Minu roheline kodukoht Maidla Maidlat saab nimetada roheliseks, kuna kui külla sisse sõita on kohe teelt paista suuri põlde, lähedusse jäävaid metsi, loomi ning tunda õhku, mis ei ole saastunud. Kui suvel sõita Savala poolt Maidlasse on näha paljusid inimesi, kes hoolitsevad põldude eest, võtavad kartuleid, sõidavad jalgratastega ja rulluisutavad-sellepärast Maidlas ei olegi palju heitgaase. Rohelust on näha väga palju-mets, põllud, kraavid, kus on näha rohelisi taimi, jõgi, mis on puhas, hoolitsetud aiad, majad, puud, põõsad, mis on talveks puhtaks tehtud. Rohelust asub igal pool, kuhu minna-kool, lasteaed, spordihoone, spordihooneplats, kus on sügisel ja kevadel näha paljusid õpilasi kehalise kasvatuse tundides jpm. Vähe on näha prügi kusagil maas, ainult bussijaam, mis on täis soditud, aga milliseid bussijaamu tänapäeval ei sodita? Rohelust Maidlas on näha küllaga, sest küla ümbritseb loomade kodu-mets ...
Demokraatia plussid ja miinused Elades riigis, kus valitsemisvormiks on demokraatia, on hea võrrelda enda kodumaad ajaloost ja tänapäevast pärit nii demokraatlike kui ka näiteks diktaatorlike olukordadega. Mõeldes sellele, kas Eesti Vabariigis võiks valitseda rahva võim või ainuvõim, siis peaks olema vastus üsnagi selge? Abraham Lincoln on õelnud: "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Hääle-, sõna- ja mõttevabadus on suureks eeliseks sellele, kui laseksime endale ajupesu teha ja peaksime kuulama ning järgima üht ja ainust diktaatorit
Inimesed langetasid otsused, kelle poolele appi minna ja keda toetada. Arvan, et eestlastel ei olnud erilist võimalust valikuid teha, sest kommunistide võimu all olles sunniti neid Punaarmeega ühinema ning Saksa võimu all saksa vägedega ühinema. Eesti oli veel liialt väike ja nõrk riik, et luua oma tugev sõjaväe armee, et vaenlaste üle võitu saada ning iseseisvust säilitada. Kokkuvõtteks eelnevale toon välja erinevad valikud kaitsmaks oma kodumaad: 1)Metsavendlus. Kui algas sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus koondusid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalkadesse. See oli loomulik vastureaktsioon bolsevike terrorile. Erinevatele andmetele tuginedes võis neid olla kokku 12000. Just kaitsetahe kui selline olidki Saksa ja N.Liidu armeele pinnuks, sellepärast nad ei tahtnudki ,et ,,liiga palju eestlasi" hakkaks ühes väeosa moodustama
Mis on kodumaa-armastus? Mis on kodumaa-armastus? Seda on raske mõõta ja kes määrab selle, kui palju sa oma kodumaad armastad. Armastus kodumaa vastu on igaühel erinev. Kõik armastavad oma kodumaad erinevalt ja keegi ei tea, kui palju. Mina armastan oma kodumaad. Käisin suvel Saksamaal ning alguses esimesed nädalad ei tundnud ma koduigatsust, aga kui oli kuu juba möödas tahtsin Eestisse tagasi tulla, et näha kas midagi on muutunud. Tahtsin sõpru ja tuttavaid näha ning teada saada, millega nad tegelevad ja kas neist keegi on muutunud. Sama oli ka siis, kui ma eelmine aasta olin nädal aega Taanis,tuli jälle koduigatsus peale. Soovisin vanemaid näha ning saada teada, mis kodumaal toimunud on. Ma arvan, et just võõrsil kogesin, kui
Minu suvi Suvi on üks ilusamaid aastaaegu, kus puhata ja avastada ennast ning oma kodumaad. Minul, kui Eesti Vabariigi õpilasel oli sellel aastal juba ühedeistkümnes ideaalne võimalus seda teha, tänu suvevaheajale. Nii nagu kõikidel eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal kasutasin oma suve maksimaalselt uuteks avastusteks. Oma suve alustasin üsna kiirelt ja nukra-tooniliselt, jättes hüvasti oma kihlatu vanaisaga, kes suri 3.juunil. Sellise kurva sündmuse taustal oli tunne, et sellest suvest ei ole oodata midagi head,
Minu suvi Suvi on üks ilusamaid aastaaegu, kus puhata ja avastada ennast ning oma kodumaad. Minul, kui Eesti Vabariigi õpilasel oli sellel aastal juba ühedeistkümnes ideaalne võimalus seda teha, tänu suvevaheajale. Nii nagu kõikidel eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal kasutasin oma suve maksimaalselt uuteks avastusteks. Oma suve alustasin üsna kiirelt ja nukra-tooniliselt, jättes hüvasti oma kihlatu vanaisaga, kes suri 3.juunil. Sellise kurva sündmuse taustal oli tunne, et sellest suvest ei ole oodata midagi head,
,,Jõudu tööle!,, on üks viisidest, kuidas tervitada ja inimesed on selle üle uhked. Eestlasele ei käi mitte ükski töö üle jõu. Samuti on eestlastele väga tähtis mets ja loodus. Metsast saame seeni, marju, ravimtaimi ja puitu, mida kasutatakse kütmiseks. Järvedest, jõgedest ja merest saame kalu, mida saab kasutada erinevateks toitudeks. Väga tähtsal kohal on ka põlluharimine. Inimesed, kes elavad maal, kasvatavad oma toidu ise. Kuigi eestlased armastavad oma kodumaad, kolivad praegu paljud välismaale, sest seal on parem palk ja sobivamad eluolud. Mõned kolivad oma välismaal elavate kaaslaste või perede juurde. Tänu sellele jääb eestlasi Eestis vähemaks. Eestlased on kinnised inimesed, kuigi armastavad ja ausatvad oma kodumaad väga. Töö on Eesti rahval väga südames ja selle üle ollakse uhked. Ilma looduseta me hakkama ei saaks, sest sellest oleneb meie elu, mõne jaoks on see asendamatu, mõne jaoks mitte.
Ta oli nii võrd mitmekesine inimene, et tema huvi ei piirdunud, mitte ainult saksa, eesti ja rootsi keelega vaid ulatus välja Aasja ja Aafrika keelteni. Petersoni on mõjutanud nii antiikkirjandus, täpsemalt Pindarose oodid, Vergiliuse pastoraalid ja Anakreon, kuid samas on teda oluliselt mõjutanud ka eelromantikud Klopstock, Herder ja Franzen. Peterson nimetas ennast ,,maarahava laulikuks", ning ta eesmärk oli algupärase eesti kirjanudse loomine. Ta armastas oma kodumaad, kodu ning rahavast ning see lõi palju välja ka tema loomingus, ka kasutas ta oma loomingus eesti rahavaluulet. Kuna Kristjan suri juba 1822, aastal, ehk siis 21 aastat pärast sündi, oli tema luulepärand väike ning koosnes suuremast osast ootidest ja pastoraalidest. Kuid seda enam on väärtuslik see, mis ta oma lühikese eluea jooksul Eesti rahvale suutis pärandada. Tema tesosed avaldati alles 20ndal sajandil, kui Gustav Suits asetas Petersoni loomingu temale väärilisele
Balti ketti. Hirvepargi miiting oli oluliseks sammuks Eesti iseseisvumisliikumise teel. Suurem osa seal viibinud rahvast sai esmakordselt teada pakti olemasolust. Öised laulupeod, kus noorte inimeste massid kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinne lauluväljakule aga näitasid eesti rahva tõelist ühtekuuluvust. Kodumaa tunnet suurendas veelgi Balti kett, mis tuletas inimestele meelde, et omavahel peab kokku hoidma. Tol ajal armastasid eestlased väga oma kodumaad. Ma ei ütleks et nad tänapäeval seda ei tee aga eestlased ei oska enam hinnata oma maad. Enam ei kardeta oma maad kaotada ning käitutakse üksteise vastu palju ükskõiksemalt. Eestlsed on muutunud oma maakaaslaste suhtes hoolimatumaks. See film peakski olema õpetus neile kes arvavad et oma rahvas ja maa ei tähenda midagi. See film aitab kindlasti äratada meis igaühes rahvustunde. Tänu selle filmi nägemisele armastan ka mina oma kodumaad rohkem. See film pani tahtma olla eestlane
Siit võib järeldada seda, et inimesed võivad välismaale kolides kaotada täielikult oma identiteedi. Samas usun tõesti, et oma identiteeti pluralistlikus ühiskonnas on võimalik hoida, kui selleks ise tahtmist on. Elasin ise aasta Sveitsis, mis on väga pluralistlik maa, mida näitab kasvõi see, et sealseteks riigikeelteks on saksa, prantsuse, itaalia ja retro-romaani. Kuigi ma tahtsin sulanduda sealsesse kohalikku ellu, ei unustanud ma kunagi oma kodumaad, Eestit. Rääkisin võimalikult tihti oma lähedastega, lugesin Eesti uudiseid ning tutvustasin kohalikele oma kodumaad. Samuti võib näiteks tuua Toronto-Eesti maja, kus Kanadas elavad eestlased saavad kohtuda, pidada jõulupidusid, jazzi kontserte või isegi pulmi. Ka Siberi eestlased on loonud mitmeid erinevaid eesti külasid, kus korraldatakse erinevaid üritusi ning põlvkonniti antakse edasi Eesti kultuuri.
Nimed marmortahvlil See film on tehtud Vabadussõja alusel. Vabadussõda oli aastatel 1918-1920.Sõda oli punaarmee okupatsiooni vastu. Punaarmee tungis Eestisse, et seda okupeerida. 16 novembril kuulutas Ajutine Valitsus välja vabatahtliku mobilisatsiooni ja alustas 21 nov. ühediviisilise sõjaväe moodustamist. Sõda toimus peamiselt Kesk- Eestis (Tartus). Noored koolipoisid läksid sõtta, et kaitsta oma kodumaad punaarmee eest. Paljud noored surid kaitstes oma kodumaad. Nad pidid olema öö läbi valves, et punaarmee ei saaks sisse tungida. Esimese sõda selles lahingus tuli neile ootamatult, nad jooksid kõik metsa laiali. Esimese lahingu Vabadussõjast võitsid eestlased ja nad tähistasid seda Sangla lossis. Siis läks filmi peategelane Henn Martale külla, järgmise päeva hommikul läks ta tagasi Sangla lossi, kus ei olnud enam eestlaste sõjavägi vaid punaarmee. Ta teeskles
rahaliselt suures hädas. Kindlasti on paljudel probleeme, kuid siiski tänaval elavate inimeste arv on väga väike võrreldes mõne suurema riigiga. Ning ka neil on toetajaid ja külmade ilmadega saavad nad kõik omale sooja ulualuse. Samuti ei ole meie riigis suureks probleemiks nälg või ülerahvastatus. Hoolimata tööpuudusest ja majandussurutisest on Eesti inimesed kokkuhoidvad ning suurtest hädadest tullakse ühisel jõul välja. Eestis on hea elada inimesel, kes armastab oma kodumaad sellisena nagu ta on. Kes eelistab veeta oma elu rahulikus tempos, lähedaste keskel. Kellele meeldib, et Eesti ühest otsast teise kulub vähem kui pool päeva ja et kõik on justkui käe-jala juures. Isegi kui otsustan mujale edasi õppima või tööle minna, ei unusta ma kunagi oma kodumaad. Tulen siia tagasi ikka ja jälle, sest tunnen, et siin on hea elada.
Mehe luulest võib välja lugeda allaandmise märke, seda näitab ta läbi sügisese närtsimise. Oh kanarbik, oh lilleke, Mind kurbus rõhub rängasti: Sääl arm, sääl surm, sääl sügise Su silm nii taevasinine Oh lilleke! Lydia armastas väga tõsiselt oma kodumaad. Pärast abiellumist oli kirjanik sunnitud Eestist lahkuma, mis mõjutas väga tugevalt tema mõtteid ning loomingut. Naine igatses kodumaad. ,,.. Kodu poole! K o d u magus sõna! / Süda, kannata! Ei sinagi / kaua enam oota! ../" Hingehaavu süvendas veel see, et Lydial avastati vähk. Naise unistuseks oli surra kodumaal. ,,.. Sinu põue tahan heita / ma kord viimse unele / .." Juhan oma kodumaad nii hellalt ei armastanud, kui Lydia. Mehe arvates on Eestimaa lagunenud ning korrapäratu
Paljud mõtlevad ,et kas minna riigi organitesse ja kaitsta rahulike ja korralike kodanike halva eest ja kas see mõjutab neid ka tava elus või nagu paljud teised kui koju lähevad jätavad oma töö tööle ja ei pea mõtlema midagi tööst kodus? Ehk kas politseinikuks olemine on amet või eluviis ? Politseinikuks olemine on kas amet või eluviis? Politseinikud peavad olema eeskujuks teistele inimestele ,looma arusaama ,et kaitsta oma kodumaad on õige tegu .Politseinik ei pea olema alati kõike keskel ja kontrollima kõike ta on ka inimene ta ei saa kõike .Ta tahab samamoodi nagu tavaline inimene millalgi puhata oma kohustustest . Kõigil see ei õnnestu kuna mõni inimene ei saa aru kui üht ta lähedast inimest karistatakse siis nähtavasti tehti seda kuna ta tegi midagi halvasti kuigi see ei tähenda ,et inimene peab siis ilm tingimata paha olema ja need inimesed teevad
Väga rakse on luua meeldivat riiki ja edukat majandust, kui riigil endal ei ole investeerimiseks raha. Tundub, et inimestele ei meeldi raha Eestisse jätta, kuna kodumaiseid poliitikuid lihtsalt ei usaldata. Liigsed rahastusskandaalid ongi halva majanduse nõrk vundament. Võib olla kindel, et väide ,,eestlane armastab oma kodumaad" on müüt, sest väga mitmetelt erinevatelt nurkadelt vaadatuna tundub, et eestlased valetavad, kui väidavad, et armastavad oma kodumaad. Eestlased põgenevad siit, võttes kaasa oma rahad, ega vaata enam tagasi. Patriootlikkusest ei ole siin juttugi, kui ei saada üksteisega läbi ning pidev laim internetis muudkui õõnetab meie jalgealust. Julgelt võib süüditada Eesti vigades eestlasi, sest neil ei ole oma isamaa vastu piisavalt usku ega kannatust.
Kellel on tänases Eestis hea elada? Tänases Eestis on hea elada inimestel, kes armastavad oma kodumaad ja kes ei otsi hõlpsamat teenistust kuskilt teisest riigist. Eesti meeldib eelkõige inimestele kes naudivad erinevaid hooaegasid ja puutumata loodust, mida on paljudes riikides väga väheseks jäänud. Samuti on mõnus, et meil ei ole ülerahvastatust, inimestel on piisavalt privaatsust ja väga paljudel on võimalus elada täiesti eraldatult metsa sees ilma ,et keegi sind üldse näeks või kuuleks. Minu arust on Eestis ka võrreldes teiste riikidega väga turvaline elukeskond , meil
nendel, kes jumalat kummardasid ja armastuses vedas nendel, kes õhtuti inglitele oma salasoovidest jutustasid. Lühidalt: inimesed ei mõistnud, et nad saavad ise üpris palju teha selleks, et neil hästi läheks. Aegade alguses oli Eestimaa ilus ja puhas. Prügi ei vedelenud metsa all, prügimäed ei olnud nii suured ja ei uputanud prahist üle, kuid jah, ka inimesed polnud nii hooletud ja ei visanud igasuguseid ülejääke ükskõikselt maha ja ei reostanud sellega enda kodumaad. Mida aeg edasi, seda vähem mõeldi meid ümbritsevale keskkonnale ja üha rohkem mõeldi iseendale. Aja jooksul märkasid inimesed, et elu nende ümber on räpaseks muutunud. Kõik viskavad enda prügi ükskõik kuhu, metsaalused upuvad prahist, taara vedeleb kasvõi prügikasti kõrval ja tänavakividki on nätsu täis. Kord kui üks väike poiss oma kommipaberi maha viskas, hakkas vihma sadama.
tekitavatele olulistele sündmustele suutsime väheste vahenditega iseseisvuda ning luua Eesti Vabariigi. Eesti Vabariik on mitmeid raskeid aegu üle elanud, kuid siiski oleme oma sõltumatust suutnud hoida ning olla täiesti iseseisev väikeriik. Võrreldes varasemate raskete aegadega, mis eestlased on üle elanud, pole praegune majanduskriis nii hull, kui esmapilgul paistab. Meie, eestlased, oleme uhked oma kodumaa üle, nagu kõigil rahvastel on kombeks oma kodumaad armastada. Kuid siiski ihkavad meist paljud välismaale elama minna ja paremaid maid otsima minna, kuid kodumaalt kaugel olles tekib kodu igatsus, hakatakse meenutama oma kodumaal olnud head elu ja ühtäkki võõras riik polegi nii südamelähedane nagu esmapilgul paistis. Eestlastele on omane oma kodukoha armastus ja sinna naasmine. Ükskõik kui kaugel ollakse mõlgub meeles ja südames vaid üks, soe Eestimaa, meie kodumaa.
Jätkusuutliku riigi üheks tunnuseks on ühiskonna sidusus, mis on Eesti jaoks valuline küsimus. Sellele tuleb pöörata tähelepanu ja otsida mingisuguseid lahendusi.Raske on elada ühel maa-alal ja vihata teineteist. Eesti kultuuri elujõulisus ei ole heal tasemel.Eesti keel lonkab, seda peab hoidma ning säilitama.Miks noored sõidavad ära nii massiliselt välismaale, kui me niikaua ootasime ja võitlesime oma iseseisvuse pärast? Nad müüvad oma kodumaad maha paremate karjäärivõimaluste pärast. Elanikkond tekitab ise olukorda, et Eestis ei jää haritud ja professionaalset tööjõuda. Vaatamata sellele, et praegune Eesti olukord on raske, meil on palju arenguruumi. Tallinn saab Euroopa kultuuripealinnaks 2011 aastal, meil on palju noori inimesi, kes saavad viia riiki teisele majandustasemele.Meil on edukad sportlased, head traditsioonid,tugevad naaberriigid, vähe ettevõtteid ja palju plane
Kangro, A.Gailit. 8. Miks kirjanikud eelistasid kodumaale pagulase elu? Eestis oli küüditamise aeg, kõik haritud inimesed olid ohuks Nõukogude Liidule ja küüditati vangilaagritesse. Polnud võimalik kirjutada südamel olevatest teemadest ega Eesti Vabariigist (välismaal oli sõnavabadus suurem). 9. Miks kirjutas Ristikivi väga palju üksindusest? Mida sümboliseerib üksindus ta loomingus? Ta oli eraklik ja üksildane inimene, naist polnud. Oli pagulane Rootsis ja igatses oma kodumaad, tundis ennast kodutuna. Pidev otsing ja tunne, et keegi ei aita. 10. Mis juhtus eesti kirjanduselus 1940 ? II maailmasõda, Eesti okupeeriti Nõukogude alla, sõnavabadus puudus, arengupidurdus. Ei ilmunud enam nii palju uudisteosed ja seisak, kuna paremad kirjanukud olid Eestist lahkunud. 11. Võrdle eesti kirjanduse arengut eestis ja välismaal 1944-1955 Välismaal Eestis Kirjandus muutus kultuuriliseks jõuks. Seisak, sest paljud kõrgklassi kuulunud
üheksakümnendate lapsed on allakäinud, sellised me juba kord oleme. Vanemad keelavad meil istuda tunde arvutis ning vaadata lõpmatuseni märulifilme. Keelatud naer on aga alati naljakam, mis innustab meid kahekordistama oma keelatud doose. Arvutikeskond ning filmid on samuti ajaga muutunud nagu inimesed. Neist võtavad tänapäeval paljud noored eeskuju, mis ei pruugi alati hea olla. Siiski võin väita, et minu põlvkond on omamoodi patriotistlik. Me armastame oma kodumaad, me kanname uhkusega südames oma kodumaad, austame oma esivanemaid ning oma kultuuri. Probleemiks aga on, et iga teine noor mõtleb eestist välja kolimisele, välismaal õppimisele. Miks see aga nii väga meid meelitab ? Vastus on mul endal juba silme ees. Uhked suurlinnad, aastaringselt lõõmav päike, õnnelikum ning huvitvam elu. See on see ,mis õhtutab meid Eesti riiki jätma. Palju ei ole neid, kes ei taha kunagi lahkuda oma kodupinnalt, kuid
Vähe räägiti suhetest tüdruk- ja poiss-sõpradega. Ilmselt on need isiklikud teemad ja ei peeta vajalikuks nendest teistega rääkida. Kohustuset vabadus on peamiselt seotud kooliga. Meeldib kui jäävad tunnid või tööd ära ja on nädalavahetus või vaheaeg. Põhjuseks on see, et saab puhata ning kauem magada. Ilukirjanduses nendele tähelepanu ei pööratud. Kodumaa alla liigitati looduse, eestlaseks olemise, kodukoha, Eestimaa kaunimad paigad ja rahvusele omased sümbolid. Kodumaad mainiti seoses pildistamisega, et millised kohad on ilusaimad piltide tegemiseks. Kirjanduses kasutati loodust positiivsete tunnete kirjeldamisel nin kirjeldati ilusaid linnu. Eestis on ilus loodus ja hea on seegi, et siin ei esine suuri looduskatastroofe. Iidolite alla kuuluvad need juhtumid, kus tunti rõõmu kokkupuudetest näitlejate, muusikute, avaliku elu tegelaste, kirjanike või sportlastega. Iidoleid väärtustati üldiselt vähe. Blogides kirjutati neist rohkem
,,Teie ehk ei tea, mis on kodumaa, sest teil ei ole õiget kodumaad. /--/ Teie elate võõral maal, teie elate Saksamaal, mis asub Venemaal, niisugusel võõral maal elate teie. /--/ Aga kus pole kodumaad, kus inimesed elavad võõral maal, seal puudub ka inimsus, tõsine ja õige inimsus. /--/ Tõelise inimese esimene varandus on tema keel ja kodumaa." ,,Armastage emakeelt, siis õpite armastama ka võõraid keeli; sest kuis armastada võõrast, kui ei armasta oma!" (Härra Schulz) Kõik, mis ilmas ilusat ja suurt, on minevikus. Ilus ja suur on surnud
Ei tohiks end lõhki laenata ning välismaailma ees usaldust kuritarvitada. Tuleb saada üheskoos sellest hetkelisest olukorrast üle. Kui me seda suudame, on meie suhted oma naabritega head ning nad toetavad meid sellel raskel ajal, nagu meiegi seda teha üritame. Näiteks Eestil endalgi on praegu raske, aga ta laenas ikka Lätile, kus olukord on veel halvem, raha. See on samuti samm Eesti püsima-jäämise suunas, sest kui välismaailma jaoks pole Eestit, on ka meil endil väga raske kodumaad järje peal hoida. Kindlasti on asjad, millest igaüks lugu peab, austus ja ausus. Need on asjad, mis aitaks riigil püsida ja toimida. Miks on vaja suurtel poliitikutel valetada, et me teeme kõik teie heaks, kuigi tegelikult ei teha mitte midagi teiste heaks, vaid ainuüksi enda heaks? Kes tahaks elada sellises riigis, kus ainult lubatakse, aga mitte kuskil ei ole näha tegutsemist ja arenemist? Lihtne on lubada, aga lubadusi täita polegi nii kerge.
Kas eestlane on olla uhke ja hää? Eesti riigis on rahvuslus alati tähtis asi olnud. See on kaasa toonud iseseisvuse, hoidnud eestlust süte all 45 aastat peidus ning olles jälle välja tärganud, vabaduse toonud. Samuti on rahvuslus mitmeid inimesi esile tõstnud ning ka surma saatnud. Kuid kas eestlane olla on tulus või toob see kaasa hoopis otsatu ikke? Eesti Vabariigi on välja võidelnud eestlased, kes armastasid oma kodumaad ja andsid selle nimel oma elud, et vabadus püsiks. Aastail 1918-1920 oli Vabadussõda, mille võit andis kindlustunde suure Venemaa eest. Julgust oma riigi üle andis veel juurde Tartu rahuleping, mille alusel peaks tegelikult Eesti pindala veelgi suurem olema. Kõik need üritused, mis sel ajal toimusid, baseerusid rahvuslusel. Eestlus tegi eesti mehi ja naisi tugevamaks ja enesekindlamaks. Kuid aastal 1939 lakkas Eesti riik olemast. Otsus võeti vastu kiirelt ja läbimõtlematult.
Chopini elule ka loomingule jätsid sügava jälje 1831. aastal revolutsioonilised sündmised Poolas. Olles Poola patrioot soovib Shopain asuda kõrvuti sõpradega barrikaadidele, kuid teda veendakse hoopis Poolast kiiresti lahkuma, sest nende veendumises oli saatus Chopinile muusikat loomiseks määranud. Chopiniga sõidab Viini kaasa tema sõber. 1838. aasta novembris hüvasti jättes anti talle kaasa karikas Poola mullaga, mis talle oma kodumaad meenutas. Esimeseks peatuspaigaks on Viin, sela viibib 8 kuud. Oodates pinksalt teateid rahu saabumisest poolast ei suuda ta sealolles midagi kirjitada. Teiseks peatuspaigaks on Sveits, seal viibib paar kuud. Sealt sõidab edasi Saksamaale. Saab teate Varssavi ülestõusu verisest mahasurumisest. Nüüd on Chopin poliitiline pagulane ja tagasiteed enam ei ole. Ta otsustab siirduda Pariisi. Tema teoste helikeel, mis seni on olnud valdavalt muretu, ülemeelik, nooruslik ja täis
Kunst aitas üle saada ka naise surmast. 1948.a. naases kunstnik Prantsusmaale ja asus elama Nice lähistele. Seal tutvus ta oma teise naise Vavaga. Peagi nad abiellusid. Chagalli maalidel on mitmeid korduvmotiive: viltu vajunud külamajad, katusel mängivad viiuldajad, õhus hõljuvad inimesed, hiigelkuked, imeliselt õitsevad puud. Viimastel aastakümnetel oli näha mingit muutust tema loomingus. Suuremaks sai Prantsuse maastike osatähtsus. Chagall võttis Prantsusmaad kui oma kodumaad. 1973.a. külastas Chagall abikaasaga Moskvat ja Peterburi, kus neid väga soojalt vastu võeti. Kunstniku 90. sünnipäeva auks korraldati Louvreis tema loomingu unikaalne näitus ja teda autasustati Auleegioni Suure Ristiga. Marc Chagall suri 28.märtsi õhtul 1985.a. Minu arvamus Valisin Jean-Paul Crespelle kirjutatud raamatu sellepärast, et see nimi jäi kõlama juba
Üha rohkem inimesi kolivad välismaale, kuna välismaal on tihtipeale rohkem võimalusi ja paremad palgad. Kuid, kui inimesed aina lahkuvad Eestist välismaale, võtavad nad omaks ka teise keele ja nende lapsed hakkavad samuti rääkima teist keelt. Seepärast võiks ikkagi ju võimaluse korral jääda Eestisse. Eestit tuleb tunda ja veeta aega rohkem Eesti erinevates paikades. Soojad maad meelitavad inimesi Eestist välismaale puhkama, kuid enne tuleks ka oma kodumaad tunda. Kuid loomulikult ka teistesse riikidesse reisimine on tähtis:esiteks selleks,et puhata ja lihtsalt olla vahelduseks teises kliimas ja ka,et teisi maid tundma õppida. Kuid ka Eestis on väga palju ilusaid kohti, kus reisida. Paljud inimesed algul ei mõtlegi sellele,et tema lähedal võib olla palju ilusam koht, kui kaugel,kaugel teisel maal, sest tihtipeale ahvatleb kaugem koht ju palju rohkem. Nii, et enne tuleks ikka uurida võimalusi, kus on võimalik puhata Eestis
jaoks on see vaid sõnakõlks. See oleneb mõnestki tähtsast detailist, mis võib seisneda nii kasvatuses kui ka hiljem väljakujunenud ideoloogias. Enne esimest Eesti Vabariiki sündinud inimeste jaoks oli vabadus küllaltki hingelähedane teema, mis seostus kindlasti Vabadussõja ja seejärel oma riigi tekkega. 1890. aastal sündinud Visnapuu toob oma luulesse sisse isamaa vaid väga harva, kuid tehes seda selgelt ning kohati ka ettenägelikult. Poetess Marie Underi looming mainib kodumaad ja selle probleeme kaudselt ning peidetult. Nii Under kui ka Visnapuu on sündinud enne esimest Eesti Vabariiki. Vabadus aga saabus ja siis hakkasid mõlemad luuletajad vaikselt justkui ette nägema Eesti Vabariigi allakäiku. Luuletuses ,,Maarjamaa laulud 1" kisendab Visnapuu ,,...kinnise suuga: / kuhu ! kuhu sa lähed ! kuhu ! / sina ise, / sa, minu kodumaa, / kuhu lähed võõra ja muuga, / sina kõrk !". Mees justkui manitses Eestimaad, et ta arvas endast palju kuigi oli alles nii noor riik
Suurbritannia. Briti võimu ajal kahe sõja vahel puhkesid taas rahutused. ÜRO lahendas sealsete alade probleemid 1947. a. otsusega jagada Palestiina kaheks nii, et mõlemad osapooled saaksid osa oma kodumaast. Organisatsiooni kavatsused on minu arvates alati heatahtlikud olnud, aga mõnel puhul pole lihtsalt võimalik situatsiooni rahumeelselt lahendada. Sealgi puhkes koheselt sõda, kuna kumbki polnud nõus oma kodumaad jagama võõrastega. Sõja käigus, kuhu sekkusid ka naabermaad vallutasid iisraellased (juudid nimetasid oma maajuppi Iisraeliks) ka palestiinlaste (araablaste osa sai nimeks Palestiina) osa maast, ründasid nende laagreid lähisriikides ning laiendasid sõjalise tegevusega oma kodumaa piire igasse võimalikku suunda, millele araablasi toetavad riigid vastasid protesti ja rünnakutega. Loodi ka organisatsioon PVO, mis juhtis araablasi oma kodumaa tagasivõitlemises
ei toimu ametlikult. • Rahaülekanded moodustavad umbes 2/3 välisinvesteeringutest arengumaadesse. • 2009.a. tehti kõige enam rahaülekandeid Indiasse, Hiinasse, Mehhikosse, Filipiinidele ja Poolasse. • Kõige enam tehakse ülekandeid USA-st 46 miljardit dollarit, Venemaalt, Šveitsist, Saudi Araabiast. VÄLISMAALASTE OSATÄHTSUS MÕNEDES EUROOPA RIIKIDES PAGULASED • Pagulane on isik, kes viibib väljaspool oma kodumaad ja kes ei saa sinna tagasi pöörduda; • Ligi 8% migrantidest e 16,3 mln rändajat on pagulased ja asüüli taotlejad (2010. a. andmetel). SISSERÄNNANUTE OSATÄHTSUS RIIKIDE RAHVASTIKUS SUURENEB MAAILMAS KASVAB KESKKONNAPÕGENIKE ARV • Keskkonnapõgenikud on inimesed, kes on sunnitud oma elukohast lahkuma, sest sealne elukeskkond on muutunud elamiskõlbmatuks. • Keskkonnapõgenike arvu kohta eraldi arvutusi ei tehta.
Tore on teada, et leidus sellised inimesi, kes ei kõhelnud oma Isamaa kaitseks relva haarata ning sõdima minna. Aitäh teile. Mul on sulle ka paar küsimust : kas sa teeksid midagi teistmoodi? Kas sa asuksid hoopis punaste poolele või jääksid siiski valgete poolele sõdima? Või hoiaksid hoopis sõjast eemale? Kui sa sõdiksid valgete poolel, kas sa läheksid uuesti oma Kodumaad kaitsma , kui vaenlane ründaks? Kuidas sa käituksid, kui oleksid sattunud silmitsi oma vennaga lahinguväljal? Kas oleksid teda püssiga lasknud või mitte? Kas pärast sõda muutusid sa kuidagi teistsuguseks? Kui sa venda taas kohtad, kas sa ütled talle, et sõdisid valgete poolel? Rohkem mul küsimusi pole. Soovin sulle edu edaspidiseks ning loodan, et kunagi kohtad sa taas oma venda. Unustate oma erimeelsused ning olete vennad edasi. Parimate soovidega Liisi Vaab
Enn Kippel ,,Meelis" Selle teose tegevus toimub Eestis, Rootsis, Lätis ja Venemaal 13.sajandil ristisõdade ajal. Teose peategelane on Meelis. Meelis on julge, tark, sihikindel ja oma kodumaad armastav Eesti poiss, kelle seiklused lõppesid suures lahingus kaitsedes Tarbatu linnust. Juba väiksena kiideti Meelise tarkust ja usinust. Ristisõdijad viisid Meelise kloostrisse, et talle ristiusku õpetada. Ühel päeval kui oli võimalus põgenes Meelis koos teiste poistega. Ta põgenes saarlaste laevale. Mereõnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Kui mereröövlid läksid Rootsi röövima, siis põgenes
barrikaade ja tõkkeid, mida elu neile ette viskab. Paljud naasevad, mõnele jääb meie riigipiir aga alatiseks kaugustesse. Küllap tunnevad, et sündisid valesse kohta ning nad ei kuulu sinna ja rabelevad lahti ahelatest, mis neid kinni hoiavad. ,,Veni, vidi, vici", nagu Caesar on öelnud, ka Eesti inimesed leiavad välismaal endale oma koha, ükskõik kus see ka pole. Ometi ei unusta nad meie imearmsat kodumaad, kus kõik üles oleme kasvanud, ning igatsevad ning armastavad teda jäägitult. Kõigest hingest hüüdkem taeva poole: ,,Elagu Eesti Vabariik!"
aasta vanemaks, see kord siis saja aastaseks. Eesti-suguse väikese riigi jaoks on sada aastat suur saavutus. Kui nüüd järele mõelda, siis eestlased on ikka väga kangekaelne ja vastupidav rahvas. Läbi aegade oleme olnud nii Saksa, Rootsi, Vene, Taani kui ka Poola võimu all. Vaatamata kõikidele takistustele, võitlesime ennast siiski vabaks. Minu jaoks tähendab Eesti vabadust. Vabadust ning samas ka kohustust kaitsta ligimest ja kodumaad. Igal aastal, 24. veebruaril, käin Jõhvis Vabadussõja mälestussamba ja Kindral Tõnissoni monumendi juures lipuvalves ning järgneval päeval võtan osa Noorte Kotkaste vabariigi aastapäevale pühendatud matkast. Osalen ka Võidupüha paraadil, mis on samuti oluline tähtpäev Eesti jaoks. Vabadus on võimalus soovi järgi tegutseda, pidades samaaegselt kinni seadustest ning täites ka oma kohustusi. Meie, selle sajandi noored, kes ei tea
kalurineiu ning paljud teised. Nende õnnetuseks poiss siiski kaob nende elust sama salapärasel moel, nagu ta sinna ilmus. Kui saabub sügis, asub Nipernaadi seaduslik naine teda otsima. Olles läbi rännanud kõik abikaasa teed, leiab naine ta lõpiks ühest kaluri onnist. Sealt toimetab naine ta taas koju kindlatesse raamidesse, kus mees saaks rahus töötada. 2. Tegelaste ülevaade ja iseloomustus Toomas Nipernaadi Lihtne kirjanik, kes suviti rändas mööda kodumaad otsides inspiratsiooni.Igas kohas tutvustas ta ennast erinevalt: kord oli ta pärlipüüdja, teine kord maamõõtja, sulane või hoopis sookuivendaja. Tema lemmik tegevuseks oli luiskamine. Läbi selle Üritas Nipernaadi ka tüdrukutele kärbseid pähe ajada. Tegelikult oli ta üks suur naistemees. Maret Vaesekaluri tütar, kellele meeldis olla looduse keskel ning vaba
MATEMAATIKA KUNST MUUSIKA LIIKUMINE 25/09/2018 LEHTE TUULING TLÜ RAKVERE KOLLEDZ 3 Tervikliku ja positiivse minapildiga, ümbritsevat keskkonda mõistev, eetiliselt käituv ning algatusvõime, esmaste tööharjumustega, kehaliselt aktiivne ja tervise hoidmist tähtsustav, oma kodumaad armastav kodanik. 25/09/2018 LEHTE TUULING TLÜ RAKVERE KOLLEDZ 4 Tervikliku ja positiivse minapildiga, S ümbritsevat keskkonda mõistev, eetiliselt käituv ning algatusvõime, esmaste tööharjumustega, kehaliselt aktiivne ja tervise hoidmist tähtsustav, oma kodumaad armastav kodanik.
mis tollal kuulus Bari hertsogkonda, hiljem läks Lotringi alla ja nimetati Domrèmy-la-Pucelle'iks. Vähemalt ühel korral olid rüüstavad sõjaväed ka tema küla maha põletanud. Jeanne’i täpsem sünnikuupäev arvatakse olevat 6. jaanuar aastal 1412. Jeanne’ ist kasvas jumalakartlik tütarlaps, kes käis heal meelel kirikus ja palvetas, samal ajal kui teised temavanused lapsed mängisid. Ta armastas vendi, vanemaid ja kodumaad ; ta aitas majapidamistöödes, loomade karjatamisel ning kuulas huviga, kuidas mehed põllul rääkisid sõjast ja poliitikast. Peagi kasvas tema südames suur ja sügav igatsus – igatsus niisuguse Prantsusmaa järgi, mis kuuluks prantslastele ning mida valitseks Prantsuse kuningas, Charles VII . Jeanne d'Arc teadis, et kõik tema kaasmaalased mõtlevad samamoodi, ja et on tarvis lihtsalt ühte häält, mis selle soovi valjusti välja ütleks, ning kutsuks
Me kuulsusrikas sõdur hoiab automaati käes Ta lumivalged hambad kaunistavad Sõjavägi kohustab rahvavõimu toetama naeratust Päikses särab kaunis maa Afganistan Kui afgaanile saab pihta kaevikust Ta täidab kohustust Sõjavägi kohustab meid kaitsma kodumaad Ta täidab ta täidab ta täidab kohustust Ja kuigi keegi kallale ei taha kippuda Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Villu_Tamme http://www.postimees.ee/69847/villu-tamme-rohelin http://jmke.net/ Tänan tähelepanu eest!
,,Nimed marmortahvlil" Albert Kivika romaanil põhinev film Film valmis Vabadussõja alusel, mis oli suunatud Punaarmee okupatsiooni vastu. Vabadussõda toimus aastatel 19181920. Sõda toimus peamiselt Tartus 1918 sügisel varitses oht, et Punaarmee vallutab Eesti. 12. novembril peeti Tartu Kommertskoolis koosolek, kus kutsuti õpilasi kaitseliitu. Õpilaste salgad aitasid koolis korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. Detsember 1918 loodi vabatahtlike pataljon, kus võitlesid ka (2. roodus) koolipoisid. Paljud poisid surid kaitstes oma kodumaad. Esimene sõda selles lahingus tuli poistele ootamatult ning nad jooksid metsa. Teises lahingus pandi poisid valvesse ning selle võitsid eestlased, mida tähistati Sangla lossis. Seejärel läks Ahas (peategelane) Martale külla ning järgmise päeva hommikul tagasi Sangla lossi minnes olid ...
Selleks et rikas olla piisab ka 45227.ruutkilomeetrist on piisavalt ruumi ,et siin oma asja ajada. Üks köitvamaid tegureid siin maal on kaunis loodus.Siin on maaliline loodus,justkui Leonarda Da Vinci maalinäitusel,kus on hulga kunstniku kauneid töid.Salapäraseim on see,et mind köidab:kultuur,keel ja loodus.Ma istuksin päevi keeltelaagrites ja kultuurikeskustes ja püüaksin anda endast panuse ,meie endi laste kultuuri tulevikku.Ma arvan,et üks minu eluülesanne on armastada oma kodumaad,emakeelt jpm,nagu on seda teinud meie kõigi esivanemad.Nad on meie tuleviku jaoks palju teinud- võidelnud meile vabaduse,mida peame hindama.Seda teen mina ja tehke teiegi! ,,Eestlane olla on uhke ja hää",need sõnad on tõelised ja ehtsad. ´Ma olen uhke,et ma olen eestlane.Seda on mu vanemad,sõbrad ja ka tuttavad.Olgem uhked,et elame Eestimaal.
Umbes 32000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk-järgult üle sundmobilisatsioonidele. Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutas Eesti Omavalitsus 31. jaanuaril 1944 välja üldmobilisatsiooni. Nüüd mindi sõjaväeteenistusse meelsamini, sest kodumaad oli tarvis kaitsta. Oli ka palju mehi, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Suur- Saksamaa eest ning otsiti selleks kolmandat võimalust. Seda võimalust pakkus ühinemine soomlastega. Ulatuslikum põgenemine algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Pärast Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale, et osaleda Eesti kaitsmisel. Osa eestlasi põgenes Läände, et sõdimisest hoiduda
ja konstitutsioon. Seinadele ilmusid uued plakatid ja lapsed pidid peast teadma elementaarseid sõjarelvasid. 1941. aasta kevadel toimus Eesti suurkujude ja kultuuritegelaste tapmine. Seda nimetatakse Punaseks Terroriks. Alati leiti sellele õudusele põhjus ja seletus. Tapmine toimus massiliselt nii Tartus kui Tallinnas- isegi Patarei vanglas. Eesti kirjandus seevastu ei lõppenud. Kirjanikud jagunesid kaheks: pagulaskirjanikud ja kirjanikud, kes pidasid oma kodumaad tähtsamaks kui vabadust. Väga paljud kirjanikud põgenesid näiteks Rootsi. Välismaal jätkati oma loomingut ja väljaspool Eestit oli neil suurem sõnavabadus. Eestis seevastu oli väga range tsensuur ja ei olnud võimalik enda loomingut avaldada selliselt, nagu see loodud oli. Enamuste pagulaskirjanike looming oli Eesti NSVs isegi keelatud. 1960. aastatel said kirjanikud natukene suurema vabaduse ja luules ilmus välja nn kassetipõlvkond. Täieliku vabaduse said kirjanikud
Arvamus põhineb mul tänapäeva suhtumises rahvusesse ja kodakondsusesse. Eestlastel on väga tugevad rahvuslikud juured. On näidanud kuidas rahvas tervikuna suudab mõjutada ka kõige tugevamaid, alustades näitest Laulvast Revolutsioonist, mille eesmärk oli vabariigi iseseivumine ilma igasuguse verevalamiseta. Vaadates olukorda siis ei olenenud mis kodakondsus sul on vaid üritusel osalesid kõik tugeva rahvususuga inimesed, kes tahtsid kaitsta enda kultuuri ja kodumaad. Kodakondusel pole erilist tähtsust ühiskonna ühendamisel, kuna kodakondust saab taotleda ja sellega kaasnevad vaid seaduslikud kohustused, rahvust sa ei saa valida, rahvus pärandatakse sulle kaasa sünnist ja see areneb välja kasvades ja õppides. Kui hakata vaatama tänapäeva olukorda siis inimesed väga ei hinda neid väärtusi. N.ö "halli passi" inimesed nõuavad igasuguseid õigusi ja vaidlevad kõigega mis on esmatähtis, alustades
Teose autoriks on August Gailit, kes kirjutas romaani ,,Toomas Nipernaadi". Romaan kirjeldab Nipernaadi seiklusi läbi Lõuna-Eesti, kus Toomas annab naistele, keda ta kohtab jõudu unistamiseks ning räägib neile seda, mida nad kuulda soovivad. Tegevus toimub 1900.a alguses, tegevuskohtadeks metsad ja talud, kus Nipernaadi peatus. Teos koosneb seitsmest novellist, kus peategelaseks kõigis on Toomas Nipernaadi. Ta oli kirjanik, kes igal suvel rändas mööda kodumaad, otsides inspiratsiooni. Igakord ta tutvustas ennast erinevalt ning rääkis igasuguseid lugusid, mida kõik uskusid, eriti naised, kes temasse armusid. Lõpuks, kui naised olid lubanud Nipernaadile, et nad tulevad temaga kaasa, otsustas Nipernaadi jalga lasta, kuna tema eesmärgiks oligi vaid panna naised endasse armuma. Teose üldine lugu ongi see, kuidas Nipernaadi rändas erinevates Lõuna-Eesti paikades, otsides seiklusi, millest kirjutada talvel. Võrreldes raamatut tänapäeva
naiste või meeste tegevusalaks. Riigikaitse on kõigile, kes tunnevad, et tahavad ning suudavad seista oma riigi eest. Riigi kaitsmine on Eesti kodanikule kohustuslik ning usun, et seda teeks ka iga inimene, kellel on vähegi väärikust ning armastus Eestimaa vastu. Olles õrnema soo esindaja, ei saa ma öelda, et oleksin iga hetk valmis võtma relva ning sõtta jooksma, kuid kui tuleks olukord, kus peaksin kaitsma oma kodumaad, oleksin seda ühel või teisel viisil valmis tegema. Riigikaitse koolitunnina on minuarust suurepärane. Mitte kõik ei lõpeta gümnaasiumit ja ei lähe sõjaväkke ning see on suurepärane võimalus saada aimu sellest, mida ühe riigi kaitsmine tegelikult tähendab. Minu jaoks on sõna riik midagi suurt. See ei ole lihtsalt piiride sees olev maa-ala, kus me elame, see on midagi palju rohkemat, midagi palju tähtsamat
Igal inimesel on olemas kaks isamaalisust: väike ja suur. Väike- on linn, tänav, maja, kus inimhing sündinud on. Suur- on riik, kelle kodanik see inimene on. Veel on olemas ühine isamaalisus ehk Maa. Kodumaad tuleb armastada ning kaitsta, kuna ainult patriotismi tunnega inimene saab olla oma rahva osa. Tänapäeval armsamaa kaitsmine on sama püha kohustus nagu palju aastaid tagasigi. Ainuke mis muutunud on, on see, et nüüd kodumaa vaenlased ei ole mingid intervendid ning agendid välismaalt vaid terroristid, narkomaafiad ja amoraalne poliitika. Demokraatlikus ühiskonnas on nendega võidelda raske, kuid see on võimalik. Rahva ühisel isamaal ehk meie planeedil- on ka veel õudsem vaenlane
verisest maha surumisest ning Chopin kuulutati pagulaseks, nii polnud tal enam tagasiteed Poola. Tema teoste helikeel oli selle ajani olnud valdavalt muretu, ülemeelik, nooruslik ja täis helget nukkrust, kuid see muutus nüüd tõsiseks ja kirglikuks, sellest kostub üleskutset vastupanule, võitlusele ja leina langenute pärast. Tema elutee viib ta Pariisi, millest saab tema alaline elupaik. Seal leiab ta endale palju uusi sõpru ning tunneb peagi, et armastab oma uut kodumaad. Järgnev loome periood on viljakas ja tema kuulsus helilooja ja pianistina levib kiiresti üle Euroopa. Prantsuse perioodil on Chopinile suureks toeks parantsuse naiskirjanik G. Sand. Naine investeerib mehe ravisse väga suured summad. Chopini majandusasjad läksid allamäge. Pingutused olid rängad, kuid edu vaid ajutine. Tulemuseks organimis ülekurnatus ja haigestumine tiisikusse. Kodumaad ta enam ei näinudki.
Woyciedowsky. C oli majanduslikult võimetu. Esimene peatuspaik oli Viin, edasi Saksamaa. C oli nüüd poliitiline pagulane ja tagasiteed Poola enam pole. Saksamaal hakkab uuesti kirj. Tema teoste helikeel, mis oli ülemeelik , nooruslik ja täis nukrust muutub nüüd tõsiselt tõsiseks, kirglikuks. Sellest kestab üleskutset vastupanule, võitlusele, leina langenute pärast. Tee viib Pariisi.Prantsusmaal leiab uus sõpru ning toetajaid ja peagi tundis, et armastab oma uut kodumaad. Järgnev loomeperiood on viljakas. Tema kuulsus helilooja ja klaveristina levib üle Euroopa. Pariisis on tal tihe side George Sandiga, kes võtab oma kohustuseks hoolitseda C käekäigu eest, põhjuseks ka veel C majandus asjad, mis läksid allamäge.Tema pingutused olukorrast välja tulemiseks olid rängad, samas edu vaid ajutine. Tulemuseks organiseeris ülekurnatus, haigestumine pisikusse. Kodumaad Poolat ta enam ei näinud. Vastavalt helilooja soovile
Pean tunnistama, et enne filmi vaatamist tekkis teatud vastumeelsus, kuna mulle eriti ei meeldi ajaloo - ja sõjadraamad. Arvatavasti sellepärast, et enamus ei ole eriti head. Aga juba filmi esimestel minutitel arenesid sündmused kiiresti ja pakkusid pinget lõpukaadriteni välja. Peamiseks teemaks filmis oli kodusõda Venemaal aastatel 1917-1932, kuid samal ajal oli sõjateemaga paralleelne armastus kahe abieluinimese vahel. Admiral Koltsak oli kõigeks valmis, et kaitsta oma kodumaad, kuid armastus Anna vastu ei andnud talle rahu. Saatus viis nad lõpuks kokku, kuid pärast kõiki raskeid katsumusi ei saanud nad ikkagi koos olla, kuna filmi lõpupoole lasevad bolsevikud Admirali maha. Kõige enam meeldisid mulle filmis algus ja lõpp. Esimesed stseenid kujutasid merelahingut sakslastega ning oli kohe arusaadav, kui suure tahtejõu ja külma närviga on Aleksandr Vassiljevits, kui ta otsustas saata oma laeva keset miinivälja, et sakslasi võita
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
