Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning mullikesed (sul...
süües isegi hoole ja armastusega kasvatatud poegi. Linnalembese eluviisiga harakad ei ütle ära ka prügikastides leiduvatest jäätmetest. Harakapojad hakkavad lendama 22...27 päeva vanustena, kuid ka peale pesast lahkumist tegutsetakse edasi koos õdede-vendadega. Juba järgmisel kevadel asub harakas omaette pesitsema. Harakas on tuntud oma vargaloomuse poolest. Võib kahelda, kas ta just inimese tagant varastatud lusikaid ja kelli oma pesasse tassib, kuid koduloomade eest toidu ja inimese mahapandud seemnete näppamisega saab ta küll hakkama. Harakas on paigalind, see tähendab, et teda võib meil kohata ka keset talve. Talviti kipub harakas eriti linnadesse, sest seal on lihtsam toitu hankida. Harakas tekitab mõningast kahju, rüüstates teiste lindude pesi. Samal ajal soodustab ta aga kakuliste pesitsemist, sest need võtavad looduses meelsasti üle haraka mahajäetud pesi. Samuti hävitab ta olulisel hulgal kahjurputukaid.
teisalt aga kiskjana eelkõige toidujäätmetest toituvatest pisinärilistest ja lindudest. Koerad, kassid 22. Näiteid toiduahelatest metsas, niidul, rabas, põllul, aias, linnas, mererannal, järves, jões. 23. Kes on võõrliigid? Tooge näiteid. võõrliigid on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks. Tahtmatult sissetoodud liike nimetatakse ka tulnukateks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks. Invasiivseteks võõrliikideks on Eestis näiteks loomadest mink, taimedest Sosnovski karuputk 24. Võõrliikidega kaasnevad ohud. Uude kohta asudes muudavad looduslikke kooslusi ja tõrjuvad kohalikke liike konkurentsist välja
aasta keskmine piimatoodang 7613 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7778 kg ja eesti punasel tõul 7152 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4850 kg. Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja herefordi (3442) tõugu lihaveiseid. 4. Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluv koduloomade rühm mingil territooriumil. Neil on sarnane välimik ja majanduslikult kasulikud omadused. Tõuaretus meetodid: 1)puhasaretus paaritatakse omavahel ühte ja samasse tõugu kuuluvaid loomi (või sarnasesse tõugu kuuluvaid loomi) 2)ristamine paaritatakse omavahel eritõugudesse kuuluvaid loomi(välditakse sugulaste vahelisi ristamisi). Ristandid on heade omadustega (kasvab kiiremini, elujõulisem, hea sigivustega, haigustele vastupidavam jne) nim. heteroosi efektiks.
1. Veiste kodustamine ja põlvnemine - Kodustamine seotud ühiskondliku arenemisega, algus langeb kiviaega, veiste kodustamise ajaks võiks olla 6-2 tuhat aastat e.m.a, kodustamise tagajärjel tekkinud muutused loomadel märgatavad, koduloomade värvus kontrastne, välja arenenud organsüsteem, mis täidaks inimse vajadused, koduloomadel järglasi rohkem. 2. Veiste ulukeellased Koduveiste ulukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast, viimased tarvad surid välja 17. Sajandil, ta oli suure kehaga, raske pea ja tugev massiivne kael, sügav rinnak, pikk kere. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis Valdav osa veiseid arengumaades, kus toimib ekstensiivne veiseliha tootmine
* Fenooli nahale sattumise oht on võrdlemisi suur, aga sügelusega kergesti märgatav ning veega mahapestav. Etiidiumbromiid * EtBr läheb latekskindast läbi, aga nitriilkindast mitte. * Geeli mitte kätega puutuda. * Ruumid, kus asub geelipildistamise aparatuur, tuleb lugeda EtBr-ga saastunuks. 2. Mis on zoonoosid? Milliseid zoonoose on kõige tõenäolisem saada laboris töötades. Miks? (siin vastus. A-tüüpilised sallmonelloosid. Kuid miks, uuri ise). on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest, või ka vastupidi: inimesed võivad nakatada loomi. Katseloomadelt võib neid saada (tuleb kasutada kaitsevahendeid) 3. Millised on olulisemad infektsioonid, mis ohustavad töötamisel inimorganismi kudede ja kehavedelikega? (siin vastus: B-hepatiit, HIV-viirus) 4. Kui kaua säilib B-hepatiidi viirus toatemperatuuril nakkusohtlikuna? 5
suurendamise või tulude ümberjaotamise, nende kohta tuleb esitada arvutuslikud põhjendused. Eelarve täitmist korraldab KOH OV volikogu poolt kehtestatud korras. 49.Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu. Loomapidamismaks - Loomapidamismaksu maksavad loomade omanikud. Kuigi KoMS ei piira, milliste loomade pidamist maksustada, maksustatakse selle maksuga tavaliselt koduloomade (peamiselt koerte) pidamist linnades. Loomapidamismaks on tarbimismaks mis kehtib hetkel ainult Narva linnas. Mootorsõidukimaks maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki omanikud või kasutajad, kui maksumaksja asub maksu kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil Lõbustusmaks – nt. piletimüügist (kui vald korralddab mingise kultuuriürituse)
troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. o Metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub aga ka märgaladest, eriti riisikasvatustest. (riisikasvatus toidab ligi 60% maailma rahvastikust!!!) aga teda paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest. Metaani moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. o Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste
või kõigile osapooltele ühtmoodi hea. Riik võib korraldada või toimetada ka nii, et mõned kodanikud ja huvigrupid tajuvad sellest pigem kahju kui kasu, halba kui head. Näiteks kui riik nõuab „kõikide kasside kiibistamist“, võib sellest olla kasu Lasnamäel ja Tartus Annelinnas, kuna paneelmajarajoonides aitab kiibistamine mingit probleemi lahendada, ent ta võib ka „üle reguleerida“ koduloomade pidamist metsatalus või väikeses alevikus (ehk tekitada rohkem probleeme kui lahendusi) ning sellise poliitika „soovimatuks tagajärjeks“ võib olla kodusel pidamisel olevate kasside üldise arvu drastiline langus. Riiki on kindlasti vaja ning riik teeb palju vajalikku milleta ei saa. Ent see ei tähenda, et riik ei teeks teinekord ka rohkem kui vaja, või midagi sellist, mis oleks võinud ka tegemata jääda.
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < ...
soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest. Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused. Inimene mõjutab ulukite arvukust küttimisega, eesmärgiga vältida liigseid metsanoorendike, maastiku või põllukultuuride ja ka koduloomade kahjustamisi ulukite poolt. Loomastik avaldab metsale mõju kogu tema elu vältel. Loomastikul on suur tähtsus puuliikide paljunemisel, eriti seemnete levitamisel ja jaotumisel mullas. Paljud linnud ja loomad söövad puude seemneid, kuid samas ka levitavad neid. Ka tolmlemine on seotud loomadega putukatega. Mulla faunal on suur tähtsus taimede toodetud orgaanilise hävitamisel, kõdundamisel, mineraliseerimisel. Looduslikku metsauuendust mõjutab loomastik, kes võib
Kasvutingimuste alusel jaotataks: aru-, lammi-, ranniku- ja soostunud niidud. Tekkeviis: Looduslik teke (laiud ja rannikud, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad. Alad, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi. Iga-aastased üleujutused (lamminiidud). Liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud)) Inimtegevusega seotud teke (Valdav niitude tekkimise viis. Hüljatud põllumaadele ja raiesmikel, aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada.) Niitude levik Eestis: esimesed puisniidu-ilmelised kooslused tekkisid ilmselt juba küttide- kalurite-korilaste ajal (...3000 a. e.m.a) metsloomade ligimeelitamise eesmärgil. Viljelusmajanduse algusaegadel (5000 a. t.) hõivati eelkõige juba algselt avatud kooslusi mere-äärseid loopealseid, rannaniite ja jõgede ääres asuvaid luha-alasid. Asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole; 2000 a. t. võeti kasutusele vikat, mille
D.J. Henstra). 2.6. Orjad Orjad ei saanud wergeld'i. Kui keegi tappis teise orja, pidi ta maksma orja väärtuse tema omanikule. Kui mees vägistas teise inimese naissoost orja pidi ta maksma tagasihoidlikku trahvi jällegi orja omanikule ( IX:3 ja XIII: 1). Jaotis IIII räägib orjadest ja koduloomadest. On tüüpiline, et siin jaotises ainult üks artikkel räägib orjadest, sama kui viis eraldi artiklit täpsustavad erinevaid koerte liike. Olid karistused koduloomade haavamise eest (Add. III: 68), kuid mitte orjade haavamise eest (Add. III: 71.73; siin täpsem säte orjade kohta puudub). On tähelepanuväärne, et Lex Frisionum ei maini midagi omaenda orja tapmise või vägistamise kohta. Tundub, et need ei olnud kriminaalkuriteod ning omanikul oli õigus teha oma orjaga midaiganes pähe tuli. Kuigi Worms'i Nõukogu (876) on teinud kindlaks, et oma orja tapmine oli tegelikult karistatav (Halsall)
Lihtne hüpotees (esitatakse normi rakendamise tingimusena üksainus faktiline asjaolu); Absoluutselt määratletud dispositsioon (määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust); Kriminaalõiguslik sanktsioon. § 95. Tsiviilelanikkonna vastu suunatud sõjategevus Tsiviilelanike ründamise eest sõjategevuse piirkonnas või tsiviilelanike eluks hädavajalike toidu- või veevarude, külvide või koduloomade hävitamise või kasutamiskõlbmatuks muutmise või ohtlikke jõude sisaldavate ehitiste või seadmete ründamise eest – karistatakse viie- kuni viieteistaastase või eluaegse vangistusega. Suhteliselt määratletud hüpotees (normi kehtimise tingimuste olemasolu/puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Nad ei ole tavaliselt kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja seetõttu reeglina nad ei sigi (on ka erandeid). Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja tavaliselt ei suudagi inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja jätkub kaasajal (põdrad, karusloomad). Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal ja täheldatakse erinevaid paikkondi ning erinevaid perioode koduloomade evolutsioonis. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmeid enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast, kuid abi on olnud ka geograafiast, antropoloogiast, füsioloogiast ning keeleteadusest. Loomade kodustamine on tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Loomade kodustamise algus langeb põhiliselt kiviaega (12-10 tuhat aastat e.m.a.).
mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%), eraldub prügilatest (10%); moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. lämmastikoksiidid Nox moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%); tekivad lämmastikväetiste launemisel mullas, kust nad õhku lenduvad
sedaanid, pikapautod, kabrioletid jne. Lingvistiliselt analüüsitakse neid välju tähendussuhete alusel. Sõnaväljad võivad moodustuda kategoriseerimise teel. Sõnavälja liikmed võivad olla kas selgepiirilised või hajuvate piiridega; kas vabas või kindlas järjestuses. Võib rääkida avatud (liikmeid võib juurde tulla või ära jääda terviksuhet muutmata) ja suletud sõnaväljadest (nt koduloomade nimetused vs kuude nimetused). Väljad loovad substitutsiooniraamid, seetõttu kuuluvad ühe välja liikmed samasse sõnaliiki. Nt Seda inimest iseloomustab [+substantiiv] kenadus, hoolitsetus, tagasihoidlikkus, malbus, tarkus, tähelepanelikkus, analüüsivõime, järjekindlus, tublidus ... Väljadel on vormi- ja sisukülg. Vormipool puudutab ennekõike ühe välja liikmete sama sõnaliiki. Sisupool puudutab välja elementide semantilist sarnasust.
15. Loodusliku valiku objektiks on: a) geenid, b) indiviidid, c) populatsioonid, d) liigid. 16. Liikide evolutsioonilised muutused on tingitud: a) täiustumistungist, b) mutatsioonidest, c) looduslikust valikust, d) kohanemisest. Sobiv sõna lünka. 17. Loodusliku valiku toimel arenevad terved isendid. 18. Indiviid on muutunud elutingimustega. 19. Väikeste populatsioonide evolutsiooni mõjutab oluliselt geneetiline triiv. 20. Koduloomade aretust suunab peamiselt suunav valik. 21. Liigiteke algab tavaliselt bioloogilisest isolatsioonist. 22. Eri liikide kohastumisel ühetaolistele tingimustele ilmneb sageli mimikri. 23. Selgroogsete jäsemeskeleti ehitus on homoloogiline. 24. Eukarüootne rakutüüp tekkis primitiivsuse tagajärjel. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. Kuidas on omavahel seotud mikro- ja makroevolutsioon? Nad mõlemad on seotud populatsiooniga, mõlemad osalevad evolutsioonilises
Volikogus arutatakse eelarveprojekti arvestades KOH OV arvamustega. Need ettepanekud, mis tingivad kas tulude vähendamise või kulude suurendamise või tulude ümberjaotamise, nende kohta tuleb esitada arvutuslikud põhjendused. Eelarve täitmist korraldab KOH OV volikogu poolt kehtestatud korras. 49. Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu Loomapidamismaksu maksavad loomade omanikud. Kuigi KoMS ei piira, milliste loomade pidamist maksustada, maksustatakse selle maksuga tavaliselt koduloomade (peamiselt koerte) pidamist linnades. Loomapidamismaks on tarbimismaks mis kehtib hetkel ainult Narva linnas. Mootorsõidukimaksu maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki omanikud või kasutajad, kui maksumaksja asub maksu kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil Lõbustusmaks nt. piletimüügist (kui vald korralddab mingise kultuuriürituse) Reklaamimaksu objekt on omavalitsuse territooriumil paigaldatud reklaam ning
põllumajandus (38%), 2. arendusprojektid (35%), 3. veemajandusprojektid (30%), Sotsiaalne 4. puhkus looduses (27%), õiglus, võrdsus 5. koduloomade karjatamine (22%), 6. reostamine (20%), 7. infrastruktuuri ehitamine (17%), Omandikonflikt Arengukonflikt 8. tulekahjude kustutamine kooslustes, kus regulaarsed põlengud on loomulikud (13%),
Kompostiplatsi planeerimine Kompostimisala asub Tartu linnast kirdes, kesklinnast 5-6 km kaugusel, koordinaadid 58°24′29 N 26°46′57 E. Tegemist on endise Raadi sõjaväelennujaama aladega, mille kogusuurus on 698 ha. Lennuväli ei ole hetkel kasutuses ja ala on suures osas kasutamata. Planeeritud kompostiplats on kogusuurusega 1 ha. Kompostiplatsile asjakohatute inimeste või tahtmatult sinna sattunud mets- ja koduloomade sissetungi vältimiseks piiratakse ala 2 m kõrguse võrkaiaga. Sissepääsuks on mõlemal pool platsi väravad (põhja- ja lõunasuunal), mille laius on 6 m, et tagada sõiduautode ja raskeveokite liikumine. Valgustuseks paigaldatakse alale välisvalgustus prožektormastidega. Kogu ala on kaetud betoonkattega. Nõrgvee pinnasesse imbumise vältimiseks teostatakse enne tootmise alustamist korralik ülevaatus ja vajadusel võimalike lekkekohtade (praod, vahed jms.) parandamine ja likvideerimine
Lõpposad koosnevad limarakkudest, viimajuhad kaetud mitmekihilise epiteeliga, rakud vahel kaetud ripsmetega, näärmete sekreet sisaldab ohtralt mutsiini Seganäärmed paiknevad keele eesmises osas, toodavad üheaegselt nii seroosset kui ka mukoosset sekreeti Näärmete juhad avanevad piki keelealuseid limaskesta volte, sekretoorsed osad paiknevad keele sügavuses HAMBAEMAILI, DENTIINI JA TSEMENDI EHITUS Koduloomade suuõõnes paiknevad lõikehambad, kihvhambad, eespurihambad ja purihambad Hamba moodustavad spetsifiilsed koed: email, dentiin, tsement, hambapulp Krooni kõrguse järgi eristatakse kahte tüüpi hambaid: madalakroonilised e brahhüdontsed hambad ja kõrgekroonilised e hüpsodontsed hambad Madakakroonilistel hammastel katab email dentiini ainult hambakrooni osas, hambajuure piirkonnas katab dentiini
kujundatud inimtööga teatud sotsiaal- majanduslikes tingimustes, kellel on ühesugune põlvnemine ja ajalooline areng, ühesugused nõuded tootmistehnoloogia ja looduslike tingimuste suhtes ning kes erineb teistest tõugudest talle iseloomulikke jõudlusomaduste ja kehaehituse tüübi poolest ning annab oma omadusikindlalt edasi järglastele. 2. tõug: üsna suur majanduslikult kasulike ja ühte liiki kuuluvate koduloomade rühm, keda ühendab põlvnemine, eksterjöör, majanduslik kasu ja elutingimuste ühtsus. 3. Tõug: (hobusekasvatuses vajalik) Majanduslikult kasulike ja ühte (alam) tüüpi ja (kasutus) klassi kuuluvate koduloomade rühm, keda ühendab ühtsete valikutunnuste (põlvnemine, tõutüübi väljendus, mõõtmete vastavus, liikumisomaduste, tööjõudluse, järglaste väärtuse jm) ning
või ravimiresidentsusgeenide horisontaalne looduslik ülekanne. Tootmiseks soovitatud taimedel neid kahjulikke mõjusid siiani veel kindlalt tõestatuna pole avastatud. Transgeensed taimed: Suurenenud vastupanuvõime kahjuritele Viljade säilivusaja pikenemine (tomat). “kuldne riis” toodab β-karoteeni. On suurendatud riisi toiteväärtust. Tõuaretus. Koduloomade tõuaretuses saadakse klassikaliselt suurema muna- piima- või lihatoodanguga tõuge. Tõuaretusse tõi pöörde kunstliku seemendamise massiline rakendamine, mis võimaldas hakata jälgima tõuaretuse kulgu. Isaslooma sperma kogumisel ja külmutamisel saab seda kasutada tuhandeteks seemendusteks. Järgmisele tasemele jõudis tõuaretus aga loodete siirdamise metoodi väljatöötamisega, mis võimaldab lühikese ajaga kasi välja vahetada või luua kiiresti uus kari.
1.Rahvastik ja poliitiline kaart Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis, Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Aren...
Kodustatud loomade hulka kuuluvad näiteks vesipühvel, Angoora kaljukits, kaamel, samuti ka hobune, lammas ning teised traditsioonilised koduloomad. Põhilised jahilinnud on nurmkana, metshani ja vutt. Türgis on kaks põhilist taimestiku tüüpi: stepp-rohumaad, mis paiknevad põhiliselt Kesk- Anatoolias ning metsad. Üldiselt on aga mõlemad taimestiku tüübid tekkinud inimtegevuse tagajärjel- nii otseselt (metsalangetuse ning põlluharimise tõttu) kui ka kaudselt (rohutoiduliste koduloomade tegevuse tõttu). Musta mere rannikul on palju sademeid, puudub suvine põud ning talved on leebed- seetõttu leidub seal palju erinevaid puuliike, nagu näiteks valgepöök, kastan, kuusk, lepp. Samuti on Türgis palju põõsastaimi, nagu näiteks rododendror, loorber, astelpõõsas, sarapuu. Kuivematel aladel (stepi-rohumaadel) moodustub heitlehine metsavöönd, kus leidub selliseid puid, nagu tamm, kadakas, mänd, nulg. Kliima Türgi paljudes regioonides on erinev kliima
registreerimise paberil. Osad paarid peavad oluliseks laulatusel saadavat õnnistust nende kooselule. Teiste jaoks on paraku olulisim paari panemise pidulikkus - orel mängib, kaunistatud kirik jms. 7. Sina ei tohi varastada. Algselt ei käsitlenud see käsk vargust, vaid inimröövi. Kuritegude nimistus, mille eest järgnes surmanuhtlus, oli ka: "ja kes inimese varastab, kas ta tema ära müüb või tema käest leitakse, see peab surma surema." Aegapidi laienes see käsk ka koduloomade varguse kohta ning viimaks muugi vallasvara kohta. Iisraelis ei loetud aga varguseks seda kui keegi, kellel oli suur nälg, läks ja sõi kellegi viinamäel või viljapõllul või aias oma kõhu täis. Aga kaasa ei tohtinud midagi võtta seda loeti juba varguseks. Varga karistamise kohta olid kehtestatud karmid seadused: "kui keegi varastab härja või lamba ja tapab ja müüb selle, siis ta peab andma viis härga härja vastu ja neli lammast lamba vastu. Kui varas tabatakse
tervistkahjustava riknemise vältimiseks ja kaitseks saastumist eest. 3. Kõikidel tootmise, töötlemise ja turustamise etappidel peab toit olema kaitstud mis tahes saastumise vastu, mille tulemusel võivad tooted muutuda inimtoiduks kõlbmatuks, tervistkahjustavaks või selliselt saastunuks, et on põhjendamatu eeldada selle tarvitamist. 4. Tuleb rakendada piisavaid kahjuritõrjemeetmed. Samuti tuleb rakendada vastavaid meetmeid koduloomade juurdepääsu vältimiseks toidu valmistamise, käsitsemise või hoidmise kohtadesse (või kui pädev asutus seda erijuhtudel lubab, tuleb rakendada meetmeid selle tulemusena saastumise vältimiseks). 5. Tooraineid, koostisaineid, vahetooteid ja lõpptooteid, milles võivad paljuneda patogeensed mikroobid või tekkida toksiinid, ei tohi hoida temperatuuril, mis võib põhjustada riski tervisele. Külmaahelat ei tohi katkestada. Siiski on
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ..................................
· eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); · tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); · eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%), eraldub prügilatest (10%); moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. eralduvad aerosoolide (deodorandid, lämmastikoksiidid Nox · moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, · paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%); · tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%);
Põllumajanduslik: Inimpopulatsioonid muutusid paikseks • Oluline eeldus - loomade kodustamine (lammas, kits, veis, siga, hobune). Inimpopulatsiooni suurenemine üle droofilise püramiidi. Vähenes indiviidide hulk, kes olid vahetult seotud toidu tootmisega • Muutus võimalikuks urbaniseerumine - spetsialiseerumine ja kihistumine. Faasi lõpuks 3-4 IE, (2-3 IE lisaks somaatilisele energiale) • Lisaks tulele, mida tarvitati toidu valmistamiseks, kasutati koduloomade, vee ja tuule energiat • Mõju keskkonnale kasvas märgatavalt (sooldumine, pinnase erosioon). Eksogeenne energia: biomass Põllumajanduslik faas, kestis 12000 a, lõppes 200 a tagasi, indiviide 900 miljonit. • P palju suurem võrreldes eelmise faasiga • A veidi suurem • T võrreldes eelmise faasiga kõrgem, faasi lõpuks kasutati välist energiat per capita 2-3 HEE (Human Energy Equivalent) • Arvestades P kasvu oli
aastatuhande kolmandasse veerandisse. Hilisemad asustusjäljed siit on nõrgad, kuid need võivad olla hiljem põlluharimise käigus hävinenud. Arvatavasti pärineb sellest ajast ka rahvatraditsioonis säilinud Linnamäe põllu nimi. Asula majanduselust jutustavad leitud töö- ja tarberiistad: luust nooleotsad, naasklid, teravikud, põdrasarvest kõplad, enam kui 800 valamisvormi ja mitukümmend tiiglifragmenti. Hulgaliselt on kogutud koduloomade luid (veise-, hobuse-, lamba-, sealuid jt.). Tähtsat osa Asva elanike elus on etendanud hülgepüük. Kindlustatud asula vanim järk hävines kogu linnust haaranud tulekahjus ajavahemikus 685- 585 e.m.a. Üsna varsti on kõrgendiku servi maapoolsest küljest uuesti järsendatud, tõstetud pinnast savi ja mulla pealekandmisega. Rajati uus asula, mis aga sanuti läks tuleroaks. Nõrku jälgi asustusest on Asvast ka meie ajaarvamise algusest. Uued suuremad tööd võeti ette
TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e
-aruniidud -lamminiidud -rannikuniidud -soostunud niidud Niitude tekkeviisid. Looduslik teke -laiud ja rannikud, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad -alad, kus puudel ei ole sobivad kasvutingimused -iga-aastased üleujutused (lamminiidud) -liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud) Inimtegevusega seotud teke -valdav niitude tekkimise viis -niidud võivad kujuneda: -hüljatud põllumaadele ja raiesmikele -aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada Niitude püsimise tingimused. Inimmõju Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teisega. Niitude ajalugu Eestis. Niitude leviku muutuse põhjused 20. sajandil, põhjendustega. Juba 20.saj
TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e
eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%), eraldub prügilatest (10%); moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. eralduvad aerosoolide (deodorandid, lämmastikoksiidid Nox moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%); tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%);
Ülesanne 1 Viidi läbi küsitlus koduloomade eelistuste osas. Loo saadud andmetele tuginedes sagedustabel . Kassid 1 Koerad 2 Hiired 3 Lambad 4 Lehmad 5 Hobused 6 Loo sagedustabeli põhjal tulp-, joon- ja sektordiagramm. ANDMEBAAS: 1 2 3 4 5 6 3 1 4 5 3 5 1 4 1 1 4 1 5 1 6 2 1 2 2 4 1 3 1 2 1 2 1 5 1 4 5 1 1 2 2 3 1 3 4 5 2 1 5 3 5 1 4 6 6 5 4 3 1 4 5 1 6 3 5 3 6 2 3 6 3 2 1 2 5 3 6 1 2 3 4 2 1 5 6 1 3 1 1 4 4 4 1 1 3 6 1 3 3 3 2 6 3 5 4 1 5 4 2 1 1 1 6 1 1 5 1 1 1 1 4 2 1 5 2 1 6 1 1 5 6 2 3 2 1 1 6 6 2 2 1 6 1 1 4 1 1 1 1 2 1 1 5 5 2 1 3 1 2 6 3 1 1 1 6 1 1 1 4 5 1 2 3 4 4 5 3 1 6 1 5 1 5 2 5 2 2 2 2 4 5 5 1 5 1 5 1 1 1 1 3 1 1 6 4 1 1 4 1 5 ...
- 10 kuud sea-ja linnufarmides 19 - · Veekaitse ribad ja vööndid - rannavööndi laius vähemalt 100m - >25km2 ja >10 ha järv vähemalt 50m - 10-25km2 ja 1-10ha vähemalt 25m - <10 ja <1ha kohalike omavalitsuste otsustada · Külvinorm, külviaeg ja külviviis · Toitainete bilansid ja väetusplaanid · Talihaljad põllud Toitainete vähese teostumise põhjused Eestis 1. Koduloomade madal arvukus haritava maa kohta 2. Vähenenud mineraalväetiste absoluutkogused ja nende otstarbekam kasutamine 3. Rohumaade suu osakaal maakasutuses 4. Veekogude kõrge isepuhastuse potentsiaal 5. Vee pikam viibeaeg 6. Vee pH kõrge tase, mistõttu lämmastiku kadu atmosfääri ammooniumlämmastiku lendumise näol on tõenäoliselt oluline 7. Kõrge pH taseme juures kummulleerub fosfor koos kaltsiumiga veekogu põhjasetetesse
Geenidefekt kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige rakkudesse. Molekulaarne diagnostika võimalik tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene, siis toimub ravi või hooldus selle põhjal. Eriti oluline on sünnieelne diagnostika. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Sordiaretus põllumajanduses mais(viljakam), nisu (stressikindel), tomatid (suurus, värvus, kuju), koduloomade tõuaretus (rohkem piima või liha). Kunstlik seemendamine. Transgeensed organismid: · soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine taimedel ja loomadel nt Bacillus thuringiensis genoomis geen, mis kodeerib putukatele toksilist valku, läheb taimedele sisse ja taimed on resistentsemad. Ka maisi sordiaretus. · Huvipakkuva produkti tootmine taimes või loomas · Transgeense organismi loomine eesmärgiga uurida bioloogiliste protsesside
Geeniteraapia geenidefekt asendatakse normaalse, funktsioneeriva geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Molekulaarse diagnostikaga on võimalik inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene millist ravi, hooldust patsient vajab. Meie käitumine, isiksuse omadused on suures ulatuses geneetiliselt määratud. N: alkoholism, skisofreenia on geneetilise eelsoodumusega. Kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks. Põllumajanduses muundatud köögi- ja teravili, koduloomade tõuaretus, taimed kahjurite kindlaks. Kloonimine lammas Dolly `97, inimkloon. Paljudes riikides keelatud. 2. Geneetika väärkasutused. Eugeenika (kunstlik valik) heade tunnustega (kõrge intelligentsus, tugev tervis) vanematel tuleb soodustada järglaste saamist, kehvade tunnustega (madal intelligentsus, vaimsed haigused, alkoholism) vanematel aga takistada. 20-nda sajandi I poolel paljudes maades.N: USA-s steriliseeriti indiviidid, keda peeti idiootideks või kriminaalideks
4. Kõrgematel loomadel esineb rudimente alamatele liikidele iseloomulike tunnuste algmeid, mis ei ole täiesti välja arenenud või ei täida esialgset ülesannet. 5. Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel. 6. Liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui samasse rühma kuuluvad teineteisest kaugete alade liigid. 7. Koduloomade ja taimesortide aretustöö annab tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Peamiste LOOMA HÕIMKONDADE (ja klasside) EVOLUTSIONEERIMISE JÄRJEKORD: käsnad > ainuõõssed > lameussid > kottussid (sh kl ümarussid) > limused > rõngussid > lülijalgsed > okasnahksed > keelikloomad (Kl: kalad > kahepaiksed > roomajad > imetajad > linnud) CUVIER oli paleontoloogia rajaja
- 10 kuud sea-ja linnufarmides 19 - · Veekaitse ribad ja vööndid - rannavööndi laius vähemalt 100m - >25km2 ja >10 ha järv vähemalt 50m - 10-25km2 ja 1-10ha vähemalt 25m - <10 ja <1ha kohalike omavalitsuste otsustada · Külvinorm, külviaeg ja külviviis · Toitainete bilansid ja väetusplaanid · Talihaljad põllud Toitainete vähese teostumise põhjused Eestis 1. Koduloomade madal arvukus haritava maa kohta 2. Vähenenud mineraalväetiste absoluutkogused ja nende otstarbekam kasutamine 3. Rohumaade suu osakaal maakasutuses 4. Veekogude kõrge isepuhastuse potentsiaal 5. Vee pikam viibeaeg 6. Vee pH kõrge tase, mistõttu lämmastiku kadu atmosfääri ammooniumlämmastiku lendumise näol on tõenäoliselt oluline 7. Kõrge pH taseme juures kummulleerub fosfor koos kaltsiumiga veekogu põhjasetetesse
õigustanud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid vaid pisut peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest - alumisest ja ülemisest - poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ning suits laks välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lavepakud hästi kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, vaid õues asuvas suvekoogis. Tavaliselt oli õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal õiendati ka loomulike vajadusi. Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning jõukamates taredes veel voodi. Kehvemad talupojad magasid kas ahju peal või põrandale laotatud õlgedel
võtta) Reaktiivne: ehk jälgija - iseloomult reageerib ainult hädavajadusel ja väldib konflikti; sobiv keskkond on muutlik; käitumise paindlikkus on suur ja avatus signaalidele on samuti suur. · Miks uurida loomade isiksusi? 1) See aitab põhjendada käitumist. 2) See aitab ettevalmistada loomkatset ja seda tõlgendada. 3) Isiksusetüübid võivad mõjutada koduloomade stressitaset (aretamisel saaks seda arvesse võtta). 4) Loomade isiksuste mõistmine aitab paremini mõista inimese isiksuste kujunemist. · Isiksuse pärilikkus. isiksuse pärilikkust on kinnitanud näiteks katsed rottide ja hiirtega · Millised on standardsemad isiksuse uurimise meetodid? 1) Sunnitud ujumise test (stressitaluvuse uurimiseks) 2) Uued objektid (neofoobia) - nt lindude pesade juurde pannakse uusi objekte ja vaadatakse kaua läheb linnul
Samavõrra oli suurem ka mõju keskkonnale. Põllumajandus lõi eeldused kultuuri arenguks. Vähenes indiviidide hulk, kes olid vahetult seotud toidu tootmisega. Muutus võimalikuks urbaniseerumine. Esimesed linnad 9000 BP, 5000 BP linnad, mis aine-ja energiavahetuselt sarnanevad tänapäeva linnadele. Muutused energeetika tehnoloogias: Faasi lõpuks 3-4 IE, (2-3 IE lisaks somaatilisele energiale). Lisaks tulele, mida tarvitati toidu valmistamiseks, kasutati koduloomade, vee ja tuule energiat. Mõju keskkonnale kasvas märgatavalt (sooldumine, pinnase erosioon). Energia ja põllumajandus: Industriaalne revolutsioon muutis põllumajanduse tööstusharuks. Põllumajandus kasutab ulatuslikult eksogeenset energiat, industriaalne põllumajandus on 10 korda energiamahukam preindustriaalsest. Inimese päevane vajadus 10 MJ. Küttimine-korilus annab 3MJ toitu ha/aastas= 8MJ toitu km2 /päevas. Põllumajanduslik faas-loomne tööjõud 230 MJ ha/aastas,
Kui inimesel esineb kalaallergia, siis tasuks ettevaatlik olla ka nende loomade- lindude liha tarbimisel. Pähkliallergia alla kolme aastasele lapsele ei sobi pähkleid toiduks pakkuda, esmalt juba lämbumisohu tõttu. Pähklid on ka tugevad allergeenid. Pähkliallergia võib jääda kestma kogu eluks. Ristallergia Kui lapsel esineb mõne toidu suhtes allergia, siis vanemas eas võib välja kujuneda ka allergia sissehingatavate allergeenide suhtes: õietolm, koduloomade karvad, linnusuled jms. Ristallergia tekkib seetõttu, et toiduallergeenid ja sissehingatavad allergeenid on mingil määral sarnase koostisega. 2. Millises vanuses toiduallergiad tavaliselt avalduvad? väga noorelt.... imikueas 3. Millistest toiduallergiatest võib „välja kasvada“? Lehmapiima allergia: Munaallergia 4. Milline toiduallergia võib jääda terveks eluks püsima? Pähkliallergia 5. Mis põhjustab laktoositalumatust? Hüpolaktaasia e
Kui üldiselt oli naiste elu enam reeglistatud kui meestel, siis avatumalt võisid võõrastega suhelda noored neiud. Nad käisid pidudel, pulmades. Auasjaks peeti, kui neiul käis rohkesti kosilasi. Võrgutamine ja erootika naiselikkusega seonduvad. Tütarlaps pidi võitlema, et õigel ajal ja majanduslikult kasulikult mehele saada. Sugudevaheline tööjaotus Agraarkultuuri tööd olid jaotunud: 1. Meestetööd külvamine, kündmine, hobuste eest hoolitsemine, koduloomade tapmine, jaht, kalapüük, metsa ja veotööd. 2. Naistetööd kariloomade talitamine, laste eest hoolitsemine, söögivalmistamine, aiatööd, pesupesemine, koristamine, põetamine, tekstiiliga seotud tööd. XX sajand Eestis Hiline abielude sõlmimine ja vallaliste suur osakaal, aastal 1992 oli keskmine vanus esmaabiellumisel oli naistel 22,3 ja meestel 24,5 eluaastat. Abiellumist peeti 196070 a. ideaaliks ja perekonnaloomise olulisem põhjus oli
Kui üldiselt oli naiste elu enam reeglistatud kui meestel, siis avatumalt võisid võõrastega suhelda noored neiud. Nad käisid pidudel, pulmades. Auasjaks peeti, kui neiul käis rohkesti kosilasi. Võrgutamine ja erootika naiselikkusega seonduvad. Tütarlaps pidi võitlema, et õigel ajal ja majanduslikult kasulikult mehele saada. Sugudevaheline tööjaotus Agraarkultuuri tööd olid jaotunud: 1. Meestetööd - külvamine, kündmine, hobuste eest hoolitsemine, koduloomade tapmine, jaht, kalapüük, metsa- ja veotööd. 2. Naistetööd – kariloomade talitamine, laste eest hoolitsemine, söögivalmistamine, aiatööd, pesupesemine, koristamine, põetamine, tekstiiliga seotud tööd. XX sajand Eestis Hiline abielude sõlmimine ja vallaliste suur osakaal, aastal 1992 oli keskmine vanus esmaabiellumisel oli naistel 22,3 ja meestel 24,5 eluaastat. Abiellumist peeti 1960-70 a. ideaaliks ja perekonnaloomise olulisem
(põllumajanduslikku) formatsiooni või väljasuremisele 2)Põllumajandusrevolutsioon on eksitav termin, sest muutused toimusid aeglaselt. Inimpopulatsioonid muutusid paikseks. Oluline eeldus - loomade kodustamine. Esimesed koduloomad 12000 a. BP Aasias. Põllumajandusliku faasi kestus ca 12000 a. Muutused energeetika tehnoloogias: Faasi lõpuks 3-4 IE, (2-3 IE lisaks somaatilisele energiale). Lisaks tulele, mida tarvitati toidu valmistamiseks, kasutati koduloomade, vee ja tuule energiat. Mõju keskkonnale kasvas märgatavalt (sooldumine, pinnase erosioon) Miks toimus üleminek põllumajandusele? Teooria I: Paratamatu sihipärane areng, mida juhib tung parema elu järele?? Kas talupoeg on subjektiivselt vabam ja õnnelikum kui kütt ja korilane?? Teooria II: Adapteerumine muutunud keskkonnatingimustega Võimalikud põhjused: 1) ebasoovitavad kliimamuutused 2) inimpopulatsiooni suurenemine
Kui inimesel esineb kalaallergia, siis tasuks ettevaatlik olla ka nende loomade- lindude liha tarbimisel. Pähkliallergia alla kolme aastasele lapsele ei sobi pähkleid toiduks pakkuda, esmalt juba lämbumisohu tõttu. Pähklid on ka tugevad allergeenid. Pähkliallergia võib jääda kestma kogu eluks. Ristallergia Kui lapsel esineb mõne toidu suhtes allergia, siis vanemas eas võib välja kujuneda ka allergia sissehingatavate allergeenide suhtes: õietolm, koduloomade karvad, linnusuled jms. Ristallergia tekkib seetõttu, et toiduallergeenid ja sissehingatavad allergeenid on mingil määral sarnase koostisega. 2. Millises vanuses toiduallergiad tavaliselt avalduvad? Noorelt, imikueas 3. Millistest toiduallergiatest võib ,,välja kasvada"? Lehmapiimaallergia, munaallergia 4. Milline toiduallergia võib jääda terveks eluks püsima? Pähkliallergia 5. Mis põhjustab laktoositalumatust? Hüpolaktaasia e. laktoositalumatus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
