sajandi madrigali, mis, vaatamata sellele, et olid mulle võõrad, jätsid siiski väga hea mulje . Kohe oli näha, et meeste hääled sobivad imehästi kokku. Kuigi oleks minu arust toredam olnud, kui nad oleksid just siis rohkem nalja teinud, et publikul ühtlaselt huvitav oleks, kuid saan ka aru, et ansambel käitus vastavalt muusikale vaimuliku muusika korral nad ka käitusid korrektsemalt kui tänapäevast muusikat esitades. Sellele järgnesid mõned lood nende kodumaalt Suurbritanniast. Siis aga paar laulu, mis olid pühendatud Ira Gerschwinile, nende osalisele autorile . Üks lugudest koosnes lihtsalt erinevate vene heliloojate nimedest ja teine oli ,,Summertime" . Pärast seda esitasid nad oma variandi Chopini ,,Minutivalsist" ja ,,Insensatezist" ning kuna mulle meeldivad väga Chopini klaveriteosed, oli eriti huvitav kuulata ka a capella versiooni. Enne vaheaega esitati veel Comedian Harmonistsi laul ,,Creole love call".
Samuti on ju peamisteks väljarännanuteks mehed- seega peavad tööandjad leppima naistöötajatega või isegi lastega (nagu Hiinas), kes on küll odav tööjõud, aga tihti ei saa hakkama raskemate asjadega ega meestetöödega. Paratamatult väheneb väljarändega ka maksumaksjate hulk ning riigil on vähem tulusid. Sellega võib kaasneda ka riigi poolt haridusse tehtavate investeeringute vähenemine- lähevad noored ju niikuinii kodumaalt minema. Samas teisest küljest- mis lähteriigile kahjulik, see võib sihtkohariigile kasulik olla. Saab ju viimane immigrantide näol rohkem maksumaksjaid ning pikema aja jooksul suureneb ka sündide arv. Igati positiivne on ka see, et tööjõuturg mitmekesistub. Samuti on sisserändajad kohalikest odavam tööjõud ja peamiselt tegelevad sellega, millega kohalikud tegeleda ei soovi. Näiteks ka
Mehed, kes tunnevad kohustust hoolitseda enda pere eest, võtavad vastu otsuse, et tuleb minna välismaale tööle. Sest nad armastavad enda naist ja lapsi ning tahavad võimaldada neile head elu, et nad ei pea puudust tundma millestki. Kahjuks sellega kaasneb perest eemalolek. Naine peab kodus hakkama saama nii naiste- kui ka meestetöödega ning lastel puudub isakasvatus. Elu on näidanud, et selline peremudel kaua koos ei püsi. Samas leidub perekondi, kes on otsustanud üheskoos lahkuda kodumaalt – näiteks Soome. Nii naine kui ka mees leiavad endale töö ning lapsed lähevad sealsesse kooli või lasteaeda. Eesti riik kaotab sellega palju kodanikke ning selle tagajärjel muutub elu ainult kehvemaks. Riik kaotab sellise suhtumisega väärtuslikku tööjõudu ning põhimõtteliselt loobub sissetulevast kasumist. Aastad mööduvad aastate järgi ning meie riik ei ole midagi ette 1 võtnud, et enda kodanikud tagasi kodumaale tuua
Kordamisküsimused 2 12. klass 1. Kirjelda rahvuskultuuri olukorda 1940.-1955. aastatel: millised kaotused ja muutused tabasid neil aastail muusikaelu Eestis? 40ndatel lõpetati kõik omariikluse ajal tegutsenud organisatsioonid ja seltsid. Tallinna Konservatooriumi paljud õppejõud vallandati. 1944.a hävis Estonia Tallinna pommitamises. Massiline kodumaalt lahkumine(Tubin, Juhan Aavik, A.Kasemets), terror. 1947.a laulupeol olid nõukogulikud laulud. 1948 nn puhastuslaine(arreteeriti ja vallandati, nt Saar ja Kreek), kaotsi läks terve põlvkond muusikuid. Loomingu eesmärgiks ,,nõukogukiku elu kajastamine", ,,vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik" 2. Gustav Ernesaks millal elas, tegevusvaldkonnad; looming: loomingu iseloomustus, 3 näidet! 1908-1993 ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Meelespea" , ,,Helin"
pole veel alanudki. Kuid iga algus on tüütu. Tegelikult ei tea tee alguses sageli isegi seda , kuhu minemas oled. Kuid tee saab käies selgeks! Mida kõrgemale pilgu sead, seda raskem, aga ka huvitavam. Kui sa sirutud tähtede poole, siis võib olla sa ei ulatu nendeni, kuid samas ei lõpeta sa vähemalt peotäie poriga. Seda on öelnud üks teine tark inimene. Arvan, et ei ole palju neid, kes juba 14aastaselt välismaale tööle lähevad. Mõned eestlased pole niisamagi kunagi kodumaalt ära käinud, mõni pole LõunaEestist Tallinnassegi saanud. Aga mina läksin. Kool jäi kahjuks küll siiski pooleli. Aga läksin, teadmata absoluudselt, mis on modellitöö, või kuidas näevad välja Itaalia,Prantsusmaa või Ameerika. Ei osanud korralikult ühtegi välismaa keeltki. Nüüd kümme aastat hiljem pannakse kogu maailmas minu ametinime ette sõna ''tipp''. Ma ei ole ise kindel, kas olen millegi tipus või mille tipus siis täpselt. Olen teinud tööd
kui Eesti kultuuri ja eluga (H. Nõu; E-K. Toona; I. Ivask; I. Laaman) 4. Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses (T.H. Ilves; M.K. Kostabi) Teemad, mis kajastusid pagulasproosas: 1. Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B. Kangro ,,Tartu-sari"; hiljem kirjutati palju memuaare) 2. Asukohamaade argipäev- tegelasteks olid ,,pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud 3. Kodumaalt põgenemine üle vee- domineerib ebakindlus, kodutus, konfliktid) 4. Piiblitemaatika (A. Kalmus ,,Juudas" Teemad, mis kajastusid pagulasluules: 1. Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus (põhiliselt vanima põlvkonna esindajad) 2. Graafilised eksperimendid, piltluule ja sürrealism ning vihjeline kujundikeel (keskmise põlvkonna esindajad: Laaban, Lepik) 3. Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus
Tarbetekst mõeldud laiale lugejaskonnale. Näiteks uudised, intervjuud, reportaazid jne. Teadustekst edastatakse eri teadusalade saavutusi ja probleemide analüüse. Näiteks uurimused, teaduslikud artiklid ja esseed. Eestlane sõjas ja võõrvõimude all Aastal 1940 lavastas Nõukogude Liit okupeeritud Eestis riigipöörde. Aasta hiljem toimus juuni massiküüditamine. 1044. aastal pages kolmandik eesti kirjanikkonda kodumaalt. Aastal 1949 toimus märtsi massiküüditamine. 1956. aastal algas Nõukogude ,,sulaaeg´´. Aastast 1962 algas nn kassetipõlvkonna tulek. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Jaan Kross (1920), Betti Alver (1906-1989), Juhan Smuul (1922-1971), Mati Unt (1944) ja Paul-Eerik Rummo (1942). Eestlane laulab ennast taa vabaks 1986. aastal hakkas ilmuma ajakiri Vikerkaar. Aasta 1987 oli uue ärkamisaja algus. 1988 aastal loodi rahvarinne ning samal aastal toimus ka laulev revolutsioon
Tallinna Naisklubi ja Akadeemiline Naisklubi ja Akadeemiline Naisühing valisid Underi oma auliikmeks. 2 1934.aasta 13.novmbril suri Underi ema Leena Under.1939.aasta kevadel elas Maria poolteist aastat koos Adsoniga Berliinis ja Pariisis. Underi viimased luuletused ilmusid vabas Eestis 1940.aastal ajakirjas ,,Varamu" viimases, kuuendas numbris.1944.aastal sõja sündmuste arenemisel pidi luuletajapaar kodumaalt lahkuma Rootsi, peatudes mitmes põgenikelaagris. Pere asus 1945.aastal elama Stockholmi äärelinna Mälärhöjdenisse. Ta töötas seal arhiivitöötajana. Paguluses avaldas Under kaks uut luulekogu. Sel ajal tähistas ta ka 70.juubeli sünnipäeva.1973.aastal Maria haigestus ja ta viidi 28.augustil Saint Eeriku haiglasse, kus ta jagas palatit oma abikaasaga.1977.aastal 5.jaanuaril suri Maria Underi abikaasa Artur Adson.1980.aastal
väheneb tööpuudus, osa teenitud rahast saadetakse tagasi kodumaale. Välismaalt pereliikmete poolt saadetud raha leibkondadele on paljudele peredele ainuke sissetulek. Negatiivseks on see, et väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, peamiselt lahkuvad aktiivsemad inimesed. Peruus on palju narkokaubandust ja sissisõdu, mida riik püüab kontrolli alla saada, et elanikel oleks parem, rahulikum elu ja nad ei peaks sellistel põhjustel kodumaalt lahkuma. See on üks osa rahvastikupoliitikast. Kuna paljud emigreerujad on eelkõige nooremad, tööeas inimesed, siis ei ole valitsuse tegevus tööpuuduse vähendamisel ja palkade kasvamise valdkonnas arvatavasti veel vajalikku tulemust andnud. Peruu rahvastiku moodustavad indiaanlased (45%), mestiitsid (37%) ja valged (15%). Kasutatud kirjandus: http://www.census.gov/population/international/data/idb/country.php http://sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/country.jsp?
• Emigrantide hulk on umbes 3% kogu maailma rahvastikust; • Naiste osakaal emigrantidest on 49,6 %; • 15-20 % emigrantidest on illegaalid; • Kõige aktiivsem emigreerumine toimub Ladina- Ameerika piirkonnas. • Emigrantide rahalähetused kodumaale olid 2005. aastal u. 134 miljardit eurot. MÕISTED • Immigratsioon – sisseränne (immigrant). • Emigratsioon – väljaränne. • Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale. • Pagulane – sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). • Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber. • Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel. RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS • Umbes 3,2% maailma rahvastikust elab väljaspool oma kodumaad; • Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest; • Suurem osa migrante on pärit arengumaadest; • Ränne lõuna riikide vahel on suurem kui Lõunast Põhja riikidesse; • Suurim migratsioonikoridor on Mehhiko – USA vahel;
tegevusi. Sinilill T- Luuletus räägib sinilille tärkamisest kevadel. PM- Autor näitab ootavat suhtumist kevade tulekusse. S- Luuletus näitab kuidas sinilille tärkamisega algab ka kevad. Luuletust võib vaadata kui ootust kevadest. Sinille tärkamine oleks nagu kevade esimene samm millega algaks talve lõpp ja kevade algus. Viimane paat T- Eestlaste massiline põgenemine rootsi 1944. Aastal. PM- Eestlaste põgenemine oma kodumaalt ja kuidas nad pidid maha jätma oma kodumaa ja tuttavad(sugulased). S- Kuidas inimesed pidid maha jätma oma kalli kodumaa ja teadmatus oma tuleviku ees nii Eestis kui välismaal. Ma arvan ,et see on väga isamaaline luuletus ja näha on ,et luuletajal on olnud mure Eestimaa Pärast. Kas Kuulete kevade kutset T- Kuidas kevad toob inimestele uut energiat. PM- Kevade tulekuga algab uus ja parem aeg. S- Kevadeti ärkab peale looduse ka inimene ja asub tegutsema.
TÖÖPUUDUS JA TÖÖJÕUPUUDUS EESTIS Eestis on tekkinud väga vastuoluline olukord, kus ühelt poolt räägitakse palju sellest, et meil on tekkinud suhteliselt suur tööpuudus ja teiselt poolt sellest, et Eestis ei ole võimalik leida häid töötajaid. Mis on põhjused, miks Eestis on tekkinud tööpuudus ja tööjõupuudus ning kuidas neid probleeme lahendada? Tööpuudus või töötus on nähtus, mis väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei leia endale sobivat tööd. Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: · Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka · Pole töötanud näiteks eelneval kuul kogu arvestusperioodi jooksul · Tegeleb aktiivselt töö otsimisega · On nõus esimesel võimalusel tööle asuma Töötute hulka ei kuulu õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega ka pensionär. Põhjuseid, miks Eestis on tööpuudus niivõrd suur on mitmeid. Üheks põhjuseks võib välja tuua näiteks selle, et inim...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Soome..........................................................................................................................................3 Rootsi..........................................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................7 Sissejuhatus Industrialiseerimine toimus Põhjamaades hiljem kui Lääne-Euroopas ning kogus hoogu tänu loodusressursside ulatuslikule kasutuselevõtule, nt puidu ja rauamaagi. Põhjamaade all peetakse peamiselt silmas Soomet, Root...
Suur põgenemine Eestist aastal 1944 Aasta Nõukogude okupatsiooni oli paljudele eestlastele selgeks teinud , mis neid punaväe uuel saabuisel ees ootab. Seetõttu oli igati arusaadav , et paljud inimesed pidasid targaks nõukogude võimude eest põgeneda. Ulatuslikum põgenemine Soome ja Rootsi oli alanud 1943.aastal , hoogustudes eriti 1944.aastal. Rootsi ja Saksa koostöös toodi esiteks Eestist ära siinsed eestirootslased , kellega koos said lahkumisvõimaluse ka paljud eestlased. Seda tegevust võis nimetada sakslastega kooskõlastatud evakueerimiseks , ent üldjuhul põgeneti Rootsi Saksa okupatsioonivõimude teadmata. Põgenemise korraldamisel osales Franklin Delon Roosverti asutatud War Refugee Board , mille esindajaks Stocholmis oli Ivar Olsen. Ta organiseeris Stocholmis evakueerimiskommiteed eestlaste , lätlaste ja leedulaste minematoimetamiseks. Eesti taasvallutamisele vene võimude poolt kaasus kümnete tuhandet...
Kokkuvõte Isikutest 19. sajandil Otto Wilhelm Masing sündis1763 11 08 Põhja-Tartumaal Lohusuus köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Õppis Narva linnakool (1777-1779) Saksamaal Torgau gümnaasium (1779-1782) Halle ülikooli usuteaduskond. Õppis teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist, oli andekas keeltes. Õppimise kõrvalt teenis raha tõlkimisega. Oskas saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keelt. Töökäik 1788. aastast Lüganuse pastor 1795. aastast Viru-Nigula pastor 1815. aastast Äksi pastor 1818. aastast Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor 1821. aastast Tartu praost. Looming 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele". 1821 "Luggemisse lehhed". Koostatud seina-aabitsana ja sinna oli lisatud metoodiline juhend 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arvamise-Ramat" ja kolm usuõpikut...
Kunagi varem pole kurdid pidanud sõda neljas riigis korraga, kontrollinud ka täielikult oma piirkondi Iraagis ja Süürias. Kuid kuna peaaegu pool kurdidest elab Türgis, ei ole oodata nelja Kurdistani osa ühinemist enne, kui nad end ka Türgi riigist jõuga lahti ei kisu. Ja Türgi armeest nende jõud nähtavasti üle ei käi. Kogu konflikti vältel on hukkunud ligi 55000 isikut, kellest hukatud on umbes 20000. Üle 4000 küla on hävitatud ning üle 3000000 on pidanud põgenema oma kodumaalt. Konflikt on Türgile maksma läinud ligi 450 billionit, millest enamus on läinud sõjatööstusele. Konflikt on samuti mõjutanud turismi Türgis, mis on Türgi riigi üks suurimaid sissetuleku allikaid.
Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989 ning tänaseks on müür peaaegu täielikult lammutatud. Mõisted: Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. emigratsioon, väljaränne, kodumaalt mujale ümberasumine. Väljarändaja on emigrant. Vastand: immigratsioon. Kasutatud Kirjandus: „501 Vaatamisväärsust“ „Ümber Euroopa“ Postimees „Läänemaade Geograafia“ Tiit Rummo „Geograafia Entsüklopeedia“ AXIS https://et.wikipedia.org/ http://entsyklopeedia.ee/ https://sputnik-news.ee/ https://annaabi.ee/
.........................................................................................9 LISAD ......................................................................................................................................10 Sissejuhatus peaks ka siin olema. Peatükid peaks olema nummerdatud, v.a sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjandus. 2 SISSEJUHATUS Valisin August Gailiti sellepärast et ta on minu kodumaalt pärit ja ta tundus väga huvitava elujoonega.Tõestan seda et Gailiti elulugu uurides märkame, et kirjanik vältis enese isikule tähelepanu osutamist, varjates oma elulugu ja viimastel elupäevadel isegi tõendeid hävitades. Selline käitumine tõi kaasa legendide ja lugude leviku, mis praeguseni hoiavad elus mitte üksnes tema loomingut, vaid ka looja isikut. August Gailit oskas mitmeid keeli. See kõik teeb Gailitist ainulaadse kirjaniku eesti kirjanduses
Rakvere Eragümnaasium 12.A klass A.Camus ,,Võõras" Uurimus Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus 1. Autorist, loomingust 2. Teose analüüs 2.1 Loo kaardistamine 2.2 Jutu püramiid 2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus 2.4 Analoogia graafiline kujutamine 3. Hinnang teosele 3.1 Milliseid mõtteid teos tekitas 3.2 Kelle võtaksid sõbraks ja miks? 3.3 Kokkupuuted tänapäevaga 3.4 Kas ja miks soovitan teistele Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Meursault on noor mees. Ta elab Alziiris ja töötab teenistujana büroos. Ta elab kehvas linnaosas ja tal on suhteliselt vähe raha. Armusuhe ühendab teda Mariaga, endise kolleegiga. Muidu on tal vähe tuttavaid, ainult kahe majakaaslasega ajab ta vahetevahel juttu, vana Salamano ja sutenöör Raymondiga, kes tikub Meursault'le sõbraks. Ühel väljasõidul randa kohtavad nad araablas...
Eestis täitmata. Eelkõige on ohus arstide, tuletõrjujate, õpetajate ning lihttööliste arv Eestis. Suurfirmad näevad lahendust võõrtöökõu sissetoomisel, kuid teiste kultuuride sisseränne annab tõuke meie enda traditsioonide hävinguks. Sisserändajad on nõus vähesema palgaga ning muude tingimustega ja selle tõttu tõrjuvad nad meie oma töölised, kes nõuavad parema kvalifikatsiooni tõttu paremaid palgatingimusi, kõrvale. Seejärel, aga lahkuvad kodumaalt ka need kõrvaletõrjutud, mis annab taaskord ränga hoobi kultuurile. Kuigi inimeste peatamiseks ja läbi selle kultuuri hoidmiseks oleks vaja muuta palgatingimusi ning propageerida teatud ameteid, tuleks pöörata tähelepanu ka noorte huvitegevusele. Koolid peaksid looma eestikeelseid koore ning ka rahvatantsu- ja folkloorirühmasid. Kultuurkapital võiks toetada ka külade isetegevust. Viimastel aastatel on jätkusuutlikust hakatud seostama ka väljendiga hea valitsemine. See
Romaani "Ekke Moor" nimitegelane võib pärast rännakuid Peer Gyntina tõdeda: just kodus peitubki õnn ja elu mõte. Romaan "Leegitsev süda" on pühendatud elu ja kunsti suhetele. See on teos täis monoloogseid arutlusi, kunstifilosoofilisi mõtisklusi ja aforistlikke tähelepanekuid. Autor sedastab, et kunstiloomingu juured on rahva ekus ja saatuses. Gailiti välisamml ilmunud teosed käsitlevadvaldavalt sõjapõgenike temaatikat: "Üle rahutu vee" räägid kodumaalt põgenejate teekonnast meritsi Rootsi; "Kas mäletad, mu arm?" tegelasteks on Eesti sõjapõgenikud, kes Rootsis metsatöödelolles jutustavad dekamronlikke lugusid oma armuseiklustest. Nimetatud teoste põhiideed on kantud kodumaa kaotuse traagikast. August Gailit on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantastikal, tinglikkusel ja sümboolikal. 1. Süzee
Samuti ei muutunud tema seisukohad poliitilistes tuultes. Gailit paguluses Rootsis elas ta suurema osa ajast Ormesta mõisas Örebro lähedal. Väidetavalt oli Gailit oma elupäevil selgesti eesti pagulasproosa grand old man. Gailit nimetati vaba mehe prototüübiks. Karl Rumori kinnitusel oli Gailit andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt kirjutamata. See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis «Üle rahutu vee», mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, pigem vastupidi - toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960 Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Gailiti üheks tuntuimaks romaaniks ja tegelaskujuks on jäänud Toomas Nipernaadi. Mälestusmärk Nipernaadile 1995
Viikingid olid põhiliselt taanlased, rootslased ja norralased. Venelased kutsusid neid varjaagideks. Nad elasid Skandinaavias (Taani, Roosti ja Norra). Viikingid rääkisid vananorra keeles, millest kujunes hiljem välja ka taani, rootsi ja norra keel. Skandinaavia poolsaare karmid elutingimused sundisid neid sealseid elanikke maailam laiali rändama. Metsadega kaetud, mägine ja karmi kliimaga poolsaar ei suutnud üha kasvavale rahvahulgale küllaldaselt elatist pakkuda. Ettevõtlikumad hakkasid uusi elupaiki otsima. Eurooplased kartsid neid kuna nad korraldasid röövretki nii merel kui ka kaldal. Samal ajal otsisid nad endale uusi, viljakamiad alasid kuhu võiks elama jääda. Nemde röövretked toimusid tavalisel aasta algul, talveks aga pöörduti tavaliselt ikka koju. Merereise sooritasid nad väiksete tekkideta laevadega, mis õigemini olid suured paadid. Laevade pikkus oli paarkümmend meetrit ja laius viis meetrit. Viikingid liikusid aeru...
Konstantin Päts Konstantin Päts oli Eesti riigitegelane, elukutselt oli ta jurist. · Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 24.01.1934-24.04.1938 · Vabariigi president 24.04.1938-17.06.1940 Elulugu Sündis 23.02.1874 Pärnumaal, Jakob Pätsi teise lapsena. Tal on 4 venda ja 1 õde. Päts oli õigeusklik. Haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari Päts jättis pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1834-1838 õppis ta Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas. Pätsi õhutusel asutati Peterburis, aastate...
suhteliselt hõlpsasti eraldada. Raskem on lugu siis, kui kaksikutel on ühendatud kogu üla- või alakeha. . Sel juhul tuleb enamasti ohverdada ühele lapsele elu tagamiseks teine. Siiami kaksikuteks hakati kokkukasvanud lapsi nimetama 1811. aastal Siiamis (praegu Tai) hiinlaste perekonnas sündinud Engi ja Changi järgi. Kahte venda ühendas rindkere piirkonnas umbes 10 cm pikkune pehmetest pindmistest kudedest väät. 17aastastena sõitsid noorukid kodumaalt laevaga Ameerika Ühendriikidesse Bostonisse, kus inimesed olid nõus maksma nende vaatamise eest 50 senti. Engist ja Changist said esimesed siiami kaksikud, kes reisisid mööda maailma ringi ja korjasid enda näitamise eest raha. Peale Ameerika Ühendriikide esinesid nad ka Kanadas, Kuubas ja mitmel pool Euroopas. Prantsusmaa võimud Engi ja Changi üle piiri ei lasknud, sest pidasid neid ohtlikeks. 1843. aastal abiellusid vennad Ameerika Ühendriikides kahe kauni pastoritütre Sarah ja
Nendes ei pidanud hukatusse määratud vähemalt piinlema. Teine kohutav massimõrvar Hitleri kõrval oli Stalin ning tema suurim inimsusevastane kuritegu küüditamine. Konkreetsemalt 1941 aasta juuniküüditamisest. 14. juuni öösel kella 1-2 paiku alustasid küüditamist läbiviivad rühmad tegevust samaaegselt üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju.Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamades haruteedel ootavate vagunite juurde. Kokku oli operatsiooni läbiviimiseks varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas Koplis ja Pääskülas ning Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval
6)Linnad ja tuntumad ehitised. Egiptus: Heraklepolis, Hermopolis, Abu Simbel, Luksor, Teeba (Giza püramiidid, Sfinks, Abu Simpelis, Luxori tempel) Mesopotaamia: Susa, Mari, Jeeriko, Uruk, Ur, Babülon (Istari värav, Uri tsikuraat, Marduki tempel) 7)Kirjandus ja kunst? Egiptus: Seal ei olnud pikki jutustusi vaid lühijutud. Egiptlaseid peetakse novellizanri loojateks. Peamised zanrid on surnuteraamatud, õpetussõnad ja lühijutud (Sinuhe jutustus- põgenes kodumaalt kuid ei saanud rahu sest tahtis kodus surra, sai vaaraolt loa koju tagasi pöörduda ning ta sai rahus surra). Olulised ehitised on templid, püramiidid hauakambrid. Kõik kunsti liigid tegelesid hauataguse elu kujutamisega. Tähtis on egiptuse poos kus nägu ja jalad on liikumise suunas ning keha otse vaates, käed kõrval. Mesopotaamia: See oli sõjakas maa, tänu sellele väljendus see ka kunstis. Tuntuim eepos on Gilgmesi eepos
Kooperatiiv" Mõned pagulaskirjanikud avaldavad Eestis teoseid Ajakirjad 4 nr. Kirjanduslikku ajakirja ,, Eesti Looming" ,,Tuulisui" nimeline rühmitus andis 1948-50 välja kirjandus ja kultuuriajakirja ,,Sõna"! 1950 asutati Eesti kirjanike Kooperatiivi poolt ajakiri ,,Tulimuld" 1957 alustas Grünthal Rootsis ajakirja ,,Mana" Temaatika pagulasproosas Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda Asukohamaade argipäev Kodumaalt põgenemine Piiblitemaatika Pagulasluule temaatika Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus! Piltluule ja sürrealism ning vihjeline luule Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Peale taasiseseisvumist kaotas pagulaskirjandus mõtte. 60ndate kultuurielu Tuli uus põlvkond, kes uskus paremasse tulevikku Luulekümnend, optimism Lühenesid keelatud autorite nimekirjad Ajakirja ,,Noorus" tähtsus
1938 romaan ,,Kolm sõpra" (,,Drei kameraden") räägib Saksamaast 20ndte aastate lõpus ja 30ndate alguses: tööpuudus, infaltsioon, enesetapud. Kesksele kohale tõuseb inimest õilistava paraku traagiliselt lõppeva armastuse teema. Kolme sõpra ühendab viha ja põlgus maailma vastu: Otto peab autoremonditöökoda, Lenz viimase romantikuna huvitub veel poliitikast, Roberti ja Pati armastus lõppeb Pati surmaga. 1940 romaan ,,Armasta oma ligimest" Remarque kujutab ühe kodumaalt väljaaetud perekonna ja veresidemed kaotanud inimeste saatust. Emingrandi jaoks on võõras taevas, võõras keel, võõrad seadused, võõras kord- see on vaimne üksindus. Möödunu on reaalne, olevik ja tulevik tumedad. Armastus sunnib hulljulgemalt tegutsema: tagasipöördumine Saksamaale lootusetult haige naise surivoodi juurde viib enesetapuni. 1946 ,,Triumfikaar" on üks Remarque'i tuntumaid romaane. Tegevus toimub Pariisis, kus valitseb küll radu, kuid kus on tunda sõja tulekut
Vladislav Bolmatov, 12A 19.10.2008 I M/S võitjad ja kaotajad. I maailma sõda toimus aastatel 1914-1918 ehk XX sajandi esimeses veerandis mida ühelt poolt iseloomustas kiir tehika- ja teaduseareng, teiselt poolt aga ühiskonna kui terviku mahajäänus. Teiste sõnadega ühiskonna mõistus, arengutase, elulaad ja suhtumine ümbritseva maailmasse jäi paljudes valdkondades pigem XIX sajandisse. Näiteks julgeoleku garantiks oli potentsaali suurendamisel põhinev jõudude tasakaal, mis hiljem mängis tähtsa rolli tulevase sõja puhkamisel või siis inimeste teadmatus, kuhu jõudis elu tehniline pool. Sõja eel Euroopa jaganes suurteks blokkideks Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Vene Impeerium, Serbia, Jaapan, hiljem Itaalia, Rumeenia, USA, Kanada, Austraalia), Keskrii...
Benini kultuur Demograafia Hetkel on riigi hinnanguline rahvaarv 6,5 miljonit ja on koondatud lõuna ja kesk piirkonda. Rahvaarvu kasvamise kiirus on suur ja 48% seal elavatest inimestest on alla 15.aastased. Keeled Riigikeeleks on prantsuse keel ja inglise keelt õpetatakse põhikoolis. Seal on umbes 50 keelt ja murret. Enamik inimestest räägib vähemalt kahte keelt. 50% rahvastikust räägib Foni keelt; veel tähtsamad keeled on Yoruba, Aja, Mina, Goun, Bariba, Dendi, Ditamarri, Nateni ja Fulfulde. Umbkaudu 36% rahvastikust on kirjaoskamatud. Linnastumine, arhitektuur, ruumikasutus Üle 40% rahvast elab linnas, peamiselt Cotonous. Linnades on nii modernset kui ka koloniseerimise aegset arhitektuuri. Kuigi mõned Cotonous elavad inimesed elavad mitmekorrustelistes kortermajades, siis naabruskonnas elatakse tavaliselt müüridega ümbritsetud tarastatud õuedega majades. Kuigi väikestes linnades ja külad...
Ameerika Ühendriikide sünd Põhja-Ameerika koloniseerimine Nii nagu Lõuna-Ameerikas, olid ka Põhja-Ameerika esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad konkistadoorid. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased, hollandlased ning teised rahvad. Väljarändajate seas oli maata talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, lihtsalt seiklejad, kuid ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunuid. Suurt rolli kolooniate rajamisel mängiski emigrantide usuline taust. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, sellega kaasnes ka omavaheline konkurents ning võitluses jäid esialgu peale inglased ja prantslased. Edasine võitlus võimu pärast kolooniates viis prantslaste järkjärgulise väljatõrjumiseni. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad Põhja-Ameerikas 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel.
Egeuse kultuuri ajajärk 2000-1100 a. e.Kr. II. Tume ajajärk 1100-800 a. e.Kr. Algas doorlaste sissetungiga, millega kaasnes majanduse ja kultuuri järsk langus. Võeti kasutusele raud. Tumedat ajajärku nim. Ka Homerose ajajärguks, kuna Homerose eepos, koos arheoloogiliste allikatega on põhiliseks tolleaegse Kreeka ajaloo uurimisel. III. Arhailine ajajärk 800-500 a. e.Kr. Kujunes välja klassikaline Kreeka tsivilisatsioon. 8. Saj e.Kr. algas suur kolonisatsioon- kreeklased lahkusid kodumaalt Vahemere ja Musta mere äärsetele aladele. Kreeka alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal 800 a. e.Kr. 8.saj hakkasid kujunema linnriigid. Kerkis esile aristokraatia. Võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Tekkisid tihedad sidemed Idamaadega. 7.saj lõpul e.Kr. hakati müntima hõberaha. 776. aastal e.Kr peeti esimesed olümpiamängud. Kujunes välja kreeklaste ühtekuuluvustunne ühise keele, kommete ja usundi põhjal. Seda süvendasid olümpiamängud IV
Iseloomusta muutusi, mis toimusid valitsemises ja ühiskonnaelus.Helenismip. kestis Aleksander Suure vallutuste algusest (323eKr) kuni viimase hellenistliku riigi langemiseni (Egiptus 30a eKr). Sellega kaasnes demokraatia allakäik, tänu idatsivil. levinud monarhiale. Sellel perioodil vähenes Kreeka tähtsus ning esile tõusid teised riigid ja linnad. Tähtsaimad keskused olid Pergamin, Antiookia ja Aleksandria. kreeklased muutusid kosmopoliitideks liikudes ära oma kodumaalt uutesse hellenistlikesse riikidesse. lisaks võeti kasutusele palgaarmee varasema kodanikukaitse asemel, mis tõenäoliselt sai hellenistliku kultuuri lõpetajaks, sest palgaarmee motivatsioon ja moraal pole võrreldav kohaliku kodaniku omaga. 3.Kuidas on Vana-Kreeka kultuur mõjutanud Euroopa kultuuri arengut? Too kaks näidet ja põhjenda oma valikut Vana-Kreekas peeti näiteks pidustusi veinijumal Dionysose auks. Nendest
vaatamas. Teist korda oli parem vaadata, kuna olin rohkem kursis Siberisse küüditamisega ja oskasin rohkem seostada. Kuid pean tunnistama, et mulle ei meeldi üldse see audiovisuaalne lähenemine, see muutus kohati igavaks ja püüti teha natuke liiga emotsionaalseks, Erna peale loetud kirjad olid kohati väsitavad ja see läbi jäi natuke film venivaks. Mind ennast liigutas selle loo juures Erna ja Helduri omavaheline armastus ja armastus kodumaa vastu. Lootus, et nad ei pea põgenevama kodumaalt ja neil lastakse edasi jääda. Paraku nii ei läinud. Film algas sellega, kuidas nad oma kodus rõõmsalt ja õnnelikult elasid, Erna, Heldur ja nende pisike tütar Eliide. Näitas palju õunapuud, mis parasjagu enne küüditamist õitses, kogu õu oli seda lõhna täis. Sellest samast õunapuust sai kogu filmi vältel Erna ja Elduri armastuse ja kodu sümbol. Seda rõõmu ja õnne segasid brigaadid, kes tungisid nende koju, käskisid pakkida asjad ja minna nendega kaasa
Seda juhatas lätlasest muusikaentusiast Jânis Cimze (1814-1881), kes õpetas nooditarkust kõigile kasvandikele. Valgas sai hariduse üle 100 eestlase. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) kellel võimaldati töötada Valga seminaris kohe pärast lõpetamist. Paremate töökohtade otsingul lahkus kodumaalt ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas. Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded. Tähtsamad teosed on koorilaulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale.
1. Rännete ajalugu ja tänapäev 1.1 Ajalugu „Migratsioon ehk ränne on inimeste ümberpaiknemine riigi sees või riikide vahel.” (Migratsioon) Mistahes rännetega levivad erinevad kultuurid, religioonid, kombed, mis omavahel segunevad (Inimkonna Rändeatlas 2008). Üldiselt jagatakse riikidevahelisi rändeid kaheks: sunnitud ja vabatahtlik ränne. Sunnitud ränne on inimeste sunniviisiline väljaränne või väljaviimine kodumaalt. 17. sajandil Ameerika avastamisele järgnenud perioodil, toodi sunniviisiliselt Ameerikasse miljoneid aafriklastest orje. 20. sajandi alguses kasutas sarnast meetodit Nõukogude Liit, saates asumisele kümneid miljoneid okupeeritud aladelt pärit inimesi, vältimaks igasuguse mässu teket võimu vastu. (Inimkonna Rändeatlas 2008: 81 - 165) „19. sajandil ja 20. sajandi alguses rändas enam kui 60 miljonit inimest Euroopast
Heine, keda nimetatakse üheks suurimaks saksa kirjanikuks Goethe ja Shilleri kõrval on hilisromantilise luule tähtsaim esindaja. Õppinud ülikoolis õigusteadust pühendus ta ometi kirjanduslikule loomingule. Heine varajane luule on koondatud kogusse ,,Laulude raamat" teemadeks luhtunud noorusarmastus üksindus ja pettumine. Heine rahvaluule traditsioone järgiv luulekeel on lihtne ja nõtke ning selle põhjal on loodud palju laule. Poliitilise protesti meeleolud luules sundisid ta kodumaalt lahkuma seetõttu on ta hilislooming kurvameelne ja sarkastiline. Tuntumad teosed: Ballaadide kogu ,,ajalaulud"(selles on ka Heine üks tuntuimaid luuletusi ,,Sileesia kangrud") Poeem ,,Saksamaa.Talvemuinasjutt" ,,Romanzero" Muinasjutud Üks romantismi osa on kahtlemata muinasjutud, mis põhinevad rahvapärimusel kuid paljudel maadel kerkivad üles isikud kelle teeneks on rahvaloomingu kogumine ja kirjapanemine. Saksakirjanduses on kõige olulisemad Jacob ja Wilhelm Grimm
Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund.1 Judaism on tihedalt seotud "äravalitud rahva" saatusega. Iisraeli ajalugu on ligikaudu 4000 aastat pikk. Iisraeli rahva ajalugu on ere ja kannatusterikas kirjeldus püüdest säilitada oma monoteistlikku usundit ja rahvuslikku kultuuri pärandit ning tahtest iseseisev riik tõotatud maale. Pärast viimast Jeruusalemma hävitamist aastal 70 pKr pagendati juudid taas kodumaalt. Alles pärast ligi 2000 aasta möödumist said nad 1948 aastal oma rahvuslikuks koduks iseseisva Iisraeli riigi. Kogu selle ülipika laialipillatuse aja jooksul on nad säilitanud oma tugeva rahvustunde religiooni ja püha kirjanduse vaimse traditsiooni abil.2 Pühakiri Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus), nebiim (prohvetid) ja ketubim (kirjad)
*loodus *härja kujutamine *sport *naise osa kõrge Usund: *lossid usukeskused *tseremooniad lossiesisel platsil *preesterkuningad Mükeene kultuur 2000 eKr *lineaarkiri B kreeta kiri, kohandati *mandri losside ümbert pudusid suuremad linnad *Mükeene *lossid kindlustatud massiivsete kiviplokkidega Kunst: *sõjatemaatika *lossid usukeskused Kreeka kolonisatsioon *hõlmas Vahemerd ja Musta merd *10tuhanded kreeklased lahkusid oma kodumaalt *rajasid uusi asulaid taaliasse ja Sitsiiliasse ning seejärel ka Prantsumaa, Hispaania, P-Aafrika ja peaaegu kogu Musta mere ranniku. *Kreklaste huvi võõraste maade vastu põhjustas osalt vähene metalli leidumine ,eriti raua, oma kodumaal *väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus *üha uued väljarändajad kasvatasid kolonistide hulka ning peagi said koloniatest rahvarohked, jõukad linnad. *kolonisatsioon edendas kaubavahetust
Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronksi järk-järgult kõrvale. · Kreeka kolonisatsioon. 8. saj alguses sai alguse Kreeklaste kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Tuhanded Kreeklased lahkusid oma kodumaalt ja rajasid asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Põhja-Aafrikasse ning peaaegu kogu musta mere rannikule. Huvi teiste maade järele põhjustas riigis ka vajaduse väheleiduva metalli-raua järele. Väljarännet süvendas ka põlluharimiseks sobiva maa nappus. Kolonisatsioon edendas kaubavahetust, mis tekitas vajaduse luua kindel väärtusmõõt. Nii hakkasidki kreeklased lüüdlaste eeskujul müntima hõberahasid.
Följetonilooming: 2 kogumikku: "Klounid ja faunid" 1919 "Aja grimassid" 1926 Üks tema kuulsamaid följetone on "Sinises tualetis daam" 1919. Romaanid 1928 "Toomas Nipernaadi" 1935 "Isade maa" Vabadussõja aineil 1938 "Karge meri" kalurite ja hülgeküttide elu 1942 "Ekke Moor" nipernaadiliku tegelaskujuga 1945 "Leegitsev süda" elu ja kunsti suhted, emaarmastus Paguluses kirjutanud romaani "Üle rahutu vee" 1951 kodumaalt põgenejate teekond Rootsi Nagu ütles Jaanus Vaiksoo oma raamatus ,,Gailit ja Nipernaadi", et Gailitist rääkimine peab pakkuma rõõmu ja rahuldust, niisamuti nagu pakub rõõmu ja rahuldust tema teoste lugeminegi. Gailiti stiil köidab lugejat, ega jäta külmaks. Ma usun, et selle väitega nõustuvad enamus, kes on Gailiti teoseid lugenud, samuti mina. Ta raamatud tekitavad lihtsalt niii huvi, et raske on lugemist pooleli jätta. Koguaeg on pinge õhus.
Oidipus isegi tappis seal kord viis meest. Kuninga ja tema neli jüngrit. ( tegelikult jäi üks kaaslastest ellu, seesama, kes viis Oidipuse Kithaironile-mäestikku ). Oidipus laseb oma naisel eksabikaasat kirjeldada ning tõdeb ängistusega, et tegemist on sama mehega, kelle tema tappis. Oidipus ise oli kasvanud Korintose kuningapaari hoole all.Paari, kellel endal polnud lapsi. Kuid ühel päeval kuulis noor Oidipuski, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga ning põgenes kodumaalt. Veel ühel õhtul, peol üks liiga purju jäänud mees teatab Oidipusele, et too olla vaid võõraspoeg. Teel kohtab Oidipus sama seltskonda, kes teda taas solvavad ning Oidipus läheb marru ning tapab kõik mehed peale ühe. Oidipus läheb edasi ning jõuab sfinksini, lahendab seal saladuse ning temast saab uus kuningas ja abikaasa Iokastele. Siiski Oidipus kahtleb oma süüs, sest Laiose olevat tapnud mitu meest, mitte ainult üks
Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Hestia (Vesta) oli kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Elamu, maja jumalanna. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks: iga polise prütaneionis ("prütanis" esimees, valitseja; prütaneion kogukonnahoone, kus hoiti riiklikku koldetuld) oli temale pühendatud kolle, kust võtsid kaasa tule kodumaalt lahkuvad kolonistid. Ares (Mars) oli sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg, Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on kiiver ja kilp. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. 1 Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga -
abistamisega. Nimelt aitas ta naisi sünnitamisel. Hestia (Vesta) oli kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Elamu, maja jumalanna. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks: iga polise prütaneionis ("prütanis" esimees, valitseja; prütaneion kogukonnahoone, kus hoiti riiklikku koldetuld) oli temale pühendatud kolle, kust võtsid kaasa tule kodumaalt lahkuvad kolonistid. Poseidon Tema vastandik roomas oli Neptunus. Poseidon oli merede valitseja ja samas ka Zeusi vend.Kuna kreeklased olid meremehed, siis mängis Poseidon nende jaoks suurt rolli. Poseidonil oli suursugune palee keset merd, kuid enamasti võis teda siiski Olümposelt leida. Teda kutsuti ka maaväristajaks. Tal oli oma kolmhark, millega ta võis väristada ja raputada, mida iganes soovis. Hades Roomas tunti teda kui Plutot. Hades oli allilma ja surnute valitseja
Sai hea hariduse, õppis Cambridge ülikoolis, hakkas kirjutama loodus ja armastusluulet, meenutas õnnelikku lapsepõlve ja samastas loodust vabadusega. Osales Inglise poliitikas, siis läks reisima Lääne-Euroopasse ja Aasiasse ja osales kreeklaste vabadusvõitluses türklaste vastu. Kuulsaks sai poeemidega. ,,Childe Haroldi palverännak" Poeem. Childe tähendab noort aadlikku. Peategelane on nii enda kui ühiskonnaga pahuksis nooruk, kes lahkub kodumaalt ja elab kaasa rõhutud rahvaste vabadusvõitlusele. Kujutatakse Hispaania võitlust Napoleoni vastu, kreeklaste võitlust türgi vastu. See oli ka ühiskonna kriitiline Inglise ühiskonna suhtes. 4. Shelley, päritolu, zanrid, loomingust üldisemalt, 2 teosest lähemalt. On pärit Lõuna Inglismaalt rikkast aadli sugukonnast. Oli vabameelsete vaadete ja mässumeelse hingega. Shelley õppis Oxfordi ülikoolis. Osales Iiri vabadusvõitluses Inglise ülemvõimu vastu
Kreeka käsitöölised õppisid foiniiklaste vahendusel tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ida kunstistiili. Kõige olulisem oli ikkagi kreeka alfabeedi (tähestiku) loomine foiniikia tähestiku põhjal (arvatavasti u 800 a eKr). Kangelaslood pandi kirja. Ilmus mitu kangelaseepost (8.saj lõpus), mille seast tähtsaimad "Ilias" ja "Odüsseia" (Homerose eeposed) on säilinud. 8. saj alguses kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 10 000 kreeklased lahkusid oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Põhja-Aafrikasse ning peaaegu kogu Musta mere rannikule. Ks põhjus oli kindlasti metalli (raua) vajadus, mida kodumaal polnud. Kuid massilise rände tõi esile põlluharimiseks sobiva maa nappus. Peagi said kolooniatest rahvarohked ja jõukad linnad. Kolonisatsioon omakorda elavdas kaubavahetust nii välismaaga kui ka kolooniate endi vahel. Tekkis vajadus ja loodi kindel väärtusmõõt: münditi hõberaha (7
Aleksander Puskin (1799-1837) Hannibal vaarvanaisa (Etioopia), Peeter I tõi ta Venemaale. Guvernant koduõpetaja Rodionovna (Arina) lapsehoidja Ta sünnib Venemaale, kus paljud temast ei hooli. Hoolivad njanja ja Nikita (vanamees). Kui Puskin sureb on pärisori Nikita endiselt ustav oma isandale. Tal oli elutüdimus. Talle vedas, et sattus Tsarskoje Selo lütseumisse (1811-1817). See oli väike tsaariperekonna suveresidents. Juba lütseumi ajal avaldab luuletusi. Aasta 1812 avaldas suurt mõju Napoleon tungis Venemaale. Tulevad dekabristid. 1814 tulevad ohvitserid tagasi venemaale. Tähtsaimad luuletused ,,Küla" ja ,,Priius" (1817-1820) Asus Peterburgi ametnikuna tööle. Aga ta teadis, et on sündinud poeediks. Peterburis suhtles lähedalt tulevaste dekabristidega. ,,Küla" algab väga idüllilise ja ilusa pildiga vene külaelust. Kõik on armas, kena. See pilt on justk...
Kuid iga algus on tüütu. Tegelikult ei tea tee alguses sageli isegi seda , kuhu minemas oled. Kuid tee saab käies selgeks! Mida kõrgemale pilgu sead, seda raskem, aga ka huvitavam. Kui sa sirutud tähtede poole, siis võib olla sa ei ulatu nendeni, kuid samas ei lõpeta sa vähemalt peotäie poriga. Seda on öelnud üks teine tark inimene. Arvan, et ei ole palju neid, kes juba 14-aastaselt välismaale tööle lähevad. Mõned eestlased pole niisamagi kunagi kodumaalt ära käinud, mõni pole Lõuna-Eestist Tallinnassegi saanud. Aga mina läksin. Kool jäi kahjuks küll siiski pooleli. Aga läksin, teadmata absoluudselt, mis on modellitöö, või kuidas näevad välja Itaalia,Prantsusmaa või Ameerika. Ei osanud korralikult ühtegi välismaa keeltki. Nüüd kümme aastat hiljem pannakse kogu maailmas minu ametinime ette sõna ''tipp''. Ma ei ole ise kindel, kas olen millegi tipus või mille tipus siis täpselt. Olen
püsinud 1000-nde kandis. Prantsusmaa riigis elab sisserändajaid pea neljandik riigi üldisest rahvaarvust. Iga aastaga tuleb sisse ligi 200 000 sisserändajat. Sisseränne on Prantsusmaale üheks suureks probleemiks. Arvuka sisserändega kaasnevad sageli suured ohud nagu näiteks terrorism, kriminaalsed probleemid ja oht meie endi kultuurile. Väljaränne ohustab aga kõige rohkem majandust, mistõttu inimesed lahkuvad oma kodumaalt, et minna tööle välismaale, kus on paremad palgad ning parem elukvaliteet. 8. Rahvastikupoliitika Prantsusmaa on keskmise rahvastikuga riik, kui riiki rohkem noori inimesi ei tule või kui noored pered lapsi ei sünnita, siis võib oletada, et Prantsusmaa riik on vananemas. On teada, et Prantsusmaal pole piiranguid laste arvule nagu näiteks Hiinas, kus on lubatud perre ainult kaks last. Kui kehtestada piiranguid, siis ei tunneks inimesed ennast vabamalt ning mida rohkem lapsi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
