Kodukassi põlvnemine Üsna sageli on juhtunud, et kass valib omaniku, mitte vastupidi! Erinevalt teistest koduloomadest ei vaja kodukass ellujäämiseks erilist inimesepoolset tuge. Kui ta oma inimese mingil põhjusel kaotab, saab ta ka metsiku eluga hakkama. Seetõttu on teadlastele jäänud mõistatuseks, miks ja kuidas sai metskassist koduloom? Asjatundjad on pikka aega arvanud, et kass kodustati 3600 a tagasi Egiptuses. Samas viitavad viimased geneetilised ja arheoloogilised uurimised märksa varasemale ajale, ligikaudu 10 000 aatat tagasi. Samuti mitte Egiptusele, vaid Viljaka Poolkuu piirkonnale (vaata kaart) Seal pandi alus inimkonna põllumajanduslikule ühiskonnakorraldusele. Koos viljakasvatamisega hakkasid inimasulates levima närilised, kelle vastu hakkasid huvi tundma kassid. Siit võib otsida põhjust, miks vaheldumisi armastusväärsest ja ärritavast, rahulikust ja
Ajaloo ajastud Esiaeg-inimese kujunemine ( ca 700000 a ). Püstine asend ja algelised tööriistad. Ajajooksul tekkis antikuleeritud kõne . Inimese aju areng on tihedas seoses tööriistade kujundamisega . Muinasaeg on kaasaegse inimese tekkest. Muinasaega mahub põllumajanduse tekke , koos sellega vaikne elu viis. Muinasajal levis homosapiens üle maailma. Muinasaeg jaotatakse kolme perioodi vastavalt tööriista materjalile , kivi-pronks ja raud. Muinasaja järel tuli vanaaeg ,-keskaeg ,- uusaeg ja kaasaeg. Inimajalugu teame ajalooallikate järgi . Arheoloogia on kaevur . Arheoloogide leide hoitakse muuseumites, arhiivis, kollektsioonides ja ülikoolides. Antiik äris müüakse vanu asju. Oome ehk tavaelu Tavaelu oli vanal ajal lihtne , lapsed valvasid tuld , emad korjasid marju ja muud söödavat. Mehed käisid jahil loomi küttimas , vahepeal kodustati hundid ja nad hakkasid majade ümbrust kaitsma. Varsti tulid ka tööriistad, siis mõeldi välja lõksud...
Sissejuhatus Ainetöö teemaks on puuviljade kuivatamine, selleks sobivad kuivatid ja külmutuskuivatamine. Uurin ka mõnede kuivatatud puuviljade ajalugu ja puuviljades sisalduvaid aineid. Lõpuks püüan leida mõnede kuivatamisviiside energiakulu kilovatttundides 3 Puuviljad ajaloos Varaseima kuivatatud puuviljade mainimise võib leida Mesopotaamia savitahvlitelt vanusega umbes 1700 e.m.a Datlipalm kodustati Mesopotaamias üle 5,000 aasta tagasi. See oli nii tootlik et datlid olid odavaim põhitoit. Viinamarjakasvatust alustati Armeenias ja Vahemere idaregioonides 4ndal sajandil e.m.a. Kreekas ja Itaalias olid rosinad olid nii hinnatud, et nendega tasustati edukaid atleete. Ka viigimarju kasutati Viljakal Poolkuul sama palju või rohkem kui datleid aga eriti populaarsed olid viigimarjad Roomas. Ploomid, aprikoosid ja pirnid on pärit Aasiast. Nad
Rakvere Reaalgümnaasium Marit Mesi 5.klass ALPAKAD Referaat Rakvere, 2019 Alpaka (ld.k. Vicugna pacos) on Lõuna-Ameerika Andidest pärit kaamellane, kes meenutab välimuselt väikest laamat (vt lisa 1.). Alpaka kuulub sõraliste seltsi, mõhnjalgsete alamgruppi ja on mäletseja. Alpakal on erinevalt teistest mäletsejalistest vaid kolmekambriline magu (veisel näiteks on neljakambriline magu). Alpakad on üks maailma vanimaid kodustatud kariloomatõuge. On tõestatud, et alpakad kodustati ligikaudu 6000 aastat tagasi. Loomad elutsevad peamiselt Peruus, Boliivias, Ecuadoris ja Tšiilis mägedes 3000–5000 meetri kõrgusel. Loomi kasvatavad kohalikud talunikud ja karjused Andides aastaringselt. Metsikuid alpakasid ei ole olemas. Alpakade vanimaks tänaseni elusaks eellaseks loetakse vicunjasid (vt lisa 2.). Alpakad on suuremad kui vicunjad, kuid väiksemad teistest kameliididest: kaamelitest ja laamadest. Alpaka...
ava arva ava arva ava arva Enne küttimist · Enne küttimist tantsiti,taoti trumme ja hiljem puhuti ka vilepilli.Joonistati ka seinamaalinguid,arvati ,et see toob jahiõnne. · Teadlased on ka leidnud loomade ning inimeste kujukesi. Veidi pilte Esimene koduloom · Meie eellaste esimene koduloom oli koer.Kuidas neid kodustati pole siiani teada ,kuid võib arvata ,et nende asulate juures liikusid hundid ja koerad ,kes lootsid saada mõnda konti.Kuid võis ka olla võimalik, et inimesed ise hoidsid hunte kui elusat lihatagavara.Kas ka sinul on koer?
tasandikupiirkondi ja koobaste kõrval elati mammutiluudest või puidust karkassiga ning loomanahkadega kaetud onnides. Järk-järgult täiustus kivitöötlemise tehnoloogia ning senisest enam hakati kasutama loomaluid ja -sarvi keerulisemate tööriistade valmistamiseks (n ahingud, harpuunid, luust õngekonksud jne). Uue jahirelvana võeti paleoliitikumi viimastel aastatuhandetel kasutusele vibu (Aafrikas u 60 tuh a tagasi; Euroopas u 9000 eKr) ning kodustati koer. Tollane peamine inimeste sotsiaalne üksus põhines sugulusel e sugukonnal. Sugukond koosnes võrdsel ühiskondlikul positsioonil olevatest lähisugulastest, kelle tööjaotus tulenes nende soost: mehed tegelesid valdavalt küttimise ja kalastamisega, naised korilusega. 2.3. Vaimse kultuuri areng: Religiooni tekkimise ja arengu kohta pakutud välja mitmeid erinevaid teooriaid ja päris üksmeelele pole tänini jõutud
kuigi hajutatud, ning et need on võimalik eri tõugude ristamise ja kunstliku valiku abil uuesti kokku koguda. ristas Hellabrunnis ungari stepiveiseid, soti mägiveiseid, idafriisi veiseid, angeli veiseid, ukraina halle veiseid ja korsika veiseid, Camarque'i veiseid, hispaania võitlusveiseid ja teisi tõuge. Tulemuseks saadud loomade välimus oli suuresti sarnane ja väliselt nad tarvast peaaegu ei erinenud, olles üksnes pisut väiksemad. Kass Enamik teadlasi arvab, et kass kodustati alles peale seda kui inimene oli kodustanud juba koera, lamba, kitse ja põhjapõdra. üks teooria väidab, et kass oli esimene inimese poolt kodustatud loom ja seda juba 4 miljonit aastat tagasi inimeste eellaste poolt. Põhilise uskumuse järgi ühinesid kassid inimestega 2000 aastat e.m.a. Egiptuses, kus neid peeti jumalusteks. kokkuvõtteks Me ei saa midagi kindlat väita loomade kodustamise kohta, sest iga päev avastatakse uusi killukesi, mis võib eelmise teooria saata uperkuuti
TERAVILJADE LIIGID Kõrrelised, sealhulgas rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss, sorgo, tritikale (nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis (tuskaroora vesiriis). Mittekõrrelised, näiteks tatar (taralised), rebashein (rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised) TERAVILJADE AJALUGU • Alates põllumajanduse tekkimisest 10. aastatuhandel enne meie aega • Teraviljakasvandus näitas riigi majandustaset • Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder • Antiikaja tähtsaim leivavili oli nisu, oder ja rukis • Kõige lihtsam teraviljaliik on spelta nisu VILJATERA EHITUS TOITAINETE SISALDUS • Valku tavaliselt 8-15% • Nisu, rukki, kaera ja odra valk võib põhjustada tsöliaakiat • Inimese organism omastab teraviljavalkudest 60% • Rasvu on teraviljas 1-7% • Süsivesikuid 60-80% • Mineraalaineid – raud (Fe), fosfor (P), magneesium (Mg) • Vitamiin B NISU
· Kaamel (Camelus) on sõraliste seltsi kuuluv perekond kõrbeloomi. Kaamel on tuntuim kõrbeloom, kes kodustati juba umbes 2000 aastat tagasi. Ta väärib lugupidamist. Tema soojast peene- ja pikakiulisest villast valmistatakse peenekoelist riiet ja vilti. Aasta läbi annab ta piima. Seda juuakse kas värskelt või hapendatult, ta asendab kõrbes isegi vett. Kaamel on hallidest aegadest saadik olnud kõrbes peamine liiklusvahend.
Referaat Muinasaeg Sisukord 1. Inimkonna ajaloo algus.........................................................................................................................................3 2. Muistsed kütid ja korilased...................................................................................................................................3 3. Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad.............................................................................................................3 4. Kujuneb klassiühiskond .......................................................................................................................................4 5. Muinasaeg Eestis...................................................................................................................................................4 ...
toitu, õhtul läheb õrrele alles hilja. Üldine loidus ja sage tukkumine viitavad võimalikule haigestumisele. -Välimus üldiselt Heal munejal on hea kehahoid. Nokk, jalad ja kõhunahk, mõnel tõul ka kõrvalapid on munemisperioodi alul tugevasti pigmenteerunud (kollased) munemisperioodi vältel kaob pigmentatsioon kiiremini kui kehvematel munejatel. Esmalt kaob pigment Kehaehitus Kana kodustati Kagu-Aasias. Ajalugu Kodustamise eesmärk polnud munade saamine, sest bankiva Pärinevad indoneesia kana muneb 58 muna aastas ja saarestikus elavatest see pole piisav põhjus kedagi dzunglikanadest (bankiva kodustada. Kanad kodustati kanad). Kuulub kanaliste seltsi hoopis sportlikel eesmärkidel: faasanlaste sugukonda, mis on kukevõitluse pärast. Alles
biokütusena. Kokkuvõte Paljudes teraviljades puudub asendamatu aminohape lüsiin. Sellepärast ei ole üksnes teraviljadest toitumine tervislik. Taimetoitluses soovitatakse süüa lisaks teraviljadele ka kaunvilju. Kuid ainult kaunvilju ka süüa ei tohi, sest paljudes neist puudub asendamatu aminohape metioniin, mida jälle teraviljad sisaldavad. Sellepärast ongi tasakaalustatud taimetoitluses vaja mõlemaid süüa. Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder. See juhtus umbes 12 tuhat aastat tagasi Edela-Aasias viljaka poolkuu alal. Antiikajal ja kaubanduses oli teravili väga tähtis. Teraviljakasvatus näitas majanduse arengutaset. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Teravili http://www.ttk.ee/~laine/esmavajalikud_toiduained/teravi ljatooted.html http://entsyklopeedia.ee/artikkel/teravili1
Inimesed harjusid looduslike tingimustega ja liikusid aeglaselt põhja poole. Just tol ajal kuivas ka osa merest ning inimestele avanes võimalus pääseda kuivalt Aasiast Ameerikasse mööda maismaad. Hiljem järgnes neile uusi ümberasujaid. Siis oli maailmas veel palju tühja ruumi. Sellepärast jätkus rahvaste rändamine ka hiljem. Uued tulnukad asusid elama põliselanike vahele või asusid maadele, mis põliselanikele näisid elamiseks mitte kõlbavat. Ühel hetkel kodustati hobune ning peagi hakati teda kasutama ratsaloomana. Selgus, et hobune on hindamatu abimees ka lahinguväljal. Mehed kasvasid maast madalast hobustega kokku ja neist said osavad ratsaväelased. Ratsaväelased hakkasid hiljem vallutama rahvaid, hävitati ja loodi riike. Ilm sundis inimesi liikuma idast läände. Kui stepivööndis olid niiskemad aastad, siis oli loomadel palju süüa ja palju poegi. Ka inimestel oli siis hea elu. Kui tuli kuivem ilm tekkis raskusi äraelamisega
Inimese loomariigi vallutamises tuleb eristada kahte etappi: I Taltsutamise- etapp. Millal püüti ulukloomi ja peeti neid vangistuses. II kodustamine, selle sõna kitsamas mõttes. Siis valiti ulukloomadest kõige kergemini taltsutatavad ja majanduslikult kasulikud loomad. Seejuures need taltsutatud loomad, kes osutusid kasulikumateks ja sigisid vangistuses, muutusid koduloomadeks. 8. kodustamise aeg ja kohad · Lammas ja kits kodustati 9000 a. e.m.a. põhiliselt Edela-Aasias. · Uuemal kiviajal siga. Vanimad andmed on Uus-Guinealt so. 8 tuh. e.m.a. Tuhat aastat hiljem oli Väike-Aasias ja Lähis-Idas. Arvatavasti samal ajal ka Euroopas. · Kõige vanemad leiud koduveisest pärinevad 7 tuh. aastat e.m.a. Põhja-Kreekast ja Anatooliast. · Hobune kodustati märgatavalt hiljem. Arvatakse, et kodustamisprotsess algas ilmselt 4. aastatuhande e.m.a
Primaarsed tsivilisatsioonid · Mesopotaamia 3000 a eKr · Egiptus 3000 a eKr · India u 2400 eKr · Kreeta u 2000 eKr · Hiina u 1700 eKr · KeskAmeerika ja Peruu MUISTNE EGIPTUS. Egiptuses tekkis tsivilisatsioon · Niilus ( viljakas muld, korrapärased üleujutused ) · Soe kliima · Kaubavahetuseks oli hea asupaik ja võimalused · Kodustati esimesed loomad Niiluse mõju Egiptusele · Viljakas muld · Kaubatee · Loodusjumalate kummardamine Looduslike olude mõju tsivilisatsioonile · Välisriigid ei mõjutanud kultuuri · Sõdasid oli vähem Ühtse riigi tekkimine · Põlluharimise algus u 5000 eKr · Väikeriigid koondavad Ülem ja AlamEgiptuse ühtseteks riikideks · U 3000 a eKr MENES liidab riigid · Hieroglüüfkiri + vask VANA RIIK (u 26502130 a eKr)
Referaat Aialoomad Mesilased G.A.G. 6b Paula Juurik Meemesilane Meemesilane on väga kasulik ja töökas putukas. Mesilased tolmeldavad üle 80 protsendi õistaimedest. Meemesilane on vöödiline ja nõelav ning ta on kõrgelt hinnatud putukas. Kunagi kodustati ta Aasias, kuid tänapäeval on ta tuntud kogu maailmas. Mesilane elab peredes. Peredes on suve algul mõnikümmend tuhat ja kevade hakul mõni tuhat mesilast. Tarus elab kolme liiki mesilasi: kaht liiki emased, töölised ja isased (lesed). Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad
Eesti ajalooperioodid Muinasaeg, Muistne vabadusvõitlus, Orduaeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti Vabariik, Nõukogude aeg, Eesti taasiseseisvumine Kiviaeg: Kivist tööriistad Pulli VII a-t eKr Lammasmägi VIII a-t eKr Idast soome-ugri hõimud Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti He...
rajati korralik ühiskond, ,kuulus s, tegeledi s. Toodeti Sündis XV raudteesüsteem, väga mõnisada põllu juba.müügi Euroopas.Ma aurulaevad, arenenud. inimest.K majandus ks. Tekkis ailma ülemaailmne Tööstuse üttimine ega, käsitööharu kaubandus- kaubandus. hüppeline ning toidu kodustati . rohkem.seotu kasv. kogumine loomi, d. Masstoodang. metsas. arenes kaubandu s. 2.Peamised Küttimine Maahari Põlluharimi Tööstus, Rasketööstus, Elektroonika, majandush , korilus mine ne ning kaevandus, kaevandus, keemiatööstus
LINNUD Kordamiseks 5. klassile õpetaja Sigrid Mallene Lindude tunnused: Lindude esijäsemed on arenenud tiibadeks. Suurem osa lindude luudest sisaldab õhku. Lindude kõige silmapaistvam tunnus on sulgkate ja nokk. Pojad kooruvad munadest. Mune peavad linnud hauduma. Linnud on aktiivse ainevahetusega püsisoojased loomad. Nad on kohastunud aktiivseks eluks õhus (lendamine). Tiibade arenemine ja lendamine on põhjustanud rinnakukiilu tekke, tugevate lennulihaste arenemise, sõrmede jämenemise, hammaste kao, silmade suurenemise. Kopsudest väljuvad õhkotid, mille harud ulatuvad sisikonda ja luudesse. Esimesed linnud on teada Juura ajastust (ürglind - arheopterüks). Vanim kodulind on kodukana (kodustati Indias umbes 3200 a. e. m. a.), noorim - põldvutt. Linde võib jaotada: lennuvõimetuteks lennuvõimelisteks lindudeks (emu, lindudeks (e...
Arutle ja analüüsi Lehekülg 29 , küsimused 1-7 1. Esimesed inimliigid hakkasid kujunema Aafrikas. Seal oli niiske, ning see pärast vihmametsad katsid praegusest suurema piirkonna. Sel ajal oli kliima küll mõne võrra hakkanud jahenema, kuid suurel osal maakeral oli kliima siiski ühtlane ja mõneti soe. 2. Põlluharimine ning esimesed kariloomad kodustati 9. aastatuhandel Lähis-idas Araabi kõrbealasid ümbritsevas Süürias, Väike-Aasia Iraagi mägede vööndis, mida nimetati viljaka poolkuu alaks. Selle põhjuseid võib üksnes oletada, näiteks kellegil kukkus seeme maha ja läks kasvama. Nii vaadatig, et nii saab rohkem süüa ja hakkati põlluharimisega tegelema. 3. Homa Sapiensiga on seotud kuntsti tekke, kuna nemad hakkasid maalima koobastele ning tegema savi nõusid
Inimasutuse levik erineva kliima ja looduslike oludega piirkondades tõi kaasa suure spetsialiseerumise. skandinaavias ja Läänemere ümbruses muutusid oluliseks elatusallikaks kalastus ja mereloomade kõttimine. Teisal peeti rohkem tähelepanu suurulukite küttimisele. Paljudes piirkondades oli küttimise ja kalastamise kõrval elatusallikana tähtsal kohal viljade(pähklite) korvamine ja varumine. Jahiriistana võeti kasutusele vibu ja esimese loomana kodustati koer. Toonaste küttide ja korilaste ühiskondlike olude kohta saab järeldusi teha loodusrahvaste elukorraldse põhjal. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev kogukond- sugukond. Peamine tööjaotus käis soo ja vanuse järgi: mehed põhendusid küttimisele ja naised korilusele. Ning saagi varumisele, aga ka lapsed, noored ja vanad täitsid ühiskonnas jõukohaseid ülesandeid.
Tavaliselt lüpsab kaamel aastas 270 päeva ja annab kokku keskmiselt 1700 kg piima. 1.4 Elupaik Kaamelid elavad Aafikas, Aasias ja Austraalias. Üksküürkaamelid elavad kodustatuna laialdasel alal Aafrikast Indiani. Kaksküürkaamelid elavad kodustatult Väike-Aasias, Kesk- ja Sise-Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. 5 1.5 Kasu inimesele Kaamel on kõrbeelanike jaoks väga tähtis loom. Kaamel kodustati juba 2000 aastat tagasi. Kõige rohkem on neid Gobi kõrbes. Nad on hindamatud koorma- ja sõiduloomad, sest suudavad kanda endaga samas kaalus koormat. Kaamel võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Kaameli soojast peene- ja pikakiulisest villast valmistatakse peenekoelist riiet ja vilti. Aasta läbi annab ta piima, piima juuakse kas värskelt või hapendatult, ta asendab kõrbes isegi vett. 1.6 Kaitse liiva ja kuumenemise eest
osaliselt peegeldas 18.saj inglise maastikukujundusstiili aristokraatliku maitse järgi looduse osavat ümberkujundamist 17. sajandi klassikaliste maastike vaimus à la Claude Lorrain. Erakordsete kunstnike pintsli all kujunes sellest selgelt inglasliku loodsenägemise suurejooneline esitlus Temaatika ja Stiil Maastike käistati harva pelgalt maasikena. Pigem nähti neis tõendit looduse jumalikust harmooniast, eriti Inglismaasugusel rikastuval ja enesekindlal maal, kus loodust kodustati. 18. sajandi inglise kunstis valitses sellele seisukohale vastav mõtlik ja rahulik laad. Intiimsust ja korrapära väärtustati rohkem kui dramatismi. Seega on loomulik, et enamik tolleaegsetest teostes on väiksemõõtmelised. "The White house at Chelsea" (Eesti keeles: Valge maja Chelsea's) Thomas Girtin, 1800, akvarell paberil
Kohtades kus tuul puhub pidevalt ja ühes suunas võivad tekkida suured mitmekümne meetri kõrgused luited, mis moodustavad km pikkusi küngastikke.Tähekujulised luited tekivad siis,kui tuul puhub erinevatest suunadest.Kõige kõrgemad tuule tekitatud luited asuvadSahara Alzeeria osas.Need luited on 5 km pikad ja kõrgus ulatub 465 m-ni.Tuule mõjul Kaamel on Aafrika, Lähis-Ida ja teiste Aasia maade kõrbeelanike jaoks väga tähtis loom. Kaamel kodustati juba 2000 aastat tagasi. Kõige rohkem on neid Gobi kõrbes. Nad on hindamatud koorma- ja sõiduloomad, sest suudavad kanda endaga samas kaalus koormat. Kõrbeelanikud saavad kaamelitest ka muud kasu: joovad nende piima, söövad liha, koovad kaamelivillast riideid. Kaamelite eluiga ulatub 3040-aastani. Nad suudavad olla nädalate viisi joomata. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega
2 SISSEJUHATUS Mina otsustasin kirjutada lambast,sest lammas on üks väga huvitav loom.Kuna meil on ka maal lambad ja olen nende probleemide ja haigustega kokku puutunud,tahtsin rohkem teada saada. Referaadis kirjutan lammastest üldiselt,lamba villas ja ka mõnest lambaliigist. 3 LAMMAS Lammas oli üks esimestest koduloomadest.Lammas kodustati Ees-Aasias juba enne meie ajaarvamist. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad, tigujalt keerdus. Lamba saba on lühike. Keha kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega, mille tõttu lammas saab toituda ka niisugusel karjamaal, kust veised enam küllaldaselt toitu kätte ei saa. Rohu hammustab loom läbi oma teravate lõikehammastega
Lehetupe üleminekul lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke. Nende esinemine või puudumine, kuju ja suurus on üks liikide eristamise tunnuseid. Õied on kõrrelistel koondunud väheõielisteks pähikuteks ehk osaõiteks. Need moodustavad liitõisikud- liittäha, pöörise või tõlviku. Teraviljadel on enamasti varretipmine õisik. Teraviljade vili on üheseemneline mitteavanev teris ehk iva, põllumajanduslikus keelepruugis tera. Esimesed teraviljad, mis kodustati olid nisu ja oder. See juhtus umbes 12 tuhat aastat tagasi, seega teravili on olnud läbi aasta tuhandete inimeste üks põhilisemaid toidu allikaid. NISU Nisu on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukorda kuuluv taime perekond. Selle liike kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena. Nisu on sööda-ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid, sealhulgas makarone ja kooke.
piirkonna Andides). Hiljem lisandus kultuurtaimi veel: tubakas, koka, tomat jpm. Samas jäi põllumajanduse kõrval veel väga tähtsale kohale küttimine ja kalapüük (Peruu rannikukultuurid). Koduloomi tundsid juba esimesed ameeriklased - koer tuli tõenäoliselt Ameerikasse koos nendega. Samas ei saa koera pidada traditsiooniliseks koduloomaks, pigem võiks inimese ja koera (hundi, aakali) suhet pidada sübioosiks, täpsemalt koera(karja) ja inimese(karja) sümbioosiks. Hiljem kodustati Peruu koldes laama, alpaka , merisiga ja Mesoameerikas kalkun. Laama oli veo-, liha- ja villaloom, alpaka liha- ja villaloom, merisiga lihaloom ja kalkun lihaloom. Siiski ei tekkinud Ameerikas kultuure, kes oleks spetsialiseerund karjakasvatusele, erinevalt Euraasiast ja Aafrikast. Põhjuseks võib pidada põllumajandus ja karjaksvatuspiirkondade kattumist (Peruu, Boliivia ja Ecuadori Andid), mis viib selleni, et peale jääb taimekasvatus, kui suurema kasuteguriga toiduallikas antud
tekstiilsel otstarbel kasutatav valguline materjal. Oma referaadis räägin lähemalt mida saab lambast, kasmiirkitsest, vikunjast ning siidiliblikast, samuti lisan pilte ja palju huvitavat informatsiooni. ~3~ LAMBAVILL - Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis- ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. LAMMAS. /Ovis aries/ Seda looma kodustati rohkem kui 9000 aastat tagasi Edela-Aasias. Villakut kandvate lammaste kohta on andmed alates pronksiajast. Lambaid kasvatatakse peamiselt villa pärast, mis on kõige elastsesm ja soojendavam looduslik kiud. Kõige rohkem lambavilla toodavad Austraalia, Hiina ja Uus-Meremaa. Vill ei ole siiski kõikide lammaste "rõivastus" Lambad elavad väga erineva kliimaga paikkondades ja nende villak sõltub sellest, millistes tingimustes nad elavad ja mis tõugu nad on.
Hobusekasvatus Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobulaste sugukonda ja hobuse perekonda. Täkud peavad olema alati aasta vanemad kui märad paaritamisel. Muul ei anna järglasi, sest neil on paaritu arv kromosoome. Evolutsioon ja kodustamine · Pärilikkus · Muutlikkus · Looduslik valik Kodustamine Lõuna Prantsusmaal on leitud üle 20000 hobuse skeleti. Hobune kodustati aasia kultuurikolletes kuid ka osaliselt Euroopas. Mesopotaamias 2 at alguses enne meie aja arvamist. Kodustamine võttis aega umbes 500-600 aastat. Mesopotaamias võeti hobune kasutusele vankri ees. 1840. aastatel hakkas talude päriseksostmine. Oli vaja tugevamaid hobuseid, kes jõuaksid künda. 32000 asundustalu. 1 hobune suudab harida 5,5 ha põllumaad. Eestis on kombeks paarisrakendid. 1927 oli kõige suurem hobuste arv 230 000. Das Gebäude tall FILM Noore hobuse hindamine
Banaan sisaldab veel rohkesti B6-vitamiini 100 grammis 0,5 mg, näiteks 100 g kartulis on seda vaid 0,2 mg ja pastas 0,06 mg. Kasulikum on eelistada ilusatele, kollastele ja suurtele banaanidele väiksemaid, rohekaid, mis sisaldavad rohkem kaaliumi. Suure banaanisöömise miinuseks võib pidama seda, et vili on kõrge glükeemilise indeksiga ehk tõstab kiiresti vere glükoosisisaldust. MESI Geoloogide andmeil elasid mesilased maal juba miljoneid aastaid tagasi. Mesilane kodustati arvatavasti VIII aastatuhandel e.m.a. Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesele põhitoidus. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Kondiitritoodetesse lisatakse mett magusa maitse ja aromaatsuse saavutamiseks. Sageli tehakse meepräänikuid, torte, kooke, keeksi, saia jm
2.1. Üksküürkaamel ehk dromedar 5 2.2. Kaksküürkaamel ehk baktrian 6 3. TOITUMINE 6 4. METSIKUD JA KODUSTATUD KAAMELID 7 5. KASUTUSALAD 7 6. KAAMELID TALLINNA LOOMAAIAS 8 7. KLOONIMINE 8 8. KOKKUVÕTE 9 9. KASUTATUD KIRJANDUS 10 SISSEJUHATUS Kaamel (Camelus) on sõraliste seltsi kuuluv perekond kõrbeloomi. Ta kodustati umbes 2000 aastat tagasi. Kaamel elab 30-40 aastaseks, suguküpseks saab 3-5 aastaselt. Isased kaamelid peavad jooksuajal julmi taplusi. Emasloom on 12,5-14,5 kuud tiine, korraga sünnib üks poeg. Poegimiste vahe on 2 aastat (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4. Köide, lk.184-185 Tallinn 1989, Kirjastus ,,Valgus"). Ta on Aafrika, Lähis-Ida ja teiste Aasia maade kõrbeelanike jaoks väga tähtis loom. Kõige rohkem on neid Gobi kõrbes
Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik, sobib hästi aia- ja talutiikidesse. Kalad on soojalembelised. Eluks sobivad seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Elavad ka kiirevoolulised veekogudes ja mõõduka soolsusega rannikumeres. Temperatuur talub 0-35 kraadi, paljunemisekssobib üle 20 kraadine kuumus. Vajab hapnikku. Tiikides kasvatatav karpkala kodustati euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopas ja Kaug-idas alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud: peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe geeni S ja N muutlikkusest põhjustatud genotüüp. KOI on jaapanis aretatud värviline ilukarpkala. SASAAN ehk ulukkarpkala. 12. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul. Kalakasvatuseks rajatud tiigid on loodusliku põhja ja mullast tammidega veest tühjendatavad
Peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad vähe, rohumaid pole peaaegu üldse. Kasvatatakse õlipalmi, kautsuki-, kohvi- ja kakaopuud. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. · Mägedes: Peruu Andides kartul, mais, laamad. Nepalis jakid. Toodang omatarbeline. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID JA NENDE LEVIK Agraarajastu põllumajandus · Minevikus korilus, küttimine, kalapüük. Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias. · 10 000 aastat tagasi kodustati loomi, hariti põldu. · Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas. · Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik) praegugi levinud arengumaades. Industriaalajastu põllumajandus · Reformide käigus jagati mõisamaa talupoegadele, tekkisid iseseisvad segatalud. Talunik
traditsiooniline tootmisviis tähendab, et kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Asju tehakse sellepärast nii, et neid on juba aastasadu, kui mitte aastatuhandeid niimoodi tehtud. Traditsioonilisi tootmisviise rakendarakse elatusmajanduse puhul. Varaaegne tootmisviis tekkis u 6000-10000 aastat tagasi, kui maaharimise areng võimaldas järjest suuremal arvul inimestel jääda paikseks ja see lõiomakorda eeldused varaste tsivilisatsioonide tekkeks, lisaks kodustati ka loomi ja arenes kaubavahetus.Korilus on marjade, puuviljade, seente, seemnete, juurte mugulate, ka pisiloomade putukate jms loodusandide korjamine toiduks. On inimkonna vanim elatusviis.Hilisaegne tootmisviiskujunes välja taimede ja loomakasvatuse ühendamisel. See annab põlluharija kasutusse tööloomade jõu ning sõnniku mulla väetamiseks ja saab alepõllumajanduselt üle minna põlispõllumajandusele
Peale Pärsia kuninga vallutamist, pääsesid juudid oma maale tagasi. Usk. Vana Testament - sajandite vältel järkjärgult kokkuseatud tekstide kogum, mis on peamiseks allikaks iisraellaste ajalugu, usku, kombeid ja seadusi puudutavates küsimustes. Üks jumal- Jahve. Ei kujude, piltide austamisele. 1250 eKr 10 käsku Siinai mäel- Moosese seadus. Messias- Taaveti soost valitseja. India. 2300 eKr.võimalik et kodustati elevant. Tööriistad vasest ja pronksist. U 1700 jäeti linnad maha, seda põhjustasid üleujutused. Aarialased (hindude esivanemad) tungisid sisse. Elasid külades. Jagunesid hõimudeks- juhid sõjapealikud e radzkad. Kastikord: sünnijärgi 4 seisust: preestrid, sõjamehed, talupojad,käsitöölised ja kaupmehed; teenijad. Puutumatud (mitte aarialased) jäeti kastist välja, neile anti kõige mustemad tööd. Kastid omavahel kohti ei vaheta
loodud tingimustega ning seetõttu harilikult ei sigi.kodustatud loomad on inimese poolt tehtud uute tingimustega kohanenud loomad,kes jäävad hätta ilma inimeseta. Nad sigivad inimeste juures ning annavad erinevat toodangut,olenevalt siis arenemise eesmärgist.Kodustamise aeg ja kohad-kodustamine algas üldse 12000-10000e.m.a.esmalt koer,lammas ja kits kodust. U. 9000ema.siis siga,koduveised,kõige hiljem hobune. Loomad kodustati kõige vanemates piirkondades:Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia.Indias ja Hiinas seebu,siga,kana,veisgaur,hobune,eesel.Kesk-ja Lõuna Am. Laama,merisiga,muskuspart,alpaka,kalkun.Veise-ja lamba ulukeellased ning sugulased-veiste perekond:veised,jakid,piisonid,kaguaasia veised.Lambad- ulukeellased jagunevad kahte tüüpi-mufloonilaadsed ja agalilaadsed.euroopas elab esimene. Arkari ja Arhaari on
liikidel. Öise eluviisiga, haruldane hävimisohus ja kaitse all. 5)Tüügassiga-nime saanud ninamikul kasvavate tüügaste järgi. Savannides, hõredad metsad. Tegutsevad päeval. Söövad rohtu ja laskuvad selleks põlvedele. 6)Laanesiga-kõige kogukam sigalane. Toitub rohust. 7)Hirvsiga-Nahk kortsuline ja nii hõredalt karvadega kaetud, et oleks nagu paljas. Küttimine ja raie on viinud selle liigi arvukuse vähenemiseni, on võetud kaitse alla. Kodustamine: Siga kodustati esimest korda ligikaudu 10 000 a. tagasi Ida-Türgis ja samal ajal ka Hiinas. Inimesed kodustasid erinevatel maadel loomad iseseisvalt. Seda näitab ka erinevate piirkondade kodusigade seost sama piirkonnda metssigadega. KÕIK EUROOPA KODUSEAD PÄRINEVAD EUROOPA METSSEAST!! Sigade sugukondade lahknemine toimus umbes 500 000 aastat tagasi. 1950.aastatel algas intensiivne lihasigade aretusperiood. Sigade kujunemine metsseast koduseani: Metsseal suur esiosa ja langev tagaosa. Esiosa ajapikku
üldse. Kasvatatakse õlipalmi, kautsuki-, kohvi- ja kakaopuud. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. · Mägedes: Peruu Andides kartul, mais, laamad. Nepalis jakid. Toodang omatarbeline. · · PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID JA NENDE LEVIK · · Agraarajastu põllumajandus · Minevikus korilus, küttimine, kalapüük. Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias. · 10 000 aastat tagasi kodustati loomi, hariti põldu. · 8 Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas. · Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik) praegugi levinud arengumaades. · · Industriaalajastu põllumajandus ·
Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustati 6-2 aastatuhat e.m.a. Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia. Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. P-Aafrika ja Sahara kõrb. Veiste ulukeellased:Tarvas ehk ürgveis, Jakk,Kaugaasia veised (Banteng ja Gaur),Piisonid (euroopa ja ameerika), aasia pühvild ja aafrikapühvlid. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (ees...
· Gepard -----------------------------------------------------------------------------------------9 Kasutatud kirjandus ----------------------------------------------------------------------------------10 Sissejuhatus Kaslased ehk felidae on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Arvatakse, et kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslane on kodukass, kes kodustati umbes 10 000 aastat tagasi, aga kaslaste hulka kuuluvad ka lõvid, tiigrid, leopardid, jaaguarid, gepardid ja puumad. Kaslasi jaotatakse suurteks ja väikesteks kaslasteks. Suured kaslased on näiteks lõvid, tiigrid ja leopardid. Väiksed kaslased on kodu- või metskassid. Eestis elavad liigid on ilvesed ja kodukassid. Kaslaste hulka kuuluvad 41 tänapäeval elavat liiki. Kaslasi tuntakse oma eriti kiirete reflekside, teravate meelte ja väga hästi arenenud hammaste pärast
neoliitiline revolutsioon, tööjaotus; pronksiaeg ader, mehe tähtsus, tööjaotus, kihistumine; rauaaeg). Vastavalt tööriistade materjalile jaotatakse muinasaeg kolme ajajärku: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Kiviaeg kestis kõige kauem ja selle vältel kujunes välja inimene. Kiviaeg on jaotatud neljaks: vanem kiviaeg, kus levis inimasustus Euroopasse, Aasiasse, Ameerikasse ja Austraaliasse. Keskmine kiviaeg, kus võeti kasutusele vibu ja nool ning kodustati koer. Oli anastav majandus ehk põhilised tegevusalad olid korilus, kalastamine ja küttimine - see tingis inimeste rändamise. Noorem kiviaeg, kus mindi üle anastavalt majanduselt viljelevale majandusele neoliitiline revolutsioon. Vanim põlluharimisviis oli kõplapõllundus. Inimesed hakkasid paikseks jääma ja ei rännanud rohkem. Eluiga hakkas pikenema ja laste suremus vähenes, sest toitu oli rohkem.
1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustamine toimus enamasti ürgkondlikul ajal.On tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja majandus-sotsiaalsete tingimustega. Veisi kodustati umbes 6-2 aastat e.m.a.Kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. Veiste ulukeellased. Koduveiste ullukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast.Viimased tarvad surid välja 17. Sajandil.Jakk on lähedane veistele ja anab hübridseerimisel järglasi.Ulujakk on levinud Tiibetis mäestikus. Kaguaasia veiste perekonnal on kak ulukvormi-banteng ja gaur.Piisonite alamperekonnas on ka kaks ulukliiki-euroopa piison ja ameerika piison. 3
Seetõttu võis pigem olla tegemist taltsutatud kui kodustatud kassiga. Inimeste ja kasside kooselu sai tõeliselt alguse koos põlluharimisega: viljaaidad meelitasid ligi hiiri ja rotte, need omakorda kasse, kes olid nende looduslikud vaenlased. (Kass, 2016) Carlos Driscoll tegi 979 kassi kasutades uurimuse, mis lubab järeldada, et kasside kodustamine sai tõenäoliselt alguse Viljaka Poolkuu piirkonnast. Sealjuures kodustati aafrika metskass viiel korral ajavahemikus 8000–6000 eKr. Hiirte ja rottide püüdjana on inimesed peale kodukassi pidanud ka teisi kaslasi – taltsutatud aafrika metskasse ja jaguarundisid. (Bulman, 2008) Vana-Egiptuses palsameeriti kasse kui pühi loomi samamoodi nagu inimesi. Egiptlaste kaudu õppisid kasse tundma kreeklased. Vana-Kreekas peeti kasse luksusloomadena, sest hiiri püüdsid seal nirgid. Vana-Roomas sai kassipidamine üldiseks keisririigi ajastul
Asustuste levik erineva kliimaga piirkondades tõi kaasa spetsialiseerumise. Mitmes piirkonnas arenes kalastus ja mereloomade küttimine. Teisal pühenduti suurulukite küttimisele. Paljudes kohtades oli lisaks elatusallikaks korilus- kõige söödava korjamine. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev sugukond. Tööjaotus käis soo ja vanuse järgi. 2.3 Vijelusmajanduse algus ja tsivilisatsiooni sünd. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus. Põlluharimine algas ja esimsed karioomad kodustati 9. Aastatuhandel eKr Lähis-Idas ehk nn. Vijaka poolkuu alal. Metsarikkamates piirkondades levis eelkõige alepõllunduss mets raiuti, põletati ja tuhk jäi väetiseks. Peamine maaharimisriist oli oli pikka aega kõikja kõblas. Karjakasvatus võis alata siis, kui õpiti suunama metsikute karjade juhtloomi. Varaseimad põlluharijate asulad. Põlluharimine võimaldas toita enam inimesi ja rahvaarsv kasvas. Põlluharimine tingis paikse eluviisi. Tekkisid suured asulad. Levisid kivi
lihvida kivi, · Tööriistu korralikumalt lihvida ning valmistada puust, teritada; sarvedest ning luust · Valmistada savinõusid tööriistu, punuda · Valmistada ehteid, teha väikseid püüniseid. skulptuure (st kunst oli kujunenud) Kodustati koer. · Kangast kududa (alates hilisest kammkeraamikast) · Algeliselt põldu harida · Tekkinud oli religioon Töö-ja tarberiistad Kivikirved, Savinõud, kivikirves, Samad, erinevuseks
05.2012 hakatud laialdasemalt kasutama. Soovides saada optimaalseid tulemusi intensiivses toodangusüsteemis, on vajalik arendada pühvli tõuge kindlatel tootmissuundadel, mida ei ole kahjuks siiani veel tehtud. Kuigi pühvel on sobiv nii piima kui ka lihaloomaks, on aretus soiku jäänud põhiliselt tänu vähestele teadmistele nende söötmise-, aretuse-, taltsutamise- ja heaolutingimustest. Ajaloolised uurimised näitavad, et pühvel kodustati umbes 2 500a e.m.a Induse piirkonnas, ehk tänapäeva India ja Pakistani aladel. Umbes 600.a. tõid araabia kaupmehed vesipühvli Mesopotaamia aladelt Lähis-Itta - tänapäeva Süüria, Iisraeli ja Türgi aladele. Keskajal toodi loomad Euroopasse palverändurite ja ristirüütlite poolt. Pühvleid võib nüüd leida nii Itaaliast, Ungarist, Rumeeniast, mõnedest Balkanimadest, Kreekast ja Bulgaariast. Lisaks on kodustatud vesipühvel levinud ka Lõuna- Ameerikasse, Ühendriikidesse ja
Neoliitikumile ülemineku tunnused: Lihvitud kiviriistade valmistamine Keraamika kasutuselevõtt Üleminek viljelusmajandusele Viljelusmajanduse tekkepiirkonnad ja viljeluskultuurid Lähis-Ida: nisu ja oder Kagu-Aasia: riis Kesk-Aafrika: durra ja hirss Kesk- ja Lõuna-Ameerika: mais ja uba Hiina: hirss Lähis-Idas arenes viljelusmajandus u. 8500 e.m.a., mujal mõned aastatuhanded hiljem. Karjakasvatus sai senistel andmetel alguse Lähis-Idas, kus kodustati esimese koduloomana lambad umbes 8500 e.m.a. Mõnevõrra hiljem kodustati kitsed. Lammaste ja kitsede kodustamine võis alguse saada spetsialiseerunud jahist nendele loomaliikidele. Aja jooksul õpiti väga hästi tundma nende loomade käitumist ja karjade liikumisi. Teatud momendil hakati pidevalt karju valvama ja vaid valikuliselt jahti pidama. Ajapikku loomad harjusid inimestega ja sellisest lihtsast karja hoidmisest kujunes karjatamine. See aga tähendaski loomade kodustamist.
poolkõrbetes. Kuumuse talumiseks on neil soomuseline kehakate, varjevärvus ja väike veevajadus. Paljud neist liiguvad kiiresti või kaevuvad ohu korral kärmesti liiva sisse. Eluviisilt on enamik uru- või ööloomad. Osad teevad kuumuse kaitseks koguni ka suveuinakut. Samuti on kõrbes palju roomajaid, kellest kõige ohtlikumateks on kobra, gürsa ja eefa. Tuntuim kõrbeloom on Euraasias ja Põhja- Aafrikas elav kaamel. Mõhnjalaliste hulka kuuluv kaamel kodustati umbes 2000 aastat tagasi. Kaamelid on kuni 2 meetri kõrgused ja kaaluvad kuni 800 kg, neil on üks või kaks varurasva sisaldavat küüru. Aafrikas ja Ees-Aasias elab üksküürkaamel ehk dromedar, Kesk-Aasias ning hiinas kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel suudab ühe nädala jooksul joomata olla. Ta jaksab kanda kuni 700 kg raskust koormat. Kaameli tavaline päevateekond koos ratsanikuga on 100 km. Kaamelilt saadakse villa, nahka, liha ja piima.
Tartu Gümnaasium 10.a klass Kaslased Referaat Aine: Juhendaja: Tartu 2010 Üldiselt kaslastest Kaslased on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Esimesed kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka. Veel on suured kaslased tiiger, lumeleopard, jaaguar jt. Need kaslased möirgavad. Väikesed kassid on näiteks kodukassid. Nemad nurruvad möirgamise asemel. Eestis elavad liigid on ilves ja kodukass.
Ta on keskmise suurusega antiloop (õlakõrgus umbes 1 m), kes saab varju pugeda ka väikeste sagsis puude alla ning vajab suhteliselt vähe toitu. Uute karjamaade otsinguil suudab orüks läbida tohutuid vahemaid, ka kraabib ta toiduks mullast välja taimede mugulaid ja juuri. Ta tuleb toime joogiveeta, rahuldudes taimedele langenud kastega. Liigse küttimise tagajärjel kadus ta loodusest 1979. aastal, kuid hiljem on teda õnnestunud taas sisse tuua Araabia poolsaarele. DROMEDAR kodustati Araabias 4000 aasta eest ning viidi sealt Põhja Aafrikasse, Indiasse, Pakistani ja hiljem ka Austraaliasse. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Nad saavad sulgeda ka ninasõõrmeid, et vältida liiva sattumist hingamisteedesse. Dromedarid taluvad kuni kuuekraadiseid kehatemperatuuri kõikumisi ning võivad kaotada kuni kolmandiku kehas sisalduvast veest, mis inimesele oleks saatuslik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
