(Püha Tarkuse katedraali) ehitamine. Pärast seda, kui moslemid 1453. aastal linna vallutasid, muudeti see moseeks. Riigi teine keskus tekkis Põhja-Itaalias Ravennas, kuhu rajati San Vitale katedraal. Teaduse vallas oleks suurimaks saavutuseks 4-osaline õigusdokument CORPUS IUS CIVILIS. See sisaldas Rooma õigust ja Justinianuse enda valitsemise ajal välja antud õigusakte. Kodusõda Bütsantsis Bütsantsi ajaloo üheks tähtsamaks sündmuseks on aastatel 726 843 toimunud kodusõda (ka pildisõda). Tüli puhkes ikoonide ehk pühapiltide pärast. Ikoonide (kreeka k eikon pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt Bütsantsi idaosas, kus araabiamaailma mõju oli suur
Kriis mõjus kohati kuni II maailmasõja alguseni. 1930- datel aastatel hakati üha enam rõhutama, et avalikud suhted toimivad tuginedes vastutustundlikul tegevusel ja veenval propagandal. 1930-date aastate alguses asusid tööle ka esimesed poliitilise kampaania spetsialistid. Kahe maailmasõja vahel hakkasid võimust võtma erinevad parteid, kes kasutasid propagandat, et mõjutada rahvast enda ideoloogiale vajalikus suunas. 1918-1920 toimus Venemaal Kodusõda, mille käigus hukkus ligikaudu 13 miljonit inimest. Kodusõda puhkes valgete ja punaste vahel.1918.a kevadel algas interventsioon Inglismaa, Prantsusmaa ja USA poolt. Punased moodustasid Punaarmee ja suutsid nii sisemistele kui välimistele survetele vastu pidada. Kommunistid said endale võimu ja seega võib öelda, et Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei oli Nõukogude Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja
oma riigi Väike-Aasia roomlastele. Rooma oli tõusnud ülekaalukalt tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. · Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 aastat eKr Seni kodanikest koosnenud vägi aendati elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad sõdurite hulgas populaarse väepealike vahel. Peagi tõusid võimsamate riigimeeste ja väepealikena esile Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49. aastal eKr Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas, Pompeius sa lüüa, põgenes kuid tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Kuid suur osa Rooma aristokraatiast polnud ainuvalitsejaga rahul. 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus. Antonius abiellus Egiptuse valitsejanna Kleopatraga. Kuid varsti puhkes ka Antoniuse ja Octavianuse vahel kodusõda
mida juhtis kindral Robert E. Lee, edukamad ja suutsid Ühendriikide jänkidest koosnevad väed tõrjuda. USA ainsaks kordaläinud teoks võib lugeda lõuna osariikide ereblokaat, et takistada toodangu kaubandust Euroopaga. Ühendriikide võimeid tõstsid Lincolni poolt rakendatud reformid: 1863. aastal kaotati lõunaosariikide orjus;1862. aastal kuulutati välja sunduslik väeteenistus, kuhu värvati ka neegreid ja refor mille kohaselt võis iga USA kodanik saada maad läänes. Kodusõda lõppes kui Ühendriikide sai Ulysses Simpson Grant, kes lõi lõunaosariikide vägesid 1863. aastal. Peale seda hakkasid konfoderaatidel lõppema nii varud kui mehed kes oleksid sõtta läinud. 1865. aastal vallutati mässajate pealinn Richmond ja varem edukas olnud kindral Lee alistus. 14. aprillil 1865. aastal toimus rünnaks president Lincolni vastu kus ta sai surmavalt haavat, ta suri järgmise päeva hommikul.
USA seadis Kuuba ümber karantiini, president Kennedy teatas maailmale, nõudis raketibaaside likvideerimist maailm oli tuumasõja lävel! Moskva andis järele, viis relvad ära, vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada. Kuuba kriis kainestas maailma. · Vietnami sõda 1964-73. Vietnam jagunenud kaheks, põhja toetas NSVL/Hiina, lõunat USA, kes kartis kommunistide võimuhaaramise järel doominoefekti lähiriikides. 1963 algas kodusõda, 1964 sekkus USA, algas väga verine ja ulatuslik partisanivõitlus. 1972 sõja vietnamiseerimine ehk sõjapidamise ülekandmine lõunavietnamlastele, 1973 Pariisi rahuleping, USA väljus sõjast, aga jätkus Vietnami kodusõda, 1975 lõuna alistus ja kehtestati jäik kommunistlik reziim; järgnevalt tulid kommunistid võimule Laoses ja Kambodzas e doominoefekt toimuski. Tagajärjeks ka lääneriikide noorte pettumus kapitalismis.
berliini. 1961, sügis ehitati Hrustsovi ettepanekul sõjaväe poolt läbi Berliini linna massivne müür. Põgenejad hukati koha peal. Tagajärjed: lääne-berliin jäi isoleerituks ülejäänud saksamaast, saavutas sellele vaatamata kõrge elatustaseme, müür lammutati sügisel 89. Vietnami sõda 1954- jagunes Vietnam kahte ossa: Põhja-V (kommunistlik) ja Lõuna-V (USA toel) Kahe vietnami vahel algas kodusõda. 64 viis USA oma väed Põhja-V vastu, Kennedy ettepanekul. Sõda venis pikale. 72 president Nixon otsustas läbi viia vietnamiseerimise tõi USA väed Vietnamist ära. Kodusõda jätkus ja 75 muutus kogu Vietnam kommunistlikuks maaks. Tagajärg: USA maine langes, seotud hipiliikumisega, palju hukkunuid. Praha kevad e Tsehhoslovakkia kriis 1968 kevad, Põhjus: KP liider A.Dubcek püüdis läbi viia demkraatlikke reforme Lääne eeskujul; üliõpilasliikumine seotud hipiliikumisega kogu
näol suured abijõud. Tegutsesid koordineerimatult. Enamlased kasutasid oma ressursse maksimaalselt, kontrollisid tööstuspiirkondi ja raudteid. Väliselt näitasid enamlased välja head tahet ka Eesti, Läti, Leedu ja Soomega rahulepinguid sõlmida. Venemaal kõigutas enamlste enesekindlust talurahvas, kes astus välja saagi konfiskeerimise ja ühismajandite loomise vastu. Tekkis ka sõda Poolaga, mille kaudu Vene enamlased soovisid Saksamaale jõuda. Kodusõda lõppes 1922. aastal, mil punaarmee oli lõplikult purustanud valged, vallutanud Aserbaidzaani, Armeenia, Kruusia ja Kesk-Aasia. Maailmas oli seega tekkinud esimene totalitaarne riik, mis sai tulevikus eeskujuks teistele. Maailm I maailmasõja järel. Ainsaks tõeliseks võitjaks sõjas oli USA (väikesed inimkaotused ja majanduse kasv). Saksamaa pidas Versailles rahulepingu tingimusi ebaõiglaseks. Sama tundis Ungari (loovutas suure osa territooriumist). Rahul ei
Need organisatsioonid tegutsesid väljaspool avalikkuse kontrolli ja igasuguseid seadusi . Võrdlus demokraatiaga Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte, mis aga olid iseloomulikud demokraatiale. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva osalemine riigi juhtimises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. KOMMUNISTLIK VENEMAA Miks puhkes Venemaal kodusõda? Enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega polnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Mitmel pool algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu ning see kasvas üle kodusõjaks. Milles seisnes sõjakommunismi poliitika ? Riigis kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduses hakati neid võimaluse korral tasuta jaotama
Lepingu organisatsioon) , mille eesmärgiks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. BERLIINI BLOKAAD - Ajendiks oli Saksamma kolmes läänepoolses (USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia) tsoonides läbi viidud rahareform. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiga sunduda lääneriike sellest alast loobuma. KODUSÕDA HIINAS (1946-1949) 1946 puhkes Hiinas avalik kodusõda Mao Zedongi juhitud kommunistide ning USA toetatud Guomindangi vahel. Hiina mandriosa jäi alates 1949 sügisest võimutsema kommunistud, kuulutades seal välja Hiina Rahvavabariigi. Guomindangi vägede riismed põgenesid USA mereväe kaitse alla Taiwani saarele, kus jäi püsima Hiina Vabariik. KOREA SÕDA Poolsaare põhjapoolne osa kuulus NSV Liidule ja lõunapoolne osa USA-le. Sõda puhkes 1950 Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. Põhja-Korea sai suurt tuge NSV Liidult.
Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid taolisse Versailles´ lepingu rikkumisse üsna rahulikult ja Saksamaast ei nähtud veel tõsist ohtu. See tõttu kasutas Saksamaa juhust, mis oli ka kaval riigi poolt, kes kavatses sõtta astuda. Saksamaal toimus lähenemine Itaalia ja Jaapaniga, kellega sõlmiti isegi teljelepingud 1936. aastal ja 1937. aastal pakt, mis tähendas võitlust kommunismi vastu. Koostöös Itaalia juhi Mussoliniga aitas Hitler võita Hispaania kodusõda, mis algas 1936 ja lõppes 1939. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja peaprooviks, kus osales ka Venemaa sõjavägi. See oli Saksamaa võimalus proovida ka oma relvastust, sellel hetkel oli Saksamaal tööstuses esimesel kohal raske- ja sõjatööstus. 23.augustil 1939 tegid Hitler ja Stalin MRP pakti ( mitte kallale tungi part) koos lisa protokolliga, kus Võimukad mehed jagasid Euroopa pooleks. Inimesed teadsid, et MRP paktiga kaasnes ka
Vana-Liivimaa Pt 8.-12. Haldusjaotus 13. saj • 1226 Modena Wilhelmi vaheriik • 1227 ordu vallutab Põhja-Eesti • 1237 Liivi ordu • 1238 Stensby leping • 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel Välissuhted • 1236 Saule lahing • 1260 Durbe lahing • 1263 ja 1270 leedulased rüüstavad Eestit • 1410 Grünwaldi lahing • 1242 Jäälahing Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled • Taanlased • Harju-Viru vasallid • Sakslased • Eestlased Jüriöö ülestõus 1343-1345. Sündmuste käik • 23. apr 1343 ülestõusu algus Harjumaal • Ülestõus Läänemaal • 4. mai kohtumine Paides • 11. mai Kanavere lahing • 14
kolooniate majandamiseks, oli Sinu hinnangul kõige enam koloonia arengut piiravam? Tempelmaksuseadus, sest see puudutas kõiki ja tekitas palju kära. 1766. parlament tühistas tempelmaksuseaduse, leevendas suhkruseadust, kuid lisas tolliseadusesse lõigu, millega kinnitati parlamendi õigust otsustada ,,mistahes" kolooniasse puutuv küsimus. See piiras kolooniatel teha ükskõik, mis otsuseid. Seega neil polnud mingit iseseisvust. c) Kas kodusõda oleks saanud mõnede poliitiliste otsustega ära hoida? Kui Lõuna oleks olnud nõus orjandusest loobuma. d) Ameerika Iseseisvusdeklaratsioonis 1776.a on öeldud: ,,Me peame iseenesestmõistetavaks tõde, et kõik inimesed on loodud võrdsena, et Looja on neile andnud teatud võõrandamatud õigused, mille seas on õigus elule, vabadusele ning õnne poole püüdlemisele. Selleks, et neid õigusi tagada, on
ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. * puritanid inglise kalvinistid. * anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. * restauratsioon varasema poliitilise korra taastamine. AASTAARVUD : * 1614 Kuningas Louis XIII saatis generaalstaadid laiali , et saada ise suurem võim Prantsusmaa üle . * 1598 Koostati Nantesi edikt . Hugenotide ja katoliiklaste pärast . * 1642 Inglismaal hakkas kodusõda. * 1649 Charles I mõisteti surma ja tal raiuti pea maha .Enamik Inglasi ei mõistnud toimunut õigeks . * 1688 - Novembris saabus Hollandi valitseja Oranje Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale. ISIKUD : * Louis XIII prantsuse valitseja , keda ei huvitanud riigi valitsemine . Ta jättis selle kohustuse oma nõunikule . Kui ta suri päris ta trooni 5-aastane poeg Louis XIV * William III Hollandi protestantlik valitseja , kes kutsuti Inglismaad valitsema .
Ülevaade Euroopa ajaloost hiliskeskajal Koostanud: Simo Põldoja Inglismaal aastakümnetepikkune kodusõda Saksamaal puudus tugev keskvõim 1356.a Karl IV suurfeodaalide õigused 1237-1240 Moskva tugevnemine Lääne pool tugevnes Leedu suurvürstiriik Leedu suurvürstiriik 13. –15. sajandini 1385.a – Poola ja Leedu personaalunioon Jätkus Moskva tugevnemine Tänan kuulamast!
Diktaktuur 1inim, ei saa osaleda valitsemis rahavas, juht toetub parteile, karmikäelisus 4. Millal ja kuidas tulid Venemaal võimule kommunistid? 1917, oktoober, oktoobripöördega. 5. Millal loodi NSV Liit? Mida see tähendas? 1922. aastal. NSVL ühendas erinevaid nõukogude vabariike: Venet, Ukrainta, Valgevenet. Lõplikult kujunes välja 1936 vastu võetud põhiseadusega. 6. Millal toimus Venemaal kodusõda? Mis oli selle tulemuseks? 1918-20, tapeti plaju inimesi 13 miljonit nii punastele kui valgetele. Tapeti keiser Nikolai 2 Kodusõda puhkes, sest enalaste võimule tulekuga ei olnud rahul teised poliitilised jõud. 7. Mis oli sõjakommunism ja kus seda rakendati? Sõjakommunism oli kodusõja ajal Venemaal olnud poliitika, kehtestati riigile andmise kohustus. Kehtestati üldine töökohustus, tehit tasuta teenused 8. Milline oli uus majanduspoliitika ehk NEP
· Rahvas uskus, et Venemaad võib päästa veel ainult sõjaväeline diktatuur Nov 1917 valiti Asutav Kogu 3. märts 1918 Bresti rahu 1917 a lõpus algasid rahuläbirääkimised Nõukogude Vene ja Saksa vägede vahel: läbirääkimised venisid, veebruaris 1918 Saksamaa vallutas veel juurde Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, 3.03 sõlmiti Bresti rahu, millega säilis Saksamaa okupatsioon nendel aladel Valgevene, Eesti, Läti, Leedu, Ukraina. 1918-1920 kodusõda Kuni suvi 1918 lubati tegutseda mitmel parteil, siis kehtestati ühe partei süsteem kommunistlik partei Kodusõda lõppes enamlaste võimuga, võidu põhjused: · valged tõrjusid oma potentsiaalseid liitlasi eemale (nt mittevene rahvaid), polnud palju pooldajaid · enamlased suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada · enamlased kasutasid terrorit sõjakommunism
Bundeswehri VLO - (14. mai 1955 1991 Varssavi Lepingu Organisatsioon Asutati: 1955 Varssavis vastukaaluks NATO-le (mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama) NSVL sotsialismileeri sõjaline bloki ehk VLO Kuulusid: Albaania; Bulgaaria; NSVL; Poola; Rumeenia; SDV; Tsehhoslovakkia; Ungari. NSVL sai enda kasutusse sots- riikide armeed (mida oma huvides ära kasutada) Hiina kodusõda Osapooled: Hiina Vabariik (Guomindang) ja hiina Kommunistlik Partei (Mao Zedong) 4 II ms lõpuks Hiina: vaesunud. 1946: Hiinas uus kodusõda. Hiinas 2 valitsust: Guomindangi valitsus (abi USA'lt) ning kommunistlik valitsus Mao Zedongiga. (abi NSVL't) 1945: Põhja-Vietnam kuulutatakse kommu. Riigiks 1912: Hiinast vabariik - suurem osa: Guomindangi võimu alla - Hiina kommu. Partei eesotsas (HKP): Mao Zedong
Atandid olid:Inglismaa,Prantsusmaa,Venemaa ja teised liitlased.Keskriigid olid:Saksamaa Austria-Ungari ja Bulgaaria.Algas 1914a.Saraajevo atentaadiga ja lõppes Compiegne-i vaherahuga 1918a.Sõda tõi kaasa suure tehnika arengu.Kasutusele võeti autod,pommituslennukid(esimesed õhurünnakud tehti Zepeliiniga)ja kuulipildujad.Uued riigid:(1917)Soome; (24.02.1918)Eesti;Leedu,Tsehhoslovakkia,Poola,Ungari,Läti (1918)ja Iirimaa(1919). 2) 17saj. Inglise revolutsioon ja Kodusõda. Kodusõda Inglismaal toimus1642- 1648a.Parlamendi ja kuninga vahel.Inglise revolutsioon e.Kuulus revolutsioon toimus.1688a.Uueks Inglismaa kuningaks krooniti William III kes kirj.alla ,,Õigusete deklaratsioonile".st.Inglismaal kehtestati parlamentaarne monarhia,mis püsib tänaseni. 18saj.Prantsuse revolutsioon.14juuli 1789a. - 9 november 1799a. Revolutsiooni tagajärjed 1)rahvusilk eneseteadlik tõus 2)valgustus ideede levik. Vabadus,vendlus ja võrdsus
Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid taolisse Versailles´ lepingu rikkumisse üsna rahulikult ja Saksamaast ei nähtud veel tõsist ohtu. Saksamaal toimus lähenemine Itaalia ja Jaapaniga, kellega sõlmiti isegi teljelepingud 1936. aastal ja 1937. aastal pakt, mis tähendas võitlust kommunismi vastu. Koostöös Itaalia juhi Mussoliniga aitas Hitler Francol võita Hispaania kodusõda, mis algas 1936 ja lõppes 1939. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja peaprooviks. See oli Saksamaa võimalus proovida ka oma relvastust, sellel hetkel oli Saksamaal tööstuses esimesel kohal raske- ja sõjatööstus. Teine maailmasõda oli suhteliselt ette planeeritud. Seda võib pidada suurriikide võimaluseks vallutada endale vajalikke maid. Sõjaks valmistusid enamik riike. Põhiliselt väljendus see suurtes sõjalistes kulutustes ning liitlaste otsimises
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Riigi ametlik nimetus (alates 1918): Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) NSVL loodi 1922. aastal ja see ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja Taga- Kaukaasiat Venemaal puhkes kodusõda (1917. lõpp, 1918), sest Venemaa poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Ka välisriigid sekkusid Vene kodusõtta, sest nad soovisid Nõukogude võimu likvideerimist. Algas ka interventsioon. Nõukogude võim suutis luua Punaarmee ja välisele survele vastu seista. Elanikud kannatasid vägivalda ja terrorit. Üha rohkem taheti kogu maailm kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas
või keisri võim oli piiramatu ning valitseja võis nõu võtta õukondlastelt või soosikutelt. Üks absolutistlikum riik oli Prantsusmaa ja absolutismi kõrgaeg oli Louis XIV ajal. Absolutism hakkas kujunema, sest inimestel tekkis vajadus tugevama võimuga valitseja järele. See oli umbes 17.sajandil ususõdade järel. Valitsemises kehtis üks põhimõte, üks valitseja ja kirik. Hiljem hakkas kujunema ka parlamentaarne monarhia, seda eriti Inglismaal 17.sajandil, sest puhkes kodusõda kuninga ja parlamendi vahel. Kolmandaks kujunes ka konstitutsiooniline riigikord, mis tõi esile revolutsiooni. Ka USA sai iseseisvaks, 4.juuli 1796 kuulutati seal välja Iseseisvusdeklaratsioon. See dokument kehtib ka tänapäeval ja on tähtis, sest kuulutab inimeste õigust elule, vabadusele ja võrdsusele ning rahva õigust tõusta üles ja määrata oma saatus. Lisaks sellele USAs võeti veel vastu põhiseadus ning kehtestati riigikorraldus, mis kehtib ka tänapäevani
Ta oli valgustatud monarh. Pidas kirjavahetust filosoofidega. Arendas kooliharidust, leidlaste varjupaik, ämmaemandate kool. Friedrich II oli Preisi kuningas, muutis Preisi sõjaväe Lääne-Euroopa tugevamaiks. Tema ajal valitses usuvabadus, riigi pindala kahekordistus. Maria Theresa oli Habsburgide pärusmaade valitseja 1740-1780. Ta oli õukonnale eeskujuks, lasi ehitada Schönbrunni lossi. 10.Inglismaa 17.sajandil, parlamentaarne monarhia, puritaanid, Stuartid, kodusõda, Cromwell, vabariik, restauratsioon, õiguste deklaratsioon (lk 46-51) Tudorite valitsusaeg lõppes, sest Elizabethil polnud lapsi. Uued valtisejad Stuartid, esimene valitseja James I(1603), kellel puudus alaline sõjavägi, alam-aadlikud ja linnakaupmehed tema vastu, usulised vastuolud. Teine valitseja Charles I (1625), kes 1629-1640 saatis parlamendi laiali. 1940- Lühike parlament (3 nädalat) 1940- Pikk parlament(kuni 1653) *Kodusõda (1642-1649), parlament tahab valitseda.
1835. aastal avaldati Soome rahvuseepos Kalevala ja soome keel sai rootsi keelega võrdse staatuse aastaks 1892. Üha enam hakati pürgima iseseisvuse poole. 6.3 VABARIIK, KODUSÕDA (19171918) 6. detsembril 1917. aastal, pärast bolsevike riigipööret Venemaal, kuulutas Soome end iseseisvaks. Iseiseisvust tunnustas ka Venemaa, aga kodusõjad, mis järgnesid Venemaal ja Soomes, ning rahvuslik aktivism, halvendasid suhteid. 1918.a. toimus lühike kodusõda, mis mõjutas järgnevat poliitikat mitme aasta jooksul. Sõda toimus valgete, keda toetas Saksamaa, ning punaste vahel, keda toetas Venemaa. Valged saavutasid võidu punaste üle, kuid sotsiaalne ja poliitiline jagunemine kahe rahvaosa vahel jätkus. 6.4 SÕDADEVAHELINE AJASTU (19181939) Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas pärast kodusõda parlament välja loodava Soome Kuningriigi. Friedrich Karl Ludwig Konstantin, Hesseni prints valiti
Wrangel, Nikolai Judenits. I maailmasõja lõppedes tühistas Nõukogude valitsus Bresti rahu ja valmistus Kesk- Europpasse tungima, et saksa revolutsioonääre toetada. Plaan oli viia sõjast kurnatud Euroopassse maailmarevolutsioon. Takistuseks sai piiririikide (sealhulgas ka Eesti ) vastupanu. 1919. aastal tegid valgekaartlased Antanti toel mitu katset sõda võita. Vägivallaga häälestati rahvas enda vastu. Kodusõda oli julm, möllasid punane ja valge terror.1918. aastal tapeti Lenini korraldusel Venemaa viimane keiser Nikolai II koos perega.Venemaa elanikkonna kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. Hakati läbi viima sõjakommunismi poliitikat: talupoegadele kehtestati toiduainete andmise kohustus, viljaga kauplemine keelati, kiiruga ja vägivaldselt loodi ühismajapidamised, talurahvas laostus, tööstusettevõtted riigistati, palka ei
............................................................................... 7 Ajalugu........................................................................................................................................9 Rootsi võim (1154-1809)........................................................................................................9 Soome suurvürstiriik (1809-1917)..........................................................................................9 Vabariik, kodusõda (1917-1918).......................................................................................... 10 Sõdadevaheline ajastu (1918-1939)......................................................................................10 Soome Teises maailmasõjas (1939-1945).............................................................................10 Lähiajalugu............................................................................................................................11
24. veebruaril 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele, millega kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Päästekomitee: 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.-||- Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruar 1918. eesotsas Konstantin Päts -||-Eesti Töörahva Kommuun ehk ETK: 29. novembril 1918. See moodustati NV poolt, et lavastada kodusõda ja varjata NV agressiooni Eesti vastu. Asutav Kogu: Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse. vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse; EV.st kujunes parlamentaalne dem. vabariik. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa
Täidesaates võim kuulus Rahvakomissaride Nõukogule. Vene riigis oli vaid üks partei ja see oli kommunistlik, mis kontrollis kõigi riigivõimu organite tööd. Riigi pealinnaks sai Peterburi asemel Moskva. Nõukogude Venemaa aitas ka naaberaladel kommuniste võimule. Pärast seda liideti need rahvad sunniviisiliselt endaga ja nii tekkiski Nõukogude Sotsialistlike Vabariide Liit. Sinna kuulusid nt. Venemaa, Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan. 5. Venemaa kodusõda. Kommunistide võimule tulekuga ei olnud rahul paljud Venemaa kodanikud. Puhkes kodusõda (- sõda ühe riigi piires, kahe vaenuliku poole vahel ) PUNASED VALGED Olid rahul enamuslaste võimule tulekuga. Soovisid enamlaste võimu likvideerimist, ( neid aitasid ka Inglismaa, Prantsusmaa, USA )
vozdj narodov duce Führer sala- ja julgeoleku teenistused GPU, NKVD Gestapo diktatuur kommunism fasism natsionaalsotsialism parteid Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik partei Saksa töölispartei sündmused kodusõda Itaaliast sai Saksamaa (endaga kaasa toomine) kollektiviseerimine liitlane sarnasused: inimeste, elu üritati paremaks muuta, juhid tegid õpetustest raamatud erinevused: õpetlused erinesid palju, oli tüli kirikuga (va Itaalia), küüditamine (Venemaal), juutide ebaõiglane kohtlemine - surmalaagritesse saatmine (Saksamaal)
See tekitas vastuolulisi suhteid USAga ja viimane lõpetas abistamise. Riigi majanduslik ja poliitiline olukord halvenes. 1973. aastal kukutai Allende valitsus ja riigis kehtestati diktatuur, mis kestis kuni 1980 aasta lõpuni. Nicaraguas kukuti endine hirmuvalitseja ja võimule tulid sandinid, kes kehtestasid edasi diktatuuri. Nad hakkasid moodustama sõjaväge. Nende vastased kontrad alustasid nende vastu sõda ja Nicaraguas tekkis kodusõda. Sandiniste toetasid NVSL ja Kuuba. Kontraid abistas USA. NSVL lõpetas abistamise olid sunnitud Sandistid taanduma ja riigis korraldati vabad valimised. Riik muutus demokraatlikuks. 1980.-1990. aastail toimus enamikus Ladina- Ameerika diktatuuririikides üleminek demokraatiale. Olukord selles piirkonnas muutus tunduvalt kindlamaks. Nii mitmeski riigis lõpetati aastaid kestnud kodusõda ning alustati demokraatlike ümberkorraldustega
Järgmised kolm aastat tegeles ta ratsutamise,vehklemise,relvakäsitlemise ja sõjateooriate omandamisega.17 aastaselt sai ta juba teiseks leitnandiks. Franco suguvõsas on ka Portugali kuningaid mis tegid tema perekonnast tõsiseltvõetava grupi.1926.aastal sai temast Hispaania üks kõige noorematest kindralitest. 1936-1939 juhtis ta Hispaania kodusõjas falangistide, katoliiklaste ja monarhistide koalitsiooni vabariiklaste vastu.Hispaania kodusõda oli 1936 aasta juulist 1939.aprillini toimuv konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Franco, pärast seda kui vandenõulaste eelmine juht José Sanjurjo oli just lennuõnnetuses hukkunud.Vabariiklased olid tsentristidest kuni kommunistidest ja anarhistideni.Neid toetasid peamiselt linlased ja eriti tööstuspiirkonnad
- Stalin üritas kehtestada Euroopas kontrolli - Järelandmised lääne poolt (ei tahtnud uut konflikti, see tekitas Stalinis julgust) - Trumani doktoriin (USA pidi toetama vabu rahvaid, kes olid surve all) - Marshalli plaan (majanduslik ja tehniline abi Euroopa USA'lt) - Võidurelvastumine (toodeti järjest rohkem relvi) - Berliini blokaad (Lääne-Berliinilt lõigati ära elekter, kütus ja toiduained) - NATO (49) ja VLO (55) moodustamine - Hiina kodusõda (kommunistid võitsid) - Vesiniku- ja termotuumapommi loomine (ohustas maailma). 4. II MS tagajärjed Sõja lõpuks oli tekkinud "2-pooluseline maailm". Ardennide lahing (viimane Sakslaste rünnak, kaotasid). Dresdeni hävitamine (45), lääne pommitas Saksamaad, palju tsiviilelanikke). Berliini purustamine. Tuumapomm Hiroshimale (6 aug 45) ja Nagasakile (9. aug). Pariisi rahukonverents (10. veb 47). --- Hiiglasikud purustused ja kaotused. 60 miljonit inimest hukkus, palju tsiviilelanikke.
diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu Järgmisel aastal ühines paktiga ka Itaalia, hiljem veel teisedki riigid Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu ja ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks Hispaania kodusõda Hispaania kodusõda oli esimene sõda pärast Esimest maailmasõda Võimule tuli Rahvarinne ja ühiskond polariseerus 1936. aastal puhkes koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco Francisco Franco Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarindele osutas abi NSV Liit Rahvarindes algas puhastus, mille ohvriks langesid eeskätt anarhistid 1
välja.1955.a. liitus Saksam.2.Prantsusm ja saksam asutasid 1952.a Euroopa Söe.ja Teraseühenduse, millega liitusid Itaalia, Belgia, Lukemburg ja Holland.Maj.koostöö edendamine. 3.NSV Liit ja endast sõltuvate riikidega 1949.a. asutas Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.(VMN).4.Nõukogude Liit sidus oma Kesk-ja Ida-Euroopa satelliidid ja moodustas Varssavi Lepingu Org. (VLO) 7.Hiina kodusõda-kontroll Kirde-ja Põhja Hiina üle käis kommunistidele, kes 1946.a. alustasid kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi Rahvusliku Rahvapartei vastu. E. Guomindangi.Kommuniste tugevdas agraarreform, mille käigus jagati konfiskeeritud suurmaavaldused talupoegadele.Abi osutas NSV Liit.Guomindang sai väheke abi USA- lt.1948.a kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. 1949.a. april,said nad Nankingi ja lahingud kandusid edasi Lääne-Hiinasse.Guomindangi liider Chang Kaishek koos 200000-mehelise
1. Mis on demokraatia? Mis iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Tänapäeva demokraatlikku ühiskonda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Tähtsamad demokraatlikud riigid olid 1920.-30. aastail USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia. 2. Mis on diktatuur? Miks tekkisid Euroopas 1920.-30. aastail diktatuurid? Diktaktuur (käskima, ette kirjutama) tähistab valitsemisvormi, milles juhil ehk diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Sõja-aastatel olid inimesed harjunud karmikäelise võimuga, mis jäikusest ning vägivaldsusest hoolimata suutis tõhusalt riiki juhtida. Ka rahu ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Sõjajärgsed raskused ning 192...
"Ich bin ein Berliner" http://www.youtube.com/watch?v=_Pjn5E6yOKo 1962 Kuuba kriis 1962 Kuuba kriis - 1959 Fidel Castro (USA vastu) - NSV Liidu raketid Kuubale - USA ultimaatum NSV Liidule > kompromiss: USA leppis Castro võimuga NSV Liit viis raketid Kuubalt, ... > teatav pingelõdvendus 1946/1964-1973 Vietnami sõda a) sõda Prantsusmaaga - Ho Chi Minh ("Valgustaja") jaapanlaste vastu, USA tugi! - Prantsusmaa kaotas Indo-Hiinas, 1954. a. Vietnam jagati b) kodusõda Põhja- ja Lõuna-Vietnami vahel - NSVL ja Hiina toetasid Põhja-Vietnamit - vietkongid ehk punapartisanid c) USA sekkumine, kardeti doominoefekti (Kennedy!) - pidas vajalikuks saata nõuandjaid, spetsialiste; pommitati - nö sõda kõikide silme all > sõjavastasus, 1968. a. otsus taanduda järk-järgult d) kodusõda ehk sõda vietnamiseerus - 1973. a. Põhja- ja Lõuna-Vietnamiks, plaan riik ühendada - 1975. a. kommunistide pealetung, Lõuna-Vietnam ka neile
Kommunistlik Venemaa http://g1.nh.ee/images/pix/noukogudeliit-punalipp-sirp-ja-vasar-67627964.jpg Sisukord Nikolai II ja Veebruarirevolutsioon Lenin ja Oktoobrirevolutsioon Kodusõda Stalini elulugu Stalini lähikondlased ja poliitika põhijooned Stalini terror Totalitaarse NSVL juhikultuse kujundamise võtted Kultuur ja elustiil Allikad Nikolai II ja Veebruarirevolutsioon Nikolai II Aleksandrovits Romanov (1868-1918) Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst Valitsemisaeg lõppes Veebruarirevolutsiooniga (1917) Keiser Nikolai II loobus troonist Vangistati perega Aleksandri paleesse Võim läks Ajutisele Valitsusele
Ameerika ühendriigid. Kodusõda: *Orjandus *Abraham Lincolni valimine presidendiks *Kodusõja algus 1861 *Põhiseaduse vastuvõtt *Lõuna osariikide eraldumine Unioonist *Sisepoliitiline kriis Ümberkorraldused: *Orjanduse kaotamine *Jaosmaade seadused *Seadustatti neegrite värbamine vägedesse *Lõuna osariikide ära lõikamine Lääne osariikidest Tööstus: *Maavarad *Raudtee ehitus(1869) *Lai siseturg *Tehniliste uuendust kasutusele võtmine *Sisse rännanud tööjõud *Põllumajandus *Kompaniid, korporatsioonid, monopolid e.trustid Tagajärjed: *Linnastumine *Vaesus *Halvad töö tingimused *Orjuse lõplik kaotamine *Inimesed said maad *Lõuna osariigid jäid tööstuse arengus maha *Valgete ja mustade vastasseis *Vargused, hulkumine, röövimised *Ku Klux klanni loomine
Looming 19401945 Loomingu tutvustuseks Vanim praegu ilmuv ajakiri Friedebert Tuglas 1923 Almanahh Uudiskirjanduse avaldamine Teemad 19401941 Sotsialistlik realism Kommunismi ülistamine Hispaania kodusõda Autoreid 19401941 Jakobson Metsanurk Kangro Linde Ilf ja Petrov Luts Vihalemm Teemad 19411945 Sõda Natside porritrampimine Võidu ülistamine Autoreid 19411945 Ristikivi Schmuul Vibo Atson Pinna Töölaul K. Merilaas Astub julgelt töölisvägi stalinliku lipu all. Pole tõkkeks mingi mägi, sügavus, ei kaugus tal.
vms. Hrustsov(sündinud 1894, suri 1971) · Valitses 1953-1964 · sündis Kurski kubermangus talupojaperekonnas ning hakkas iseseisvalt tööle varases nooruse · 12-aastaselt asus tööle Donbassi kivisöebasseini tehastes ja kaevanduses · 1918. aastal astus VK(b)P liikmeks ja osales ka Venemaa kodusõjas, pärast sõda oli majandus- ja parteitööl Haridustee · Lõpetas külakooli · Keskhariduse omandas Hrustsov pärast kodusõda töölisfakulteedis Sisepoliitika · ,,Sulaperiood" o Ühiskonnaelu muutus liberaalsemaks o Tühistati piirangud erinevates eluvaldkondades o Hrustsov kritiseeris avalikult Stalini kuritegusid o Hrustsov koondas enda kätte kogu võimutäiuse asudes ka ministrite nõukogu esimehe ametikohale o Lubas paremat tulevikku kommunismis, kui lahendatakse kõik majandusprobleemid
Trotskiga, kes oli bolsevistlik revolutsionäär, marksismi teoreetik ning Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja. Selleks ajaks lasi Trosk juba hõivata kõik tähtsamad strateegilised punktid Venemaal. 8. novembril 1917. aastal kuulutas kongress Venemaa nõukogude vabariigiks, ning loodi ka uus ajutine valitsus, Rahvakomissaride Nõukogu, mille eesotsas oli Vladimir Lenin ja mis pidi valitsema Asutava Kogu kokkutulekuni. 5 5 http://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Lenin Venemaa Kodusõda Venemaa kodusõda kestis 1917-1923. aastatel. Kodusõda oli "valgete" ehk bolsevikevastaste ja "punaste" ehk bolsevike jõudude vahel tekkinud relvastatud konflikt. See algas bolsevike poolt teostatud 1917. aastal riigipöörde elluviimisega ja võimu haaramisega Petrogadis. Lisaks sellele ei nõustunud enamik keisriarmee kaasohvitsere asjaoluga, et bolsevikud olid teinud seperaatrahu Venemaa Esimese Maailmasõja-aegse põhivaenlasega Saksamaa Keisririigiga
ning Itaalia vallutas Etioopia. 2. Rahustamispoliitika Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Antikomiterni pakt(Komiterni-vastane pakt) 1936.sõlmisid Sakamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. 4. Hispaania kodusõda 1.sõda pärast I MS Euroopas. 1936.a võitis Hispaanias valimised ning tulid võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletaroaadi diktatuur. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiirelt kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks sai Franco. Kuigi allkirjastati leping, mis keelas vahele sega, siis diktaatorid eirasid seda. Itaalia ja
Laos(ພາສາລາວ) Magnus-Martin Mesi 9B Laose lipp ja vapp Üldist • Laose pealinn on Vientiane. • Laose president on Choummaly Sayazone ja peaminister Thongsing Thammavong. • Laose esimene kuningas oli Sisavang Vong. • Laos sai iseseisvaks 19. juulil 1949. • 1955 sai Laos ÜRO liikmeks. • 1960-1973 kodusõda kommunistide ja parempoolsete vahel. • 1995 sõlmiti diplomaatilised suhted Eestiga. • Alates 2008 aastast, Laos on kõige enam pommitatud riik. Vaatamisväärsused • Vat Phou- templikompleks Champasakis. • Pha That Luang – Laose sümboliks olev kuldne stuupa Viangchanis. • Si Phan Don (neli tuhat saart) – saarestik Mekongi jões. Info • http://et.wikipedia.org/wiki/Laos • http://wiki.gomaailm.ee/wiki/laos/
sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Veel võeti kontrolli alla armee ja lõpetati sõjategevus. Loodi uued salapolitseid. Korraldasid ka terrori, mille raames loodi koonduslaagreid. Asutav Kogu saadeti jõuga laiali ja moodustati üheparteiline diktaktuur. Kodusõda ja välismaine interpretsioon. Kodusõda algas juba 1917 aastal, millal keelduti tunnustamast kommunistlike võimumehi. Kodusõda puhkes uue hooga 1918, kui algas tsehhide-slovakkide korpuse relvastatud väljaastumine. Mitmel pool tekkisid ,,valged" valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Valgete eesmärgiks oli ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine. Venemaa väljumine sõjast tõi kaasa Antandi interventsiooni: et Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks, võttis Antant need oma kontrolli alla. Märtsis
sajandi keskpaigas suur sisepoliitiline kriis. Tugevnesid orjapidajate positsiooni, mis kutsus üles vastutegevuse. 1860. aastal valiti presidendiks orjuse vastase Vabariikliku Partei kandidaat Abraham Lincoln. Teda hinnati kui ausat ja õiglast riigimeest. Lõunaosariigid otsustasid unioonist eralduda ja moodustada uue riigi - Ameerika Osariikide Konföderatsiooni, pealinnaga Richmondis. Võeti vastu enda riigiseadus ja valiti president. Kui sadamas tulistati konföderaalvägesid algas kodusõda. Põhjaosariigis oli rohkem elanike ning neil oli tugevam tööstuslik areng. Lõunaosariiki soodustas hea geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Esialgu ei suutnud Põhjaosariigid erilist vastupanu osutada. · Lincolni reformid ja kodusõja lõpp. Tänu sõjalisele ebaedule pidi Lincoln läbi viima muudatusi. Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus ja seadustati neegrite värbamine föderaalvägedesse.
peavad lende ära jätma ja ümber suunama. Harmattan koosmõjus mussoontuultega võib põhjustada tornaadosid. Poliitiline kord 27. aprillil 1961 saavutas riik Sir Milton Margai juhtimisel iseseisvuse Ühendkuningriigist. 17. aprillil 1971 kuulutas parlament välja Sierra Leone Vabariigi. 1978. aastal vastu võetud põhiseaduse kohaselt oli riigis ainult üks poliitiline partei. Demokraatia taastati riigis 2002. aastal pärast üksteist aastat kestnud kodusõda. Tänane Sierra Leone on vabariik rahva poolt otse valitava presidendi ja ühekojalise parlamendiga. Põhiseaduse kohaselt jaguneb riigivõim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja 3 kohtuvõimuks. Seadusandlik võim on parlamendi käes. Täidesaatev võim on presidendil, kes on üheaegselt nii riigipea, valitsusjuht kui sõjaväe ülemjuhataja. President nimetab valitsuse
Maffia. Kongress, president valiti 4ks aastaks MAJANDUS: ING ei olnud enam maailma juhtriik, majanduskriis mõjut *ING ei olnud enam maailma juhtriik, majanduskriis mõjutas kõige vähem PR tõusis võimsaks tööstusriigiks, majanduskriis mõjutas suhteliselt vähe(Elsass-Loring, reparatsioonid) USA majandustõus oli kõige suurem, majanduskriis mõjus kõige raskemalt; hulgitootmine VÄLISPOLIITIKA: ING võitlus kommunismiga(VM kodusõda 1918-1920, E Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuoluli *ING võitlus kommunismiga(VM kodusõda 1918-1920, E Vabadussõda), probleemid kolooniatega(India, Iirimaa), vastuolulised suhted SMga(1935 ING-SM mereväe- kokkulepe) PR 1933 diktatuurioht(Hitler), loodi Rahvarinne. Kõige mõjukam riik peale I MS(suurim ohver), lähenemine NL- le(1935 PR-NL abistav leping) USA isolatsionism, soovis mõju Lad-AM ja Aasias. 7. POLIITILISED IDEOLOOGIAD
7. Miks õnnestus enamlastel Venemaal võimule tulla? Toimusid rahvarahutused. Bolsevike populaarsus kasvas ning nad otsustasid võimu vägivaldselt üle võtta. Nad lõid Punakaarti ehk relvastatud salku. Keegi ei soovinud end Ajutise Valitsuse eest ohverdada. Enamlased kasutasid ära Ajutise Valitsuse jõuestust. Ajutisel Valitsusel puudusid toetajad. 8 nov arreteerisid enamlased Ajutise Valitsuse liikmed ja kuulutasid välja nõukogude võimu. 8. Miks puhkes Venemaal kodusõda ja millised olid selle tagajärjed? Venemaal puhkes kodusõda, kuna nõukogude võimu ei tunnustatud, osutati relvasatud vastupanu enamlastele, enamik endise keisriarmee ohvitsere ei nõustunud enamlaste poolt saksamaaga sõlmitud Bresti separaatrahuga. 9. Millised olid Versailles' rahulepingu tingimused Saksamaa jaoks? · Saksamaa loovutas piirialad · Pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · loovutas kõik asumaad
kasutama, kommunistid kukutati ja tuli NSTP- Natsionaalsotsialistlik tööstuspartei (nende ridades ka Hitler) 1925 natsionaalsotsialistide toetus valimistel oli 2 miljonit ja kasvas kogu aeg. Hitler oli väga hea esineja ja sõnamees. Hakkas pettunud rahvale kõrtsides kõnesid pidama, seal olid pettunud sõjamehed ja sõjavangid, kes olid ohtlikud just selle pärast, et oskasid relva kasutada. VENEMAA 20. aastateks oli Venemaal kodusõda lõppenud Võimule olid saanud bolševikud Inimohvrite hulgad tohutud (kodusõda + I ms) o surnud 20milj o sõjainvaliidid 5milj o läände põgenes 3milj o näljahäda 4milj Tööstus seisis/ laostunud Tekkisid spontaansed mässud, vastuhakud võimule, aga need ei õnnestunud kunagi. 1921. Kroonlinna madruste mäss (sõjalaevad valitsuse vastu) Massiline toiduainete puudus
* Rahvasteliit polnud suuteline lahendama kriise. Jaapan vallutas Mandzuuria, millesse nad lõid Jaapanist sõltuva Mandzuko riigi. Jaapan astus Rahvasteliidust välja. 1933. aasta algul tulid Saksamaal võimule natsid, mille etteotsa astus Hitler ,kes lubas tühistada Versaille rahulepingu. Hitler hakkas Saksa vägesi üha enam suurendama. Itaalia, mille eesotsas oli Mussolini, laiendas oma alasi Etioopia arvel. Hispaanias toimus kodusõda sõjaväelaste ja Rahvarinde vahel, sõjaväelasi juhtis Franco. 1929.a puhkes ülemaailmne majanduskriis. 1930. aastate juures hakati üha enam pooldama diktatuuri. 1930. aastate lõpus oli pea kõigis Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. PINGE SUURENES......... 2. Maailmamajanus kahe maailmasõja vahel Mõõgad atradeks Üleminek sõjaolukorralt rahuaja majandamisele oli üsnagi vaevaline ja pikaldane. Kõige kiiremini sai jalad alla Prantsusmaa, kellele järgnesid
VIETNAMI SÕDA Tulemused: 1973. A sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel USA väed pidid lahkuma Kodusõda jätkus, 1975. a vallutasid Põhja-Vietnami väed Lõuna Vietnami 1976. a kuulutati välja Vietnami Sotsialistlik Vabariik USA-s jõuti järeldusele, et sõjalisel teel ei suudeta kogu maailmas kommunismi levikut tõkestada USA otsustas alustada detente'i 1975. a tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambozas MIKS USA KAOTAS SÕJA ? 1. USA televisioon näitas sõjakoledusi 2. Lihtinimese tasemel ei mõistetud, miks sõditakse kaugel dzunglis 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
