kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn - Bartholdy jt oreliteoseid. Miina Härma kontserdid tutvustasid maarahvast klassikalise muusikaga. Sagel esines ta koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka kaugemal - esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis. Kui Härma 1903.aastal tosinaks aastaks Kroonlinna muusikaõpetajaks läks, jäi koori tegevus ajutiselt soiku. Kodumaalt sundis teda lahkuma vajadus leida soodsamaid teenimisvõimalusi. Ta naasis Tartusse 1915.aastal ning jätkas tööd kooriga, mis 1920.aastast kandis nime Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor. Ta juhatas koore ka maakondade laulupidudel ning laulupäevadel. Ta paistis silma Eesti Vabariigi ajal silma aktiivse seltskonnategelasena. Ta kuulus paljude kultuuriorganisatsioonide, sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonna jt asutajate ja juhtide hulka
korterisse ning mõtlema mida olevusega edasi teha ja kuidas temast uuesti vabaneda. 5. Kuidas Victori loodud olend vaeseid väikeses majakeses elavaid elanikke aitas? Victori poolt loodud olevus tassis salaja neile koju puid. Talle väga meeldisid maja elanikud ja ta tahtis neid aidata. 6. Mida said teada elanike minevikust? Ta sai teada, et perekond elas jõukalt Prantsusmaal, kuid laostus. Pereliikmed viibisid ka vangis, nendelt võeti varandus ja nad pagendati igaveseks kodumaalt. 7. Kellega neist ta lõpuks suhtlema hakkas ja miks just temaga? Victori poolt loodud olend hakkas suhtlema vana pereisaga De Laceyga kuna see mees oli pime ja olend lootis, et mees ei näe, kui kohutav ta on.Ta lootis, et kui ta olendit tundma õpib ,siis saab ta aru, et olend on õnnetu ja väga heatahtlik ja tal on olendist kahju ning ta veenab ka teisi pere liikmeid tema vastu heatahtlikud olema. 8
EESTI KIRJANDUSELU 1922 1940 Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2010-2011 Anneli Oidsalu 1 KAHEKÜMNENDAD Kolm olulisemat ettevõtmist: Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Ajakiri Looming (asutatud 1923) Riiklik Kultuurkapital (rajatud 1925) Anneli Oidsalu 2 Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Koondas kirjanikutööga seotud inimesi vaadetest sõltumata. Eesmärgiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri. Liit seisis kirjarahva loometingimuste eest ja korraldas avalikku kultuurielu. Liidu esimene esimees oli Friedebert Tuglas. Anneli Oidsalu 3 Eesti Kirjanike Liit EKL: http://www.ekl.ee/ Praegune esimees Karl Martn Sinijärv Anneli Oidsalu 4 Ajakiri Looming (asutatud 1923)...
Tal oli loomulikku värsistamisoskust. Isa tahtis, et ta õpiks juurat, kuid ta jättis õpingud pooleli. Kõrgseltskonnas oli ta kui meelelahutaja, narr. Louis XV õukonnas Voltaire ei suuda varjata oma vaimset üleolekut ning Voltaire ei esinenud õukonnas enam kui tänulik plebei, keda on armulikult kõrgemasse seltskonda vastu võetud, vaid kui filosoof ja tribuun, võitleja. Kaks korda heidetakse ta Bastille`sse. 1726. aastal põgenes kodumaalt vangistamise hirmus. Voltaire oli 40aastaselt miljonär. Suhtles Locke'i ja Newtoniga. Voltaire kujundas eurooplastest demokraatlikult meelestatud rahva. Emilie le Tonnelier de Breteuil Du Châtelet-Lomont. ,,Mikromegas" räägib hiiglase ja tema kaaslase reisist Maale. Mikromegas avaldas mingi teose, mille ttulemusena ta visati õukonnast välja ning ta läks reisima. Näevad seal laevatäit imetillukesi inimesi
Registreeritud nimevorm Tartu Linna Eluruumide Haldamise Asutus Tegevusaeg 01.11.199631.12.2001 Nimevormide kehtivusajad Kehtivusaeg Nimevorm 19451981 Majavalitsus 19821996 Elamujaoskond 19962001 Tartu EHA 19962001 TEHAS Põhiülesandeks on talle kinnistatud munitsipaal elamufondi tehnilise ekspluatatsiooni, remondi, territooriumide sanitaar- ja heakorra tööde korraldamine. Tartu linna elamujaoskonna põhikiri nr 8, kinnitatud Tartu Linnavalitsuse elamumajanduse osakonna juhataja poolt. Elamujaoskond on registreeritud Eesti Riiklikus ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registris ning talle on antud registreerimisnumber. (1990) Elamujaoskond on Tartu linna munitsipaal elamufondi majandamise ja haldamise ettevõte. Elamujaoskond juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest, Tartu Linnav...
1814. aastal, pärast Iirimaalt lahkumist, tutvus S kirjanik William Godwini tütre Mary'ga, kellega koos tegi ta reisi Mandri-Euroopasse. Sel ajal nad aga tohutult kiindusid üksteisesse. 1816 aasta oli dramaatilisemaid S elus: Mary'lt sündis talle poeg ning S endiselt lahutamata naine Harriet uputas end Londonis ühte tiiki. Kohe peale seda astus S Mary'ga abiellu. Selline teguviis põhjustas aga rahva seas ohtralt mürgist laimu ning S otsustas koos Maryga kodumaalt Sveitsi elama asuda. 1817. aastal, kui S pöördus lühiajaliselt Inglismaale tagasi, tõi see talle veel kibedaid sekeldusi kaela võimud ei andnud eelmisest abielust saadud lapsi tema hoolde, tuues põhjuseks, et atesti kätesse ei tohi lastekasvatust usaldada. 1818. aastal lahkus S Inglismaalt jäädavalt ning asus koos oma naisega elama Itaaliasse. Itaalias kohtus ta Byroniga, kellega ta arutas võitluse jätkamise viise ning radikaalse ajakirja asutamist
suhtlesid. Kõige tuntum revolutsiooni kirjanik on Victor Hugo kelle raamat ,,Hüljatud" toob hästi välja revolutsiooni sündmused ja olustiku. Raamatus on kirjas, kuidas mõjutas revolutsioon inimesi. Venemaalt on sellest ajajärgust tuntud ka vandenõulased-dekabristid, kelle tsaarivõimu vastane mässukatse 1825. aastal siiski veriselt maha suruti. Revolutsioonid ei tähendanud ainult võitlust barrikaadidel. Paljud revolutsionäärid, kes olid dunnitud kodumaalt põgenema avaldasid raamatuid ja artikleid mis kutsusid üles valitsevat korda kukutama. Revolutsioonid muutsid Euroopat 19. sajandil palju. Inimesed said vabaks klassiühiskonnast, kuid vahe rikaste ja vaeste vahel oli endiselt suur ja paljud inimesed pettusid revulutsiooni tagajärgedes. Sageli olid revolutsionäärid liiga õilsad ja ebapraktilised, naiivsed ja ebarealistlikud ning liiga suured unistajad ja idealistid- ühesõnaga romantikud.
Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque elust... Aastal 1916, 18 aasta vanuselt alles kooli lõpetanud, pöördus Remark I maailmasõtta Saksamaa rindele. Pärast sõda sai ta tööd spordiajakirjanikuna ja abiellus Jutta (Jeanne) Zabonaga aastal 1925, kuid see abielu ei kestnud kaua, ainult 1932 aastani. Remark töötas ka veel väikekaupmehena, kooliõpetajana ja isegi autotöökoja töölisena. Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta" (Im Westen nichts Neues), mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Seda bestsellerit müüdi üle 3,5 miljoni koopia vähem kui 18 kuuga ning rezissöör Lewis Milestone käe all valmis sellest aastal 1930 ka film. Kuid aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt...
draamat ,,Vabastatud Prometheus" ,,Hellas" ,,Cenci" _ Millised on tema luule teemad? Loodus, luule väärtus 6. J. Keats _ Kellena Keats tegutses? velskrina, haavaarstina _ Mis teda luuletamise juures inspireeris? antiikne klassika _ Nimeta Keatsi 2 luulekogu. ,,Luuletusi", ,,Lamia ja teisi luuletusi" _ Mis on Keatsi luule põhiteema? üldinimlik iluihalus. Ta samastas ilu tõega. 7. G. G. Byron _ Missugune on Byroni elukäik? Raske Miks on sunnitud kodumaalt lahkuma? Kuna ta poolõde laimab teda, et laps olla tema. Kus tunneb end kindlamalt kui ?Inglismaal? (Lühidalt) _ Nimeta Byroni luulekogusid ja poeeme. Loetle Ida-poeemid, iseloomusta nende laadi, võtteid, kangelast. 1)"jõudetunnid" 2)"gjaur", ,,abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,parisina", ,,Korintose piiramine" 3) Kirjutatud jamblistes 9 või 11silbistes paarisriimilistes värssides või nelikutes. Värssnovell.3) pöördumine lõunamaise ja idalike
VANA-ROOMA LINN JA EHITUSKUNST Varajase vabariigi periood - Algselt kandis rooma arhitektuur väga suuri ja otseseid mõjutusi etruskide ehituskunstist. - Hiljem hakkas üha suuremat rolli mängima ka kreeka ehituskunsti mõju, mis eriti selgelt avaldus vabariigiajastu lõpu poole ja sellele järgnenud keisrite ajastul. - Arhitektuuris sai määravaks mitmete ehitustehniliste uudsuste nagu lubimördi ja nn. rooma betooni laiaulatuslik kasutuselevõtt. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Samuti võeti taas kasutusele idamaades tuntud tellis, kuid nüüd juba põletatud kujul. Kõik see võimaldas kasutada hoonete juures uusi konstruktsioone ning ehitada senisest suursugusemaid ja kõrgemaid rajatisi. - Mängu tulid enne vähetuntud kaared, võlvid ja kuplid. Kõiki neid võis kohata mingil määral ka juba etruski ja samuti vanade idamaade kunstis, kuid roomlased andsid neile teostustasem...
Johann Sebastian Bach (1685-1750) * Bach tähendab saksa keeles ,,oja". * Ludvig van Beethoven: ,,Mitte ojaks, vaid mereks peaks teda nimetama". * Suguvõsatraditsioonid on üks Bachi loomingu põhialuseid. Muusikud olid ta vanaisa ja isa, muusikud olid ta vennad, mitmest tema pojast said muusikud ning see suguvõsa ulatub välja meie aega. Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Bachil oli oma aja kohta küllaltki hea humanitaarne ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta Lüneburgi Michaeli kooli koori. Bach oli oma aja parimaid organiste. Ta töötas kirikuorganistina, õukonnakapelli kontsertmeistrina ja õukonna kapellmeistrina. Elu lõpuperioodil oli ta Leipzigi Toomakooli kantor ja linna muusikadirektor. Ta vastutas muusika eest linna neljas suuremas kiriku...
Kindlasti polnud Vilde karjääridiplomaat, pigem oli ta "õigel ajal õiges kohas", liites sel moel oma suhtlusoskuse ning rännukire ning suutes ka vajalikke asju ajada. Vilde ostis saatkonnale vendade Puhkide abiga hoone, milles saatkond tegutseb ka praegu. 5. märtsil 1925. a. pühitses kogu Eesti Eduard Vilde 60. sünnipäeva. Sel puhul oli "Estonia" kontserdisaalis korraldatud suurejooneline ning rahvarohke juubeliaktus. Juubilarile saabus hulgaliselt õnnesoove nii kodumaalt kui mujalt Soomest, Ungarist ja Lätist. Vabariigi valitsus määras talle kirjanduslike teenete eest autasuks suvila koos maaga eluaegseks tarvitamiseks ja 200 000 marka. Vilde valiti Eesti Kirjanduse Seltsi, Akadeemilise Kirjandusühingu ja Eesti Ajakirjanikkude Seltsi auliikmeks. 1923. a. märtsis saabus Vilde kodumaale, jäädes siia juba püsivalt elama. Tema vanadusaastad olid töörohked, kümne aasta jooksul pidi kirjastatama 9600 lehekülge Vilde loomingut
Samuti ei muutunud tema seisukohad poliitilistes tuultes. Paguluses: Rootsis elas ta suurema osa ajast Ormesta mõisas Örebro lähedal. Väidetavalt oli Gailit oma elupäevil selgesti eesti pagulasproosa grand old man. Gailit nimetati vaba mehe prototüübiks. Karl Rumori kinnitusel oli Gailit andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt kirjutamata. See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis "Üle rahutu vee", mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, vaid pigem vastupidi toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960. a Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Mälestusmärk Nipernaadile: 1995. aastal kirjutas Heino Puhvel Eesti Päevalehes: "Monumendi loomisel
keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Oma mälestuses on Karl Kornel kirjutanud Juhan Liivist järgmiselt: "Ta seisis ja vaatles ene-sesse vaibunult "Estonia" kerkivaid müürisid. Nii nagu lapsepõlve "Käkimäe kägu" ei ulatunud kuuseladvast üle Peipsi vaatama, nii ei suutnud ta vahest nüüdki kerkiva kunstitempli tulevikku silmi nõiduda. Aga ta tundis, et ka tema peab templi ehitamiseks ohvri tooma.Ta palus kodumaalt andeks, et ta vaene on ja suurt ei suuda anda.Jah, ta oli vaene. Ta oli oma kõige kallima varanduse - tervise - juba kodumaale ohverdanud. Aga tal oli veel midagi anda.Ta võttis kuue seljast."Ma annan, mis mul on..."" Kodutalu Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. Ta oli oma peres kuues laps. Juhan Liivi isa, Benjamin Liiv, oli oma naise ja
Kohalviibijatest moodustati neljaliikmelised ,,brigaadid", mida üldjuhul juhtis julgeolekutöötaja. Brigaadidele jagati välja instruktsioonid ja vajalikud paberid: arreteeritavate ja küüditatavate nimekirjad, vara ülevõtmise blanketid jms. Küüditamise algus 14. juuni öösel kella 1-2 paiku alustasid küüditamist läbiviivad rühmad tegevust samaaegselt üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju ning asjade kokkupakkimiseks anti umbes . Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamades haruteedel ootavate vagunite juurde. Kokku oli operatsiooni läbiviimiseks varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas Koplis ja Pääskülas ning Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval.
Kreeklastel tuli suhelda Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Saades merel neile võistlejateks, jõudsid kreeklased samaaegu foiniiklaste vahendusel idamaise kultuuri saavutuseni. Kreeka käsitöölised omandasid sealt tehnilisi võtteid ja matkisid ida kunstistiili. Samuti 8. Sajandil algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmbas Vahemerd ja Musta merd. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse,Sitsiiliasse,Prantsusmaale,Hispaania ja Põhja-Aafrika ning peaagu kogu Musta mere rannikule. Koloonia metropolist ehk emamaast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula, mida sidusid emamaaga tihedad majanduslikud sidemed. Kolooniate tekkimise põhjus oli viljeleva maa nappus. Kreeklastel oli huvi võõraste maade vastu ,sest neil kodumaal oli vähe metalli ja eriti rauda ning seetõttu olid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkonade naabruses.
2. Teine tee algas Saaremaalt, läks Pärnu- ja Emajõge pidi üles, läbi väiksemate veekogude üle veelahe Peipsi järve ja sealt edasi Venemaale. Rikkalikud aarded ja vanimad Eesti linnad selle tee ääres tõendavad, et tegemist oli ilmselt populaarseimaga kolmest võimalusest. Kolmas tee viis Väina jõge mööda otse Venemaale. Gröönimaa avastati juhuslikult. Norralane Erik Punane, kes oli mõrva pärast oma kodumaalt sealsete tavade kohaselt 3 aastaks välja saadetud, asus elama Islandile. Kuid peatselt sunniti ta ka sealt lahkuma. Umbes 981 . a. sõitis Erik koos mõneteistkümne kaaslasega Islandilt lääne suunas. Jutud rääkisid, et seal olla nähtud mingit maad ja ka rändlindude parved suundusid sinna. Peatselt maabuski erik tundmatul maal. Seal küttis ta oma meestega mereloomi ja tuli kolme aasta pärast tagasi Islandile. ta jutustas, et oli leidnud asustamiseks soodsa maa. Tema sõnade
kirjandusteoseid, kui Eestis. 1945 moodustati Välismaine Eesti kirjanike Liit. Teemad, millest kirjutati: kodumaa, okupeerimine, üleelamised, lahkumisteeond, paguluse argipäev, müstika. Pagulaskirjanduse proosa teemad: 1) Kodumaa ajalugu ja olu enne II maailmasõda A. Gailit ,,Üle rahutu vee", A. Mägi ,,Kaevikute kroonika", Ain Kalmus ,,Jumalad lahkuvad maalt", Gert Helbemäe ,,30.ndate aastate Tallinn", Karl Ristikivi ,,Hingede öö" 2) Sõda ja kodumaalt põgenemine Agu Kask ,,Kartuse ja lootuse vahel", Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" I-II Pagulasluule: 1) Igatsusluuletused, mälestuspildid (nostalgia) -(Under, Suits, Adson) 2) Vastuhaku kuulutamine, tõotus kätte maksta (Visnapuu, Lepik) 3) Kujutati isiklikke hingehädasid, perekonda, loodust, kuid sageli olid needki seotud rahvuslike tunnetega G. Suits ,,Tuli ja tuul", M-Under ,,Sädemed tuhas", ,,Ääremail", H
Teise maailmasõja aegne eestlaste lahkumine läände sai alguse 1939. Läände jõuti eri viisil: põgenikuna, Saksa sõjaväes teeniva sõdurina, ka Saksamaale tagalasse tööjõuks värvatuna. Suur põgenemine toimus eelkõige üle mere, alguses Soome ja Rootsi, hiljem Saksamaa suunal. Kuna põgenikel ei olnud võimalik Soome pikemaks ajaks jääda, liiguti sealt edasi Rootsi. Põgenemise peamine põhjus oli hirm Nõukogude võimu repressioonide ees. Paljud lahkusid kodumaalt lootusega olukorra normaliseerudes peagi naasta. Viimane valik oli metsavendlus. Kui algas sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa. Osa meestest oli metsas lihtsalt Nõukogude mobilisatsioonist kõrvalehoidmiseks. Tegemist oli spontaanse rahvaliikumisega, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Kahtlemata oli see võitlus Eesti eest, kuigi suur osa mehi tegid seda isiklikust kättemaksust.
MEMORANDUM Teema: Komisjon versus Austria Osapoolte tutvustus Euroopa Komisjon (edaspidi "komisjon"), kes tegutseb Euroopa Ühenduse nimel, ühelt poolt ning Austria Valitsus (edaspidi "Austria"), teiselt poolt. Probleem Komisjoni arvates rikutakse alltoodud kahe tegevusega võrdse kohtlemise põhimõtet ning eelistatakse oma riigi kodanikke. Esimene küsimus. Paljudes Austria regioonides pakutakse tudengitele ühistranspordi sõidusoodustust juhul, kui nende pered saavad peretoetust. Sellist soodustust saavad enamus Austria tudengitest. Samas ei laiene samasugused sõidusoodustusi tavaliselt teistest EL riikide kodanikest tudengitele, kes Austrias õpivad, sest nende perekonnad üldiselt ei ela Austrias ega saa Austrialt peretoetust. Tudengite sõidusoodustusest saadav sääst on märkimisväärne: näiteks Viinis maksab kuus kuud kehtiv ühistranspordi sooduspilet 50 neile tudengitele, kelle pered elavad Viinis...
Ilias ja Odüsseia jutustavad mõlemad Trooja sõjast, mis toimus Tumeda ajajärgu perioodil. Lk 101 1,2 1. Kolooniate tekkeni 8. sajandil viis tekkinud vajadus metalli järele(eriti raua) ja põlluharimiseks sobiva maa vähesus kodumaal. Rajati kolooniaid põhiliselt Itaaliasse ja Sitsiiliasse ning seejärel Musta mere rannikule. Kolooniatest said rahvarohked ja jõukad linnad, kuid nende tagajärel rännati massiliselt kodumaalt välja. 2. Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega, jõukamad talupojad said oma majapidamisega enamasti iseseisvalt hakkama, kuid oli ka vaeseid põllumehi ja karjuseid, kes võtsid rikastelt laenu. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, mis maksamata jätmisel läks võlausaldajale. Seetõttu muutusid vaesemad talupojad enda maade rentnikeks. Mõnes kohas oli võlausaldajal õigus müüa talupoeg võla katteks orjaks
Kindlasti polnud Vilde karjääridiplomaat, pigem oli ta "õigel ajal õiges kohas", liites sel moel oma suhtlusoskuse ning rännukire ning suutes ka vajalikke asju ajada. Vilde ostis saatkonnale vendade Puhkide abiga hoone, milles saatkond tegutseb ka praegu. 5. märtsil 1925. a. pühitses kogu Eesti Eduard Vilde 60. sünnipäeva. Sel puhul oli "Estonia" kontserdisaalis korraldatud suurejooneline ning rahvarohke juubeliaktus. Juubilarile saabus hulgaliselt õnnesoove nii kodumaalt kui mujalt - Soomest, Ungarist ja Lätist. Vabariigi valitsus määras talle kirjanduslike teenete eest autasuks suvila koos maaga eluaegseks tarvitamiseks ja 200 000 marka. Vilde valiti Eesti Kirjanduse Seltsi, Akadeemilise Kirjandusühingu ja Eesti Ajakirjanikkude Seltsi auliikmeks. 1923. a. märtsis saabus Vilde kodumaale, jäädes siia juba püsivalt elama. Tema vanadusaastad olid töörohked, kümne aasta jooksul pidi kirjastatama 9600 lehekülge Vilde loomingut
ühiskonnakriitika, seisuliku ja varandusliku ebavõrdsuse taunimine, isiku ülistamine, kelle tundlikkus ja loovus on ühendatud tugevusega ja kes on võimeline võitlema ühiskonna ülekohtu vastu. (x5) 21. Schilleri haridus: Württenbergi sõjakool, kus ta sai mitmekülge hariduse nii juura kui ka meditsiinialase. 22. Schiller pidi kodumaalt põgenema, sest tema vaimsed harrastused häirisid hertsogit, kes määras ta aresti ja pani tema loomingu keelu alla. 23. 6 Schilleri näidendit: ,,Röövlid", ,,Fiesco vandenõu Genuas", ,,Don Carlos", ,,Salakavalus ja armastus", ,,Wilhelm Tell", ,,Orleans'i neitsi" 24. Schiller koos Goethega: Pärast tutvumist Goethega süvenes klassikaline kallak Schilleri loomingus veelgi
Platon (427347 eKr) oli VanaKreeka filosoof ning sündis rikkas perekonnas Ateena lähedal Aigina saarel.Esialgu õppis ta Kratylose (Herakleitose järgija) käe all ning hiljem Sokratese tema suurima eeskuju ja mõjutaja juures. Platon huvituslisaks vaimsele tegevusele ka füüsiliselt koormusest. Mõnede allikate kohaselt olevat ta noorena osalenud isegi Isthmose mängudel (Olümpiamängude sarnane üritus). Pärast Sokratese surma (399 e Kr) lahkus Platon 12ks aastaks kodumaalt ja viibis Egiptuses, LõunaItaalias, Sitsiilias ning Kyrenes (Aafrikas). Egiptuses avaldasid talle sügavat mõju tööjaotusvormid ja aritmeetika õpetamise vormid; Kyrenes matemaatik ja astronoom Theodoras; LõunaItaalias matemaatik, füüsik, riigimees ja pütagoorlane Archytas; Sitsiilias nägi ta võimalust muuta läbi Dionysios I ja II Sürakuusa valitsemisvormi lähedasemaks "ideaalsele riigile", kuid ebaõnnestus. Siiski ei saa märkimata jätta, et kui Dionysios II väimees ehk
l Patriootiline võistlusluule, mida iseloomustab juubeldav stiil l Noorte eesrindlik töö, tööviljakuse tõstmine, poliitiline üleskutselaul l Nõukogude kodumaa kaitsja üllas kuju l Juhtivateks vormideks said poeem ja draama l Moskva oli rahvaste vendluse sümbol Pagulaskirjandus l Teemad, mis kajastusid pagulasproosas: l kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda l asukohamaade argipäev l kodumaalt põgenemine l Piiblitemaatika l Teemad, mis kajastusid pagulasluules l koduigatsus, mis oli süngetooniline ja tõsine l piltluule ja sürrealism l isklikud hindehädad, perekond, loodus Pagulaskirjanike põlvkonnad l Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tundud. Neile oli äraminek kõige valusam. Nendeks olid G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit. l Kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased ja kes
5) Parandada emade tervislikku olukorda. 6) Võidelda HIVi/AIDSi, malaaria jt haigustega. 7) Tagada loodussäästlikum keskkond. 8) Luua üleilmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. 9. Lugeda „Kodanikuühendused ja vabatahtlikud arengukoostöös“ 3. teema Pagulus. Iseseisev töö 1. Mis on pagulus? Kes on pagulane? Otsi internetist Pagulus ehk maapagu ehk eksiil on sunnitud lahkumine elukohast. Harilikult mõistetakse paguluse all kodumaalt pagemist. Põhjusteks võivad olla tagakiusamine või hirm tagakiusamise ees kas siis rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest; vaesus ja näljahädad; õnnetusjuhtumid. Lahkumine võib olla ajutine või alaline, olla riigisisene või ületades riikidevahelisi piire. Paguluses elavad inimesed on pagulased (enne pagulusstaatuse kinnitamist varjupaigataotlejad). 1. Mis on asüül
kontserdisaaliks. 1940 - pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu määrati Vanemuise juhiks Kaarel Ird. Ta oli 1934-1936 õppinud Tartu Draamateatri Seltsi Näitekunsti Stuudios. 1941 - Ida Urbel lavastas Pugni-Glieri "Esmeralda", esimese õhtut täitva balleti Vanemuises. Saksa okupatsiooni ajal jätkas Vanemuine tegevust, teatri külastatavus oli kõrge. Oluliseks sündmuseks oli Eduard Tubina balleti "Kratt" esiklavastus 1943. 1944 - suur osa trupist lahkus kodumaalt, teatrisse tuli palju uusi näitlejaid. Vanemuise teatrihoone süttis lahingute käigus ja hävis täielikult. Teater kolis Tartu Saksa Teatrisse (praegune Vanemuise teatri väike maja). 1944-1948 - juhtis teatrit Kaarel Ird. 1950-1953 - oli teatrijuhiks Aleksander Poljakov. Uus riigivõim püüdis likvideerida Vanemuise teatri muusikaosa, peaaegu täielikult lagunes balletitrupp. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. 1956
1719. aastal Lõuna-Ameerika kirdeosas asuvasse väikeriiki Surinamesse. Kohe seejärel jõudis kohvipuu Surinamest ja Pariisi botaanikaaiast 1721. aastal Martinique ´i saarele(asub Surinamest loodes) ja 1722. aastal Prantsuse Guajaanasse (asub Surinamest idas) ning sealt juba 1730. aasta paiku edasi Brasiiliasse, tänapäeva tähtsaimasse kohvimaale. Hollandlaste abiga jõudis araabia kohvipuu ka Sri Lankale ja Indiasse. Oma kasvualadele Aafrikas ei tulnud kohvipuu otse oma kodumaalt Etioopiast, vaid tõenäoliselt India ookeanis asuvalt Reunioni saarelt üle Aafrika idapoolsete riikide Keenia ja Tansaania; teiselt poolt aga Brasiiliast Malawisse ja sealt Ugandasse. Kergelt lainelised igihaljad lehed on 8-20 cm pikad ja 3-7 cm laiad. Lehekaenlaist ilmuvad õiekimbud, milles on 4-8 valget jasmiinilõhnalist õit. Õied ilmuvad peamiselt üheaastastele oksdele. Kirrssi meenutavad punased luuviljad on umbes kirsisuurused, aga pikergused
Ta sai koha Nini Novgorodi aastalaadal esinevas trupis ja saavutas taas edu, olles seega ainus eesti näitleja, kes suutis läbi lüüa nii eesti kui ka saksa ja vene teatris. Kui puhkes I maailmasõda, naasis Pinna Tallinna, kus avanes trööstitu pilt - teater ei tegutsenud, "Estonia" hoone oli muudetud hospidaliks, mitmed meesnäitlejad olid mobiliseeritud. Saanud tööpakkumise Moskva Nikitski Teatrilt, pidas Pinna paremaks kodumaalt lahkuda. Moskvaski tõusis ta täheks, ent koduigatsus andis end tunda ja juba märtsis 1915 tegutses ta uuesti "Estonias". Samal aastal Pinna mobiliseeriti, kuid määrati kantseleikirjutajaks Tallinna Merekindlusesse ja sai nii võimaluse jätkata teatritööd. Saksa okupatsiooni päevil sunniti Pinna teist korda "Estoniast" lahkuma, kuna oli 1917 valitud teatri komissariks. Vabadussõja ajal korraldas Pinna Draamateatri ringsõite väeosades. Siitpeale jäi ta
intellektuaalset eliiti. Kui pärast 1905. aasta Vene revolutsiooni olid paguluses olnud tekstide või taieste autorid, siis pärast 1944. aastat olid pagendatud lisaks ka pagulusse läinud autorite looming. Kommunistlik ja natsionaalsotsialistlik totalitarism talus pigem isikut, kui tema keelt, sest ta oli juba kogenud, et isikust rohkem maksab massikommunikatsioon. Kõnelesid ju kirjanikud siiski kodumaa ajaloost ja oludest enne II maailmasõda, lisaks loomulikult kodumaalt põgenemisest, argipäevast asukohamaal ja piiblitemaatikast. Ei tulnud kõne allagi, et näiteks Rootsis elav Karl Ristikivi avaldanuks oma romaani Hingede öö 1953. aastal Tallinnas. Muidugi jõudis see teos nagu teisedki mõne aja pärast üksikeksemplaridena Eestisse, kus teda kultuuriringkondades käest kätte laenates loeti. Kui 1960. aastate teisel poolel ja 1970. aastate algul lasti Eestis ajalehe järjejutu või eriraamatuna
võimatuks. Nõukogude okupatsiooni 1. aasta sai tuntuks kui ,,kannatuste aasta". Kuid eesti rahvas jäi siiski püsima. 1941. reetis Hitler Stalinit, Saksa sõjavägi tungis Venemaale ja ületas Eesti piiri. Nüüd oli natside kord Eestit rüüstada. Natsistlik ideoloogia vahetas välja nõukogude propaganda. Noored eesti mehed läksid sundkorras Saksa sõjaväkke või hukati. Aga 3. a jooksul pöördus sõda Hitleri vastu ning sax. taandusid, tagasi tuli jälle NSV. 70 000 eestlast põgenes kodumaalt, paljud uppusid ning osa hukkus ja langes vangi. Kuid tuhanded jõudsid läände, lootes, et kunagi saavad tagasi kodumaale. 1945. a veenis Stalin, et Eestis toimuvad vabad valimised ning Roosevelt ja Churchill jäid seda uskuma ning Eesti jäi Stalini raudsesse haardesse. Maa oli laastatud ja rahvastik vähenenud rohkem kui neljandiku võrra. 30 000 noort in varjus metsa, et võidelda vaba Eesti eest. Nad varitsesid nõukogude sõdureid ja ründasid väesalkasid. Nad nim. end metsavendadeks
Eestis täitmata. Eelkõige on ohus arstide, tuletõrjujate, õpetajate ning lihttööliste arv Eestis. Suurfirmad näevad lahendust võõrtöökõu sissetoomisel, kuid teiste kultuuride sisseränne annab tõuke meie enda traditsioonide hävinguks. Sisserändajad on nõus vähesema palgaga ning muude tingimustega ja selle tõttu tõrjuvad nad meie oma töölised, kes nõuavad parema kvalifikatsiooni tõttu paremaid palgatingimusi, kõrvale. Seejärel, aga lahkuvad kodumaalt ka need kõrvaletõrjutud, mis annab taaskord ränga hoobi kultuurile. Kui mujal hinnad langevad, siis meil jäetakse heal juhul samaks kui mitte ei tõsteta. Meie valitsus tõstab oma tulusid ja soovib vähendada oma kulusid. Alles hiljaaegu lugesin lehest, et gaasi hind tõuseb. Ansip väitis, et inimesi tulebki harjutada gaasi vähem tarbima, see oleks siis ettevalmistus selleks kui Venemaa peaks oma kraanid kinni keerama. Tean, et ka Venemaa tõstab Baltimaadele
mõõt. Neil lauludel on luule algmõõt. Sellest kujunes Põhja-Hiina luule traditsioon, klassikalisem luulevorm Shi. Sisult ja vormilt raskepärane, tõsisem, konkreetsem. Lõunas tekkis teine traditsioon, Chu ci (riigi nimi kus tekkis). Tuntuim Chu ci zanri viljeleja oli Qu Yuan. Ta oli tuntud ühiskonna tegelane, poliitiliste intriigide tõttu süüdistatud riigi reetmises, sooritas enesetapu. Enne surma kirjutanud poeemi Lisao (lahkumise kurbus). Kirjeldas oma hinge seisundit, lahkumist kodumaalt, teekonda mida läbib; poeemi peategelane suundub surematute riiki. Teekond täis huvitavaid kohtumise erinevate müütiliste olenditega, arhailises keeles, liigutav. Paljud leinasid, tekkis huvitav traditsioon: draakonipaadi võistlus. Selle käigus visatakse vette zongzi - kolmnurkne bambuse Lehtedesse keeratud riisikakuke. See oli selleks, et kalad ja krokodillid ei sööks Yuani keha, vaid hoopis neid. 200 eKr - 200 pKr Hani dünastia. Levinud zanr pian wen - Luule ja proosa segamini
ajaks tasuta elamispind, ja hoida nii arste maapiirkonnas. Lahendusi peavad leidma poliitikud, nemad peavad mõistma, et meditsiin vajab suuremat tähelepanu. Tänasel päeval on Eesti meditsiinil mitmeid probleeme. Nendele probleemidele tuleb leida lähemal ajal lahendus, sest haigused ei oota. Loomulikult on peamine probleem raha puudumine ja sellest kõik alguse saabki. Haiged ootavad pikkades ravijärjekordades. Samas ei saa riik pealt vaadata, kuidas arsti lahkuvad kodumaalt. Riik peab leidma motivaatori arstide jaoks, mis neid siin hoiaks.Kui riik ei suuda võrdselt haiglaid ja teisi meditsiiniasutusi arendada, lahkub meditsiin äärealadelt.Pakkusin välja lahendusi, millest võiks olla abi, aga kõik otsused langetatakse kõrgemal, Riigikogu tasemel ja initsiatiiv peab tulema sealt poolt. Ideed millest lähtuda: 1. Pikad ravi järjekorrad. · Patsiendid panevad omale aja kirja, kuid ei tule kohale.
ooper "Don Juan". 9. 1877. aasta kriis ja hilisemad kriisid Tšaikovski isiklikus elus. Kuidas see kajastus Tšaikovski loomingus ja milliseid lahendusi elu talle pakkus ( kui pakkus?)? Oli homoseksuaal, kuid abiellus siiski. Lahutusprotsess oli pikk ning aeganõudev. 13. aastat kestnud kirjavahetus Nadežda von Meckiga aitas majanduslikust ning loomingulisus kriisist üle saada.(nad ei kohtunud kunagi) 10. Mis ajendas Rahmaninovi kodumaalt lahkuma ja kuidas see mõjutas tema edasist elukäiku ning tema loomingut? Pärast Oktoobrirevolutsiooni 1917. aastal emigreerus Rahmaninov Põhjamaade kaudu USA-sse ega naasnud oma sünnimaale enam kunagi. Siit alates keskendus ta peamiselt klaverimängule ja dirigeerimisele, pärast Venemaalt lahkumist kirjutas Rahmaninov vaid kuus teost. 11. Metseen Nadežda von Meck Tšaikovski elus, mida see pikaajaline tutvus Tšaikovski ellu kaasa tõi?
Tegevusaeg, koht: 20.saj keskpaiga Prantsusmaa, Pariis Sisukokkuvõte: Teos räägib neljakümnendates aastates olevast saksa emigrandist Ravicist, kes elab illegaalselt Pariisis ning opereerib salaja, et elatist teenida. Tema kohal ripub pidevalt oht, et ta saadakse kätte ja saadetakse riigist välja. Kohtub oma eluarmastuse Joaniga, kes mehe elu pea peale keerab. Mehele saab saatuslikuks tänaval abivajanud naise abistamine. Põhiprobleemid: Miks on inimesed sunnitud lahkuma oma kodumaalt? Teoses põgenes Ravic natsliku diktatuuri eest. Eluline näide: Nõukogude tsensuur sundis suurt osa Eesti kirjanikke Rootsi kolima, näiteks August Gailit. Kuidas tulla toime minevikust kummitama jäänud traumadega? Ravic saadetakse 1933.aastal koonduslaagrisse kahe mehe varjamise eest. Teda piinab ohvitser nimega Haake, keda kohtab hiljem juhuslikult tänaval ning kelle ühel hetkel salaskeemiga mõrvab. Tegevusliinid: 1) Ravici pagulase ja arsti elu liin, 2) Ravici suhete liin, 3) Ravici
6. saj. eKr. Pärsia kuningas Kyros II tunnistas seda religiooni ja tänu maagidele (pühamehed) levis usk terves impeeriumis. Religiooni hääbumine algas 7. saj. pKr., mil moslemid tungisid Iraani. Tänapäeval on selle usundi pooldajaid erinevates riikides vähemuses - seda järgib väike rühm inimesi nii Iraanis kui ka Indias. Kokku umbes 200 000 inimest. India kogukond asub Mumbai linna ümbruskonnas ja neid kutsutakse parsideks (Parsi s.t. inimesed Pärsiast). Nad lahkusid 8. saj. pKr. kodumaalt, kuna moslemid kiusasid neid taga. Kohalik India valitseja lubas neil sinna elama asuda eeldusel, et nad õpivad ära kohaliku keele, järgivad sealseid kombeid puhtuse ja abielu osas ega kanna relvi. Püha raamat, uskumused, sümbol Zarathustrale omistatakse pühasid tekste (Gatha hümnid), mis on koondatud Avesta raamatusse, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks puhuks loodud tähestikus. Säilinud on ainult fragmendid, sest enamus tekste kadus seoses tagakiusamisega Iraanis
Ameerika Ühendriigid 17.- 19. sajandil Põhja-Ameerika koloniseerimine 16.saj algul jõudsid Florida rannikule konkistadoorid-hispaanlastest vallutajad, kellele järgnesid ka muud rahvad Väljarändajad-maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, lihtsalt seiklejad ja ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunud 17.saj alguseks oli seal kolooniaid paljudel riikidel, kaasnes omavaheline konkurents, esialgu jäid peale inglased ja prantslased Prantslased tõrjuti järkjärgult välja, Euroopast toodi kaasa seisuslikud vaheseinad, aadli ja vaimulikkonna eesõigused ning elanikkonda koormav maksusüsteem Inglaste kolooniates oli hoopis vabameelsem poliitiline kord, tööjõulisem elanikkond ning tegusamalt toimiv valitsemisaparaat 1763
lõpetajad saavad jätkuvalt tööd ja õppejõud leiba." (Aaviksoo 2010). Välisõppejõudude ingliskeelsed loengud on huvitavad ja atraktiivsemad kui igapäevased, aga mina arvan, et need peaksid olema vabatahtlikud. Raske on juba oma elu esimesel semestril õppida mõnd täiesti võõrast ainet inglise keeles. See on noore enda otsus, kui minnakse õppima välismaale. Igaüks teab ise, milleks on suuteline ning kui hea on tema inglise keele tase. Reisimises ja kodumaalt vahepeal eemal olekus pole mitte midagi halba. Halb on see, kui ei tulda tagasi. Kui noor inimene saab näiteks Eestis tasuta kõrghariduse ning kolib seejärel välismaale, siis ei too see meie riigile tulu. ,,89 protsenti praegu pikemat aega välismaal elavaid või töötavaid noori sooviksid Eestisse tagasi tulla, kui siin saaks head elatustaset võimaldava töötasu ja sobiliku töökeskkonna." (Niitra 2010) Sellest võib
jäävad vaid jutuks ja ei realiseeru tegudena. Sellisest ebatolerantsest käitumisviisist on raske inimesi võõrutada, kuid usun, et see pole võimatu. Üldjuhul levivad rassistliku suunitlusega käitumishälved just madalama haridustasemega inimeste seas. Seega tuleks olulisemalt jõulisemalt tegeleda inimeste harimisega selles valdkonnas ja ebatolerantset käitumist veelgi rohkem maha teha, et noored saaksid aru suuremal määral probleemi tõsidusest, miks rännatakse välja omalt kodumaalt. Rassism pole aga ainult noorte seas levinud vaid ka täiskasvanute. Ei mõisteta kultuurilisi erinevusi ega ka probleeme, millega pistavad teised inimesed silma päevast päeva. Tihti räägitakse, et meil on juba väga palju immigrante riigis venelaste näol, kuid neid pole suudetud piisavalt hästi riigiellu kaasata ning see ei juhtu ka uute võõrmaalastega. Arvan, et uus ränne Eestisse erineb väga palju sellest, mis toimus Nõukogude ajal
Valitsuses olid juhtival kohal venelased, hiljem said sinna ka üksikud eestlased. Eestlasi kontrolliti koguaeg Moskva poolt, kuna Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Eestlased on pidanud elama üle venestamise ning julma küüditamise. Kuid eestlased pole alati niisama käed rüppes pealt vaadanud seda, vaid on astunud Nõukogude Liidule vastu (nt metsavennad, noorte salaorganisatsioonid jms). Paljud eestlased on lahkunud kodumaalt okupatsiooni eest. Pagulased kohanesid võõral maal hästi, kuid nad ei unustanud ka oma rahva tavasid ja traditsioone. Eestlased on alati sirge seljaga kõigele vastu astunud oma isamaa nimel. 11 Kasutatud kirjandus ,,Eesti ajalugu II" (2006) Ago Pajur, Tõnu Tannberg 12
Kuni 1870. aastateni domineeris selles rändes sunnitööle või asumisele saatmine (1 miljon inimest, kellest ligi pooled pärast vangistus- või asumistähtaja lõppu tagasi pöördusid). Kolmveerand Siberisse rännanutest olid maad otsivad või maksude eest põgenevad talupojad. 1885-1913 Siberisse rännanud 4,4 miljonist 19% moodustasid Euroopa-Venemaa läänepoolsetest provintsidest väljarännanud mittevene rahvad. Mida tähendas väljaränne emamaale, eriti kui väga suur osa rahvast kodumaalt ilmselt lõplikult lahkus? Euroopas on tollal ja hiljemgi vaieldud selle üle, kas väljaränne tähendas emamaale kergendust või aadrilaskmist. Üldiselt olid Euroopa valitsused veel 19.sajandi keskpaiku arvamusel, et ülerahvastust võiks väljarände läbi vähendada, soovides seejuures, et välja rännanuks ainult vaesed ja väheste ametioskustega rahvakihid. Et aga nn. “vana” väljarände maade puhul kippusid väljarändajad olema just
kogunõudluse AD kõverat alla vasakule kogunõudluse AD kõverat üles paremale Valitsuse kulude suurendamisel või maksude vähendamisel kasutab valitsus kitsendavat fiskaalpoliitikat, vastupidisel juhul ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Vali üks: Tõene Väär Valitsussektori eelarve puudujääki on põhimõtteliselt võimalik finantseerida kas Vali üks või enam: laenates raha välismaalt emiteerides raha laenates raha kodumaalt suurendades maksukoormust Laiendava (ekspansiivse) eelarvepoliitika rakendamisel valitsus Vali üks või enam: vähendab makse püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale suurendab valitsuse ostude mahtu Range eelarvepoliitika Vali üks või enam: seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule
Brigaadidele jagati välja instruktsioonid ja vajalikud paberid: arreteeritavate ja küüditatavate nimekirjad, vara ülevõtmise blanketid jms. Paraku jäi aga sageli kõik instruktsioonides toodu paberile, kuna tegelikult sõltus kõik julgeolekutöötaja suhtumisest ja hoiakust. 14. juuni öösel kella 1-2 paiku alustasid rühmad tegevust. 4 Õhtul paha aimamata magama läinud pered äratati ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituiks või kodumaalt välja saadetavaiks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid otsiti läbi, kusjuures nii mõnigi väärisese läbiotsija taskusse rändas. Ka ei mainitud, et perekonnapead naistest-lastest hiljem eraldatakse. Mõnel pool aitasid sõdurid inimestel asju pakkida, teisal aga viidi inimesed ära kaks kätt taskus. 13. juunil 1941. aastal Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Puuduliku organiseerimise tõttu see tsekistide plaan aga ei
Juudid ja Vägivald Juudiküsimus on mõiste, millel kaasaja inimese jaoks on teatav kindel tähendus. Põhiliselt viitab see mõiste juute inimajaloo jooksul tabanud ahistamistele, kuid selle kõrval ka nendega seotud eelarvamustele. Ahistamistega on pilt üsna selge: kui common sense ka ei mäleta juutide väljaajamist nende iidselt kodumaalt, keskaegseid juudipogromme Prantsusmaal ja Hispaanias ning XIX sajandi rafineeritud rõhumist kogu Euroopas ja Vene Impeeriumis (ehk kus iganes juute ka leidus), siis II Maailmasõja aegne juuditapatalg on õõvastava näitena inimloomuse pimeda poole kohta avalikkuse mällu söövitatud. Samuti elab see mälestus siiani edasi inimestes, kes selle sõja ajal osutusid olema teine teisel pool okastraati. ...
Vene ajal oli vähemalt see hea, et riigis valitses tugev kord (hirm), mida keegi ei julgenud rikkuda. Praegusel ajal on olukord täpselt vastupidine meil valitseb ju täielik korralagedus." "Eesti Vabariik suudab küll oma kodanikke kõrgel tasemel harida, kuid hiljem neid edasi arendada või võimetele vastavat tööd pakkuda mitte. Eesti riigis puuduvad head erialase ettevalmistusega oskustöölised. Selge on ka see, et kui inimene on teistest silmapaistvam mingis eluvaldkonnas, lahkub ta kodumaalt. Paljudel Eestis elavatel inimestel on teadmata, mis saab homsest päevast. Eesti majandustaset arvestades ei tea me iial, mis võib meid homme ees oodata." "Eesti riik jääb püsima ainult siis, kui me teda kaitseme ja hoiame ning oma lastele koduselt tuttavaks teeme," kirjutas Peep Leppik 16.02. ÕpL-is ja esitas küsimuse: "Mida teha, meie rahvus on ohus!" See küsimus vaevab ka mind. Mil viisil Eesti rahvast, ajalugu, loodust ja kultuuri kasvavale põlvkonnale lähemale tuua ja tutvustada?
Nabakovi loomin erineb radikaalselt vene kirjanduse XIX sajandi klassikalistest traditsioonidest . ses mõttes on ta murrangukirjanik. Nabokov pidas end langusaja kirjanikuk langus tähendas talle ideaalide kaotamist. Revolutsioon seadis tema ette teistsuguse elu, andis võimaluse tegelda kirjandusega ja kujuneda omanäoliseks. Nabakovist sai selle vapustuse kroonikakirjutaja omasaatusekaaslaste jaoks. Emigrantide seas jäi Nabokov erandlikuks. Palju kodumaalt lahkunud vene kirjanikud elasid vaid minevikus ja lõid üsna levinud ettekujutuse vene kirjanikust kui hädaldajast. Nabokov ei leppinu nn. aeglase katastroofiga ,ta leidis ,,uue hingamise": hakks kirjtama inglis keeles ja sai ameeriklaste sõnutsi superklassikuks. Kui Nabokov oli sumbunud ja üksluises vene emigrantlikus kirjanduses endast märku adnud koguni kolme romaaniga (,,Masenka" , ,,Kuningas,emand,soldat" , ,,Luzini kaitse"), ütles I. Bunin tema kohta: ,,See poisike haaras
Romaani "Ekke Moor" nimitegelane võib pärast rännakuid Peer Gyntina tõdeda: just kodus peitubki õnn ja elu mõte. Romaan "Leegitsev süda" on pühendatud elu ja kunsti suhetele. See on teos täis monoloogseid arutlusi, kunstifilosoofilisi mõtisklusi ja aforistlikke tähelepanekuid. Autor sedastab, et kunstiloomingu juured on rahva ekus ja saatuses. Gailiti välisamml ilmunud teosed käsitlevadvaldavalt sõjapõgenike temaatikat: "Üle rahutu vee" räägid kodumaalt põgenejate teekonnast meritsi Rootsi; "Kas mäletad, mu arm?" tegelasteks on Eesti sõjapõgenikud, kes Rootsis metsatöödelolles jutustavad dekamronlikke lugusid oma armuseiklustest. Nimetatud teoste põhiideed on kantud kodumaa kaotuse traagikast. August Gailit on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantastikal, tinglikkusel ja sümboolikal. Kokkuvõte:
See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand MADALMAADE MUUSIKA 15.-16. SAJANDIL Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg Belgia, Holland, Luxembourg ja Kirde-Prantsusmaa – Burgundia hertsogiriigi kultuuriline tervik. 1419-67 hiilgeaeg, 1474-77 riik lagunes Burgundia sõdade käigus 15. Saj algul pakkus Burgundia peavarju erineva kultuuritaustaga muusikutele ja kunstnikutele üle Euroopa, kes lahkusid sõdadest nõrgestatud kodumaalt Inglise õukonnamuusikud tõid mandrile kaasa uue väljenduslaadi – laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides. Sellest kasvas välja uusaegse Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Kuna kunstiinimeste taust oli kirju, ühendas renesanss jooni eri maade kultuurist 9. Uued žanrid - missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul Missad:
1823-1830 Venemaa ühiskondlik-poliitiline elu ja Puskini saatus Aleksandr Puskin alustas värssromaani ,, Jevgeni Onegin" Mihhailovskojes, kuhu tsaar Aleksander I ta politsei järelvalve alla oli saatnud. Mihhailovskojes keskendus ta rahvuslikkuse probleemile, õppides tundma rahva psüühikat ning rahvaslikku hingelaadi, mis väljendub selgemini rahvaluules. Mihhailovskojes kuulis Puskin tsaar Aleksander I surmast ha dekabristide ülestõusust 14. detsembril 1825. aastal. 5. augustil 1826. aastal sai poeet teate viie ülestõusujuhi hukkamisest. Uueks tsaariks sai Nikolai I. Nikolai I valitsusaja algul heideti Venemaa poliitilise salapolitsei kätesse. Nikolai I missiooniks oli ,, külmutada" Venemaa ja peatada vabadusevaimu areng kogu Euroopas. Puskin lootis, et uus tsaar asub lõpuks ometi Venemaal vajalikke reforme ellu viima, kuid pettus peagi . 1828. aasta lõpul kohtas Puskin Natalja Gontsarovat ning abiellus neiuga 1830. aastal. Samal aastal ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
