Aleksander Tammert- kergejõustik Ateena 2004 Huvitavaid fakte ATEENA 1896 Ungari esimene olümpiavõitja Alfréd Hajós esines olümpial varjunime all, sest kartis spordivaenuliku suhtumisega Budapesti ülikoolist eksmatrikuleeritud saada. 1924. a. võitis ta Pariisi OM-il hõbemedali kunstikonkursil arhitektuuri alal ja ühtlasi avalikustas oma tõelise nime - Alfred Guttmann. Ebaõnnemees oli itaallane Carlo Airoldi, kes saabus oma kodumaalt 1500 km kaugusel asuvasse Ateenasse jalgsi, kuid diskvalifitseeriti enne, kui jooksu starti asuda sai. Süü - elukutseline. Maratonijooksu idee on inspireeritud legendist kiirkäskjalg Pheidippidesest, kes viis joostes pärale sõnumi kreeklaste võidust pärslaste üle Marathoni lahingus aastal 490 e.m.a. Ateenasse jõudes hüüdis ta: "Rõõmustage! Meie võitsime!" ja langes surnult maha. Marathoni sillalt alustas olümpiamaratoni 17 sportlast. Nende hulgas oli neli välismaalast:
sõdalased, kaupmehed ja asunikud, kes võtsid ette ulatuslikke ekspeditsioone, mis viisid neid isegi Kaspia merele ja Põhja-Ameerikasse. Viikingid koloniseerisid Islandi ja Gröönimaa, tõusid Normandia hertsogiks ja valitsesid Knudi ajal Inglismaad. Rahu, mille Lääne-Euroopas kindlustasid tugevad valitsejad nagu Karl Suur ja Offa, rikkusid viikingite kallaletungid. Paganatest sõdalased, keda ilmselt tugevamad Skandinaavia kuningad olid välja tõrjunud, lahkusid oma kodumaalt ja võtsid ette rea välkrünnakuid mandrile. Oma kiirete ja merekindlate laevadega rüüstasid nad jõesadamaid ja rannikuäärseid asundusi, röövisid kloostreid ja linnu, võtsid pantvange ja müüsid neid orjadeks. Esimesed viikingitest rüüstajad olid huvitatud vaid röövsaagist, hiljem hakkasid nad vallutatud alasid koloniseerima. Nad võtsid omaks ristiusu ja asutasid kaubalinnu. Nende kaubandussidemed
kogu Eesti ühiskonnale. Vene koolile pandavad täiendavad ülesanded vajavad vastavat finantseerimist. Vene koolide vastutus oma lõpetajate konkurentsivõime eest vähendaks pinget vene noorte ja nende vanemate seas ning looks positiivse õhkkonna vene noorte edasiseks karjääriks Eestis. Väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste toetamine Möödunud sajandi erinevad ajaloosündmused on viinud või sundinud oma kodumaalt lahkuma suure osa eestlastest. Paiguti on väljaspool oma ajaloolist asuala elanud ligi viiendik eestlastest. Suur osa nendest on pidanud kannatama rahvuslikku tagakiusamist, ümberrahvastamispoliitikat ja repressioone ning olnud vägivaldselt lahutatud oma ajaloolisest kodumaast. Ühel osal neist puuduvad tänaseni võimalused oma esivanemate maale naasta küll ühiskonna hoolimatu ja tõrjuva suhtumise, küll majanduslike võimaluste nappuse või nendele
loomine? Omal ajal arvati, et suudetakse välja mõelda kultuuri definitsioon, mis kõiki rahuldab. Küllaltki sarnaste asjadega tegelevad teadused võivad olla nimetatud erinevalt. Võimalikud nimetused ja mis vahe: Kultuuri või sotsiaalantropoloogias. Kultuuri omaks nimetatakse distsipliini (Ameerika Ühendriikidest levis). Sotsiaalantropoloogia Briti saartelt. Nende puhul sarnane on see,et see kasvas välja mitte lääne rahvaste uurimistest. Teadlased siirdusid kodumaalt kaugele. Levis kunagi arusaam, et mustadel pole oma kultuuri ja seda ahvitakse valgete pealt. Huvitusid kaugete rahvaste uurimisest. Volkskunde ja Völkerkunde on saksast tulnud teriminid. Volkskundeks nim sellist uurimist kui saksa teadlane uuris saksa talupoegi. Völkerkundeks nim kui uuriti teisi rahvaid, mitte sakslasi. Etnoloogia termin on saanud valitsevaks distsipliini nimiks, 1960. sai sellest kokkulepitud üldine termin.
septembril 1945 vastu liitlaste ülemjuhataja Vaiksel ookeanil USA kindral D.MacArthur. Teise maailmasõja lõpp! Teise maailmasõja tulemused: hukkus u. 55 milj., haava sai 35milj., 3milj jäi teadmata kadunuks. Tsiviilisikuid oli hukkunute seas u 20-30 milj (õhurünnakutes, näljasurm, laagrites). NSVL-s küüditati terveid rahvaid süüdistatuna koostöös vaenlasega. Kriimi tatarlased, tsentseenid, ingusid. Sõja algul lahkusid Euroopa inimesed sakslaste kartuses kodumaalt. Sõja lõpus vallandas venelaste pealetung suure põgenikevoolu Läände. Pärast sõja lõppu algas inimeste ümberpaigutamine. Võitjad näiteks viisid Poolast, Tsehhist ja mujalt välja kõik sakslased, kes asustati Saksa aladele. Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile $ (USA 21% sellest). Majanduses korvati sõjakahjud kiiresti täna tööstuslik-tehn progressile (1948 aastaks sõjaeelne tase). Euroopa kaotas pärast soda juhtpositsiooni majanduses USAle (meenuta Marshalli plaani)
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
elegantsem, vormilt keerulisem polnud nii lihtne ja reglementeeritud. Lõuna luulet kutsuti Chcí'ks () Chu riigi järgi. Esimene selle zanri viljeleja oli Qu Yuan, kes elas 3. saj e.m.a. Ta oli tuntud ühiskonnategelane ja luuletaja Chu riigist. Poliitiliste intriigide tõttu süüdistati teda ebaõiglaselt riigireetmises, sellepärast sooritas enesetapu. Enne surma olevat ta aga kirjutanud poeemi ,,Lí So" () e ,,Lahkumise kurbus". Selles kirjeldas ta oma hingeseisundit ning lahkumist kodumaalt. Ta kirjeldas pühalikke olendeid, kes elasid mägedes ja võisid inimesi aidata, umbes nagu haldjad. Ta suundub surematute riiki ning kohtub müütiliste tegelastega. Kuna see tekst oli nii liigutav, leinasid väga paljud Qu Yuani pärast tema surma. Luules oli oluline Han-dünastia, mil levis nn piánwén () paralleelproosa ehk luule ja proosa segamini. See on kohmakas vorm. Samuti tekkis omanäoline zanr yuèf ()
Põlgas ära Alkaiose armastuse. Antiikaja suurim poetess. Teda on peetud rangeks, kombeliseks tütarlastekooli juhatajaks, naisõigulaseks, preestrinnaks, esimeseks lesbiliseks luuletajaks. Idee on sündinud sellest, et palju laule on pühendatud neidudele, detailirikkad kirjeldused. Alkaiose kaasaegne ja kaasmaalane poetess Sappho kuulus aristokraatlikku sugukonda. Poliitiliste võitluste ajal Lesbosel oli ta koos teiste aristokraatidega sunnitud ajutiseks kodumaalt lahkuma ja viibis mõnda aega Sitsiilias. Tõenäoliselt suri ta kõrges vanuses. Väide, nagu oleks Sappho lõpetanud oma elu, kukutades enda kaljult alla õnnetu armastuse pärast kauni noormehe Phaoni vastu, on üks hilisemal ajal luuletajatari kohta tekkinud arvukaid väljamõeldisi. Kaaskodanike poolt väga lugupeetud Sappho asutas kooli, milles õpetas tütarlastele ja naistele luulekunsti, muusikat ja laulmist. Ta suhtus oma kasvandikesse suure armastuse ja õrnusega.
Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 3) 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20. lõpp, 30. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel . Sõjast tagasi tulles tundsid end kui kaevurid kokkuvarisenud kaevanduses. Fasism jõuab Saksamaale. Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 4) 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 5) 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 "Elusäde" Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks
aastal La Cantutas kümme inimest. Süüdimõistmisel ootab endist riigipead 30 aastat vanglakaristust. · 15 miljoni dollari ulatuses riigi raha varastamine. · Ajakirjanike ja Kongressi liikmete äraostmine. · Seadusevastane pealtkuulamine. · Saja miljoni dollari ulatuses heategevusliku raha varastamine. · Korruptsioonis süüdimõistmisel ootab teda veel kümme aastat vanglakaristust. Peruu ekspresident viidi kodumaale vanglasse 23.09.2007 14:04 Seitse aastat pärast kodumaalt pagemist toodi Peruu endine president Alberto Fujimori eile tagasi Limasse, kus ta peab kohtu ees hakkama vastust andma süüdistustele oma võimu ajal lokanud korruptsiooni ja surmasalkade vägivallategude asjus. Peruu võimud süüdistavad Fujimorit korruptsioonitehingutes, aga ka vastutuse kandmises kokku 25 inimese tapmise eest 1990. aastate alguses Limas, vahendas AFP. Veretööd korraldas eriüksus, mis
Prantsusmaal kuulutatakse sõda ja Ravic saadetakse koonduslaagrisse. Tegevusliinid: 1) Ravic ja Joan. 2) Ravici patsiendid Lõbunaised Lucielle, kes haiglas abordi tegemise pärast Kate Hegström (vähk) surmale määratud 3) Ravic ja tema kolleegid Veber (Ravici sõber) Durant (tahab, et tema eest opereeritakse) 4) Haake ja Ravic 5) Ravic ja Morozov Põhiprobleemid: - Kas armastus korvab kõik? - Kas kodumaalt põgenemine on õige? - Kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi? - Kas heategu jääb karistamata? - Kas sõda on väärt inimelusid? - Kas allaandmine on lahendus? - Kas südametunnistus eksisteerib? 30
Ferdinand, kes oli hertsog jacobi noorem poeg Kasimiri vend. Ferdinandi õnnetuseks sai ta ebasobival momendil , kohe oli puhkemas suur Põhja-sõda ja kuramaa asus väga ebameeldivas paigas, Rootsiriigi naaber.Rootsi vastu oli tekkinud kolmikkvalitsioon, Venemaa, Taani , Ja saksi valitseja August teine kes oli ka valitud poola kuningaks. Tegi kõik selleks et jääda sõjategevusest kõrvale. Ferdinand põgenes kodumaalt rootslaste sissetungi pärast, ei saanud enam valitsemis osaleda. Rootslaste sissetung Kuramaale, et rootslaste vastu kasvas Venemaa huvi. Peeter I sõjakäik Kurmaale,ja uuesti jne .1709 aastast peale läks Kuramaa Vene vägede kontrolli alla.Koos vene vägede järjekordse sissetungiga jõudis Kuramaale ka suur katk, suri umbes pool kuramaa rahvast. Hilisem sõjategevus kuramaad enam ei puudutanud, venemaa ei teinud enam otsest katsed kuramad
Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 3) 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest )Sündmustik 20. lõpp, 30. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel . Sõjast tagasi tulles tundsid end kui kaevurid kokkuvarisenud kaevanduses. Fasism jõuab Saksamaale. Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 4) 1940 "Armasta oma ligimest"Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. Peategelane (pagulane) saab teada, et naine kodumaal surmavalt haige. Läheb tagasi, kuid teab, et see on enesetapp. 5) 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 "Elusäde"Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad
Kiri lõppeb sellega, et sorry ma pean edasi kirjutama, olen poole peal, aga loe teine pool ka läbi ehk leiad sealt oma küsimustele vastused. Agnes on teose läbi lugenud, aga kui autor vastas/kirja kirjutades oli autor alles poole peal. Teise osa pealkiri on ,,7 tunnistajat". Astub ruumi, tundub et on kohtusaalis. Kaebealuseid on mitmeid ja süüdistatakse uhkuses, ahnuses, kadeduses. Sisse astudes mõistab, et tema on viimane süüalune. Ta mõistetakse süüdi 2 kuriteos: 1 on kodumaalt isekatel motiividel põgenemine; 2 elutüdimus. Kohtuotsuseks on edasielamine, elustüdinud inimesel, kellel on suur süümepiin (pagemine) on südamel peab sellega edasi elama. Võtab paguluse kokku. Kas tulla tagasi, reeturitena ja minna vangi või jääma võõrale maale edasi. Pagulas eestlaste hingelise vaeva võtab kokku. Oldi harjunud ohvri teemaga, et meil on alles vaid mälestused, peame vaatama minevikku, oleme kannatajad. ,,Hingede öös" rõhutab seda,
h. poliitilised) …. perekonnaliikmete (rände lähtekohta mahajäänute) õigused – järelränne =soositakse pere järele tulemist …. abi sisserännanutele Mõisted: Pendelränne Siseränne Rahvusvaheline ränne Pöörduv ränne Pöördumatu ränne Legaalne ränne Illegaalne ränne Sunniviisiline ränne (sõjad, ümberasustuspoliitika, inimkaubandus jms) Sunnitud ränne – sunnitud kodumaalt lahkuma Vabatahtlik ränne Kodaniku- ja sotsiaalsed õigused Immigrantidel toimub kodanikuõiguste (poliitiliste õiguste) omandamine sotsiaalsete õiguste kaudu Mida ulatuslikumad sotsiaalsed õigused on saadud, seda raskem on põhjendada kodanikuõiguste puudumist. EV andis kõigile Eesti elanikele EV taastamise hetkest täielikud sotsiaalsed õigused. Pole erinevust kodanike ja mittekodanike sotsiaalsetes õigustes, faktiliselt on üks erijuhtum.
Teadmine kõlblusest on tähtsam kui abstraktne filosoofia. See läheb vastuollu sellega, mille poole on filosoofia hiljem arenenud. Igasuguse filosoofia ülim siht on teadus. Seda on hiljem kohandatud ka "Jumaliku komöödia" konseptsioonile. /---/ Rahva keeleks nimetati romaani keeli, mis ei olnud ei ladina ega kreeka keel. U 1310 aastal valmis "Monarhia". Pagunluse ajal ta kaldus rohkem paavsti võimult keisrivõimule. Teoses see ka nähtub, see kibestumine selle pärast, et ta oma kodumaalt välja saadeti. Pärast Dante surma määrati see raamat kiriku poolt põletamisele ja pandi kiriku keelatud kirjanudse nimekirja. Kuid siiski on see meieni jõudnud. "Jumalik komöödia" ("Commedia"). Sõna jumalik tuli sinna juurde hiljem. Boccaccio (Dekameroni autor) ome elu lõpu poole kirjutas "väikese traktaadi Dante kiituseks". Ta oli Dante loomingu uurija, pidas loenguid kirikutes. Ta nimetab selles Dante "Komöödiat" jumalikuks. 16.sajandi keskpaigas pandi ametlikult teose nimeks
seaduste üleskirjutamine. Kirjaoskusest ei saanud Kreekas kunagi ühiskonna mõne grupi näiteks preestrite eelisoskust. Tema levik ei piirdunud ka ainult ülemkihiga, vaid ulatus lihtrahva hulka. Klassikalisel perioodi Ateenas peeti kirja vähemalt elementaarset tundmist kodanike puhul üsna enesestmõistetavaks. VIII sajandil eKr sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias, ning seejärel peaaegu kogu Musta mere ranniku ulatuses. Kreeklaste huvi võõraste maade vastu tingis osalt kahtlemata vajadus kodumaal suhteliselt vähesel määral leiduva metalli, eriti raua järele. Seetõttu tekkisid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkondade naabruses. Kuid massilise väljarändamise põhjustas põlluharimiseks sobiva maa vähesus. Rahvastiku kasvades ei jäänud
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapä...
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
Libahundi müüdid ja riitus. (Iniliha söömine hundiks muutumine tagasi pöördumine läbi spordivõistluste) Olümpiamängud- asutajate hulgas võis olla Zeus või Herakles. Kultuslikult oli Pelops olümpiamängude rajaja. Tantalos korraldas jõumalate pidusöögi, kus serveeris inimliha. Teda karistati allilmas (on kaelani vees, aga juua ei saa, viljad peakohal, aga ei ulatu + kalju ähvardab pähe kukkuda). Pelops hakitigi lihaks. Ta lapiti jumalate poolt kokku. Ta lahkus oma kodumaalt ja tuli Peloponnose saarele, jõud is Olümpiasse, kus oli kuningas Oinamaos (vms) ja tal oli ilus tütar. Kosimiseks pidi äiaga kaarikuga elu ja surma peale sõitma. Võitis ja temast sai valitseja ja olümpiamängude korraldaja. Rituaal (eespool ka juttu vist- öösel must oinas jne). Zeus Laphystiose kultus. Seotud Laphystiose mäega, jällegi seotud viljakusega. Rituaalist ei teata eriti, aga olemas on müüt. Toob alguse Kuldvillakule. Valitses kunigas Athamas, kellel oli naine Nephele
seaduste üleskirjutamine. Kirjaoskusest ei saanud Kreekas kunagi ühiskonna mõne grupi näiteks preestrite eelisoskust. Tema levik ei piirdunud ka ainult ülemkihiga, vaid ulatus lihtrahva hulka. Klassikalisel perioodi Ateenas peeti kirja vähemalt elementaarset tundmist kodanike puhul üsna enesestmõistetavaks. VIII sajandil eKr sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias, ning seejärel peaaegu kogu Musta mere ranniku ulatuses. Kreeklaste huvi võõraste maade vastu tingis osalt kahtlemata vajadus kodumaal suhteliselt vähesel määral leiduva metalli, eriti raua järele. Seetõttu tekkisid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkondade naabruses. Kuid massilise väljarändamise põhjustas põlluharimiseks sobiva maa vähesus. Rahvastiku kasvades ei jäänud
nõukogude vägede väljaviimist poolast. Tänava lahingud Poznamis kestis kaks päeva. Ülestõus suruti maha. - 32 - 1956 okt.--puhkes rahva ülestõus Ungaris, Kremli juhtkond otsustas sõjaliselt okupeerida. Nõukogude väed hõivasid Buthapesti ja kogu maa. Relva kokkupõrked kestsid kaks kuud. Hukkus tuhandeid inimesi. Järgnesid massi represoonid. Umbes 200 000 inimest põgenesid kodumaalt. 1968 august--VLO väed tungisid Tsehhoslovakkiasse, kus sama aasta kevadel oli alanud demokatriseerimis protsese, mida nimetati Praha Kevadeks. Sooviti luua stalinliku mudelismi asemele inimnäoline sotsalism. Nõuti poliitilisi vabadusi mitme parteilisi süsteemi sisseseadmist jne. Nõukogude liidu juhtkond nägi Praha Kevades enda jaoks suurt ohtu. Tsehhoslovakkiasse saadeti võimas sõjaline suur jõud, mis koosnes enam kui 600 000 mehest. Demokratiseerimiskatsed suruti tankidega julmalt
Tsivilisatiooni uus tõus 8.-6. saj. eKr uuteks keskusteks linnad; aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht; linnriigid; seaduste üleskirjutamine; tihedad välissidemed, eriti Idamaadega, foiniiklased; käsitöölised omandasid idast võtteid, matkisid stiili; kreeka tähestiku loomine foiniikia tähestiku põhjal 800 eKr, kangelaslugude kirjapanek, kangelaseeposed Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia"; 8.saj. kolonisatsioon, hõlmas Vahemerd ja Musta merd kreeklased lahkusid kodumaalt ja rajasid uusi asulaid It-sse, Sitsiiliasse, hiljem Pr., Hisp., P-Aaf. ja Musta mere rannikule vajadus metalli, eriti raua järele, põlluharimiseks sobiva maa nappus, kolooniatest said linnad, kolonisatsioon edendas kaubavahetust, vajadus luua väärtusmõõt, Väike-Aasia lüüdlaste kombel hakati 7.saj. lõpus eKr müntima hõberaha; üksteisest sõltumatud linnriigid Sparta, Korintos, Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia
rahvaharidusele. Kujunes välja stabiilne koolivõrk, laienes õppeproramm, tulid juurde uued õppeained, geograafia, ajalugu, loodusõpetus jne, hakati õppima ka kirjutamist. Hakati tähtsustama ilmalikke teadusi Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) ja “Perno Postimees” 1857 Perno Postimees on esimene järjepidevalt ilmunud eestikeelne ajaleht. Tegemist oli eesti talurahvale suunatud väljaandega, avaldas väga olulist silmaringi avardavat mõju, teated kodumaalt ja välismaalt. Tegemist olulise rahvusliku väljaandega, rahvusküsimustes esindas alalhoidlikku suunda, püüdis vältida konflikte. Oma aja võimaluste piires rahvuslike ideede levitamine. Rõhutati, et eestlased on teiste rahvustega samaväärsed. Igal võimalusel Jannsen rõhutas, et ka need eestlased, kes on saanud paremat haridust peavad jääma eestlasteks, tuleb säilitada rahvuslik ideniteet. Tartus hakkas Jannsen välja andma 1864.aastast uut ajalehte, Eesti Postimeest.
Sõda lõppenud. Saksamaal revolutsioon. Inimesed peavad leidma tee uude ellu. Lihtsõduritest ei hoolita. Noored sõjas võltsideaalidega. Sõjast tagasi tulles mitte enam vaprad ja arad, vaid rikkad ja vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 3) 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20. lõpp, 30. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel . 4) 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. 5) 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 "Elusäde" Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad. Üks sõdur küsib, kas nad on tõesti viimased inimesed maailmas. Teine ütleb, ei, esimesed. 7) 1954 "Aeg antud elada, aeg antud surra" peategelane see, kellel vaated muutuvad
Müüridest piiratud ala oli laienenud umbes kahekordseks ja elanikkonna arvukus tõusnud palgasõdurite ning alistatud linnadest ümberasustatud elanike arvel. Arvatavasti oli Sürakuusa tol ajal Vahemeremaade suurim linn, ületades nii Kartaagot, Roomat kui ka Ateenat. Türanni õukond Ortygia saarel elas luksuses ja näiliselt turvaliselt, mis küll vananedes üha kahtlustavamaks muutuvale valitsejale hingerahu ei toonud. Dionysios ise tundis huvi kirjanduse vastu, võõrustas mõnda aega kodumaalt võõrsile tõmbunud Platonit ja lõi ka ise luulet ning dramaturgiat. Tema värsside ettekanne ja hobukaarikute võidusõidud olümpiamängudel ei toonud küll edu (värsid naerdi välja ja ükski kaarikutest ei jõudnud finisisse), kuid tragöödia "Hektori lunastamine" võitis 367. a. Lenaia pidustustel Ateenas esimese auhinna. Võibolla mängis siin rolli ka ateenlaste soov parandada oma traditsiooniliselt jahedaid suhteid Sitsiilia türanniga. Igal juhul tähistanud Dionysios võitu
kellelgi kokkuahnitsemise instinkti. Utoopias on ka orjad. Need on mustatöölised. Ilma nendeta ei saa keegi läbi. Näiteks lihunikud. Neid koheldakse aga inimlikult. Need nö orjad on olemas ka tänapäeva ühiskondades. Nendeks kurjategijad nii oma kui ka teiste maade. Viimased on eriti õnnelikud, kui Utoopiasse satuvad, sest seal koheldakse palju inimlikumalt nagu tänapäeval minnakse musta tööd tegema kuhugi riiki ja antakse oma vabadus kodumaalt lahkumisega ära. Iga ema peab imetama vaid oma last. Söömaajad nagu NL ajal olid sööklad, olid restoranid. Rõhutatud, et söömaaeg on ka kultuuriline tegevus, suhtluspaik. Kodus söömist ei peeta viisakaks. Söömine on kultuuri osa. Muusikat kuulatakse selle ajal, millega on NL ajal ja praegu sageli liiale mindud. Üksinda reisimine keelatud. Kui keegi üksi rändab, siis karistatakse orjusega. Kogu aeg on aga kõne all see ,,teise" küsimus inimene peab teistega
Inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole 21 mitte teine inimene vaid surm. Selleni jõutakse lähedase inimese surma tõttu. Remarque peab end sõjas patsifistiks, aga teised abstraktseks humanistiks. Muudab inimesi paremaks. Inimene peab ise oma otsuseid langetama. Surm on eksistentsialistlik. Pagulus väljapääs või ummik? Koletu sõjamasina tule ette jäänud vabadust armastavatele inimestele tundub ainsa võimalusena kodumaalt emigreeruda. Ükski maapagulane ei julge kodumaale pöörduda, sest seal ootab neid koonduslaager. Seetõttu paistabki armastatustest loobumine ja sünnimaa hülgamine ainuõige otsusena. Vähemalt on see võimalus ellu jääda. Marozovi jaoks oli pagulus väljapääs, sest ta teadis, et võõrsil ootab teda parem elu kui sotsialistlikul Venemaal. Erinevalt paljudest teistest põgenikest oli tal kõvasti vedanud ta omas elamisluba ja pabereid. Tollel ajal aga tähendasid need kõike.
Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmi...
algatatud usulahu levikut ja mõju, väljarändamist, kujutab meeleolukalt teo-oriste talupoegade eluolu, lootusrikast kiindumist prohveti lubadustesse kui päästerõngasse. Ajalooline triloogia on kunstilise kandvuse, ainekäsitluse, karakterikujunduse poolest eesti kirjanduse seinise arengu väljapaistvamaid saavutusi. Oluliseks väärtuseks rahva vabaduseiha esiletoomine. Pärast sõjaseaduse kehtestamist (1905) oli sunnitud Vilde kodumaalt lahkuma, hakkas Sveitsis avaldama saksakeelses ajakirjanduses 1905. aasta revolutsioonisündmuste kohta artikleid, novelle. 1906. aastal kolis Helsingisse, hakkas avaldama pilkeajakirja "Kaak" - mida salaja toimetati ka Eestisse. Erinevates kohtades töötas ajakirjanikuna peamiselt. Kolmanda loominguperioodi peamised teosed kirjutas pagulasena Kopenhaagenis, ajakirjanikutööst vabana sai nüüd tegeeda loomingu kunstilise viimistlemise, tegelaste psüühika motiveerimise,
Rändesaldo: Vabadussõjale vahetult järgnenud aastate jooksul kasvas Eesti rahvastik osaliselt tänu positiivsele rändesaldole, mille põhjustas Venemaal elanud eestlaste tagasipöördumine kodumaale. See sai teoks Tartu rahulepinguga sätestatud optsiooni tulemusena. 1924. aastal muutus rändesaldo negatiivseks, suures miinuses 1925-1927, neil aastatel ületas väljaränne sisserännet märgatavalt. Väljarände peamiseks põhjuseks olid parema elu otsingud, mis viisid suure hulga eestlasi kodumaalt kaugele. Reisiti Austraaliasse ja Brasiiliasse. 1939- Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale Hitleri kutsel. Linnastumine: Järk-järgult toimus linnastumine. 1922. aasta rahvaloenduse andmeil elas linnades ja alevites veidi üle 300 000 inimese, 1940. aatal aga juba üle 370 000. Seega kasvas linnaelanike arv 18 aastaga umbes 23% võrra. 1922- 27,9%, 1934- 31,4% ja 1940- 33,2% linnaelanikud. Elanikkonna rahvuslik koosseis: Eesti rahvuslik koosseis oli homogeenne.
Ometi on sümbolid ja allegooria esiplaanil nii tugevalt, et tegelased kaotavad oma vahetut konkreetsust, st nad pole nii ,,elavad" kui Shakespeare'il. Calderoni ajalooteemalistes teostes pole faktitäpsust, sest teda ei huvita ajalooseigad, vaid üldistavad moraalsed järeldused, mida seigad teha võimaldasid. Calderon kujutab elu teatrina, näidendina, millel on oma algus ja lõpp ja kõigil elavatel on oma roll mängida. Elu on unenägu (Calderón) Pasun ja Rosaura lahkuvad kodumaalt. Pasun on pahane, et kaasa tuli, sest nüüd on nad eksinud. Nad näevad lossi. Lossi juures on vangla, kus on ahelais Segismundo. Segismundo kurdab rasket elu. Kui näeb, et Rosaura ja Pasun pealt kuulsid, raevub, kuid leebub ja halastab mõlemale. Clotaldo ja sõdurid ajavad Rosaura ja Pasuna, silmad kinni seotuna, vanglast nii välja, et nad ei näeks väljapääsuteed. Rosaura ja Pasun peavad oma relvad loovutama. Rosaura loovutab müstilise kuldmõõga
mingisugused kontaktid Stockholmis resudeerivate Antandi riikide diplomaatidega. Teistel juhtus aga see, et nad takerdusid kodusõjas Soomesse ja hilinesid Stockholmi jõudmisega. Sel ajal oli kuulutatud välja Eesti vabariik ja Saksa okupatsioon oli alanud. Delegatsioonil tuli ümber mõelda oma esialgne ülesanne, neil polnud mõtet tagasi pöörduda okupeeritud Eestimaale. Otsustati, et ka pärast vastuste saamist jäädakse tegutsema Euroopasse. Kodumaalt teadete hankimine oli raskendatud, apelleeriti ebakindlatele kuulujuttudele ja püüti anda üldist hinnangut Eestlaste arvamusest Saksa okupatsioonile. Esimene edu 20. märtsil: Pr ja Briti valitsused teatasid, et tunnustavad Eesti Asutavat Kogu kui de facto kürgemat võimu Eesti Vabariigis - see ei olnud just kõige õnnestunum tunnustus, sest Eesti Asutavat Kogu ei olnud asutatud, pidid küsima tunnustus Eesti Maanõukogule. See eesmärk täitus mais: 5. mail saadi brittidelt, 13
romaanist mõeldi kui joycelikust suurromaanist, mis hõlmaks endas kogu romaaniajalugu ja annaks viiteid oleviku ja tulevikukirjutamisele jne. Süzee, mis ei ole väga hästi jälgitav räägib peategelasest, kes on mõned ajad tagasi sooritanud ühe kuriteo, mille ajendiks oli see, et tema tütarlaps oli raskesti haige ja operatsiooniks polnud raha ja Rein läheb raha röövima. See rööv ebaõnnestub ja Rein põgeneb kuhugi kaugele kodumaalt. Kogu tegevus toimubki mingis geograafiliselt imelikus ja mitmetähenduslikus kujutluslikus paigas nimega Sancta Aeternita. See võiks esti keeles olla püha igavik. Seega ülimalt sõmboolse nimega paik. Seal Rein peab hotelli ja mõtleb oma minevikust, olevikust ja tulevikust. See tekst on võrdlemisi postmodernsele romaanile omaseid jooni sisaldav lugu. Juba zanrilisusest lähtuvalt me võime lugulaulust rääkida kui uue aja muinasjutust. Täpselt
1544. aastal kahtlustati teda ketserluses ning kunstnik saadeti pagendusse. Jan ei naasnud Antwerpenisse enne 1555. aastat, kusjuures tema arvatavaid asukohti eksiili ajal on p��tud tulutult oletada. Kunstniku v�ljasaatmise eelsest ajast ei ole s�ilinud �htki dateeritud ega dokumenteeritud t��d. V�imatu on luua kindlat pilti tema varajasest stiilist ning m�judest, mis teda eksiilis saatsid, kui v�lja arvata tema isa laadi loogiline m�ju kunstnikule. On pakutud, et kodumaalt eemal olles viibis Jan Itaalias ning ka Prantsusmaal ? tema k�psetes t��des on kindlalt n�ha Fontainebleau koolkonna m�jusid. Kunstniku ainus dateeritud t�� eksiiliajast on 1552. aastal maalitud �limalt itaaliap�rane �Madonna ja laps� Palazzo Biancos Genovas. Autori �teisest Antwerpeni perioodist� p�rit hilisemad maalid on juba dateeritud, h�lbustades Jan Massyse loomingu arengusuundade ja positsiooni m�istmist Antwerpeni kunstnike hulgas.
Mont. eelistab oma arutlustes just Inglise varianti konstitutsiooniliste organitega monarhiat kus siis monarhial pole ainuvõimu. ,,Pärsia kirjad" 1721. Juba siin peegelduvad Mont. mõtted. Pr kirjanduse üks märkimisväärseim teos. Tema tunnusjoon on poliitilisus valitseva ilmakorra suhtes. Kriitika tuleb väljastpoolt. Kriitik pole see, kes eksisteerib selle sees, vaid kritiseerimine toimub võõrandumise kaudu. Seda kehastavad siis 2 pärslast Uzbek ja Rica. Nad lahkuvad kodumaalt ja lähevad Pr oludega tutvuma. Romaan on kirjutatud kirjavormis. Nende võõraste silme läbi avatakse Pr olude naeruväärsed jooned nii poliitilised kui ka lihtsalt elulised pretensioonikus, ebausk, kaasaegne kultuur, ühiskond. Pseudoõpetlastest )kes midagi ei tea), andetutest seppadest (kriitika kunsti suunas) kriitika on küllaltki terav. Klassifitseeritakse inimeste hingeomadusi. Mont. kui oma sajandi laps tunnistab
panktrotti, kaotati maid. Vaesed kogunesid linnadesse, kus oli kehv hügieen, haigused ja räpasus (mis paranes tasapisi). Linnas sai tööd vabrikutes. Samuti levisid rohkem haigused. Võrreldes maaga oli kirjaoskus ja haritus suurem. Linnainimesed võtsid aktiivselt osa poliitikast ja arendasid end. Maaelu jäi kängu. Massimigratsioon (USAsse) ja selle peamised trendid 19. sajandil. 19. saj on ka massimigratsiooni aeg. 1815-1914 kogu maailmas rändas välja oma kodumaalt vähemalt 82 miljonit, sh 1850-1915 rändas Euroopast välja 40-45 milj inimest. 13.5 % sellest olid britid, siis itaallased ja sakslased. Iirimaa: 1841 8.2 ilj, 1901 4.5 milj. Iirimaalt lahkus palju inimesi iga a 200 tuh inimest. Iirimaa on süüdistanud teiselt poolt Inglismaad majanduspoliitikas Iirimaa vastu. Rännati eelkõike USAsse. Ainuüksi saksamaalt lahkus 1 milj inimest. Rändasid välja põhiliselt noored mehed. Tööstuslik revolutsioon
Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tema eksootiline ja võluv välimus pakkus pinget Don Josele, kes ka hiljem teda tulihingeliselt armastama hakkas. Don Jose oli võitlejahingega noormees, kes ei löönud kartma praktiliselt mitte millegi ees. Isegi kodumaalt väljudes ei heidutanud teda võõramaa röövlid, petised ja muu selline. Teose problemaatiline osa algabki hetkega, mil Don Jose kohtub Carmeniga. Carmen kasutas alati ära oma head välimust, tegeledes pettuse, röövimise, huligaansustega. Ta teadis alati, mida tahtis ja tegi kõik, et see saada. Hulljulge, pöörane. Nagu teose lõpuski mainitud: Oleksin tahtnud, et ta kardaks ja armu paluks, kuid see naine oli deemon." Läbi mitmesuguste
Saksamaa natside haardest pääseda, on jõudnud Lissaboni oma armastatud naisega, saanud ka pileti. Tema naisel diagnoositakse surmahaigus, sureb, ja nüüd tunneb, et pole mõtet minna uude maailma, sest ei oota teda seal midagi. Annab piletid noorpaarile mingile, ja läheb Prantsuse võõrleegioni. ,,Varjud paradiisis" viimane romaan, ilmus pärast surma. Tegevus toimub teise maailmasõja ajal Ameerika ühendriikides, peategelane Saksa pagulane, kes 1937st aastast kodumaalt lahkuma ja kes elab võõr passiga ja võõra nimega. Surnud mehe omaga. Tal on ajutine elamisluba seal ja seal samamoodi kirjeldatud emigrantide kogukonda USAs sõjaaegu, ja nende kannatusi, nende võitlust oma eksistentsi eest. Loomulikult on armastust, huvitavaid mõtteid. Ühine see, et minevikku ei meenuta, tulevikku pole ja on ainult ühes päevas. Antiikinimesed, carpe diem. Jõuab kätte sõja lõpp ja pagulased peavad otsustama, kas jääda Ameerikasse või minna tagasi kodumaale
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" ...
Trükitud sõnal on meie ajal suur vägi ja võimus. Aidaku tema ka meie laiali pillatud Eesti kogudust koguda, ühendada, ehitada, äratada, elustada ja pühitseda Jeesuse Kristuse nimel..." See viimane on ka üks ja ainus kord, kui lehes taevaisa nimi ette tuleb. Sisu poolest ei olegi Kirikliku Lehe näol tegemist religioosse väljaandega. Hurdast-vaimulikust on tugevam soov inimesi ilmalike teadmistega varustada, samuti tema huvi eestlaste mineviku vastu ka kodumaalt kaugemal. Nii võtabki üle poole numbrist enda alla ülevaade sellest, kuidas tekkisid Peterburis eesti kogudus, kirik ja kirikukool. See ülevaade hõlmab ajavahemikku Katariina II valitsemisest kuni 1849. aastani ning jääb pooleli. Veel antakse lehes kirikuraamatu põhjal koostatud tabel sündide, surmade, leerilaste ja laulatatud paaride arvu kohta aastail 1803-33. Eesti rahvuslik ärkamisaeg ja ajakirjandus 1880ndad. Eduard Vilde
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
Nimetatud riigid on lubanud avada oma tööturu igal juhul riikidele, mis nende kodanikele piiranguid ei kehtes- ta. Kuna Eesti on lubanud pärast liidu laienemist kõikide Euroopa riikide töötajaid vabalt oma tööjõuturule, võib eeldada, et ka eestlased saavad vabalt nendesse maadesse tööle minna. Tööloanõue võib siiski säilida, kindlasti saab selle aga lihtsustatud korras mõne nädalaga, ilma et nimetatud riigid hakkaks vaagima, kas tööko- hale kodumaalt inimest ei leita. Välistatud pole ka tööloanõude kaotamine. Toetuste vallas hakkavad eestlastele nendes riikides ilmselt kehtima samad nõuded, mis on nimetatud maade kodanikelgi. Ungari, Sloveenia Erinevalt teistest uutest liikmesriikidest tunnevad Ungari ja Slovakkia teatavat muret oma tööjõuturu pärast seo- ses liidu laienemisega. Ungari kaalub tööloanõude säilitamist statistilistel ja uuringulistel eesmärkidel, Slovee- nial on sarnased plaanid. Norra, Island ja Liechtenstein
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
juba vaikne rahulolu lihtsate rõõmude, töö ja kodu ning lähedastega. LEEGITSEV SÜDA (1945) Romaan valmis pika aja jooksul. Esimesed katkendid ilmusid loomingus juba 30.aastate algui. Analüüsib kunsti ja elu suhteid. Pikad aforismiderikkad arutlused. PAGULUSAASTATE LOOMING: 19441960: Rootsis avaldas Gailit kõigepealt uuesti oma varasemaid töid. Uudisloomingut hakkab avakldama 50.algul. ÜLE RAHUTU VEE (1951) Romaanis kujutatakse kodumaalt põgenejate teekonda väikeses kaluripaadis. Mosaiikromaan (Gle äärmiseit iseloomulik), koosneb paadisolijate pihtimustest. Mõnedele tegelastele tunneb kaasa, mõne näruse hinge (spekulant, nuhk) suhtes on väga kriitiline. Raskuspunkt lähimineviku sündmuste analüüsil (venelaste tulek Eestisse, Saksa okupatsioon). KAS MÄLETAD, MU ARM? (19511959) Kolmeosaline romaan, I osa koosneb taas novellidest: PõhjaRootsis
Samal ajal ranniku (foniikia) need ei arameastunud pikka aega, püsis kaanoni elanikkond, sama etniline grupp kes oli siin juba elanud pronksi ajal, kaanoni keel.Selle piirkonna lõunapoolsemas alas ilmuvad heebrealased, kes rääkisid heebrea keelt.(kõik on semiidi keeled aga erinevad). Lõunapoolsel otsal kujunesid Palestiinlaste linnriigid., kelle etniline päritolu on teadmata aga võisid olla kreeklased kes 12 saj katastroofi tagajärjelt oma kodumaalt emigreerusid. See on aeg kui siin levisid tähestikirjad. Allikad Väga ühekülgsed. Üks on eriti rikkalik heebralaste juuda hõimu peaasjalikult ajaloolis-religioosne ja kirjanduslikteos Vana testament. See annab meile väga detailse ülevaate Iisrali ajaloost, aga kas ka usaldusväärne ?. See sama VT heebrea keelne, puudutab ka naaberalade linnade ajalugu, foniiklaste oma , damaskust , hetiide, asüüria ja babyloonia ja pärsia. Detailne, aga ühest kitsast vaatekohast
Domineerivad mittevenelased, aga ka mitte kohalikud. 1710-1783 vahemikus kõige kuulsamaks ja karismaatiliseks meheks oli George Browne. Sündis 1698 aastal ja suri 1792. Toonastel oludes väga vanaks, säilitas mõtteerksuse elu lõpuni ja ka elu lõpuni oli ametis. Päritolult iiri katoliiklane, 11 Liivimaaga saab esmakordselt seotuks alles 1762. aastal. Inglismaal teenistust ei leidnud, noore mehena lahkus kodumaalt, oli mitmete mandri-Euroopa riikide teenistuses, osales 1731. aastal Vene sõjakäikudes, on olnud ka Poolas. 1738. aastal langes Vene-Türgi sõja ajal vangi, siis müüdi orjaks, olevat ühe prantsuse ohvitseri poolt vabaks ostetud. Väidetavalt olevat pärast seda Türki põgenenud, väidetavalt Türgi riigi sõjalisi dokumente kaasa võttes. Pärast seda teeb üsna kiiret karjääri. 1762 saab siia ametisse (Liivimaa kindralkuberner). Seitsmeaastane sõja ajal sai
ning ametisse seatud kuberneri autokraatlik valitsemisviis, mis ei soodustanud kolonistide koondumist. 1660.-ndate aastate keskpaigas hõivasid inglased Uus-Hollandi, kus hiljem moodustus kolm osariiki: New York, New Jersey ja Delaware. Inglaste kõrval oli Põhja-Ameerikas suurimad koloniaalvaldused Prantsusmaal: Quebeck St. Lawrence'i jõe ääres, kust avanes hea juurdepääsutee Suurele Järvistule ning kuninga järgi nime saanud Louisiana Mississippi jõgikonnas. Kodumaalt tõid prantslased kolooniatesse kaasa suurmaaomandile tugineva feodaalpõllumajanduse. Veerand kolooniate haritavast maast kuulus katoliku kirikule. Just prantslased alustasid neegerorjade toomine Aafrikast Põhja-Ameerikasse. Samas säästeti sellega indiaanlasi, kelle suhted prantslastega kujunesid märksa paremaks kui suhted Inglise kolonistidega. Usutunnistuselt jäid Prantsuse kolooniad katoliiklikuks, hugenotte kuninga valdusteks loetavatesse kolooniatesse ei lubatud. Alates 17. saj
Komide positsioonid on paremad põllumajanduslikes maarajoonides, ent linna asumine tähendab reeglina ka venestumist. Sürjakomisid elab juba 19. sajandist peale ka Koola poolsaarel, Lääne-Siberis jm. Permikomi autonoomne ringkond on läbi aegade olnud suhteliselt vaene ja mahajäänud piirkond. Erilisi maavarasid ja tööstust seal pole ning ka sisserändajaid on olnud suhteliselt vähe. Permikomid on jäänud peamiselt maarahvaks. Paljud on peale II maailmasõda oma väikeselt ja vaeselt kodumaalt lahkunud, et suurel kodumaal paremat elujärge otsida. Väljaspool Permikomi autonoomse ringkonna piire, selle vahetus naabruses on aga ka põlist (permi)komi asustust. Päris Kaama lätetel, Kirovi oblasti Afanasjevo rajoonis elab rühm permikomisid (zjuzdintsõ). Nad on venestumas. Permi oblasti Krasnoviserski rajoonis elavad jasvakomid, kes reeglina on arvatud permikomide hulka. Viimastel aastatel on jasvakomide seas tekkinud etniline ärkamine. Oblastivõimude toel on välja antud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
