on tema teoste loomingut reformeerinud. August Gailit sündis 1891. aastal Valgamaal Sangaste mõisa läheduses. Tõenäoliselt oli ta vanaisa poolt liivlane. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos temaga võõrsile kolinud mitmendat korda sa tuiskliiv, oled juba vahetanud oma kodumaad ja rahvust?" Gailit oli üks neid piirialade inimesi, kelles pole ülekaalus ühegi rahva veri. Temas oli põimunud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri, mistõttu temas olid kätketud erinevad keeled ja kultuurid. Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas ta vene keele. Ma eeldan, et see kõik teeb Gailitist ainulaadse kirjaniku eesti kirjanduses. 1899
Maal on äärmiselt detailne ja peene koloriidiga ning jätab süngelt romantillise ilme. Algselt ei teadnud ma kunstnikust mitte midagi, aga nüüd olles tema elust ja loomingust rohkem lugenud, jättis ta mulle päris sügava mulje. Viljandimaal talupoja perekonnas sündinud Köler nägi palju vaeva ja käis välismaal õppimas, et oma oskusi täiendada ning tõusis lõpuks kõrgele tasemele. Kogu tuntusega ei unustanud ta siiski kodumaad ja tundis muret Eesti talurahva olukorra pärast. Eriti meeldis mulle Köleri maal „Truu valvur“, mis jättis tema teostest kõige rõõmsama ning muinasjutulisema mulje. Maal väljendas hästi inimese ja looma suhet. Teoses oli palju huvipakkuvaid detaile. 5 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU Kisseljova, Ljubov. Härra professor Köleri biograafia. [2018, oktoober 23] http://www.ra.ee/ajakiri/harra-professor-koleri-bibliograafia/
Õpetaja kutse-eetika eripära tuleneb sellest, et ta kasvatab lapsi ja on kohustatud nendes kõlblusprintsiipe juurutama. Kõlbeline kasvatus on kasvatuses väga tähtis Seetõttu on aktuaalne analüüsida ka õpetaja kutse-eetika aluseid. Vaatleme just eetika aluseid, sest nendest tulenevad konkreetsed käitumisreeglid iseenesest. Järgnevate kutse-eetika aluste omandamine võib tähendada teatud tööd iseendaga, mis hiljem töörõõmuna mitmekümnekordselt ära tasub. Austagem oma kodumaad! Uhkus kodumaa saavutuste üle on omane kõikide elukutsete esindajatele. Kodumaa saavutuste tunnetamine loob psüühilise heaolu ja on optimismitunde aluseks. Õpetajale on sügav kodumaa-armastus eriti vajalik. Ilma selleta ei suuda me tunda rahuldust oma tööst. Valdavaks muutub puuduste nägemine koolis ja õpilastes. Siis, kui me sügavalt armastame oma kodumaad ja õpilasi, suudame üksikpuudustest üle olla ning täie pingega töötada tuleviku heaks.
raskustes." KOLMAS TANTS: ( Saksa okupatsioon u. 1941-1944) · "Tohutu rehepeksumasin on käima pandud, seda ei suuda keegi peatada, ja temast tuleb välja ainult sasi." · Maa ja vilja probleem. · Küla oli töömeestest tühjaks jäänud, tööd kuhjusid üksteise otsa ning vallamajast anti aina uusi ja uusi normikõrgendusi. · Jaanus ,,Ta soovib kõigest hingest head Eestile, mis on sama õnnetu ja väheste lootustega nagu ta ise. Ta armastab kodumaad nagu kiviaja inimene oma koobast. Kodumaa on tema jaoks lähedane, kallis inimne, kelle rõõmudele ja õnnetustele ta kaasa elab." · Arutleti selle üle, kas minna metsa, Soome või Saksa sõjaväkke. Oli saabunud vere ja vale aeg. Kõikjal luuras oht. · ,,Veel on kodune õhtu, nad pole veel sõjavankri külge seotud nagu laadale viidavad mullikad. Aga see hetk läheneb, rabelgu ja sebigu nad lõa otsas nii palju kui jaksavad,
Kuressaare Gümnaasium Peeter Sink Referaat Kuressaare 2008 Sisukord 1 Sisukord....................................................................................................................................... 1 1.Peeter Sink vaimulik ja kunstnik............................................................................................. 3 1.Kasutatud allikad....................................................................................................................... 7 6.Lisad......................................................................................................................................... 8 2 1. Peeter Sink vaimulik ja kunstnik Peeter Sink oli eesti kunstnik, luuletaja, kultuuri- ja usutegelane. Ta on sündis 1902. aastal 30. märtsil V...
D-päeva eelõhtul oli liitlasvägede juhte vallanud närviline murelikkus. Briti peaministrit Winston Churchilli painasid mälestused liitlaste 29 aasta tagusest katastroofilisest lüüasaamisest Gallipoli all. Britid ei aimanudki, et oma kodumaad kaitsvate türklaste vastupanu võib olla nii tugev. Tagajärg? Vetevood, mis kobrutasid liitlaste verest. Churchill soovis oma naisele head ööd sõnadega: "Kas mõistad, et selleks ajaks, kui sa hommikul üles ärkad, võib olla tapetud 12 000 meest?" Dwight Eisenhoweri taskus oli kiri juhuks, kui dessant peaks läbi kukkuma. Liitlasvägede ülemjuhataja oli valmis kogu süü enda peale võtma. Edukas maabumine Normandia rannikul pidi tema hinnangul maksma minema vähemalt 10 000 sõduri elu ning lööma haavatuna rivist välja 30 000. Kuid liitlasvägede juhid olid valmis veelgi rängemateks kaotusteks . Sõjaajaloo meeleheitlikumaid operatsioone Liitlasvägede dessant Normandiale 6. juunil 1944 oli sõjaajaloo meeleh...
Ühiseesti kultuuritöö tegija Hellar Grabbi samastab mõisted "pagulane" ja "väliseestlane" öeldes, et väliseestlased on need , keda nõukogude pruugis kutsutakse emigrantideks ja Välis-Eestis pagulasteks. (Akadeemia 2008 : 2266) Olemas on aga ka väga teadlikke pagulasi ja väga teadlikke väliseestlasi, kes neil mõisteil selget kultuuripoliitilist vahet teevad. Walter Rand on kirjutanud, et meie väljaspool kodumaad oleme väliseestlased. Teatud hinnangu alusel on mõned meist pagulsed, teised aga sünnilt nt. Kanadalased, kel väliseestlastest vanemad. Üks näide on ka see, kus väliseestlasteks peetakse neid, kes vabatahtlikult valisid elukoha välismaal, pagulased aga kolkapatrioodid. (Akadeemia 2008 : 2267) Väliseestluse tugevnemine on tingitud esiteks sellest, et stalinistliku terrori lõppedes hakkas eesti
Eesti rahvuskala on 2007. aastast räim. Läänemeres Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim. elav räim on oma sugulasest atlandi heeringast väiksem, kuid suguküpseks saab varem. Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räimepopulatsiooni: Liivi lahe räim.(http://et.wikipedia.org/wiki/R %C3%A4im) 8 ( http://www.oselfish.ee/public/files/large/E_raim_yld.jpg ) 5. RIIGIHÜMN 5.1. Riigihümn Riigihümn on kodumaad ülistav pidulik muusikapala, mis kuulub riigi ametlike sümbolite hulka. Riigihümne hakati kasutama 18. sajandi lõpus. Tänapäeval on hümn igal riigil. Riigihümne esitatakse pidulikel riiklikel sündmustel, vastuvõttudel, aktustel ja meeleavaldustel, kuid ka rahvusvahelistel spordivõistlustel, näiteks enne riikidevahelist jalgpallimatsi või sportlaste autasustamisel. Riigihümni lauldakse enamasti ühiselt ning sellega kaasneb püstitõusmine või valveseisak.
Idagoodid liikusid nüüd omakorda läänegootide valdustesse. Viimased otsisid aga kaitset Ida- Rooma keisrilt ja rändasid Balkanile (ületasid Doonau jõe, mis oli Rooma riigi piiriks). Ida-Roomas suhtuti uustulnukatesse ettevaatlikult, neid vaadeldi kui põgenikke ja nende õigusi igati piirati. Säärane halvustav suhtumine pani läänegoodid mässama. Kuningas Alarichi juhtimisel liikusid läänegoodid Rooma impeeriumi aladel edasi, otsides nii endale uut kodumaad. 410. aastal rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma linna. See vahejuhtum vapustas paljusid tolle aja inimesi. Seejärel liikusid läänegoodid edasi lääne. 418. aastal rajasid nad Pürenee poolsaarel (tänapäeva Hispaania) oma riigi. See riik ulatus ka tänapäeva Lõuna-Prantsusmaale. 451. aastal astusid läänegoodid koos Rooma vägedega ühiselt vastu hunnidele. Hunnid olid kuningas Attila juhtimisel ületanud juba Reini jõe ja jõudnud Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa)
kus neile kõige meelsamini vastu tullakse. Erinevate riikide siseriiklike õiguste kohta abielu lahutamise kohta saab informatsiooni nende seadusandlusest ja internetist on kättesaadav see Euroopa Komisjoni koduleheküljel. Euroopa Komisjon on pakkunud selle lihtsustamiseks konkreetseid lahendusi: õigusakti, millega lubatakse abielupaaril valida, millise riigi õigust nende lahutuse korral kohaldatakse. ELi määruse ettepanek aitab eri rahvusest või eri riikides või koos väljaspool kodumaad elavaid paare. Kohaldatava õiguse eeskirjade ehk kollisiooninormide eesmärk on kindlaks määrata, millist õigust kohaldada. Üldiselt kohaldatakse abielu lahutamisel selle riigi õigust, kus on lahutusmenetluse algatamise ajal abikaasade ühine elukoht. Kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodakondsus abikaasadel on. Kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, kohaldatakse abikaasade
Rakvere Reaalgümnaasium Mailen Remmelg Merilin Kaja FRANZ JOSEPH HAYDN Rakvere 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 LAPSEPÕLV............................................................................................................................. 4 TÄNAVAELU........................................................................................................................... 5 HAYDN ABIELUMEHENA.....................................................................................................6 AASTAD ESZTERHÁZY ÕUKONNAS................................................................................. 7 ...
Laps õpib tundma kodukoha loodust ja inimese tööd. Käis rõhutas, et lapsi tuleb õpetada mitte niipalju tõsiasju teadma, kui neid otsima ja leidma. (samas, 1985) J.Käisi toimetusel ja kooliuuendusrühma liikmete kaastööl ilmus aastatel 1931-1936 13 metoodilisest käsiraamatust koosnev sari neljas jaos „Uusi teid algõpetuses”, mis käsitlesid peaaegu kõiki algkooli õppeplaanis olevaid aineid. Tema pedagoogilised ideed ja tööd leidsid suurt tähelepanu ka väljaspool kodumaad. (samas, 1985) Johannes Käis rakendas kooliuuenduslikke põhimõtteid ja korraldas õpetajate koolitust uuenduspedagoogika alusel, ta oli viljakas kooliuuenduslike ideede propageerija. 1930. aastail juhtis Käis kooliuuendusrühma, kuhu kuulus üle 400 õpetaja. 1938-1940 juhtis õpetajate kolmeaastasi täienduskursusi, mis said tuntuks suveülikooli nime all. (samas, 1985) 4
X. KOLMAS MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA: 1. Kolmas maailm: · 1950-ndatel aastatel nimetasid ennast nii need riigid, kes külmas sõjas soovisid jääda erapooletuks (1.maailm- lääne arenenud tööstusriigid; 2.maailm- kommunistlikud riigid). · 1960-ndatel aastatel hakati nii nimetama madala majandustasemega riike e. Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaid. · 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias. · Tänapäeval tähistab mõiste kolmas maailm endiselt Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika riike, kuid mõistet ei seostata enam majandustasemega. 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: · Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse v...
Puka Keskkool Prantsusmaa Referaat Koostas: Triin Uibopuu 10.klass Juhendaja: Piret Sepma Mägiste 2010 Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitava...
Ärkamisaja ühisüritused Esimene kuulutaja oli Perno Postimees (1857), kus J.V.Jannsen pöördus lugejate poole sõnadega:"Tere, armas eesti rahvas.." Mõned aastad hiljem alustas Peterburis tööd maalikunstniku Johann Köleri poolt juhitud Peterburi patriootide ring. Köler aitas ka 1864.a anda eestlastel üle palvekirja tsaarile Selles palvekirjas sooviti: Ihunuhtluse tühistamist; Raharendi ja taluostu hindade kindlaksmääramist; Teorendi kaotamist; Valdade omavalitsuste vabastamist mõisnike kontrolli alt; Eesti keele ühisõiguslust saksa keelega ametiasutustes 1865-alustas Jannseni eestvedamisel tegevust laulu- ja mänguselts Vanemuine Sellest sai Tartu rahvusliku liikumise keskus Tallinnas avati samal ajal Estonia 1872- Viljandis Koit; 1874- Narvas Imarine; 1878- Pärnus Endla; 1881- Võrus Kannel Vanemuises: Harrastati koorilaulu; Korraldati kõ...
Rüütlikultuur Provintsieliidi mõju kasv viis 12. sajandi lõpul sogunaadi suurfeodaalide sõjalise valitsuse kehtestamisele. Ilmalik võim koondus soguni kätte, keiser säilitas vaid shinto usujuhi positsiooni. Provintsides võimutsesid vana jaapani aristokraatiat esindavad ülikud, kes tuginesid oma sõjalisele kaaskonnale samuraidele. Viimaste elu ja tegevust sätestas range aukoodeks bushido (,,sõjamehe tee"). Samuraid, jaapani rüütlid, pidid armastama ja kaitsma kodumaad ning oma isandat, kelle vasallid nad olid, austama keisrit ja esivanemaid, lakkamatult õppima ja end füüsiliselt arendama, saavutama täieliku enesevalitsemise ja surmapõlguse. Sõdima minnes pidi samurai unustama oma kodu, perekonna ja isikliku elu. Vürsti surma korral nõudis samurai au temalt enesetapu harakiri (teise nimega seppuku) sooritamist. Aga et see hakkas 15. - 16. sajandist peale võtma massilist ulatust ja nõrgendama Jaapani sõjalist jõudu, keelati harakiri 1663. aastal
Neljanda ringi seintel on maalitud kõik linnud koos omadustega. Veel on seal igasugu roomajaid, madusid, draakoneid, usse ja putukaid. Viienda ringi seintel on aga maismaloomi. Kuuendal ringil asetsevad kõiksugu käsitööd, nende leiutajad ja viisid, kuidas neid maailma erinevates paikades teostatakse. Kogu seda Päiselinna juhib seal aga Metafüüsik, tema korraldab riigi eluolu ning midagi ei või sündada ilma tema nõusolekuta. Seal elavad linnarahvas ehk solaarid, nemad armastavad oma kodumaad palavalt ning nad pole kunagi omakasupüüdlikud. Solaaride sõprussidemed on väga tugevad, mida hinnatakse tihti sõdades, tõvavoodis ja tedmiste omandamisel, millistel puhkudel on hädasti vaja vastastikulist abi. Noored kutsuvad üksteist vendadeks, viisteist aastat endast vanemaid kutsutakse isadeks. Soojätkamine käib neil kindlate reeglite järgi. Noormehed saavad sugu jätkata alles siiis, kui nad on kahekümne ühe aastaseks saanud ning naised ei andu enne mehele,
Mälestusmärgi avamisel oli aga tähelepanuvääriv ilmanähtus! Just sel hetkel kui metropoliit Aleksander tõstis käed õnnistamiseks taeva poole, kõlas tugev pikseraksatus, järgnesid välgunooled ja tugev äikesevihm. Sama ootamatult nagu vihm algas, see ka lakkas ja jälle paistis päike , õhk täis osooni ja heinalõhna. Rahvas oli ülevas meeleolus. Oma tänukõnes ta ütles, et kuni Eesti pinnal elab kas või üks põlvepikkune poisike ei saa keegi meie väikest kodumaad ära võtta. Juba aasta pärast lammutasid kommunistid mälestusmärgi. Viiskümmend aastat hiljem 25. juunil 1989.a. kogunesid eestlased uuesti Konstantin Pätsi mälestusmärgi taasavamisele. Minu arvamus esimesest presidendist Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 1. Turtola, M., President Konsatantin Päts Otava, 2002 2. Värä, E., Tannberg, T., Pajur, A. Lähiajalugu , õpik 9 klassile. Avita, Tallinn, 2004 3. http:/www.esm.ee/vs-fotonaitus/11/11/2012
tõenäoliselt tõuseb parimaks Talos, Daidalose õpilane, vihastas ta. Ühel õhtul kutsus Daidalos Talose jalutama ja lükkas poisi kaljult alla. Athena. Seda juhtumit nägi aga juhuslik möödakäija ja Daidalos mõistis, et peab põgenema. Ta võttis kaasa enda poja Ikarose ja läksid ühele kaugele saarele. Seal võttis neid vastu Minos, kes palus neil ehitada suure labürindi. Pärast ehituse lõppu hakkas Daidalos igatsema kodumaad ning ta ehitas endale ja Ikarosele sulgedest ja vahast tiivad. Laevaga minek oleks olnud võimatu, sest Minos ei lubanud neid ära. Ühel varahommikul nad hakkasidki lendama ning Daidalos õpetas pojale, et ta liiga kõrgele ei lendaks, sest päike sulatab vaha ja et liiga madalale, sest vesi teeb tiivad märjaks ja raskeks. Pärast mõningast lendamist Daidalos ei pööranud enam suurt tähelepanu pojale ja poeg kasutas ära võimalust veidi kõrgemal lennata
fantastikal, tinglikkusel ja sümboolikal. Kokkuvõte: Teose peategelane üritab tekkitada kõigis armastust ning äratada neid nende unest. Ainukene viga on see, et poiss ise ei saa aru: tüdrukute juurest salapäraselt lahkudes teeb ta neile haiget. Sõnumiks on see, et elus tuleb armastada kõike, ning seda ei tohi maha magada. Tegelased: Toomas Nipernaadi Lihtne kirjanik, kes suviti rändas mööda kodumaad otsides inspiratsiooni.Igas kohas tutvustas ta ennast erinevalt: kord oli ta pärlipüüdja, teine kord maamõõtja, sulane või hoopis sookuivendaja. Tema lemmik tegevuseks oli luiskamine. Läbi selle Üritas Nipernaadi ka tüdrukutele kärbseid pähe ajada. Tegelikult oli ta üks suur naistemees. Maret Vaesekaluri tütar, kellele meeldis olla looduse keskel ning vaba
14. mai 1948. 16. Millised sündmused iseloomustavad Iisraeli välispoliitilisi hoiakuid? Iisraeli välispoliitika oli USA sõbralik, sest USA aitas Iisraeli sõdades araablaste vastu. 17. Mis on PVO? Selle juht? Eesmärgid? PVO on Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille juhiks sai Yasser Arafat ning mille eesmärgiks sai Iisraeli sõjaliselt hävitamine ja maa oma valdusesse tagasi saamine. 18. Selgita: Sionism rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraelis Terrorism teadlik vägivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilelanike suhtes, et saavutada valitsuselt oma nõuete täitmist. Separatism osariikide või riigiosade riigist eraldumispüüdlused. 19. Miks on Ladina-Ameerika riigid olnud aastail 1950-1970 poliitiliselt ebastabiilsed? Milles see avaldus? Sest toimus pidevaid riigipöördeid ja diktatuure, mille tingis peamiselt armee erakordselt suur osatähtsus nende maade siseelus
isevalmistatud miinide. Kaasmaalaste hukkumine tekitab hirmu ja ebakindlust teistes kodanikes ning see külvab suurt paanikat ja hirmu rahva sekka. Pereliikmete ja sõprade hukkumine tekitab inimestes veel suuremat viha ja vägivallatunnet relvakonflikti vastu ning paneb inimesi mässama, mis ei muuda probleemi lahendamist lihtsamaks. Relvastatud lahkarvamused viivad tihti lugu ka perede lagunemiseni. Mehed ja perekonna leiva lauale toojad lähevad kohusetundest ja uhkusest kaitsma oma kodumaad, oma uskumusi või oma peret. Meesterahva eemal viibime perest põhjustab nii mehele kui ka tema naisele ja lapsele raskeid katsumusi. Maha jäänud pere peab elama pidevas teadmatuses ja hirmus ning samas elab teadmatuses ka kodukohta kaitsma läinud, kumbki osapool ei tea, kuidas elavad tema lähedased ja kas nad on üldse elus. Mehe rindel surma saamine mõjub perekonnale laastavalt. Puudub toidu majja tooja ja perekaitsja, mille tõttu peab perekond hakkama elama veel suuremates raskustes
Ta süda võpatab, kui mõtleb Jaanuse sõjaväkke minekule; hellusepuhangus viskub ta poisile kaela. lk 94 Mustlaselugu lk 97 erutab Vilmat -> meenutus aastast 1941 (lk 98) Edgar, Taaveti ainus poeg. tõsine ja juurdlev, temas on läbi löönud vanaisa Matsi kaine ja karske meel. Jaanus pole suur viinamees, aga tublist punnsuutäiesti ära ei ütle. Ta soovib kõigest hingest head Eestile, mis on sama õnnetu ja väheste lootustega nagu ta ise. Armastab kodumaad loomulikult, omakasupüüu ja teeskluseta nagu kiviaja inimene oma koobast. Kodumaa - Lähedane, kallis inimene, kelle rõõmudele ja õnnetustele kaasa elab. Üha on siin vägivald valitsenud, valitseb praegugi, ja need, kes loodavad valuga valu kustutada, ei saa õigluse sotti iialgi sirgeks. Edgar räägib eesti rahva kavakindlast hävitamisest nt kooliõpetaja Pedaku põhjuseta äraviimine. Edgar: Lad keeles praeterita meminisse juvabit Ränki aegu meenutades on oleviku raskus
Eduard Tubin (1905-1982) Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905.a. Peipsi ääres Torila külas Kallaste lähedal (praegusel Kallaste linna territooriumil) kus tema isa töötas kalurina kuid tegutses ka rätsepana. Mõlemad Eduardi vanemad ild seotud muusikaga. Isa mängis kohalikus küla sümfoniettorkestris trompetit ja ema laulis kirikukooris. Kui Tubin oli 3-aastane, kolis pere Alatskivi lähedale Naelavere koolimajja, kus Tubina vanem vend Johannes sai kooliõpetaja töökoha. Pärast venna surma 1912.a. jäi Eduardile temalt mõningaid noote ja piccoloflööt, millel Tubin hakkas iseseisvalt mängimst õppima. 1912-1914 õppis Tubin Naelavere külakoolis, siis astus ta Torila ministeeriumikooli, mi soli venekeelse programmiga. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.a. muudeti kool eestikeelse õppekeelega rahvakooliks, mille Tubin lõpetas 1920.a. Kui Tubin oli saanud 9-10 aastaseks võttis isa ta külaorkestrisse, k...
paigaks, kuhu kuningas Taavet ehitas oma pealinna. Taaveti poeg Saalomon ehitas sinna Jumala auks templi. Sellest templist on alles vaid Läänemüür (Nutumüür) ning kõikide juutide unistuseks on minna ühel päeval sinna palvetama. Judaism räägib vähe peale surma algavast igavesest elust. Meie hing ei saa minna teiste inimeste kehadesse, küll on aga viimne kohtupäev see hetk, mil Jumal mõistab õiglast kohut inimeste heade ja halbade tegude üle. Jeesuse eluajal valitsesid juutide kodumaad roomlased. Hiljem, keiser Tiberiuse ajal (a.14-37) muutusid juutide ja Rooma riigi suhted keeruliseks ja juute hakati karmilt ja julmalt kohtlema, kuni lõpuks ka Jeruusalemma tempel hävitati. Oma elu päästmiseks põgenes enamik juute oma ,,Tõotatud Maalt" minema. Järgnevate sajandite jooksul asusid nad elama paljudesse maadesse. Sageli koheldi neid sealgi halvasti. Eestisse algas juutide sisseränne 19. sajandil. Aastatel 1937-1945 tapsid Saksamaal võimulolevad natsid 6 miljonit juuti
libisema. Kodu, kodumaa ja identiteedi tunnetus ei olnud enam kuigi selge. ,,Balti tragöödia" peategelasel Aurelil oli kodu, see oli Lobergi mõis praegustel Läti aladel mõnekümne kilomeetri kaugusel Eesti piirist. Samas tundis ta aga pidevalt, nagu oleks midagi puudu. Ta tundis end sellel maal võõrkehana. Autor püüab näidata, et baltisakslane oli kindel oma rahvuses, tal oli olemas kodu, kuid tal ei olnud kodumaad. Aureli dilemmad said alguse juba lapsepõlves. Tema identiteediotsingutel oli mitu dimensiooni. Ta teadis tugevalt, et on sakslane ja oli selle üle uhke. Siiski ei saanud ta päris täpselt oma baltisaksa rollist aru, eriti kui ta kõrvutas end oma vendadega, kellel kõigil paistis eluülesanne justkui olemas olevat. Lätlastest mõisa alamate ja enda vahel tundis ta olevat klaasseina. Tsaari ja venelasi ei sallinud ta juba eos. ,,Balti tragöödia" jaguneb kolmeks
Marie Under on maetud Stockholmi metsakalmistule. AnnaAbi.com [Mi.S] 7 Marie Underi loomingu analüüs Lõppsõna: Marie Under on üks geniaalsemaid luuletajaid Eesti ajaloos. Tema looming varieerus imeilusa kevade kujutamisest surma ja selle taha jääva kujutamiseni. Peaaegu iga luulekogu oli omamoodi. Tema loomingut mõjutasid tugevalt elus kogetud asjad. Ta armastas oma kodumaad väga sügavalt, teotades ja arendades sealset kultuuri ka peale sealt lahkumist. Ta oli inimene, kes pidi nägema ja üle elama kaks maailmasõda. Lahkumine armastatud kodumaalt mõjus kõige rängemalt tema loometööle. AnnaAbi.com [Mi.S] 8 Marie Underi loomingu analüüs Kasutatud kirjandus: - Marie Underi luulekogu ,,Lauluga ristitud" (Karl Muru ja Tänapäev, 2006) - M
valikut. Teine oli kuninganna-ema vennatütar, hispaania infanta Marie Therese(hispaaniapäraselt Maria Teresa). Pärast suurt sagimist jõuti kokkuleppele, et Louis XIV abiellub Marie Theresega. 7. juunil 1660 lahkus Marie Therese oma kodumaalt Hispaaniast Prantsusmaale. Hüvastijätt omastega oli raske, just seetõttu, et enam ei nähta üksteist. Kui just ei juhtu erakordset sündmust, polnud tavaks võõra maa kuningannal külastada oma kodumaad. 2 päeva hiljem peeti juba pulmad. Marie Therese oli Prantsusmaa uus kuninganna. Hiljem kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi, mõjukaimaks kujunes madame de Montespan. Kuninganna leppis olukorraga. Marie Therese Absolutism Louis XIV ajal Louis XIV ajal valitses Prantsusmaal täielik absolutism. Kuningas suutis oma
Sõbrana oli ta aeg-ajalt üpriski tüütu, kuid siiski ainuke lähedasem sõber, kes Magnusel oli ja keda ta rohkem usaldas. Varsti avanes Magnusel võimalus Kaid näha, ta oli ühe kontserdi raames kooriga Viini tulemas. Ta organiseeris ennast kiiresti komandeeringule Viini, kus ta Kaid ka kohtas. Ta sai neiu eemale ta grupist oma hotelliruumi, kus ta teda endaga Inglismaale kutsus. Kui väga Kai Magnuse juurde minna tahtis, ei suutnud ta siiski oma kodumaad, Eestit, hüljata. Magnus püüdis teda küll ümber veenda, kuid mõistis siiski, miks Kai tulla ei saanud, see sama tunne valdas tihti ka teda ennast, ta oli oma kodumaast juba aastaid puudust tundnud. Kai lahkumine oli talle ta elu teiseks suurimaks hoobiks. Kord oli ta järjekordsel komandeeringul , seekord Madridis , kui ta kohtas uut naist nimega Cara, ta oli väga veetlev ja imponeeris Magnusele ka iseloomu kui mõistusega. Cara oli
Maarika Anijärv Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga ja sealt ka mitmeid silmatorkavaid võite erinevatelt aladelt. Kuulsaimakas elusolevaks Eesti kergejõustiklaseks on Erki Nool. Suusatamisega alates 12. eluaastast tegelenud Andrus Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest kuulsaim on Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja vanimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab sportlikku käimist, jookse, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Silmapaistvaimateks Eesti kergejõustiklasteks loetakse hetkel Erki Noolt, Andrus Värnikut ja Gerd Kanterit. Neist kuulsaim, Erki N...
hoopis midagi muud, mis nad koolis on õppinud tähtsaks pidama. (,,Esimene turmtuli näitas meile kätte meie eksituse ja selle all varises kokku see maailmavaade, mida nad meile olid õpetanud. Sel ajal kui nad veel kirjutasid ja kõnesid pidasid, nägime meie välilaatsarette ja surijaid; sel ajal kui nad kohustust riiki teenida kõige suuremaks ülluseks nimetasid, teadsime meie juba, et surmahirm on tugevam. Meist ei saanud mässajaid, desertööre, argpükse /-/, meie arnastasime oma kodumaad täpselt samuti nagu nemad ja me läksime igal rünnakul vahvasti peale; ent nüüd tegime juba vahet, sest olime korraga nägema õppinud. Ja me nägime, et nende maailmast ei jää midagi järele. Me olime ühtäkki kohutavalt üksinda ja igaüks pidi ise sellest jagu saama." Lk 12) 2. Rindel. Gaasirünnakud, lahingud, laibad, tühermaa... Klassikaaslastest sureb sõjatules esimesena Kemmerich, Müller saab endale tema saapad. Paul sõbruneb endast vanema
millesse minna aga soovisid vähesed. Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega kuhu pidid minema 1919-1925 sündinud noormehed. Eesti omavalitsus moodustas 31. jaanuar 1944 välja üldmobilisatsiooni, kuhu pidid minema 1904-1932 sündinud mehed ja hiljem ka 1926-1928 sündinud poisid. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnas ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini, sest nad kartsid Punaarmees ning kodumaad oli vaja kaitsta. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti leegioni täiendamiseks. Jaanuaris 1944 moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehes, kes tollal siiski rindele ei jõudnud.
Romantism 19. Sajand Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt 1830.-datel aastatel ja laienes üle Euroopa. Romantis vastandas end klassitsismi mõistuse kesksusele. Ülistatakse intutsiooni, tundeid, kirge. Tekkis mina kultus, eemalduti tegelikusest (unistused, fantaasia, õudused, müstika, surm), need teemad köidsid. Sündis rahvusteadvus. Romantiline muusika. iseloomustus: 19. Sajandil olid käibel samad väljendusvahendid ja vormid, mis klassitsismi ajastul. Klassikalise ja romantilise muusika vahel pole selgid kompositsioonilisi erinevusi. Muutub helilooja mõtlemisviis. Rõhuasetus läks mõistuselt tunnetele. Uuendused muusikas: 1. Vormiline mõtlemine jäi samaks 2. Harmooniat rikastati kromantismidega 3. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks 4. Tempode puhul armastati suuri äärmusi 5. Dünaamika on nüansside rikas 6. Huvi vanamuusika vastu 7. Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 8. Huvi rahvamuusika vastu 9. Tähe...
Kihelkonna Kool Erki Nool Referaat Mar ek Udeküll 9.klass Kihelkonna 2011 Sisukord lk Sisukord..............................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................3 1. Erki Noole elust..............................................................................4 1.1 Lapsepõlv..............................................................................4 1.2 1990. ja 1991. aasta..............................................................4 1.3 Aastad 1992, 1993.................................................................4-5 1.4 1994. aasta hooaeg....................................................
Separatism - liikumine, mis soovib eralduda emamaast Kolmas maailm külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka India Rahvuskongress - juhtis iseseisvusvõitlust Apartheid - rassieralduspoliitika LAV-is Aafrika Rahvuskongress - poliitiline organisatsioon põliselanike õiguste kaitseks Palestiina Vabastusorganisatsioon - Araablaste loodud organisatsioon, mis tahtis kodumaad tagasi võita Caudillo - autoritaarsete diktatuuride juhid Ladina-Ameerikas Hunta - sõjaväelaste diktaatorlik valitsus HIINA 1949a.-Hiina RV loomine->KP esimees M.Zedong->Uus valitsuse tegevusplaan, sotsialismi kiire ehitamine. 1958a.-Suur hüpe->EESMÄRK-kommunism üles ehitada võimalikult lühikese ajaga-> TULEMUSED-vähenes tööstustoodang ja kujunes vastasseis M.Zedongile. 1966a.-Kultuurirevolutsioon-
ilma pikema jututa mulda. mille sain mina, nii nagu seisan siin oli öid, kus mõeldi ka Venemaal: tema taiduritahte läbi: kas järele meile ei tulda? vahin maha, ja minus kehastub lein ja leinaga koos ka häbi. Oh jah, minu mundris mõnigi mees ju au ja kiitust ka maitses Kui oleksin lihtne sõjamees, selle eest, et ta oma kodumaad kes käsuga rindele aetud, päris tões ja vaimus kaitses võib-olla sealt pääsnud, võib-olla ka seal langenud, maha maetud, kuni selleni, et juba võõral maal seda näitas, kel rohkem on jõudu ei oleks nii raske mul seista siin, ja kättemaksjana külvas seal ent kes teab, kuis see asi mul ongi siis ennekuulmatut õudu... olin hoopis võib-olla see, kes viis siitrahvast Siberi-rongi?
Nii kaua kui jäätmete tekitajad pole seotud kogumissüsteemiga on paratamatu, et jäätmed satuvad metsa alla. Nii miinuseks kui ka plussiks Eestile on tööjõu vaba liikumine Euroopas. Praeguseks on eestlastele oma tööturu täielikult avanud Suurbritannia, Iirimaa, Rootsi, Soome, Hispaania, Kreeka, Portugal, Itaalia, Holland ja Prantsusmaa. See on väga suureks plussiks neile, kes Eestis tööd ei leia ning soovivad välismaale tööle minna. Väljaspool kodumaad on palju rohkem võimalusi, paremad tingimused ja ka tunduvalt suuremad palgad, nii lahkuvadki paljud diplomeeritud spetsialistid Eestist. Iga inimene ihkab muidugi suuremat palganumbrit, kuid Eestile on see halb. Seoses tööjõu vabaliikumisega on Eestist lahkunud mitukümmend tuhat inimest, kuid see on kaasa toonud ka natuke head. Püüdes ära hoida hinnatud tööliste väljarände on Eestis palgad tõusma pannud. Seoses vaba liikumisega on ka töötute arv
Nad jagavad rühma veel väiksemateks gruppideks ning vastavalt päevadele tegelevad lisaks rühmategevustele eraviisiliselt ka pisikeste gruppidega. J.Käisi toimetusel ja kooliuuendusrühma liikmete kaastööl ilmus aastatel 1931-1936 13 metoodilisest käsiraamatust koosnev sari neljas jaos ,,Uusi teid algõpetuses", mis käsitlesid peaaegu kõiki algkooli õppeplaanis olevaid aineid. Tema pedagoogilised ideed ja tööd leidsid suurt tähelepanu ka väljaspool kodumaad. (Eisner 1985: 11) Käis oli omas ajas progressiivse pedagoogilise mõtte kandja ja kooli demokratiseerimise eest võitlev publitsist. Muidugi pidi ta oma töödes, mis ilmusid tema toimetusel, arvestama kodanlikus koolis kehtivaid õppeplaane ning aineprogrammide sisu. (Eisner 1985: 13) Käis leidis, et iganenud kooli asendamiseks uuega on kõige sobivam töökool. Ta lähtub kindlalt töökoolist selle mõiste laias tähenduses, hõlmates siia laste igasuguse tegevuse: lugemise,
Kiirelt tungiti edasi ja hõivati Jõhvi,Rakvere,Võru,Valga ja Tartu. Eesti sõjalise ebaedu põhjusteks olid vastatse ülekaal ja rahva meeleolu.Valitsusele polnud kedagi Punaarmeele vastu saata ja Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laia saatnud ning Kaitlseliit oli veel nõrk. Ka rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse kuna puudusid ka relvad ja laskemoon. Eestlased olid ka väsinud 4 aastat kestnud Esimesest MS. Kui saadi selgeks et keegi nende eest kodumaad päästma ei tule, haakati looma vabatahtlike üksusi. Positiivselt mõjutas välisabi Soomest ja Bririt laevastikukaader. 1919 pandi Punaarmee pealetung seisma ning 7 jaanuar algas Rahvaväe vasturünnak, põhijõuks olid soomusrongid. Suudeti võõrad väed Eestist välja lüüa. Peale Laderswhri sõda tekkis sõjatüdimus, süvenesid majadnusraskused ja seetõttu Vene valitsus alustas rahuläbirääkimisi.1919 dets olid ägedad heitlused Narva pärast. Punased lõpetasid pealetungi
piki keha kulgev purpurne või roosakas-violetne vööt. See eristab teda selgelt lõhest ja kohalikest forellidest. Eesti looduses esinevad lõhe, meri- ja jõeforell kuuluvad perekonda lõhe (Salmo). Vikerforell on aga idalõhede perekonna liige, kuhu alla kuuluvad veel ka gorbuusha, keta, kizutsh, nerka ja kuninglõhe. Kõigi maailmajagude kalakasvandustes levinud vikerforell pärineb algselt Põhja-Ameerika lääneranniku järvedest ja jõgedest. Väljaspool looduslikku kodumaad on asustatud või põgenenud kaladest iseseisvad asurkonnad kujunenud väga harva, näiteid on Uus-Meremaalt, Tshiilist, Austria Alpidest. Vikerforelli siirdevormi kutsutakse teraspealõheks, Kanada edelaosa järvede vikerforelli tuntakse kamloops forelli nime all. vikerforelli on kalakasvatuse tarbeks kodustamise käigus toimunud väga intensiivne tõumaterjali segamine ja aretustöö, kasutatud on vormide ja liinide ristamisi,
- 1905 löpetas gümn, ta oli sünge ja tösine mees sel ajal, armastas teiste puudusi kritiseerida.- ta ei joonud ega suitsetanud, aga oli neidude seas populaarne uisutamispartner! - Öppis paljusid keeli nt ungari, itaalia, soome, kreeka jt - Edasi öppis soomes, seal 1922 abiellus soomlasega - 1923 kuni surmani oli Helsingi ülikoolis eesti keele ja eesti kirjanduse lektor - Oma välismaa elu juures ei unustanud kodumaad, suviti käis siin, talle meeldisid mesilased. 12. Villem Grünthal-Ridala loomingu ülevaade - Looduslüürik, impressionismile omased jooned, kirjutab palju rannaloodusest, luules tähtis osa varjunditel, vaade kaugussesse, luule natuke väljendab üksikinimese suhet maailmaga, omaette vaatleja ja meeleolude kirjeldaja. - 1908 ilmus esimene kogu ,,Villem Grünthali laulud"- impressionistlik loodusluule
tõenäoliselt tõuseb parimaks Talos, Daidalose õpilane, vihastas ta. Ühel õhtul kutsus Daidalos Talose jalutama ja lükkas poisi kaljult alla. Athena. Seda juhtumit nägi aga juhuslik möödakäija ja Daidalos mõistis, et peab põgenema. Ta võttis kaasa enda poja Ikarose ja läksid ühele kaugele saarele. Seal võttis neid vastu Minos, kes palus neil ehitada suure labürindi. Pärast ehituse lõppu hakkas Daidalos igatsema kodumaad ning ta ehitas endale ja Ikarosele sulgedest ja vahast tiivad. Laevaga minek oleks olnud võimatu, sest Minos ei lubanud neid ära. Ühel varahommikul nad hakkasidki lendama ning Daidalos õpetas pojale, et ta liiga kõrgele ei lendaks, sest päike sulatab vaha ja et liiga madalale, sest vesi teeb tiivad märjaks ja raskeks. Pärast mõningast lendamist Daidalos ei pööranud enam suurt tähelepanu pojale ja poeg kasutas ära võimalust veidi kõrgemal lennata. Päike aga sulatas tiivad ja
Ta pidas eesmärgiks isiksuse kui ühiskonna liikme arendamist. Käis rõhutas, et mida tugevad on individuaalsus üksikinimeses, seda rikkam on ka ühiskond. (Eisen 1985: 10) J.Käisi toimetusel ja kooliuuendusrühma liikmete kaastööl ilmus aastatel 1931-1936 13 metoodilisest käsiraamatust koosnev sari neljas jaos „Uusi teid algõpetuses”, mis käsitlesid peaaegu kõiki algkooli õppeplaanis olevaid aineid. Tema pedagoogilised ideed ja tööd leidsid suurt tähelepanu ka väljaspool kodumaad. (Eisner 1985: 11) Käis oli omas ajas progressiivse pedagoogilise mõtte kandja ja kooli demokratiseerimise eest võitlev publitsist. Muidugi pidi ta oma töödes, mis ilmusid tema toimetusel, arvestama kodanlikus koolis kehtivaid õppeplaane ning aineprogrammide sisu. (Eisner 1985: 13) Käis leidis, et iganenud kooli asendamiseks uuega on kõige sobivam töökool. Ta lähtub kindlalt töökoolist selle mõiste laias tähenduses, hõlmates siia laste igasuguse tegevuse: lugemise,
Läbirääkimistel tapeti ülestõusu juht reeturlikult.Peale Poitiers`i lahingut, ülestõuse ja katkuepideemiate levikut sõlmiti vaherahu.Vaherahu ajaga suutsid paremini sõjast toibuda prantslased, eesotsas kuningas Charles V Targaga. Nad vallutasid tagasi peaaegu kogu Prantsusmaa, kuid järgmine Prantsusmaa kuningas Charles VI Vaimuhaige, lasi inglastel Orleansini tungida.Peale seda asus sõjaväge juhtima talutüdruk Jeanne d`Arc. Ta rääkis, et jumal saatis ta oma kodumaad vabastama. Ainuüksi tema nägemine innustas sõjamehi võitudele.Jeanne d`Arc`i juhtimisel tungiti Pariisini. Pariisi vallutamiseks talle enam lisavägesid ei saadetud ning 1430. aastal langes Jeanne d`Arc Inglismaa liitlaste - burgundlaste kätte vangi ja ta anti inglastele üle. Kirik määras talle karistuseks tuleriidal põletamise.See lisas prantslaste vabadusihale hoopis hoogu ja nad hakkasid järjest võitma. 1453
.. Kodumaa kaitsmise mõte ei läinud tal Soomes olles kordagi peast. Ta püüdis astuda isegi reavõitlejana "soomepoiste" ridadesse, kuid vanuse tõttu keelduti teda sinna võtmast. Kuid siis jõudis kätte Eestile otsustav aasta 1944 ja Pitka naases tagasi Eestisse. Löögiüksus "ADMIRAL PITKA" Saabunud 1944. aasta hilissuvel Soomest Tallinna, nõutas admiral J. Pitka sakslastelt loa oma väeosa formeerimiseks. Selle koosseisus võisid kaasa lüüa kõik, kes soovisid oma kodumaad kaitsta. Admiral Pitka poolt välja antud juhendis võisid tema üksusesse vabatahtlikuna astuda need, kes ühegi väeosa nimekirjas ei olnud, kõik väejooksikud, Omakaitses olijad ja need, kes seni olid mobilisatsioonist kõrvale hoidnud. Pitka poolt välja öeldud sütitavad loosungid "Vabadussõja vaim ellu!" ja "Siit saadik ja mitte enam" levisid kiiresti rahva hulgas ja leidsid ohtralt toetajaid. Üha kasvava aktiivsusega pühendus ta julmale vaenlasele vastupanu organiseerimisele
..."kreeklane on kõige ebakindlam inimene maailmas." Kreeka rahvaarv on 10 miljonit. Rahvuslus ja identiteet Teada ja tunda "Xenos" tähendab kreeka keeles nii võõrast kui ka külalist. Juba enne Homerose aega kujunes külalislahkus Kreekas mitte ainult omalaadseks religioossete nüanssidega rituaaliks, vaid lausa iseseisvaks kunstiliigiks. Kreeklased olid esimesed "ksenofiilid" maailmas- see tähendab, et neile meeldisid kõik sõbralikud võõrad. Teisalt tähendab "ksenofoob" kreeka keeles kohalikku elanikku, kellele ei meeldi tema kodumaad väisavad võrad. Eesti keeles on see sõna laiema tähendusega ja kehtib ka ränduri kohta, kes kardab võõraid, kellega ta oma reisidel kokku puutub, mis kui mõtlema hakata on natuke veides, sest kui ta põlgab võõraid, siis miks, taevas hoia, ta ülepea kodunt lahkus? Mida nad endast arvavad Kreeklased on tulvil vasturääkivusi ja kõige teravamalt ilmneb see nende arvamuses iseendast. Kreeklane, kes räägi...
N. Friedmani vaatepunktide liigitus: 1.Kõiketeadev subjektiivne (kommenteeriv) jutustaja. 2.Kõiketeadev objektiivne jutustaja. 3.Mina kui tunnistaja. 4.Mina kui peategelane. 5.Valiv vaatepunkt:lugeja tajub jutustust mitme tegelase kaudu. 6.Puhtakujuline valiv vaatepunkt:lugeja tajub jutustust ühe tegelase kaudu. 7.Kaameravaatepunkt: lugejale esitatakse elupilte nii, nagu fikseerija ees mööda kulgevad. M. Lermontov Lermontovi kodumaad on Venemaa ja Kaukaasia. Vaimseks kodumaaks peab Sotimaad ja eelkõige Kaukaasiat. Poeemide süzeede aluseks on kaukaasia rahvapärimused, piiblilegendid, ajaloolised legendid. Poeemide kangelased on stiihilised mässajad, üksiktasujad, sündmused arenevad dramaatiliselt. Kättemaksumotiiv ongi neis üks tähtsamaid: kättemaks isikliku solvamise eest, armukadedusest, õilis kättemaks oma rahvalt võetud vabaduse eest
Paljud olid oma kohtade pealt lahkunud. Märkasime isegi taganevaid Kreenholmi töölisi. Nende pilgust võis lugeda ärevaid ja ähvardavaid meeleolusid, kartsime tulistamist selja tagant. Hakkasime kibekiirelt taganema, aga kogu pilt jääb vist igavesti meelde, tugev liikumiskeeris, kus tagant järjest peale suruti, ärritatud käsklused, selja taga aga põlev Narva, mis heitis oma põlemiskuma kaugele, vilkuvad raketid, suurtükki mürin ning teadmine, et vaenlane on vallutamas meie kodumaad." Õppursõduri V. Everi naljalugu V. Ever jutustas, et ühel ilusal kevadisel päeval 1919. aastal, tulles soomusrongiga dessantretkelt, otsustas ta palju valupäevi näinud saapaid puhastada. Tal endal puudus aga saapahari ja ta laenas selle vanemallohvitser J. Mõissaarelt. Seejärel läks Ever otse lahtise vaguniakna juurde saapaid puhastama. Mõissaar küll hoiatas: "Vaata, et sa minu ausat harja vagunist välja ei pilla!" Sai selle öeldud ja kohe nagu saatuse tahtel
Põhilised keskonnaprobleemid: kõrbestumine ja ülekarjatamine. Lisaks erosioon ja puhtavee reostusprobleem. Majandus Euroopa ja Aafrika vahel sidelüliks olemine soodustab turismi, põllumajandust ning tekstiilitööstust. Oluliseks loodusressursiks on kalavarud, fosfaatide kaevandused ja vee- energia. 2000. aastal avastati Maroko idaosas ka naftavarud. Lisaks rahvusvaheliste ettevõtete investeeringud telekommunikatsioonisektorisse ning väljaspool kodumaad elavate marokolaste rahasiirded. Maroko majandus arvudes: SKP: 53,7 miljardit SKP kasv: 2,5% aastas Inflatsioon: 2.1% aastas Töötusemäär: 9,7 % rahvastikust Eksport: Riided ja tekstiil, elektroonilised osad, Eksport kala, aedviljad, sitrusviljad, nafta fosvorväetis. Import: tekstiil, nafta, nisu, kommunikatsiooni varustus, seadmeid , elektrienegriat, gaasi ja plastmassi. Graafikutelt on näha, et imporditakse rohkem kui eksporditakse. Nii import
kaitsmise võõraste sissetungi ning võõra võimu vastu. Seega saab rääkida ka ärkamisajast ning siinkohal võime arutleda armastatud Emajõe Ööbiku – Lydia Koidula üle. Patriootlik Lydia ei olnud kunagi otseselt sõjaga seotud, kuid armastus kodumaa ning selle kaitsmise vastu pani teda looma eestlastele niivõrd hingeminevat luulet, et tema loomet hinnatakse ilmselt ka veel sajandeid pärast tema surma. Usun, et Koidula püüdis oma luuletustega rahval eestlust ning kodumaad hinges hoida. Ei taha ju keegi, et nad enda juuri unustaksid ning Koidula tegeles sellega püsivalt enda elu lõpuni. Tema armastus Isamaa vastu oli nii tugev ja magusvalus, ilmselt ei kahelnud ta kunagi Eesti võimekuses ühtseks ning tugevaks riigiks jääda. Usun, et ka Koidula kartis võõrast võimu, kuid ta oli valmis vastu seisma sellele kasvõi üksinda. Vähemalt nõnda loen ma välja tema luuletustest. Koidula luule on äärmiselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
