Kitsamad kabjad viitavad päritolu tingimustele, ilmselt pärinevad need loomad kuivemast, tüüpilisest stepi tingimustest, kus on peamiselt kuivalembeline taimestik ja kuiv maapind. Laiakabjaline hobune on välja arenenud märjema maapinnaga kliimas (Ruus, 2006). Hobuse kodustamine on mõjutanud tsivilisatsiooni kulgu. Hobused andsid algselt toitu, piima, kergendasid transporti ja suurendasid sõja tegevust. Tulemuste põhjal saab teha järelduse, et hobune kodustati 6000 aastat tagasi (Ruus, 2006). Eesti hobuse päritolu on raske välja selgitada, kuna geneetiline mitmekesisus on piisavalt suur. Enamus Põhja-Euroopa vanadel tõugudel on piisavalt ühisjooni, kuid küllaltki palju erinevusi. Eesti aladele on juurde toodud hobuseid kõikjalt: nn Viikingiaeg, ordu aeg, taani aeg, vene aeg kõigist on jäänud siia hobuseid. Kui vana maatõugu hobune, keskmine turjakõrgus 126 cm, on kasvult küllaltki väike. Kuna väiksed hobused olid ebapraktilised,
Ta väärib seda nime, kuna võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Seda suudavad nad tänu oma võimele säilitada kudedes tohutul hulgal vett. Veevarude taastamiseks suudavad nad ära juua isegi 100 liitrit vett. Kaamelid söövad sitkeid okkalisi kõrbetaimi ning suudavad pikka aega elus püsida tänu küürus säilitatavale rasvavarule. Kaameleid on kahte liiki. Ühe küüruga kaamel on dromedar ning kahe küüruga baktrian. Dromedar kodustati umbes 4000, baktrian aga 4500 aastat tagasi. Kaamelit on juba ammustest aegadest kasutatud veoloomana. Kaamel talub 260 kilogrammi raskust koormat, kui see õigesti paigutada. Kaamel kaitseb end edukalt liiva eest. Ta ei lase sel kõrva tungida. Selle jaoks on kõrvas tihe karvastik. Silmade ees on tihedad ripsmed. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Kaamelid saavad sulgeda ka ninasõõrmeid, et
nad koju. Tänu sellele sündis ka rohkem lapsi - põlluharijate arv kasvas kõvasti. Põlluharijaid oli lõpuks umbes 100 korda rohkem kui kütte. Kuna põlluharijatel oli olemas toiduvaru, oli nende staatus küttidest kõrgem. Leivaküpsetamine algas 30k tagasi. On leitud viljahõõrumiskivisid, millega tehti jahu. Maaviljelus on kultuurtaimede kodustamine. See leiab aset viies piirkonnas maailmas. Lähisida (nisu ja odra kodustamine), hirss kodustati Kesk-Aafrikas, riis Ida-Aasias, Kagu-Aasias ka hirss, mais Lõuna- Ameerikas. Homo sapiens oli väga tark, et suutis taibata, et teatud taimede eest hoolitsemisel on võimalik saada teatud toiduainete varusid. Kodustatavad taimed pidid enam-vähem ühel ajal valmis saama, muidu pudeneks osa ära. Maaviljeluse algus lähisidas umbes 10k eKr. Sel ajal toimusid neis taimedes juba teatud muutused. Esimene loom, kes kodustati peale koera, oli lammas. Üsna pea kodustati ka kitsed. Neid kasutati
..14 g. Hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda (120...200 g). Täiskasvanud vuttide kehamass: munavutid: 160200 g lihavutid: 330400 g Isasvutid on kergemad. Pardid Partide põlvnemine ja bioloogilised iseärasused Kodupardid põlvnevad sinikaelpardist (Anas platyrhynchos L.). Asustavad Euroopa, Aasia, Aafrika ja Ameerika veekogude kaldapiirkondi. Pardid kodustati 3...4 tuhat aastat e.m.a. Pardid on vähenõudlikud ja kohanevad kergesti erinevate pidamistingimustega. Kiirekasvulised tapaküpsus saabub 45...55 päevaselt. 6 Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6...7 kuud) 145...150, munatõugu partidelt 200...260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400...500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5...5,5 kuu vanuselt. Munevad kella 2...3-st öösel 10-ni hommikul.
pädevusse . Näide : USA , Venemaa 5) MIS ON UNITAARRIIK ? ( TOO NÄIDE) Liitriik , millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi , vabariike , osariike,liidumaid jt . Näide : Eesti , Jaapan , Prantsusmaa 6) ISELOOMUSTA LÜHIDALT AGRAARSE TOOTMISVIISIGA ÜHISKONDA ? Traditsioonilised tootmisviisid : kalapüük , küttimine , korilus . Vara agraalne tootmisviis põlluharimine , kodustati loomi , vahetuskaubandus põlluharijatele ja loomakasvatajatele , kasutusel tööriistad /käsitöölised . Esineb mäestiku aladel , kõrbetes ja tundrates . Hilis agraalne : Taime ja loomakasvatuse ühendamisel , põlispõllud , kaubandus , põllundus . 7) ISELOOMUSTA LÜHIDALT INDUSTREAALSE TOOTMISVIISIGA ÜHISKONDA ? Vara industreaalne ühiskond tehnoloogia kiire aren ja turusuhete tekke riikide vahel .
Ta väärib seda nime, kuna võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Seda suudavad nad tänu oma võimele säilitada kudedes tohutul hulgal vett. Veevarude taastamiseks suudavad nad ära juua isegi 100 liitrit vett. Kaamelid söövad sitkeid okkalisi kõrbetaimi ning suudavad pikka aega elus püsida tänu küürus säilitatavale rasvavarule. Kaameleid on kahte liiki. Ühe küüruga kaamel on dromedar ning kahe küüruga baktrian. Dromedar kodustati umbes 4000, baktrian aga 4500 aastat tagasi. Kaamelit on juba ammustest aegadest kasutatud veoloomana. Kaamel talub 260 kilogrammi raskust koormat, kui see õigesti paigutada. Kaamel kaitseb end edukalt liiva eest. Ta ei lase sel kõrva tungida. Selle jaoks on kõrvas tihe karvastik. Silmade ees on tihedad ripsmed. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Kaamelid saavad sulgeda ka
Ta väärib seda nime, kuna võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Seda suudavad nad tänu oma võimele säilitada kudedes tohutul hulgal vett. Veevarude taastamiseks suudavad nad ära juua isegi 100 liitrit vett. Kaamelid söövad sitkeid okkalisi kõrbetaimi ning suudavad pikka aega elus püsida tänu küürus säilitatavale rasvavarule. Kaameleid on kahte liiki. Ühe küüruga kaamel on dromedar ning kahe küüruga baktrian. Dromedar kodustati umbes 4000, baktrian aga 4500 aastat tagasi. Kaamelit on juba ammustest aegadest kasutatud veoloomana. Kaamel talub 260 kilogrammi raskust koormat, kui see õigesti paigutada. Kaamel kaitseb end edukalt liiva eest. Ta ei lase sel kõrva tungida. Selle jaoks on kõrvas tihe karvastik. Silmade ees on tihedad ripsmed. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Kaamelid saavad sulgeda ka
Tsivilisatsioonide tunnused: 1. varanduslik ebavõrdsus 2. riiklus (valitsejad, riigiaparaat) 3. kasutusel kiri 4. osatakse töödelda metalle 5. arenenud on kirjandus, teadus ja usulised tõekspidamised Tsivilisatsiooni tekkimise eeldused: 1. on olemas rahvas 2. anastavalt majanduselt (küttimine, kalapüük, korilus) minnakse üle viljelevale majandusele 3. põllumajanduse saagid võimaldavad toita rohkem inimesi ning asutus muutub paikseks 4. 9.saj eKr. Sai alguse põlluharimine ja kodustati kariloomad 5. viljaka poolkuu ala Egiptus, Ees Aasia, Mesopotaamia Egiptuse tsivilisatsiooni kujunemine ja loodusolud: kujunes välja Niiluse orus, põllumajanduslikult sobivatel aladel, väikeriikide tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Egiptuse kuningavõim ja ühiskonnakorraldus: vaarao valitses, vaaraol piiramatu võim. Ühiskond oli rangelt hierarhiline, mille tipus jumalkuningas, kelle võimu toetas mõjukas ülikkond:
Vutimuna keskmine mass on 12...14 g. Hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda (120…200 g). Täiskasvanud vuttide kehamass: munavutid: 160–200 g lihavutid: 330–400 g Isasvutid on kergemad. Pardid Partide põlvnemine ja bioloogilised iseärasused Kodupardid põlvnevad sinikaelpardist. Asustavad Euroopa, Aasia, Aafrika ja Ameerika veekogude kaldapiirkondi. Pardid kodustati 3…4 tuhat aastat e.m.a. Pardid on vähenõudlikud ja kohanevad kergesti erinevate pidamistingimustega. Kiirekasvulised – tapaküpsus saabub 45…55 päevaselt. Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6…7 kuud) 145…150, munatõugu partidelt 200…260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400…500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5…5,5 kuu vanuselt. 9 Munevad kella 2…3-st öösel 10-ni hommikul.
Võim on selle käes, kes üle info üle omab kontrolli maa üle. TOOTMISVIIS - on see, kuidas hangitakse eluks vajalikke vahendeid. Sama teema, mis tabelis ainult lühemalt Iseloomusta erinevaid ühiskonna arengu etappe põhitunnuste alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, töökorraldus jne.) Ühiskonna arenguetapid: 1) põllumajandusühiskond. Toidu saamiseks kodustati loomad ja hariti põld. Toodeti peamiselt omatarbeks. - Peamised majandusharu oli põllumajandus. - käsitöönduslik tootmine - tööjaotus vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel - Iga piirkond elas omaette - seisuslik ühiskond - peamine koht, kus toimub tootmine - mõis, talu 2) tööstusühiskond. Toodeti omatarbeks ja müügiks
Indo-iraanlased jagunevad indo-aarialasteks ja iraanlasteks. Termin aaria(arya) esineb palju iraania ja indo-aaria keeles. Sanskriti keeles on aaria aristokraat või aristokraatlik olek ja käitumine. Veedades tähistatakse temaga (vaimset) kangelast; rahvust selles kontekstis ei tähenda. Iraani Avestas airya on üllas, üllalt sündinud. Airyanam: airya-te maa; sellest tulnud Iraan. Indo-eurooplaste uuendused: · Hobune (kujunenud Ameerikas): algul söögiks, kodustati siis, kui teised loomadki (nt. koer). Kodustati Volga ja Doonau aladel 4000-2000 eKr. · Sõjavanker sellelt sõdimiseks, esemete vedamiseks, juba enne kasutusel. Oli kiire edasiliikumise põhjuseks. · Raua kasutuselevõtt sulatamise teel - hetiidid. Raud oli muidu enne juba väikestes kogustes kasutusel. Mitanni riik (15001360 eKr) Indo-aarialased liikusid lõunasse - Indiasse - ning Mesopotaamia aladele u 17
1. Veiste kodustamise aeg ja kohad Veiste ulukeellaseks peetakse tarvast. Tarva vanimateks kodustamiskeskusteks peetakse Indiat ja Pärsiat. Uurimistulemused näitvad, et tarvas kodustati 8000...2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed)
..14 g. Hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda (120… 200 g). Täiskasvanud vuttide kehamass: munavutid: 160–200 g lihavutid: 330–400 g Isasvutid on kergemad. Pardid Partide põlvnemine ja bioloogilised iseärasused Kodupardid põlvnevad sinikaelpardist (Anas platyrhynchos L.). Asustavad Euroopa, Aasia, Aafrika ja Ameerika veekogude kaldapiirkondi. Pardid kodustati 3…4 tuhat aastat e.m.a. Pardid on vähenõudlikud ja kohanevad kergesti erinevate pidamistingimustega. Kiirekasvulised – tapaküpsus saabub 45…55 päevaselt. Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6…7 kuud) 145…150, munatõugu partidelt 200… 260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400…500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5…5,5 kuu vanuselt. Munevad kella 2…3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad.
Seda on nimetatud ka neoliitiliseks revolutsiooniks. Üleminek tähendas väga olulist hüpet, enam ei sõltunud inimesed loodusandidest, vaid hakkasid ise toitu kasvatama. See tõi kaasa paikse elamisviisi ja rahvaarvu kasvu. Need rühmad olid teatud eelisseisus, neil oli kogu aeg toitu. 8500 eKr toimis Lähis-Idas nisu ja odra kasvatamine, Kagu-Aasias oli riis, Hiina alal hirss, Kesk-Ameerika on maisihulluses, Kesk-Aafrika kodustas hirsi kohaliku sugulase durra. Taimed, mida kodustati pidid: o Kõlbama süüa o Andma palju vilja o Kergelt kogutav (?) Selliste taimede kogustamine võimaldab palju tagavara koguda. Tõenäoliselt leiti metsalagenditelt ala, kus vili hästi kasvas ja puhastati ära. Kodustati (neandertaallased?) koeri, nemad tegelikult tulid ise inimese juurde, sõbrunes nendega, aitas in jahil jne. Koer on esimene koduloom
loomade kodustamine on lähedalt seotud inimühiskonna arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. kodustamise algus langeb kiviaega 12000-10000ekr. kõigepealt koer (alaska 20tuh, jaapan 12tuh, iraak iraan 12- 10tuh, euroopa 8tuh aastat ekr.) lammas kits 9000 ekr edela aasias. siga 8000 ekr uus-guinea, tuhat aastat hiljem väike-aasia, lähis-ida ja arvatavasti ka euroopas. koduveis 7000 ekr põhja kreeka ja anatoolia. hobune 4000 ekr musta ja kaspia mere stepid. loomad kodustati kõge vanemate kultuurihällide piirkonnas kirde aafrika ja edela aasia. põhja aafrika ja praegune sahaara kõrb olid üks esimesi loomade kodustamise kohti kust koduloomad edasi levisid niiluse orgu. 5000-4000 ekr oli egiptuses juba arenenud loomakasvatused, kus koer siga kits veis ja hani olid tuntud koduloomadena. hiljem kodustati antiloobid eeslid ja kaamelid. tigrise ja eufrati jõgikond aasias (iraak) oli mesopotaamia kultuuride levikuala
Loomade kodustamine on tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Loomade kodustamise algus langeb põhiliselt kiviaega (12-10 tuhat aastat e.m.a.). Erinevate loomaliikide kodustamise järjekord ei olnud arvatavasti erinevates piirkondades ühesugune. Ulatuslikumalt levinud ulukloomi võidi kodustada mitmes paigas üheaegselt. Piiratud levikuga ulukloomade liike kodustati vaid mõnes piirkonnas, kust nad viidi teistesse maadesse. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada inimesele toiduhankimine. Seepärast arvatakse, et kõigepealt kodustati koer (10-12 tuh.a.e.m.a.). Veise kodustamise ajaks võis olla umbes 6-2 tuhat aastat e.m.a. Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. Väidetakse ka Põhja-Aafrikat ja Sahara kõrbe. Mesopotaamias kodustati kitsed, lambad ja siga. Indias ja Hiinas - seebu, pühvel, kana ja siga
Vanaidamaad Tänapäeva teaduse orient. Ida on kreeka k. oriens Teadus - orientaristika: kultuur, haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu. Nimetus tähendab "jõgede vaheline ala". Tigris ja Eufrat. Mõlemad suubuvad Pärisa lahte. Jagunes põhja- ja lõunaalaks. Jõgede ümbruses oli elu. Põlluharimiseks oli kunstlik niisutus. Lõunas jõgede suudmeala on niiske dzungel, kus oleks vaja teha kuivendust. Inimasutuse jäljed 7000 a eKr. Tegeletud on maaprandustöödega. 5000...
10000 aastat e.m.a inimesed Hiinas elasid küttimisest ja korilusest. Umbes 5000 aastat e.m.a hakkas arenema ja populaarsemaks muutuma farmide loomine, ehk mõisteti, et loomade ja vilja kasvatamine sihipäraselt on palju kasulikum kui kaootiline küttimine ja korilus. Umbes samal ajal hakati Lõuna-Hiinas kasvatama riisi ja Põhja-Hiinas hirssi. Samuti samal ajal hakati kodustama koeri ja sigu. 2000 aastat pärast seda kodustati ka lambaid ja kariloomi. Samal ajal hakati ka transpordiks ja maa harimiseks kasutama hobuseid. 5000 e.m.a õppisid hiinlased kasutama keraamikat, sellest ka ajalooline hiina portselan ja savist sööginõud, ning põlluharijad õppisid tegema korve ja punuma riideid ( enne kui lambad kodusati, kasutati punumisekskanepit ). Ühtlasi olid Hiinlased ka ühed esimesed kes õppisid tegema ja kasutama ratast. (Brief history of China.) 1.2 Arenenud ühiskond 2000 aastat e.m
või interaktiivse TV-kanali vahendusel. Võistlus toimus Hiinas, kus kaotati iludusvõistluste korraldamise keeld alles 2003. aastal, veidi enne eelmist Miss Maailma võistlust. Peruu teadlased aretasid hiidmerisea 26.10.2004 10:48 Peruu teadlased aretasid senistest liigikaaslastest kaks korda suurema merisea ning loodavad, et uue tõuga õnnestub huvi maitsva merisealiha vastu äratada kogu maailmas, vahendab Roheline Värav. Kuigi maailm tunneb merisiga peamiselt lemmik- ja katseloomana, kodustati ta Lõuna-Ameerikas just lihaloomana. Ühe hiidmerisea aretaja, La Molina riikliku ülikooli ekspordiprojekti direktori Gloria Palaciose kinnitusel on uue meriseatõu liha väga maitsev ning tekitab loodetavasti paljude ilmanurkade maiasmokkades isu seda liha tihemini nautida. Merisiga on vähenõudlik loom ning teda saab pidada suhteliselt kitsais tingimusis. Seetõttu on merisealiha tootmise keskkonnakoormus sootuks väiksem, kui sealihal, veiselihast rääkimata.
Kalakasvatus Karpkala Nõuded keskkonnale: Temperatuur: taluvuse piirid 00 - 350, kasvu jaoks optimaalne üle 200, alla 150 toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus - talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Vähetundlik stressi suhtes - kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe g...
Karpkalakasvatus Priit Päkk, DVM, PhD. [email protected] EMÜ, kalakasvatuse osakond Kujundus Marje Aid / Priit Päkk Härjanurme kalakasvanduse vaade lennult – näha on erineva suurusega karpkalatiigid ja forellikasvatuse basseinid 2 3 Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti looduslikud veed soojalembesele karpkalale jahedad. 4 AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja “hammastega”. Kaks paari poiseid.Värvus pruunikasroheline. Kõhu ja rinnauimed punase tooniga. ...
1) Kiviaeg a) Paleoliitikum e. vanem kiviaeg (2,5 mln aastat tagasi). Peamised tööriistad: pihukirves, oda, kaabits (kõõvits), kirves, õngekonks, ahing, harpuun. Korilus, küttimine, kalapüük. Anastav majandamisviis (võeti looduselt, mida vaja oli). Tingis rändleva eluviisi (reviir kindel piirkond, mille piires rännati). b) Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (12 000 a. eKr). Leiutised: vibu ja nool (saadi paremini suuremaid loomi küttida). Kodustati koer. Anastav majandamisviis ja rändlev eluviis. c) Neoliitikum e. noorem kiviaeg (7 000 a. eKr). Kivi lihvimine ja kivisse augu puurimine, savinõude valmistamine, taimekiududest niidi valmisamine ja kudumine. Neoliitiline revolutsioon anastavalt majandusviisilt mindi üle viljelevale majandusviisile (põlluharimine ja karjakasvatus). Tingis paikse eluviisi. Kes hakkasid tegelema põlluharimisega, nendel sugukonna tähtsus kadus
hoolitsemisel on võimalik saada toidutagavarasid. Maaviljelus kujunes järk- järgult. Maaviljeluse alguseks loetakse Lähis – Idas aastat u 10 000 eKr. Selleks ajaks oli taimedes toimunud mingid muutused, need olid nüüd erinevad metsataimedest - algne sordiaretus. Ka karjakasvatus sai alguse Lähis - Idas, tõenäoliselt veidi hiljem kui põlluharimine. Esimene kodustatud loom oli lammas, seejärel kitsed. Kasutati peamiselt lihaloomadena. Seejärel kodustati veised ja sead. Loomade kodustamine toimus siis, kui küttides ei tapetud tervet karja, vaid hakati neid jälgima. Veiseid võidi kasutada ka ohvriloomana. Sigade puhul on arvatud, et need võisid ise inimese juurde tulla, et inimeste elutegevuse jääke süüa. Nii võis koduneda enne siga ka koer. Kass kodustas inimese. Metskassidest said kodukassid siis, kui inimesed hakkasid tegelema maaviljelusega. Kass kodustati Lähis - Idas. Kui
(Bibos); liik banteng; kodustatud vorm baali kari. Liik gaur; kodustatud vorm gajaal. 1.4 Alamperekond piisonid; liik euroopa piison, ameerika piison. 2. Perekond aasia pühvel (Bubalus); liik india pühvel ehk arni; kodustatud vorm india veepühvel. Liik filipiini pühvel. 3. Perekond aafrika pühvlid (Syncerus); liik kahverpühvel. Koduveiste ulukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast. Tarvas oli levinud laial territooriumil ja kodustati mitmes kohas. Ta oli suurt kasvu, raske pea, tugeva massiivse kaela ja sügava rinnaga, pika kerega, sirge seljaga ja jämedate jalgadega. Tarvast põlvnevad kõik kodustatud veised, k.a seebu (kühmuga veis). 3) VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2. Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t
Zooloogid peavad ulukveist tarvast kõikide tänapäeva veise- ja seebutõugude ainsaks ulukeellaseks. Tarvaste kehaehitus ja värvus erines piirkonniti: leidus helehallist kuni tumepruuni värvuseni loomi. Pullid olid lehmadest märksa võimsama kehaehitusega. Viimane tarvalehm tapeti Poola territooriumil 1627. aastal. Seepärast on tarva kohta kirjandusest arvatavasti leida vähe andmeid. Tarva vanimateks kodustamiskeskusteks peetakse Indiat ja Pärsiat. Uurimistulemused näitavad, et tarvas kodustati 8000...2000 a e m a. Kesk- Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a e m a. Muinas- Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5. aastatuhandel e m a, Jeerikus 3500 a e m a. Tarva kodustamise üks vanemaid kohti on ka Kesk Euroopa (SCHLESWIG- HOLSTEIN). Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna- Euroopa rahvastelt. Veis on tähtsam koduloom. Tänapäeval tegeldakse veisekasvatusega kõikides maailmajagudes
Rahvuslik ärkamine protsess, 6. postindustriaalne (valdav on teenindussektor, mille käigus saab rahvus iseendast teadlikuks. Kõige pearessurss on info, mitte tehnika) õigem riigi moodustamise alus on luua see rahvuse baasil 7 miljonit aastat tagasi toimus inimese ja simpansi rahvusriik. lahknemine, 200 000 a tagasi tekkis Aafrikas tänapäeva Benedict Anderson rahvuste tekke uus teooria. Rahvus inimene, 10 000 kodustati taimed ja loomad, 3000 tekkis on teatav viis inimeste jaoks enda kohta määratleda ja Sumeritel kiri. kogukonda luua. Kuni 16. sajandini tunti Osad inimesed on arvamusel, et paljudel loomadel on ka ühtekuuluvustunnet nendega, kes olid sama usku või kultuur esineb käitumisviise, mis on levinud vaid ühe allusid samale valitseljale. Lugemisoskuse ja trükitehnika
Praeguseks kuivanud järvede ümber palju asulakohti. Samasugused küttide-korilaste rühmad elasid ka Niiluse ääres Sudaanis. Pärast lühikest kuiva perioodi paranesid u 5000 eKr klimaatilised olud Kesk- ja Lõuna-Saharas. Järved täitusid jälle veega, nende kallastel elasid karjakasvatajad. Karjakasvatusperiood võis alata juba u 6000 eKr, lõppes u 2000 eKr. Vanimad veiseluud on leitud Edela-Liibüast (dateeritud u 5000 eKr). Kitsed ja lambad toodi Põhja-Aafrikasse u 6000 eKr; veis kodustati ilmselt u 5000 eKr kohapeal. Sahara karjakasvatajad kasutasid metsikuid teravilju, võisid ise kasvatada sorgot. Ümmarguse põhjaga savinõud, poleeritud kiviriistad. Jaht vibu ja noolega. U 3500 eKr hakkas Sahara aegamisi kuivama ja järved kadusid, karjakasvatajad liikusid lõuna poole savannipiirkondadesse. 61 Ameerika Kõige olulisem kultuurtaim oli mais, juurviljadest maniokk. Koduloomad: laamad,
Muinasaja arengujärgud * Kiviaeg sai alguse siis, kui tekkis Homo Habilis siis kui hakati valmistama tööriistu. 3 miljonit aastat tagasi. -) Paleoliitikum noorim kiviaeg. Kestis 3 miljonit aastat 12'000 eKr. Kivikirves, oda. Tegeletti küttimise, koriluse ja ka kalapüügiga anastav majandamine. Rändav eluviis. -) Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Kestis 12'000 eKr 7'000 eKr. Lisandusid vibu ja nool. Kodustati koer. Jätkati küttimise, koriluse ja kalapüügiga ning rändava eluviisiga. -) Neoliitikum uusim kiviaeg. Kestis 7'000 eKr 5'000 eKr. Õpiti kivi lihvima ja kivisse auku puurima ning valmistama savinõusid (savilindi abil) + kanga kudumist. Muutus majandamine mindi üle viljelevale majandusele hakati kasvatama karja ja harima põldu neoliitiline revolutsioon. -) Eneoliitikum vasekiviaeg. Kestis 5'000 eKr 2'500 eKr. Õpiti sulatama vaske, kuid see
Tema toetus ka keskmisele varbale, kuid teine ja kolmas olid ka natuke abiks. Liotseenis oli liohippus. 100-120cm tk. Keskmine varvas oli juba korralik kabi. Liohippusest põlvnevadki paljud praegused hobuste liigid. Hobused levisid, Ameerikas, Euroopas, Aafrikas. Jääaegade vahe oli soodne periood , Põhja-Ameerikas kulges kuni vesihippuseni, kuni järsku katkes. II loeng Kodustamine On leitud, et alguses hobuseid kütiti. Mesopotaamias 5000 aastat tagasi kodustati. Selleks kulus u 5 sajandit. Iraani mägismaalt on leitud luud, mis on 3000 ema tagasi põlvnemistabeliteks. Hetiididel 1500 aastat e.m.a oli juba käsiraamat hobuse dresseerimiseks. Esmalt oli hobune liha- ja veoloom. 680 a e-m-a olid olümpial hobuse võiduajamised. Sküüdid elasid 6.-7. sajandil Lõuna-Venemaa steppides. 1500 a e.m.a tõrjus hobune välja kandetooli. Xenopon 4 sajandil e.m.a kirjutas raamatu ratsutamiskunst Eestist on leitud vanimad hobused Kundast 7.-6
Argissast. Argissa - tell-asula tüüpi muistis. Uuris 19561958. a Milojcic. Varasemad elamud pool- maakojad, hilisemates faasides maapealsed majad. Majad väikesed, paiknesid eraldi. Sirbid, tulekivist kõõvitsad, uuritsad. Juba enne 6000 eKr kaubitseti obsidiaaniga. Samal varasel kasutusjärgul kodus: veised, lambad, sead; kasvatati nisu, otra. Koht püsis kasutusel läbi kogu neoliitikumi kuni pronksiajani. Varased dateeringud koduloomadest need kodustati suure tõenäosusega Kagu-Euroopas kohapeal. Varase maaviljeluse tuntuim asula on Nea Nikomedia Kreekas. Kaevas 1961. ja 1963. a Rodden. Vanim asustus 6200 eKr. Samad liigid kui Anatoolias, sarnane keraamika ja tööriistad. Asulas kuivatatud savitellistest nelinurksed hooned. Kesksel kohal oli suurem ehitis kultusehoone. Sel perioodil maeti Kreekas asulatesse, kohati ka hoonetesse. Tegu maahaudadega, surnu oli kõverdatud. Leiud Nea Nikomedias: värvimata ja värvitud keraamika, terrakotast
VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal
levib kiiresti, teine aastasadu. Kultuuri levimise viisid: 1) ekspansiive- ehk laienev levik jaguneb omakorda: hierarhiline levik-ideed levivad läbi võtmeisikute nt. Aidsi levik; nakkav levik- ideed levivad nagu laine (lumepall). Nt katku levik 14 sajandi euroopas. AIDS-i levik toimub nii nakkavana kui ka läbi võtmeisikute. 2) teisaldav- üksikisik või grupp liigub teatud oskuste ja ideedega teise kohta. 3) stimuleeriv levik- teiste kultuuride järgi toimimine. Näiteks Siberis kodustati põhjapõdrad lõunapoolsete kultuuride eeskujul, kes kodustasid veised. T-Hägerstrand ajageograafia- Kultuuriökoloogia- inimese ja looduse vahel toimub pidev vastastikune mõju. Ükski kultuur ei saa eksisteerida sõltumata loodusgeost. Kultuuriökoloogia uuribki kultuuri seoseid loodusega. Nt keskkonna mõjud kultuurile või inimeste mõju ökosüsteemile. Läbi aegade on levinud inimese ja looduse vahekorrast järgmised arusaamad: keskkonnadeterinism ja possibilism.
kulutustega peetavad parditiikidel ja teistel veekogudel. 59 KALAKASVATUSE ERIALA 8. Hanekasvatus. Vaatamata asjaolule, et looduses elavad hanelised on üsna kergesti kodustatavad, on 25 metsikust hanelisest kõigest kolme liigi järglased tuntud põllumajanduslindudena. Need on hallhani, luikhani ja kanada lagle. Hallhanest pärineb enamik maailmas praegu kasvatavaid hanetõuge. Haned kodustati varem kui teised põllumajanduslinnud, mis on seletatav nende kerge kodustamisega. Vaatamata sellele, et haned on vanimad põllumajanduslinnud, on nende aretamisel olnud tulemused tagasihoidlikumad kui näiteks kanade ja partide aretamisel. See on seletatav nii hanede konservatiivse pärilikkuse kui ka ilmselt nende ebajärjekindla ja ühekülgse valikuga haneliha ning rasva tootmise suunas.
Kujukesed andsid viljakust edendava tähtsuse. Asustamine u 15-12tuhat aastat tagasi levis taimestik ja loomastik põhjapoolsetele liustiku ja jää alt vabanenud aladele. Jääaegsed suurimetajad surid välja. Merevee tase tõusis tänu mandrijääst vabanenud vee arvel. Põhjapoolsematel aladel liikusid koos taimestiku ja loomastikuga ka inimesed. Inimene on asustanud kõik mandrid peale Antarktika. Jahiriistana võeti kasutusele vibu ja esimese loomana kodustati koer. Peamine tööjaotus kogukonnas ja käis soo ja vanuse järgi: mehed küttisid ja naised tegelesid korilusega ja saagi varumisega, lapsed ja vanurid täitsid jõukohaseid ülesandeid. 2.Ususõjad Holland, Belgia, Luxemburg Hispaania liin Habsburgide võimu all Vastuolude teravnemine Madalmaades hispaania vastane vastaseis 1565 pildirüüste Madalmaadesse saadeti Hispaania sõjavägi 100 000 meest + Hertsog Alba 60 000 kalvinisti põgenes Saksamaale
kergemini väljaköhitavaks, hingeldus väheneb või kaob. Imepeen sool tapab limaskestadel ja nahal olevad bakterid ja seened, tugevdab immuunsüsteemi. Kuna soolaaerosool sisaldab negatiivseid ioone, mõjub ta hästi närvisüsteemile ja vähendab stressi. 21 Taimsed taastumisvahendid Mesi Geoloogide andmeil elasid mesilased maal juba miljoneid aastaid tagasi. Mesilane kodustati arvatavasti V-III aastatuhandel e.m.a. Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesele põhitoidus. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Kondiitritoodetesse lisatakse mett magusa maitse ja aromaatsuse saavutamiseks. Sageli tehakse meepräänikuid, -torte, -kooke, -keeksi, -saia jm
pookimise teel paljundamiseks on vaja emataime ja pookealust. Magnoolia seemned on suletud punasesse, õlisesse kesta, mis hoiab neid kuivamast, mille tagajärjel kaotavad nad kiiresti idanevuse. Sügisel puhastatakse seemned kestast, külvatakse kastidesse ja hoitakse keldris temperatuuril 0...+6*C. 4. Malus - perekond Iluõunapuu Õunapuu (ladina k. Malus) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv puude perekond ja üks kõige vanemaid kultuurtaimi. Ta kodustati juba vanemal kiviajal nähtavasti sõltumatult Euroopas, Kaukaasias, Kesk-Aasias ja Hiinas (Õunapuu perekond 2015). Õunapuid kasvatatakse viljapuuna ja ilutaimena. Maitsvate viljadega aed-õunapuu (Malus domestica) esivanemateks on Sieversi õunapuu (Malus sieversii) jt liigid. Iluõunapuu pole iseseisev õunapuu liik, vaid saadud eri liikide ja sortide ristamise tulemusel. Iluõunapuudel on dekoratiivne lehestik, rikkalik õitsemine ja kauapüsivad või silmapaistvalt värvunud viljad
9 ILUÕUNAPUU (Malus) Joonis 2. Iluõunapuu. http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/iluounapuu-kaunistab-linnaparki-ja-koduaeda? id=68719237 Iseloomustus Õunapuu on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv puude perekond ja üks kõige vanemaid kultuurtaimi. Ta kodustati juba vanemal kiviajal nähtavasti sõltumatult Euroopas, Kaukaasias, Kesk-Aasias ja Hiinas. Õunapuid kasvatatakse viljapuuna ja ilutaimena. Maitsvate viljadega aed- õunapuuesivanemateks on Sieversi õunapuu jt liigid. Iluõunapuu pole iseseisev õunapuu liik, vaid saadud eri liikide ja sortide ristamise tulemusel. Iluõunapuudel on dekoratiivne lehestik, rikkalik õitsemine ja kauapüsivad või silmapaistvalt värvunud viljad. Enamasti on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
