Tsenter on naine, romaan naisest, seda järjest rohkem tuleb 19. sajandist, eeskujuks on Cermain Dustain????. Walter Scott ja tema ajaloolised romaanid (üle 30 romaani). Scott on ROMANTIK. Kõik tema hoiakud on enamvähem romantilised. Scott kirjanikuna on üks esimesi maailmakirjanikke (lisaks Goethe) - tunti kogu Euroopas ja Ameerikas. Cooper leidis, et ühte raamatu kirjutades tuleb võtta eeskuju Scottist, siis tuleb edu ka, tuleb valida kodumaine teema ja pani kümnesse selle teemaga: pentaloogia, 5 romaanist koosnev sari. Nii Scott kui Cooper (eriti tema) eeskujuks ka Balzacile - oma teose kokkusidumise mõtte sai ta Cooperilt. Scotti juures tähtis see, et ta tegi AJALOO KÕIKEHÕLMAVAKS - historialistlik lähenemine ajaloos on Scotti tegu. Enne teda ka Shakespeare'il oli ajalooline lähenemine, aga seal oli keskseks inimese ja ajaloo kokkupuude. Sealt edasi ka Goethe - kasutas Saksamaa ajalugu, siin tõuseb esile"Göetz von Berlingen"
kortti kaart koru ehe korvapuusti (leivonnainen) kaneelisai koska (= milloin) millal koskaan (ei koskaan) mitte kunagi, iialgi koskea (= sattua, olla kipeä) valu teha, haiget saada koti kodu koti-ilta kodune õhtu, õhtu kodus kotimaa kodumaa kotimainen kodumaine kotoisin pärit kotona kodus koukku konks koulu kool koulutoveri koolikaaslane kova (= voimakas, ankara) vali, range, karm kovaa (= voimakkaasti) kõvasti, valjusti kovasti tugevasti kovin väga Kreikka Kreeka krooni kroon (Eesti rahaühik) Kruununhaka (kaupunginosa
Rumeenias tasub seigelda rongiga. See on taskukohane ning samas üle ootuste mugav (täiesti võrreldavad Prantsusmaa TGVdega, kuid kehvade rööbaste tõttu jäävad oma Lääne-Euroopa koopiatele kiiruselt alla). Ronge on nelja liiki: personal-rong, mis peatub igas külas; accural, mis on samuti aeglane ning mida pikemate vahemaade läbimiseks ei soovita; rapid ehk kiirrong, ning eurorong intercity. Näib, et pea igal rumeenia perekonnal on auto ja pea alati on see kodumaine päevinäinud pisikene Dacia. Uusim Dacia mudel on siiski päris muljetavaldav, makstes kõigest 5000 eurot. Autoga liikumist häirivad väga halvas seisus teed. Taskukohase öömaja leidmine on Rumeenias imelihtne: suure seljakoti või kohvriga inimesele tullakse öömaja pakkuma juba rongi uksel. Kodumajutus on täiesti korralik: enamasti asub linnakeskuse lähistel, parimal juhul on olemas toasussid ja saunalinadki, televiisorist rääkimata. Öö hinnaks sada krooni
Acta Historica Tallinnensia, 2007, 11, 131–155 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE UUEMAS VENE MEMUAARKIRJANDUSES Toomas KARJAHÄRM Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] On kirjeldatud, refereeritud ja analüüsitud Nõukogude Liidu lagunemise kajastumist Vene (Nõukogude) riigi- ning ühiskonnategelaste mälestustes, mis on ilmunud peamiselt viimase kümne aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov, tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident Aleksandr Zinovjev, KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Vii...
soomlaste hulgast. Välimus korreleerub sisemusega Välimuslikud joonsed 19. sajandi jooksul seotud tugevalt sisemistega: primitiivne = mustanahaline, tõmmu; tsiviliseeritud = valge Moraalne/intellektuaalne reaalsus = rass= bioloogia IQ mõõtmised tõestamaks seost rassi ja intellekti vahel Rassismi funktsioonid Kinnitus oma ühiskonna ülimuslikkusele Kodumaine majanduslik kasu: võimalik kasutada orjatööjõudu (samamoodi kadus toetud orjandusele kui industrialiseerumine nõudis üha enam haritud tööjõudu) Tugi oma ühiskonna väärtushinnangutele Oma ühiskonna väärtusnähtused sarnastatakse teiste rasside oletatavate joontega või mõistetamatute erinevustega Degeneratsioon, atavism Sellised jooned on tagasilangus ehk atavism evolutsioonilisel skaalal inimese vähemarenenud, teiste
kilogrammi eest. Eesti Lambakasvatajate Seltsil (ELaS) on välja kujunenud hea koostöö Saaremaa Liha- ja Piimatööstusega. Saaremaa LPT esindajate sõnul on olnud talleliha minev kaup ning selle turustamisega ei ole probleeme olnud. Alates 1999. aastast on lambaliha eest lambakasvatajatele makstud lambaliha kvaliteedi alusel, kusjuures lihakehade klassifitseerimist on tehtud Euroopa Liidus kehtiva SEUROP lihakehade klassifitseerimissüsteemi alusel. Muidugi on siin veel palju ära teha, et kodumaine kvaliteetne talleliha jõuaks meie kauplustesse ja restoranidesse. Teada on, et praegu tarbitakse 2/3 toodetud lambalihastfarmisiseselt ja vaid 1/3 lihast kaubastatakse. Peaks teadma ka seda, et pikemas perspektiivis on võimalik lambaliha (talleliha) eksport. Näiteks Euroopa Liit tervikuna on talleliha osas vaid 85% enesevarustusega. Samal ajal teiste toodanguliikide juures on tegemist ületootmisega. Vill ja nahad Lisaks lambalihale saab lambalt ka villa ja nahku.
NÄITEKS siseministri 17.01.2007. a käskkiri nr 7 „Siseministeeriumi valitse- misala dokumentide näidisloetelu”; sotsiaalministri 18.09.2008. a määrus nr 56 „Tervishoiuteenuste osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilita- mise tingimused ja kord”. 4.3.5 Standardid Dokumendihalduse standardite kasutamine annab asutusele teatava kindlustunde, sest neisse on kätketud nii rahvusvaheline kui ka kodumaine dokumendihalduse kogemus ja parim praktika. Standardite hulka kuuluvad nii Eesti kui ka rahvusvahe- lised standardid, sealhulgas: EVS 8:2000 „Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas“; EVS-ISO 15489:2004 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1: Üldnõuded. Osa 2: Juhised“; 5127:2004 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik“; EVS-ISO 23081-1:2006 „Informatsioon ja dokumentatsioon
, kus teda varem polnud. Väike viljakus (70-250 marjatera), aeglane kasv meie jahedas kliimas, tundlikkus keskkonna ja haiguste suhtes teevad ta inimtegevuse poolt kergesti haavatavaks. Seepärast on Eesti looduslikud vähivarud vähenenud. Jõevähi kasvatamise maht on kõikjal Euroopas esialgu tagasihoidlik (kokku 20-30 tonni ümber), peamiselt on teda seni kasvatatud asustusmaterjalina looduslikele veekogudele. Kuna jõevähk on Eestis ainus kodumaine vähiliik, ei tohi teisi liike keskkonnaministri loata Eesti vetesse tuua. Kitsasõraline vähk Astacus leptodactylus (liigi esmakirjeldajana kuulub selle vähi ladinakeelsesse nimesse täiendina Tartu Zooloogiamuuseumi asutaja prof. Eschcholzi nimi), ingl.k narrow-clawed crayfish, vn.k dlinnopalõi rak, sm.k kapeasaksirapu. See vähiliik esineb jõevähist lõuna ja ida pool, osaliselt nende levilad kattuvad. Vähesel
sisemaiselt, kuid mingi osa eksporditakse välismaale. Selliselt võib avatud majanduse kogutoodangu Y jagada neljaks allosaks: 1. Cd kodumaiste hüviste (toodete ja teenuste) tarbimine. 2. Id kodumaiste kaupade investeerimine. 3. Gd kodumaiste toodete ja teenuste ostud (kodumaise) avaliku sektori poolt. 4. X kodumaiste hüviste eksport (väljavedu). Need neli komponenti peavad võrduma kodumaise kogutoodanguga Y Avatud majanduses ei pea kodumaine kulutus olema võrdne kodumaise kogutoodanguga. Kui kogutoodang on suurem kui kodumaised kulutused, siis riik ekspordib ülejäägi ning netoeksport on sellisel juhul positiivne. Kui kogutoodang on aga väiksem kui kodumaised kulutused, siis imporditakse puudujääva osa ja netoeksport on negatiivne. Maksebilanss (balance of payments) on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud ajaperioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga.
Ta jutustab lakooniliselt, pigem välksähvatuste kaudu lühikesi lugusid. Minimalism. Selles ajas räägitakse, et Suuman hakkab kirjutama antiluulet. Praeguse pilguga on see jutt liialdatud. Tema enda loomingu taustal on see avangardne. Paradoks: kui selliseid paduavangardiste silmas pidada, siis Suuman on vanemas eas väga kriitiline nende suhtes. Osaleb avangardis, mingis mõttes keeldub sellest avandardisti positsioonist. See on aga Andres Ehinil. Esimene kodumaine sürrealist. Paguluses esimene Laaban. Alliksaare puhul arutatud, et võib olla midagi tegemist, aga pole sürrealismi programmi sees. Programm Ehinil on. See ei saa väga otseselt tõlgendatud tekstide kaudu avalduda. Enam-vähem konsensus, et Eesti esimene kodumaine läbinisti sürrealistlik luulekoguks 1971 "Uks lagendikul" (Ilmus Loomingu raamatukogu sarjas). Pärissürrealiste pole palju olnud. See ei muutu peavooluks, küll värvikaks kõrvalvooluks. Ehinit
praktilise juriidilise võime ja hariduse poolest. Eike ei olnud siiski Bolognas õppinud ja on tõenäoline, et osa reeglitest on ta loonud kanoonilist õigust õppides. Tema õiguseraamat sai eeskujuks teistele. Veidi liialdades võib öelda, et Sachenspiegel ja selle järeltulijad asendasid riigiseadusandlust. See oli väga oluline, sest kodumaist germaaniõigust ülikoolis ei õpetatud. Kõrgem administratsioon ja kõrgem kohtukorraldus olid Rooma õigust õppinud juristide käest. Kodumaine õigus lükati teadusliku kirjanduse ja õpetatud juristide mõjul kauaks kõrvale. 33 27. Sotsiaalõigus 1800-1914 Tänapäeva mõistes sotsiaalõigust hõlmavad alad on pärit keskaegse katoliku kiriku sotsiaalpoliitilisest tegevusest. Peale reformatsiooni võtsid protestantlikud kirikud sotsiaalsed
o Mida suurem on investeeringute intressielastsus, seda väiksema mõjuga on fiskaalpoliitika. o Ujuva vahetuskursi korral ekspansiivne fiskaalpoliitika tõstab intressimäära, kodumaise valuuta kurss tõuseb, eksport väheneb, import suureneb, st toimub eranõudluse väljatõrjumine. o Fikseeritud vahetuskursi korral ja kapitali vaba liikumise korral on kodumaine intressimäär sama mis välismaine ning väljatõrjumist ei toimu. o Järelikult on fiskaalpoliitika avatud majanduses efektiivne fikseeritud valuutakursi puhul. · Mida lähemal on majandus täishõive tasemele, seda suurema tõenäosusega suurendab ekspansiivne fiskaalpoliitika inflatsiooni, sest ressursiturul suurenenud nõudlus tõstab lõpptoodangu hinda.
Esimene juhus on avatud klassikaline majandus ujuva kursiga intressimäär on määratud rahvusvahelise turu poolt, majandus töötab niigi täishõives ja SKT tõusta ei saa ning tänu ujuvale kursile toob kodumaise raha ülepakkumine kaasa kursi languse. Teine juhus on kapitalikontrolli ja kseeritud kursiga majandus rahapakkumine suureneb, kurss on kseeritud ja langeb intress, tänu kapitalikontrollile ei muutu kodumaine raha välisaktivateks. Kolmandal juhul on tegemist Keynesi majandusega, mis töötab allpool täishõive piiri, ning neljas juhul on Eesti väike avatud majandus, kus puudub kapitalikontroll ja on fikseeritud kurss. Keinsistid arvasid, et majandusse peab sekkuma riik. Monetaristid arvasid, et majandus on stabiilsem kui me arvame ning poliitika ei peaks sinna nina toppima. 19. Nominaal- ja reaalintress
aastatest) ja meisterlik karakterite kujundaja. Mõju teatri-ja draamakunsti arengule oli pöördeline: Ibseni ühiskondlikud, poliitilised, eetilised, religioossed probleemiasetused mõjutasid Euroopa kirjandust. Realism Soomes Aleksis Kivi (suri 1872). Soome rahvuskirjanik. Proosa realismi vaimus, milles jätkus romantismi traditsioon. Looming tähendas Soome moodsa kirjakeele algust. Olulised draamad ,,Nõmmekingsepad" (1864, enim mängitud kodumaine draama Soomes), ,,Kihlus" (1866) Romaan ,,Seitse venda" 1870 Minna Canth (suri 1897) Oluline radikaalne draamakirjanik, naisküsimus ja sotsiaalsed probleemid. Uusromantika ja sümbolism (1890-1910) Levisid Põhjamaadesse kiiresti, populaarne näiteks loodusemüstika. Uued stiilid mõjutasid ka nt Strindbergi ja Ibseni loomingut. Skandinaavias F. Nietzsche üliinimese õpetus ja nn rassiteaduse (germaani rahvaste ülemuslikkuse) mõju. Rootsi
Just sellises järjekorras! 1) alternatiivide puudumine (alternatiivide võrdlusparameetrid peavad seond ala kaitseesmärkidega; maj krit kasutada ei tohi) 2) kava või projekti elluviimist tingivad mingid imperatiivsed ja erakordselt tähtsad avalikud huvid 3) kõigi kohaste hüvitusmeetmete võtmine (nt uue elupaiga loomine uuel alal või olemasoleva ala laiend; elupaiga väärtuse tõstmine projekti poolt mõjutataval alal vm Natura alal). LKseadus: Ühendatud kodumaine ja EÜ lähenemine; looduse kaitsel lähtut tasakaalust ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, LK seisukohalt tõhusamate lahenduste rakend võimalusi; elupaiga ja liigi soodsa seisundi tagamine. seaduse eesmärk on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega;
Eriti keeruline on olukord siis, kui kontpuu kasvab selliste taimede sees, mida soovitakse säilitada. Siis ei aita muu, kui paljundada taim kas pistikutega või seemnete külvamisega, likvideerida võsa, puhastada muld juurevõsudest ning istutada tagasi noored taimed (Aialeht). 4.5. Cotoneaster Harilik tuhkpuu 4.5.1. Kirjeldus Joonis 9. Harilik tuhkpuu ( SA Järvselja) Harilik tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus) on Eesti oma kodumaine liik, kasvades Loode- ja Lääne-Eestis üsna hajusalt, loodudel, männikute alusmetsarindes, rannavallidel. Levinud Lõuna-Euroopast kuni Lõuna-Soomeni, teine osa areaalist Krimmis ja Kaukaasias. 1,5 -3 m kõrguseks kasvaval püstisel põõsal on noored võrsed tihedalt viltjaskarvased, hiljem paljad, läikivad. Lehed 1-4 cm pikad, laielliptilised kuni munajad, tömbi või pügaldunud tipuga, pealt hallikasrohelised ja veidi karvased, alt hallikasviltjad
Eesti Lambakasvatajate Seltsil (ELaS) on välja kujunenud hea koostöö Saaremaa Liha- ja Piimatööstusega. Saaremaa LPT esindajate sõnul on olnud talleliha minev kaup ning selle turustamisega ei ole probleeme olnud. Alates 1999. aastast on lambaliha eest lambakasvatajatele makstud lambaliha kvaliteedi alusel, kusjuures lihakehade klassifitseerimist on tehtud Euroopa Liidus kehtiva SEUROP lihakehade klassifitseerimissüsteemi alusel. Muidugi on siin veel palju ära teha, et kodumaine kvaliteetne talleliha jõuaks meie kauplustesse ja restoranidesse. Teada on, et praegu tarbitakse 2/3 toodetud lambalihast farmisiseselt ja vaid 1/3 lihast kaubastatakse. Peaks teadma ka seda, et pikemas perspektiivis on võimalik lambaliha (talleliha) eksport. Näiteks Euroopa Liit tervikuna on talleliha osas vaid 85% enesevarustusega. Samal ajal teiste toodanguliikide juures on tegemist ületootmisega. Eesti looduslikud tingimused on sobivad lammaste kasvatamiseks.
6 koostöö, mis tekitab segadust ka eesti lastekirjanduse statistikas, sest Tungal on kataloogides märgitud välismaise pildiraamatu teksti autoriks, mitte tõlkijaks. Eesti lastekirjanduse aastanimestikes on need tekstid paigutatud seepärast algupärase lastekirjanduse ridadesse. Sel sajandil võib aasta-aastalt näha algupärandite osakaalu suurenemist. Sooja vastuvõttu leiab iga kodumaine lasteraamat. 1.2. Intertekstuaalsus Intertekstuaalsus on tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega, võõraste tekstide olemasolu tekstis. Tänapäeval räägitakse intertekstuaalsetest suhetest ka muusikapalade, lavastuste, filmide jt kunstiteoste vahel. (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 65). Antud definitsiooni teisele poolele tulekski edaspidistes uuringutes suuremat tähelepanu pöörata, sest üha valdavamaks muutub visuaalsete tekstide pealetung.
· Puit ilusa tekstuuriga, keskmise tiheduse ja kõvadusega, lülipuit oranzpunane, maltspuit kitsas, kollaka varjundiga. Kasutatakse nikerdus- ja tisleritöödeks. Koort ja valminud vilju kasutatakse meditsiinis · Haljastuses kasutatakse tuuletõkkehekkidena ja pinnakattetaimena. Talub suurepäraselt linnatingimusi, tallamist, kuivust, kasvab erinevatel muldadel jne. Frangula alnus - Harilik paakspuu on üsna sage kodumaine liik, kasvades asteldeta kõrgema põõsana või mitmetüvelise madala puuna kuni 7.....8 m kõrguseks. Kasvab meil alusmetsataimena üle Eesti, rohkem Lääne-Eestis ja saartel, kogu Euroopas, Lääne- ja Ida- Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias ja Kaukaasias. · Lehed elliptilised kuni äraspidimunajad, terveservalised. Külgroodusid 6...12 paari, mis pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas. Sügisel allküljel rood pruunid.
Head masinat tegid kiiret puhast tööd ja puidukoormad veeresid autodel Tallinna sadamasse. Denveri ärile ja elule tuli lõpp lihasööjabakteri näol, mis tappis kolme päevaga. Denver Aruda pole küll traditsiooniline ettevõtja, sest ta tegeles illegaalse äriga, varastades puitu võõrastest metsadest. See näitab ka, et nn. uuemal ajal oli levinud ka petmine ja ebaseaduslikel viisidel rikastumine. Gert Kange langes ise pettuse ohvriks. Iseseisvuse ajal nägi ta, et kodumaine tööstus ei suutnud korralikku rotilõksugi toota. Gert otsustas hakata tootma keskkonnasõbralikke originaalse konstruktsiooniga universaalseid lõkse. Ta leidis endale Soomest äripartneri, kes pidi tegelema lõksudele turu otsimisega. Gert sõlmis soomlasega asjatundmatu lepingu ja andis talle raha. Soomlane osutus petturiks ja kadus koos rahaga. Petmine võib lõppeda ka hullemini. Juuro Leht hakkas pärast võõrvõimu kadumist tegutsema ettevõtjana
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .....................................................................
3.5 alguses oli juttu maffiast. Samuti sellest, et majanduspoliitika mätta otsast vaa- datuna on piir riigi ja maffia vahel alati ähmane olnud. Sellele teemale lisaks refereeriksin naljaga pooleks Rein Raua kunagisi mõtteid Eesti Ekspressis (7.02.2002). Ehk aitab probleemide ja kogu olukorra viimine absurdini paremini mõista riigi problemaatikat. Valitsemine on teenus. See valitsemisteenus, mida praegune Eesti riik oma elanikele osutab, on aga tihti kallis ja ebakvaliteetne. Kui kodumaine teenus on kallis, on otstarbekas hakata seda väljast sisse ostma. Pakkujaid leiduks küllap lähinaabrusestki ja midagi on tõepoolest kavas Brüsselist tellida. Aga ajalooline kogemus on meid piisavalt õpetanud, et valitsemisteenust täies ulatuses sisse osta on ohtlik. Oleks vaja tekitada selles valdkonnas terve konkurents. Miks ei võiks praegusel postmodernsel ajastul ühel ja samal territooriumil eksisteerida korraga mitu riiki
Enamik Rootsis elavaid autoreid kuulub paralleelselt ka Rootsi Kirjanike Liitu, mis tähendab eelkõige teatud majanduslikku kindlustatust (stipendiumid, pension). Kirjanduslikke auhindu on välja antud 20 ringis. Luule: Kuni 1950ndate keskpaigani avaldati eesti luulet välismaal märksa rohkem kui Eestis, samuti oli see pikka aega oma hoiakutelt ja esteetilistelt otsingutelt tunduvalt mitmekesisem kui kodumaine. Pagulasiuulet on suhteliselt palju tõlgitud, tippautoritelt on ilmunud tõlkevalimikke mitmes keeles. Vanem põlvkond G.Suitsu "Kogutud luuletused" avaldati 1959, M.Underilt ilmusid Rootsis tema viimased kogud Sädemed tuhas ja Ääremail, H.Visnapuu pagulasluule (Tuuline teekond, Esivanemate hauad, Ad astra, Mare Balticum, Linnutee) on paljuski
elavaid autoreid kuulub paralleelselt ka Rootsi Kirjanike Liitu, mis tähendab eelkõige teatud 46 majanduslikku kindlustatust (stipendiumid, pension). Kirjanduslikke auhindu on välja antud 20 ringis. Luule: Kuni 1950-ndate keskpaigani avaldati eesti luulet välismaal märksa rohkem kui Eestis, samuti oli see pikka aega oma hoiakutelt ja esteetilistelt otsingutelt tunduvalt mitmekesisem kui kodumaine. Pagulasiuulet on suhteliselt palju tõlgitud, tippautoritelt on ilmunud tõlkevalimikke mitmes keeles. Vanem põlvkond- G.Suitsu "Kogutud luuletused" avaldati 1959, M.Underilt ilmusid Rootsis tema viimased kogud Sädemed tuhas ja Ääremail, H.Visnapuu pagulasluule (Tuuline teekond, Esivanemate hauad, Ad astra, Mare Balticum, Linnutee) on paljuski poliitiline isamaalüürika, kaaspagulaste poole pöördub ta julgustavalt ja lohutavalt, samas esineb ka julge ideega Baltoskandiast
Värskeltraiutud kände on nakatumisohu vastu võimalik töödelda 30 % karbamiidi vesilahusega. Samuti võib juurepessu kahjustusega aladel teha valik- ja hooldusraieid 30. septembrist kuni 01. aprillini., soovitavalt siiski vaid külmunud pinnase korral. Aladel, kus esineb kuuse- juurepess, tuleks vähendada kuuse osatähtsust ja soodustada männi- või kaseenamusega puistute kujunemist. Männi-juurepessuga nakatatud alade majandamine on raskem, sest ükski kodumaine puuliik ei ole vastupidav sellel juurepessu vormile. Haigusoht on siiski väiksem lehtpuupuistutes. Juurepessule ohtlikel metsamaadel tuleks igati soodustada segapuistute teket, eriti hea oleks veel see, kui uus metsapõlv tekib loodusliku uuenduse abil. Külmaseen (Armillaria sp.) on juurepessu järel teine ohtlik juuremädanike tekitaja metsapuudel. Külmaseen on koondnimetus mitmele sarnasele seeneliigile, mida varem käsitleti ühe liigina (A. mellea)
maailmamajanduse üldseisundit. Uus majanduspoliitika: kriisi ületamine, majanduse reguleerimine, lääneorientatsioon, põllumajanduse tähtsuse suurendamine, raha- ja pangareform, integreerumine Euroopasse. Riiklike kulutuste kärpimine (vähendati oluliselt laenude andmist). Lõpetati suurtööstuse arendamine ning põhirõhk pandi peamiselt siseturu jaoks kaupu tootvate väikeettevõtete arendamisele, mis kasutasid Eesti toorainet. Kujunes kodumaine kütusetööstus, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel, isandus ka tööstuslik turbatootmine. Tänu põlevkivile pandi alus Eesti keemiatööstusele,mis algselt tegeles peamiselt põlevkivist kütteõli valmistamisega. Hoogustus fosforiidi tootmine. Eestis rohkesti leiduvat metsamaterjali kasutasid nii puidutööstus ettevõtted kui ka tselluloosi ja paberikombinaadid. Paljud vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturu vajaduste rahuldamisele
Apelsin +2...+6 kraadi 4-8 nädalat Banaan +10...+12 kraadi 1-1,5 nädalat Kirss 0 kraadi 1,5-2 nädalat Ploom 0 kraadi 1-3 nädalat Maasikas 0 kraadi 1-3 päeva Melon +10 kraadi 1-2 nädalat 45 Mustikas 0 kraadi 2-4 päeva Õun – kodumaine 0...+2 kraadi 2-4 nädalat Õun – välismaine 0...+2 kraadi 8-12 nädalat Virsik 0 kraadi 1-3 nädalat Pohl 0 kraadi 1-2 nädalat Pirn +2...+6 kraadi 1-2 nädalat Rabarber 0 kraadi 1-2 nädalat Sidrun +2...+6 kraadi 2-10 nädalat Vaarikas 0 kraadi 1-3 päeva Sõstrad 0...+2 kraadi 3-6 päeva
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
rahvuslikku koguprodukti. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. Rahvuslik koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest. Kui välismaailm kasutab antud majanduse investeeringuid ja tööjõudu rohkem kui kodumaine majandus kasutab välismaiseid, siis on teenitavad netotulud positiivsed ja rahvuslik koguprodukt on suurem kui sisemajanduse koguprodukt. Vastupidisel juhul on sisemajanduse koguprodukt väiksem kui rahvuslik koguprodukt. Nagu eespool mainitud võetakse SKP arvesse ainult aasta jooksul toodetud lõpptoodangu turuväärtus. Lõpptoodang hõlmab neid hüviseid, mida kasutatakse tarbimiseks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Sisemajanduse
hoonestusega linnas Pariisi lähistel (projekt - maastikuarhitekt Jacques Sgard). Kujunduses on käänulised ja spiraalsed ruumid paigutatud ümber pargi keskel asuva tiigi. Väheste ökoloogiliste linnaparkide loomist 1970. a-te Euroopas, ajal mil ökoloogilised teemad omandasid poliitilise tunnustuse, inspireerisid neoromantilised suunad. Näitena võib tuua Thijssepark'i Amstelveenis (autori J. P. Thijsse järgi), linnakogukonnas Amsterdami lõunapiiril. Selle pargi kodumaine taimestik on kujundatud madalmaadele omaste koosluste järgi, arvestades vormi, tekstuuri, värvi ja valgust. 1980. a-tel hakati tähelepanu pöörama kohtadele, kus paiknesid mahajäetud 19. sajandi vabrikud, tapamajad ja turuplatsid - nn postindustriaalne pargikujundus. Nende parkide ülesandeks sai vanade ja degrageerunud piirkondade füüsilise kvaliteedi parandamine ning neile uue identiteedi andmine. Disaini iseloom sõltus siin uuesti sündinud huvist kompositsiooni,
regressiivne mõju majapidamiste sissetulekutele, rahvusvahelise konkurentsivõime võimalik langus. Rahvusvahelise konkurentsivõime arvatavat langust keskkonnamaksude rakendamise tagajärjel nimetatakse antud temaatikas suurimaks probleemiks. Eeldatakse, et kui keskkonnamaksud tõstavad rahvusvaheliselt kaubeldavate hüviste hinda, siis muutub eksport väheatraktiivseks ja kasvab impordi osakaal. Sellest tulenevalt vähemalt lühikeses perspektiivis kodumaine tootmine langeb ja tööpuudus tõuseb. Just viimasena mainitud tagajärge kui tõsist sotsiaalset probleemi kasutatakse peamise argumendina, miks peaks mõningaid majandusharusid keskkonnamaksude eest teataval määral kaitsma. Samas on selge, et riigi tasandil on konkurentsivõimel mõneti teine tähendus kui ettevõtete tasandil. OECD süsiniku- ja energiamakse käsitlevas uuringus on konkurentsivõime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
