parkinsonism, Alzheimeri tõbi sclerosis multiplex temporaalepilepsia- probleemid lõhnade identifitseerimisel ja äratundmisel Vaimuhaiguste kõrvalnähuna võib esineda muundunud haistmistaju skisofreenia kroonilised hallutsinatoorsed psühhoosid aastaajast sõltuv depressioon raskekujulise anoreksia Kasutatud allikad 1) Ernits, Enn. Nahkur, Esta. Koduloomade anatoomia. Närvisüsteem. Meeleelundid 2) Benjamin Walton, MD. Can You Smell That? Anatomy and Physiology of smell. http://www.utmb.edu/otoref/Grnds/smell-2012-01/smell-pic-2012-0130.pdf 3) Helen Gatcum and Tim Jacob. Anosmia. http://www.cardiff.ac.uk/biosi/staffinfo/jacob/Anosmia/anosmia.html 4) Erge Tedersoo. Toidu sensoorsel analüüsil on kaalukausil maitse, lõhn ja välimus. http://www.horisont.ee/node/1992 5) Annika Liivak. Inimese meeled. http://www
välismaailma eest ning naiste põhitegevuseks kujunes kodu korrastamine. Kodu nähti kui utoopilist keskkonda, pelgupaika kogu maailma eest. Inimeste jaoks oli kodu paik, mida peab teadlikult kujundama ja perfektselt korraldama. Sellepärast oli tolmuvõtmine, pühkimine ja pesemine nö paremates peredes lahutamatuks osaks igapäevastest majapidamisrituaalidest. Tol ajal leidus talumajapidamistes peaaegu kõikjal seda, mida nüüd oli hakatud pidama mustuseks, nii põllul, õues, hoonetes, koduloomade ja ka inimeste juures. See oli normaalne ja lahutamatu osa argielust ning selles ei nähtud ohtu tervisele ega ka millelegi muule. Sanitaaria ja hügieeni kujunemisel etendas tähtsat osa 19. sajandi esimestel aastakümnetel kirjutatud väitekirjad, mis olid valdavalt meditsioonitopograafilised. Tartu Ülikoolis oli esimene selles valdkonnas valminud uurimus K. E. von Baeri (1792-1882) doktoriväitekiri
Teda kasutatakse keraamikas, tsemendi ja värvide tootmisel ning toiduainetetööstuses, kus ta koos veega on kasutusel toitude ja kohvi soojendamiseks. Toiduainetes kasutatakse teda happesuse regulaatorina. Ka kasutatakse teda suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit. Teda on kasutatud ka sisikondade puhastamiseks vorsti tootmisel, nende kasutamisel vorstinahana. Kaltsiumoksiidi kasutatakse ka insektitsiidina. Kaltsiumoksiidi kasutatakse koduloomade seedimise kiirendamiseks näiteks suu- ja sõratõve puhul. Kaltsiumoksiidi lisatakse beetlile, et suurendada selle eufooriat tekitavat toimet. b) Ca(OH)2 Nimetused: Kaltsiumhüdroksiid, kustutatud lubi Leidumine: Lubjakivi põletamine, valmistatakse lubja kustutamisel Omadused: See on värvitu kristalne aine või valge pulber. Kuumutades laguneb kaltsiumhüdroksiid kaltsiumoksiidiks ja veeks
koos trimetroprimiga või ampitsilliini. Profülaktika seisukohalt on oluline elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine, värskete juur-ja puuviljade pesemine, puhta joogivee tarbimine ning reostunud veekogudes viibimise vältimine. TEETANUS Teetanus ehk kangestuskramptõbi on äge nakkushaigus, mida põhjustab eksotoksiin. Teetanus kahjustab närvisüsteemi, takistades impulsi levikut närvilt lihasele ja põhjustades lihasespasme. Teetanusetekitaja elab paljude koduloomade seedetraktis ning organismi satub tavaliselt haava kaudu. Sümptomiteks on näolihaste jäikus, millele järgnevad neelamishäired ning lihasjäikus levib alla poole. Tekkida võivad hootised lihaskrambid ning tõuseb vrerõhk ning palavik. Tekib ka tugev higistamine. Raviks kasutatakse antibiootikume ning lihaseid lõõgastavadi ravimeid. Ravi toimub haiglas. Ennetamiseks tuleb vaktsineerida! TRIPPER Tripper ehk Gonorröa on suguhaigus. Haiguse tunnuseks on halvalõhnaline voolus
Ontogenees (isendi areng) on fülogeneesi (liigi kujunemine) lühike kordus. · Molekulaarbioloogia - DNA nukleotiidse järjestuse võrdlus eri liikidel - Valkude aminohappelise järjestuse võrdlus - Pseudogeenid on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. · Biogeograafilised tõendid · Kultuurtaimede ja koduloomade aretuse andmed - tõestab analoogiat - tõestab liikide muutumisvõimet Elu päritolu kolm seisukohta: 1. On toimunud elu algne loomine 2. Elualged on Maale saabunud teiselt taevakehalt 3. Elu on tekkinud eluta aine arengu tulemusena 3,7-4miljardita aastat tagasi (tänapäevases teaduses valitsev seisukoht) Elu teke maal · ~15 miljadrit aastat tagasi Suur Pauk · ~4,5 miljardit Maa teke
Kõikidel selgroogsetel loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biogeeniline võrdlus kõikidel elusorganismidel on ühesugused DNA ATP-d , aminohapped ja ensüümid Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaarsel tasandil. Biogeograafiline võrdlus pikka aega eraldunud ühest liigist põlvnevad organismid võivad olla erinevad Kultuurtaimede ja koduloomade aretus. Sordiaretus taimedel, tõuaretus loomadel Mikroevolutsioon Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsiooni isendite Milj a. Aegkond Ajastu Algus (milj. A Kestus tagasi) 0 Uusaegkond e Kvaternaar 1,6 1,6 kainosoikum Neogeen 23,8 22,2
Ontogenees (isendi areng) on fülogeneesi (liigi kujunemine) lühike kordus. · Molekulaarbioloogia - DNA nukleotiidse järjestuse võrdlus eri liikidel - Valkude aminohappelise järjestuse võrdlus - Pseudogeenid on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. · Biogeograafilised tõendid · Kultuurtaimede ja koduloomade aretuse andmed - tõestab analoogiat - tõestab liikide muutumisvõimet Elu päritolu kolm seisukohta: 1. On toimunud elu algne loomine 2. Elualged on Maale saabunud teiselt taevakehalt 3. Elu on tekkinud eluta aine arengu tulemusena 3,7-4miljardita aastat tagasi (tänapäevases teaduses valitsev seisukoht) Elu teke maal · ~15 miljadrit aastat tagasi Suur Pauk · ~4,5 miljardit Maa teke
Elupaikade killustumise käigus jaotub elupaik mitmeks osaks ning elupaiga vahele tekkinud barjääri ületamine on erinevate liikide jaoks erineva raskusastmega, ning see suurendab väljasuremise ohtu antud piirkonnas, sest kui olemasolevas elupaigas peaks liik välja surema siis liigikaaslased seda ala enamasti uuesti ei asusta ( ENVIR. 2009). Peamised elupaiku kahjustavad tegurid on põllumajandus, arendusprojektid, veemajandusprojektid, puhkus looduses, koduloomade karjatamine, reostamine, infrastruktuuri ehitamine, tulekahjude kustutamine kooslustes, kus regulaarsed põlengud on loomulikud, metsaraied (ENVIR. 2009). 2.2. Kliimamuutused Viimase sajandiga on kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris pidevalt suurenenud ja seda peamiselt fossiilsete kütuste (nafta, maagaas, kivisüsi) põletamise tõttu. Suure süsinikuvaruga ökosüsteemide hulk maal väheneb kuna metsade raiumine, puidu põletamine ning märgalade
Mõne päeva pärast ta muneb. Selline imemine ja munemine võib toimuda suve jooksul mitu korda, juhul kui sääsk ei hukku (Remm, 1954). Isasloomade eluiga on aga lühem. Tavaliselt ollakse suurtes parvedes ja oodatakse emaslooma saabumist, et ta viljastada. Pärast paaritumist isasloomad kaua enam ei ela. Nende seemnerakud aga säilivad emaslooma seemnehoidlas (Remm, 1954). 4. Kokkuvõte Pistesääsklased on väga tülikad putukad, nad on inimeste ja koduloomade välisarasiidid. Nende ebameeldivus seisneb selles, et emasloomad imevad verd, seega on suviste tööde tegemisel väga tülikad. Vere imemiseks pistavad nad oma londi läbi naha, samal ajal pritsib ta imetamiskohta sülge, mis on tugeva mürgise toimega. Samas on nad ökosüsteemi üheks suurimaks osaks, oma suure arvukusega on nad toiduks paljudele lindudele ja teistele putukatele. 5. Kasutatud kirjandus 1. Remm, H. 1954
Näide: Kui Tiina koju tagasi tuli ei lasknud peremees teda enam tuppa, samuti ei astunud tema kaitseks välja teised talu elanikud. 8. Tammarulaste orjameelsuse põhjustas see, et põlvest põlve oli nende perekonna liikmeid orjadeks olnud. 9. Ebausk külas oli vägagi levinud, see seisnes usus nõidadesse, kes inimesi ravivad ja usus libahuntidesse, kes külas olevaid loomi murravad. See võis tekkida tänu sellele, et külas hakkasid levima koduloomade imelikud kadumised ja et mägedes elas naine, kes inimesi ravis. 10. Kõik külainimesed olid ebauslikud. Näide: Kui Mari jaanitulel Tiinale kähistas, et ta libahunt on hakkasid kõlama pilkesõnad ja kuskilt pimedast lendas Tiina jalgade ette ka vana viisk. Peale seda kui Tiina oli metsa jooksnud märkas üks vanema naine, et jaanituli on kustunud ja ütles, et see ei tähenda head. Merilin Pärna 9.d
Referaat Eesti hobune Koostas Tuuli Vellend 5. A klass. Eesti hobune Mereliselt pehme kliima, õhuke paerähkne mullastik, erisugune taimkate ja isoleeritus on põhjustanud Läänemere saartel koduloomade eripära. Iidse päritoluga maakarjast, maalambast ja eesti hobusest on püsima jäänud maakri ja eesti hobune. Vanad eestlased nimetasid teda lihtsalt "meie hobuseks", hiljem kutsuti teda ka "liivimaa hobuseks", pidades silmas selle tõu levikut Eesti, Liivi ja Kuramaal. Kirjanduses esineb veel klepperi ja topeltklepperi nimi. Tänapäeval aga tuntakse teda lihtsalt saaremaa hobuse nime all. 19
inimpõlvede jooksul õigustunud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid, vaid veidi peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest - alumisest ja ülemisest - poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ning suits läks välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lävepakud kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares sees, vaid õues asuvas suveköögis. Tavaliselt asus õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal rahuldati ka oma loomulikke vajadusi. Talupoegade mööbel elamutes sees Mööblit esines taredes vähesel määral. Peamisteks mööbliesemeteks oli söögilaud ja kirst rõivaste hoiustamiseks. Leidus ka pinke. Paremal järjel talupoegade elamutes leidus ka voodeid. Mõnel pool
Ta arvas, et kui saatan saavutab õndsuse, on ka inimesed selleks võimelised. Kui inimesed on selleks võimelised, aga seda ei saavuta, siis on see vaid nende enda pahede süü ja seega ei vääri nad taevasse saamist. Vanapagan oli sunnitud maale tulema, sest muidu oleks senine maailm koos inimestega hävinenud ja põrgusse poleks kedagi enam juurde tulnud. 2. Missuguste inimlike hädadega Vanapagan maa peal kokku puutub? Vanapagan puutus kokku kõiksugu inimlike hädadega, alustades koduloomade vaevarikkast otsimisest, naise tiivaripsutusest, lastega kaasnevatest muredest kuni paarimehe käest tüssata saamiseni. Veel pidi ta kohut mitu korda käima, lapsi ja lõpuks ka naist matma ning alatasa Põrgupõhja maalappi harima. Jürka elu siin maa peal oli sedavõrd keerulisem, et tal puudusid kogemused inimesena käitumisel ning tema maailmapilt erines kõigi omadest. 3. Missugune tegelane oli Ants? Kas tegemist on poeetilise liialdusega või on inimesed tõesti sellised
turundust ning see töötab tehnilise arengu loomiseks oma liikmete seas. See organisatsioon on arvestatav osanik Norra metsatööstustes, eesmärgiga kindlustada turgu oma toodangule. Liit annab välja igakuist ajakirja "Skogeieren" tõlgituna ’’Metsaomanik’’. Metsa eksport ja loomade karjatamine metsas Norra metsi on kasutatud intensiivselt ümarpuitu ekspordiks, saematerjali ja puutõrva tootmiseks sadu aastaid. Lisaks on pikk traditsioon metsade kasutamisel koduloomade karjatamiseks ja ulukite jahtimiseks. Lehmade, lammaste ja kitsede karjatamine on Norra metsades tavaline. See tähendab, et suur osa erametsadest on tarastatud, et ennetada kariloomade põgenemist. Tarastamine on tehtud viisil, mis ei takista metsadesse sisenemist turismi eesmärgil. Kogu riigis on metsadesse sisenemine tasuta. Piiranguteta on jalgsi liikumine. Sõitmine ja ratsutamine vajavad eraldi luba, kui just seda ei tehta avalikel teedel. Teine Põhjamaade „omapära“ on põdrajaht
Lambaliha Esimesed kirjalikud andmed Eestimaal aretatavatest lammastest pärinevad 1794. aastast, mil W. Friebe kirjutas Eesti ja Liivimaa statistilises ja ökonoomilises aastaraamatus, et Baltimaades peeti ebaühtliku, jämeda villaga, väikesekasvulisi, kitsa rinna, kõrgete peente jalgade ja lühikese olmnurkse sabaga lambaid, kelle jäärad olid sarvedega, lambad olid enamasti mustad või hallid. Need olid eesti maalambad, keda võib pidada põhjalühisabalammasteks ja kes olid põhiliseks lähtematerjaliks eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu kujundamisele.19. sajandi alguses oli meriinovill väga hinnaline kaup ning mõisnikud hakkasid importima meriino peenvillalambaid. 1840 oli Eestis ja Liivimaal 208 820 peenvillalammast ning peenvilla ja maalamba ristandit. Kuna meriinolammaste pidamine sai 19. sajandi lõpus Austraalias hoo sisse, siis peenvilla hinnad maailmaturul hakkasid lange...
Millist valdkonda antud seadus reguleerib? Reguleerib väikestes kogustes kodulinnuliha ja jäneseliste liha otsetarne, loomse toidu turustamist riigisisesel turul kuni ettevõtete tunnustamiseni, loomse toidu varusid, valmistrükitud tervisemärkide või identifitseerimismärkidega pakendus-, pakkimis- ja märgistusmaterjale, märgistusseadmeid, tervishoiunõudeid impordi puhul, teavet toiduahela kohta ja tehistingimustes peetavate, koduloomade hulka mittekuuluvate kabiloomade liha ning hakkliha koostise kriteeriumeid ja märgistusnõudeid. Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline? Loomse toidu impordile esitatavad tervishoiunõuded ühtlustatakse. Muudetakse leebemaks nõuet edastada teave 24 tundi enne loomade saabumist tapamajja. Tapamaja töötajad peavad olema koolitatud konkreetseteks ülesanneteks, mida neil lubatakse täita.
karvkate. Lootelise arengu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Üha rohkem uusi andmeid organismide evolutsiionist pakub molekulaarbioloogia.mida sarnasem on võrreldavate organismide üldine ehitus ja eluviis, seda suurem on enamasti ka nende sarnasus molekulaartasemel. Elu evolutsiooni kulgu ja tegureid aitab selgitada ka kultuurtaimede ning koduloomade aretuse praktika. Elu areng maal: Vanimad elusolesed olid ainuraksed ilma tuumata organismid- prokarüoodid (bakterid). Umbes 2 miljardit aastat tagasi toimus elu arengus suur muutus, mõnedest prokarüootidest arenesid päristuumsed organismid- eukarüoodid. Eukarüootide ehitustüüp tegi võimalikuks hulkraksete organismide tekke( esimesed olid vetikad). Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. Umbes 540 mln a eest kujunesid välja
Laevkalmeid ehitati ka mujal Skandinaavias, kuid siinpool Läänemerd on teada vaid üksikuid. On arvatud, et nende rajajateks ongi olnud mõned siinkandis elanud skandinaavlased, kuid samas on siinsetel laevkalmetel palju sarnast ka Eesti kivikirstkalmetega, mis jällegi viitab ehitajate kohalikule päritolule. Maahaudadesse maeti reeglina põletamata surnuid domineeris laibamatus. Kiviaegsetes maahaudades leidub kiviesemete tükke, luuesemeid,savinõude kilde ning koduloomade luid. Hilisemates haudades leidub töö ja tarberiistu ning ehteid, kuid hauapanuste hulk vähenes muinasajal järjest hauda ei pandud enam relvi ning töö ja tarberiistu. Noorema rauajastu- ja lastehaudadest on leitud mitmesuguseid ehteid ja maagilise kaitseülesandega ripatseid, meeste haudadest nuge. Keskaegsetel külakalmistute haudades on peamisel kohal riidejäänused ja üksikuid ehteid, leitakse ka nuge, tuleraudu ja münte. Kääbastest on leitud põletusmatuseid ja 3
süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%) eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) Süsihappegaasi osa õhu ruumalas on eelmise sajandi 0.028 %-lt käesolevaks ajaks tõusnud 0.036 %-ni. Metaan CH4 värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%) paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%) eraldub prügilatest (10%) moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Lämmastikoksiidid NOx moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%)
atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. CO2 hulk atmosfääris on viimase 100 aasta jooksul kasvanud umbes 17%, seega tuleks selle stabiliseerimiseks kahandada süsinikuheidet 60-80%. Metaan CH4 värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest, teda paiskub õhku koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest. Metaani moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad
Urmas Sisask referaat Elulugu Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14-aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa r...
Nõukogudeaegsetest põllumajandusettevõtetest moodustati 11 riigimajandit, ülejäänud kujundati ümber umbes 600ks ühistuks. Põllumajanduse allharu d Põllumajandus jaguneb reaks allharudeks, kuid kõik need ei ole Eestis sugugi võrdsel määral arenenud. · Looduslike olude tõttu on meie põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, sest Eestis on soodsad tingimused heina ja karjamaade rajamiseks. Alates 1992. aastast on koduloomade arv vähenenud 2 korda. Suhteliselt vähem on kahanenud lehmade arv, mis näitab endistviisi piimakarjakasvatuse olulisust. · Sea ja linnukasvatus on samuti elujõulised, vaatamata imporditava liha suurele osatähtsusele meie turul. Loomakasvatussaaduste kogutoodang on vähenenud. · Loomakasvatusharusid täiendavad teravilja ja söötade tootmine, aiandus ja köögiviljakasvatus, viimasel ajal ka rapsikasvatus. Kalandus
VIIE TOIDUAINE VITAMIINIDE JA MINERAALAINETE SISALDUS NING NENDE OMAVAHELINE VÕRDLUS Toitumisõpetus Töö koostasid: Tartu 2010 1 Sissejuhatus Tervislik toitumine on meie igapäevaelu tähtis osa. Et elada täisväärtusliku ja tervisliku elu, peaksime me kõik teadma, mida kujutab endas tervislik toitumine ning milliseid toiduaineid eriti toitaineid me igapäev endale sisse sööme. Samas peaksime me teadma, kui palju me peaksime antud aineid igapäevaselt tarbima (millistes kogustes) ning millised on nende ainete mõju meie organismile ja tervisele. Üha enam pööravad inimesed tähelepanu tervislikele eluviisidele, sealhulgas eriti spordile ning toitumisele (ka erinevatele dieetidele). On oluline, et inimene saaks oma igapäevasest toidust kätte kõik eluks vajaminevad toitained: süsivesikud, valg...
käitumist, mis on põhjustatud pikkadest talveöödest, ühekülgsest toidust tingitud vitamiinivaegusest. Üsna loogiline tundub aga seletus, et samaan saab olla vaid sedavõrd ebanormaalne, kuivõrd ühiskond seda lubab. Kuna samaanile on usaldatud terve kogukonna heaolu (samaan hoolitseb kogukonna liikmete tervise eest, kaitseb neid nii vaimude kui ka näiteks konkureerivate hõimude rünnakute eest, samuti oleneb tema tegevusest saakloomade arvukus, koduloomade tervis jne), ei usaldaks ühiskonnad selliseid vastutusrikkaid ülesandeid lihtsalt mõnele hullule. Pigem on samaanide näol tegemist ümbritseva suhtes vastuvõtlikumate ja fantaasiarikkamate inimestega, kes seetõttu on usaldatud täitma kogukonnale olulisi ülesandeid.
Keila Gümnaasium Türgi Referaat Õpilane: Egle Kruus Klass: 9c Juhendaja: Merje Möll Keila 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Üldinfo..................................................................................... .4 Toit, taimed ja loomad.....................................................................5 Majandus, kaubandus.....................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................... 8 2 ...
2.selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust 3.meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Super- e. hulgiovulatsioon-üheaegselt küpseb ja eraldub näiteks lehma munasarjast 5-10, vahel kuni 30 munarakku. Embrüo-varajases arenemisjärgus olev loode, alates munaraku viljastumisest. Ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast. Huvi embrüosiirdamisel koduloomade vastu tekkis siis, kui avastati ja eraldati gonandotroopsed hormoonid(sugunäärmete talitlust reguleerivad hormoonid.) Embrüosiirdamise etapid põllumajandusloomadel: 1.emasloomal kutsutakse esile superovulatsioon 2.toimub eraldunud munarakkude kunstlik viljastamine samas emasloomas kõrge väärtusega tõupulli spermaga. 3.6-8 päeva pärast pestakse embrüod emakast välja. 4.eraldatud embrüod hoitakse sobiva koostisega söötmes ja uuritakse mikroskoobiga. 5
15. Loodusliku valiku objektiks on: a) geenid, b) indiviidid, c) populatsioonid, d) liigid. 16. Liikide evolutsioonilised muutused on tingitud: a) täiustumistungist, b) mutatsioonidest, c) looduslikust valikust, d) kohanemisest. Sobiv sõna lünka. 17. Loodusliku valiku toimel arenevad terved isendid. 18. Indiviid on muutunud elutingimustega. 19. Väikeste populatsioonide evolutsiooni mõjutab oluliselt geneetiline triiv. 20. Koduloomade aretust suunab peamiselt suunav valik. 21. Liigiteke algab tavaliselt bioloogilisest isolatsioonist. 22. Eri liikide kohastumisel ühetaolistele tingimustele ilmneb sageli mimikri. 23. Selgroogsete jäsemeskeleti ehitus on homoloogiline. 24. Eukarüootne rakutüüp tekkis primitiivsuse tagajärjel. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. Kuidas on omavahel seotud mikro- ja makroevolutsioon?
Auruinhalaatorid veeldavad röga, et seda oleks kergem välja köhida. Drenaazasendid Hingamisvõimlemine ASTMA Astma on krooniline bronhide põletikuline haigus. Bronhiaalastma avaldub õhupuudushoogudena. Astmat iseloomustavad: köha vilistav hingamine hingeldamine Saab alguse sageli lapseeas Astmat võib vallandada: a) koduloomade karvad b) kõrge välistemperatuur c) keemilised ja füüsikalised ärritajad d) puu ja kõrreliste õietolm f) hallitusseened h) aurud ja gaasid i) niiske ilm Astma põhjused. Astmat põhjustab bronhide seintes olevate silelihaste kokkutõmme ja bronhide limaskesta turse e ödeem ning ka õhuteede blokeerumine limakorkidega Astma. Iseloomulikud tunnused e süptomid Köha Vilistav hingamine Pingutustunne rinnus
roogi. Lambaliha maitse võib kardinaalselt erineda ja sõltub sellest, kas suutäieks on õrn ja hõrk talleliha või tuim, nn. kasukamaitseline vanaloom. Gurmaanid hindavad õrna ürdise maitsega lambaliha, seega mägedes ja mahlakatel niitudel kasvanud lammast. Lambakasvatus ja lambaliha söömine ei ole Eestis veel kuigi levinud. Seda vastupidiselt paljudele muudele maailma riikidele, kus korraliku ja õige saslõki tooraineks on just nimelt lambaliha. Nende ammusest ajast tuntud koduloomade kasvatuses on kõigile eeskujuks Austraalia ja Uus-Meremaa, kes on ka suurimad lambaliha eksportijad ning paistavad silma selle kõrge kvaliteediga. Positiivne on see, et ka Eestis on lambakasvatus tõusuteel ning lambaliha muutub populaarsemaks. Kahtlemata on sellel valdkonnal tulevikku. Eriti hea on noorte alla aastaste lammaste ehk tallede liha. Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset
loeteluga. Koostada risttabel inimeste hobide esinemissageduste analüüsimiseks Leida kõige vanema töötaja perekonnaseis. naiste/meeste ja linnade lõikes. Risttabeli andmete alusel koostada sobiv Leida, mittu etteantud liiki lemmiklooma on etteantud diagramm. ametis töötavatel inimestel. Koostada risttabel koduloomade liigi ja arvu Leida, kes on kõige vanema töötaja koduloom. kohta naiste/meeste ja linnade lõikes. Risttabeli andmete alusel koostada sobiv Leida, mittu etteantud liiki lemmiklooma on etteantud diagramm. osakonna töötajatel. Koostada risttabel töötajate perekonnaseisu analüüsimiseks osakondade ja linnade Leida kõige noorema töötaja hobi. lõikes.
1. Linnaökoloogia definitsioon, selle tähenduse erinevad aspektid. Linna mõiste määratlus maastikuökoloogilisest ja maakasutuslikust aspektist Linnaökoloogia käsitleb konkreetse linna elu ökoloogilist eripära, sh linnaelustikku, saastet, müra, haljastust, koduloomade pidamist ja elanike keskkonnateadlikkust. Linnaökoloogia mõistet kasutatakse paljudes erialades nagu geograafia, antropoloogia, sotsioloogia, filosoofia, epidemioloogia, zooloogia, kodumajandusõpetus, ökoloogia jne. Linnaökoloogiaga on seotud linnaehituse ökoloogia, mis käsitleb linnade arendamise ja otstarbeka kujundamise küsimusi. Linnaökoloogia alla ei arvata siseruumidesse puutuvat
väärtused). linnade ja osakondade lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada isikukoodid, ees-ja perenimed, kes on sobiv diagramm. sündinud 70-ndatel (19601969) 2 Koostada risttabel koduloomade liigi Väljastada töölehele Filter_1 üle 30 aastaste ja arvu kohta osakondade ja linnade sekretäride isikukoodid. lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada isikukoodid, kelle palk jägub sobiv diagramm.
väärtused). linnade ja osakondade lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada isikukoodid, ees-ja perenimed, kes on sobiv diagramm. sündinud 70-ndatel (19601969) 2 Koostada risttabel koduloomade liigi Väljastada töölehele Filter_1 üle 30 aastaste ja arvu kohta osakondade ja linnade sekretäride isikukoodid. lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada isikukoodid, kelle palk jägub
rääkima ka peksmise loomuvastasusest ning soovitati seda mitte teha. Kui tüdruk jõudis noorusikka, siis vestlesid ema ja tütar omavahel ning tütrele hakati abikaasat otsima. 5 Töö Naise roll töötajana oli oluline, seda eriti just maal. Kodus oli naise töödeks tule eest hoolitsemine, koduhoidmine, toidu valmistamine, aia koristamine, koduloomade eest hoolitsemine ja veekandmine. Naised töötasid enamikel ametikohtadel, ainult mõningad ametid, nagu juristid, kullassepad ja portreemaalijad jäid naistele kättesaamatuks. Naised said aga meestest vähem palka, mis ilmselt soodustas naiste palkamist. Naiste tööd alahinnati sihipäraselt ja nende ametid olid enamasti seotud põhitootmisega, meeste omad vajasid rohkem spetsialiseerumist. Pärast lesestumist pidid naised üle võtma ka oma mehe tööd. Samas oli naistel palju
26. Liikide tasandil on seos aju suuruse ja grupi suuruse vahel Robin Dunbar. Samuti näitab peaaju maht tarkust. 27. Geograafiline determinism geograafiline asukoht mõjutab olulisel määral ühiskonda ja selle arengut. 28. Rooma klubi grupp teadlasi, kes mõtlesid selle üle, kuidas maailm globaalselt areneb ning kuidas inimene mõjutab loodust ja vastupidi. Nad modelleerisid globaalse arengu stsenaariumeid. 29. Earthlingsi sisu kuidas inimkond kasutab loomi koduloomade, toidu, riiete, lõbustuste ja teaduslike uuringutena. 30. Max Weber ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" 31. Bourdieu ,,Praktilised põhjused" tarbimisühiskonna kirjutama reeglid, sotsiaalse ruumi analüüs 32. 1960. aastateni oli Läänemaailmas valdavaks esindusdemokraatia 33. Alates 1980. aastatest muutus noorte väärtuste hierarhia 34. Eesti asub ratsionaalne-eksistentsiaalne ehk eesti ei ole tradistionaalne ja inimesed on iseseisvad otsuseid tegema. 35
munetud mune ning süües isegi hoole ja armastusega kasvatatud poegi. Linnalembese eluviisiga harakad ei ütle ära ka prügikastides leiduvatest jäätmetest. Harakapojad hakkavad lendama 22... 27 päeva vanustena, kuid ka peale pesast lahkumist tegutsetakse edasi koos õdede-vendadega. Juba järgmisel kevadel asub harakas omaette pesitsema. Harakas on tuntud oma vargaloomuse poolest. Võib kahelda, kas ta just inimese tagant varastatud lusikaid ja kelli oma pesasse tassib, kuid koduloomade eest toidu ja inimese mahapandud seemnete näppamisega saab ta küll hakkama. Harakas on paigalind, see tähendab, et teda võib meil kohata ka keset talve. Talviti kipub harakas eriti linnadesse, sest seal on lihtsam toitu hankida. Harakas tekitab mõningast kahju, rüüstates teiste lindude pesi. Samal ajal soodustab ta aga kakuliste pesitsemist, sest need võtavad looduses meelsasti üle haraka mahajäetud pesi. Samuti hävitab ta olulisel hulgal kahjurputukaid
ahenemisest esineb sageli lastel, (raskendatud) hooravimi vajadus puudub (bronhospasm, pärilikust väljahingamine, või on minimaalne, limaskesta turse) ja kalduvusest. hingelduse teke, elukvaliteet ei ole häiritud, limaeritusest tingitud Elamutolm, pingetunne säilunud füüsiline aktiivsus, hoogudena tekkivad koduloomade rindkeres. patsiendil peaaegu õhupuudushood, mida karvad, õietolm, Iseloomulikud on normaalne iseloomustab eriti hallitusseened, astmale kiunuv väljahingamisefunktsioon, raskendatud toiduained, hingamine õhtuti, puuduvad rasked väljahingamine. keemilised ained, hingamisraskuste astmaatakid.
Kuna isadel oli tavaliselt vähem aega ning huvi lastega tegeleda, oli laste põhiliseks kasvatajaks ikkagi ema ja hiljem õpetajad koolis. Aadlikel soovitati kasvatada lapsi karmuses ja neid karastada. Kasvatamise juures oli vägivalla abil ,,õpetamine" väga levinud ja enamasti peeti seda vajalikuks. Töö Ilma naise toodangulise tööta ei oleks toime tuldud. Kodus oli naise töödeks tule eest hoolitsemine, koduhoidmine, toidu valmistamine, aia koristamine, koduloomade eest hoolitsemine ja veekandmine. Naised töötasid enamikel ametikohtadel, ainult mõningad ametid, nagu juristid, kullassepad ja portreemaalijad jäid naistele kättesaamatuks. Naised said aga meestest vähem palka, mis ilmselt soodustas naiste palkamist. Naiste tööd alahinnati sihipäraselt ja nende ametid olid enamasti seotud põhitootmisega. Linnades oli naistel palju rohkem võimalusi erinevate ametikohtade vahel valida kui maal.
ahenemisest esineb sageli lastel, (raskendatud) hooravimi vajadus puudub (bronhospasm, pärilikust väljahingamine, või on minimaalne, limaskesta turse) ja kalduvusest. hingelduse teke, elukvaliteet ei ole häiritud, limaeritusest tingitud Elamutolm, pingetunne säilunud füüsiline aktiivsus, hoogudena tekkivad koduloomade rindkeres. patsiendil peaaegu õhupuudushood, mida karvad, õietolm, Iseloomulikud on normaalne iseloomustab eriti hallitusseened, astmale kiunuv väljahingamisefunktsioon, raskendatud toiduained, hingamine õhtuti, puuduvad rasked väljahingamine. keemilised ained, hingamisraskuste astmaatakid.
Metsahaldajad või -omanikud, kellele kuulub üle 500 ha metsa, ei tohi ületada aastaraie normi, teised aga peavad kinni pidama kümne aasta raienormist (Lietuvos misku institutas 2009). 9 2.2.5. Metsade kaitse Metsade kaitse ülesanded hõlmavad endas metsade ja metsavarade kaitset illegaalsete tegevuste eest, nagu illegaalne raie, metsa kasutamise toimingute rikkumine, metsa reostamine, süütamine, koduloomade kahjustused, metsloomade kahjustused, tulekahjud, haigused, kahjurid ja teised loodusõnnetused, mehaanilised puude ja pinnase kahjustused. Kõikides metsades, vaatamata omandiõigusest, peab olema üldriiklik metsakaitse tuletõrjevahendite süsteem, sealhulgas järelvalve, ärahoidmise ja kaitse abinõud, mida finantseerivad metskonnad ja omavalitsused. Koduloomade söötmine riigimetsades on keelatud, juhul kui keskkonnajuht pole teisiti määranud
Koostada risttabel erinevate perekonnaseisude analüüsimiseks meeste-naiste ja linnade lõikes. Risttabeli andmete alusel koostada sobiv diagramm. Koostada risttabel: meeste ja naiste keskmine palk ametite ja linnade lõikes. Risttabeli andmete alusel koostada sobiv diagramm. Koostada risttabel: meeste ja naiste keskmine palk osakondade ja linnade lõikes. Risttabeli andmete alusel koostada sobiv diagramm. Koostada risttabel koduloomade liigi ja arvu kohta osakondade ja linnade lõikes. Risttabeli andmete alusel koostada sobiv diagramm. Koostada risttabel hobide esinemissageduse analüüsimiseks osakondade ja linnade lõikes. Risttabeli andmete alusel koostada sobiv diagramm. Koostada risttabel inimeste hobide esinemissageduste analüüsimiseks linnade ja vanusegruppide lõikes. Vanusegrupid koostada 15 aasta kaupa. Risttabeli andmete alusel koostada sobiv diagramm.
Vargamäe elanike inimkäsitlus. Andres Paas oli peremehena jõuline, ideid täis ja kohusetundlikum, kui oleks pidanud. Talle allus kogu Mäe majapidamine, sest kuigi vahel oma arvutustes eksis, rikkus tema takistamine kodurahu rohkem , kui asi väärt oli. Tal puudus oskus oma tegevust kõrvalt silmitseda: tunda rõõmu tehtud tööst ja kiirustamata elada kaasa oma perekonna muredele ja rõõmudele. Nii sauna- kui pererahvas sai õige pea tunda, et Andresele on koduloomade heaolu tähtsam kui inimeste oma. Ajal, mil raamatu tegevus aset leiab, oli tõesti kombeks hõisata, kui sündis poeg, ja siunata, kui ilmale tuli tütar, kuid Andres läks oma suhtumisega liiale. Talle olid pojad ja tütred, naised ja saunikud ainult tööjõud, keda ta samasuguse, üle jõu käiva innuga sundis talus rahmeldama. Ka Krõõt hakkas end süüdi tundma, et ta nagu needus peremehele ühtesoodu tütreid kannab, ning andis surres mõista, et Andrese esimene poeg noor Andres
Päts. Ta nimetas ametisse valitsuse, mille peaminister oli Kaarel Eenpalu. Valitsus jätkas senist poliitikat - kaitseseisukord püsis ja riigi kontroll süvenes. Kõige olulisemad seadused anti välja presidendi dekreetidena. Majandus vaikival ajastul 1934. aastal hakkas majandus kiiresti arenema ja ületati kriisieelne tase. Likvideeriti tööpuudus ja suurenes inimeste sissetulek. Eriti suure arengu tegi läbi tööstus, põllumajanduses laienes haritav põllupind ja suurenes koduloomade arv. Vaikivale ajastule oli iseloomulik riigi sekkumine majandusse. Eraettevõtlust üritati kontrollida maksu- ja hinnapoliitika kaudu. Majanduse otstarbekamaks korraldamiseks loodi mitmesuguseid nõukogusid ja komiteesid. Ilmnesid plaanimajanduse alged ja suurenes riiklike aktsiaseltside osatähtsus. Välispoliitika Välispoliitiline olukord oli Eestile ebasoodne, sest NSV Liit tugevnes ning Hitleri võimuletuleku tõttu muutus ohtlikuks ka Saksamaa. Ilmnes Rahvasteliidu ja
Looduslikult tekivad niidud laidudele ja rannikutele, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad. Niidud võivad moodustuda aladele, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi. Niitude teke on siiski valdavalt seotud inimtegevusega. Nii võivad niidud kujuneda hüljatud põllumaadele ja raiesmikele, aga ka aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada. Minevikust olevikku, olevikust tulevikku Õitsvaid lilli täis niidud olid kunagi tavalised, seal karjatati loomi ja tehti heina. Kaasaegne põllumajandus on muutnud niidud põldudeks või kultuurrohumaadeks. Paljud niidutaimed ja loomad, kes siin elasid, on nüüdseks väljasuremise äärel
• Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 (55% kasvuhoonegaasidest) - eraldub fossiilsete kütuste (nt põlevkivi, maagaas, kivisüsi) põletamisel; hulk suureneb metsade mahavõtmisel (vabaneb puudesse salvestunud CO2); lubja (kaltsiumoksiidi) tootmisel. • Metaan CH4 (15% kasvuhoonegaasidest) - õhust kergem gaas, maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub aga ka märgaladest (soodes, rabades, riisikasvatustes), koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest. Enamasti toodavad metaani looduses bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. • Lämmastikoksiidid NOx (6% kasvuhoonegaasidest) - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), lämmastikväetiste lagunemisel mullas (vabanevad õhku), reaktiivlennukite düüsides
foonil. Võimalik, et autor oli tõuke saanud kirjandusühingu Siuru embleemist]. 1920. aasta detsembris toimunud Pallase IV ülevaatenäitusel oli väljas tema skulptuur "Vanamehe pea", mida kiideti kui väga huvitavat ja karakteristlikku teost.[2] Pool aastat hiljem toimunud Pallase näitusel esines ta juba graafikuna ning tema ofordid ja linoolõiked ja joonistused said kiitva hinnangu. Wiiralti tuntuimate teoste hulka kuuluvad mitmed virtuooslikud ja väljendusrikkad loomagravüürid. Koduloomade kujutamist alustas kunstnik juba kodukohas Varangul ja Lammaskülas, joonistades nii kassi kui hobuseid. Stipendiaadina Dresdenis õppides avastas ta kohalikus loomaaias enda jaoks eksootilised loomad, nagu lõvid, tiigrid ning jõehobud. Õpilaspõlvest peale armastas ta joonistada inimesi, portreteerida oma lähedasi, koolikaaslasi, tüüpe turgudel ja tänavatel. Wiiralti lemmikzanriks oli kahtlemata "fantastilised portreed" sageli grotesksed üldistused mõnest inimtüübist või
Peale küttimisest, karjakasvatusest ja kalapüügist saadavale saagile, tegid naised pronksiajal ka jahu odrast ja nisust, jahust valmistati toidulauale karaskit ja putru. Linnuste eelastmeks olid kindlustatud asulad ehk asulalinnused. Asulate kindlustamise vajadus on Eestis tekkinud pronksiajal, I aastatuhande esimesel poolel e.m.a. Selleks ajaks olid tootlikud jõud arenenud niikaugele, et tekkisid teatud varud koduloomade, teravilja ja metalli näol, mis võisid äratada võõraste tähelepanu ja mida oli tarvis kaitsta võimalike vaendlaste eest. Varasematest kindlustatud asulatest tuntum on Asva Saaremaa idaosas nüüdse Asva küla lähedal, mõne kilomeetri kaugusel merest. Üldiselt elati sel ajal siiski kindlustamata ehk avaasulates. Kuna vask ja inglistina olid väga kallid ja raskesti kättesaadavad, osati kindlustatud asulates
Üldandmed ehitusmasinatest. Kordamisküsimused 1. Masina mõiste. 1) Masin on mehhanism või mehhanismide kogum, mille ülesandeks on teha kasulikku tööd, mis seotud ka mingi tootmisprotsessiga või energia muundamisega 2) iga arenenud kogumasin koosneb kolmest erinevast osast: jõumasinast, ülekandemehhanismist ja masin-tööriistast ehk töömasinast. 2. Masinate tüübid. 1) jõumasinad (mootorid) – milledes üks või teine energia liik muundatakse mehhaaniliseks tööks, mida vajatakse töömasinate liikumapanemiseks 2) muundavad masinad (generaator, kompressor) – milledes mehhaaniline töö muundatakse meile vajalikuks energia liigiks. 3) töömasinad - millede abil toimub töödeldava materjali või eseme omaduste oleku, kuju või asukoha muutmine (masinautomaadid – operatsioonid sooritatakse vastavate mehhanismide poolt ilma inimese kaasabita ja kus inimese ülesanne piirdub ainult tehtava töö kontrollimisega) 3. Masina struktuurskeem. Koost – koostamisühik...
Talupojad keskajal Sisukord Sisukord . . . . . . . . . . . . .. . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Talupoja elamu, talupoja rõivastus. . . . . . . . . . . . . . .. . . .. . . . . . . Talupoja söök ja jook . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . Feodaalmõis, talupoegade koormised, edusammud põlluharimises. . Kokkuvõte talupoegade elust. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimise...
translatsioon (valgu süntees). samuti on suur samasus geneetilises koodis. Kinnitavad Maa ühtset päritolu ja tõendavad elu evolutsioonilist arengut. Biogeograafilised võrdlused- organismirühma liigid, kes asustavad sarnaseid alasid, on omavahel tunduvalt sarnasemad, kui need liigid, kes asustavad kaugemaid erinevaid alasid.(kuigi nad kuuluvad samadesse organismi rühmadesse) Kultuurtaimede ja koduloomade aretus- oluline pärilik muutlikus ja kunstlik valik. Tänu sellele saadi looduslikest lähteliikidest erinevaid sorte ja tõuge. Liikide evolutsiooniline muutumine ja mitmekesistumine toimus loodusliku valiku toimel 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid elu tekke teooriaid. On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 2. Esimesed organismid millal, kus, millised?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
