldse eluks nimetada saab.Neil puudub tahtmine pingutamiseks,neil ei ole midagi saavutada.Ainuke nende eesmärk on leida vahendeid alkoholi muretsemiseks.Nad
kasutatud toetatud elamise teenuse mudelit. (Paavel 2003: 29) Kodutute tugikeskus asutus, mis pakub lisaks ajaveetmisvõimalusele lisaks vajadusel ka toitu ja ravimeid. Näiteks on tugikeskusest võimalik kehakinnituseks saada kiirnuudleid ja näkileiba, külmade ilmade leevenduseks pakutakse puljongit ja teed. (Paavle 2006) Kodutute öömaja - koht, kus kodutu saab soojas olla, pesta ja magada. On loodud ainult ööbimiseks ja seda toetavateks protseduurideks. Varjupaigateenus ei ole kodutute öömaja andmise teenus. (Sotsiaalministeerium 2005: 3) 3. Vaesus Vaesus ühiskonnast lähtudes on vaesus sotsiaalprobleem, mis väljendub teatud elanikkonna rühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaal-majanduslikust osalusest. Indiviidist (leibkonnast, sotsiaalsest grupist) lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti
samuti sotsiaalse probleemi. Põhjuseid võib olla väga mitmeid, miks osad inimesed jäävad kodututeks. Näiteks majanduslangus, puudused eluasemepoliitikas, tööpuuduse kõrge tase, süvenev vaesus, sotsiaaltoetuste vähendamine või on kodutus põhjustatud isiklikest probleemidest nt: kriminaalne tegevus, narkootiliste ainete liig tarbimine, lapsepõlves kogetud negatiivsed elamused, konfliktid pereliikmetega, vaimsed häired. Kodutute hulgas levib ka haigusi näiteks tuberkuloos, HIV-nakkus need on kaks sellist haigust, mis võivad levida ka teistele ja ühiskonnale kahju teha. Olen tähelepannud, et Eesti siiski mõtleb kodutute peale, on jagatud kodututele suppi või üldse midagi, mida saab hamba alla panna, annetatakse riideid, talveks on loodud ühised soojad ruumid, kus kodutud saavad näiteks öö veeta, ennast kasida ja pesemas käia jne. Kuid ühiskond peab, selle kõik kinni
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Autotehnik At-12A Jaan-Sander Kalbus KODANIKUORGANISATSIOONID essee Juhendaja:Siimo Lopsik Pärnu 2015 1 Sisukord 1.Pärnu loomade varjupaik 2.Paikre prügila 2 Pärnu loomadevarjupaik Varjupaikade mittetulundusühing loodi 2007. aasta alguses. Varjupaikade MTÜsse on koondunud viis kodutute loomade varjupaika üle Eesti: Pärnu, Viljandi, Virumaa, Võru ja Valga. Ühingu juhatus on kolmeliikmeline. Sinna kuuluvad Birjo Piiroja, Merike Torm ja Triinu Priks. Nad on EU Dog & Cat Alliance´i Eestimaa Loomakaitse Liidu ja Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liidu liikmed. Nad juhinduvad oma töös vabaühenduste eetikakoodeksist ja annetuste kogumise heast tavast. Suurima kodutute loomadega tegeleva organisatsioonina on nad pühendunud enda piirkondade
vaja ja nende eest hoolitseti väga hästi. Ka endal oleks tore töötada väga puhtas ja kaasaegses uues hoones. 5 3. Rakvere Sotsiaalmaja Aadress: Vabaduse 59, Rakvere telefon: +372 322 34 77 Email: [email protected] Eelmise sajandi keskpaigas nakkushaiglaks ehitatud maja on vana. 1997. aastal sai sellest Sotsiaalmaja. 2002. aastast kuulub sotsiaalmaja Rakvere Sotsiaalabikeskuse alla. Maja on kohandatud kodutute varjupaigaks ja tuge vajavate elanike sotsiaalkortermajaks. Iga klient peab sõlmima tähtajalise üürilepingu, mida enamasti pikendatakse. Järjekorrad on sotsiaalmajas pikad aga kortereid on seal ainult 30 millest 3 on kahekohalised ja ülejäänud ühekohalised. Hetkel elab asutuses 28 inimest (13 meest ja 14 naist). Nendest noorim on 34-aastane ja vanim 93-aastane. Esimesel korrusel on liikumisraskustega inimesed ja teisel korrusel erivajadustega inimesed ja eakad segamini
Kodutuse põhjuseks võivad vaimne puue või psüühikahäire ning alkoholi- ja narkosõltuvus. Majanduskriisis ähvardavad võlad paljusid peresi kodust ilma jäämisega. Kuigi vähesed vaesed jäävad kodutuks, on kodutud siiski vaesed.Kodu kaotus mõjub inimese väärikusele Olukorrast iseseisvalt välja rabeleda ei suudeta, sest sageli puuduvad selleks oskused ja tahtejõud. Suur osa kodutuist on vaatamata heale haridusele töö leidmisega kimpus. Takistavad transport või elukoha puudus. Kodutute seas on läbi viidud ka küsitlusi, miks nad on kodutuks jäänud. Pealmiseks kodutuse põhjuseks pidasid naised lähisuhete purunemist.Mehed leidsid et kõige olulisem põhjus on tööta jäämine. Paljud olid kaotanud elukoha tulekahju tõttu, mõned pettuse tõttu, palju mainiti ka et ei suudetud tagasi maksta pangalaenu. Tunnistati ka ausalt, et viinakurat viis neid sellist teedpidi. Huvitav fakt oli ka see, et paljud lapsed olid oma vanemad peavarjuta jätnud. Peale sissekirjutuse saamist
Sünniaeg 12.12.2000 Aadress Lille tn. 6-4 Olustvere, Viljandimaa Telefon 12345678 E-mail [email protected] HARIDUSKÄIK 2019-2023 Sisekaitseakadeemia Kõrgharidusõppe eriala: politseiteenindus 2016-2019 Suure-Jaani Gümnaasium 2007- 2016 Suure-Jaani Kool TÖÖKOGEMUS 2020-2022 Lõuna prefektuuris abipolitseinik 2016 Suvi vabatahtlik Viljandi kodutute loomade varjupaigas 2015 Suvi Noorte töölaager KEELTEOSKUS Eesti Emakeel Inglise Kõnes hea, kirjas hea, õppinud koolis 9 aastat. Vene Kõnes keskmine, kirjas keskmine, õppinud koolis 6 aastat. TÄIENDAV INFO Head küljed Hea suhtlemisoskus, kiire reageerimine, positiivne, töökas. Halvad küljed Äkiline, tormakas, kiire vihastama. Huvialad Võrkpall, näitlemine, lugemine
Motivatsioonikiri 10. aprill 2015 Lugupeetud maleva projektijuht Soovin kandideerida Rakvere Õpilasmalevasse 2015. aastal, et suvi oleks põnevam, kohtuksin uusi inimesi ja tööga endale ise raha teenida. Teenitud rahast sooviksin suure osa annetada Virumaa kodutute loomade varjupaigale, Punasele Ristile ja heategevusfondile Comic Relief. Olen Rakvere Õpilasmalevas käinud kaks eelnevat aastat. Tutvusin paljude omavanustega ja töö oli nauditav ja meeldis mulle väga. Oma tööga muudan Rakvere linna ilusamaks. Iseloomult olen kohusetundlik, töökas, rõõmsameelne, sõbralik - mida kinnitab fakt, et mind valiti sel aastal klassi sõbralikuimaks õpilaseks. Olen käinud võrkpalli trennis, kus olin 3 aastat, ja õppisin aasta hip-hopi tantsu.
1981-1896 õppis Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis Lõpetas ajakirjanikuna ,esimene töökoht ajakirjas ''Kultuur ja Elu' 1991.aastal läks tööle ajalehe ''Eesti Ekspress'' toimkonda. Töötab seal tänaseni, on olnud nii reporter kui ka toimetaja. Oma lugude paremaks tunnetamiseks on ta sooritanud mitmeid osaluseksperimente. Ta on ärandanud oma auto ja testinud politseinike valvsust, elanud psühhoneuroloogiahaiglas ja kodutute varjupaigas, proovinud kuuaega toime tulla pensionäri rahakotiga, lasknud jala kipsi panna ja katsetanud ratastooliga liikumise võimalusi Tallinnas, toimetanud üle piiri relva jm. sellist. Madis on olnud telesaate "Õhtune Ekspress" üks autoritest (saatest kasvas välja praeguseni populaarne "Pealtnägija"), kirjutanud dokumentaalfilmistsenaariume ("Loojangule vastu" 1991,
.......... 7 Kolmapäev.............................................................................................................. 8 Diakooniahaigla................................................................................................... 8 Keila SOS lasteküla............................................................................................ 10 Neljapäev............................................................................................................. 11 Kodutute varjupaik............................................................................................ 11 Sotsiaalmaja...................................................................................................... 12 Sõmeru päevakeskus........................................................................................ 13 Sõmeru noortekeskus........................................................................................ 13 Rakvere noortekeskus.....................
Kas Eestis elada on hea,,, ja tore? Tere, austatud siinviibijad! Me kõik teame, et Eesti on väike riik Läänemere kaldal, kuid ometi elavad siingi inimesed. Kas siin, Eestis, on hea või hoopis halb elada, sellest, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda. Üheks hea elu tunnuseks on turva tunne. Minu arvates Eesti maal elavatel inimestel on turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad. Kahjuks on aga nii, et hiljem, peale valimisi pole aga lubatud toetustest või palgatõusudest jälgegi, rääkima...
juurde teenida erinevatelt kohtadelt. Kahjuks kannatavad selle all enamjaolt just lapsed ja lapsevanemad, sest näiteks viimati võeti ära igasügisene koolikotitoetus, mis oli paljudele kindlasti abiks. Veel kannatavad majanduslanguse pärast mitmed inimesed ja firmad, kes on töökohtadelt koondatud või firmad koguni pankrotti läinud. Samas peavad inimesed hakkama saama üha kallineva eluga.Kütte hinnad tõusevad, toiduained lähevad aina kallimaks.See võib põhjustada uute kodutute ja tänavalaste teket, keda on meil tegelikult niigi kohutavalt palju ning kes vajaksid igasugu toetust ja abi. Kuigi elul Eestis on omad head ja halvad küljed, olen siiski õnnelik, et olen sündinud ja üles kasvanud just siin, Eestimaal. Tänan kuulamast!
vaimustusse linna arhitektuurist, kunstist ja ooperist. · Ta soovis astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse. · Septembris 1907 osales ta sisseastumiskatsetel, koos ülejäänu 112 õpilasega. · Ta pääses teise vooru kuid edasi sealt ei pääsenud. · Peale ema surma sai ta orvupensioni aga teenis ka lisa illustreerijana ning maalis ka sageli müügiks majadest pilte ja postkaarte. · Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodutute varjupaika, sest tal hakkas raha otsa saama. · Viini vaatamisväärsuste maalijana elas ta tagasihoidlikult ära. Tema maale müüs majakaaslane Reinhold Hanisch, hiljem müüs neid juudist majakaaslane Siegfried Löffner. · 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus ja ta kolis Münchenisse. Seal tekkis huvi arhitektuuri vastu. · Pärast Esimese maailmasõja puhkemist astus Hitler vabatahtlikult Baieri sõjaväkke · Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees.
empaatiavõimelisus. Empaatiavõimest algab minu arvates kogu sotsiaalabi pakkumise põhi. Empaatiavõime on põhjus, miks üldse tahetakse kedagi aidata ehk miks üldse teha sotsiaaltööd ja pakkuda sotsiaalhoolekandeteenuseid, kuna empaatiline inimene tunneb kaasa sotsiaalabi vajavale inimesele ja seetõttu ta seda abi pakkuda soovibki. Eetika alla kuulub minu arvates ka tolerantsus. Tolerantsus näiteks erivajadustega inimeste vastu. Tolerantsus kodutute vastu. Loomulikult on sotsiaaltöö eelduseks sotsiaalabi vajavate inimestesse normaalselt suhtumine. Kui tuua veel näiteid kodututest, siis eetiline on ka eelarvamustevaba suhtumine. Sotsiaaltöötaja suhtumine kodututesse ei tohiks kindlasti olla eelarvamuslik, näitkes selline, et kodutu on igal juhul ise süüdi oma olukorras. Eetika kuldreegelgi ütleb, et meie käitumine on eetiline, kui me käitume teistega nii, nagu tahaksime, et teised meiega käituvad ning
saama toitjakaotuspensioni. • Tema ainus sõber oli polsterdaja poeg August Kubizek. • Õppis viis aastat algkoolis, üheteistkümnesena astus septembris Linzi reaalkooli, lahkus 1904. aastal. TÖÖ • Hitler vihkas püsivat tööd ning ta ei teinud katsetki omandada mingit elukutset. • Maalis sageli müügiks majadest pilte ja postkaarte ja 1908. aastal ka akvarelle. • Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodutute varjupaika ning 1910. aasta alguses Männerwohnheim Meldemannstraßesse. • Ta müüs oma töid põhiliselt Stuffle kunstikaupluses Maximiliansplatzil. ESIMENE MAAILMASÕDA • 1914. astus vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. • Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. • teenides ära II (detsember 1914) ja I klassi Raudristi (august 1918). POLIITILISE TEGEVUSE ALGUS • Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus ta tööle
on ainult iseenda eest väljas. Keegi ei soovi teha midagi, mis endale kahju tooks. Inimesed on kadedad ja tunnevad salajast rõõmu, kui keegi on abitu. Mõnikord aga ollakse enese õnnetunde saavutamisega nii ametis, et ei märgatagi, kui palju meie ümber tegelikult abi vajavad. On inimesi, kes usuvad tõsimeeli, et nemad ei saa aidata, sest neil endalgi ju rahaliselt kitsas. Mina aga leian, et selline mõtteviis on väga vale. Aitamine ja abistamine ei seisne ju ainult rahas. Näiteks kodutute loomade varjupaigad ei oota inimestelt üldsegi rahalist toetust, vaid hoopis materiaalset abi, nagu tekke ja patju, selleks, et loomadel hea ja soe oleks. Küll aga on viimasel ajal kasvanud heategevuslike ürituste korraldamine. Sellised üritused panevad inimesi abivajajaid märkama. Pärast kampaaniat näha nende inimeste, loomade, kelle iganes rõõmsat ja tänulikku nägu, tekitab selle kirjeldamatu heaolutunde, mida ei saa sõnadesse panna ning mida mõistab igaüks, kes on head teinud.
selle pärast, et ei suudeta otsustada, kelle muinasjutte uskuda. Lõpuks tapab religioon meid kõiki." Kuigi ristiusu 5. käsk ütleb, et ei tohi tappa, on siiski peetud palju ristisõdu selle nimel, et pöörata rohkem inimesi kristlasteks. See näitab, et tegelikult ei hoolita teistest (ristisõdade tagajärjel hukkus palju inimesi), vaid ainult endast, kuna sooviti saada rohkem liitlasi. Ka igapäevaelus kohtame rohkem ükskõiksust kui hoolivust. Järjest kasvab kodutute loomade arv. Inimesed võtavad endale lemmikloomi, kuid siis avastavad, et nad ei saa endale tema ülalpidamist lubada või ei jätku piisavalt aega lemmikuga tegelemiseks. Hoolimatult viiakse karvane sõber varjupaika. Paremad ei ole ka inimeste omavahelised suhted: petetakse ja valetatakse omakasu nimel. Tehakse kõik, et olla teistest parem ja edukam, seejuures jäävad märkamatuks meist abitumad. Inimesed võivad olla üksteise vastu väga julmad, nagu näitab hiljuti korratud Milgrimi
• Mick Jagger Mao Zedong 1980ndad • Teda süüdistati pealiskaudsuses • Tema tööd olevat liialt kommertslikud, tühjad ja tundetud • Kriitika kajastus Jewish Geniuses näitusel Jewish Genius näitus Eraelu • Andy Warhol oli homoseksuaal • Tema kunstis ja filmides kajastus erootika Film “Blow job” Film “Chelsea girls” Usk • Ta oli katoliiklane ja vabatahtlik kodutute varjupaikkades New Yorgis • Ka tema töödes kajastus religioon Viimased aastad • Suri 1987. aastal 22. veebruaril New Yorgis pool seitse hommikul une pealt • Warhol viivitas rutiinse sapipõie operatsiooniga, kuna kartis arste ja haiglaid • Perekond kaebas haigla aga kohtusse ebaadekvaatse ravi tõttu, väites, et ta suri ebasobiva hoolduse ja mürgituse pärast • Ta on maetud Pittsburghi Andy Warholi hauakivi Pittsburghis Andy Warholi autoportree
ootamas oma saatust lemmikloomade varjupaigas. Kassid ja koerad ei ole metsloomad, nemad vajavad kodu ja hoolt. Seega tahaksin rääkida teile loomade varjupaikadest ja nende elanikest ning miks kaaluda lemmiklooma soetamist eelkõige varjupaigast. Kodutuid kasse ja koeri leidub igal pool ja igas riigis ning kahjuks ei suudeta kõigile abi pakkuda ja uusi kodusid leida. Nii pannaksegi igal aastal magama tohutul hulgal loomakesi. Eestis on kokku 16 kodutute loomade varjupaika ja ainuüksi Tallinna loomade varjupaigas hukatakse aastas tuhandeid kasse ja enamustest neist oleks võinud saada kellegi perelemmik. Varjupaigast lemmiku soetamisel on kindlasti palju eelarvamusi aga ma räägiksin just varjupaigast lemmiku soetamise plussidest. See, et pakud kindla ja armastava kodu ühele kodutule loomale ja päästad tema elu, on selle juures kindlasti kõige tähtsam. Põhjuseid, miks
5. Kas sulle meeldivad loodussaated? A.Sõltub, kuidas need tehtud on. B.Jah, väga. C.Sõltub, millest seal juttu on. D.Ei, need on igavad. 7. Mida teed, kui räpane kodutu sinult tänaval raha küsib? A.Räpased inimesed on hirmutavad ja jubedad - lahkud kiirel sammul. B.Annad taskus olevad mündid. C.Annad talle nii palju kui saad, ilmselt vajab ta seda rohkem kui sina. D.Ütled, et andku parem tema sulle, sest sul pole omalgi. 8. Sulle pakutakse kodutute loomade varjupaigast täiskasvanud kodulooma. A.Pigem sooviks noort looma, kellele mina oleks esimene peremees. B.Kui ma otsiks omale kodulooma, siis poleks vahet kas on noor või vana. C.Ma ei taha kodulooma. D.Ei, mul poleks teda nii kui nii kuskil hoida. 9. Kui sageli sulle öeldakse, et sa oled kena? A.Iga kuu. B.Üks kord aastas või vähem. C.Iga nädal. D.Mõned korrad aastas. 10. Tänaval teeb mustkunstnik mingit kaarditrikki, mida teed? A
kohtab poisiklutti nimega Sasa. Koos Sasaga hakkavad toimuma igasugused juhtumised ning kohatakse ka Jaanikat plikakest, kes ei tee just kõie lapselikumat ja legaalsemat tööd. Mirjam on Tartus üliõpilane, kes vaevalt tundidesse jõuab ning tihtilugu ärkab pohmakaga. Miku ja Mirjami sõprade ja tuttavade teed ristuvad pidevalt nende endi teadmata. Juhtumite seeria viib igaühe oma saatuseni, mida nad ei ole võib-olla ära teeninud. Raamatus käsitletakse koolivägivalda, kodutute laste elu, illegaalseid raha teenimise võimalusi, sõpradega lõbutsemist ülikoolis, mis on kõik väga elutõesed probleemid. Kirjeldatud on äärmiselt hästi sündmused, millega me enda teadmata puutume kokku iga päev. Kirjaniku stiil on väga noortepärane, mis mulle väga meeldis. Kasutatakse palju slängi ja ropendamist, mis kuulub tänapäeva noorte sõnavarasse. Elu on karm ja ebaõiglane. Mõned tahavad ainult lõbutseda ega hooli eriti muust
1. Tänapäeva ühiskonna tunnused. -ühsikonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus -tööstuslik kaubatootmine -rahava osalemine ühiskonnaelu korraldamises -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõiguste tunnustamine 2. Tööstusühiskonna põhijooned -Suuremate ja rohkemate tehaste teke -,,aeg on raha" ideoloogia -ratsionaalsus (min töö,max raha) -bürokraatia- ametnike võim 3. Sotsiaalsed muutused tööstusühiskonna tulekuga -tööhõive majanduse põhivaldkondades -linna-ja maarahvastiku suhtarv -leibkonnamudelid (väiksemaks) -laiem tööjaotus-süsteem ja sellega koosluste sõltuvuse suurenemine 4. Post-industriaalse ühiskonna põhijooned -Teeninudssektori osatähtsuse kesv -kõrgtehnoloogia massiline kasutamine -mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud- tugev keskklass -masstootmine, masskultuur ja massimeedia. Globaliseerumine 5. Teadmusühiskonna põhijooned -töölise mõiste kadus är...
Kas tehnoloogia areneb nii kaugele ka Eestis? Võin uhkusega öelda, et Eesti on tehnoloogia arengu poolest üks tugevaimaid. Võtame näiteks kasvõi Tartu Ülikooli, kus avastati Helluse bakter või siis Skype-i, mis leiutati meie kallis Eestis. Igaüks näeb oma tuleviku Eestit erineva pilguga . Mõne jaoks näeb see välja viimase aja tehnoloogiaga kaetuna. Teise jaoks on tähtsad inimlikud väärtused, nagu vähem kuritegevust, rohkem kodutute varjupaiku nii inimestele kui ka loomadele. Kuid siiski me ei saa peatada tehnoloogia arengut ja Eesti peab arenema. Minu jaoks on tähtsad just inimlikud väärtused. Kas on olemas keegi, kes abistab abivajajaid? Jah neid on, aga vähe. Inimesed peaksid rohkem aitama üksteist ja olema toetavamad. Sel juhul ei pea kolmandik inimesi lahkuma teistesse riikidesse, et lihtsalt kohta täita. Kui need on noored inimesed, siis sinna enamik jääbki. Tagasipöördumine on helesinine unistus,
inimeste hoolekannet ENSV-s? läbitöötamine. abistavad meelsamini teisi Sotsiaaltöötaja kui ,,ühiskonna arsti" Puuetega inimeste hoolekanne sihtgruppe kui kodutuid). Kui 2005. tööd tegid nõukogude ajal arstid, ENSVs Aastal oli kodutute hoolekandega õpetajad, juristid, psühholoogid, · 1987 a tekkisid tegelevaid asutusi kaksteist, siis lasteaednikud. vanurite, puuetega inimeste, tänase seisuga on neid vähem!! haigete esimesed ühendused (invaühendus, reumaliit, 56. Kuidas on 47
Osad kerjused on lihtsalt linna peal liikvel ja ei näita väljagi et nad midagi soovivad sinult, ja kui sa annad talle raha siis on see maailma parim reaktsioon üldse, eriti kui tegu ema ja väikese tütrega, nad ise ei osanud oodatagi, et keegi võib neid aidata. Näha nende naeratust näol on maailma parim asi üldse. Üldiselt ongi nii, et kui oled harjunud andma siis sa ka saad aru, kui hea tunne on teiste rõõmu näha. Osad inimesed aga jooksevad lausa kodutute eest ära, et mitte anda neile midagi, aga selleks on ka kaks põhjust, et kas neil pole midagi anda või on nad lihtsalt kadedad. Kuigi tegelt ei tee see ju kellegile halba, kui annad ära paar krooni, et aidata abivajajat. Aga kui lähtuda kogu selle teemal ainult minu arvamusest siis peitub õnn kindlalt andmises. Kuna mõnikord on isegi halb tunne kui midagi kellegilt vastu võtad. Oma arvamust saan põhjendada väga
sealhulgas kinnipeetavaid 18. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 7005 inimesel, sealhulgas AIDS 259 inimesel. Kui hommikul mulle nii lähedal oled ei tea mu hing kumba keha valida. Mis must saab? Seisatad: kui keerleks otsatus sust mööda nagu kiirgav kurn Alles põled veel. Juba kustudki. Oled varsti ainult iseend tuha urn. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Kuidas maksujõuetuna elama jääda ühiskonnas, kus kõik maksab? Kodutute arv aina suureneb. Kaks ühekäelist meest on tule ääres, nad on seal vanasti nad põletavad alet. Neil pole nuga; pole saabast, mille sääres. Veel pole õigust, ammugi siis valet. Maarjamaa, sa oled mu leib ja mu liha. Sa oled mu nälg ja mu viha. Ma tean, et iialgi ei leina mind turuplatsi uhke sammas. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Aprillirahutuste kahjude hüvitamiseks kulub kuni 22 miljonit eesti krooni. Tulevik ei tule tagasi ja minevik ei nihku edasi.
Tööpuudust põhjustab vastava töökoha kvalifikatsiooni puudus. Inimene ei leia endae vajalikku tööd või on erialad valed. Mõju : tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju. Töötajate poolt tootmata jäänud toodang. Rakendamata ressurisid on raiskamine. Pikajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi, ta võib kaotada senised oskused ja teadmised ja tal on raske uuesti tööd leida. Tekivad probleemid: võivad laguneda perekonnad ja suureneda kodutute hulk. Suureneb kuritegevus. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötuabiraha ja riik kaotab maksutulu, mida ta saaks kui inimesed teeksid tööd. Leevendamine: töötutele makstakse töötuabiraha. Korraldatakse mitmeid koolitusi, ümberõppeid ja ettevõtlustoetusi. 3) EL hõivepoliitika. Hõivepoliitika 4 sammast: · Uus ettevõtluskultuur · Töölerakendamise uus kultuur
Kodukoha Organisatsioonid Klenet Klein EP-15 MTÜ Pärnumaa Noortekogu (PMNK) Kui aastal 2007 organisatsioon tekkis, sai sellele nimeks Pärnumaa Noorte Liit. Selle 11 aastaga on palju muutunud ning suurim muutus tuli tänavu haldusreformi näol. Nimelt kuni 2017. aasta lõpuni kuulus Pärnumaa Noorte Liit Pärnu Maavalitsuse alla, kuid alates käesolevast aastast maavalitsusi enam ei ole. Seepärast poleks ka olnud võimalik Noortekogul eksisteerida, kui poleks loodud uut kuju, milleks on MTÜ. MTÜ Pärnumaa Noortekoguks sai organisatsioon ENL-i ehk Eesti Noorte Liidu mõjutusel.. Tuleb välja, et juba aastaid on Pärnumaa olnud teistest maakondadest erinev. On olemas noortekogud ja noortevolikogud. Mõlemad neist on osaluskogud, esimene m...
Vaesuse tagajärjel inimesed võõranduvad ühiskonnast, selle põhjustab vaesusega kaasnev madal enesehinnang. Madala enesehinnangu põhjustajaks on halb elukvaliteet, suutmatus tänapäevases tarbimisühiskonnas olla võrdväärne, millega kaasnebki sotsiaalne tõrjutus. Suutmatus elukvaliteeti tööga parandada mõjutab kaldumist kuritegevusele, millega omakorda kaasnevad erinevad sõltuvused. See on nagu nõiaring, millest välja saada on raske. Vaesusest tingituna Eestis kodutute arv kasvab, kodu kaotus mõjub väga raskelt inimese väärikusele ja sellest olukorrast iseseisvalt välja tulla on raske. Sageli puudub 8 kodututel vajalik oskus ning tahtejõud tulla tagasi normaalsesse ellu. Kodutuks jäädakse erinevatel põhjustel, kuid üks oluline faktor selle juures on siiski raha. Lähisuhete purumisel või vägivalla eest põgenedes satuvad naised turvakodusse või
Nad teavad, et tasuta lõunaid ei ole. Ma ei taha siinjuures rikaste lapsi nüüd päris maha teha, nende hulgast tuleb kindlasti tublisid ja toredaid inimesi. See oleneb paljus ka kodusest kasvatusest. Raha rikub paljud inimesed ära. Minnakse seadusega pahuksisse, tarvitatakse narkootikume, alkoholi. Mõeldakse, et kui on raha, siis on kõik lubatud. Hädade lumepall hakkab veerema ja kasvama, kuni lõpuks lõpetatakse tänaval. Ka tänapäeva kodutute, hulgas on erinevaid inimesi. Kui osa neist saan veidi abi, siis nad saavad oma elu jälle korda, lähevad tööle, leiavad elamise. Osa aga ei tahagi tööd teha. Nad pigem tuhnivad prügikastides, kui lähevad tööle - nad on laisad ja rikutud. Kui anda sellisele raha, ta ei lähe poodi leiba ostma vaid raiskab selle viina peale. Raha ei ole elus peamine, kuid ilma rahata ei saa ka hakkama. Tähtsamaks tuleb pidadi inimesi enda kõrval, oma peret, sõpru
tööle neid, kellel pole töökogemusi ja on innovatsioonilisemad vaated töö tegemisele. Noored spetsialistid on iga arenenud riigi uhkus ja lootus, kuid kui sellega ei kaasne noorel sotsiaalkindlust, muutuvad nad riigi majanduse ja sotsiaalse stabiilsuse jaoks suureks ohuks. Kõige tõenäolisemad ohud, mis toob endaga noorte tööpuudus: Süveneb vaesus ja väheneb noorte perede eelarve (omakorda – suureneb lahutuste arv; abordid; sünnituste arvu vähenemine; kodutute, hüljatud laste, orvude, puuetega laste osakaalu suurenemine ) Sotsiaalkindlustuse vähenemine ning ebapiisav noorsootöö hindamine võib viia riikliku patriotismini, mis toob kaasa alternatiivsete tööpakumiste otsimisele varimajanduses ja sellistes ärivaldkondades, mis õõnestavad huvi hariduse valdkonnas. Süvenemas on kriminaalmenteluse olukord riigis. Sellega suureneb kuritegude kasv; õitseb
aga ei, see pole nii kerge. Siit tulebki mängu sõna haridus tänapäeval selleta ei saa. Võibolla ainult siis, kui su isa on riigi kõige rikkam mees või vanaisa Ameerika president, siis on tõesti kohe kindlasti kõik uksed avatud, sest rahaga saab inimesi praegusel ajal suurepäraselt ära osta. Rääkides rahast, on see tõesti üks väga tähtis "asi" meie elus. Ilma selleta oleks elu elamine vist küllaltki raske. Näiteks mõeldes asotsiaalide ning kodutute eludele, võtab hinge sees n-ö kripeldama küll. Kuid miks on nad oma elu siis niimoodi elanud, et see tegelikult pole enam elamisväärne? Neist paljud on kindlasti kaotanud oma kodu, sest pole olnud raha üüri- või kommunaalmaksude maksmiseks, teised jällegi alkoholi ja/või narkootikumide sõltuvuse tõttu, sest iga viimanegi sent läks nende soetamisele. Järelikult saab ümber lükata lause, et ainult armastusest saab elada õnnelikult ja hästi.
elukaaslane, lapsed? Kes seda õigust kaitseb, kui vanemad ei hooli? See valikuvabadus on ka võltsvabadus. Valik on ainult ühesuunaline, hävitamine. Seda inimelu ei ole enam võimalik tagasi tuua. Kuid mis veelgi tähtsam, naised, kes on lükanud lapse saamist ikka ja jälle edasi, vajadusel oma lapse hävitamise teel, võivad ühel hetkel avastada, et last polegi enam võimalik saada. Levinud on ka arvamus, et kellele neid soovimatuid lapsi vaesusesse või kodutute inimeste peredesse ikka vaja on. Numbrid paraku ei toeta seda väidet. Üle poole aborti teinud naistest elavad pere elu ja käivad tööl, pea kahel kolmandikul äralõigatud eluteega lapsel ootaks kodus õde või vend. Kuid äkki ei olegi neil enam rohkem raha ja võimalusi järgmise lapse üles kasvatamiseks. Selle loogika järgi võiks vanemad vabalt valida, kas tapavad ära mõne juba kodus ringi sibava lapse, või hävitavad ära selle, kes pole veel sibama jõudnud hakata
Kes seda õigust kaitseb, kui vanemad ei hooli? See valikuvabadus on ka võltsvabadus. Valik on ainult ühesuunaline, hävitamine. Seda inimelu ei ole enam võimalik tagasi tuua. Kuid mis veelgi tähtsam, naised, kes on lükanud lapse saamist ikka ja jälle edasi, vajadusel oma lapse hävitamise teel, võivad ühel hetkel avastada, et last polegi enam võimalik saada. Levinud on ka arvamus, et kellele neid soovimatuid lapsi vaesusesse või kodutute inimeste peredesse ikka vaja on. Numbrid paraku ei toeta seda väidet. Üle poole aborti teinud naistest elavad pere elu ja käivad tööl, pea kahel kolmandikul äralõigatud eluteega lapsel ootaks kodus õde või vend. Kuid äkki ei olegi neil enam rohkem raha ja võimalusi järgmise lapse üles kasvatamiseks. Selle loogika järgi võiks vanemad vabalt valida, kas tapavad ära mõne juba kodus ringi sibava lapse, või hävitavad ära selle, kes pole veel sibama jõudnud hakata
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Essee VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Mõdriku 2014 ,,Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda,, Sotsiaaltööd tehakse olukordades, kus inidiviidide ja erinevate rühmade huvid vastuollu satuvad. Sotsiaaltöö rajaneb inimlikkusele, headusesse ja sotsiaalsesse heaolusse. Sotsiaaltöötaja vastutab isiklikult oma professionaalsete otsuste ja valikute eest. Ametialase eetikajuhendi kasutamine pole alati lihtne. 1 Väärtusi võib jaotada kolmele tasemele : 1. Põhilised ehk abstraktsed väärtused. Siia kuuluvad: demokraatia, õiglus, võrdsus, vabadus, rahu, sotsiaalne progress, enesemääratlemine ja enese aktualiseerimine. 2. Kesktase ehk vahen...
Seepärast on oluline kasutada positiivseid sõnu, mõelda häid mõtteid, sest nende mõju on nakkav ka kõikidele teistele. Inimesele abikäe ulatamine, sõpruse pakkumine ei maksa midagi, kuid on väärt palju. Samamoodi ei jää keegi tegelikult igatsema neid paari rahatähte, mida tänavanurgal kerjav vanamees palub. Lihtne on kõvasti koti külge klammerdudes teisele poole vaadata ning teist nägugi tegemata edasi kõndida. Ei nõua palju kas või kord kuus kodutute või loomade varjupaigas abiks käia või vanu riideid heategevusele annetada. Kõik seisavad vähemalt kord elus valiku ees: mis on lihtne ja mis on õige. Meie valikud on need, mis näitavad, kes me tegelikult oleme, mitte meie võimed. Tegelikult ei pea inimene tegema teiste heaks midagi. Lihtne on toimida mõtteviisi järgi ,,ela ja lase teistel elada", kuid mis ajani? Kindlasti tuleb elus ette olukordi, mil üksi lihtsalt enam
andis talle. Politsei aga ei uskunud et need pole tema omad. Kui ta asjad kokku oli pakkinud ja politsei jaoskonda hakkas minema mõtles ta ära joosta ja hüppas aknast alla. Ta kaotas politseid ära. Pärast seda ostis ta endale teised riided, et politseid ära ei tunneks teda. Ta mängis kodutut last. Ta küsis ühe naise käest raha kuni asi läks nii hulluks, et tuldi politsei. Politsei küsis Anja käest kus ta vanemad on, aga Anja ütles et tal pole. Nii viidigi Anja kodutute laste varjupaika. Varjupaigas kohtus ta 13-aastase Kristinaga(Vika Lobacheva). Kristinaga jooksid nad varjupaigast ära. Kristina tahtis minna Kasahstani oma vanaema juurde. Alguses ei tahtnud Anja temaga minna, kuid pärast mõtles minna. Nii nad rändasidki läbi Venemaa hääletates kui ka rongiga sõites. Anja poleks uskunud et Kristina talle nii kalliks saab. Kristiniga nad varastasid toitu poest kui ka magasid tuntmatutes kohtades. Juhtus väga palju kurbe asju. Nad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
