Lasteaias on uued suundumused näiteks uurimuslik avastusõpe, lapsest lähtuv kasvatus, aga kool on jäänud traditsiooniliseks nagu oli. Väga suur on koolist väljalangenud õpilaste arv, kiire elutempo juures on lapsed vanemate hoolimisest ilma jäänud. Lapsed vajaks rohkem hoolimist ja tähelepanu koolis, eriti aga kodus. Lugesin 12. oktoobri 2012 Õpetjate Lehest Lõuna prefektuuri noorsoopolitsei juht Marina Paddari mõtteid: ,,Kui ma mõtlen, millised on nende laste kodud, kes korduvalt noorsoopolitseisse satuvad, siis valdavalt on need tühjad kodud, mis ei paku lapsele tuge ja kus temast ei hoolita... Lapsevanemate hoolimatus ja ükskõiksus ongi see, mis viib lapse tänavale sõprade juurde, ükski laps ei jookse kodust niisama minema. Lapsed ei ole süüdi. Ühtegi halba last ei ole. On valed kasvatusvõtted."(Vapper, T, 2012). Nii füüsiline kui vaimne keskkond, mis meid ümbritseb: pidev kiirustamine, laps ei saa
uhkeid asju. Jääb tunne, et Eestil oligi vaja seda majanduskriisi, et inimestele taas mõistus tagasi tuua. Kõige paremini õpitaksegi ju kogemustest ning loodetavasti annab see kriis meile uusi kogemusi ning palju rohkem eluväärtust. Inimesed aga ei ole võrdsed, ning kõik ei saa ühepalju kogemusi sellest. Kui rikkamaid inimesi paneb see ainult mõtlema oma elu üle järele siis kahjuks on tuhandeid inimesi kellele käib see kriis üle jõu ning neil kaovad kodud ning hävivad elud. Sellepärast tuleb inimestel loota palju riigi abile ja toetusele. Õnneks ei tabanud Eesti riiki majanduskriis väga tugevalt. Eestil ei olnud nii suuri võlge kaelas ning me ei pea maksma nii kõrgeid summasid suurte tehaste ja firmade aitamiseks. Samuti oleme majanduslanguses üldiselt 1 vähesel määral süüdi. Peamiseks kriisi tekke põhjuseks võib pidada
olid olemas adramaad(kindla suurusega põld, mida oli võimalik adraga harida). 1208 aastal (keskaeg) aga muutus eestlaste jaoks kõik, sest Eesti aladele jõudsid ristisõjad. Varasemast ajast olid eestlased tuntud, kui paganad, sest nende usuks oli taarausk. Nüüd aga tungisid võõrad meie maale ja tahtsid meile peale suruda ristiusku. Maarahva jaoks muutus kõik, sest nad pidid hakkama enda kodumaad kaitsma. Paljud talupojad kaotasid enda kodud ja isegi perekonna. Halb oli ka see, et erinevate maakondade rahvad ei hoidnud kokku ja see tegi kodumaa eest võitlemise raskemaks. 1227 aastaks oli Eesti vallutatud ja ühtlasi ka veel rohkem killustunud, sest nüüd oli maa jagatud Saksa ordu ja erinevate piiskopkondade vahel. Peale seda, muutud maarahva elu halvemaks, sest maad hakkas valitsema maa-aadel ja talurahvas ise ei saanud enam kõikide enda tegemiste üle otsustada. Talurahvale pandi peale erinevad maksukoormised
hinda, mis tundub olevat liiga kallis. Perekonnas on tavaliselt kõik südame lähedased ja tihti tuleb neid juurde sõprade või kallimate näol. "K" nagu "kuld". Ameerikas oli üks esimesi suuri kulla palavikke 1848 aastal Californias, mis kestis 7 aastat. Kõiki tabas see palavik, et saada rikkaks, et leida ainult kulda ning kaotada oma finants mured. Mõningad neist tabas õnn leida see mida nad tulid otsima. Kui need kes ei saanud kasumit jätsid oma kodud ja pered mitte millegi pärast maha, et minna vastu veelgi raskemale elule. Kuld muudab inimesi ahneks nagu kõik teised väärtuslikud esemed. "K" nagu "kalju". Kalju on kivist moodustis mis võib olla väga kõrge või siis väike muhuke. Samas võib kalju olla keegi meie elus, kes aitab alati. Talle saab kõike rääkida ja ta mõistab. Ilma selle kindal inimeseta oleks elu peaaegu võimatu. "K" nagu "kuu". Kuu on taevakeha, mis ilmub taevas öösel Päikse asemel. Vahel võib olla ta
tagasi. 1775.a. tabas Tartut ränk tulekahju, mille käigus põles maha suur osa Tartu kesklinnast. Linna taastamiseks määras Katariina II 12-15 tuhat rubla esindusliku silla rajamiseks. Hiljem lisas ta veel 10 tuhat rubla. Kivisild oli mõeldud keisrinna kingitusena Tartu linnale. Mul on kahju, et ei taasehitatud sellist sama silda. Tänast silda vaadates, tekib mul alati nukker tunne. Nagu midagi oleks puudu, osa ajaloost on kadunud. Kellel meist pole kodud täis tarbekunsti, mida hädasti vajame, või milleta me poest lihtsalt ei suuda lahkuda, sest meile see nii tohutult meeldib? Julgen väita, et keraamilised vaasid, noad ja kahvlid, laudlinad, puit pannilabidad ja palju muu selline on kõik, milleta me oma kodu ette ei kujutaks. Pole kunagi mõelnud oma armsa neljakandilise lilledega kaunistatud taldriku kui kunsti peale. Ometi on see nii. Mööbel on samuti kunst. Antiikmööbel on kuuldavasti kallim kui tänapäeva modernne kodusisustus.
Need kohad on võrreldes teiste vanaaja linnadega väga hästi säilinud ning on heaks ajaloo allikaks. Ka muld on vulkaani ümber viljakas, mis on andnud sellele piirkonnale suurepärast taimekasvu. Keegi ei kahtle selles, et vulkaanid on ohtlikud ning nende ümruses elamine on samamoodi risk. Viimase kolme sajandi jooksul on vulkaanipursete tõttu hukkunud sadu tuhandeid inimesi. Kuigi enamik meist elab nendest hiiglastest kaugel, on siiski tegevvulkaanide läheduses miljonite inimeste kodud. Tänapäeval Vesuuvi lähedal paiknevad inimesed elavad oma igapäevast elu ja ei pööra tähelepanu läheduses olevale ohule. Sinna tulevad ka turistid, kes tahavad imetleda linna ajaloolisi ja arhitektuurilisi vaatamisväärsusi. Poed ja kohvikud on elu täis. Ka Vesuuvi mägi ise on üks külastajate lemmikumaid paiku ning sellesse suhtutakse pigem kui sõbralikku kaaslasesse mitte kui ohtlikku hiiglasesse.
Etioopia Tairi Kaarna & Mari Korb Etioopiast Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas. Pindala: 1 133 380 km Rahvaarv:88 013 491(2011) Riigi pealinn: Addis Abeba Riigikord on föderatiivne vabariik Etioopia on maailma vanimaid riike ja ainus Aafrika riik, kes pole kunagi olnud Euroopa koloonia. Pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast, mille moodustavad suured laavamassid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused Riigi põhja- ja keskosa paikneb sügavate orgudega liigestatud Etioopa mägismaal, riigi lõunapoolne osa on tasasem, samuti ka riigi äärealad. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 km laiusel alal ja tõusevad üle 4500 m kõrgusele Simeni mägedes. Metsandus ja mullastik Palavniiskes vööndis (alla 1800m) on savanni puna-pruunmuldadel savannid ja galeriimetsa...
sokolaad või veini. Looduslikud lilled on suupärane kingitus, lilled peaks olema ka pakitud. Punane pakkepaber on alati hea valik. Õhtusöögile kutsudes on viisakas lilled saata ennem sündmuse algust. Õige aegselt tuleb minna kohale, taanlased on täpne rahvas. Perenaise käest tuleks küsida, ega pole vaja serveerimisega või muu tegevusega vaja abi. Taanlastele meeldib, kui küsitakse nende kodu kohta küsimusi, enamjaolt on neil endal erinevalt kaunistatud kodud. Neile meeldib näidata oma kodu ja selle üle uhkust tunda. Külas olles ei tohi mingil juhul arutada äri jutte. Jälgi oma lauakombeid: Söögilauda istudes tuleb oodata, kuni öeldakse kus istuta võib, neil võib olla istekohtade plaan Nende lauakombed on kontinentaalne- hoidke kahvel vasakus käes ja nuga paremas söömise ajal. Mõlemad käed peavad olema nähtavad, kui süüa. Hoia oma randmed lauaserval. Proovige kõike.
kuivamise lähistroopilises vöötmes (nt Araali meri). Samuti ka liustike sulamise mõlematel poolustel ja kõrgmäestike tippudes, mis toovad kaasa maailmamere veetaseme tõusu, millest andsid märku 2005-2006. a. suured üleujutused Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Sellisel kursil liikudes oleks aastal 2100 terve Manhattani saar vee all rääkimata Veneetsiast. Samuti oleks maailmakaardilt pühitud Holland ja 70 protsendi maailma rahvastiku kodud, sest nad elavad rannikualadel. Lõpptagajärjeks spekuleeritakse uut jääaega, mis pühiks terve inimkonna ajalooareenilt. Pärast 20. sajandi demograafilist plahvatust, kus rahvastiku arv Maal tõusis peaaegu 6 korda, on inimkonnal vaja tohutul hulgal kõike: süüa, juua, riideid, maju, elektrit, soojust, bensiini jne. Neid ressursse leidub vaid maakeral. Inimkond on sellisel juhul piltlikult nagu imik, kes ripub emakese Maa rinna otsas. Ta imeb ning ei kavatsegi lõpetada
Kui aga osoonikihis on augud, jõuab elule ohtlik kiirgus maale intensiivsemalt, tekitades inimestel vähki ning hävitades ka teisi looduse osi. Kui osoonikihti meie planeedi atmosfääris poleks, suudaks elu eksisteerida vaid sügaval ookeani põhjas, kuid ilmselt sealgi mitte just väga järjekindlalt. Loodus on karistanud meid hoolimatuse ning reostamise eest. Kõik need maavärinad maa peal on nõudnud palju inimelusid hoolimatuse eest ehitada endale kindlamad kodud, mis aga nõuaks veelgi rohkem Maa ressursse. Kõik need veealused maavärinad, mis on tekitanud tsunaamisid, on meid karistanud selle eest, et otsime alati mugavamaid või lihtsamaid eluviise. ,,Küll häda õpetab," ütleb eesti vanasõna, kuid hädade möödudes pöördutakse tagasi eluviisidele, mis ise hädasid põhjustavad. Metsapõlenguid loodus küll andestab, lastes vana metsa asemele uue kasvada, kuid mitte õhusaastamist. Linnades
ning mägi oli mattunud suitsu sisse. Õnneks kannatanuid ei olnud ja ka materiaalse kahju kohta teated puuduvad, ning ametnike sõnul linn ohus ei olnud. Kui 2010-ndal aastal, Ladina-Ameerikas, Colombia edelaosas Pasto linna juures asuv riigi aktiivseim rahutu Galerase vulkaan taas unest ärkas, siis kahe viimase ööpäeva jooksul purskas ta kaks korda suitsu ja tuhka välja. Colombia võimud soovitasid vulkaani ümbruses elavatel elanikel viivitamatult oma kodud maha jätta ja evakueeruda ohtlikust tsoonist. Sellest hoolimata enamik inimesi ignoreeris võimude hoiatusi ja jäi paigale. Elanikud rääkisid, et on Galerase aktiivsusega harjunud ja ta ei kujuta endast mingit ohtu. Sellest hoolimata võib võimalik vulkaanipurse kahjustada märkimisväärselt kohalikke kohviistandusi. Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus.
rühmitusse kuulumise tõttu on see pigem sarnane. 1917. aastal loodud kirjandusrühmituse liikmed olid täis elujõudu ja saavutasid sellega kirjanduse populaarsuse kasvu Eestis. Mida vanemaks said rühmituse liikmed, seda enam on tunda nende luules ka pessimismi, nagu see avaldub Underi ja Visnapuu luules. Eriti suureks mõjutajaks oli Teine maailmasõda ja Eesti vabaduse kaotamine, mille käigus kaotasid paljudki neist oma kodud igaveseks. Võrreldavate autorite loomingus ei ole väga palju isamaalist luulet, küll aga ei kahtle ma nende kodumaaarmastuses. See väljendub hilisemas loomingus, kus mõlemad on nö. elutargad.
kanalisatsioonisüsteem), haigused, vaesus. Inimesed elatuvad kuritegevusest, prügimägedest ja juhutöödest. Näiteks: Mumbai, Mexico, Sao Paulo. Linnastu- lähestikku paiknevad linnad tegutsevad ühese linnana, linnad on kokku kasvanud. Näiteks London, Moskva, Tokyo, BosWash. Eellinnastumine- linna lähedal asuvad väikeasulad arenevad kiiresti. Näiteks Tallinna lähiümbrus. Valglinnastumine- inimesed rajavad oma kodud linna lähedale maale. Linnade iseloomustus Põhjariikides: 70% linnarahvastikku, linnades II ja III etapp, linnade aeglane kasv, linnastud, eeslinnastumine, valglinnastumine, olemas vee- ja kanalisatsioonitorud, haljastus, õhusaaste. Linnade iseloomustus Lõunariikides: linnades 40% elanikest, linnade arengu I etapp, linnade kiire kasv, ülelinnastumine, äärelinnades puudub vesi ja kanalisatsioon, vaesus, kuritegevus
ndatel aastatel. Inimestel oli usk heasse tsaari. 19/20.sajandi vahetusel asusid Venemaa eestlased ümber Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. 20ndate II poolel mindi Eesti Vabariigi ebastabiilse majandusliku ja poliitilise olukorra pärast mindi kõikijale, kogukonnad tekkisid Atgentiiniasse, Brasiiliasse ja Austraaliasse. 1939-1945 pageti II maailmasõja tõttu Rootsi, Saksamaale. Just 1944. Aasta suur põgenemine pani aluse Välis-Eesti ühiskonna tekkimisele, kuna siis jätsid kodud umbes 70 000 eestlast. Need Eestist lahkunud kirjanikud ei olnud nõus olema pideva kontrolli all ega tahtnud ülistada riiki, mille juhte ja parteisid ei sallitud. Kirjandust oli muutunud vaid propaganda vahendiks ning kirjanikeil ei lastud kirjutada seda, mida nad tegelikult mõtlesid. Põhiliselt mindi Rootsi (ca 22 000), Saksamaale (40 000), Kanadasse (17 000), USA-sse (16 000), Inglismaale (6000) ja Austraaliasse (6000). Nendes riikides paikneb ligi
sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18.oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast ja 337 soomusmasinat, mõne aja pärast järgnes 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Tõsiseid raskusi põhjustas Punaarmee saabumine neile inimestele, kelle elukoht jäi rajatavate baaside maa-alale ja kes olid sunnitud oma kodud maha jätma. 17. juunil 1940 okupeerisid NSV Liidu relvajõud Eesti ligikaudu 100 000 punaväelase ja laevastikulasega. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn. Kindral Laidoner sunniti kirjutama alla Narva diktaadile, millega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Okupatsioonivägede olulisemateks kontsentratsioonialadeks olid Saare- ja Hiiumaa, Pakri
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Markos Herm Vm-22 “Nõukogudeaegne elu Eestis” Kodutöö Tallinn 2022 Kuidas oli elu Eestis nõukogude ajal? Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis oli NSV Liidu Liiduvabariik. NSV Liidus olid kõik inimesed võrdsed ei olnud rikkaid ega vaeseid, kodud olid kõigil põhimõtteliselt samasugused ja kui kellelgi midagi uut ja huvitavat oli siis esimene küsimus oli see: “Kust said?“. Inimeste elu oli lihtne elati majas või korteris, linnas või maal. Poodides valdas enamasti kaubadefitsiit, sest nii kui midagi uut tuli siis see osteti kohe ära, mis siis, et seda isegi vaja polnud, parem kaup oli letiall mida siis sai tutvuste kaudu omale soetada, mis poelettidele ei
hoolimatusest räägitaksa rohkem.Meedia kaudu same osa maailmas toimuvatest nii headest kui halbadest sündmustest.Kumba on siis tänapäeval rohkem kas julmust või halastust? Üheks julmuse näitajaks on kindlasti sõjad. Uudistes võime iga pave kuulda lahingutest Kosovos ja saada osa sealsetest kurbadest sündmustest. Kuid mitte ainult seal, vaid ka mujal maailmas sõditakse.Selle tulemusel saavad tihti surma süütud tsiviilisikud, sealhulgas naised ja lapsed, hävitatakse nende kodud ja muudetakse maa elamiskõlbmatuk. Kas ei näita see julmust, hoolimatust? Riigijuhid ja tähtsad ametnikud langetavad oma otsuse ja tavakodanik ei saa selle suhtes midahi ette võtta, jades ikka kannataja rolli. Oleks ju võimalik läbirääkimisi pidada, teha kasvõi mõningaid järeleandmisi, et aga rahu säilitada. Kui aga sõda oleks vältimatu, tuleks jälgida, et võimalikult vähe inimesi oleks ohustatud, et oleks oleks võimalikult vähe kannatajaid. Siiski ei ole see nii. Miks
kampaania ,,Teeme ära", kus oodati vabatahtlike inimesi üle Eesti, et koristada ära metsaalused ja teha Eestimaa puhtaks. See osutus väga edukaks ja prügi korjati kokku mitusada tonni. Väärispuit on olnud koguaeg hinnas ja inimesed teenivad selle pealt suurt raha. Seetõttu on juba pikemat aega massiivselt raiutud maha vihmametsi, mida võib nimetada Maa ,,kopsudeks", sest nad toodavad kõige rohkem hapniku. Samuti elab vihmametsades palju loomi, kelle kodud hävitatakse puid raiudes. Euroopa riikides on viimasel ajal väärispuidu nõudlus vähenenud, kuna inimesed on hakanud rohkem loodussõbralikumalt mõtlema. Küll aga leidub veel palju isikuid, kes teenivad suurt raha sellega ja kasutavad väärispuitu mööbli ehituses. Rohelise mõtteviisi vastuväiteid leidub üsna palju, aga need ei ole üldse tõsised, samas aga poolt väiteid, miks peaks mõtlema ,,roheliselt", on tõsisemad. Kuna alternatiive leidub palju,
kuidas läheb meie riigi sportlastel. Usun, et ikka hoitakse pöialt ja elatakse kaasa. Praegu on väga suureks sündmuseks muidugi olümiamängud, kus on võistlustules mitmed medalilootused. 24.02.2010 seisuga on Eesti Vancoveri Olümpiamängudelt juba saanud ühe hõbemedali, selle eest võime tänada meie naissuusatjat Kristina smiguni. Eestlased võisid tunda uhkust, pididki tundma, sest see oli suur sündmus, meie väikese riigi kohta. Usun, et rõõmu olid kõik eestimaa kodud täis ja jututeemat jätkus. Meil on ka peale suusatajate teisi häid sportlasi. Gerd Kanteri võib tuua heaks näiteks. Ta on eestile toonud mitmeidki medaleid ja maailma meistritiitli kettaheites. Uhkusega võib öelda, et eeltoodud näited on vaid vähesed, häid ja mainimisväärseid sportlasi on meil veel palju. Meil on veel mitmeid sündmusi, mis ühendavad rahvast. Meie riik on olnud iseseisev juba 92 aastat. Igal aastal 24. veebruaril tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva
kaitseks vabatahtlikult või sunnitult välja astuvad, aga keegi ei lähe surma ju hea meelega. Miks siis pole olnud ühte aastatki, kui kusagil maailmas ei sõdita? Ma ei mõista, miks riigijuhid saadavad oma noored mehed surma, jättes lapsed isata ja naised meesteta. Praegusel ajal on asjad veidi teisiti, aga kui mõelda I ja II maailmasõja peale, siis tulevad hirmujudinad. Suri tohutult palju süütuid inimesi, hävisid sadade tuhandete kodud ja elud. Väga paljudele, noortele ja vanadele jäid kohutavad mälestused, mis saatsid elu lõpuni, ja rikkusid paljude elusid, sest sõjas olnud ei saanud enam lahti painavatest mälestusest, mis ikka ja jälle meelde tuletasid, kui palju lähedasi ja tuttavaid hukkus ja kui paljud jäid hätta. Olen alati mõelnud, et oleme õnnelikud, et pole elanud sõjaajal. Meie vanemad ja meie, 20. sajandi teisel poolel sündinud on koledat sõja aega ainult jutuna kuulnud ja ajaloo tunnis õppinud.
Tema kooliaeg algas 1938. aastal, kui ta läks 8-aastaselt teise klassi. Kool kuhu ta läks kandis nime Rahumäe algkool. Tal läks koolis suhteliselt hästi. Keskkoolis tegeles ta eelkõige muusikaga. Temast sai kümnendas klassis Eugen Kapi kompositsiooniõpilane. Keskkooli lõpupoole 10. ja 11. klassis oli ta samaaegselt Tallinna konservatooriumi üliõpilane (1947. aastast ). Ta istus keskkoolis ühes pingis Lennart Merega ning nende kodud olid samuti väga lähestikku. Keskkoolis ja konservatooriumis ei käinud ta kõigis tundides, vaid puudus koolist regulaarselt. Mult on küsitud, kas looming oli minu ainus valik muusikas. Jah, ega ma lauljaks küll ei ole tahtnud kunagi saada. Ja usun, et olin küllalt laisk ega viitsinud harjutada, nii et pianisti poleks must samuti saanud. Ma armastasin palju lugusid lehest mängida ja tutvusin päris suure hulga teostega, aga ei õppinud midagi selgeks
soovimatust sekkuda majanduse juhtimisse. Kriisi mida kutsuti ka Suureks depressiooniks, tõi kaasa miljonite inimeste töökaotuse, need vähesed kellel õnnestus töö säilitada, said aga väga väikest palka, millega suudeti vaevu ära elada. Sissetuleku kaotusega kaasnes jõuetus maksta laene ning sageli kaotasid inimesed oma eluasemed, mis olid soetatud suurte laenude eest. Taaskord võib sarnasusi märgata 2009. a kriisiga, kus paljud inimesed kaotasid oma kodud ja autod, sest ei suutnud laene enam tagasi maksta. Paljud seni olnud tehased ja firmad pidid oma tegevuse lõpetama nii 1929. a majanduslanguse kui ka 2009. a kriisi tõttu. 1929. a kriisi käigus pidid paljud elama asuma tänavatele, moodustades omamoodi linnakuid mida hakati kutsuma Hooveri küladeks (ühe Ameerika poliitiku järgi). Kaasnesid ka näljahädad, sest polnud raha, et süüa osta. Need õnnelikud, kes olid suutnud oma majandusliku seisu säilitada või mitte väga palju sellest
varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule. 12 okt saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18 okt. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiaratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Tõisiseid raskusi põhjustas Punaarmee saabumine neile inimestele, kelle elukoht jäi rajatavate baaside maa-alale ja kes olid sunnitud oma kodud maha jätma. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris Talvesõda. Valitsus püüdis jätkuvalt säilitada ranget neutraliteeti, ehkki Eesti lennuväljadelt startivad Vene pommitajad ründasid Soome linnu. Eesti siseelus kujunes baaside sõja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6 okt 1939
vaikselt jne. Need inimesed, kes seal elavad on lihtsalt imetlusväärsed. See tõttu ma imetlengi metsamehi, väiketalunikke ja nii edasi, sest nad on tihti looduses ja nad teavad, kust tuleb toit ja soe meie kodudesse. Talunik teab, et õiget liha või piima ei saa poest jne.) Inimesed teevad nendes paikades ka palju halba. Nad raiuvad vihmametsi, et saada kvaliteetset mööblimaterjali. Kuid see, kui seal metsad maha raiutakse toob halbu tagajärgi. Esiteks kaotavad paljud loomad-linnud kodud ning teiseks võtab metsa tagasi kasvamine kaua aega, sest mullast puudub vajalik kogus toitaineid, ning nendel maa-aladel ei saa ka põlde harida, samal põhjusel: liiga vähe toitaineid mullas. Türi Gümnaasium 8.a geograafia ''Vihmametsad'' Birgit Roosileht õp. Sirje Haav november 2010
Karjakasvatus andis lisa toidulauale. Enamasti taludes mite mõisates. Linnaõigused ja kaubandus · Linnaõigus tagas linnale seadusliku korra ja iseseisvuse. Linnakodanikuks võisid saada vabad inimesed(elas püsivalt linnas, maksis kodanikumaksu). Linnanõukogu ehk rae liikmete arv oli erinev. 14.saj 24aga, 15.saj vähens see 14. Rae koosseisu kuulus veel 4 bürgermeistrit(linnapead). · Maahärrat esindas linnafoogt. Nende residentsid ehk kodud asusid lossides. Neil oli väike mõjuvõim. Nende lossid ei kuulunud linnale. · Rae ülesanded: 1.Linna sissetuleku ja heaolu kindlustamine 2.Kaubanduse ja käsitöö soodustamine 3.Kirikute ja koolid eest hoolitsemine 4.Vaeste ja tõbiste ülal pidamine 5.Kõrgeim kohtuvõim linnas 6.Tuleohutuse ja öörahu tagamine 7.Nõudis priiskamise vähendamist · 16.saj tehti ettekirjutusi rõivastuse kohta.
Pigem tuleks metsaraiet teha mõõdukalt ning paralleelselt kohe ka uusi metsi istutada. 2) röövraie ehk metsavargused, kus siis raiutakse ebaseaduslikult ja ka lohakalt, see tähendab, et pinnase kahjustusi peale raiet ei parandata ja jäetakse kõik kiirustades poolikuks, sest ei mõelda ju muule, kui et ainult saaks puud metsast kiiresti kätte ja hiljem maha müüa. Selle tõttu hävitatakse samuti palju metsa ja metsaloomade kodud hävivad. Ebaseaduslikule metsaraiele tuleks suurt tähelepanu pöörata, vähendada seda nii palju kui võimalik ja karistada vargaid karmilt. 3) metsa tulekahjud - Metsatulekahju ehk metsapõlemine on tulekahju liik, mis tekib ja levib taimestiku, selle jäänuste ning maapinnal lasuva turba- või kõdukihi põlemise teel. Metsatulekahjude tekkepõhjused on jaotatud kahte suurde rühma: otseselt või kaudselt inimtegevusest põhjustatud metsatulekahjud ja
sokolaad või veini. Looduslikud lilled on suupärane kingitus, lilled peaks olema ka pakitud. Punane pakkepaber on alati hea valik. Õhtusöögile kutsudes on viisakas lilled saata ennem sündmuse algust. Õige aegselt tuleb minna kohale, taanlased on täpne rahvas. Perenaise käest tuleks küsida, ega pole vaja serveerimisega või muu tegevusega vaja abi. Taanlastele meeldib, kui küsitakse nende kodu kohta küsimusi, enamjaolt on neil endal erinevalt kaunistatud kodud. Neile meeldib näidata oma kodu ja selle üle uhkust tunda. Külas olles ei tohi mingil juhul arutada äri jutte. Jälgi oma lauakombeid: Söögilauda istudes tuleb oodata, kuni öeldakse kus istuta võib, neil võib olla istekohtade plaan Nende lauakombed on kontinentaalne- hoidke kahvel vasakus käes ja nuga paremas söömise ajal. Mõlemad käed peavad olema nähtavad, kui süüa. Hoia oma randmed lauaserval. Proovige kõike.
minu silmis ka kogu elu kõige võimsamad jõud. Tee mis tahad, aga nende jõudude vastu ei saa mitte ükski masin ega ammugi inimene. Üha enam on aktuaalsemaks muutunud temaatikad globaalse soojenemise ning kliimamuutuste üle. Paraku on see minu nägemist mööda hetkel lihtsalt üks lootusetu üritus ning debatt - me kõik teame, et loodus koos oma võimuga meie ümber muutub ja seda negatiivses mõttes. Samuti on meile kõigile kallid kodud ja pereliikmed, millest ja kellest me keegi ei taha kindlasti ilma jääda. Kuid ometi ei võta me selles suhtes mitte midagi ette. Vähe sellest, et meie enda riiki on viimastel aastatel tabanud suured üleujutused Pärnus, Jõhvis, tormituuled Ida- ja Lääne- Eestis ning äkktuisud talvel, see ei pane meid piisavalt mõtlema. Ka suured katastroofid maailmas, mis on nõudnud tuhandeid inimelusid ning lõhkunud meie ühiskonna väärtusi ja perekondasid ei pane meid mõtlema
Tal oli super võime panna inimesed rääkima oma muredest tühjaks ning teha neid rõõmsaks. Ta oli hüperaktiivne ning talle meeldis väga tegutseda ning aidata. 5. Teose miljöö Tegevus toimus tänapäeval, raamatu valmimise järgi võttes umbes 2005-2010 aasta vahel. Kinnitust sain ka sellejärgi, et seal olid kasutuses mobiiltelefonid. Igasugused bussid sõitsid ringi ning see aitas neil jõuda igale poole. Enamust tegevust toimus maakohas, kus asus kool ning enamuste tegelaste kodud. Tihtipeale käidi ka linnas kas näiteks shoppamas või Maria puhul oma isa juures. Tolleaegsed suhted on umbes samasugused nagu tänapäeval, tihtipeale inimesed tujutsevad ja teevad igasuguseid lolle asju. Sellel ajal võibolla inimesed hoolisid rohkem üksteisest ja sõpradest ning veetsid aega rohkem väljas ja suhtlesid (Tänapäeval on internet). Inimest väärtustati väga tema iseloomu järgi, näiteks sellest kui ta hoolis väga oli ta väga
Loodusõnnetuste põhjused on enamasti seotud loodusnähtudega, nagu maalihked, maa sisepinged, äike, ning üks võib põhjustada teise: orkaanid ja tsunamid üleujutusi ja maavärinad laviine. Vaimsemad inimesed panevad looduskatastroofid inimeste süüks – negatiivsed emotsioonid ja halvad mõtted ning teod peegelduvad meile loodusõnnetuste näol tagasi. Loodusõnnetustega kaasneb inimestel sageli suur finantsiline kahju, kahjustada saab keskkond ning paljud inimesed kaotavad elu või oma kodud. Loodusjõud on küll suur oht inimkonnale, kuid minu silmis suurem oht on inimeste endi tegevus, mille tagajärgedega puutume me igapäevaselt kokku. Kahjuks peab tõdema, et raha ja võimu nimel on suur hulk inimesi kõigeks võimeline, minnakse sõna otseses mõttes kasvõi üle laipade. Selliseid tegevusi püütakse igati õigustada, tuuakse ettekäändeid ikka sõnadega “inimeste heaolu nimel“, kuid teod räägivad enda eest. Ma toon siinkohal näiteks sõja
Kuidas ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Arvatavasti vähesed inimesed mõtlevad enne, kui autot tankima lähevad, palju naftat veel maakeral alles on, või järgmise hõbeehte ostmisel esitavad küsimuse, kas mul on seda vaja. Me elame tarbimisajastul, me kodud on täis asju, tihti ka ebavajalikke. Palju on küll räägitud ka rohelisest eluviisist, nende ebavajalikke asjade taaskasutamisest, kuid millegipärast ei taha roheline mõtteviis meie ühiskonnas kuigi hästi juurduda. Kas on üldse võimalik ja kuidas on võimalik ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Tihti tundub mulle, et inimeste arvates on maakera ressurssid piiramatud. Või kui
Ei jõutud enam osta nii palju ning tootmine vähenes veelgi. · Ühendriigid nõudsid Euroopalt laene tagasi, kehtestasid kõrged tollimaksud kaupadele, mida sisse taheti vedada. See põhjustas aga majanduskriisi ka Euroopas ja muudes maailmajagudes. · Ülemaailmne majanduskriis oli suurte tagajärgedega. Väga suur oli tööpuudus, mis põhjustas omakorda nälja ja rahulolematuse. Eriti ränk oli kriis USAs, kus inimesed kaotasid tänu vaesumisele oma kodud ja varanduse. Tööd polnud kerge leida, mistõttu järgnes vaesumine. Vähenes kaupade nõudlus, mis omakorda vähendas tööjõu vajalikkust ning põhjustas uue tööpuuduse kasvu. · Inimestel kadus lootus ning muututi passiivseks. Arvati, et neil on vaja oma elu korraldamiseks vaja riigi ja valitsuse abi. Et kriisist pääseda, asus riik senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse. Tugevamates demokraatlikes riikides ei
Esimesed kriisid Ületootmine. Tööpuudus. põllumajanduses. Vale majandamine. Nälg ja New Yorgi börsi Valitsuste vead. rahulolematus. paanika, kus Keskklass vaesus. müüdi Inimesed väärtpaberit kaotasid kodud ja võileivahinnaga. varanduse. Mõne päeva Tootmise langus. möödudes oli Uus tööpuudus. pool varandusest Hitleri võimu läinud. tugevnemine. Tollimaksud kõrged- see viis kriisi Euroopasse ja kaugemale.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Rail Baltic raudtee läbi Nabala Ülesanne 1 Ruumiline planeerimine Tartu 2014 Sissejuhatus Alates 1976 aastast kui Tuhala nõiakaev sattus meedia huviorbiiti, on ta aegajalt ikka ,,potsatanud'' meie ajalehtede esikaantele. Kord on tegu maardlate rajamisega, kord Nabala maastikukaitse alaks muutmise pärast. Urmas Sisask on loonud isegi loitsu, mis pidavat kaitsma seda kaunist ja omapärast kohta Harjumaal. Viimasel ajal on poleemikat, aga teinud Rail Baltic raudtee rajamine, mida taheti läbi Nabala, 3 kilomeetri kaugusele nõiakaevust hakata ehitama. Keskkonnaministeerium küll on ära öelnud oma sõna, et raudtee ei hakka läbi Nabala käima, aga millegipärast, ei ole planeerijad seda mõtet veel maha laitnud. Järgnevalt toon oma referaadis välja nii poolt kui vastu argumente. Nabala NabalaTuhala piirkonnas on just tundli...
laene ent laenukoormus läks liiga suureks), valitsuse vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põhimõtetest ja tollimaksude kehtestamine). Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed olid rasked. Enneolematult suur oli tööpuudus, töö kaotas kuni 30 miljonit inimest, see omakorda põhjustas nälja ja rahulolematuse. Kõige rängemalt lõi kriis välja Ameerika Ühendriikides. Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotasid inimesed seetõttu oma kodud ja kogu varanduse. Tööd polnud neil aga kerge leida ja vaesus süvenes. Elatustaseme langus vähendas kaupade nõudlust, see omakorda põhjustas tootmise languse ning tööpuuduse uue kasvu. Paljud inimesed kaotasid lootuse ning muutusid passiivseks. Inimestele hakkas tunduma, et nad ei saa ise oma elu korraldamisega hakkama, nad vajavad riigi ja valitsuse abi. Kriisist pääsemiseks hakkas riik senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisesse.
Euroopasse jt tarbimisühiskondadesse. Kahjuks ei arvesta tänapäeva maalmakaubanduse reeglid kõige vaesemate inimeste huvisid; suurem osa rahast, mida meie tarbijatena maksame, jääb vahendajatest ja sissevedajatest suurfirmadele. Madalad maailmaturu hinnad sunnivad väiketalunikke müüma oma saagi sellise hinna eest, mis ei kata isegi tootmiskulusid. See aga tähendab, et peredel ei ole raha maksta laste kooli eest või haigestumise korral arsti juurde minna. Inimesed jätavad oma kodud ja lahkuvad tööotsinguil ülerahvastatud linnadesse või hoopis välismaale. Nii juhtubki, et kaudselt võtame osa paljude inimeste vaesustumisest ja kogukondade hääbumisest, sest ei vaevu mõtlema, kes ja millistes tingimustes meie toidulauda katavad. See ei ole kestev areng väiketootjale ega ka meile! Teadlike ja vastutustundlike tarbijatena saame oma valikutega parandada arengumaade tootjate elu. Valikuid aitab teha õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märk
esinema suuremaid torme, kui kunagi varem. Jaapanis on olnud viimasel aastal mitmeid tornaadosid, mis on teadlaste arvates võimatud sealses piirkonnas. Ameerikas esines eelmine aastal tornaadosid rohkem, kui kunagi varem. Pärnut vapustanud üleujutus 2005. aastajaanuaris oli põhjustatud gröönimaa suure osa sulamisega ülilühikese aja jooksul. Suured tormid ja tornaadod on tapnud tohutult inimesi ja võtnud miljonitelt kodud. Viimased aastad on olnud palju soojemad, kui kunagi varem. Süsihappegaasi pole maailma ajaloos varem olnud rohkem kui 300 osakest 1 000 000 osakese kohta, kuid hetkel on see üle 360 osakese. See on viimase 100 aastaga kahekordistunud. süsihappegaasi sisaldus atmosfääris on tõusnud märgatavalt
Hoopis vastupidi. Mida alatumad on olnud orjastavate riikide salasepitsused, seda tugevamaks on kasvanud meie eelkäijate iha vabaduse ja sõltumatuse järele. Seda tõestasid meie isad ja vanaisad Eesti Vabadussõja lahingutes ja Teises maailmasõjas, mil tuli oma verd valada nii Saksa-, kui Venemaalt tulnud agressorite vastu. Aga nad ei löönud araks. Kuigi sõjasüütajatel olid vahedad mõõgad ja surma külvavad tulirelvad, oli meie vabadusvõitlejate selja taga oma maa ja rahvas, oma kodud, oma perekonnad, lapsed. Ja see teadmine andis vaenlaste vastu võitlevatele kangelastele jõudu võõrad sõjardid meie maalt minema kihutada. Kuigi see võttis aastaid, aastakümneid. Minule meeldib see maa sellepärast, et siin on kõike, mida üks nooruk kasvamiseks ja täisväärtuslikuks inimeseks kujunemiseks vajab. Siin on töökad ja edasi püüdlikud inimesed, siin peetakse esmatähtsaks õppimist ja vaimuvara, siin osatakse meie esivanemate kommetest ja traditsioonidest lugu pidada
1) Sünd ja nimepanemine 2) Täisealiseks saamine ehk püha paela tseremoonia (poisid vanus 7-12). 3) Abiellumise tseremoonia, kus naise valivad vanemad ning seda kindlasti samast kastist. 4) Matusetseremoonia ei ole kurb sündmus, sest eluring algab uuesti. Surnukeha tavaliselt kremeeritakse. Usufestival ehk Ardh Kumbh Mela toimub iga 6. aasta järel, 42 päeva järjest. Vaimne puhastumine jões (50-75 milj.) Divali on tulefestival (okt.-nov), mil valgustatakse kodud küünalde ja lampidega ning tehakse üksteisele kingitusi. Kastissüsteem- Iidne hierarhial põhinev süsteem, milles inimgrupid on paigutatud nende nn. puhtusastme järgi, kus iga hindu sünnib oma vanemate kasti (tööalased ühiskonnagrupid). Kastisüsteemi mõjud elule: · elukutse · abikaasa · majanduslik staatus · suhtlusringkond. Kastisüsteem keelustati Indias 1950. aastatel seadusega. Kastid: 1) Esimene kast Braahmanid preestrid moodustavad ülemklassi
I Juulius ja ta õde saavad endale uued kodud vallamajas toimuva koosoleku kaudu. Üks natuke viinalembene vanamees võtab Juuliuse(14a) ilma rahata enda juurde ja viib viletsa laenatud hobusega koju, kus ootab ees naine ja 10a laps. II (18-29) Juulius läks Taaviga randa paate kaldale tõmbama kaasa ning kui tööd tehtud, jäi kuuri. Hiljem pani räimed turskade püüdmiseks konksude otsa. Kaldal Taavit oodates kuulis külajutte ning koju minnes abistas Taavi Jaaguõue naist. Liisu porises abistamise pärast. III (29-41) Juulius läks Taavi asemel merele (kalale) ning oli seal pigem tüliks. Juulius sai aru, et midagi toimub Kristiine ja Taavi vahel. Kui Liisu ära läks, rääkisid Juulius ja Taavi koolis õppimisest, merest, USA-st ja Taavi saatis Juuliuse Jaaguõuele räimesööda kohta uurima, kommi pakkuma. Tagasi minnes oli Liisu kodus ja Taavi mainis kindaid. IV (41-53) Teel kooli ja koju toimusid koolilaste vahel väikesed kähmlused ning käidi aru...
mõistetav, ning see on ka pigem sõjatüdimus kui ükskõiksus. See on hetk, kui poisid on kõigest väsinud ning ei taha enam sõdida ja oma elu eest võidelda. Samas on just selles teoses näidatakse inimese parimaid omadusi nagu hoolivus, ustavus ja huumorimeele olemasolu. Remarque näitab, kui oluline on poistele sõprus, kaastunne ja südamlikkus. Autor räägib, et tegelikult ei olegi sõda, või vähemalt ei tohiks olla, sest kõigil sõdijatel on pered, kodud ja elu ning kelleltki ei tohiks neid ära võtta. Inimloomuses on siiski ka olla igavesti ustav oma lähedastele ning vahel võivad need olla vaid paar kuud tuttavad sõdurid. Kõige sügavamat ja tugevamat omadus inimloomuses näitab siiski Knut Hamsuni teos "Victoria". See raamat räägib armastusest ja selle nautimise takistustest, mida loovad vaid inimesed ise. Teose peategelane, vaene talupojast Johannes, teeb kõik, et nende armastus Victoriaga saaks eksisteerida. Ta
Selle tagajärjel venelased taganesid. Sel ajal tegutsesid eestlased ka aktiivselt kuna lootsid, et sakslased aitavad neil oma iseseisvust taastada. Punaarmee ei lahkunud Eestist vabatahtlikult ning kuna nad olid sunnitud taganema, siis korraldasid nad hävituspataljoni. See tähenda, et nad hävitasid kõike ja tapsid kõiki, keda ei suudetud maalt välja vedada. Tagajärjed Eestile: Saksamaa sai Eesti endale ja paljud inimsed kaotasid oma kodud ja varad tänu venelaste poolt korraldatud hävituspataljonidele. 8. Saksa okupatsioon (1941- 1944) iseloomustus: Eestlased arvasid, et sakslased tulid aitama neid saada tagasi nende iseseisvust, kuid tegelikult olid Saksamaal Eestiga hoopis teised plaanid. Saksamaa tahtis teha Eestist ühe osa Suurest- Saksamaast. Seal taheti ellu viia Berliini poliitika. Toimusid suured repressioonid. Need olid suunatud juutide, mustlaste, eestlaste, sõjavangide ja kommunistide vastu
töölisrahval. See, et meil on nüüd demokraatlik ühiskond, annab suhteliselt suurt vabadust tavainimestele, näiteks sõnavabadus ja üldiselt võib öelda, et maailm on igaühe jaoks valla. Neid aspekte, mis kõik erinevad on, on väga palju, ausalt öelda on isegi raske võrrelda 19ndat sajandit praeguse 21-mese sajandiga. Meil on isegi liigselt igasuguseid mugavusi, et suurepäraselt ära elada (inimestel on korralikud kodud, töö, mille eest makstakse väärilist tasu jne). Jah võibolla tõesti järgmine sajand inimesed mõtlevad, kuidas üldse oli võimalik eelmisel sajandil ära elada, kuna oli veel igasuguseid puudusi. Sest mina mõtlen just praegu nii, et kuidas 19ndal sajandil oli võimalik inimese moodi elada.
ndate lõpus 1960.ndate alguses USA-s ja Lääne-Euroopas. e uus antikunst. Vastandus sel ajal edukale abstraktsele ekspressionismile. Marcel Duchamp'i pärandi taasavastamine. JASPER JOHNS, USA lippude seeria; Pronksi valatud kaks õllepurki. ROBERT RAUSCHENBERG ,,Voodi"- pealmisele kattele on pritsitud värvi. ,,Monogramm" kits auto- kummiga. II POPKUNST INGLISMAAL(kunst peale II MS) kunst oli liiga vananenud. RICHARD HAMILTON kollaaz ,,Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks, nii meeldivaks" DAVID HOCKNEY rannakultuur, õhutühi ruum, basseinid, LA elukultuur, pilvitud taevad, tükeldatud, fotolik ja pastelne koloriit. ALLEN JONES erootilise, fetisistliku alatooniga teosed. III POPKUNST USA-s(1960.ndad) originaalsed, uuendustele avatud, suurejoonelisemad, suurem materjalide valik, tehnikate valik. Isikupärased ja ühiskonnakriitilised. CLAES OLDENBURG popskulptor, huumor kommertskeskkonna üle. 1969 ,,Huulepulk" ühiskonnakriitiline, Make love,
litosfäär ja hüdrosfäär püsivalt soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta põhjused: metaan CH - eraldub märgaladest, prügilatest süsihappegaas CO - eraldub fossiilsete kütuste põlemisel freoonid - eralduvad õhku aerosoolide, deodorandide abil ohud: keskmine temp. tõusebaurumine suurenebrohkem sademeid kliima muutub niiskemaks jäämassid sulavad kümnete miljonite inimeste kodud jäävad vee alla lahendused: toimub saastekvootidega kauplemine uutele sõiduautodele uued heitenormid, mis peaksid heitgaaside hulka tunduvalt vähendama kliima soojenemine- maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus põhjused: energiatootmine energeetika põllumajandus jäätmemajandus ja tööstus ohud: liigid surevad välja (jääkarud, korallrihvid kaovad) tulekahjude suits varjutab päikest
kohta on pärit Pindaroselt ja Aischyloselt, kes kirjeldasid purset, mis toimus aastal 475 e.m.a. Rohkem kui korra on laava andnud hämmastavaid etendusi, loogeldes tulemaona mäest alla merre. See leidis aset aastatel 396 e.m.a, 1329 m.a.j ning 1669 m.a.j, kusjuures viimane neist on Etna hilisemate pursete hulgas küllap vist kõige tuntum. Tookord valgus 2 kilomeetri laiune ja 25 kilomeetri pikkune laavakeel üle Catania linnamüüri, purustas enam kui 27000 inimese kodud ning mattis enda alla osa sadamast. Üldiselt arvatakse, et 20. sajandil Etna tegevus hoogustus, kuna toimus terve rida purskeid. Kõige raevukam neist hävitas 1928. aastal Mascali linnakese. Ka viimastel aastatel on vulkaan laavat ja tuhka välja ajanud ning kohalikele elanikele järjepidevalt probleeme ja muret põhjustanud. Grande Mamma Väidetakse, et Etna põhistruktuur hakkas moodustuma vähemalt 170000 aastat
· Struktuurne kriis. · USA süüdistas Euroopat ja vastupidi, laskumata põhjustesse sügavamalt. · Vale rahvastikupoliitika USA-s. 4) Majandus peale suurt majanduskriisi. · Enneolematult suur tööpuudus (töö kaotas kuni 30 milj. Inimest) · Vahepeal jõukust kogunud keskklass vaesus. · Kõige rängemalt lõi kriis välja USA-s. · Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotasid inimesed seetõttu oma kodud ja kogu varanduse. (tööd polnud neil kerge leida ja sellepärast järgnes vaesumine) · Elatustaseme langus vähendas kaupade nõudlust see omakorda põhjustas tootmise languse ning tööpuuduse uue kasvu. · Inimestele hakkas tunduma, et nad ei saa ise oma elu korraldamisega hakkama, nad vajavad riigi ja valitsuse abi. 5) Demokraatia ja diktatuurid. Diktatuur- (hirmuvalitsus)- mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu jõule toetuv võim.
Koristusmasinad Esimese tootmisesse sobiva koristusmasina valmistas aastal 1908 üks allergiline nahakaupmees. Asutustesse tulid tolmuimejad aastal 1920, kodudesse 1930. Veeimureid hakati kasutama umbes 60 ndatel aastatel. Tänaseks on välja arendatud mitmed eriotstarbelised koristusmasinad, mis pesevad, küürivad, poleerivad, imevad nii tolmu kui vett ja millega saab puhastada praktiliselt kõiki pindu siseruumides kui ka suuri territooriume väljas. 1. Imurid 2. Põrandahooldusmasinad 3. Kombineeritud põrandahooldusmasinad 4. Pühkimismasinad 5. Survepesumasin Imurite töö põhineb alarõhul, mille enamikul masinatest tekitab imimootor. Suruõhul töötavatel imuritel tekitab alarõhu suruõhk. Tekkinud alarõhu tõttu imetakse vooliku kaudu mahutisse õhku ja sellega koos ka lahtine mustus. Tolmuimejad on lahtise kuiva mustuse (tolm, praht) kogumiseks kõvadelt ja tekstiilkattega põrandatelt. Õhuvool võtab endaga kaasa puhastatavalt pinnalt mustu...
Eesti Maaülikool Mesinduse referaat Mee tootmine Koostaja: Sigmar Naudi Tartu 2013 1. Sissejuhatus Väärtuslike raviomadustega toiduaine, mis koosneb organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja- ja viinamarjasuhkrust, nimetatakse meeks. Mesi sisaldab inimorganismile vajalikke mineraalaineid (rauda, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, naatriumi jt.) Mesi on mesilaste poolt kogutud magus toiduaine, mis on saadud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja valminud kärjekannudes. Eriliselt hästi mõjub mee tarvitamine vereringele ja närvisüsteemile. Mesi on väga vajalik rasket füüsilist ja väsitavat vaimset tööd teinud ning kurnavat haigust põdenud inimestele. Mett on soovitatav tarvitada igapäevaselt, täiskasvanutel 1 teelusikatäis kolm korda päevas, lastele veidi vähem. Eesti meele on omane, et korjetaimedelt korjatud mesi kristalliseerub pärast vurritamist 2 3 n...
tuhmunud ning kõik tundus täiesti loomuliku asjade käiguna. See igavene rahulolematus, püüdlemine uute eesmärkide poole on tegur, mis viib inimkonda edasi. Meenutagem vaid Thomas Alva Edisoni, kes oleks võinud väga vabalt pärast fooliumplaadimängija leiutamist jääda pensionile ning nautida saadud raha eest elu, tema aga töötas palavikuliselt edasi, sõnades, et pärast surma on tal aega küllaldaselt puhata ning leiutas lõpuks hõõglambi, tänu millele elektrifitseeriti kodud esimest korda. Sõdasid ning konflikte põhjustab rahulolematus mingisuguse olukorraga - see on inimhingele niivõrd tavaline. Ometigi on rahulolematus ikka ja jälle inimkonna arengule kaasa aidanud, sest tähtsaid avastusi ja otsuseid tehakse tavaliselt siis, kui raske olukord on pealesunnitud ning sellest pole väljapääsu. Sõdade vajalikkuse kohta võib tuua palju argumente. Karl Suur pani oma edukate sõdadega alguse kolmele suurele Euroopa riigile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
