Teises peatükis erinevad karjatamisviisid ja karjamaade pinnast. Kolmandaks peatükiks on selgitus, et mis on karjatamiskoormus ja viimases peatükis karjatamise mõjust. Kasutatud materjalideks on raamatud ja internet. 3 1.Karjatamise ajaloost Eestis Eesti alale on tõenäoliselt kõik koduloomaliigid sisse toodud. Üksikuid koduloomade luid on leitud juba Eesti hilisneoliitilistest asulatest- Akalist, Tamulast ja Saaremaalt Loona asulast. Karjakasvatusega hakati Eestis tegelema neoliitikumi lõpul, kui siinsetele aladele rändasid sisse venekirveskultuuri hõimud. Kuna nende puhul on tegemist rändkarjakasvatajatega, ei ole neist maha jäänud ka hästiväljendunud kultuurkihiga asulakohti. Loomaliikidest on esindatud veis, siga, kits ja/või lammas. Kuna sellel perioodil (II at. eKr) kliima jahenes, siis pidurdas
1 Üldbioloogia. 1.-2. SISSEJUHATUS BIOLOOGIA tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õ...
sugulusest ja ühisest päritolust. (fülogeneesi reegel) Biogeograafilised tõendid- mingi organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel, mis tõestab organismide sugulust ja ühiseid eellasi (sarnasused molekulaartasandil). Kultuurtaimede ning koduloomade aretus- ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on suudetud muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. 10. Mis olid G.Cuvier seisukohad liikide tekke ja muutumise kohta? Millised olid tema tähtsamat teened evolutsiooniteooria tekkes? Cuvieri oli paleontoloogia rajaja. Fossiilide võrdlemise kaudu tõestas liikide väljasuremise. Tema seisukoht oli, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. Kivistisi pidas ta
Kulgeb ägenemiste (retsidiivide) ja vaibumistega (remissioonidega) Pulmonoloogilised haigused Nimeta pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid. Geneetiline eelsoodumus Sugu, vanus Antikehade puudulikkus Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Nimeta mõjutatavad riskitegurid Suitsetamine Külm ja niiske õhk Allergilised tegurid: saastunud õhk, õietolm, koduloomade karvad, kodukeemia Viirus Nimeta esmased uuringud: Objektiivne uuring – Ausklulatsioon ehk kopsu kuulamine Labori uuring – vere analüüs - põletiku näitaja Instrumentaalsed uuringud ägeda kopsuhaiguse puhul - röntgen Instrumentaalsed uuringud kroonilise kopsuhaiguse puhul - Spiromeetria - mõõdab, kui palju inimene suudab sisse-välja hingata PEF meetria - mõõdab, kui palju inimene suudab välja hingata
järgnevateks kasvu perioodideks. Jõest või kanalist vee saamiseks kasutatti kooku ehk saduffi. TÄHTSAD VILJAD Egiptlased peamiselt põlluviljad olid oder ja nisu. Neist valmistati leiba ja õlut. Kasvatati ka lina millest kooti kangast. Talupojad kasvatasid aedviljadest sibulat, läätsi, ube, kapsaid ja granaatõunu. Puu ja aedviljad kasvasid tavaliselt väikestel neljakandilistel maaaladel. MAKSUD Maaharijad maksid maksu vastavalt viljasaagile ja koduloomade arvule. Kõik selle lugesid ametnikud kokku, nad lugesid loomad üle, vaatasid põldude suurust ja ses kõik pandi kirja. Kirjutajad panid kirja kui palju oli põllud vilja andnud. Seejärel maksid talumehed maksud, sageli tehti seda viljas. JUMALAD JA JUMALANNAD Kõik egiptlaste ametid olid ühel või teisel moel religiooniga seotud. Egiptlased uskusid paljudesse jumalatesse ning hoidsid kodus oma lemmik jumalate kujukesi. Mõned neist olid kohalikud mõned aga tuntud kogu maal
piimahambad. Siiski ei suuda osa kutsikaid oma esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest koolitsetakse. Imetamine kestab umbes poolteist kuud. 3 kuni 4 nädalasi poegi toidetakse lisaks piimale ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka poolelusaid saakloomi, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist õppida. Suve lõpus, kui kutsikad hakkavad jahil kaasas käima, alustatakse sageli murdmist koduloomade peal, kes pole nii erksad kui metsloomad. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jäävhammaste vastu ja lõpeb 6.-7. elukuul, sel ajal kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist hierarhilisel redelil. Noored iseseisvuvad aastaselt, mil nad enamasti ka lahkuvad oma perekonnast. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt
· Kuldne reegel ehk kohus eirab õigusaktis sõnastatud reeglit või printsiipi juhul kui selle rakendamine toob kaasa praktikas näiliselt absurdse tagajärje. Üleannetuse reegel ehk tekst jäetakse kõrvale olukorras kus selle rakendamine tooks kaasa ühiskondlikult nagtiivse tulemuse. Sama liigi reegel ehk tõlgendamisel lähtutakse sõnade ja terminite liigist, mitte ei üritata ühte kokku panna eriliigilisi termineid. Nt ,,Koerad, kassid ja muud loomad" tähendab koduloomade loetelu, mitte ei kuulu sinna gruppi ka leopardid, lõvid ja ninasarvikud. Ühene välistab vastupidise reegel ek reegel või mõiste ei saa omada rohkem kui ühte tähendust. 2. Teleoloogiline ehk eesmärgipõhine tõlgendamine, siin pööratakse tähelepanu reegli või printsiibi mõtte ja eesmärgi leidmisele, jättes sõnade tähenduse tahaplaanile. Siin on ettevalmistusmaterjalil palju kandvam roll, kuna need on ainsad allikad lisaks intervjuudele
neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. Metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub aga ka märgaladest, eriti riisikasvatustest, aga teda paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest. Metaani moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad
Ø eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); Ø tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); Ø eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., Ø eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); Ø paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%) Ø eraldub prügilatest (10%); Ø moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. lämmastikoksiidid NOx Ø moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, Ø paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%); Ø tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%);
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid....................................................................................................................5 3.Vulkaanipursked......................................................................................................................7 4.Vulkanismi kasulikkusest..........................................................................................
ehhinokoki vastsed e. larvotsüstid > veresoontesse, elunditesse ja areneb põistangudeks. Larvotsüstid . põistangud on ümbritsetud mitmekihilise fibroosse kapsliga. Põistang on vedelikuga täidetud kera tütarpõitega, milles omakorda tütarpõied. Tütarpõites on haudekapslid looteliste päistega. Põied: hernetera kuni arbuusi suurused, kasvukiirus 20-30 aastat. Lõpp-peremehed nakatuvad, kui söövad liha, kus leidub elusaid päiseid sisalduvaid põistange. Koerad saavad nakkuse tapetud koduloomade sisikonda süües. Lõpp-peremehe sooles kasvab igast põiest täiskasvanud ehhinokokk. Täiskasvanud paelussist eralduvad munadega täidetud lülid ja sattuvad pinnasesse. Inimene nakatub koerte eest hoolitsemisel. Kliiniline pilt: sõltub põistangu suurusest ja asukohast. 75% - maksas 20% - kopsus 2% - ajus, neerudes, põrnas Maksa ehhinokokkoos: I staadium: kulgeb latentselt II staadium: maksahaiguste üldsümptomid: - düspeptilised vaevused - peavalud - kõhnumine 10
Helmintiaasid 1 HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: fekaal-oraalselt – ümarussid vaheperemehe organismi kaudu – paelussid - perkutaanselt: kontaktnakkus – Schisostoma, Amylostoma vektoritega (verdimevate putukatega) – Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides,...
Inimese hinnangut oma tervisele nimetatakse subjektiivseks tervisenäitajaks. 2.Nimeta kõige sagedamini esinevaid allergialiigid ja allergeenid ALLERGIA on keha ülitundlikkus mingile ainele. ALLERGEEN - aine mis kutsub esile allergiat. Õietolmuallergia taimede ja puude õietolm (rukis, lepp, sarapuu, kask jt) Toiduallergia pähklid, piim, maasikad, kala, nisu , sokolaad, tomat, paprika, mesi, kakao Looma- ja linnuallergia koduloomade karvad, sülg, suled Kodukeemiaallergia kosmeetikavahendid, mööbel, pesu- ja puhastusvahendid. Putukaallergia herilase- ja mesilasemürk Pilet 2 1. Eluviis kui tervise mõjutaja INIME TERVIST MÕJUTAVAD eluviis, bioloogilised tegurid, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, terviseteenused. Olulisim on ELUVIIS. Tervislik eluviis kujuneb välja igapäevaste tervist tugevdavate valikute põhjal. Eluviis kajastub LIIKUMISAKTIIVSUSES;
Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja 021K Referaat Sissejuhatus Mis on kala? Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka palju...
Tallinn, 2000] (lk. 376-377) Johannes Lepiksaar (20. november 1907- 7. aprill 2005) Ta oli zooloog (orintoloog, paleozooloog, terioloog) ja osteoloog. Lõpetas 1930 Tartu Ülikooli, töötas sealsamas õppejõuna ning aastal 1944 pages Rootsi. 1939 oli ta TÜ zoloogiamuuseumi konservaator. Töötanud aastast 1949 Göteborgi loodusmuuseumis. Lepiksaare tegevusvaldkonda kuulusid muu seas terioloogia, ihtüoloogia, oritoloogia, uurimusi ka fauna ja ajaloo valdkonnast. Samuti on ta uurinud ka koduloomade kujunemist ja tekkekeskusi. Aastast 1990 on Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 237) Uudo Timm (sünd. 20. märts 1959) ...zooloog (terioloog) ja looduskaitsja. Lõpetas 182 bioloogina TRÜ. Aastatel 1982- 1993 töötas Tallinna Loomaaias osakonnajuhatajana. 1993-97 oli Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnas liigikaitse peaspetsialist, aastast 1997
aastatuhande kolmandasse veerandisse. Hilisemad asustusjäljed siit on nõrgad, kuid need võivad olla hiljem põlluharimise käigus hävinenud. Arvatavasti pärineb sellest ajast ka rahvatraditsioonis säilinud Linnamäe põllu nimi. Asula majanduselust jutustavad leitud töö- ja tarberiistad: luust nooleotsad, naasklid, teravikud, põdrasarvest kõplad, enam kui 800 valamisvormi ja mitukümmend tiiglifragmenti. Hulgaliselt on kogutud koduloomade luid (veise-, hobuse-, lamba-, sealuid jt.). Tähtsat osa Asva elanike elus on etendanud hülgepüük. Kindlustatud asula vanim järk hävines kogu linnust haaranud tulekahjus ajavahemikus 685-585 e.m.a. Üsna varsti on kõrgendiku servi maapoolsest küljest uuesti järsendatud, tõstetud pinnast savi ja mulla pealekandmisega. Rajati uus asula, mis aga sanuti läks tuleroaks. Nõrku jälgi asustusest on Asvast ka meie ajaarvamise algusest. Uued suuremad tööd võeti ette I
Elavhõbe ( Hg ) Referaat Teostaja: Eveli Rohi Juhendaja: õp. Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 Sissejuhatus Elavhõbe on keemiline element järjenumbriga 80. Argielus tuntud metallidest on elavhõbe üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Hg on raskeim vedelik. Vee tiheduse ületab see 13,6 kordselt. 20-liitrist kanistrit (272 kg) ei jõua tavainimene tõstagi. Raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus 38 kuni +357 C ja soojendamisel paisub ühtlaselt, siis on see sobiv termomeetri täiteaine. Termomeetrimetallina on Hg tuttav paljudele. Päevavalgus- ja somaariumilampides on metalse Hg tilgad. Kokkupuutumisel teiste metallidega moodustab Hg sulameid amalgaame. Eriti kergesti ühineb ta kullaga, kusjuures kuldese muutub kohe hõbedaseks, mi...
1.Selgita mõisteid 1.1. biootilised tegurid+ näide Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Näiteks sümbioos, kommensialism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents, loomtoidulisus 1.2. 1.2. fotoperiodism+ näide Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Näiteks loomade puhul nende kasv ja suurus, harvem ka ebavõrdne sooline jaotus. 1.3. 1.3. ökoloogiline amplituud Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist- teguri mõju vähemast vajalikust määrast kuni maksimumini- teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub. Optimum on selline teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. 1.4. ökosüsteem+ 3 näidet Ökosüsteem o...
muutused on ainult positiivsuse suunas, kuid tegelikult juhtub vahel ka nii, et nõrgemad liigid kaotavad ajapikku oma eksistentsi tugevamatele ning võivad üldse välja surra või muutuvad. Samas pole ka kahtlust, et iseenesest termin - sõnapaar ,,looduslik valik" ise on juba eksitav. Inimene näeb ja eristab looduslikus valikus ennekõike seda, mis tema jaoks on hetkel huvitav ning näeb seega selle väga lühiajalist aspekti. Inimese valik püüab midagi konkreetset parandada, kuhjates koduloomade ja kultuurtaimede juures nende individuaalerinevusi mingis kindlas suunas, kuid on ka tegevusi, millel on suuremad, kiiremad ja nähtavad tagajärjed ulukite arvulisuse piiramine, kalade kudemisajal nende püüdmise keelustamine, põldude loomine, ürgmetsa hävitamine, soode ja rabade kuivatamine, veetammide ehitamine jne... Loodus seevastu aga viib läbi pidevaid muudatusi nii ühes kui teises suunas, kuigi see võtab märkimisväärselt kauem aega
Fülogenees: liigi geenis paiknev info tema arenguteest. Molekulaarkell: liikide ja taksonite lahknemisaeg, mille abil saab täpsustada paleontoloogiliste andmete järgi leitud aegu. Geneetilise struktuuri muutused toimuvad püsiva kiirusega. Biogreograafilised tõendid: kaudsed tõendid liikide evolutsioonilistest muutustest. Liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Kultuurtaimede ja koduloomade aretuse andmed: kasutades pärilikku muutlikkust ja kunstlikku valikut, on aretatud mitmesuguseid tõuge ja sorte, mis mõnikord erinevad eellastest tundmatuseni. 2.3 Elu päritolu: Elu tekke tingimused: kõik elus pärineb elusast (Louis Parteur 1860). Darwin: elu tekkis iseeneslikult keemiliste protsesside tõttu väikeses soojas lombis (NH3, P- soolad, valgus, kuumus, atmosfäärielekter). Füüsikaline evolutsioon universumis viis keemiliste elementide mitmekesisuse tekkeni,
Rahvakalender Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev 2 veebruar Rahvakalendri järgi on küünlapäevaks pool talve möödas. Küünlapäevaks pidi alles olema pool inimeste ja loomade talveks varutud toidust. Vanasti oli küünlapäeval kombeks valmistada küünlaid. Inimesed arvasid, et sellel päeval tehtud küünlad annavad heledat valgust. Vanasti inimesed ütlesid, et küünlapäev on naiste püha. Sel päeval läksid naised külla või kõrtsi. Mehed tegid kodus naiste töid. Vanasti alustasid inimesed küünlapäeval kangakudumist. Seda tööd tegid nad jüripäevani. Jüripäev on 23. aprillil. Küünlapäeval keedeti söögiks tanguputru ja sealiha. Joogiks sobis kõige paremini punast värvi jook. Näiteks punane mahl või vein. Vanasti jõid inimesed ka punaseks värvitud õlut või viina. Võis süüa ka punaseid marju. Inimesed arvasid, et küünlapäeval punase joogi joomine teeb põsed ilusaks punaseks. Punased põsed näitavad, et inimene on terve. Vanasti inimesed ...
õigustanud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid vaid pisut peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest - alumisest ja ülemisest - poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ning suits laks välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lavepakud hästi kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, vaid õues asuvas suvekoogis. Tavaliselt oli õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal õiendati ka loomulike vajadusi. Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning jõukamates taredes veel voodi. Kehvemad talupojad magasid kas ahju peal või põrandale laotatud õlgedel
2019 31.maiks esitab valitsus aruande volikogule allkirjastamiseks Bilanss Tulude ja kulude aruanne Reservfondi kasutamise aruanne 11 Laenud, laenugarantiid Muud Volikogu kinnitab hiljemalt 30.juuniks 34. Kohalikud maksud, nende sisu Loomapidamismaks – maksavad loomade omanikud, maksustatakse tavaliselt koduloomade pidamist linnades, loomade, kelle pidamine valla või linna alal on maksustatud Mootorsõidukimaks - maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki omanikud või kasutajad, kui maksumaksja asub maksu kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil Lõbustusmaks - maksavad valla või linna territooriumil tasuliste meelelahutusürituste korraldajad ja seal asuvate meelelahutusasutuste omanikud
seks vajalikud kõplad. Noorema kiviaja algust määratletakse sageli ka savinõude kasutuselevõtu järgi. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Viljelusmajandusele üleminekuga kaasnenud muutused haarasid ka usundit, kunsti ja üldse kogu inimese mõttemaailma. Põllusaak sõltus olulisel määral ilmastikust. Seetõttu asendus senine metsloomade ja -lindude austamine nende jõudude kultusega, keda arvati mõjutavat põllukultuuride saagikust ning koduloomade sigivust ja kasvu. Esi- kohale hakkas tõusma päikese ja maa kultus, kujunesid uued maagi- lised toimingud päikesele väe lisamiseks, maa viljakuse suurendami- seks, vihma esilekutsumiseks jne. Maaharijate asulatest leitakse sageli väikesi naisekujusid. Et suurt osa loodusvaimudest ja sealhulgas ka maad kujutati naisena, siis võisid need kujukesed sümboliseerida põllu- viljakust edendavaid jumalannasid. Pühvel Altamira koopamaalilt
Partnerluskogu, Ühinenud Farmid, Lõpe Argo, Lihula TÜ, Pikkmets Invest OÜ, Valdur Sassor, Liilian ja Aigar Kester, Mihkli kogudus, Varbla Vallavalitsus ning Lõpe Põhikooli õpilased. (Pikkmets 2012) 8 KOKKUVÕTE Mihkli laat toimub eranditult juulikuu 3. laupäeval. Päev enne suurt laata peetakse kihelkonnapäeva. Kui vanasti kaubeldi koduloomade, põllumajandustoodangu ja käsitööga, siis tänapäeval on need asendunud peamiselt riiete, jalatsite, ehete, vanakraami, raamatute, õhupallide, lillede, toidukaupade, aiamööbli, puhastusvahendite jms. Laat pakub tavapärasele kaubale lisaks kultuuri- ja rahvaspordiprogrammi ning lastele mitmekesist tegevust. Igal aastal esinevad lauljad, tantsijad, pillimehed, näitlejad, laata juhib alati mõni kuulus inimene, toimuvad oksjon ja auhindade loosimine, selgitatakse välja
seks vajalikud kõplad. Noorema kiviaja algust määratletakse sageli ka savinõude kasutuselevõtu järgi. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Viljelusmajandusele üleminekuga kaasnenud muutused haarasid ka usundit, kunsti ja üldse kogu inimese mõttemaailma. Põllusaak sõltus olulisel määral ilmastikust. Seetõttu asendus senine metsloomade ja -lindude austamine nende jõudude kultusega, keda arvati mõjutavat põllukultuuride saagikust ning koduloomade sigivust ja kasvu. Esi- kohale hakkas tõusma päikese ja maa kultus, kujunesid uued maagi- lised toimingud päikesele väe lisamiseks, maa viljakuse suurendami- seks, vihma esilekutsumiseks jne. Maaharijate asulatest leitakse sageli väikesi naisekujusid. Et suurt osa loodusvaimudest ja sealhulgas ka maad kujutati naisena, siis võisid need kujukesed sümboliseerida põllu- viljakust edendavaid jumalannasid. Pühvel Altamira koopamaalilt
tähelepanu põlevkivikaevandustele ja keemiatööstusettevõtetele, mis varustasid Wehrmachti kütusega. Arenesid ka masinaehitus, tektsiili- ning paberi- ja tselluloositööstus. Põllumajanduses määrati igale talule kohustuslik müüginorm, mis polnud aga mõeldud majapidamise laostamiseks, vaid võimaldas talunikel säilitada huvi tootmise laiendamise vastu. Seda osaliselt ka saavutati kui külvipind ja saagikus jäid 1944. a. veel mõnevõrra madalamaks sõjaeelsest tasemest, siis koduloomade arv ületas selle. Üldine elatustase langes. Eriti raskesse olukorda sattusid linlased, kelle varustamine toimus kaardisüsteemi alusel. Rahvuslikel jõududel puudus valikuvõimalus.
ent võib tekkida ka epideemiaid. Epideemiad on seotud saastunud loomsete toiduainete tarvitamisega - mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud linnuliha, samuti piim ja piima- saadused ning toores puu- ja juurvili. Listeria. ISIS Medical. (27.09.10) 17 8 JERSINIOOS Jersinioos on bakteri Yersinia enterocolitica poolt põhjustatud toidunakkus. See levib näriliste ja koduloomade kaudu, inimene nakatub eelkõige sealiha või pastöriseerimata piima tarbides. Tavaliselt avaldub jersinioos soolepõletikuna, kuid võib levida üle organismi laiali, andes põletikke ka teistes elundkondades. Peale näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud. Tekkepõhjused ja - mehhanismid Jersiiniad on batsillid, mis võivad taluda ka lühiajalist hapnikupuudust. Nad on
Lihas puuduvad fütotoitained ja antioksüdandid, mis vähi eest kaitset pakuvad. Lihas on aga küllastatud rasvu ja potentsiaalselt vähkitekitavaid ühendeid, s.h. pestitsiidide jääke ja grillimisel või praadimisel tekkivaid polütsüklilisi aromaatseid hüdrokarboone ning heterotsüklilisi amiine. Mida rohkem liha küpsetada, seda rohkem neid tekib. Osad allikad soovitavad süüa liha seetõttu, et seda tegid meie esivanemad. Esivanemad aga kasutasid metsloomade liha, mis sisaldab koduloomade lihaga võrreldes umbes viis korda rohkem organismile kasulikke polüküllastamata rasvhappeid ning keskmiselt kümme korda vähem rasva. Kui rääkida koduloomadest, siis polüküllastamata rasvhappeid on karjamaal söönud loomade lihas kümme korda rohkem kui söödateraviljaga toidetutel. Eriti kahjulikud on aga suitsutatud lihatooted, mis sisaldavad naatriumnitraate ja -nitriteid. Maos reageerivad need toidu aminohapetega, mille tulemusel moodustuvad väga kantserogeensed ühendid -
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 2 1.Asend.............................................................................................................. 3 2.Arengutase...................................................................................................... 5 3.Rahvastik ja asustus........................................................................................ 6 3.1. Rahvastiku paiknemine............................................................................7 3.2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis.....................................................7 3.3. Linnastumine............................................................................................ 9 4.Majandus....................................................................................................... 10 4.1. Energiamajandus..................
o 1424 maapäeva otsus · Eestlaste vaimuelu · Eestlaste kujutelmi mõjutas see, et muistses vabadussõjas jäid nende jumalad alla ristiusu jumalale · Nüüd ei tabanud ohvripuude ja pühade hiite maharaiujaid surm ning see lõi eelduseid ristiusu vastuvõtuks · Salajaselt austati pühasi hiisi, puid, kive ja allikaid · Pühakud o Jüri karjakaitsja (Georgius) o Peeter kalajumal (Peetrus) o Kadri lammaste kaitsja (Katariina) o Tõnn koduloomade, eriti sigade kaitsja (Antonius) · Andameid koguti Tõnni vakkadesse · Põletusmatused kadusid 13. sajandi jooksul · Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu · Algas nõidade tagakiusamine · Katoliiklikud jumalateenistused olid ladinakeelsed · Talupoegade kategooriad ja tunnused: · Adratalupojad o Nende nimi tuleb adramaade järgi arvestamisest. o Peavad tegema teotööd. o Neid oli kõige rohkem.
aastal tuntud eesti loodusteadlane: munarakk on foliikulis.Antony van Leeuwenhoek (1632...1723) avastas aastatel 1671....1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. viimast pidas küll spermi arenemise keskkonnnaks. peaaegu sajandi kestis sõda ,,ovistide" ja ,,spermistide"vahel tõestamaks kumbas asub tegelikult organismi alge. Georges de buffon (1707...1788) Töötas välja prantsusmaal ristamismeetodi koduloomade väärtuse parandamiseks.Caspar Friedrich Wolff (1733....1794) alles XVIII sajandi lõpus tekkis epigeneesiteooria ehk pärastkujunemiseõpetus.Robert Bakewell (1725....1795) pole kirjutanud oma aretustöö meetoditest, aga tema osavõtul aretati kolm loomatõugu, kes eksisteerivad tänapäevalgi. Eriti tähtis aretusõpetuse arengule oli XIX sajandi II pool. Valiku ja liikide kujunemise teooriale andis väga palju Charles Darwin (1809..
Ø eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); Ø tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); Ø eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) · metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., Ø eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); Ø paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%) Ø eraldub prügilatest (10%); Ø moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. · lämmastikoksiidid NOx Ø moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, Ø paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%); Ø tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%);
Jaapani väikelaste suremus on üks madalamaid maailmas, USA see eest (kus on kohustuslik vaktsineerimisprogramm) on see kusagil arengumaadega samal tasandil. Alates 1950ndatest aastatest on USA väikelaste suremus ainult kasvanud. üles 5. VAKTSIINIDE KASVUKESKKONNAST TINGITUD OHT. Haigustekitajad kasvatatakse enamasti loomsetel kudedel söötadel (näiteks ahviaju, inimese abordijäägid, enamiku koduloomade tapajäägid). Loomadel on omad haigused oma bakterid ja viirused, mis ei tohiks kunagi sattuda inimese vereringesse. Loomulikult vaktsiini valmistamisel aine puhastatakse ja kontrollitakse, aga pole võimalik kontrollida selliste bakterite ja viiruste puudumist, mille olemasolu veel ei teatagi neid ei osata kontrollimiseks isegi otsida. Ka võivad kasvatatavad haigustekitajad koos kasvukeskkonnas olevate haigustekitajatega kokku puutudes
Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega. 6.5 mlrd 1Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? 2 , . ( ~ 10 ) 3Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Aastas 2003 inimese jalajälg, mida maakera on suuteline taluda oli 1,8 glob. ha isilu peale. Maailma keskmine aastas 2003 ~2,2 globaalset ha isiku peale. Eesti oma aastas 2003 ~6,5 g-t ha is. peale. 4Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? 5Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008). 6 7Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust; uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivs...
Mitmetel selgroogsetel loomadel, eriti imetajatel (sh. inimestel), tekib vahetevahel ühemunamitmikuid, kõige sagedamini kaksikuid. See on varase embrüo iseenesliku lõhestumise tagajärg. Imetajate kloonimine embrüolõhestuse meetodil ehk embrüonaalkloonimine on loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend. Varase embrüo lõigustusrakud ehk blastomeerid (olenevalt liigist 2-16 raku staadiumis) on kõik võimelised arenema normaalseks tervikorganismiks nad on totipotentsed. Koduloomade puhul tuli sellisel meetodil kloonimine kasutusse embrüosiirdamise tehnoloogia arendamise käigus juba 1970. aastatel. Sel teel on võimalik saada ühest väärtuslikuna testitud (sh. näiteks ühest välismaalt ostetud) embrüost mitu isendit. Sellisel viisil tekkinud või tekitatud klooni isendid on geneetiliselt identsed omavahel, kuid sama genotüübiga vanemisendit pole olemas (selleks oli sügoot). Teine kloonimismeetod seisneb somaatilise ehk diferentseerunud keharaku tuuma
on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Kasvuhooneefekt põhineb energia jäävuse seadusel. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel CO2, CH4, lämmastikoksiidid, O3 ja freoonid. CO2 eraldub fossilsete kütuste põlemisel, metsade mahavõtmisel ja lubja(tsemendi) tootmisel. 1)CH4 eraldub märgaladest, eriti riisikasvatusest, koduloomade väljaheidetest ja eraldub prügilatest, lisaks sellest moodustab rohkesti ka soodes ja rabades. 2)Lämastikoksiidid eralduvad autoheitgaasidest, tekib lämmastikväetiste lagunemisel mullas ja eraldub ka biomassist. 3)Freoonid eralduvad aerosoolidest, külmikute ning külmutussüsteemide õhukonditsioneeride kasutamisel ja tulekustutsseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel.
, 1967). Nende peamisteks tegelasteks on rebane, hunt, karu, koer ja kass (Mihkla & Tedre, 1980). Rebase ja hundi iseloomustus on kõige püsivam läbi erinevate Eesti loomamuinasjuttude (Mihkla & Tedre, 1980; Kippar, 1989). Loomamuinasjutud kuuluvad rahvajuttude vanemasse aega ning see näitab, kuidas on inimeste suhtumine loomadesse aja jooksul muutunud. Eestis näiteks pole säilinud loomajutte, mis näitaksid metsloomade kartmist või austamist. Reeglina domineerib koduloomade metsloomadest üleolek. (Mälk et al., 1967) 6 Erinevad autorid on välja toonud loomamuinasjuttudele iseloomulikud jooned: 1. Loomad on isikustatud - loomadele on omistatud inimtunded, nad kõnelevad ja tegutsevad nagu inimesed (Mihkla & Tedre, 1980). 2. Loomade iseloom on läbi erinevate loomamuinasjuttude sarnane (Mihkla & Tedre, 1980). 3. Jutud on tavaliselt lühikesed, ühe stseeniga (Mälk et al., 1967). 4
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...
koopia lepingust jäätmete äraveo eest vastutajaga, kus on kirjas ka jäätmekonteinerite tühjendamise sagedus. Kirjelda kõiki jäätmekäitlusega seotud tegevusi eeltingimuste programmi jäätmekäitlusplaani osas. 7 1.7 Kahjuritõrje Toidukäitlemisettevõttes tuleb rakendada piisavaid kahjuritõrjemeetmeid. Samuti tuleb rakendada piisavaid meetmeid koduloomade juurdepääsu vältimiseks toidu ettevalmistamise, käsitsemise ja hoidmise kohtadesse. Väliskeskkonda avanevad aknad ruumides, kus toimub toidu valmistamine, peavad olema kaetud putukatõrjevõrguga või olema käitlemise ajal suletud. Tee näiteks nii: Toidu (ette-)valmistusruumides väliskeskkonda avanevad aknad kata putukatõrjevõrguga. Vaata üle, et toidukäitlemisettevõtte ruumide seintes, põrandal, lagedes ei
Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2010. aasta keskmine piimatoodang 7613 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7778 kg ja eesti punasel tõul 7152 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4850 kg. Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja herefordi (3442) tõugu lihaveiseid. 4. Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes, peab olema kindel levila. Peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest erinevate isolatsioonivormide kaudu. Ristamine- aretusmeetod, kus omavahel paaritatakse erineva tõu loomad. On elujõulisemad ja kiirema kasvuga kui puhtatõulised loomad-heteroos. Puhasaretus-paaritatakse ühte ja samasse puhtasse tõugu kuuluvaid loomi. Tõu kujunemise
loomade toitumises", milles näitas, et lisaks senituntud ühenditele peab toidus olema veel teatav komponent, ilma milleta organism ei omasta toitaineid ehk tundmatud ained, mis on eluks hädavajalikud. Sisuliselt kirjeldati niiviisi Tartus esmakordselt teaduslikult vitamiine. Robert Koch (11. detsember 1843 – 27. mai 1910) oli saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid. Ta asus uurima Siberi katku, mis levis laialt piirkonna koduloomade seas. Kochil oli aimdus, et see oli seotud ühe hiljuti avastatud bakteritüübiga. Alustuseks võttis ta puupilpaid ja torkas need hiljuti siberi katku surnud loomade põrna ning seejärel hiirtesse. Hiired nakatusid ja surid. Kui aga pilpad olid kastetus tervete loomade verre, jäid hiired ellu. Miski nakatanud veres kandis haigust edasi. Edasi arendas Koch viise bakterite kasvatamiseks ja kindlustas, et ta suudab valida mõne neist,
ning invasiivsete võõrliikide levik. Seega on elurikkuse kaitse kõige tõhusamaks viisiks elupaikade kaitsmine. Elupaikade kadu tuleneb nii elupaikade otsesest hävitamisest kui ka nende kahjustamisest reostamise või killustamise teel. Peamised ohustatud liikide elupaiku kahjustavad tegurid on vähenevas tähtsusjärjekorras põllumajandus (mõjutab 38% ohustatud liikidest), ärilised arendusprojektid (35%), veemajanduslikud projektid (30%), puhkus looduses (27%), koduloomade karjatamine (22%), reostamine (20%), infrastruktuuri, sh teehe ehitamine (17%), tulekahjude kustutamine kooslustes, kus regulaarsed põlengud on loomulikud (13%), ja metsaraied (12%). Eestis on ohutegurite tähtsusjärjestus ilmselt teistsugune, ehkki ka meil on põldude ja uudismaa rajamine olnud esmane elupaikade hävitaja. Tänapäeval on aga olulisel kohal ka senise maakasutuse lõpetamine pärandkooslustes ja metsaraie hoogustumine. Ohustatud vihmametsad
1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võla...
1.8) Kui ettevõte ise ei tühjenda jäätmekonteinereid, siis jäätmeplaani juurde lisa koopia lepingust jäätmete äraveo eest vastutajaga, kus on kirjas ka jäätmekonteinerite tühjendamise sagedus. Kirjelda kõiki jäätmekäitlusega seotud tegevusi eeltingimuste programmi jäätmekäitlusplaani osas. 8 1.7 Kahjuritõrje Toidukäitlemisettevõttes tuleb rakendada piisavaid kahjuritõrjemeetmeid. Samuti tuleb rakendada piisavaid meetmeid koduloomade juurdepääsu vältimiseks toidu ettevalmistamise, käsitsemise ja hoidmise kohtadesse. Väliskeskkonda avanevad aknad ruumides, kus toimub toidu valmistamine, peavad olema kaetud putukatõrjevõrguga või olema käitlemise ajal suletud. Tee näiteks nii: Toidu (ette-)valmistusruumides väliskeskkonda avanevad aknad kata putukatõrjevõrguga. Vaata üle, et toidukäitlemisettevõtte ruumide seintes, põrandal, lagedes ei
kogupopulatsioonist (üldkogumist) ülevaate saamiseks juhuslikku valimit (väljavõttu ehk osapopulatsiooni). Juhuslik valim peab olema piisavalt suur, et selle alusel saaks teha statistiliselt usutavaid järeldusi kogupopulatsiooni kohta. Populatsioonis kehtivate seaduspärasuste selgitamisel kasutatakse sageli mõistet panmiktiline populatsioon. See on ideaalse populatsiooni mudel. kus erinevate genotüüpidega isendite ristumine on täiesti juhuslik ning võrdvõimalik. Koduloomade populatsioonides ei esine kunagi täielikku panmiksist. Siiski on selline ideaalse populatsiooni mudel nagu nulltasapinnaks, millega võrreldakse erinevate evolutsioonitegurite toimet ja mis aitab mõista populatsioonides toimuvaid geneetilisi protsesse. 2. SÜNDMUSE TOIMUMISE TÕENÄOSUS Sageli käsitletakse populatsioonigeneetikas selliseid mõisteid nagu tõenäosus ja juhuslikkus. Juhhuslik on eri alleelipaaride lahknemissuund gameetidesse meioosi tagajärjel, juhuslikku iseloomu
troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. o Metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub aga ka märgaladest, eriti riisikasvatustest. (riisikasvatus toidab ligi 60% maailma rahvastikust!!!) aga teda paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest. Metaani moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. o Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste
süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%), eraldub prügilatest (10%); moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. lämmastikoksiidid Nox moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%); tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%); NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse
mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne ning koefitsientidena. 2. Kvalitatiivsed tunnused on niisugused, mille poolest isendid erinevad üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, kõrvade kuju jm. Silma järgi on isendeid lihtsam hinnata kvalitatiivsete tunnuste alusel. Kvantitatiivsete tunnuste alusel hindamine on täpsem isendite mõõtmise, kaalumise jms järel, st pärast arvutamist. Enamik koduloomade majanduslikult kasulikke omadusi, nagu suurus, elusmass, varavalmivus, produktiivsus jne. on määratud polügeenselt st korraga mitme erineva geeni poolt. Seetõttu ongi põllumajandusloomade geneetikas valdav enamus uurimistöid ja praktilise selektsiooni probleeme seotud just kvantitatiivsete tunnustega. Geneetilist erinevust loomade vahel ei ole võimalik otseselt mõõta, võrrelda saab vaid suure arvu geenide keskmist mõju populatsioonide keskmiste ja isendite omaduste
Enamasti on nöörkeraamilistes asulates jälgitav järjepidevus pronksiaega, näiteks on need paiknenud kindlustatud asulate all. Nöörkeraamika kultuuri asulatest on leitud tulekoldeid. Valma asulas asusid need 4-5-m vahedega, mis võib-olla annab tunnistust paralleelselt paiknenud piklikest hoonetest. Rohkesti on nöörkeraamilistest asulatest saadud tõendeid viljelevast majandusest, kuigi see polnud tol ajal veel kujunenud domineerivaks majandusharuks. Leitud on koduloomade (lammaste, kitsede, sigade, veiste) luid, viljaterade jälgi. Arvatavasti põhines tolleaegne viljakasvatud aletegemisel. Suurel määral jätkus hilisneoliitilises Eestis siiski püügimajandus. Esemeline materjal Kultuurile on iseloomulik nöörkeraamika. Need on peekritaolised nõud, mille koostisesse on savisse segatud peent liiva ning põletus on parem kui varasemal keraamikal. Nõude põhi on kas lame või nõrgalt kumer. Ornament esineb nõude ülaosas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
