ei tohi nimeta. Kui vahest nagu vargsi mõte su poole käis: siis panevad seda nad pahaks, kõik ilm sest siis kisa täis. Ma neidu armastasin, ei kostnud ta ,,ei", ei ,,ja" vist polnudki tal kosta, vist vaikis lootuseta. Ma isamaad armastasin. Ja see ei kostnud ka. Vist polnudki tal kosta, vist vaikis lootuseta. Analüüs: Minu arvates oli see oli see parim luuletus, mis selles kogumikus oli. Metafoorina esinevad luuletuses salanaine ja neiu , mis tegelikult tähendavad kodumaad ehk Eestit. Kuna Liiv elas keerulisel ajal, kus Eesti mainimine oli kohati isegi keelatud, siis on see väga võimsa tagamõttega luuletus. Mulle meeldis väga. ,,Mees pole pikem kübarast" Juhan Liiv Mees pole pikem kübarast, härg viimsest vaelast raskem, ei rahvus parem ravusest mis on nad olla laskem! Analüüs: Jällegi tuleb mängu Juhan Liivi eluaeg. Kuna ta elas jällegi venestamise ajal , kui me olime Venemaa koosseisus , siis ei olnud eestlaste rahvus väga soositud
EESTI ISESEISVUMINE KAS IME VÕI ASJADE LOOMULIK ARENG? Eesti iseseisvus esimest korda aastal 1918, kuid üsna lühikeseks ajaks. Meie kodumaad soovisid endale nii mõdedki suurriigid nagu: Nõukogude Venemaa, Rootsi ja Saksamaa. Kuidagi suutsime me sellisel ajal iseseisvuda. Kas see oli ime või asjade loomulik areng, sellel teemal ürtian selgust saada. Kõigepealt tuleb selgeks teha , mida siis õigupoolest "ime" ja "asjade loomulik areng" tähendavad. Ime all mõeldakse üleloomulikku ja ebaharilikku sündmust. Imedeks nimetatakse tihipeale ka nähtusi , mis on äärmiselt ebatõenäolised, kuid väga soodsad. Asjade loomuliku areng on etteaimatav või lihtsalt ette määratud. Asjade loomulikuks arenguks võib minu arvates suurel määral pidada aja kulgu ning sellega kaasnevat eestlaste arengut: 20.sajandiks oli eestisoost haritlaste tase nii suur, et seoses 1905. aasta revolutsiooniga Venemaal, kujunesid m...
algelised põllutööriistad. Kindlasti oli neil olemas ader, sest me teame, et olid olemas adramaad(kindla suurusega põld, mida oli võimalik adraga harida). 1208 aastal (keskaeg) aga muutus eestlaste jaoks kõik, sest Eesti aladele jõudsid ristisõjad. Varasemast ajast olid eestlased tuntud, kui paganad, sest nende usuks oli taarausk. Nüüd aga tungisid võõrad meie maale ja tahtsid meile peale suruda ristiusku. Maarahva jaoks muutus kõik, sest nad pidid hakkama enda kodumaad kaitsma. Paljud talupojad kaotasid enda kodud ja isegi perekonna. Halb oli ka see, et erinevate maakondade rahvad ei hoidnud kokku ja see tegi kodumaa eest võitlemise raskemaks. 1227 aastaks oli Eesti vallutatud ja ühtlasi ka veel rohkem killustunud, sest nüüd oli maa jagatud Saksa ordu ja erinevate piiskopkondade vahel. Peale seda, muutud maarahva elu halvemaks, sest maad hakkas valitsema maa-aadel ja talurahvas ise ei saanud enam kõikide enda tegemiste üle otsustada
Ühiskond arvab petlikult, et mujal on parem ning otsib kohta mujal. Eestlased otsivad midagi uut välismaal ning välismaalased otsivad kohta Eestis. Migratsioon on saanud ülemaailmaliseks probleemiks ning lõppu ei tundu sellele tulevat. Inimrassid segunevad ning ühtne ühiskond kaob päevade kiirusega. Inimesed pole rahul sellega, mis nende ümber on. Tahavad saada seda, mis naabril on, kuna temal on nigunii parem. Paljud eestlased teevad maha meie armast kodumaad, kuna meedia ja kultuur kajastab, kui suurepärane elu on välismaal. Just sellepärast, üksteise järel liiguvad inimesed välismaale ja jätavad kodumaa seljataha. Nii palju võimalusi end arendada ja tagada endale hea elu tundub olevat välismaale kolivate inimeste peamiseks põhjuseks, kuna nende enda riik selliseid võimalusi ei paku. Nad ei tea, mis tundmatu riik toob, aga usuvad pimesi, et seal on nigunii parem.
Armastusest isamaa vastu Lydia Koidula ja Juhan Liivi isamaalise luule võrdlus Inimloomusele on tihti omaseks olnud teatud väärtuste hindamine. Suhete koha pealt on ehk rohkem levinumad mõisted armastus ja vihkamine - sõnad, millele tänapäeval enam kindlat seletust anda ei saa. Liiga kergekäeliselt ja mõtlematult lastakse neil kõlada. Paljude inimeste huultelt kuuldud väljend ,,ma armastan" ei tundugi nii võluv, vaid pigem kulunud ja mitte midagi ütlev, kuid loomeliselt ning emotsioonile tuginedes peidab sõna ,,armastus" endas hulgaliselt tundeid, millede kirjeldamiseks kuluks tuhandeid lehekülgi. Ka suurvaimud Juhan Liiv ja Lydia Koidula kirjutasid armastusest, ühest selle harukordsest liigist: kiindumusest isamaa vastu. Lugedes nende luuletusi kodumaale, on ridade vahelt mõistetav, et see mida nad neid salme kirjutades tundsid on arvatavasti armastus, kuigi kumbki neist - ei nais-...
Vaimuvallas vaatavad, Peas neil paistavad pärlikroonid, Võidulaulud nende suus. Neil on kuninglikult troonid, :,: Kuldsed kandleid palmpuust:,: Eestimaa, su mehemeel Pole mitte surnud veel! Peab surm ka rohket lõikust Suure sõjakära: Truuks jääme isamaale :,: Viimse veretilgani:,: HOIA JUMAL, EESTIT Hoia jumal, Eestit, Meie kodumaad. Kaitse teda kallist, Meie armsamat. Rahu, töö ja kainus, Olgu Eesti kroon, Vennaarmu suurus Tema võimu troon. Õnnista me rahvast, Saada kosumist. Puhasta meid kurjast, Anna kasvamist. Aita võita vaevad, Vägeva kaitseja. Jõudu andku taevad Sulle , kodumaa.
enesetaputerror ning seda on see ka enamikele muu-usulistele. Samuti on ristiusulistel erinevaid usulahke-sektid ja ka nendes tehakse erinevaid ohverdusi ja ajupesu. Ei ole usku, rahvust ega ka mitte nahavärvi, mis oleks üdini halb või hea ning leian, et rutakad järeldused nende omaduste põhjal ei ole alati õigustatud vaid ainult õigustavad võõrviha. Kuigi välismaal on enamasti alati tore, hea ning huvitav ja arvan, et iga inimene võiks vähemalt aasta elada väjaspool kodumaad, kuid siiski hiljem naaseda. Seda teha selleks, paremini tundma õppida ja arendada end ning avardada oma maailmapilti. Viimast on vaja, et suurendada sallivust Eestis ning läbi noorte on see võimalik. Just noored on need, kes saavad meie Eesti elu tulevikku enim mõjutada.
vaeva näed, siis sa seda ka saavutad. Ta sündis Paldiskis, meremehe pojana mis tõttu tema töödes on palju mereteemat ja kalurite elu. Vaesuses virelenud A.Adamsonil oli väga varakult teada kelleks ta saada tahab ja millega oma elu siduda. Ta sihiks oli saada sisse Peterburi Kunstide Akadeemiasse,- skulptuuri õppima. Pärast ebaõnnestunud katseid tal õnnestus see ning temast sai vabakutseline kunstnik. Ta elas ja töötas Venemaal, Prantsusmaal ning Itaalias kuid väisas tihti ka kodumaad, nii Paldiskit kui ka Pakri saart. Ta püüdis oma töid ka kodumaal tutvustada, kuid nagu enamikel kunstnikel juhtus ka temal nii, et tellimusi siinmail ei jagunud, ning ta pidi om tööd jätkama võõrsil. Tema loomingusse kuuluvad mereainelised ( " Hülgekütt Pakri saarelt" ) , mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid (" Koit ja Hämarik") , ning mitmed tuntud monumendid nagu ,, Russalka" Tallinnas, F.R.Kreutzwaldi mälestussammas Võrus ja L. Koidula mälestussammas Pärnus
„Nad hirmsad on, mu laulud,/ ja hirmus mu süda sees,/ nii hirmus nagu mu saatus-/ ei, mind mitte iganes!“ Mees kartis üle kõige oma luule üle hindamist ja suurmehe staatust. “Eile nägin ma Eestimaad” jutustab Eesti talupoegade lagunenud talumajadest, hurtsikutest ja sau- nadest- ” Nägin hurtsikuid, saunasid, lagunud talumajasid, põõsastikud ja võsad kõik”. Juhan Liiv ei ilustanud oma kodumaad, vaid kirjutas sellest nii nagu tegelikkuses oli. Tema kindlaks sooviks oli, et inimesed mõistaksid, kui tähtis on oma kodumaa eest hoolitseda ja seda ka kaitsta. Teda kurvasta- sid ka asjaolud, et kõikjal Eestis polegi imeline, vaid on ka paiku, kuhu minna ei tahaks. Juhan Liivi luuletus “Hommik” räägib Eesti karjalase tööpäevast ja ka Eestimaa looduslikust ilust. Liivile meeldis tema isamaaline maapind ja mullastik, tänu millele said inimesed ikka kõhu täis,
:Stiilivead Hoiatus!! Kaldkirjas laused on vigased ja toodu stiilivigade näiteks. 1. Poolikud, kohmakad, segase mõttega laused; ebakorrapärased laused (lause lõpuosa pole algusega kooskõlas): Unistused tulevikust, et tuleb aeg, mil inimesed hakkavad üksteist imetlema. Mehed, kes abistasid talu peremeest, olid jalas kummikud. Väike inimene õpib nägema ja armastama ümbritsevat. Armastama kodumaad. 2. Sõna- ja tüvekordused: Hüppaja hüppas hüppe. 3. Väärseos osalausete vahel: Jänesel on ilus saba, kes armastab porgandit süüa. Jänesel, kes armastab porgandit süüa, on ilus saba. Tuul keerutas lund teekäijaile näkku, mida oli öösel üsna rohkesti sadanud. Nad küsisid viisakalt, et kas nad tohivad meiege ühineda. 4. Vale sõnade järjekord lauses: Kui ma kohale jõudsin, inimesed kogunesid sündmuspaigale. 5. Ebajärjekindel ajavormide kasutamine:
Referaat Konstantin Päts 5 klass Konstantin Päts sündis 23.veebruaril 1874.aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas.Tema isa Jakob Päts oli ehitusmeister,ema Olga Tumanova oli pärit eesti- vene segaperekonnast,mistõttu kasvas Konstantin üles tugeva vene õigeusuga. Konstantin alustas kooliteed Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis.Seal sai ta käia ainult aasta,sest pere kolis Pärnu lähedale Raekülla.Nüüd hakkas Konstantin õppima venekeelses Pärnu õigeusu kihelkonnakoolis.Ta oli andekas ja püüdlik õpilane.Edasi saatis isa ta koos vanema vennaga Riia vaimulikku seminari.Seal tegi ta aga otsuse,et ei taha edasi preestriks õppida ja otsustas koolist lahkuda.Ta asus õppima Pärnu gümnaasiumi viimasesse klassi ja peale selle lõpetamist 1894.aastal asus ta Tartu Ülikooli õigusteadust õppima.Temast sai jurist. Aastal 1900 hakkas noor jurist Kons...
Kirjuta vähemalt 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid uue meedia rolli ühiskonnaelus. Arutle selle üle, kuidas mõjutab uus meedia valitsemist, majandust ja/või kultuuri. Pealkirjasta kirjand. (60 punkti) Uue meedia mõju ühiskonnale (502 sõna: 56p - 2013) Uue meedia uudsus seisneb selle kättesaadavuses: igaüks saab internetis miljardite inimestega jagada oma arvamust, loomingut või ülestähendusi. Selline võimalus ilma liigse vaevata ennast kuuldavaks teha on muutnud poliitikat ja inimeste vabatahtlikku tegevust ning avanud lugejatele informatsiooni, mis traditsioonilise meedia vahendusel ei oleks nendeni jõudnud. (44) Interneti mõjust poliitikale räägitakse tavaliselt valimiste kontekstis, kuid minu arvates on see vähemalt sama tähtis valimistevahelisel ajal. Tõsi, mõne aasta eest mängis uus meedia otsustavat rolli Eesti saadikute valimisel Euroopa parlamenti. Vähemalt ühe valituks osutunud kandidaadi ...
selle läbi olukorda parandada. Sellisel juhul pole tegemist enam kannatajaga, vaid kurjategijaga. Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Igas riigis on seadused, mis on koostatud selleks, et reguleerida inimeste omavahelisi suhteid ning käitumist. Sealhulgas on kirja pandud read, mis kohustavad inimesi väärtegude korral pöörduma kohtu poole. Iga inimene, kes austab oma kodumaad või riiki, kus elab, peab austama ka selle maa seadusi. Kogu käitumine, sealhulgas õigusemõistmine, peab konstitutsiooniga kooskõlas olema. Omakohus ei võrdu kohusega. Omakohtu teostajad on üldjuhul seaduste rikkujad, seega inimesed, kes oma maa reeglitest ei hooli. Kohus ongi selleks, et kooskõlastada inimeste lahkhelisid, kas kaaselanike või riigiga, ning langetada õiglane ja erapooletu otsus, kus kuritöö toimepanija saab oma karistuse ning kannataja seeläbi õigluse.
Jean Sibelius Põhjamaade suurim sümfoonik, teosed seotud Soome muistendite või saagadega, eepiline väljenduslaad, vabadusvõitluse õhutaja, läbinisti soomepärane. [,,Surm" (programmiline sümfooniline süit), ,,Finlandia" (sümfooniline poeem)] Edvard Grieg Norra rahvusliku ärkamisaja laulik, tõstis Norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele, oli patrioot ja veendunud demokraat, kirjeldas muusikas oma kodumaad. [,,Peer Gynt" (süit), soololaulud, klaveri- ja orkestripalad] Georges Bizet Astus 10-aastaselt Pariisi konservatooriumi, elu kujunes raskeks. [,,Carmen" (ooper)] Mihhail Glinka Klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas, taotles oma loomingus rahvuslikkust teadlikult, lõi muusikat kogu rahvale. [,,Ruslan ja Ludmilla" (eepiline ooper), ,,Ivan Sussanin" (ooper)]
kasulik, nii ka inimühiskonnas. Iseseisvudes võttis Eesti eeskujuks liberalistliku heaoluriigi mudeli. Lisaks sellele on meie kodumaa hakanud vaatama ka üha enam ameerikaliku haridussüsteemi poole. Selles süsteemis puudub riiklik õppekava ja kontroll ning iga osariik õpetab seda, mida tema regioonis väärtustatakse. Kuigi selline süsteem pole eriti eeskujuks, ei ole Eestil endal paremat ette näidata. On teada fakt, et mõned ameeriklased ei leia oma kodumaad kaardilt üles ja Eestit võib tabada samasugune tulevik. Arvatavasti võib praeguse üha süvenema harimatuse põhjuseks olla motivatsiooni puudumine. Motivatsiooni puudumine tekib huvipuudusest õppeaine vastu, kui kõik õpivad kõike, nagu meie haridussüsteemis tavaks. Minu arvates ei saa üht inimest kõik huvitada, ta ei saa kõiges olla geniaalne. Võimalik, et meie riik püüab kasvatada noori, kes paberil haritlased, aga tegelikkuses ei tea nad midagi,
................... . Väga kõrge taseme saavutas 28)................ tootmine. Portselannõudel kasutati palju 29) ................................. või 30)..........................glasuuri. Portselanitootmise kõrvalt edenesid ka kunstikäsitöö harud 31)..................ja 32).............. . 33)...................... oli peamiselt kultuseaineline. Hiina 34)............... ja 35) .................... loomingut hinnati kõrgelt ka väljaspoolt kodumaad. 2.Vasta küsimustele. 7p 2.1. Millised mõjutegurid avaldasit suurt mõju hiina kultuurile?(4) 2.2. Millised teadusharud olid hiinas kõrgeltasemel?(4) 2.3. Hiina olulisemad leiutised ? (4) 2.4. Iseloomusta Hiina eksamite süsteemi. 2.5. Mis iseloomustab hiina kultuuri kuldset ajastut? 3.Ühenda joonega inimene ning tema sünni ja surma aasta. 5p Kong Fuzi 1130-1200 Li Bo 712-770
Maurice Raveli teostest esitati ,,seherezade"(kolm poeemi metsospranile ja orkestrile) ja ,,Valss". Louis Hector Berlioz (1802-1885) oli prantsuse romantiline helilooja. Tema ilmumine Euroopa muusikaellu 19.sajandi 30ndail aastail oli mitmeski suunas uusi teid rajav. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust tänapäevani. Kindlasti oli Berlioz oma eluajal aga rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks küllaltki teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Berliozist sai alusepanija programmilisele muusikale ja kaasaegsele orkestratsioonile, tema teostes avardusid muusika vormilised, dünaamilised ja kõlalised dimensioonid. Berliozi instrumentatsiooniõpetus, mida Richard Strauss 1904. aastal redigeeris ja uute instrumentide lisamisega kaasajastas on tänastelegi heliloojatele ja dirigentidele tõhus õppematerjal.
kõhtu. Mehiselt kannatas ta välja piinava operatsiooni, surus alla oiged, et mitte naist ehmatada, ja ütles, et valu ei tohi tahet lämmatada. 10. veebruaril Pukini suri. Sõnum tema surmast levis kulutulena üle Neevalinna ning peagi kogunes poeedi maja väravasse tuhandeid inimesi. Valitsus ehmus... Lühike loomingu ülevaade Luule Pukini säilinud luuletustest varaseim pärineb 1813. aastast. Juba varakult kujunes Pukini ideaaliks elujaatav, vaba ja oma kodumaad armastav inimene. Vabadussaade kõlab eriti mõjukalt luuletustes "Taadajavile" (1818)ja "Küla" (1819).Romantismiperiood algas temal 1820. aastaga,"Ruslan ja Ludmilla", "Ju päeva viimne valgus suri", "Deemon" (1823), "Merele" (1824). Pukini armastusluule pärliks on "A. P. Kernile". Eriti tundeerksalt väljendab poeet oma suhtumist lemmikaastaaega luuletuses "Sügis" (1833). Loodusluulest veel "Talvine tee" (1826) ja "Talveõhtu" (1825).
Selle näite puhul pole seotus füüsikaga lihtsalt nõnda selgesti tajutav kui tuumarelva puhul, kuid pärast Hirsohima pommitamist alanud Külm Sõda oli esimene kord, kui füüsikalised avastused (antud juhul siis kuidas aatomeid lõhustada) ähvardasid negatiivselt mõjutada suurt osa maailma rahvastikkonnast. Kui nt. Kuuba kriisi ajal oleks tuumasõjaks läinud, oleks võinud Kariibide kohale paiskuda piisavalt radioaktiivsust muutmaks 200 miljoni inimese kodumaad sama elamiskõlbmatuteks nagu Tsernobõlis kakskümmend aastat hiljem. Tänapäevases vabas ühiskonnas käib kõiksugu uute füüsikaliste eksperimentide ümber tihti diskussioone selle kohta, kas katse või leiutis võivad muutuda inimestele ohtlikuks. Näiteks paar aastat tagasi Sveitsi, Austria, Prantsusmaa ja Itaalia piiride vahele ehitatud prootonite kiirendi tekitas mõnedes teadlastes kartusi, et masin loob musta augu, mis Maakera endasse imeb
Üldajalugu Juudi rahvus sai alguse kolmest erinevast rahvusest. Kokkusulamise käigus igaühega neist omandasid nad välimuse, millisena meie neid oleme harjunud nägema. Nad kujutavad endast rahvust, millel ei ole kodumaad ning mis alati on seisnud teistest eraldi, olles samal ajal kaasa tõmmatud mängima ajaloos kindlat rolli, mõjutades sellega ka teiste rahvaste saatusi. Juudid põlvnevad semiidi rändsuguharudest, kes elasid Ees- Aasias, Mesopotaamias. Esimesed kaks tuhat aastat elasid nad kompaktselt oma kodumaal või selle vahetus läheduses. Esimesed kas tuhat aastat elasid nad kompaktselt oma kodumaal või selle vahetusläheduses.
`` Nimed Marmortahvlil `` - on see tasu vabaduse eest ? Albert Kivikase samanimelisel romaanil põhinev film `` Nimed Marmortahvlil`` räägib koolipoistest, kes vabatahtlikena läksid Vabadussõja rindele kaitsma oma kodumaad. See on väga huvitav ja põnev sõjadraama kus saab jälgida koolipoiste mehistumisest, otsustest ja vabaduse hinnast. Läbivaks teemaks on kommertskooli poisi Ahase ja tema klassikaaslaste eneseleidmine läbi kahtluste ja ka esimese armastuse. Film tekitab küsimuse kas saavad nad tasuks armastuse ja isamaa või jäävad neist mälestuseks vaid nimed marmortahvlil? Vaatasin filmi ``Nimed Marmortahlil`` esimest korda. Millegipärast ma ei
reklaamida ja otsime rohkem noori huvilisi kes tahaksid tegeleda ja osaleda Reforminoortes ja oma sõna maksma panna.Reforminoortes on selleks hea käiia , et me saame oma arvamust õelda ja oma mõtteid välja õelda, mis teeksid meid ja teisi noori edukamaks ja mis moodi saaksime oma riiki aidata, või oma Väikest Saaremaatki kuidas seda hoida ja kuidas saaksid ka teised aru kuidas tuleks hoida oma kodumaad ja mitte seda reostada.Meil on palju Poliitikuid käinud rääkimast Eestis toimuvast Demokraatiast ja mis asju ajatakse riigikogudes ja miks just nii valitkase ja kas naad täidavad neid lubadusi mis nad annavad.Muidugi pooled ei täida oma lubadusi mis peaks ja see on suht inimeste ära kasutamine kui inimene valib omale erakonna ja ääletab ja ootab seda head elu mis nemad on lubanud ja siis nad ei täida oma lubadust .
me õitsev Eestimaa! su rüppe heidan unele, Su valu südames mul keeb, mu püha Eestimaa! su õnn ja rõõm mind rõõmsaks Su linnud und mull' laulavad, teeb, mu põrmust lilled õitsevad, mu isamaa! mu isamaa! 2. Mu isamaa on minu arm, Analüüs: Luuletus näitab, et Lydia ei teda jäta ma, ja peaksin sada Koidula armastab väga oma surma ma seepärast surema! kodumaad ning on selle üle uhke. Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad südames, Laul: http:// mu isamaa! www.youtube.com/watch?v=VIW-umZXW54 Ema süda Üks paigake siin ilmas on siis ema süda ilmsiks lä'eb, kus varjul truudus, arm ja õnn. siis veel üks paik sull' üle jääb, Kõik mis nii harv siin ilma pääl kus nutta julged igal a'al on pelgupaiga leidnud sääl
omavahel. Metsavendade laulus lubatakse kord lõplikult selgitada, kes on meist tõeline eestlane. Miks ometi? Kas on meie rahvuslus siis kuidagi tabuteema, millest asjalikult ei tohigi rääkida? Kas seda ei saagi selgelt näha ja analüüsida? Kas sel ei olegi mingeid objektiivseid tunnuseid? Või on see nii endastmõistetav, et seda ei pea isegi põhjendama? Või äkki tõesti peabki see olema vaid tundeküsimus? Armastuse-suhe. Et sa kas armastad oma kodumaad või ei armasta. Nagu oma naist või meest. Ei ole ju vaja põhjendada, miks sa kedagi või midagi armastad, eks ole. Paraku on ka armastus filosoofiline küsimus, nagu ka näiteks elu mõte või Jumal või viimnepäev. Hea küll, võib ju ütelda. Las need filosoofid targutavad, mina armastan oma maad ja rahvast nii nagu ise tahan ja õigeks pean. Paraku ei ole ka see võimalik niisama lihtsalt. Mida see sinu maa ja rahva armastamine tegelikult tähendab
Loodan, et suudan ikka edasi õppida ja aina kõrgemale pürgida, aga ka see on juba tore, et põhikooli haridus on käes. Teada on see, et ilma hariduseta ei saa kuidagi elus hakkama. Me elame ajal, kus haridus on ülioluline. Kunagi ei olda rahul sellega, mis on. Väga palju halba räägitakse riigist, kust elatakse. Näiteks just Eestist. Hädaldatakse selle üle, et siin on liiga külm ja et inimesed on kadedad ja ahned. Aga mina just väärtustangi oma kodumaad. Ma olen rahul, et siin Eestis pole suuri looduskatastroofe. Puuduvad maavärinad, orkaanid, tsunamid, laviinid, vulkaanipursked, tornaadod ja muud jubedad õnnetused. Eestit peaks selle pärast väga väärtustama ja olema tänulik, et just siia on sünnitud. Samas väärtustan ma ka aega, mil sündisin. Mul pole kokkupuuteid sõdadega, olen terve oma elu elanud vabas Eesti riigis ja pole olnud kunagi kellegi teise riigi võimu all. Ma väärtustan inimestes väga ka iseloomuomadusi
Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid", Marie Underi "Rõõm ühest ilusast päevast". Wiiralti esimese Pariisi-perioodi ja kogu noorusaegse loomingu tippteosed on "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "J utlustaja" (1932, lito) ja realistlikumad "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Kuigi kunstnik enne II maailmasõda kordagi kodumaad ei külastanud, osales ta eesti kunsti ülevaatenäitustel Riias, Helsingis, Berliinis, Moskvas, Kaunases ja 1933. aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse poolt korraldatud graafikanäitusel Prahas. 1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Wiiralt tagasi Eestisse, kus lõi sellised tööd nagu "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja "Kaameli pea" (1939, puulõige).
See tähendas aga potentsiaaliaalsete muusikute, kes oleks eesti muusikasse uuendusi toonud, raisku minemist. NSVL võimu ajal oli lubatud vaid looming, mis ülistas nõukogude korda. See tähendas seda, et ka paljud kirjanikud loobusid rohkete tabuteemade tõttu kirjutamast. Juhul, kui nad seda siiski tegid, saadeti neid koonduslaagritesse või karistati muul moel. NSVL võimupiirkonna alla kuulumine tähendas eesti sportlaste jaoks seda, et nad ei saanud rahvusvahelisel areenil esindada oma kodumaad Eestit, vaid pidid esinema NSVL lipu all. Selline olukord vähendas eestlaste motivatsiooni ning surus alla rahvuslikud väärtused ning ühtsustunde. Maailma vapustanud sõdade tulemusena langes Eesti rahvaarv märgatavalt. Esimeses maailmasõjas hukkus vähem tsiviilelanikke, kui Teises maailmasõjas. Miks? Põhjuseks oli asjaolu, et viimase sõja puhul ei eksisteerinud enam rindejoont ning tagalat, kogu maailm oli sõjatander, iga viimne, kui indiviid oli kistud sõjapöörisesse
Sofi Oksaneni ‘’Puhastus’’ Arutlev kirjand Lugesin Sofi Oksaneni romaani ‘’Puhastus’’, mille tuumaks, nagu kirjeldatud raamatu tagaküljel, on ‘’meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus, mis avab ühe suguvõsa painavate kogemuste kaudu Eesti tõrjutudvaikitud lähiajaloo.’’ Raamatu näol on tegemist mitte vaid ühe naise elu, vaid ka ühe riigi, ühe pere ja nende järglaste eluga, mis lugejate ees avaneb. Raamatu peategelaseks on läbivalt Aliide Truu (sünninimega Tamm), kes on oma elu veetnud LääneEestis paiknevas talus, vähemalt nii on läinud. Teine peategelane on aga Zara, kelle nähtavasti vaikne elu Vladivostokis pöörati pea peale, kui temale lubatud läänelik külluslikus ning intriigne elu viis tema hoopistükis Berliini, kus temast sai pidevas narkojoobes prostituut. Ent raamatusse lisab vürtsi fa...
Seetõttu peetakse põlvnemist vähem tähtsaks kui riigitruudust, keelt ja la culture francaise'i, prantsuse kultuuri. Prantsusmaal on igas neljas elanik kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Enamik Prantsusmaal elavatest sisserändajatest on praegu pärit Lõuna-Euroopast (52%) või Põhja-Aafrikast (26%) ja nende mõju hakkab tunda olema. Kunagi vaadeldi Prantsusmaad vaid kui intellektuaalide kodumaad. Äärelinnades, banlieues, on seda arusaama välja tõrjumas sisserännanud rahvaste kirju segu: magreebid (endised Prantsuse Põhja-Aafrika kolooniatest pärit araablased), aafriklased, itaallased, hispaanlased, korsiklased ja mustlased. Prantsusmaa rahvaarv on umbes 62,1 miljonit. Viimaste aastate immigratsiooni-vastasest lainest hoolimata on valdav osa rahvastikust päritolult prantslased (93,6 %), ehkki nende hulka
oli eestlastele endastmõistetav ja vääris võitlemist. Kokkuvõtlikult öeldes on Harald Riipalu sõjaväemälestuste raamat palju rohkem kui ainult elamusi meenutav memuaarteos tolleaegsetele lahinguvendadele ja ka teistele,kes traagilise 1944.aasta nii või teisiti ise kaasa tulid.See teos väärib aukohta iga eestlase lugemislaual ja raamaturiiulil,olgu siis tegemist kaasmaalaste vanemate generatsioonidega või tulihingelise noorusega,eriti aga väljaspool kodumaad üleskasvanud ja kodumaad mitte enam mäletavate või koguni mitte näinud noortega.Sest raamat ühtlasi rahvuslikuk ja teednäitavaks tähiseks meie tänapäeva noorusele,nagu selleks omal ajal meie vanematele generatsioonidele mõningal määral oli Ed.Bornhöhe ,,Tasuja".Nii kujutab Harald Riipalu raamat endast ka sobivat rahvuslikku kinkeeset meie noortele igasugustele puhkudele.Seda ärgu unustagu kaasmaalane paguluses,kes mõtleb oma rahva minevikule,olevikule ja tulevikule.Harald Riipalu raamat ei igane kunagi.
Metsikud kired Röövlid, salakaubavedajad, nõidus, ebausk VÕIKS OLLA Kangelanna Carmen on vastuoluline isiksus. Ta tahab olla vaba, kuid näitab üles ka huvi üles. Kui ta on seotud, tunneb end piiratuna ja lakkab meest armastamast. 7. Vene romantismi märksõnad ja esindajad. Esindajad on A. Puskin, kes on eelkõige saanud tuntuks luuletajana (zanriliselt kirev. Oluline sümbol on Napoleon). M. Lermontov mitu kodumaad (sotimaa, Kaukaasia), A. Puskinile ,,Poeedi surm". Heitlik ja rahutu elu (inimesena, looming). Tugev mõju kirjanduslikelt eeskujudelt, nt. Hugo, Goethe jne. lüüriline mina on traagiline ja kannatav. Armastusluule sügavalt autobiograafiline. 8. ,,Jevgeni Onegini" Põhiprobleemid. Ühepoolne õnnetu armastus, koduigatsus, armukadedus, kättemaks, vastuolulisus.. Kuidas rahvaluule jaguneb? Rahvaluule on anonüümne, st laulud ja jutud on paljude
.. Sergei Jessenini luule on väga tundeline ning nukker. Elu- surma- ja armastusteemad on talle südamelähedased ning käsitletud väga siiralt ning otsekoheselt. Jessenini isamaaluules on selgesti tunda autori armastust ja igatsust oma kodumaa vastu. Tema arvates ei ole kodumaast enam paremat paika olemas ning ainult isamaa saab pakkuda inimesele täielikku õnne. "Jäta kõik, siis taeva saad!"/ vastan: Taevast ma ei taha,/ tahan ainult kodumaad!" Kuid samas on ta ka kirjutanud sellest, et alati ei pruugi kõik mälestused kodumaast ainult rõõmu hinge tuua ning vahel tuleb põgeneda, et uuesti südames selgust saada. "Nii muutlikud on hinges rõõmud-valud./ Ma sõidan, mälestusist hoidudes." Jesseninile läks väga hinge oma kaaslaste valu ja vaev ning oma riigi viletsus. Luuletaja võrdleb Venemaa rahvast loomadena, kes ootavad pimeduse lõppu, et algaks uus päev ja uus elu. ,,Nad koitu igatsedes hirnuvad
Ta · Vanemate õnnetu abielu palverännak" I ja II osa · loodus- ja ei pooldanud · Kirglik tahe · ,,Lachin la Gain" armastusteemad aristokraatiat ja · Traagiline armastus · ,,Augustale" · ühiskonnakriitika väljaspool tema · Individualism · ,,Sonett Chilloule" · armastus- ja lembeluule kodumaad peeti teda · Saatuslik viha · ,,Chilloni vang" vabaduse prohvetiks. · Lahkheli iseendaga · draama ,,Manfred" · Kompjalgsus- lonkas · ,,Laps olla muretuna · Armusuhe poisiga veel" Samuel Taylor · vend kasutas tema peal · ,,Lüürilised ballaadid" · müstika Coleridge'i elulugu
istuma. Praegu on ainult halb see, et alati ei pruugi riigil olla raha palgaarmee ülevalhoidmiseks. Eriti praegu, kui eesti eelarve on miinustes veel pikka aega ja maailmas on majanduskriis. Tavaliselt sõduritest sellisel juhul puudu ei tule, sest vabatahtlikke on palju. Rahvus ei ole just väga oluline, kuid osatakse keelt, mida ka peab oskama. Sellisel juhul on kaks võimalust. Kas palgaarmeesse tulevad inimesed, kellele tõesti meeldib militaarne elu ja nad on valmis ja tahavad kaitsta kodumaad, või on nad ainult kohal raha pärast. Minu arvates viimane variant ei ole väga võimalik, sest kui keegi tulebki kohale raha pärast, ja ise ei tee selleks midagi või ei pinguta, siis peaks ta arvatavasti kinga saama. Seal kehtib ikkagi kontroll ja ikka leidub mehi, kellele meeldib selline ekstreeme ja küllaltki riskantne eluviis. Aga ega alati ka ei ole sõjaolukord ja saab ka muid elutarkusi juurde, näiteks retkedel, kus peab olema
Seetõttu omandasid rahvad teistelt rahvastelt ka palju uusi tehnoloogiaid ja tehnikaid, mis nende piirkondades seni veel tundmatu oli . Selleks võin ma pidada näiteks erinevaid sepistamistehnikaid, kudumistehnikaid ja palju muid erinevaid teadusi ning õpetusi . Samuti omandasid niimoodi linnad oma väikese geograafilise ulatusega võrreldes tohutult suure mõju. Mesopotaamia ning Vana-Egiptuse kultuur ning riigikorraldus polnud ebahumaanne, inimesed armastasid oma kodumaad ning olid selle eest valmis surema. See viitab sellele, et neil pidid olema ka elamiseks vajalikud ning elamiskõlblikud tingimused. Samuti saan ma öelda, et Vana-Ida riikide panus meie kultuuridesse on samuti väga ilmne. Kõige aktuaalsem näide on peaaegu igal tänapäeva riigil eksisteeriv(ad) eepos(ed), mida tegelikult tehti juba Mesopotaamias. Samuti ka igasuguste tehingute ja lepingute ülestäheldamine kirjutamise abil,
Rahu sõlmimiseks üritatakase atendaati sakslaste juhile Adolf Hitlerile, kuid see ebaõnnestub ning hiljem lastakse riigipöörde tegijad vastuhaku pärast maha.Sõduritel puudus valikuvabadus, nende jaoks pidi maailm olema must-valge. Inimesed, kes ei pooldanud valitsejate mõtteid, pidid loobuma oma väärtushinnagutest, et ellu jääda. Rahu ajal suudavad erinevad rahvad üksteisega neutraalselt suhelda. Tehakse majanduslikku koostööd, inimesed reisivad väljaspool kodumaad, kus neisse suhtutakse austusega. Pinged tekivad riikide vahel tänu resursside ebaühtlasele jagunemisele ning riigijuhtide soovile neid omada.Eesmärkide saavutamiseks kasutakse rahvast kui relva, et saavutada oma tahtmime. Valitsejad üritavad näidata sõda postiivsena, mis tooks parema tuleviku, kuid reaalsus on kaugel sellest. Propaganda on võimeline inimeste kriitlise meele alla suruma ning panema elanikkonna teist rahvast vihkama
Ometi sai kõigi praeguste protsesside lähtepunktiks võitlus vabariigi keskel fosforiidi kaevandamise täiesti metsikute plaanide vastu. Ma tunnen seda piirkonda hästi. See on Eesti eluallikas, omapärane pinnavee reservuaar. Selle ala muutmine kuumaastikuks tooks kaasa katastroofi mitte üksnes seal, vaid kogu Eestis." Õigusinstituudi professor Ülo Vooglaid kinnitab, et just fosforiidisõjas said eestlased üle hirmust ja aukartusest kodumaad okupeerinud hiiglasliku impeeriumi ees, just seeläbi algas eestlaste avalik võitlus N Liidu keskvõimuga. Ü. Vooglaid: ,,Fosforiidisõda tekitas inimestes kolossaalse hingejõu, mis osutus niivõrd suureks, et pühkis eest igasugused tõkked. Kõigepealt oli tekkinud ühine tunne, seejärel ühine infoväli, ühesugune mõtlemine. Lõppkokkuvõttes kujunes välja ühetähenduslik selgus. Esile kerkis suur eesmärk, mis liitis inimesed harvanähtava jõuga
saj. Koiduaeg ärkamisaeg 19. saj. Ärkamisaja kirjanikud - Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Kuhlbars, Mihkel Veske, Lydia Koidula, Juhan Kunder jt. Romantika tunded ja armastus. Rahvuslikkus vabadus ja isamaa. LYDIA KOIDULA - (24. detsember 1843 1886) e Koidulaulik Ärkamisaja I nais tegelane, tegeles kultuuri ja kirjandusega, oli haritud. Elas Pärnus, hiljem kolis mehega Venemaale Kroonlinna. Maetud Tallinna metsakalmistule. Looming oli isamaa, sest elas väljaspool oma kodumaad, kirjandus vool romantism. Aitas isal välja anda ajalehte, laulupeo üks organiseerijatest. Eesti rahvusliku teatri rajaja, tegi Vanemuises näidendid 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" (algupärane eesti keelele omane), 1872 komöödia ,,Säärane mulk" - rääkis tolle aja probleemidest: haridus, armastus, sõjaväest kõrvale hoidmine, mulgid, kokku 4 näidentit. Jutustused ja luuletused Eesti elust: luule - ,,Eesti Muld ja Eesti Süda", ,,Emasüda"
Essee Keskkonna ja jäätmemajanduses. Aet Uibo 011MT Juhendaja : Ülle Toots. Keskonnasõbralik majutusteenindus on majutusasutus. millel on oma kindel märk. See on keskonnasõbralikkuse märk. Eestis on olemas palju selliseid asutusi. Neid asutusi tunnustatakse nn. ,, Rohelise võtmega ,, . Need asutused tavaliselt propageerivad keskonnasõbralikku tegevust ning säästvat majandust. Minu arvates võiks olla Eestis veel rohkem selliseid asutusi, mida rohkem selliseid asutusi on, seda rohkem hoiame me keskkonda ning saastame seda vähem. Üldiselt minu arust on looduses olevad majutusasutused, näiteks mõni campingu laadne asutus on palju parem variant, kui mõni kallis ja luksuslik hotell. Sest enne kõike on see kusagil looduses, mida ümbritseb kõik ilus, mida üldse siin Eestimaal näha saab ja mida näha on. Teenindus seal kusagi...
tähtis on olla hooliv, siiras ja omalaadne, kuid üha suuremat osatähtsust saavutavad vurled. Minevikus, kui oma rahvust teadvustanud eestlasi samastati veel talupoegadega, oldi matsid. Koos kõneldi aatelistel teemadel ja peeti isamaaliseid kõnesid. Nõnda käitusid ka mehed Antsu varrudel "Tões ja õiguses", kuigi Pearu nendega ei ühinenud. Ehkki haridus polnud rahaliste võimaluste piiratuse tõttu laialdaselt kättesaadav, hinnati rahvuslikul ärkamisajal ning peale seda kodumaad, tõde ja headust ning ei soovitud kuuluda peenemasse klassi teeskluse abil. Nüüdisajal on paljude eestlaste põhimõtteks justkui "Panem et circenes!" - "Leiba ja tsirkust!", kuid erinevalt Vana-Rooma lihtrahvast lahutatakse meelt kollase ajakirjanduse, labaste telemängude ja kõmusaadetega. Meediat võib käsitleda kui ühiskonna peeglit, sest tele- ja raadiokanalid, ajalehed ja ajakirjad tuginevad oma tarbijate eelistustele. Kommertskanalite eetrisse lastakse
Lapse õigused ja kohustused Leiu Tõnissaar IV klass TMKK Meie maal on lastel palju õigusi ja kohustusi. Õigused · Lastele ei tohi peale suruda reklaami ega usku. · Lastel on õigus mitte vastata võõraste inimeste küsimustele ja pakkumistele. · Lapsel on õigus eakohasele teabele, mis puudutab last isiklikult või lapsi üdiselt. · Igal lapsel on õigus puhkusele ja jõudeajale, mida ta kasutab eakohaseks, meelepäraseks tegevuseks olenevalt tervisest, soovidest ja võimalustest. · Kõik lapsed kogu maailmas on üheväärsed. · Täiskasvanud, kes otsustavad lapsi puudutavate asjade üle, peavad oma tegevuses lähtuma laste huvidest. · Igal lapsel on õigus oma arvamusele ja õigus seda vabalt väljendada. · Lapsel on õigus ära kuulamisele teda puudutavates asjades kodus, koolis ning ametiasutustes. · Igal lapsel on õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalise...
Hector Berlioz (1803- 1869) Sisukord : 1.Hectori Berliozi elulugu 2. Tahtsamad teosed 3.Helilooming 4.1.Lõppsõna 4.2 Hectori Berliozi portree 5.Kasutatud informatsioon Louis Hector Berlioz (11. detsember 1803 8. märts 1869) oli prantsuse romantiline helilooja. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust tänapäevani. Kindlasti oli Berlioz oma eluajal aga rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks küllaltki teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Ta oli üks nendest paljudest heliloojatest, kellele muusikuamet tõi kaasa tõsise tüli oma vanematega. Kas Sulle meeldiks, kui vanemad keelaksid Sul kodus klaveri harjutamise? Berliozi vanemad üritasid seda, sest nende pojast pidi saama arst. Pariisi Ülikooli õppima asudes sattus ta aga ühtlasi ka Pariisi kontserdielu keskele ja sellega oli asi otsustatud... Relv käes võttis ta 1830
pääseda. Iga päev võib olla viimane. Lk 20 lõik 8 „Me muutusime karmideks, umbusklikeks, halastamatuteks, kättemaksuhimulisteks, jõhkrateks – ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka.“ Mis takistab või soodustab tema soovi täitmist? Teose tegevus toimub Esimese maailmasõja ajal, mille käigus hukkus miljoneid inimesi. Raamatu alguses oli sõtta minek vabatahtlik, kuid siiski mängiti meeste südametunnistusega: oma kodumaad oli vaja kaitsta ning rohkem maid vallutada. Raamatu arenedes jääb aga mehi aina vähemaks ning juurde pole samuti kuskilt võtta. Isegi amputeeritud jalgadega mehed kõlbasid sõjatandrile. Inimelu oli muutunud väärtusetuks, oluline oli tulemus. Sõnasta probleem Sõda tegi noortele ajupesu, nende eesmärgiks oli vastane hävitada. Näiteks, kui Paul mõneks ajaks koju saadeti, ihkas ta tagasi rindele. Ta ei osanud oma vana elu juurde tagasi pöörduda.
kes kõik siin maailmas korda seab. Paabeli vangipõlv-Babüloonlased vallutasid maa ja küüditasid suure enamuse Paabelisse; tõenäoliselt elades võõra rahva keskel hakati rohkem kirja panema oma pärimust(varem oli see vaid suuline); usutraditsioonide üleskirjutamise algus Nt kui eestlased olid vene võimu all ja lõpuks sellest vabaks saadi, öeldi et vabaneti Paabeli vangipõlvest Diasporaa-elamine väljaspool oma ajaloolist kodumaad (võõra rahva, kommete keskel) kõike rahvuslikku on aidanud säilitada religioon. Vt. Siinai lepingu 10 käsku, Moosese 2.raamat Judaism-Jumal on üks, ta on kõigevääriline, nimi(JHWH) on nii püha, et seda ei öelda Adonai-issand Hasem-nimi Tetragrammaton-4tähest koosnev nimi Jehoova-JHWH nime tõlkimisel heebrea keelest tekkinud nimi Jeruusalemma tempel-alles on ainult Lääne-ehk Nutumüür ( nagu Toompea mägi, Nevski
Osaliselt oli tegemist lihtsalt juhusega. Teele läksid need, kellel oli tahtmine ja ka võimalus. Kellel võimalust polnud, jäi paratamatult maha. Eestlaste ranget jagamist välis-ja kodueestlasteks, ühte rühmitust teisest paremaks pidades saavad endale lubada vaid inimesed, kes on küllalt rumalad või kes ei hooli tõesti. Suur põgenemine oli esmajärgus suur tragöödia. Üks suurimaid, mis meie rahvale kunagi on osaks saanud. Paraku ei lugenud eestlaste soov oma kodumaad iga hinna eest kaitsta suurriikide hiiglaslikus heitluses midagi. Seoses üldise olukorraga rinnetel otsustas Saksa kõrgem väejuhatus Eesti edasisest kaitsmisest loobuda ja ajavahemikus 18. - 22. septembrini 1944 said kõik eesti lennuüksused käsu Eestist lahkumiseks. Seejuures ei öeldud kohe, et Eesti jäetakse hoopis maha. Seda võis olukorda hinnates ainult aimata. Iseenesest mõista avaldas Eesti
graafika tehnikate alal sai. Septembris sõitis kunstnik tagasi Tartusse. 1924. aastal lõpetas kunstnik Pallase graafiku ja kujurina. Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks semestrit (õppeaasta 19241925)[1]. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis. 1927. aastal esines ta seal esimese isikunäitusega ja juba samal aastal valiti Pariisi Sügissalongi liikmeks. Kuigi kunstnik nendel aastatel kordagi kodumaad ei külastanud, osales ta eesti kunsti ülevaatenäitustel Riias, Helsingis, Berliinis, Moskvas, Kaunases ja 1933. aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse poolt korraldatud graafikanäitusel Prahas. Isikunäitused toimusid Pariisis (1927, 1928, 1931), Philadelphias (1928), Strasbourgis (1931) ja Amsterdamis (1935). Kodumaise publiku jaoks korraldati 1936. aastal näitus Tallinnas ja Tartus, kus oli välja pandud ligi 350 Wiiralti aastatel 19151936 valminud tööd, mis andis esmakordselt
meessõbrad siiski palju tähtsamad, kui naised. Tema lähim ja usaldusväärsem sõber oli Hephaistion, kellega ta kohtus poisina Aristotelese juured õppides. Sõjakäigud ja valitsemine Kui Aleksander maabus 334. A eKr Aasias, oli ta vaid 21-aastane ja olnud Makedoonias kuningas vähem kui 2 aastat. Tal seisis ees Pärsia riigi ihaldatud vallutamine paljude lahingute ja kuulsate võitudega. Kuid tema maabumine tähistas ka teist pöördepunkti tema elus ta ei näinud enam kunagi oma kodumaad. Aleksandri suurriik ulatus Makedooniast Induse jõeni ja Araali merest Egiptuseni. Võrdluseks tänapäevaga oleks see kui valitseda Kreekast ja Albaaniast Euroopas kuni Pakistanini ja Egiptusest läbi Israeli, Liibanoni ja Süüria kuni Armeenia ja Afganistanini kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm oli kunagi näinud. Tagasipöördumine ja surm Kaheksa aastat hiljem on Aleksandi sõjavägi jõudnud India aladeni, tema sõjamehed on väsinud
rahvusvahelist õigust ,,kaasmaalaste" kaitse sildi all. Just nii, nagu tegi seda Hitler 1930ndatel. Nagu selgub, siis ei saa me iial olla segamatult rõõmsad alati tuleb vahele midagi, mis meie rõõmu vankuma lööb. Olgu selleks segavaks faktoriks siis kodune või internatsionaalne probleem. Kõige suuremal moel tulebki meie rõõmu, rahu ja vabadust segama sõda. E. M. Remarque teoses ,,Läänerindel muutuseta" võime lugeda koolipoistest, kes on asunud sõtta, et kaitsta oma kodumaad. Nad on noored poisikesed, kes on hingelt hellad ja pole eales näinud niisugust jõhkrust ja üle elanud niivõrd raskeid katsumusi nagu nüüd - minnakse kaugele kodust ja oma lähedastest, kaotatakse elu või halvemal juhul parim sõber. See õnnelik, kel sõjakoledustest pääseda õnnestub, aga ei põgene eal nendest mälestustest. Tegelikult pole inimene kunagi rahul sellega, mis tal on. Kõige labasem näide oleks see, et
Under õppis klaverimängu ja laulis kooris. 1900.aasta paiku tutvus Under Eduard Vildega, kes julgustas teda kirjanduslikke katsetusi jätkama. Vilde soovitusel võeti 1901.aastal tööle ajalehe "Teataja" toimetusse, aga see kestis lühikest aega kuna 1902.aastal Under abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga ja läks mitmeks aastaks elama Moskva lähistele. Moskvas sündisid Underi kaks tütart: Dagmar(1902) ja Hedda(1905). 1904.aasta suvel külastas kodumaad ja viib is mõnda aega Hiiumaal. Seal ta tutvus kunstniku Ants Laikmaaga, kes maalis Underist portree( hästi rõõmus pilt, võib kirledada kui noore ema rõõm) ning soovitad tal hakata kirjutama eesti keeles. Laikmaa oli Underi elus väga tähtis sõber, külastas Underit tihti, suri 1942.aastal, see oli Underi jaoks üks väga murelik aeg. Üks esimesi trükis avaldatud luuletusi oli Ema Laul 1905,Noor Eesti I albumis. Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis:
Suure Andrus ei tahtnud segada ta tähtsate inimeste koosviibimist ja naine kiirustamise käigus võttis valed kanistrid. Nänu Vare oli vette sattunud. sõimas teda näruks, milles saigi tema elu juhtlause. Mairoosikesest sai Jaanus Alandi jaoks oli tähtsaim töö, talu ja pere. Ta ei tahtnud daam, Sipria oli nõus olema edasises elus sibi. Inge jättis oma vanemad, põgeneda, vaid koos oma perega peitu pugeda. Ka tema kujutas endale kuna nad ei tahtnud kodumaad hüljata. Ta lahkus koos Peeter asju ette. Ta tundis, et on kaotanud oma väärikuse. Näeb oma kodu ja Roodusega, kellesse ta armus. Roodus oli lahingus kaotanud oma rühma kaevu. Andrus Sipria lükkab ta merre. Põhjuseks toob, et 1) kättemaks ja tahtis põgeneda. Nänu Vare oli vanamutt, kes jättis oma pere maha, soolase singi eest; 2) toimis hetke mõtetest, ei mõelnud tagajärgedele; 3) lahkus koos nuku Maiega. Ta oli õnnelik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
