Iseloomulikud hästi lihvitud kivikirved, mis on paadi ehke vene kujulised. Nimetatakse vene kivikirveste kultuuriks. Matmiskombestik on eripärane, maetud pooleldi kägaras asendis, jalad konksus, käed ja pea rinnal, külili maetuna. Võib olla olid surnud kinni seotud, sest kardeti surnute tagasipöördumist? Asulatest väljaspoole matmine. Ka hauapanused olid teistsugused, lihvitud tulekiviesemed, luust esemed, mis valmistatud koduloomade luudest. Nöörkeraamika kildudest leitud viljateri. Tuntud ainult nöörkeraamika kultuuri kalmistud, asulaid ei teatud pikka aega. Nöörkeraamika asulad õhukese kultuurikihiga, väheste leidudega. Vähesed leiud, sest: 1. Nöörkeraamika hõimud liikusid palju ringi, paigal 2 3 aastat? 2. Nöörkeraamika elanikkond jagunenud üksikperedeks, ei elatud enam koos kogukonnaga? Esimesed üksiktalud?
vormis valatud vask või pronkskirve õmblust. Sellest tulenevalt arvatakse, et kivist venekirveste eeskujuks olid lõunapoolsete alade metallkirved. Nöörkeraamika kõige iseloomulikum nõutüüp oli lameda põhjaga S-kujulise profiiliga väike anum. Peamise ilustuse moodustas sellel ümber kaelaosa kulgevad horisontaalsed nöörijäljed ja kuuseoksamustrina paigutatud joonekesed. Kultuurikandjad on peetud nomaadideks, kellele oli vajalik uus põllumaa. Koduloomade luid on nöörkeraamikute asulakohtadest leitud suhteliselt vähe, kuid neid siiski on. Veelgi vähem on märke põlluharimisest asulakohad on teada maaviljeluseks sobilikelt aladelt. Matsid oma surnuid maahaudadesse külili, jalad põlvist kõverdatud, vähem selili ja väljasirutatult. Saksi- Tüüringi kultuuri allpiirkonnas ka liivast kääbastesse. Domineerivad üksikhauad. Panustena varem vaid tulekivilaastud, siis ka kivikirved ja
Hunditõrje Huntide patroon on püha Jüri. Uskumuse järgi viskas ta huntidele taevast toitu või mõnes piirkonnas pilvetükke. Pilvetükid olid inimestele ja kõigile teistele loomadele peale huntide mürgised või ajasid nad hulluks. Muistendites satub mõnikord külamees nägema huntide toitmist ja haarab ühe osa endale. Enamasti märkab püha Jüri piilujat ja hüüab huntidele: Teie osa on seal! Lisaks usuti, et püha Jüri seob või lukustab jüripäevast mihklipäevani hundi suu koduloomade suhtes. Ka loitsudes pöördutakse just sellise palvega püha Jüri poole. Huntide tõrjumiseks pöörati veel hundijälgi ümber ja suunati neid metsa poole, paugutati püsse ja tehti kära nende sümboolseks peletamiseks. Õmmeldi, sest igasugused nõelumistööd tähendasid maagilist hundisilmade torkimist. Piimanõidus Jüripäeva varahommikul käisid perenaised piima nõidumas. Seda tuli teha enne päikesetõusu ja salaja. Toiming,
Niitudel kariloomade karjatamine toob endaga kaasa eripärase putukarühma- sise- ja välisparasiitide leviku. Tuntumatest siseparasiitidest võib nimetada hobuse maokiini (Gasterophilus intestinalis), lamba-ninakiini(oestrus ovis) ja veise-nahakiini (Hypoderma bovis). Kuigi koduloomadele tüütud ja kohati isegi letaalselt kahjulikud, on paljud kariloomadel parasiteerivad putukaliigid muutunud haruldaseks tavapärase loomapidamise vähenemise ja tõhusate tõrjemeetodite tõttu. Koduloomade välisparasiite on enam kihulaste (Simuliidae), parmlaste (Tabanidae), raudkärblaste (Hippoboscidae) ja päriskärblaste (Muscidae) hulgas. 9 (Kukk T 2004 Pärandkooslused õpik-käsiraamat Tartu:Pärandkoosluste kaitse ühing 255) Tirdilised (Cicadinea) Tirdilised on sarnastiivaliste suurim alamselts, maailmas on tirdilisi leitud umbes 35 000 liiki. Eestist on leitud 312 liiki, kuid tegelikult peaks siin esinema kuni 350 liiki tirte.
Langes vististi pronksiajal mõni aastasada e.m.a. Kaal ~450 t, diameeter ~5m, langemiskiirus 21 km/s Mingi võrreldavus Tunguusi meteoriidiga (gaasiline meteoriit, mis langes Siberisse) 1908. aastast Kaali kraatrivalli ühes osas pronksiaegne kindlustatud asula (leitud ajastule ebatüüpilisi hõbeehteid) Kaali kraatri ümber 470 m ringmüür, laius 2.7 m, 16 000 vankritäit suuri kive Seespool müüri leitud koduloomade luid, hambaid ohvrina Tõlgendusi pärimustes: Phaetoni, päiksejumala Heliose poja lugu, kelle Jupiter paiskas ta Eridanose jõkke, õed heliaadid muutusid papliteks, nutavad merevaigupisaraid. Prof. Kovalevski 1954, et Eridanos on Daugava, legendid tek. 2. a. Tuh. Keskel eKr Pythease reis ~350-320 eKr Britanniasse; Thule saarele- koht, kuhu “Päike heidab magama”. Thules kasvatati vilja, mida kuivatati päikese väesuse
Kaali meteoriidist · Langes vististi pronksiajal mõni aastasada e.m.a. · Kaal ~450 t, diameeter ~5m, langemiskiirus 21 km/s · Mingi võrreldavus Tunguusi meteoriidiga (gaasiline meteoriit, mis langes Siberisse) 1908. aastast · Kaali kraatrivalli ühes osas pronksiaegne kindlustatud asula (leitud ajastule ebatüüpilisi hõbeehteid) · Kaali kraatri ümber 470 m ringmüür, laius 2.7 m, 16 000 vankritäit suuri kive · Seespool müüri leitud koduloomade luid, hambaid ohvrina Tõlgendusi pärimustes: · Phaetoni, päiksejumala Heliose poja lugu, kelle Jupiter paiskas ta Eridanose jõkke, õed heliaadid muutusid papliteks, nutavad merevaigupisaraid. · Prof. Kovalevski 1954, et Eridanos on Daugava, legendid tek. 2. a. Tuh. Keskel eKr · Pythease reis ~350-320 eKr Britanniasse; Thule saarele- koht, kuhu "Päike heidab magama". Thules kasvatati vilja, mida kuivatati päikese väesuse tõttu suurtes elamutes.
Et veiseliha on tihkema ja kõvema konsistentsiga võrreldes sealihaga, siis mahlakuse andmiseks võidakse lisada sealiha lõike, searasva ja rohkesti maitseaineid. Linnulihatooted on kalkuni kintsusink, delikatess kalkunisink, suitsubroileri koib, broileri rulaad, suitsubroiler jt. tooted. Suitsulihatoodete säilivusajad olenevad töötlemisviisist ning on 5 ööpäevast (keedu-, praetud ja küpsetatud tooted) kuni 30 ööpäevani (toorsuitsutooted). 2.7. Vorstid Vorstide toorained on koduloomade, -lindude ja ulukiliha, seapekk, loomarasv, kondiliha, rupsid, toiduveri, piimasaadused, munasaadused, kartulitärklis, sojaproduktid, nisujahu, tangud, keedusool, maitseained, suhkur, nitritid, naatriumglutamaat, toidufosfaat, küüslauk, aroomi- ja värvained jt. Vorstide abitooraineteks on loomade sooled, põied, seamagu, kunstkestad ja sidumisnöör. Liigid. Liigitamise aluseks on valmistamise iseärasused. Toored vorstid on kuumtöötlemata. Jagunevad omakorda praevorstideks (kesta
21 LIISI KINK 22 VIROLOOGIA 3.3. PEREKOND ORBIVIRUS Orbiviirused on tähtsad koduloomade (bluetongue virus, BTV) või suhteliselt vähetähtsad inimeste (Great Island virus) nakkushaiguste tekitajad. Orbiviiruste põhjustatud haiguseid iseloomustavad nakatunute kõrge suremus ja suur tekitatud majanduslik kahju (ehkki orbiviirused võivad põhjustada ka sümptoomideta infektsioone). Seetõttu olid orbiviirused ajalooliselt ühed esimesed kirjeldatud loomaviirused üldse (esmakordselt kirjeldatud aastal 1900).
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi
mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne ning koefitsientidena. 2. Kvalitatiivsed tunnused on niisugused, mille poolest isendid erinevad üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, kõrvade kuju jm. Silma järgi on isendeid lihtsam hinnata kvalitatiivsete tunnuste alusel. Kvantitatiivsete tunnuste alusel hindamine on täpsem isendite mõõtmise, kaalumise jms järel, st pärast arvutamist. Enamik koduloomade majanduslikult kasulikke omadusi, nagu suurus, elusmass, varavalmivus, produktiivsus jne. on määratud polügeenselt st korraga mitme erineva geeni poolt. Seetõttu ongi põllumajandusloomade geneetikas valdav enamus uurimistöid ja praktilise selektsiooni probleeme seotud just kvantitatiivsete tunnustega. Geneetilist erinevust loomade vahel ei ole võimalik otseselt mõõta, võrrelda saab vaid suure arvu geenide keskmist mõju populatsioonide keskmiste ja isendite omaduste
süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); - tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); - eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., - eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); - paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%) - eraldub prügilatest (10%); - moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, - paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%); - tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%); - NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse
süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%), eraldub prügilatest (10%); moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. lämmastikoksiidid Nox moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%); tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%); NO 2
Kordamisküsimuste vastused aines EHITUSMASINAD 1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? raskemaid ehituslikke töid kergendavad mehhanismid masinate prototüübid, mida käitatakse inim- või koduloomade jõuga. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Esimese etapi lõpp määratletakse aurumasina leiutamise ja kasutuselevõtmisega XIX sajandil, mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne.
süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%), eraldub prügilatest (10%); moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. lämmastikoksiidid Nox moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%); tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%); NO 2
(ibid) 5.3 PASTEEDID JA VÕIDED Pasteete ja võideid valmistatakse vormides, tehiskestas, alustel, karpides jne. kaalukaubana või pakendatuna müügipakenditesse. Pasteedid ja võided on määritava konsistentsiga tooted, mida on kuumutatud temperatuurini 71 oC. Olenevalt kasutatud toorainest jagunevad: maksapasteedid – ühtlase, määritava, pehme konsistentsiga peenestatud mass, mis on valmistatud vähemalt 15 % kupatatud või toorest koduloomade või lindude maksast ja kvaliteetsest lihatoormest maitseainete lisamisel. lihapasteedid ja singipasteedid - määritava konsistentsiga ühtlane peenestatud mass, mis on valmistatud keedetud või kupatatud peenestatud lihatoormest maitseainete lisamisel, ei sisalda maksa või sisaldab seda kuni 15 %. võided – peenestatud võidelisa, määritava konsistentsiga mass, mis on valmistatud lihatoormest maitseainete lisamisel. (ibid) 5
· Rulaad - töödeldud tükilihast, kamarast, taimsetest komponentidest jms toode, rulli keeratud, seotud või vormi asetatud, vahel pressitud ning kuumtöödeldud. Mõnikord on ka suitsutatud. Pasteedid ja võided - ühtlase määriva konsistentsiga tooted, mida on kuumutatud kuni 71 C°-ni. Enim levinud on: · Maksapasteedid - ühtlase, määritava, pehme konsistentsiga peenestatud mass, mis sisaldab kupatatud või toorest koduloomade või -lindude maksa, liha, maitse- ja lisaaineid. · Lihapasteedid, singipasteedid, võided - määritava konsistentsiga ühtlane peenestatud mass, mis on valmistatud keedetud või kupatatud peenestatud lihatoormest maitseainete lisamisel. Hakktooted - kuumtöödeldud, enamasti praetud, keedetud või küpsetatud hakklihast tooted, mida müüakse kas jahutatult või külmutatult kotletid, pihvid, lihapallid, kroketid, suupisted. Kõik hakktooted võivad olla kaetud
kirik, äke, regi, lehm jts.), samuti asjad, millega kaasneb valgusefekte (lumi, päike, ahi jts.); 2) praktitsismi- või olmelisusfaktor: palju mõistatusi on tehtud just nende asjade kohta, mis inimese igapäevaelus mängisid esmatähtsat rolli, eriti rõivaste jm. kehakatete ning nende valmistamise, söökide ja toiduvalmistamise, ka hoonete ja rajatiste, tööriistade, anumate ja mahutite jms. kohta, samuti inimese enda ja koduloomade keha, selle osade ja füsioloogia kohta. Inimese sotsiaalset, kultuurilist ja religioosset elu puudutavad objektid (ühiskondlike klasside esindajad, inimsuhtlemise seigad, lugemine ja kirjutamine ning kool, kirik, usk ja piibliõpetus) pole mõistatustes olematud, kuid nad on äärmiselt tagaplaanil. Seega tuleb välja, et ka mõistatused on küll vanasõnadest erineval viisil, kuid siiski väga ja väga inimkesksed. 6 Kujunditest
t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erinevat etnilist rühmitust: põhja pool, nüüdsel Eesti
pudelkõrvitsa ja kurgi tükid). C14 dateering: 90006000 eKr. Mõnesid neist taimedest ei olnud võimalik eristada nende metsikutest liigikaaslastest, ent mõned (kõrvits, beetliseemned ja vesikastan) olid juba kodustatud. Nende taimede nii varane kodustamine paigutab Kagu-Aasia taimedekasvatuse alguse Lähis-Ida omaga samasse aega, või isegi varasemaks. Samas kihis oli kivist tööriistu ning loomaluude tükikesi inimesed olid laialt tegelenud küttimisega (hirv, siga, ahvid). Koduloomade luud puudusid. Gorman: ulatuslik jahipidamine oli eelkohanemine varasele loomade kodustamisele. 6600 eKr kuuluvas kihis leiti savinõusid, kivist tööriistu ja väikeseid kiltkivist nuge. Keraamika ornamenteeritud nööri jälgedega. Kivist tööriistad osaliselt lihvitud. 63 Varased maaviljeluse dateeringud Kagu-Aasiat on hakatud pidama üheks varase viljelusmajanduse keskuseks. Andmeid selle kohta veel suhteliselt vähe, mõned asjad
eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); ^ tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); > eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) · metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida käsutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); > paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%) eraldub prügilatest (10%); > moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. · lämmastikoksiidid NOx moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, > paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%);
abil. Kõrgemate taimede kloonimiseks kasutatakse nüüdisajal ka meristeemmeetodit: taimi kasvatatakse üles kasvukuhiku algkoe (meristeemi) tükikestest koekultuuris. Imetajate kloonimiseks on kaks võimalust: embrüokloonimine - varajane embrüo jagatakse üksikuteks blastomeerideks või suuremateks osadeks, neid kasvatatakse in vitro ja ja saadud tütarembrüod siirdatakse siirdatakse hormonaalselt töödeldud retsipientlooma emakasse. Seda meetodit rakendatakse koduloomade kloonimisel alates 1970ndatest aastatest. Tuumkloonimine - täiskasvanud looma mingi keharaku tuum siirdatakse munarakku, millest on oma tuum eemaldatud. Sel juhul saadakse tuumadoonoriga geneetiliselt (enam-vähem ?) identsed järglased. Rakukloonimine. Hulkraksete loomade rakkude kloonimiseks külvatakse hõredaid rakususpensioone pooltahkesse söötmesse või plastikplaadi lohkudesse või eraldatakse üksikud rakud mikropipetiga ja kultiveeritakse eraldi paljundussöötmes. Nii saadakse nt
saadakse põhiliselt Leedust, aga leitud on ka Põhja-Soomest. Tulekivi piirkond oli Venemaa kõrgustikel, aga see levis ka igal pool. Kivikirved olid tehtud Karjala kiltkivist ja ka need levisid igal pool. Levinud võisid olla ka kultuurtaimed, tavaliselt tegutseti aga kalastamise ja metsaandide korjamisega. Kuna jõgede setetest on leitud mingite põllukultuuride õietolmu, arvatakse, et ehk oli Eestis sel ajal ka kultuurkõrrelisi. Leiti kaera, otra ja nisu. On leitud ka üksikuid koduloomade luid. Oma nimetuse saab kammkeraamika selle järgi, et välispinnal on kaunistused, mis meenutavad mingi kammilaadse riistaga vajutusi. Nende kõrvale on ümara otsaga pulgaga tehtud lohk. Nõud olid küllalt suured, läbimõõt võis olla u 0,5m, pikkus ka, pandi see kivide vahele ja lõke tehti ümber, tänapäeval on üritatud seda järele teha, aega võttis kaua. Tegemist on äärmiselt korralike asjadega. Hoonete suurus sellest ajast on u 50-60 m², see oli kliima
limasust tekitavad ühendid. Just see kombinatsioon koos nägemismeelt köitva eredavärvilisusega ning jugapuu kultuursortide kasvatamine aias saabki paljudele lastele saatuslikuks, kusjuures jugapuu mürgituste arv pole tegelikkuses sugugi nii väike. Näiteks Ameerika ühendriikides oli 1993. aastal 969 jugapuust tingitud mürgitusjuhtumit. Kolmas taksiini kasutusvaldkond mürgituste tasandil on tavamõistusele kõige õõvastavam: teiste inimeste või koduloomade sihiteadlik mürgitamine. Inimesi on mürgitatud jugapuu okkaekstraktiga või lisatud purustatud seemneid toidu või joogi hulka. Koduloomad on saanud mürgistusi, kui nende toitumiskohtadesse on jäetud jugapuu oksi. Mürk mõjub korraga paljudele organitele. Organismi esmased kahjustused avalduvad juba tund-paar pärast mürgiste jugapuuosade söömist, sest taksiin imendub seedekulglast kiiresti verre. Kõigepealt tulevad ilmsiks seedekulgla mürgistusnähud: oksendamine ja tugev valu maos
Piim oli pastöriseeritud ja bakterid olid seal ellu jäänud. Ilmselt taluvad nad hästi, kui nad raku sees (leukotsüütides) on, ka kõrget temperatuuri. Listerioosi tunnused: kesknärvisüsteemi nakatumine (entsefaliit ja meningiit), primaarne baktereemia ja hiljem ka endokardiit. Entsefaliidi ja meningiidi esmased sümptoomid on peavalu, oksendamine ja nõrkus. Listeria kandmine. Listeriat on ka täiesti tervete inimeste soolestikus, u. 1-5 % inimestest. Koduloomade populatsioonis on Listeria kandlus suurem. Veistel on esinemine väljaheidetes umbes 39-75% loomadel karjas. Listeria tungimine rakku ja kaitse oksüdatiivsete radikaalide eest. L. monocytogenes seostub sooleepiteeli rakkude membraanile ja indutseerib endotsütoosi. Vabaneb fagolüsosoomist (lüüsib hemolüsiiniga membraani) tsütoplasmasse. Listeria saab rakus edasi liikuda ja ka rakust rakku tungida, kasutades peremeesraku aktiinituubuleid. Fagolüsosoomis peab vastu, kuna toodab SODi.
1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja
Selle pikaajalist mõju, näiteks rändeteede muutmise ning loomade eelistatud toitumis- ja elupaikadest eemalehoidumise ulatust on vaja uurida täpsemalt. Keskkonnamüra on: maanteetee-, raudtee- ja lennuliiklusmüra, tstustuse, ehitiste, lähiümbruse poolt emiteeritud müra, teenindusettevõtete (restoranid, kohvikud, diskoteegid jne.) tegevuse helid, elutegevus ja kuulatav muusika, spordiürituste, sealhulgas mootorispordi müra, mänguväljakute müra, parklate müra, koduloomade hääled, nt koerte haukumine, tehnoloogiliste süsteemide müra, seadmete, kodumasinate müra Müra häirivust iseloomustavad tema füüsikalised näitajad: - helirõhu tase, - spekteraaliseloomustus, - toimeaeg - müra tüüp - müra allikas Häirivust põhjustavad ka paljud teised tegurid peale müra, mis omakorda võimendavad müra häirivust. Häirivust põhjustava müra korral on leitud doos-sõltuvus müra iseloomustava suuruse LAeq, 24 h suhtes.
Lindude ränded. Lindude tähtsus. 2 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 Imetajate välisehituse kohastumused seoses nende elupaikadega. Toidu hankimise viiside ja seedeelundkonna eripära sõltuvalt toidust. Kohastumused liikumiseks maapinnal, vees ja õhus. Juhtivad meeled seoses eluviisidega. Kehasisene looteline areng, sünnitus ja lootejärgne areng. Imetajate tähtsus. Koduloomade kasvatamise eesmärgid. Õistaimede organite välisehituse ja talitluse kooskõla. Taimeraku ehitus võrdlevalt loomara- kuga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Taime kasvu mõjutavad keskkonnategurid. Tõusva ja las- kuva voolu tähtsus taimedes. Sugulise paljunemise võrdlus putuk- ja tuultolmlejatel taimedel, mittesugulise paljunemise viisid, taimede kohastumused loom-, tuul- ja vesileviks. Seemne idanemiseks ja taime arenguks vajalikud tingimused. Õistaimede tähtsus. Kultuurtaimede
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); ...
Miks jaotusid rikkus ja võim erinevate regioonide vahel just nii, aga mitte mõnel teisel viisil? Miks ei saanud indiaanlased, aafriklased või Austraalia aborigeenid domineerivateks ning ei tapnud, orjastanud ning hävitanud Euroopa ja Aasia rahvaid? Samal ajal kui Austraalia aborigeenid ning paljud Ameerika ja Aafrika põliselanikud jäidki küttideks ja korilasteks, läks enamik Euraasia ja Sahara-taguse Aafrika rahvaid järk-järgult üle maaviljelusele, koduloomade pidamisele ja metallide töötlemisele ning arendas välja keeruka poliitilise struktuuri. Euraasia erinevais osades ja ühes Ameerika piirkonnas tekkis üksteisest sõltumatult kiri. Reeglina tehti kõik nimetatud uuendused Euraasias varem kui kusagil mujal. Miks siis ikkagi arenes inimühiskond erinevatel mandritel ja erinevates regioonides nii erineva kiirusega? Miks ühed rahvad said domineerivateks ja teised jäid mahajäänuteks? 46
Hiljuti on näidatud, et kala maksa rasvhapped pikendavad raseduse kestust n-3 tüüpi prostaglandiinide toimel. N-3 rasvhapped st. kalatoit aitab ära hoida veresoonte seinte vigastuste ning trombide tekkimist. Paljudes taimedes on leitud aineid, mille toime sarnaneb naissuguhormoonide, östrogeenide omaga. Taimseid östrogeene leidub 300-s söödavas taimes. Need östrogeenid võivad toimida hormoonina või ka naissuguhormoonide vastumõjuritena. Näit. ristikhein põhjustab koduloomade viljatust. Inimestel võivad taimsed östrogeenid talitleda organismis antiöstrogeenidena ning vähendavad rinna- ja eesnäärmevähiriski. Näit. taimede flavonoidid reguleerivad juurebakterite tegevust, kuid koos sobivate taimeosadega organismi pääsedes takistavad naissuguhormooni östrogeeni tekkimist. Paljudes epidemioloogilistes uurimustes on märgatud, et rohkesti köögivilja ja kiudaineid sisaldava toiduga kaasneb madal vähirisk
ulatuda 100 000-ni. Asunikelt võeti riigimetsades karjatamise eest tasu. Näiteks 1924. aastal moodustas selline tasu kogu riigimetsanduse tuludest 1,1%. Loomade karjatamist tuli lubada sageli isegi metsades, kus see läks vastuollu metsakasvatuslike huvidega. Tolleaegses ajakirjanduses diskuteeriti tihti teravalt metsas karjatamise üle. Näiteks ajakirjas 1927.a. ajakirja "Eesti Mets" aastakäigus leidub sel teemal 5 artiklit. Enamasti leiti, et koduloomade karjatamist metsas tuleb piirata. Näiteks värskel raiesmikul võiks paar aastat karjatamist lubada, sest loomad kobestavad pinnast ja tallavad seemneid maasse. Kuid seejärel, kui noored puud on juba kasvama hakanud, on karjatamine metsa järelkasvule kindlasti kahjulik. Järgneval aastakümnel karjatamise surve metsale vähenes, sest talud tugevnesid ja rajasid juurde produktiivseid rohumaid ja karjamaid. Sõjajärgsel ajal polnud loomade karjatamine
maaharimisest ja transpordist kõrvale seda tööd sajandeid teinud hobused. Hobuste kasutamine taandus põllumajanduses pea olematuks, vähesed hobusekasvatused püsisid vaid tänu üksikutele missioonitundega entusiastidest majandijuhtidele ja hobusesõpradele. Nagu on väga lähedased pool-looduslike koosluste ja eesti hobuse hääbumise põhjused, võivad olla sarnased ka lootused püsimajäämiseks tulevikus. Vajadus nende järgi on koos ajaga muutunud. Koduloomade sööt varutakse tänapäeval masinate abil intensiivselt majandatud söödapõldudelt. Romantilisi metsakopleid asendavad laiuvad ühenäolised kultuurkarjamaad. Eesti hobune on leidnud rakenduse turistide teenindamisel ratsa- või vankrisõidus. Mõlemad loodavad traditsioonilise loodusesõbraliku/mahepõhimõtetel toimiva talupidamise, loodushoiu ja turismi peale. Nii pool-looduslike koosluste kui ka eesti hobuse
Ameerikas preeriad. Niitude kujunemine Looduslik teke -laiud ja rannikud, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad -alad, kus puudel ei ole sobivad kasvutingimused -iga-aastased üleujutused (lamminiidud) -liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud) Inimtegevusega seotud teke -valdav niitude tekkimise viis -niidud võivad kujuneda: -hüljatud põllumaadele ja raiesmikele -aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teisega. Pool-looduslikud e. pärandkooslused – põlised inimtekkelised kooslused, eelkõige puisniidud, loopealsed, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on
Miks? Kliimaksi tüübid Klimaatiline kliimaks – ühekordne kliimaks, mis on tingitud piirkonna klimaatilistest tingimustest Edaafiline kliimaks – piirkonnas esineb erinevat tüüpi kliimakskooslusi, mis on tugevalt seotud erinevate keskkonnagradientidega (mulla omadused, topograafia, vesi, häiringud jt), mistõttu klimaatiline kliimaks ei saa välja kujuneda Diskliimaks – stabiilne kooslus, mis pole ei edaafiline ega klimaatiline kliimaks, vaid esineb sellisel kujul vaid inimese või koduloomade pideva sekkumise tõttu Katastroofi kliimaks – lõppkooslus on õrn katastroofidele (tulekahjud): kuivad põõsa ja puhmakooslused asenduvad peale tulekahju kiirelt rohttaimedega, kuni põõsad taastuvad ja saavutatakse taas kliimakskooslus Suktsessioon Suktsessiooni järk Kuidas aru saada, millises suktsessioonilises staadiumis on jälgitav kooslus? ◦ Milline on koosluse üldmulje? ◦ Milline taimede kasvustrateegia on valdav? ◦ Milline on koosluse energiabilanss?
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...
- Rohealasid mööda linnadesse sattuvad loomad, kes võivad käituda ettearvamatult; - Põllukultuure, koduloomi ja puid kahjustavad ulukid (metssead, hundid, põdrad jt.); - Haigused, mis võivad levida koduloomadele või inimesele (marutaud, kärntõbi, seakatk jt.); - Konkurents kalavarude pärast (hülged); - Närilisetõrje jne. Moodsa ajastu probleemid loomadega: - Karusloomakasvatuse põhjendatus (varem kütiti ja kasvatus oli algselt hea, säästis looduspopulatsioone); - Koduloomade kasvatuse intensiivsus (,,õnnelikud" lehmad vs intensiivfarmid, samuti on tapule viimine muutumas nonsensiks); - Lemmikloomad kodus ja hobiloomaaedades (nende õigused ja inimeste kohustused); - Kas inimeste taimetoitlus päästab kuidagi loomariiki? 40
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
Eestile kvoot oli 646,4 tuh t sellest tarnekvoot 633,4 tuh t ja otseturustus 12,9 tuh t. Tarnekv. täideti 593,0 tuha t.- 94% ja otseturustusk. 7,4 tuh t ehk 57%.Veiseliha osatäht. kogu lihatoodangus oli tõusnud - 28%. Veiseliha tootmine suurenes lihaveisekasv.edendamise tulemusena. PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. 06. seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust. 4) TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes. Peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest erinevate isolatsioonivormide kaudu. Tõugude kujunemise protsess on mitmepärane. I etapp toimub aretuskomponentide valik ja paaride valik vastavalt aretuseesmärgile. Selle etapi lõpus saadakse suur ja omavahel sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kont...
Seda tegid sakslased raiudes maha eestlaste hiiepuud. Kuid hoolimata katoliku usu vastuvõtmisest usuti edasi ka vanu jumalaid. Muinaseesti usundile sarnane oli ka pühakute ja reliikviate kultus. Pühakud samastati haldjatega. Seda kasutati ära katoliku usu peale surumiseks. Tuntumad kohandatud pühakud: Georgius - Jüri Karjakaitsja 7 Peetrus - Peeter - Kalajumal. Katariina - Kadri - Lammaste kaitsja. Antonius - Tõnn - Koduloomade (eriti sigade) kaitsja. Eestlasteseas ja alles austus esivanemate hingede vastu. Ladinakeelsete jutluste tõttu oli eestlastele katoliku usu sisu peamiselt teadmata. VANA-LIIVIMAA SISESUHTED. RÕIVATUS TÜLI. Riia ja Tartu piiskopkondadesasendati valge rüü mustaga. Ordu nägi selle oma autoriteedi õõnestamist. Avaldas seetõttu protesti ja okupeeris piiskoppide ja toomhärrade mõisad. Rõivaste mood oli sellel ajal igas linnas erinev.
Lihakeha massi hulka rasva massi ei arvata. Peekonsigadel kuulub tapamassi hulka ka pea, jalgade, naha ja ploomirasva mass. Lindude tapamassi määramisel kaalutakse lihakeha koos pugude, südame, rasva ja jalgadega. Tapasaagis on tapamassi ja tapaeelse kehamassi suhe protsentides. Tapasaagis oleneb looma liigist, toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest: - pull, härg = 49,7...64,8%, - lammas = 49,4...59,6%, - siga = 74,5...84,6%. TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes. Tal peab olema kindel levila e. areaal. VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON Piimatõud n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. Neil on kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar.
kinnitatud etiketile. Kui toode on pakitud ja pakendatud üksikult, piisab pakendile pandud märgist. Märgil peavad ovaalse piirjoone sees olema järgmised andmed: Ülal: lähteriigi nimi või lühend vastavalt ISO standardile, Eesti puhul EE või EESTI. Ülal või keskel: ettevõtte või taaspakkimiskeskuse loanumber ja vajaduse korral koodnumber, mis osutab tootetüübile, mille jaoks ettevõte on heaks kiidetud. Tingimisi kõlblikud koduloomade, suurte kütitud või farmis peetud ulukite rümbad Templijäljend kolmnurk, igal rümbatükil. Lisaks lisamärgistus ruudukujuline tempel tekstiga: STERIIL kuumtöötlemiseks (80 oC) ettenähtud liha TÖÖSTUS lihasisene temp 71 o C KÜLMUTAMINE Väljaspool tapamaja hädatapetud looma märgistamine Toidukõlblik rümp tapetakse kolmnurkse märgisega . 45 x 50 x 50 mm. Ülaosas süna EESTI v. Maakonna nimi
tegeldud juba läbi aegade. Esimesed nisusordid, mis erinesid looduslikest, on 7000 kuni 10000 aastat vanad. Sordiaretuse teel on saadud näiteks hübriidne mais, mille saagikus on võrreldes algsega tõusnud ligi 250%. Nisu puhul on aretatud stressikindlamaid sorte, mis on sobivad kasvatamiseks just paljudes kohtades arengumaades. Palju aretustööd on tehtud tomatitega, mille tulemusena varieeruvad viljad nii suuruselt, värvuselt kui ka kujult. Koduloomade tõuaretuse teel on püütud saada näiteks suurema piima- või lihatoodanguga loomi. Tänu kunstlikule seemendamisele saab ühe häid järglasi andva isase spermat koguda ja külmutada, et seda jätkuks tuhandeteks viljastamiseks. Transgeensed organismid Transgeensetel taimede ja loomade konstrueerimisel on 3 põhilist eesmärki:: 1. Soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine kultuurtaimedel ja koduloomadel. 2. Huvipakkuva produkti tootmine taimes või loomas. 3
tegeldud juba läbi aegade. Esimesed nisusordid, mis erinesid looduslikest, on 7000 kuni 10000 aastat vanad. Sordiaretuse teel on saadud näiteks hübriidne mais, mille saagikus on võrreldes algsega tõusnud ligi 250%. Nisu puhul on aretatud stressikindlamaid sorte, mis on sobivad kasvatamiseks just paljudes kohtades arengumaades. Palju aretustööd on tehtud tomatitega, mille tulemusena varieeruvad viljad nii suuruselt, värvuselt kui ka kujult. Koduloomade tõuaretuse teel on püütud saada näiteks suurema piima- või lihatoodanguga loomi. Tänu kunstlikule seemendamisele saab ühe häid järglasi andva isase spermat koguda ja külmutada, et seda jätkuks tuhandeteks viljastamiseks. Transgeensed organismid Transgeensetel taimede ja loomade konstrueerimisel on 3 põhilist eesmärki:: 1. Soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine kultuurtaimedel ja koduloomadel. 2. Huvipakkuva produkti tootmine taimes või loomas. 3
Seetõttu peetakse selle kultuuri elanikke läänemeresoomlaste (eestlaste, soomlaste, liivlaste jt) esivanemateks. Oletatavasti oleme meie pärinud neilt oma keele. Umbes 2200 a eKr jõudsid lõuna poolt Eestisse taas uued hõimud. Neile iseloomuliku, kujult venet e paati meenutava, hästi lihvitud kirve järgi nim seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Selle kultuuri esindajad matsid surnuid asulatest eemale. Surnu asetati hauda külili, kägardatud asendis. Kuna hauapanustes on leitud koduloomade luudest tehtud esemeid, on üsna kindel, et nad kasvatasid sigu, lambaid, veiseid ja kitsi. Tõenäoliselt tundsid nad ka mõningaid kultuurtaimi. Neilt on eesti keelde tulnud näiteks sellised sõnad nagu "kirves", "hernes", "seeme", "vagu", "härg" jt. Leidude põhjal on kindel, et venekirveste kultuuri esindajad kuulusid europiidsesse rassi (kammkeraamika inimesed mongoliidsesse). Lõunapoolsematest neist
I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ..................................................................................................................................
metsataimi. Kuidas kujunevad niidud? Looduslikult tekivad niidud laidudele ja rannikutele, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad. Niidud võivad moodustuda ka aladele, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi. Näiteks iga-aastased üleujutused (lamminiidud) ja liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud) ei lase puudel kasvama hakata. Niitude teke on valdavalt seotud inimtegevusega. Nii võivad niidud kujuneda hüljatud põllumaadele ja raiesmikele, aga ka aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada. Eestis on nii looduslikke kui pool- looduslikke niite väga vähe ja nende pindala väheneb pidevalt. Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul. Mis tähtsus on niitudel? Niidutaimed annavad toitu ning varju paljudele pisikestele loomadele: putukatele, ämblikele, närilistele ja ka lindudele. Inimene kasutab niite loomade karjatamiseks ja neile sööda hankimiseks.
õpilane samal ajal ka isik. Nii on võimalik korduvalt kasutada ühte ja sama programmikoodi. Objektide polümorfism tähendab seda, et objektid võivad olla mitmepalgelised. Näiteks on meil klass KODULOOM ja sellest pärandatud 114 / 115 klassid KOER, KASS, LEHM ja HOBUNE. Klassil KODULOOM on meetod TeeHäält. Igal pärandatud klassil on see meetod üle defineeritud nii, et ta vastaks konkreetse klassi spetsiifikale. Kui nüüd kasutada erinevate koduloomade hulka ja otseselt teadmata, mis klassi looma me oleme sellest hulgast välja valinud, siis meetodi TeeHäält tulemus vastab konkreetsele klassile - koer haugub, kass näub jne. Programmeerija ei pea enam ennast vaevama sellise koodi kirjutamisega, et "kui on tegemist koeraga, siis kasuta haukumist muidu kui tegemist on hobusega, siis kasuta hirnumist muidu ..." jne. Mis on kasu objektorienteeritusest? OO keeltes on objektide klassi kirjeldus harilikult eraldatud selle klassi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
