Enn Kippel ,,Meelis" Selle teose tegevus toimub Eestis, Rootsis, Lätis ja Venemaal 13.sajandil ristisõdade ajal. Teose peategelane on Meelis. Meelis on julge, tark, sihikindel ja oma kodumaad armastav Eesti poiss, kelle seiklused lõppesid suures lahingus kaitsedes Tarbatu linnust. Juba väiksena kiideti Meelise tarkust ja usinust. Ristisõdijad viisid Meelise kloostrisse, et talle ristiusku õpetada. Ühel päeval kui oli võimalus põgenes Meelis koos teiste poistega. Ta põgenes saarlaste laevale. Mereõnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Kui mereröövlid läksid Rootsi röövima, siis põgenes...
Aet Uibo 011MT Juhendaja : Ülle Toots. Keskonnasõbralik majutusteenindus on majutusasutus. millel on oma kindel märk. See on keskonnasõbralikkuse märk. Eestis on olemas palju selliseid asutusi. Neid asutusi tunnustatakse nn. ,, Rohelise võtmega ,, . Need asutused tavaliselt propageerivad keskonnasõbralikku tegevust ning säästvat majandust. Minu arvates võiks olla Eestis veel rohkem selliseid asutusi, mida rohkem selliseid asutusi on, seda rohkem hoiame me keskkonda ning saastame seda vähem. Üldiselt minu arust on looduses olevad majutusasutused, näiteks mõni campingu laadne asutus on palju parem variant, kui mõni kallis ja luksuslik hotell. Sest enne kõike on see kusagil looduses, mida ümbritseb kõik ilus, mida üldse siin Eestimaal näha saab ja mida näha on. Teenindus seal kusagi...
Kui abitu inimkeha põhja vajus ja enam pinnale ei ilmunud, siis oli ta süüst puhas, kui aga vee peale püsima jäi, siis oli süüdi ning põletati tuleriidal. Prantsuse revolutsiooni ajal aga hukati ühe aasta jooksul tuhandeid inimesi ja suurem jagu neist olid süütud. Selleks, et kellegi pea maha raiutaks, piisas ainult ühe suvalise inimese süüdistusest, et tegeled millegi seadusevastasega ja reedad kodumaad . Kuid kas tänapäevalgi on rohkem inimlikkust ja halastust? Kas saabki olla varasemast enam inimlikke omadusi, kui meid ümbritseb nii palju varjatud julmust ja negatiivset eeskuju? Enamikes tänapäeva kodudes on endale leidnud koha televiisor, kust tulevad filmid maffiast ja mafioosodest, kelle eluülesanne seisnebki teineteise mahanottimises. Paljud multifilmidki, nagu laste lemmikud "Mootorratturhiired Marsilt", "Ämblikmees" ja muud...
temasse armuvad, neid Nipernaadi pärast ei taha, talle lihtsalt meeldib, et kõik teda tahavad, oma valedega muudab ta end nii suurepäraseks ja oskab inimesi ära rääkida. Põhiline tegevustik toimub metsades ja taludes, kus Nipernaadi vahel peatub. III AEG, RUUM, MILJÖÖ Tegevus toimub 1900.a alguses, Eestis. IV TEGELASKOND Igas novellis on peategelaseks Toomas Nipernaadi. Ta oli kirjanik, kes igal suvel rändas mööda kodumaad , otsides inspirtasiooni. Igakord ta tutvustas ennast erinevalt ning rääkisid igasuguseid lugusid, mida kõik uskusid, eriti naised, kes temasse armusid. Parvepoiss: Loki- Silver Kudisiimu tütar. Vaesest perest, parvepoisid nende peret ei külasta, sest Silver ei luba tütrel nendega suhelda ning Loki kuulab isa sõna. Loki on hea südamega ning tunneb muret, kui näeb üksikut meest parvega sõitmas. Loki tahtis Nipernaadiga hiljem kaasa minna,...
Gauguin purjetas Lõuna-Ameerika suunas, jõudes Martinque'i saarele, kus veetis mõned päevad. Lühikest aega töötas ka Panama kanali ehitusel ning siis maabus Vaikses ookeanis asuvasse Prantsuse Polüneesia saarele, Tahitile. Siin jätkas ta oma maalimist. Aastal 1893 otsustas ta oma originaalseid taieseid esitleda Pariisis erinäitusel. See oli üks väheseid kordi, kus ta kodumaad külastas. Tema näitus oli väga edukas. Aastal 1897 otsustas ta siirduda lähedalasuvatesse Markiisaartele (Prantsuse Polüneesia). 1903. aastal mõisteti talle 3 kuud vanglakaristust ja 500 franki trahvi tahiitilaste "ässitamise" eest kohaliku kuberneri vastu. Karistust ta aga kanda ei saanud, kuna suri kolm päeva peale selle määramist. Ta oli muserdatud priiskavast elulaadist ja alkoholist. Paul Gauguin on maetud Hiva Oa kalmistule (Prantsuse Polüneesia)....
klass Kihelkonna 2011 Sisukord lk Sisukord..............................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................3 1. Erki Noole elust..............................................................................4 1.1 Lapsepõlv..............................................................................4 1.2 1990. ja 1991. aasta..............................................................4 1.3 Aastad 1992, 1993.................................................................4-5 1.4 1994. aasta hooaeg...
Üldiselt olen oma kodumaa üle õnnelik ja naudi siin elamist. Kuigi on Eesti riik, kus saab vabalt elada, pole ka see minu unistuste elukoht. Kujutades ette ideaalset ühiskonda pole Eesti kaugeltki mitte ideaalne. Üks põhiline probleem millega me kõik eestlased kokku puutume on see, et Eestis elavad venelased ei teadvusta endale, et meie riigikeel on eesti keel. On ka võõramaalasi, kes õpivad keele selgeks. Kuulates välismaalast, kes räägib eesti keelt on rõõmustav, aga venelast kes suhtleb sinuga vene keeles tekitab nii minu kui ka paljude teiste eestlaste seas viha. Kõik inimesed Eestis võiksid rääkida puhtalt eesti keelt. On ka teisi probleeme näiteks inimesed, kes meie riigipalka saavad on eba kompetentsed. Kuulen tihti vanemaid inimesi arutamas selle üle, et mida mõned kõrgepalgalised riigi töötajad on korda saatnud. Räägitakse, et ri...
Ühel õhtul kutsus Daidalos Talose jalutama ja lükkas poisi kaljult alla. Athena. Seda juhtumit nägi aga juhuslik möödakäija ja Daidalos mõistis, et peab põgenema. Ta võttis kaasa enda poja Ikarose ja läksid ühele kaugele saarele. Seal võttis neid vastu Minos, kes palus neil ehitada suure labürindi. Pärast ehituse lõppu hakkas Daidalos igatsema kodumaad ning ta ehitas endale ja Ikarosele sulgedest ja vahast tiivad. Laevaga minek oleks olnud võimatu, sest Minos ei lubanud neid ära. Ühel varahommikul nad hakkasidki lendama ning Daidalos õpetas pojale, et ta liiga kõrgele ei lendaks, sest päike sulatab vaha ja et liiga madalale, sest vesi teeb tiivad märjaks ja raskeks. Pärast mõningast lendamist Daidalos ei pööranud enam suurt tähelepanu pojale ja poeg kasutas ära võimalust veidi kõrgemal lennata...
Lisaks tuleks vaadelda millest tuleneb küpse ja ebaküpse õpilase erinevus. Eesti haridussüsteem on iseenesest üsna laialdane. Kohustuslikeks õppeaineteks on nii kunst, mis peaks arendama me loomingut kui ka matemaatika,mis peaks arendama meie reaalsustaju ja loogikat. Me oleme kohustatud teadma enda kodumaad , teadma Maailma erinevaid osasid ja süsteeme. Siin kohal võiks välja tuua paljusid aspekte, mida üritatakse inimestesse läbi selle süsteemi sisendada, kuid leian et siin tekib kerge vastuolu. Nimelt, meil on antud standardid, kuid me kõik ei ole võimelised informatsiooni ohjata, omandada. Kuna materjali,mida on vaja läbitöödelda on palju, siis valikuliselt hakatakse spikerdama. Igapäevane on koolis spikerdamine ja hinded on sel juhul mitmelmääral ebaobjektiivsed. Teinegi vastuolu...
Kokkuvõte: Teose peategelane üritab tekkitada kõigis armastust ning äratada neid nende unest. Ainukene viga on see, et poiss ise ei saa aru: tüdrukute juurest salapäraselt lahkudes teeb ta neile haiget. Sõnumiks on see, et elus tuleb armastada kõike, ning seda ei tohi maha magada. Tegelased: Toomas Nipernaadi Lihtne kirjanik, kes suviti rändas mööda kodumaad otsides inspiratsiooni.Igas kohas tutvustas ta ennast erinevalt: kord oli ta pärlipüüdja, teine kord maamõõtja, sulane või hoopis sookuivendaja. Tema lemmik tegevuseks oli luiskamine. Läbi selle Üritas Nipernaadi ka tüdrukutele kärbseid pähe ajada. Tegelikult oli ta üks suur naistemees. Maret Vaesekaluri tütar, kellele meeldis olla looduse keskel ning vaba...
mail . Tänapäeval on jüripäev koristuspäev , skautide ja gaidide suurlaagri päev (püha Jüri, õilis rüütel , on skautluse kaitsepühak , skaudid aga - tänapäeva rüütlid . Iga kord toimub nende jüripäevaüritus erinevas Eestimaa paigas , et õppida tundma oma kodumaad ). Paljudes kohtades on see jüripäevajooksu aeg , mida algatavad koolid ja seltsid , Tartus aga näiteks Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts . Jüripäev kuulub tänini koolis tähistatavate kalendripühade hulka . Töökeelud Keelatud oli külaskäimine . Et oli tegemist kriitilise ajaga karja , põllu ja inimeste edasise käekäigu suhtes , siis - nagu sellistel päevadel ikka - olid külaskäigud välistatud ja neist...
Varsti avanes Magnusel võimalus Kaid näha, ta oli ühe kontserdi raames kooriga Viini tulemas. Ta organiseeris ennast kiiresti komandeeringule Viini, kus ta Kaid ka kohtas. Ta sai neiu eemale ta grupist oma hotelliruumi, kus ta teda endaga Inglismaale kutsus. Kui väga Kai Magnuse juurde minna tahtis, ei suutnud ta siiski oma kodumaad , Eestit, hüljata. Magnus püüdis teda küll ümber veenda, kuid mõistis siiski, miks Kai tulla ei saanud, see sama tunne valdas tihti ka teda ennast, ta oli oma kodumaast juba aastaid puudust tundnud. Kai lahkumine oli talle ta elu teiseks suurimaks hoobiks. Kord oli ta järjekordsel komandeeringul , seekord Madridis , kui ta kohtas uut naist nimega Cara, ta oli väga veetlev ja imponeeris Magnusele ka iseloomu kui mõistusega. Cara oli...
Koduõpetajanna Suve lõpul pöördus Maria Varssavisse tagasi. Isa oli loobunud oma internaatkoolist ja kolinud väiksemasse korteris. Tal oli küll natuke tööd õpetajana, kuid sellest piisas ainult arstiks õppiva poja Jozefi aitamiseks. Aga ka Bronia ja Maria unistasid edasiõppimisest. Bronia ja Maria said väga lähedasteks ning rääkisid sageli tulevikust. Nad tahtsid kellekski saada ja aidata ka kodumaad Poolat. Mõlemad toetasid positiviste- mõtlejaid, kes kutsusid üles arengut edendama hariduse ja teaduse toel. Bronia ja Maria tahtsid, et haridust saaksid ka maatöölised ja talupojad, mitte ainult kesk- ja kõrgklass. Positivistis tahtsid naistele elus samasuguseid võimalusi, nagu oli meestel, nii hariduses, kui ka töökohal. Nad tahtsid ka katoliku kiriku jõu nõrgenemist. Mõlemad neiud olid nagu nende isagi rohkem huvitatud teadusuuringutest kui usust....
AnnaAbi.com [Mi.S] 7 Marie Underi loomingu analüüs Lõppsõna: Marie Under on üks geniaalsemaid luuletajaid Eesti ajaloos. Tema looming varieerus imeilusa kevade kujutamisest surma ja selle taha jääva kujutamiseni. Peaaegu iga luulekogu oli omamoodi. Tema loomingut mõjutasid tugevalt elus kogetud asjad. Ta armastas oma kodumaad väga sügavalt, teotades ja arendades sealset kultuuri ka peale sealt lahkumist. Ta oli inimene, kes pidi nägema ja üle elama kaks maailmasõda. Lahkumine armastatud kodumaalt mõjus kõige rängemalt tema loometööle. AnnaAbi.com [Mi.S] 8 Marie Underi loomingu analüüs Kasutatud kirjandus: - Marie Underi luulekogu ,,Lauluga ristitud" (Karl Muru ja Tänapäev, 2006) - M...
Teine oli kuninganna-ema vennatütar, hispaania infanta Marie Therese(hispaaniapäraselt Maria Teresa). Pärast suurt sagimist jõuti kokkuleppele, et Louis XIV abiellub Marie Theresega. 7. juunil 1660 lahkus Marie Therese oma kodumaalt Hispaaniast Prantsusmaale. Hüvastijätt omastega oli raske, just seetõttu, et enam ei nähta üksteist. Kui just ei juhtu erakordset sündmust, polnud tavaks võõra maa kuningannal külastada oma kodumaad . 2 päeva hiljem peeti juba pulmad. Marie Therese oli Prantsusmaa uus kuninganna. Hiljem kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi, mõjukaimaks kujunes madame de Montespan. Kuninganna leppis olukorraga. Marie Therese Absolutism Louis XIV ajal Louis XIV ajal valitses Prantsusmaal täielik absolutism. Kuningas suutis oma...
Õigused · Lastele ei tohi peale suruda reklaami ega usku. · Lastel on õigus mitte vastata võõraste inimeste küsimustele ja pakkumistele. · Lapsel on õigus eakohasele teabele, mis puudutab last isiklikult või lapsi üdiselt. · Igal lapsel on õigus puhkusele ja jõudeajale, mida ta kasutab eakohaseks, meelepäraseks tegevuseks olenevalt tervisest, soovidest ja võimalustest. · Kõik lapsed kogu maailmas on üheväärsed. · Täiskasvanud, kes otsustavad lapsi puudutavate asjade üle, peavad oma tegevuses lähtuma laste huvidest. · Igal lapsel on õigus oma arvamusele ja õigus seda vabalt väljendada. · Lapsel on õigus ära kuulamisele teda puudutavates asjades kodus, koolis ning ametiasutustes. · Igal lapsel on õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalise...
Soome sõjaväes :Jalaväerügement 200 loodi ~2000 eesti põgenikust, võitles NL vastu kaitselahingutes Karjalas 1944. 1944 aasta. Eesti vallutati Punaarmee poolt. Võitlus Narva eest kestis ligi 7 kuud. Kui punaarmee hinge tõmbas siis tõid Saksa väed abi Narva alla. Kodumaale toodi ka Eesti väeosad: 20 Eesti SS diviis ning Ida ja politseipataljonid. 30.01 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Jüri Uluots kutsus rahvast ülesse kodumaad kaitsma. Pärast seda tuli kokku ligi 40 000 meest. Osa saadeti kohe rindele, enamik koondati formeeritavasse piirikaitserügementidesse. Punaarmee ületas kinnikülmunud Lämmijärve. Siiski suudeti pealetungid tagasi hoida ning võim läks Saksa väejuhatusele. Märtsi lõpuks õnnestus vastane linnast põhja pool jõe taha tõrjuda. Heitlused Narva all jätkusid aprilli lõpuni, ent kumbki ei saavutanud edu. Seejärel oli vaikus kolmeks kuuks. Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude...
See aga peaks meid panema austama ning uskuma kaasmaalastesse ja hoidma ülal ühtekuuluvus tunnet. On hea tunne minna poodi, kui Sind teretatakse või jäädakse natukeseks juttu rääkima. Seda peaksime me säilitama, et mitte kaugeneda üksteisest. Ka praegu võid sa naeratada oma sõbrale või õpetajale, et anda teada, et teda märgatakse. Oli aegu, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp. Meie lipp sümboliseerib meie kodumaad . Sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, must kodumaa mullapind ja kuub, mis Eesti rinda vanast juba varjanud ning valge meie püüd õnne ja valguse poole. Seda õnne oleme me kogenud juba 93 aastat ja loodetavasti veel sama palju ja rohkemgi veel. Et mitte lasta sellel õnnel raisku minna, peaksime me seda targasti kasutama. Ei tohi võtta vastu otsuseid ja teha tegusid, mis võivad meie kõigi elu muuta või lausa riigile ohtlikuks saada...
Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur...
" KOLMAS TANTS: ( Saksa okupatsioon u. 1941-1944) · "Tohutu rehepeksumasin on käima pandud, seda ei suuda keegi peatada, ja temast tuleb välja ainult sasi." · Maa ja vilja probleem. · Küla oli töömeestest tühjaks jäänud, tööd kuhjusid üksteise otsa ning vallamajast anti aina uusi ja uusi normikõrgendusi. · Jaanus ,,Ta soovib kõigest hingest head Eestile, mis on sama õnnetu ja väheste lootustega nagu ta ise. Ta armastab kodumaad nagu kiviaja inimene oma koobast. Kodumaa on tema jaoks lähedane, kallis inimne, kelle rõõmudele ja õnnetustele ta kaasa elab." · Arutleti selle üle, kas minna metsa, Soome või Saksa sõjaväkke. Oli saabunud vere ja vale aeg. Kõikjal luuras oht. · ,,Veel on kodune õhtu, nad pole veel sõjavankri külge seotud nagu laadale viidavad mullikad. Aga see hetk läheneb, rabelgu ja sebigu nad lõa otsas nii palju kui jaksavad,...