KALJUKOTKAS – EESTI RABADE MAJESTEET Kotkastest üldiselt Kotkad on röövlinnud, kellest Eestis elab 6 liiki: merikotkas (Haliaeetus albicilla) kaljukotkas (Aquila chrysaëtos) kalakotkas (Pandion haliaetus) suur-konnakotkas (Aquila clanga) väike-konnakotkas (Aquila pomarina) madukotkas (Circaetus gallicus). Eestis nimetatakse kotkaks paljusid liike, kes tegelikult ei ole lähisugulased. Sama perekonna alla kuuluvad siin vaid kaljukotkas ja konnakotkad. Kotka nimetus tuleb ilmselt vanemast soome keelest, kus „kotkas” tähendab kõverdunud naela otsa ja viitab nokakujule. Kaljukotkas Kodupaik. Kaljukotka nägemine looduses on õnnelik juhus – ta on tuntud rahuarmastaja ja hoiab inimasulatest eemale. Eestis elavad kaljukotkad esindavad unikaalset asurkonda, pesitsedes siin kaljude ja mägede asemel üksikutel soosaartel ja rabaservadel kasvavatel toekamatel puudel. Kaljukotka lemmikpuu on kahtlemata mänd, k...
Punahirv (Cervus elaphus) on looduses laialt levinud hirve liik. Teda leidub enamjaolt kõikjal põhjapoolkeral (kaasa arvatud Eestis). Punahirve on ka viidud teistesse riikidesse näiteks Austraaliasse ja Argentiinasse. Punahirvedest on Eestis enim levinud Euroopa punahirv. Meie kodumaa aladel on punahirv vähese arvukusega, külmadel talvedel võib ta ka kohati puududa. Sageli on teda asustatud Abrukale, Hiiumaale ja Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse asunud ka Lätist. Praegu on punahirve Eestis just Eesti läänesaartel. Punahirv on suuruselt põdra järel teine hirvlane. Punahirve värvus suvel ja talvel on erinev, suvel on ta punakaspruun ning talve poole muutub ta hallikaspruuniks. Nagu punahirve värvus on ka ta toit suvel ja talvel mõneti teistsugune. Suvel toitub see hirvlane rohttaimedest, talvel aga puude-põõsaste koortest ja võrsetest. Välimus Punahirvedel pole ...
Näiteks, kui ta oli kohvikus söömas ja ligi astus mees, ütles ta , et talle meeldiks kui mees teda suudleks.See viitab sellele ,et peategelaseks on naine ja ka riietuse järgi arvaks ,et tegu on naisega. Talle meeldiks, kui saaks kanda leekivpunast parukat,ninal tillukesed ümmargused kuldraamiga prillid,püksid sametist ja nimetissõrme küüs lakitud. Siiski mõttemaailm kuulub mehele. Peategelasele ei meeldinud idaeurooplased, ning halvustas neid. Tema jutu järgi on kodupaik vaene ja külm, aga läänes on päikseline ja rikkalik. Peategelane räägib, et ei taha sarnaneda nende idaeurooplasega, kes on endale selga kallid riided ostnud ja jalutavad nendega ringi nagu seitsmendas taevas.Peategelase arvates ei oska nad neid riideid kanda ja miski reedaks neid.Tal oli olnud ka väga õudne lapsepõlv.Elas vanaemaga ning kodus oli karm kord. Peategelane oli ka väga pahatahtlik. Ta ütles tihti, kuidas ta tahaks Franzi
EGEUSE e. KREETA-MÜKEENE KUNST Egeuse meri oli sobiv koht laevaliikluseks, isegi kui laevad olid veel täiesti algelised. III aastatuhande lõpus e.Kr. oli seal kohati välja kujunenud mereline kõrgkultuur. Tugeva keskvõimuga suurriiki ei tekkinud, kogukonnad jäid iseseisvaks. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peloponnesose ps. Asultetes, millest tähtsaim oli Mükeene. Kreetal polnud karta välisvaenlasi, kuni nende laevastik oli tugev, seega nad oma linnu ei kindlustanud. Nenede usuelu kohta pole palju teada, ilmselt oli esikohal viljakusekultus. Toimunud oli ühiskondlik kihistumine ja võimul kohaliku valitsejad, nähtavasti polnud nende võim nii suur, et neid jäädvustada portreekunstis. Kreeta ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Lossidel puudus loogiline põhiplaan, need koosnesid paljudest erineva suurusega ja eri tasapindadel asuvatest ruumidest, mis paiknesid ümber n...
Ma olen päris noor ja võibolla paljud inimesed arvad et, mul on veel vara mõelda vanuri eale. Paljud võivad arvata et mul pole piisavalt kogemusi ja mälestusi ,mida mäletada. Nad eksivad sest, vahel, kui ma olen üksi ,siis ma sulen silmad ja mõtlen et, elus on hetki, mida me sooviksime mäletada pensionipõlves isegi, siis kui aastaid mul vaid kaheksateistkümmend. Kõige rohkem soovin ma mäletada positiivesid asju, aga peab meeles pidada ka oma vigu, mida ma olen teinud oma praeguse elujooksul. Õeldakse küll Loll õpib ainult oma vigadest, tark seevastu ka teiste omadest. Kuid ma usun et, oma vigadest õppimine on kõige tõhusam ja sellepärast soovin mällu talletada oma vead, et ma enam nende otsa ei koperdaks seitsmekümme aasta pärast. Minu meelest on vahva meenutada rumalaid tegusid ja läbi kukkumisi ,kui oled palju vanem ja targem. Siis tunduvad need totrad ja naljakad ja ma kindlasti naeran nende üle , mis praegu tunduvad piinlikud. Kõig...
tuulevaiksel hetkel. Äkitselt see siledus kadus ja lumele tekkisid jäljed, jäljed jalanõudest, mis katsid hiliste rändajate jalgu. Need rändajad uitasid täistuisanud teekatet mööda kuhugi kauguste poole. Need olid mees ja vanem naine. Nende siht tundus olevat kindel ja nagu juba ammu paika pandud. See väljendus ka nende vestluses. ,,Seal see asubki!" sõnas vaikselt vanem naine läbi tuulekahina. ,,Pole kahtluski, et see on meie kodupaik, kus vanaema veel kunagi oma tuhmides roosakates sussides toimetas köögis ja valmistas meile hommikuti pannkooke. Pannkoogid, mille lõhna peale oleks üles tõusnud ka kõige sügavamas unes magaja," meenutas mees, ,,ja alatasa ma mõtlesin kuidas ma küll kunagi siit peaksin lahkuma ja jätma kogu selle paiga koos kõikide lõhnade ja mälestustega." Naine vaatas pinksalt kaugustesse ja lausus siis: ,,Lepatriinud. Lepatriinud minu toa seintel tundusid mulle kui päris
· Hakkame, mehed, minema! · Pane aken kinni, Vello! Ütte esiletõstmiseks võib kasutada ka mõttekriipse, näiteks: · Kus sa olid sa häbematu jõmpsikas, keda kõik taga otsivad? Üte võidakse kirjalikus tekstis vormistada ka nagu eraldi lause. Sel juhul pannakse ütte järele hüüumärk. Ütte ehitus Ütet vormistab nimisõnafraas. See tähistab harilikult inimest (Palun astu edasi, vanaisa!), harvemini loomi või eluta objekte (Oled mulle kallis, kodupaik!). OTSEKÕNE Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne:
nagu ausa mehe viis. ON HÄDAOHUS ISAMAA Karl Eduard Sööt On hädaohus isamaa, kes tahaks siis küll viibida! Siis üles nagu ainus mees, et murda tõkked, mis on ees! Sest rahval siis veel teha jääb, et vaenlasele vastu läeb; me malev, kangelaste parv, kui äike tõuseb - hüüab sarv! KUS ON MU ISAMAA? Jaan Bergmann Kus on mu kallis kodupaik, mu armas, ilus isamaa? Kus elu vaba on ja vaik, au rahu kaisus rõõmuga? Kus on ta asul taeva all? Kas kaugel? Lausa ligidal? Mu Eesti rind, jah Eesti pind, see on mu hella emarind! Kas on mu kallis kodumaa, kus elab usk ja armastus? Kus lootus lehvib lõpmata, kas sääl on ema ustavus? Kas on ta lääne luhtadel, või kõrgustiku kohtadel? Mu Eesti pind, jah Eesti pind, see on mu hella emarind! ILUS ISAMAALE ANDA
pool. Abielus otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel. Tavaline oli, et 3040aa. Mees võttis naiseks vaevalt murdeeast välja kasvanud tüdruku. Mehe elu oli peamiselt väljaspool kodu: nõukogus, rahvakoosolekul, spordiväljakul jne. Naine püsis kodus ja korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Lahutamine oli lubatud ja mees võis suhteid luua ka väljaspool abielu. Tavaline oli ka homoseksuaalne armastus(täiskasvanud mees + noormees). 5.Kreeka religioon. Palju jumalaid. Jumalate kodupaik oli Olümpose mägi, kuid nad võisid vabalt liikuda kuhu tahtsid. Kreeka arusaama järgi sündisid inimesed maast või jumalad voolisid nad mullast/veest. Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Iga tempel oli rajatud kindlale jumalale. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas seega ka jumala asupaika. Pühamutes töötasid ka preestrid ja preestrinnad, nad ei moodustanud omaette seisust, vaid ealasid kodanike tavapärast elu.
Järeltulevad põlved arvasid, et nii võimsaid müüre ei ehitanud inimesed vaid ühesilmsed hiiglased kükloobid. ,,kükloopilised müürid" Lossidel · puudus siseõu. · suurem ja kesksem pearuum megaron (meeste ruum). Megaroni põhiplaan oli hiljem eeskujuks kreeka templitele · peasaali jõudmiseks läbiti mitmeid ruume ja väravehitisi e propüleed. Tähtsamad keskused: Mükeene ja Tiryns Mükeene ...oli Homerose eepose Iilias kangelase Agamemnoni kodupaik. ...linnusemüüris olev lõvivärav on üks väheseid säilinud näiteid mükeenelaste skulptuurist. ... ümbrusest on leitud maa-aluseid kuppelhaudu, näit. nn Arteuse varakamber. Suuremad tugedeta ruumid enne Panteoni. ... kujutav kunst oli üldjoontes sarnane Kreeta kunstiga, aga rangem ja agresiivsem. ... tarbekunst oli kõrgel tasemel: kullasepatöö ja keraamika. Relvad olid kaetud kauni ornamentikaga. Kuldplekist maskid
talle meeldiks kui mees teda suudleks. See viitab sellele ,et peategelaseks on naine ja ka riietuse järgi arvaks ,et tegu on naisega. Talle meeldiks, kui saaks kanda leekivpunast parukat,ninal tillukesed ümmargused kuldraamiga prillid, püksid sametist ja nimetissõrme küüs lakitud. Siiski mõttemaailm kuulub mehele. Peategelasele ei meeldinud idaeurooplased, ning halvustas neid. Tema jutu järgi on kodupaik vaene ja külm, aga läänes on päikseline ja rikkalik. Peategelane räägib, et ei taha sarnaneda nende idaeurooplasega, kes on endale selga kallid riided ostnud ja jalutavad nendega ringi nagu seitsmendas taevas.Peategelase arvates ei oska nad neid riideid kanda ja miski reedaks neid.Tal oli olnud ka väga õudne lapsepõlv. Elas vanaemaga ning kodus oli karm kord. Peategelane oli ka väga pahatahtlik. Ta ütles tihti, kuidas ta
armastasid teineteist väga ja olid alati koos. Nad tõsteti taevasse Kaksikute tähtkujuks. Selle heledaimad tähed Kastor ja Polluks on nende järgi nimetatud. Sileenid olid osalt inimesed, osalt hobused. Nad kõndisid kahel jalal, mitte neljal. Lugusid neist pole säilinud, kuid tihti võib näha neid kreeka vaasidel. Saatüürid olid nagu Paangi sokkinimene ja elasid tema kombel metsikus looduses. Aiolos oli tuulte kuningas. Ta elas samuti maa peal. Aioolia saar oli tema kodupaik. Täpsemalt öeldes oli ta siiski vaid tuulte regent, jumalate poolt määratud asevalitseja. Neli tähtsamat tuult olid põhjatuul, läänetuul, lõunatuul ja idatuul. Mainime veel olendeid, kes polnud inimesed, ega jumalas, kuid elutsesid maa peal. Kentaurid olid pooleldi inimesed, pooleldi hobused. Enamasti olid nad metsikud olevused, rohkem siiski loomad, kui inimesed. Siiski oli üks neist, Cheiron, tuntud kõikjal oma headuse ja arukuse poolest.
Arvukus 1997. aasta loendusandmete phjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. Elupaik ja -viis Elupaigana vldib lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed kttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti vib rohkem kohata vsastikes ja rabades. Talvel on hundid seoses toiduhankimisega karjalise ja hulkuva eluviisiga, suvel aga elatakse paariti ning pesa rajatakse veekogu rde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse pesa ise. Hundi kodu ja kodupaik ei saa olla midagi vga selgelt piiritletavat, kuid tal on vgagi kindlad nudlused elupaigale. Hunt vajab varjevimalusi, mida saavad pakkuda Eestis vaid raba servaala siirdemetsad ja suuremad metsamassiivid: seal leidub pidevalt ka sobivat toitu. Toiduks on neil metskitsed, metssead, pdrad, valgejnesed jt. Samuti sobivad sooservad kige paremini hundikutsikate ilmaletulekuks, sest vesi peab olema lhedal: kohe, kui nad hakkavad sma liha, on neil vaja juua. Vikesi kutsikaid kaugete
muljetavaldavad. Neile jääb juurde inimlik käepuudutus ja soojus. Nii nagu läks Gailiti Ekke Moor laia maailma oma sinilindu ja kohta otsima, nii tuleb ka meil gümnaasiumi lõppedes minna suurematesse linnadesse , et edasi õppides viia ellu oma unistused. Hea , kui leiaksime Ekke Moori moel lõpuks Eestis oma koha, kus tunneksime ennast õnnelikena, rõõmsatena, rahulikena ja kindlatena.Eestastele kui väikerahvale jäävad ikka oluliseks tema kodupaik ja juured. Kahjuks näitas aastatetagune uuring, et peaaegu pooled kooliõpilased eelistaksid elada kusagil mijal. Vanemaks saades muutuvad inimesed ja nende suhtumine ellu. On aga asju, mis jäävad oluliseks kogu elu.Sageli oleme me pimestatud suurtest võimalustest ja ei näe, mis jääb selle valguse varju. Hea, kui on olemas tingimused soovide õiglaseks täitumiseks. Õnne üks alus on oma võimaluste õigesti hindamine ja põhjendatud ootused. Noor inimene ei peaks mõtlema
Kasvukoht Kadakad esinevad põõsarindes või alumises puurindes. Leidub paljudes kooslustes, vaid salu-, laane-, lammimetsas, madal- ja siirdesoos võib teda harva kohata. Kasvab kuivast liivasest kuni soostunud turbapinnaseni, nii varjulistes männi- ja kuusemetsades kui ka lagedatel loopealsetel. Eelistab siiski parajalt niisket, kerget ja värsket liivapinnast. Hea külmataluvusega, kuigi tundlik külmade tuulte suhtes. Koht ökosüsteemis Kadakas on tänuväärne kodupaik ka paljudele lindudele, kel suur osa toidust kadakamarjadest koosneb.Puude tihe võra hea koht pesa rajamiseks. Kadakad eritavad mikroobe hävitavaid aineid - fütontsiide. Juured on ümbritsetud seeneniidistikuga. Okastel areneb roosteseen, mis on kahjulik roosõielistele. Kahjureid on sel sitkel puul vähe. Kaitse Kadakas ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Metsaseaduse kohaselt pole kadakas puu ja tema raiele piiranguid ei seata. Eriti
Ta kõneleb füüsiliselt elusa, kuid sõjas vaimselt tapetud põlvkonna nimel, surnute nimel, kes jäid maha Venemaa metsadesse ja Prantsusmaa väljadele. Ainult üks kord, romaani lõpus, kasutab autor kolmandat isikut, nentides peategelase surma: "Ta langes oktoobris 1918..." Sõda on lõhestanud inimese elu ja see peegeldub kogu romaani ülesehituses. Kontraste leiame nii sisust kui ka keelelisest küljest. Nii on vastandatud elu ja rahu surma ning sõjaga, minevik olevikuga, kodupaik rindejoonega, tulevikuunistused lootusetusega jne. Ka üksikute tegelaste kujutamisel leiame kontraste: head ja halvad, võitjad ja kaotajad, noored ja vanemad inimesed. Kuni teose lõpuni kirjeldab Bäumer isiklikke elamusi, tähelepanekuid ja tundmusi. Selline kujutamisviis on muidugi subjektiivne, aga just niisuguse jutustamistehnikaga on Remarque suutnus luua kogupildi, mis avaldab sügavat muljet ning väärib sõjaeepose nime. Romaani üksikute episoodide meeleolu vaheldub kiiresti
oma legendides, kus räägitakse Kreeta kuningast Minosest. Minose järgi on unstiajaloolased nimetanud Kreeta saare kunsti ka minoiliseks kunstiks. · Peloponnesose poolsaare ehitusmäletistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. · Tirynsi linnust ümbritseb võimas , suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Selle siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal. · Agamemnoni kodupaik oli Mükeene linn. · Mükeene Lõvivärav koosneb kolmest suurest kivimürakast ja nendele toetuvast kiviplaadist. · Mükeene ümbrusest on leitud ka kuppelhaudu. · Mükeene kujutav kunst jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel oli sealne tarbekunst. Megraon pikerkune saal Tarbekunst nt kullasepatöö ja keraamika Vanakreeka kunst 1. Vana ajastu -600eKr 2. Arhailine e. Vana aeg 600-480 eKr 3. Klassikaline e
Värvidest võiks Skorpion end ümbritseda tume- ja kastanpunasega, aktsendiks sähvimas türkiis. Koduselt tunneb ta end ka tumesinises keskkonnas. Tema märk on küll vesi, kuid metallidest kõlksub ta kokku terase ja rauaga. Kui reisiplaanide tegemiseks läheb, et kodumaja ja -aia kujundamisel inspiratsiooni ammutada, tasuks sihiks võtta Maroko, Lõuna-Aafrika Vabariik, Süüria, Korea, Uruguay, lähematest riikidest trollide kodupaik Norra. Ambur ei põlga ära vana head nelki Aastaid põlatud nelki võib Amburile vabalt kinkida. Tema ei näe selles lilles midagi põlastusväärset. Veel peaksid talle meeldima võilill, elulõng, pojeng, murakas, salvei, kõikvõimalikud samblad ja harilik luga. Puudest sobivad Amburile kask, pärn, tamm, saar ja hobukastan, eksootilisemast floorast mooruspuu. Idüllilisim vaade, mis Amburi koduaknast avaneks, oleks koppel täis ringikappavaid hobuseid. Ent ei
tehnika, siis Kreetal kaeti nõu tumeda läikiva värviga (must, pruun, punane, violetne) ja sellele maaliti valge värviga mustrid tehnika õitseng keskminoilisel ajal..Valgele lisandusid teised värvid punane, tumekollane. Mustrid olid algselt sirgjoonelised, siis muutusid elavamaks ja mitmekesisemaks. Ornamendid: kolmnurgad, kurvid, spiraalid, meander, lained, soonmuster, telliskivimotiiv. MÜKEENE Mükeene linn Homerose eepose "Ilias " kangelase Agamemnoni kodupaik, tähtsaim egeuse kultuuri keskus mandril.Arheoloogid on kindlaks teinud,et sealsel alal on olnud 9 linna, mille õitsengud vaheldusid III-II a.t.jooksul e.m.a..Homerose eeposes mainitud Trooja on järjekorras kuues (E.H. Gomrich,1997). Kultuuri elukorraldus sõjakas. Arenenud aga ka ülemere kaubanduslikud suhted Süüria, Egiptus, Sitsiilia. Leitud omapäraseid maa-aluseid kaevushaudu, kuppelhaudu (sarnasus idamaade haudehitistega)
Iason Kuningas Aisoni poeg. Ikaros Daidalose poeg. Hukkus merre upuudes, kui ta isaga koos üritas ehitatud tiibadega Kreeta saarelt pääseda. Io - jõejumal Inachose tütar. Zeus armus temasse, kuid pidi ta Hera eest peitmiseks ta mullikaks muutma. Naine sai lõpuks põgenema ning jõudis Punutusessegi , kus Zeus andis talle inimese kuju tagasi ning seal sünnitas ta ka neile poja Epaphose. Ithaka - on saar Joonia saarestikus. Asub Kefallinía saare lähedal, sellest idas. Odysseuse kodupaik. Kalypso - merenümf, Atlase tütar, kes elas Ogygia saarel. Seitse aastat veetis sellel saarel Odysseus. Kalypso sünnitas talle kaks poega, kaksikud Nausinoosi ja Nausithoosi. Kassiopeia - Kassiopeia oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Pärast surma tõsteti ta tähena taevasse. Kentaurid hobuinimesed. Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Kirke - Kirke oli päiksejumal Heliose tütar. Sellist nime kandis Aiaie saarel elanud noor ja kaunis nõid
-20. saj vahetusel. Seda ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest ringmüür. Luksuslike siseruumide paigutus oli korrapärasem, kui Kreetal. Kui Kreeta lossides polnud ühtki teistest oluliselt suuremat ja kesksemat pearuumi, siis Tirynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali (megaron). Selle põhiplaan (ristkülik + eesruumid kitsamatel külgedel) on eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanidele. Tirynsi lähedal asuv Mükeene linn oli „Iliase” kangelase Agamemnoni kodupaik. Mükeene linnamüür oli samasugustest kivipankadest nagu Tirynsi linnus. „Kükloopide müürid” – hiiglaste ehitatud müürid. Maailma kuulus on Mükeene Lõviväravad, mis koosneb ainult 3 suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast 3 nurksest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef 2 samba najale nõjatuva elukaga. Mükeene ümbrusest on leitud ka maaaluseid kuppelhaudu. Mükeene kujutav kunst ei olnud nii omapärane, kui arhitektuur, vaid jäi põhijoontes
kunstnik 1883. aasta lõpus kolleegist sõbra Renoiriga Itaaliasse reisida. 1.10 Monet Givernys 1883. aasta kevadel asus Monet otsima uut kodu, kuhu ta võiks elama asuda koos Alice'i ja nende kaheksalapselise segaperega. Ta leidis vana talumaja Põhja-Prantsusmaal, Epte'i ja 8 Seine'i jõe ühinemis kohal. Küla nimi oli Giverny ja sellest sai Monet'le rohkem kui 40 aastaks armastatud kodupaik.(Mason 1997, 20) Kui Monet asus Givernysse elama, hõlmas tema looming rohkem, kui 800 maali, mille seas oli palju aiapilte ja lillevaikelusid. Kuid nüüd olid leidnud ta koha, kus võis kõikke oma kujutluse järgi ümber kujundada. Selle 40 aasta jooksul suutsid Alice ja Claude vähehaaval taastada koduse idülli, millest oli suur kasu Monet'le endale. Perekond oli jällegi tähtsal kohal. Nende aastate lõpul paranesid tema elutingimused tugevalt
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................................ 1 ELULUGU.............................................................................................................................................................. 2 LOOMING ............................................................................................................................................................. 7 MIDA MINA ARVAN LEMONTOVIST.................................................................................................................. 13 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................................................. 14 ELULUGU Lapsepõlv Mihhail Lermontov sündis 15. oktoobril 1814. aastal Moskvas. Luuletaja isa erukapten Juri Lermontov põlvnes sot...
Väga raske kodumaalt lahkuda, enne ka Ingi kaotus. Ka paguluses ilmuvad kogud kajastavad kohanemisraskusi ja igatsust kodumaa vastu. Viimased eluaastad on masendavad. Visnapuu ei suuda kohaneda ning on väga üksildane. Pärast surma tuhastatakse. Looming: Tema luule oli futuristlik ja ekspressionistlik. Marie Underi elu ja looming 1883-1980 Elu: Sündis Tallinnas, juured Hiiumaal - seal oli Underi esivanemate kodupaik. Isa oli kooliõpetaja. Under alustas kooliteed juba 4a. Hariduse sai saksa tütarlaste gümnaasiumist, see oli parim, mida tollel ajal võimalik oli. Esimesed luulekatsetused on seetõttu saksa keeles. Koolis olid au sees keeled ja kirjandus. Oskas vene, pr ja saksa keelt. Töötas ,,Teataja" toimetuses. Pärast abiellumist elab natuke aega Moskvas. Moskvast tulles intensiivne kirjanduslik tegevus, osales ka aktiivselt Eesti kirjanduselus
väljasuremist. Nõrk, kui kohaliku alampopulatsiooni arengudünaamika ei seostu ega ole mõjutatud regionaalse populatsiooni dünaamikaga ja taastumine võtab pärast väljasuremisi kaua aega. Ei eksisteeri, kui kujuneb endemism ehk piiratud levik. Ühendatuse määr biootiliste koosluste levikumustris sõltub perspektiividest, mida tahetakse saavutada. Samuti erinevate organismide võimetest liikuda ühest kohast teise ja motivatsioonist hüljata kodupaik. Ühendatuse säilitamine ja taastamine tähendab sageli loodusliku elupaiga eest hoolitsemist või selle laiendamist, mis peaks suurendama liigirikkust (Hilty et al., 2006). Ühendatuse puhul on väga oluline ruumiline, aga ka ajaline levikumuster, mille põhjal saab hinnata populatsiooni dünaamikat. Paljude rannikumere liikide puhul on täheldatud kõige enam vastsestaadiumis olevate isendite levimist (ing k larval dispersal), mistõttu
Kaksikud, kes käituvad ühte moodi. Võivad tülli minna, nt. siis kui mõlemad on meessoost. Üks võimalus, et loojapaar on erinev, üks on mõistlik, tõsine, teine vigurlik. Kividega surnuks viskamine - tavaline, et jumalat seostatakse kividega. 7. Müütiline ruum. Maastiku fenomenoloogia Tilley. Ilma kohtadeta ruumi polegi, tööstuslikku, ühtlast ruumi pole pärimuslikul maastikul olemas. Paigad, kus me alatasa käime, seotud isiklike mälestustega. Kodupaik. Ka linnas on mingid teatud paigad kodused. Kuidas on võimalik, et ruumis on veel mingi pärimuslik ruum? 8. Müütiline aeg. Müütiline aeg on ruumiga läbipõimunud. Eliade. Ennemuistne loomisjärk. Igavene tagasitulek - kui elatakse ajas, mis perioodiliselt täielikult uueneb. Lineaarsus. Eeldab monoteistlikku kosmogooniat. Mircea Eliade - kosmiline kristlus, esiplaanil pole lunastusõpetus, maailmalõpust, aga
õnnelikult kodus. 20.pilet AENEASE SEIKLUSED Troojast Itaaliasse:Venuse (Aphrodite) poeg Aeneas oli Trooja sõja üks kangelasi. Kui kreeklased Trooja vallutasid põgenes ta koos isa ja pojaga. Aeneast peetakse Rooma linna tõeliseks rajajaks, ses Romulus ja Remus sündisid A poja rajatud linnas Alba Longas. Koos A'ga läksid paljud pääsenud troojalased, et leida uus elupaik. Ühes unenäos teatati A'le, et Hespeerias (Itaalia) asub nende tulevane kodupaik. Nii asusidki nad teele Kreeta saarelt, kuigi tee oli väga pikk. Troojalasedki jõudsid harpüiade juurde, ja põgenesid sealt kohe. Järgmises randumispaigas leidsid nad eest Hektori naise Andromache, kes oli Achilleuse pojale antud. Kuid mees oli Andomache peagi hüljanud. Siis läks Andromache Trooja ennustajale Helenosele ning nad koos valitsesid seda maad. Helenos jagas troojalastele palju õpetusi. Nad ei tohi randuda Itaalia idaküljel, sest seal olid kreeklased
kodus. 20.pilet AENEASE SEIKLUSED Troojast Itaaliasse:Venuse (Aphrodite) poeg Aeneas oli Trooja sõja üks kangelasi. Kui kreeklased Trooja vallutasid põgenes ta koos isa ja pojaga. Aeneast peetakse Rooma linna tõeliseks rajajaks, ses Romulus ja Remus sündisid A poja rajatud linnas Alba Longas. Koos A’ga läksid paljud pääsenud troojalased, et leida uus elupaik. Ühes unenäos teatati A’le, et Hespeerias (Itaalia) asub nende tulevane kodupaik. Nii asusidki nad teele Kreeta saarelt, kuigi tee oli väga pikk. Troojalasedki jõudsid harpüiade juurde, ja põgenesid sealt kohe. Järgmises randumispaigas leidsid nad eest Hektori naise Andromache, kes oli Achilleuse pojale antud. Kuid mees oli Andomache peagi hüljanud. Siis läks Andromache Trooja ennustajale Helenosele ning nad koos valitsesid seda maad. Helenos jagas troojalastele palju õpetusi. Nad ei tohi randuda Itaalia idaküljel, sest seal olid kreeklased
Nimelt on tal okkad kolmekaupa männases ja nende eluiga on neli aastat. Okkad vahetuvad märkamatult ja seepärast pole kadakas kunagi täiesti okasteta. Teine huvitav asi on see, et võime korraga ühel puul näha nii rohelisi kui ka siniseid "marju". See tuleb sellest, et kadakakäbid valmivad kaks aastat: esimesel aastal on rohelised, teisel sinised. Kadakas on kahekojaline taim. Seetõttu on marikäbid ainult osal puudest (emastaimel), teistel pole neid kunagi. Kadakas on tänuväärne kodupaik ka paljudele lindudele, kel suur osa toidust kadakamarjadest koosneb. Kahjureid on sel sitkel puul vähe 84. Kase perekond Be t ul a c e a e ka s e l i s e d Sugukonda kuulub 6 perekonda, rohkem kui 260 liigiga, mis kasvavad peamiseltpõhjapoolkera jaheda ja paraja kliimaga aladel. Kase (Betula) prekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlejad heitlehised kiirekasvulised ja valgusnõudlikud puud ja põõsad. Perekonnas on u. 60 liiki, mis levinud Euraasia ja Põhja-
Ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosa kaljuse maastiku keskel asub Tirynsi linnus. Kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Luksuslike siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal. Kui Kreetal polnud ühtegi teistest olulisemalt suuremat ja kesksemat pearuumi, siis Tirynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali (megaron). Tirynsi lähedal asuv Mükeene linn oli Agamemnoni kodupaik. Mükeene linnamüür on laotud samasugustest hiiglaslikest kivipankadest nagu Tirynsi linnus. Maailmakuulus on Mükeene Lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga. Mükeene kujutav kunst ei olnud nii omapärane kui arhitektuur, vaid jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel järjel oli sealne tarbekunst (kullassepatöö, keraamika). 4
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal...
«Seda on ta näidanud, et ta nii kergesti ei värise,» ütles Delvig, «sest ta mängis Risbiteriga vurrkanni, hakkas üksipäini meie, nelja ratsa- 239 mehe, vastu ja pani esimese hoobiga Risbiteri mõõga tantsima.» «Delvig valetab, ma ise pillasin mõõga kogemata,» vaidles Risbiter vastu. «Tasa!» ütles vana Mönnikhusen. «Teil on ühtepuhku teineteisega nägelemist. Mis sul siin tegemist oli?» pööras ta ennast Gabrieli poole. «Mis mees sa oled? Kus su kodupaik on?» «Ma olen sõjamees,» vastas Gabriel. «Mu kodupaik on seal, kus sõditakse. Praegu lähen ma Tallinna poole rootslaste juurde sõjateenistust otsima.» «Oled sa saksa mees?» «Ma olen sakste keskel üles kasvanud.» Mönnikhusen jäi pisut mõtlema. Aga Agnes hakkas ta käsivarrest kinni ja sosistas temale midagi kõrva sisse. Vana rüütel noogutas pead ja ütles siis valjusti: «Sa ütlesid, et sa teenistust lähed otsima; kas tahad minu teenistusse astuda?»
Julia ei julge midagi õelda ning muutub aina kurvemaks, lõpuks pisar silmis. See näitab, et ta oli alandlik ja hale ja ei julgenud enda eest seista. · Novell Naela otsas 46 14. Marie Underi (1883-1980) elu ja looming+ luuletus peast · Marie Under (27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. · Sündis Tallinnas, juured Hiiumaal - seal oli Underi esivanemate kodupaik. Isa oli kooliõpetaja. · Under alustas kooliteed juba 4a Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13- aastaselt luuletama. · Hariduse sai saksa tütarlaste gümnaasiumist, see oli parim, mida tollel ajal võimalik oli. Esimesed luulekatsetused on seetõttu saksa keeles. Koolis olid au sees keeled ja kirjandus. · Tutvus Goethe ja Schilleri loominguga. · Oskas vene, pr ja saksa keelt. · Töötas ,,Teataja" toimetuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
