Näiteks kui puu peal kasvab habesamblik, siis on see märk puhtast loodusest. Või ka sinised liblikad. Juba varakevadel on minu kodu juures lendamas just seda värvi liblikad. Ma mäletan, et kui ma veel väike olin, siis mu ema rääkis mulle, et sinised liblikad on märgiks, et siinne õhk on puhas. Veel praeguseni on mul see meeles ja alati kui ma mõnda sellist liblikat näen, mõtlen ma, et on ikka hea, et ma just sellises kohas elan. Oma kodumaad hakkame me väärtustama kui me mõneks ajaks siit lahkume. Tagasi tulles tundub kõik nii armas ja hea ning ma usun, et südames armastame me kõik Eestit väga. Selleks, et meil siin mõnus elada oleks, tuleb vaid mõelda positiivselt, mitte halada kui halb meil kõigil on.
Lennart Meri Lennart-Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas diplomaat ja ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri vanema pojana. Tema noorusaeg ja haridustee kujunesid käänuliseks nagu kogu eesti rahva saatus 20. sajandi keskel esimestele kooliaastatele Berliinis ja Pariisis järgnes karm küüditatute elukool 1941-1945 Venemaal, eeskätt Jaranskis. Selle ajajookusl kokku pidi ta üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd Vanemuises dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisri...
millesse minna aga soovisid vähesed. Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega kuhu pidid minema 1919-1925 sündinud noormehed. Eesti omavalitsus moodustas 31. jaanuar 1944 välja üldmobilisatsiooni, kuhu pidid minema 1904- 1932 sündinud mehed ja hiljem ka 1926-1928 sündinud poisid. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnas ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini, sest nad kartsid Punaarmees ning kodumaad oli vaja kaitsta. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti leegioni täiendamiseks. 1943. aastal algas ulatuslikum põgenemine Soome, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. 1944. aasta jaanuaris moodustatigi 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid
Rändeid liigitatakse iseloomu järgi: vabatahtlik ränne (majanduslik, õppimine); sundränne (sõjad, tagakiusamine, nälg); riigisisene (õppimine); rahvusvaheline (abiellumine, õppimine); alaline (pikaks ajaks, elu koht); ajutine (õppimine); sesoonne (aastaajaline kolimine) Vabatahtlik migratsioon - õppimine, töökoht, abielu, kolimine Sundmigratsioon - küüditamine, sõdadest tingitud põgenikuvool, loodusõnnetus, näljahäda Pagulane - isik, kes viibib väljaspool oma kodumaad ja ei saa tagasi pöörduda kartusest saada tagakiusatud. Rändesaldo - aasta jooksul sisse- ja väljarännanute vahe. Tänapäeval Lääne-Eu - Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast; Põhja-Ameerika - Ladina Ameerikast, Kagu-Aasiast; Lähis-Ida - Ida ja Lõuna-Aasiast Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia, Brasiilia Probleemid rahvaarvu suurenemisega: vaesus, nälg, loodusvarade ammendumine, reostus, oht ökoloogilisele tasakaalule
Nõukogude noorteorganisatsiooni d Organisatsioonid · Oktoobrilapsed · Pioneerid · Komsomol · EÕM · EÜE Oktoobrilapsed · 7-10 aastased · kandsid viisnurkseid oktoobrilaste märke · Oktoobrilapsed koondusid tähekestesse. Ühte tähekesse kuulus 7 oktoobrilast · Igal tähekesel oli tingimata punane lipp, omad reeglid ja seadused, oma deviis. Pioneere tervitasid nad saluteerides. · Oktoobrilapsed korraldasid samuti tähekoondusi. Koondustel mängiti, meisterdati ja õpiti juurde uusi teadmisi. Oktoobrilastel olid omad ametid nagu pioneeridelgi - komandör, loodusesõber, meistrimees, raamatusõber, spordisõber, mängujuht, sanitar. · Oktoobrilastena valmistusid lapsed end ette pioneeriks saamisele. Pioneerid · 10-14 aastased · Pioneer peab olema eeskujuks teistele lastele. · Pioneerid koonduvad pioneerirühmadesse keda juhib pioneeride rühmanõukogu. · Kõiki rüh...
· 1915. aastal kasutas Rabindranath Tagore esmakordselt Gandhi kohta tiitlit Mahatma (suurhing), kuid Gandhi ise seda omaks ei võtnud, leides, et ei vääri sellist au. · Oma sihikindla poliitikaga saavutas ta eesmärgi, India sõltumatuse, aastal 1947. Hinduism Gandhi elus · Kuigi Gandhi avaldas sallivaid mõtteid teiste religioonide kohta, oli ta teadlik hindu. · Gandhi ise on öelnud: "Ma pean oma religiooni tähtsamaks kui oma kodumaad, eelkõige olen ma hindu ja alles seejärel rahvuslane." Põhimõtted · Mahatma Gandhi ei · Ta ise elas uskunud vägivalda ega tagasihoidlikult ja oli teistele kahju taimetoitlane, ta tegemisse. paastus tihti. · Ta vandus, et ta räägib alati tõtt ja kutsus ka · Ta kandis pea alati kõiki teise üles sama traditsioonilist India tegema. riietust dhotit.
suurem kui meie kogu riigi oma. See aga peaks meid panema austama ning uskuma kaasmaalastesse ja hoidma ülal ühtekuuluvus tunnet. On hea tunne minna poodi, kui Sind teretatakse või jäädakse natukeseks juttu rääkima. Seda peaksime me säilitama, et mitte kaugeneda üksteisest. Ka praegu võid sa naeratada oma sõbrale või õpetajale, et anda teada, et teda märgatakse. Oli aegu, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp. Meie lipp sümboliseerib meie kodumaad. Sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, must kodumaa mullapind ja kuub, mis Eesti rinda vanast juba varjanud ning valge meie püüd õnne ja valguse poole. Seda õnne oleme me kogenud juba 93 aastat ja loodetavasti veel sama palju ja rohkemgi veel. Et mitte lasta sellel õnnel raisku minna, peaksime me seda targasti kasutama. Ei tohi võtta vastu otsuseid ja teha tegusid, mis võivad meie kõigi elu muuta või lausa riigile ohtlikuks saada
" Kas alati? Mälestusi on mitmesuguseid. Mälestused, mida meenutades tõmbuvad suunurgad üles ja silmad hakkavad helkima. On mälestusi, mis painavad inimesi terve elu ning ainus soov oleks need unustada, et eluga edasi minna. Nii oli ka Sofi Oksaneni raamatus ,,Puhastus", kus osal hoidsid mälestused hinge sees, teistel jällegi tekitasid mälestused ainult hingepiinu. Paljudele küüditatuile olid mälestused kodumaast väga tähtsad. Kodumaad meenutades jätkus inimestel jõudu ja usku, et kord saab koju tagasi minna. Ka Ingel meenutas kodu. Ta istus tihti akna all ja vaatas öist taevast. Taevas oli samasugune naga koduski ning pani Ingli naeratama. Kuigi kodu võis olla kaugel ja elu Vladivostokis erinev Eesti omast, siis taevas oli üks kindel asi, mis oli igal pool samasugune ja muutumatu. Ingel otsis taevast Suurt Vankrit, kuigi see paistis kehvemini kätte, siis oli see ikka sama suur nagu kodus. Samamoodi oli kodustele
Mina, kui põline eestlane, olen kodanikustaatuse omandanud sündides.. Ma tean, et kodanikustaatus on vabatahtlik ja ma võin sellest loobuda, kuid olen siiski uhke, et olen just Eesti kodakondsusega noor. Esimene mõte seoses küsimusega ,, Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?" oli veidi patriootlik. Mulle meeldib olla eestlane, kanda edasi meie kultuuri ja Eesti juuri. Liiga klisee oleks öelda, et ma armastan oma kodumaad kogu hingest ja ma ei lahku siit kunagi. Kuigi jah, ma olen õnnelik, et just siin sündisin. Nagu ütles meie vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, et olles siirad oma valus, tunnistades iga inimese tähtsust ja tähendust siin maal, mõistame me selgelt oma kohustust, erilist kohustust väikese riigi ja rahva kodanikena. See on kohustus hoolitseda, suhtuda oma ligimestesse ja kaaskodanikesse suurema sallivuse, tähelepanu ning austusega
Ning teiseks kaotamiseks on see, et teises riigis lapsed hakkavad õppima mitte vanemate ja tegelikult oma emakeele, vaid teise riigi keelt, et seal tunda ennast turvalisemalt. Ma ei ütle, et elada mitte enda kodumaal on paha, aga ei ole vaja unustada oma päritolust. Ning soovitan ning palun nendel vanematel, kes elavad teises riigis koos oma lastega, las nad õpivad kaks keelt, et tunda end turvaliselt riigis, kus ta elab ja et teada oma vanemate päritolust ning enda truu kodumaad. Teine mõtte oli sellest, et emakeel võib muutuda. Olen nõus selle väidega ning olen nõus, et keel muutuks. See on hea asi. Suureks positiivseks küljeks on see, et kui keel renoveerib end ja võtab endale uusi sõnu, siis inimestel on mugavam selles keeles suhelda ning nad ei unustuma oma emakeele. Keel muutub siis, kui toimub inimeste areng ning nende kultuuri muutmine. Negatiivseks küljeks on see, et kui keel muutub ning renoveerib, ta lihtsal segab end teise
Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala võrdlus Nende luuletused olid väga mõtlikkud. Vähesed kolleegid mõistsid nende luulet. Alles aastaid hiljem hakati neid tunnustama ning mõistma nende loomingu tagamaid. Ridala luule on sünge. Tema luuletuste teemaks on tihti üksinda olemine keset pilgast ööd ning kõik, mis sind ümbritseb, tundub salapärane ja hirmutav. Heaks näiteks on ,,Kadarikus". Nii Ennol kui Ridalal on luuletused, mis kannavad sama nime ,,Hall laul", kui neid võrrelda, siis Ridala luule on painajalik, rõske, masendav. Samas kui lugeda Enno ,,Halli laulu", tulevad meelde sõnad nagu teadmatus, igatsus, soov millegi järele, kuid teadmata täpselt mille. Seda saab üldistada ka Enno teise luuletuste kohta. Paljudes on igatsus kauguse järele. Luuletuses ,,Igatsus" on korrutatud ühte lauset ,,Rändavate vete ääres, rändavate vete ääres...", mis annab mõista, kuidas ta näeb päevast...
tähtsad oma riigile, kus keegi meist pole tähtsusetu ja ebaoluline. Igaüks meist on tükike tervikust, meie riik võib olla väike aga me oleme hingelt suured, mis sest, et meie rahavaarv on mitmeid kordi väiksem kui Aameerikas või Hiinas aga meie riik on siiski meile väga tähtis. Me kõik moodustame Eestile enda näo ja Eesti teeb meist just need, kes me täna oleme, eestlased. Me ise oleme vaid need, kes otsustavad, kui hästi me enda kodumaad esindame. Kallid kuulajad, ma ei julge küll kindlameelselt väita,et kõik inimesed siin riigis armastavad oma maad ja julgevad tunnistada,et nad on eestlased, kuid siiski, olgem ausad, kui me oleme siin maal sündinud ja kasvanud on see meie riik ning me oleme eestlased. Lõpetuseks ütleksin ma kindlameelselt, et Eesti on minu riik ja see olen mina. Teie, lugupeetud saalis viibijad mõelge ka enda koht ja tähtsus siin riigis ning andkem kõik
1865 pühitseti ta Rooma Santa Maria del Rosario kloostris abtiks. Tol perioodil kirjutas ta oma olulisemad vaimulikud teosed uuendatud kirikumuusika vaimus. Ta uuris Palestrina muusikat ja gregooriuse laulu ning sulatas oma helikeeles polüfoonilise kontrapunktitehnika, Bachi tsitaadid ja moodsa kromaatilise harmoonia. Liszt oli terve Euroopa kodanik. Alates 1869.a. elas Liszt vaheldumisi Roomas, Weimaris, Viinis, Pariisis ja Budapestis. Siiski ei unustanud ta oma kodumaad: käis seal esinemas, kirjutas ungariteemalisi heliteoseid ja uurimuse ungari mustlaste muusikast. 1875.a.sai Liszt Budapesti Rahvusliku Muusikaakadeemia esimeseks presidendiks. Ferenc Liszt suri 1886, külmetushaiguse tagajärjel Saksamaal. Looming Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. · 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) · 19 ungari rapsoodiat
teleintervjuus.Meiegi BMX sõitjad on saavutanud suurepäraseid tulemusi isegi maailmatasemel,mis samuti osutavad riigile teene ja teevad tasuta reklaami. Kui juba suusatamine ja motokross on Eesti olemasolu tõestanud,siis miks raisata raha ja organiseerida rulavõistlusi?Just tänu sellistele"nooruslikumatele"spordialadele peabki rõhku panema,sest praeguse aja tüdrukud ja poisid rändavad maailmas võistlustel ringi ja tutvustavad välismaalastele meie kodumaad. Võimalus meil kui väikeriigil suurriikide vahel silma paista on küll väike,aga mitte tingimata võimatu.Selleks,et saavutada oma kodumaale kuulsus,treenivad krossimehed,suusaässad ja rulapoisid palehigis päevast päeva.Nii ei pea meie riigiisad kulutama mõttetult miljoneid ilma suurema sisuta reklaamlausetele,vaid Eesti teevad maailmale tuntuks spordimeeste head tulemused võistlustel. FMX*-trikikross:hüpped,saltod BMX*-trikijalgratturid
peamiselt Saksamaale ja Rootsi, eesmärgiga sõja lõpul naased kodumaale. Minu arvamuse kohaselt, eestlastel suurt valikut ei olnud, kuigi ka üldplaanis oli pooli ainult kaks. Eestlastel oli kindlasti Saksa suhtes mingisugune poolehoid, sest Punaarmee oli esimene kes jõudis Eesti pinnale, seda okupeerima ning selle tõttu võeti Sakslasi ka kui vabastajaid vastu. Kindlasti mõnele sobis ideoloogiliselt ka kommunistlik võim, kuid lõpuks tahavad kõik ikka oma kodumaad kaitsta. See väljendub selles, et kui lõpuks aru saadi, mille eest Sakslased võitlevad ja seisavad, pöörati pilk hoopis Soome, kui väljapääsutee poole. Küsimused: 1. Milliste riikide relvajõududes eestlased sõdisid? 2. Miks sattusid eestlased a) Punaarmeesse, b) Saksa armeesse, c) Soome armeesse? 3. Miks osa eestlasi põgenes Läände? 4. Kas eestlastel oli üldse võimalik valida, kelle poole sõdida?
Tegususest võime rääkida ka sportlaste näol. Sportlaseid, kes on tegevad ja oma ala tipus, on Eestis palju. Esindatud on mitmed alad kettaheitest maratonijooksuni. Meie väike riik ei jää sugugi alla suurematele riikidele. Jällegi, kui MM-i võidab eestlane, on riik selle võrra rikkam ja rohkem inimesi teab, kus Eesti asub. Tegusad kodanikud on ka noored mehed, kes idee järgi kõik sõjaväest peaksed läbi käima. Kaheksa kuud sõjaväes ja siis tead, kuidas kodumaad kaitsta, kui peaks selline olukord ja vajadus tekkima. Ka tehnoloogia valdkonnas on inimesi, kes tulevad uute mõtetega lagedale ja arendavad neid kõigi heaks. Üks geniaalne asi, mille eestlased on välja mõelnud, on Skype, mille tehnilise lahenduse töötasid välja Jaan Tallinn, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu, Eesti tõusis maailmamastaabis jälle palju kõrgemalt, sest Skype programmi kasutavad väga paljud inimesed.
inimesi. Ustavus tähendab riigi saladuste hoidmist ehk mitte enda riigi reetmist. Kui keegi reedaks Eestit siis olek teistel riikidel teada riigi nõrgad ja tugevad küljed ja see omakorda mõjutaks riigi siseasju oluliselt. Hea kodanik seda ei tee ja pigem tahab, et riigil läheks kõik hästi. Eesti kodanikuks olemine tähendab ka riigi armastamist ja austamist. Välismaal viibides ei tohiks ükski Eesti kodanik rääkida Eestist midagi halba ja võiks käituda väljaspool kodumaad viisakalt. Kui inimene on ebaviisakas nii oma riigi kui võõramaallaste suhtes, siis jääb teisest rahvusest inimesele Eestist ja eestlastest väga halb mulje. Tagajärjeks ongi see, et tulevikus ei taha enam välismaallane Eestiga kokku puutuda. Kui Eesti kodanik armastab ja austab oma riiki, siis tuntakse ka mujal maailmas Eestit kui ühte toredat paika. Eesti kodanikuks olemine tähendab mulle oma riigi hoidmist, säilitamist kui ka armastamist.
Sõjavõimude alluvuses moodustati idapataljone. Politseivõimud aga politseipataljone. 1942. aastal värvati Eesti SS-leegionisse vabatahtlikke, kuid Saksa poliitika oli neile vastukarva. Seejärel asendati leegion osaliste sundmobilisatsiooniga. Hiljem sai selle nimeks Eesti SS-diviis, mis allus sakslastele. Kuulutati välja üldmobilisatsioon, sest Punaarmee oli lähenemas Eesti piirile. Teenistusse ei mindud vastumeelt, sest tarvis oli kaitsta Eestit, kui kodumaad. Mobiliseerituid koondati piirikaitserügementidesse. Enamik saksa pool sõdinuid hävis Punaarmeega võitluse. Saksamaa kapituleerudes langesid Eesti sõdurid Punaarmee vangi. Kolmandaks võimaluseks oli meestel võimalus ühineda soomlastega. Nende sooviks oli saavutada Eestis iseseisvus. Mõte koostööst Venemaa või Saksamaaga neile ei meeldinud. Moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses kodumaal Suvesõja ajal. Põgenemine Soome algas 1943.a. Taheti end päästa Saksa vägede eest. 1944.a
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Kodanikuks olemine tähendab omama teatud riigi kodakondsust. Kodanikul peaks olema põhjus tunda uhkust oma riigi üle mille kodanik ta on. Kodanik peaks ka austama oma kodumaad ja ka kaasa rääkima otsuste langetamisel. Kuidas peaks kodanik tundma, et ka tema on oma riigi kodanik? Selleks, et inimene tunneks ennast kodumaal kodanikuna, peab ta tundma ennast esmalt mugavalt- tähendab, tal on vabadus elada. Eesti ühiskonnas on juurdunud mõte, et välismaal on parem elu. Ei vaidle sellele vastu aga Eestil on näiteks sportlaseid kellest uhkust tunda, sest nad on saavutanud tulemusi, mida paljude teiste riikide sportlased ei ole. Eesti üks kuulsamaid sportlasi on arvatavasti suusataja Andrus Veerpalu, kes hiljutise dopinguskandaali tõttu on veelgi avalikkuse tähelepanu all. Dopingu süüdistuse tõttu on tal siiski edukas suusakarjäär olnud kolmel korral saanud olüpiamä...
Hoolimata rahva rahulolematusest Eesti majanduses, on just tema jäänud kindlaks, säilitanud selget meelt ning realistlikku taju, kuna sellist majanudkasvu, mis meil veidi aega tagasi oli, pole enam oodata. Eesti esindamisega saab ta samuti laitmatult hakkama. Ilvese seljas olen tihti näinud mulgi kuube ning just sellised pisiasjad teda meelde tuletavadki. Tema Eesti meel ja rahvustunne on nähtavalt (vähemalt minule) säilinud peale aastaid elamist väljaspool Eestimaad, tema tõelist kodumaad. Toomas Hendrik Ilves on oma lühkese ametiaja jooksul tõestanud ennast kui Eestile väärilist presidendi
- Oh! Ma nägin täna kotkast! - Ah! Et päris tõsi kohe? Ja sipelgas ütleb: Jah, see saapatald ja mina olevat kaugelt sugulased. ja kotkas ütleb: See kisakõri ja mina olevat sugulased. Vist küll, õnneks väga kaugelt. Samuti kirjutab luuletaja oma mälestustest Eesti kohta. Ta näeb oma kodumaad unes: Mälestus Eestist (1969) Ma nägin täna öösel unes üht kaasmaalast. Ta on ammugi juba surnud. Kont oli ta nimi: sest ta oli äärmiselt lahja hobune. 3 Kasutatud kirjandus Kruus, O
Lenini õpetuste kohaselt pidi kommunistlikus riigi olema pidev terror. Sellest terrorist ei jäänud ilma ka Eesti ja teised Balti riigid. 14. juunil 1941 toimus Eestis suurküüditamine mille käigus küüditati kokku 10 000 eestlast. Naised ja lapsed viidi siberisse ja mehed vangilaagritesse, kus enamik hukkusid. Samal ajal toimusid suured küüditamised Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas, Poolas ja Moldovas, suur osa neist inimestest nägid oma kodumaad viimast korda. Nõukogude võimu ajal küüditati Eestist üle 30 000 inimese. Kui teine Maailmasõda oli lõppemas ja Saksama oli purustatud panid punaarmeelased seal toime eriti jõhkraid kuritegusid. Saksamaale ja Austriasse sissemarsil mõrvasid punaarmeelased 56 000 tsiviilisikut, 3 miljonit saksa naist, vanurit ja last deporteeriti Venemaale. Punaarmeelased vägistasid ka kõige tagasihoidlikumal hinnangul üle ühe miljoni saksa naise. Vägivalda saatis ennenägematu julmus. «Tapa
Mu valude isamaa! Ja sinu häda on minu häda, Ja sinu õnn on minu õnn ka, Ja sinu vaesus ja rikkus Ja sinu eluea pikkus On minugi, isamaa. Ta tundis küll valu ja kannatust, kuid siiski armastas ta oma kodumaad ning pani selle järgnevatesse luuleridadesse: Mitte igaühele õnneks ei antud Selgesti näha, Mitte kõigile õnneks ei antud selgesti kuulda, armastada palavalt isamaad, kannatada temaga.
Neid aga hakkas järjest vähenema, sest sakslastes hakati pettuma, seega ei tahetud enam Suure Saksamaa eest võidelda. Selle pärast hakkas ka Saksamaa kasutama osalist sundmobilisatsiooni. Nii saadetigi 1943. aastal kõik aastatel 1919-1925 sündinud mehed leegionisse. Ka Eesti Omavalitsus kuulutas 31. jaanuaril 1944 välja üldmobilisatsiooni, sest Punaarmee lähenes Eesti piirile. Sinna läksid kõik mehed, kes olid sündinud aastatel 1904-1923. Nii tekkisid piirikaitserügemendid, sest kodumaad oli tarvis kaitsta. Isegi Saksamaa puhul oli eestlastel valikuid. Mõned valisid võitlemise Saksamaa poolel, mõned aga olid kokku kutsutud, et võidelda Eesti eest. Nii või teisiti said nad Venemaale kätte maksta ja hoopis isamaa poolt olla. Oma saatuse sepp olla õnnestus aga kõige rohkem neil eestlastel, kes ei valinud ei Punaarmeed ega ka Suurt Saksamaad, vaid hoopis ühinesid soomlastega. Nii moodustati 1941. aastal Erna luuregrupp, kes tegutses mõnda aega koos metsavendadega.
Nii on olnud kõik sajandid. Sõjas oleva inimese saatus ei lõppe tavaliselt hästi. Ka nende valikud on piiratud ning raskendatud. Sõda võib julmalt mõjutada elanike füüsiliselt ja ka vaimselt. Inimesed peavad kaitsma oma isamaad ja selle eest välja astuma. Seetõttu pärast kooli minnakse sõjaväkke, kust saadakse korralik väljaõpe nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Just noormeestele meeldib verine võitlus või autunne olla see, kes kaitseb meie kodumaad. Sõda pole lihtne, seal on kõik elu ja surma nimel. Iraak on tuntud riik sõdade poolest. See on hävitatud sõdimise tõttu ja ka üle poole rahvast on surma saanud või vägivaldselt ära kasutatud. Ka eestlased on käinud Iraagis sõdimas. On ka neid mehi, kes on seal kaotanud oma elu, kuid neid sõjaväelasi mälestatakse ja austatakse kaua. Need mehed on astunud välja kaitseks ja headuse nõudmiseks. Noormehed, kes seovad end sõdimisega, peavad arvestama, et pere loomine on raskendatud
Minu inimesed minu kodumaa inimesed? Ma olen eestlane ja seda üsna suure uhkusega, sest ma armastan oma kodumaad, see on selline armas ja väike maalapike, mis mahub täpselt südamesse. Armastan ka inimesi, kes minu isamaa pinnal elavad, minu inimesi. Kuigi taasiseseisvunud Eesti elanikud erinevad väga meie esivanematest. Nemad laulsid ikka rõõmuga ,,Eestlane olla on uhke ja hää, kui mind eestlaseks loodi". Minu põlvkond võib seda küll laulda, aga ma ei usu, et seda ka südames tundtakse. Eesti inimesed virisevad alalõpmata, vahet pidamata, kogu aeg. Keegi ei jaksa ära kuulata
Soomes ja Edvard Grieg Norras. Nad tundsid enim huvi nii oma rahvamuusika kui ka võõraste rahvaste muusikatraditsioonide vastu. Lisaks on Edvard Grieg kirjutanud suure klaverikontserti “Peer Gynt”. Grieg innustus rahvuslikust muusikast. Sibelius kirjutas sümfoonilisi poeeme (3) (Näiteks “Finlandia”). Romantismi ajastul tõusis tähelepanu keskmesse programmiline muusika ning Sibelius kirjutas programmilist muusikat. 3. Kuidas on nende kodumaad toetanud nende panust riigi kultuuri (nii elu ajal kui praegu)? Eduard Grieg ei olnud väga kuulus kodumaal. Ta andis konsterte mitmetes Euroopa riikides, nagu Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal, aga kodumaal ei peetud teda keskpärasest heliloojast kõrgemaks. Norra võimud ei andnud talle taotletud reisistipendiumi, aga pärast Lisztiga kohtumist, kes oli temast vaimustuses, avanesid Griegi ees seni suletud uksed ja ta sai ka reisistipendiumi, mis võimaldas tal
partisanidega ja rindel. Kui rinde olukord halvenes hakati varbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid vähesed. Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega, kuhu pidid minema 1919-1925. aastal sündinud poisid. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutati välja üldmobilisatsioon. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini, sest nad kartsid Punaarmeed ning kodumaad oli vaja kaitsta. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti leegioni täiendamiseks. Soome läinud eesti noormeestest moodustati 1944. aasta jaanuaris 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja algul Soome läinud noormehed.
sellest mitte mingil võimalusel loobuda. Sõltuda Eesti valitsusest ja elada vabana kuuletumast võõrastele tähendas meile väga palju. Seda kinnitavad ajaloo faktid, eestlaste tugev vastupanu osutamine nii saksa kui ka vene vägedele. Meie riigile ja rahvale oli kallale tungitud, sellega ei saanud leppida. Ehe näide on Vabadussõjast, kui noored koolipoisid olid valmis isamaa eest püssid haarama ja sõtta minema. Hukkumine kodumaad kaitstes olevat ju õilsaim, nagu ütlevad ka kirjaniku August Gailiti sõnad: ,,Õnnelikud on need, kes on surnud isamaa eest.''Kuigi palju mängis sellisel tegutsemisviisil rolli enese kehtestamine, paistis isamaa- armastus nende noorte poiste käitumisest selgelt välja. Peale sõdu ja iseseisvumise väljakuulutamist on Eesti riigi julgeolek taastatud. Vanemad generatsioonid peavad sellest rohkem lugu kui nooremad, kes neid sõjakoledusi ei ole kogenud
elu. Pean silmas seda, et olgugi, et nad käivad tööl või koolis, vaba aja raiskavad nad lihtsalt joomisele. Ja mind võib-olla häiribki see, et nad ei oska oma andekust rakendada. Ma ei saa nüüd väita, et kõik sellised on, mõni on vägagi aktiivne ja kasutab oma annet ja oskusi õigesti. Kui inimesed lahkuvad kodumaalt teatud olukorras, kus neil pääsu pole, siis ei tähenda see seda, et nad ei armasta kodumaad. Kindlasti vanemas eas naasevad nad siia, sest see on koht kus nad sündisid ja kasvasid. Kodumaa on kõigile armas. Ma arvan, et inimesed, kes palju töö pärast reisivad tunnevad kõige rohkem koduigatsust. Kindlasti oleneb see ka inimesest endast ja olukorrast. Ma ei teagi kas see on hea, et ma pole üldse välismaal käinud ja ei ole tundnud seda suurt koduigatsust. Mulle ei meeldi üldiselt kaua üldse kodust ära olla, seega
Isa jätab pojaga hüvasti. Ema ja isa panid paadis 3 kohta kinni, et põgeneda. Emal on süda tuim ja mõistus ei tööta. Lõpuks otsustavad mitte minna, saadavad Ellu teatama, et nad ei tule ja et keegi nende järgi ei ootaks. Isa ja ema jälle jutustavad, isa räägib vanadest aegadest kui paadiga pühapäeviti saarel käisid jne, meenutavad minevikku. Vanakesed ei osanud oodata, et Ell ikkagi tagasi tuli ja ei läinudki Soome. Ell ei suutnud jätta maha oma vanemaid, kodu, kodumaad jne. Tsitaadid: ,,Meie oleme väike rahvas, kes meie käest küsib, kelle poolel sa tahad võidelda." (lk48) ,,Lähevad need, kes kardavad." (lk60) ,,Mis elu see on? Hirm. Paanika. Vaikimine." (lk80) ,,Minu kodu on siin. Igal ajal, iga valitsuse ajal." (lk92) ,,Elu on nii lühike olnud, et pole olnud aega armastusest rääkidagi." (lk93) ,,Kuidas ma jätan kõik selle. Kodumaaga peab koos kannatama." (lk95)
teadmine hoiab ta elus. Kodutunne võib kiirelt kaduda, sekundiga, kuid selle tagasi saamine ei ole kerge. Võime teha nägu nagu oleme uues kohas kergelt enda koha leidnud, aga nagu ka lavastuses välja toodi, ei ole lihtne elu uuelt lehelt alustada, ikka jääb sisse see koduigatsus, aga samas kartus, et kui tagasi pöördud pole sa mitte millegagi hakkama saanud. Ei ole kerge jätta oma kodumaad, kus eluaegsed sõbrad ja pere. Muidugi on see mõnele kergem kui teisele. Nõustun Margus Mikomäe kujundliku pildiga etendusest, mis ka mulle endale pähe kippus: lavastus on seotud ronimisega, mida kõrgemale sa ronid, seda rohkem sa näed, aga seda valusam on alla kukkudes. Läbivat rolli lavastuses mängib Freddie Mercury. Tuntud Queeni laulude järgi seatud tantsuline liikumine ei olnud nauditav: Ben(Kristo Viiding) sai end neil hetkedel küll vabaks lasta ning koos
Sõja loomuvastasus Erich Maria Remarque'i kümme aastat pärast Esimes maailmasõja lõppu välja antud raamat ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab noorte meeste kannatusi sõjatandril. Teoses puudus õigustamine või ühe kindla kangelase esile toomine kõik on võrdsed inimesed. ,,Läänerindel muutuseta" peategelane Paul Bäumer, noor gümnaasiumiõpilane, kes koos sõpradega läks otse koolipingist, sarnaselt Henn Ahasega, kodumaad kaitsma, avastab üsna pea, et rindeelu on hoopis midagi muud, kui see, mida rääkis neile koolis Kanotrek. Õpetaja veenis oma rohelisi õpilasi sõtta astuma. ,,Võimlemistundides pidas Kanotreks meile ülipikki loenguid seni, kuni meie klass tema juhtimisel nagu üks mees piirkonna komandatuuri marssis ja oma nimed vabatahtlikena kirja pani. Praegugi näen ma tead, kuidas ta meile läbi oma prilliklaaside otsa välgutas ja härda häälega küsis: ,,Te ju tulete kaasa, kamraadid
muudesse kohtadesse, kuhu neil varem oli keelatud minna. Gandhit austati sügavalt ja teda hakati pidama mahatmaks, pühaks meheks (mahatma= suur hing). Temast sai hindude vaieldamatu rahvajuht. Oma sihikindla poliitikaga saavutas ta eesmärgi, India sõltumatuse, aastal 1947. Gandhi pärand. Kuigi Gandhi avaldas sallivaid mõtteid teiste religioonide kohta, oli ta teadlik hindu. Gandhi ise on öelnud: "Ma pean oma religiooni tähtsamaks kui oma kodumaad, eelkõige olen ma hindu ja alles seejärel rahvuslane."Mahatma Gandhi oli kindlasti sünkretist, India suurte müstikute, nagu Kabiri järglane. Sellepärast fanaatiline hinduist tema ka tappis. Osalemine poliitikas ja ühiskondlik tegevus oli Gandhi jaoks usu rakendamine praktikas. Ta uuendas hinduismi, nõudes kastisüsteemi kõrvaldamist ja loomaohvrite keelamist. Gandhi uuendamispüüdlused ning vägivalla eitamine hindude
Eelkõige taotletakse sellega tasakaal sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajaline jätkumine praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Jätkusuutlik areng eeldab ka seda, et hoitakse kogu ühiskonna kui ühtse süsteemi terviklikkust ning tekkivaid probleeme ei tohi mitte mingil juhul lahendada teiste valdkondade arvelt või neid kuidagi kahjustades. Kas aga meie armast kodumaad, Eestit, saab jätkusuutlikuks riigiks nimetada või mitte? Sellele vastuse leidmiseks peab arvestama nelja suure ning tähtsa eesmärgiga: heaolu kasvu, ühiskonna sidususe, ökoloogilist tasakaalu ja kultuuri elujõulisusega. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas ning ükskõik milline kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. Tähtsust omab see, et kõigi nelja arengueesmärgi süsteem säilitaks oma terviklikkuse.
Sealt on pärit esimesed kirjanduslikud katsetused. Ta tõlkis ja mugandas saksa keelest jutte isa ajalehe ,,Perno Postimees" tarbeks. 1862. sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami (pärast koolilõpetamist). Tema peamiseks tegevus alaks sai isa ajalehe ,, Eesti Postimees" väljaandmine ja kirjanikutöö. 1873. abiellus Koidula sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kes suunati pärast õpinguid Tartu Ülikoolis tööle Kroonlinna. Koidula jäi kodumaad igatsema see väljendus ta luuletustes. 1886. suri Koidula ja maeti Kroonlinna kalmistule. 1946. toodi luuletaja põrn Eestimaale ning sängitati Tallinna Metsakalmistule. Koidula oli ärksa loomuga: ta tundis huvi ühiskonna- ja kultuuriprobleemide vastu, oli kirjavahetuses J.Hurda, C.R Jakobsoni, Fr.R, Kreutzwaldi, A.Almbergi jt-ga; osales laulupeo ettevalmistamises, ,,Vanemuise" seltsis näitemängude lavastamises. 1866. ilmus tema esimene
Jätkusuutlike toodete arendamine ja turundus ning selle läbi tarbijate keskkonnateadlikkuse tõstmine. MAKROMAJANDUSLIKUD TRENDID Sisemajanduse kogutoodangu kasv inimese kohta enam kui 2% aastas. Regioonide arengu tulemusena kasvab regioonidevaheline suhtlemine. Turismi jaoks tähendab see globaalset konkurentsi, uusi turismipiirkondi, vajalik sihtkoha turundus, nooremate väärtushinnangud ja ootused on mõjutatud globaliseerumisest, väljaspool kodumaad õppivad ja töötavad inimesed, turismi tööjõu turg globaliseerub. POLIITILISED FAKTORID Maksukoormuse kasv. Turvalisuse, tervise ja immigratsiooni nõuete tõus. Piiriülene müük ja vastuseis sellele. Riigipiiride kadumine. Turismi jaoks tähendab see: rohkem tähelepanu turvalisusele ja tervisele ning turismipiirkonna mainele; brändi väljatöötamine ja hoidmine; internetipakkumiste ühendamine; pensioniea pikenemine.
„Ettevõtja edu võti – tegevus välisturgudel?“ Sageli otsivad inimesed, seal hulgas ka ettevõtjad, kiireid lahendusi. Kui lapsed õpivad vanematelt, siis ettevõtjad nii mõneski mõttes võtavad eeskujuks riigi. Riik seab käsud ja keelud, suunab ja abistab. Ettevõtjad järgivad neid nagu lapsed vanemaid. Riik on sageli arutlenud teemadel, kus otsitakse Eestile oma Nokiat. Samas ei anta endale aru, et teinekord kulub suurteks tegudeks ka aega. On ju ka eelmainitud telekommunikatsiooniga tegeleva ettevõtte juured ulatunud mitme põlvkonna taha. Muutused ei sünni üleöö. Tuleb õppida ja kasvada ja kogemusi koguda, alles siis saab öelda, et oleme valmis! Mis on pealkirjas tõstatatu teemas valesti? Tegelikult leian neid vigu lausa kaks. Üks neist oleks see imepärane „edu võti“. Pole olemas ainulaadset ja lihtsat lahendust ehk võtit. Edu on mitme sisendi koostoimimise tulemus. Kindlasti üheks komponendiks on tänapäeva Eestis ettevõtjana läbilöömise...
mõista. Minnakse varakult tööle või saadakse lapsevanemateks, jättes kool pooleli ning minu arust on see mõnes mõttes elu ära rikkumine. Haridus on minu elus üks tähtsamaid asju. Kunagi ei olda rahul sellega, mis on. Väga palju halba räägitakse riigist, kust elatakse. Näiteks just Eestist. Hädaldatakse selle üle, et siin on liiga külm ning et inimesed on kadedad ja ahned. Aga mina just väärtustangi oma kodumaad. Ma olen rahul, et siin Eestis pole suuri looduskatastroofe, puuduvad maavärinad, orkaanid, tsunamid, laviinid, vulkaanipursked, tornaadod ja sõjad. Väärtustan eestlasi, kes võitlesid meie riigi vabaks. Ma imetlen nende jõudu, väärtushinnanguid ning tegutsemist. Ma väärtustan inimestes väga ka iseloomuomadusi. Samas pean lugu ka oma iseloomust ning enda tahtmistest ja soovidest. Raha võib kaduda, suhted puruneda ja kooli
Eelkõige taotletakse sellega tasakaal sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajaline jätkumine praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Jätkusuutlik areng eeldab ka seda, et hoitakse kogu ühiskonna kui ühtse süsteemi terviklikkust ning tekkivaid probleeme ei tohi mitte mingil juhul lahendada teiste valdkondade arvelt või neid kuidagi kahjustades. Kas aga meie armast kodumaad, Eestit, saab jätkusuutlikuks riigiks nimetada või mitte? Sellele vastuse leidmiseks peab arvestama nelja suure ning tähtsa eesmärgiga: heaolu kasvu, ühiskonna sidususe, ökoloogilist tasakaalu ja kultuuri elujõulisusega. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas ning ükskõik milline kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. Tähtsust omab see, et kõigi nelja arengueesmärgi süsteem säilitaks oma terviklikkuse.
Kõige sagedamini on selleks riigiks naaberriik. Alati ei saa pagulased jääda sellesse riiki, mis on pakkunud neile esimest kaitset. Sellisel juhul tuleb neile leida uus kodumaa. Pagulaste vastuvõtmine ja rahvusvaheline kaitse tugineb pagulaste juriidilist staatust puudutavale ÜRO lepingule, mis sõlmiti 1951.aastal. Lepingule on alla kirjutanud 139 riiki. Eesti kirjutas sellele lepingule alla 1997. a. Lepinguga määratakse, et pagulane on väljaspool oma kodumaad viibiv isik, kellel on põhjendatud hirm sattuda tagakiusamise ohvriks oma rassi, usutunnistuse, rahvuse, teatud ühiskondlikku gruppi kuulumise või oma poliitiliste seisukohtade tõttu. Näiteks sõda, näljahäda, vaesus või loodusõnnetused üksinda ei ole ilma isikliku tagakiusamise hirmuta piisavaks põhjuseks, mille alusel võidaks anda inimesele pagulase staatuse. Kodusõja poolt tekitatud kriisiolukorda on siiski mitmetel juhtudel aktsepteeritud humaanse
seega peaks Eesti riik võtma Euro kasutusele 2011. aastal. Eesti kroonid on eestlastele väga olulised ning paljude jaoks on oma raha vabaduse sümboliks. Arvatakse, et peaksime kinni hoidma sellest, mis meid sümboliseerib ning Eesti kroonidega austama isikuid, kes on sinna peale valitud. Kõik on õige, kuid sellegipoolest pooldan Eurosid. Maailm areneb ja muutub ning esile kerkivad otsused, mis mõjutavad meid kõiki. Ükski inimene ei tohiks unustada, kes ta on ning peaks austama oma kodumaad. Loobumist Eesti kroonidest ei tohiks võtta kui loobumist eestlaseks olemisest. Eurode käibelevõtt on küll raske ning mõjutab eelkõige lihttöölisi, sest ajalugu on näidanud, et rahareform tavalist inimest rikkamaks ei tee. Kuid Euro kui maailmavaluuta kasutuselevõtmine, annab Eesti majandusele ja Eesti inimestele kindlust, vähendab riski, et meie raha väärtus väheneb ning säästud kahanevad. Ühine raha on Eestile kasulik. Kuna meil on teiste liikmesriikidega tihedad
pettunud sakslastes. Sellepärast algas sundvärbamine ja mõni aeg hiljem sundmobilisatsioon. Paljud eestlased suundusid nüüd Soome, minnes appi soomlastele, kuna nad ei tahtnud võidelda Saksa sõjaväes vaid koos soomlastega Punaarmee vastu. Neid hakati nimetama soomepoisteks. Neist oli palju abi hiljem Tartu kaitsmisel Üldmobilisatsioon kuulutati välja 10. jaanuaril. Sellega kutsuti rahvast kommunistide ja kommunismi vastu võitlema. Eestlased tahtsid väga oma kodumaad kaitsta ja neid kogunes kokku pea 40 000 ja kõik olid valmis Eesti eest võitlema. Venemaa alustas küll terrorirünnakuid Eesti linnadele, aga see tegi eestlasi veel vihasemaks ja eestlased hakkasid veel raevukavalt võitlema venelaste vastu. Nooremad eestlased hakkasid ka vastu, luues illegaalseid gruppe, mis asutsid Saksa võimudele vastu. Neist kasvas välja lõpuks Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Omariikluse taastamiseks toetuti 1937
Valitsusel polnud vajalikku varustust ega laskemoona, samuti puudus ka sõjavägi. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse, meeleolu mõjutas ka üldine sõjatüdimus. Kõige selle tõttu ähvardas Rahvavägi (EV sõjaväe ametlik nimetus tollal) läbi kukkuda. Eesti Rahvaväe sõdurid Vabadussõjas Murrang Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi püsima Eesti riiklus, rahvuslastele sai selgeks, et keegi teine nende kodumaad päästma ei tule ja selle tõttu algas vabatahtlike üksuste loomine. Eriti suur roll oli üliõpilastel, kes vaatamata noorusele isamaa eest välja astusid. Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Mälestusmärk Vabadussõjas langenud üliõpilaste auks Toimus Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine, ülemjuhatajaks nimetati Johan Laidoner. 1919.a esimese nädala lahingutes anti enamlastele tugev vastulöök, 7
Akvarellistide Ühingu auliige ja 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga oli Peterburis Köler tunnustatud portreemaalija. Kunstnik oli keskne tegelane ka nn Peterburi patriootide ringis, tema korter oli kogunemiskohaks Peterburis viibivatele eestlastele. Köler oli seotud peaaegu kõigi 19. sajandi teise poole olulisemate rahvusliku liikumise ettevõtmistega. Külastades aastail 1863-1864 kodumaad sõlmis kunstnik suhted ärksamate kaasmaalaste Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Jakob Hurda ja Jaan Adamsoniga, tutvus nii palvekirjade aktsiooni kui Eesti Aleksandrikooli asutamise ideega. Ta osales veel mitmetes rahvusliku liikumise üritustes: oli üks 1864. aastal alanud Viljandimaa talurahva palvekirjaliikumise algatajaid ja toetajaid; aitas hankida "Sakala" jt ajalehtede ilmumisluba; kavandas agraarreforme, arutles aadlivõimu ja Balti erikorra üle.
tabas poeeti kõhtu. Mehiselt kannatas ta välja piinava operatsiooni, surus alla oiged, et mitte naist ehmatada, ja ütles, et valu ei tohi tahet lämmatada. 10. veebruaril Puskin suri. Sõnum tema surmast levis kulutulena üle Neevalinna ning peagi kogunes poeedi maja väravasse tuhandeid inimesi. Luule Puskini säilinud luuletustest varaseim pärineb 1813. aastast. Juba varakult kujunes Puskini ideaaliks elujaatav, vaba ja oma kodumaad armastav inimene. Vabadussaade kõlab eriti mõjukalt luuletustes "Tsaadajavile" (1818)ja "Küla" (1819).Romantismiperiood algas temal 1820. aastaga,"Ruslan ja Ludmilla", "Ju päeva viimne valgus suri", "Deemon" (1823), "Merele" (1824). Puskini armastusluule pärliks on "A. P. Kernile". Eriti tundeerksalt väljendab poeet oma suhtumist lemmikaastaaega luuletuses "Sügis" (1833). Loodusluulest veel "Talvine tee" (1826) ja "Talveõhtu" (1825).
Ta pidi ka palju kannatama oma elus. Astrid peale oma lähedaste inimeste kaotusi (abikaasa suri 1952, ema 1961, isa 1969, armastatud vend Gunnar 1974) hakkas ta ka ise kirjutama rohkem surmast. - Ilon Wikland Ilon Wikland sündis Tartus viiendal detsembril 1930 ja Haapsalus ja Narva- jõesuus kasvanud Wikland on aastakümneid elanud Rootsis Stockholmi lähistel. Ta lahkus Eestist 14-aastasena ning arvas, et ei näe kodumaad enam kunagi. Läks aga teisiti ja viimasel ajal on tema kontaktid Eestiga aina tihenenud. Eestis sündinud Ilon Wiklandi tuntakse eelkõige Astrid Lindgreni raamatute illustreerijana, ent juba 1995. aastast on ta ka raamatuid kirjutanud, mõistagi neid ise illustreerides. Winklandi karjäär algas juhuslikult. Ta läks kirjastusse tööd küsima aastal (1954) ja Astridil oli saanud valmis just oma raamat ,,Mio, mu Mio" ja tal lasti teha sellele proovi töö
1862.a pöördus Köler tagasi Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Peterburis töötas Köler end kadestamisväärse positsioonini: ta on portreteerinud tsaar Aleksander II, olnud tsaari tütre joonistusõpetaja, õukonnanõunik, III järgu Anna ordeni kavaler, 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel. Seda meistriteose "Riigikansler vürst Gortsakovi portree" eest. Venemaal elades külastas ta tihti kodumaad ja kodukohta. Kodumaistel teemadel on tehtud "Kunstniku sünnipaik", eesti neiu kujutis "Ketraja". Ühiskondlikult tähtsad olid 1864.a. maalitud F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismivastane allegooriline kompositsioon ,,Ärkamine nõidusunest". Pilt sümboliseeris eestlaste ja lätlaste rahvuslikku ärkamist (praegustel andmetel kadunud, on säilinud vaid eskiis ).Vaeses peres kasvanuna tundis Köler meie rahva majanduslikke ja ühiskondlikke kannatusi põhjalikult
paberitel oleme meie, eestlased. Samuti on lisatud rahatähtedele üksikuid detaile , mis on kõik võetud meie oma kodumaalt ja on meile omased, nagu näiteks suitsupääsuke veel näeme Tartu Ülikooli peahoonet, talumaja, pankrannikut, iidset tamme need on asjad, mis sümboliseerivad Eestit, meie juuri, pürgimusi ja saavutusi, nendel paberitel on Eestimaa. Meie oma raha on osa meie kultuurist ja esindab meie kodumaad. Kui Eesti kroon on Eesti raha siis euro võib olla meie tee suurde Euroopasse ning Eurole üleminek võib olla meile ka hea. Ühine raha on Eestile kasulik, sest meil on teiste liikmesriikidega tihedad majandussuhted. Kaob ka valuutarisk, et välisriikidesse raha eurodeks vahetades kaotad väikese osa oma rahast, kuna erinevates rahavahetuskohtades on rahakurss erinev. Ühisraha lihtsustab ka kaubavahetust liikmesriikide vahel. Eesti ettevõtetel
Achilleus kuulus kangelane, kes oli haavumatu. Ainuke haavatav koht oli kand. Admetos kuningas, Herakles vasbastas tema naise Alkestise allilmast. Agememnon kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära. Agenor Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis. Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herakles allilmast päästis. Alkiinos faiaakide kuningas, kes võõrustas Odysseust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
