Selective-repeat RIP (Routing information protocol) kuulub Intra-AS-routingu alla. Kasutab distance vector algoritmi. Kaugust mõõdetakse sammude kasutatakse põhiliselt raadiovõrgus, kõigil on sama sagedus, aga oma kood, mille järgi andmed kodeeritakse. Korratakse ainult seda paketti, mida teine osapool kätte ei saanud. Puhverdamine on keerulisem, kuna peab meeles pidama millised arvuga (max = 15 sammu). Kaugusevektoreid vahetatakse naabrite vahel iga 30 seki tagant vastusesõnumiga (advertisment). Iga sõnum 10
See mudel seostub rohkem kultuuriga kui sotsiaalteadusega (algus semiootikast, diskursusest jms). Mudeli põhiomaduseks on tähenduse lahutamine meediast ja tähenduse kujunemise käsitlemine vastuvõtjast lähtudes. Meediateated on alati avatud ja mitmetähenduslikud ning neid interpreteeritakse vastavalt kontekstile ja vastuvõtjate kultuurilisele eripärale. Stuart Halli teooria kodeerimise ja dekodeerimise kohta. Iseloomustab teleprogra,mmi kui tähenduslikku diskursust, mida kodeeritakse vastavalt tähendusstruktuuridele, mida kasutavad meediatekste produtseerivad organisatsioonid ja nende toetajad. Nelja massikommunikatsiooni protsessi mudeli võrdlus: Kõik mudelid erinevad saatja ja vastuvõtja seisukohalt. Saatja orientatsioon Vastuvõtja orientatsioon Transmissiooni mudel Tähenduse edastamine Tunnetuslikud protsessid
kättesaadavana, selle info poolt vormitud mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Eri tüüpi info töödeldakse ajus erinevalt. Lähtudes info töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks ning püsimälu sekundaarseks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditest saabunud signaalid salvestatakse esmalt mõnesajaks millisekundiks sensoorsesse mällu, kus nad sorteeritakse ja kodeeritakse sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Sensoorses mälus eraldatakse sensoorsetest signaalidest kõige olulisemad tunnused. Unustamine algab sensoorses mälus kohe pärast signaali vastuvõtmist. Lisaks sellele saab sensoorses mälus olevat infot kustutada aktiivselt e “üle kirjutada” uue vastuvõetud infoga. Kui väga lühikese aja jooksul (50 ms) näidata hulka ärriteid (N: 12 kirjatähte), siis 0,5-1 sekundi pärast võib näidatud tähtedest nimeta õigesti kuni 80%
(Kasutuskulud, ehituskulud, projekteerimiskulud ) Ehituskulu: - maa ostuks - finantskulud(laenuintressid) - kulud platsi vabastamiseks ja ettevalmistamiseks - kulud hoonele ja rajatisele - projekteerimisele, järelvalvele ja juhtimiskulud 25. Ehitustöö parametid, mida kasutatakse ehituse plaanimisel (juhtimisel). 1. Töö nimetus peab olema lühike. Arvuti kasutamisel kodeeritakse. 2. Töö seos teiste töödega. Võrkgraafikus tööde loend või töö alg- ja lõppsündmuse kood. 3. Töö füüsiline maht koos mõõtühikuga. 4. Töö maksumus töötasu, materjalide maksumus, ehitusmasinate maksumus/allettevõtjatöö maksumus. 5. Töö täitja tööliseriala, et valida eriala järgi võimalik täitjate arv ja otsida tööviljakuse normatiiv. 6. Töötäitjate arv kas ühe
liiga tugev tahtmine meenutamist hoopis pärssida. Mnemotehnika- mälutehnika Meeldejätmine, seoste loomine. Silmamälu, numbrimälu, sõnamälu ja kujundimälu. Mälu liigid- liigitatakse lähtealusest olenevalt mitmel viisil. Materjali mälus säilimise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu. · Meeleelundite kaudu tulev informatsioon salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. · Primaarses e lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue informatsiooni lisandumine. Primaarse mälu
Siinkohal aitaks, kui tema tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele. Mälu protsessid on omavahelt tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. Mälu liigid. Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse: 1) Sensoorset mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. 2) Primaarset (e lühiajalist) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali
antobiootikumidele, energiaallikad, peamine toitumistüüp, liikuvus, suhtumine O-te, soolataluvus, varuainete loomus o Biokeemilised o Ökoloogilised kooselu teiste organismidega, tüüpiline elupaik, patogeensesus kõrgematele organismidele o Genotüübilised genoomi suurus o Makromolekulide järjestused geenide ja valkude järjestused Bakteri genoom Organismi kõik geenid kokku, temas kodeeritakse kõik organismi omadused. Bakteri liigi määratlemine DNA homoloogia kaudu ühte liiki kuuluvatel tüvedel on DNA homoloogsus 70% või enam. Kui see homoloogsus on madalam, siis ei kuulu võrreldavad tüved samasse liiki. Ühte perekonda kuuluvatel liikidel peaks DNA homoloogsus olema 40%-60% 5. Antonie van Leeuwenhoek, Louis Pasteur, Robert Koch, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming. Delfti koolkonna mikrobioloogid. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga.
IgD ja Ig E neid on kõige vähem. IgD-d leidub ainult B lümfotsüütide pinnal. IgE on seerumis, seostub Fc retseptori abil eosinof. ja basofiilidel. IgE leidub samuti vaid imetajatel, kellel on see ainus ülitundlikkust vahendav antikeha. Normaalsetel isenditel on IgE hulk vereseerumis väga väike, allergia või parasiitsete nakkuste tõttu suureneb see patsientide veres kuni tuhat korda. ANTIKEHADE REPETUAARI PALJUSUSE GENEREERIMINE Ig-de ja kerged ahelad ning rasked ahelad kodeeritakse erinevate geeniperekondade poolt, mis paiknevad erinevatel kromosoomidel. L- ahelate perekonnad ( või ) : sisaldavad V, J ja C geeni segmente, millede ümberkorraldusel - saab L ahela ( või ) variaabel piirkonda (VJ) kodeeriv ala. H-ahelate perekonnad sisaldavad V, D, J ja C geeni segmente, millede ümberkorraldusel - saab H ahela variaabel piirkonda (VDJ) kodeeriv ala. Mõlemil juhul C segmendid - kodeerivad antikeha konstantset (C) piirkonda. V ja C piirk
juhitud omandatud teadmistele- vilumustele toetuva tegelikkuse mudeli poolt). tahtelisjärgne- säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks ( mis lõpeb vaid eesmärgi saavutamisel või organismi ressursside kurnamisel). sensoorne- sellesse mällu salvestatakse informatsioon automaatselt ning ühe sekundi jooksul sorteeritakse ning kodeeritakse see salvestuse jaoks. Ununemine algab kohe pärast info vastuvõtmist. Teave kantakse sensoorsest mälust primaarsesse kas siis sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Viimase kohta pole seni kuigi palju andmeid , kuid iseloomulik on see vaid lastele, kes veel rääkida ei oska. ideaalne - subjektiivne kujutluste/mõtete sfäär motoorne- toimingute, tegevuste salvestamine tegevustes fokaalne (fokuseeritud) - vaimsete infotöötlusoperatsioonide kogum, mille tulemusena järjestikku ja
Sõnalis-loogiline mälu sisuks keele vahendusel antud mõtted. Hästiarenenud sõnalis- loogilise mäluga inimene on loogiline ja argumenteerimisosav. Probleemiks võib olla loovuse vähesus. PS. Spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid oma madalamatel vormidel võivad esineda ka loomadel. Kestvuse alusel: Sensoorne mälu ehk ülilühiajaline mälu meeleelundite kaudu tulev info püsib vähem kui sekundi, mille jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Lühimällu kantakse edasi sõnaliselt või mittesonaliselt kodeerituna (viimane eelkõige lastel, kes veel rääkida ei oska). Salvestamine automaatne. Kättesaadavus: nii kiire kui võimalik. Unustamine: Kustumine Lühimälu ehk lühiajaline mälu ehk primaarne mälu mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine,
- Liigne sisendatus religiooni - Kalduvad agressiivsuspuhangutele Külver-Bucy sündroom - Hirmu ja ärevuse kadu - Loidsus - …. Otsmikusagarad Frontaalsagara ühendused - Kahjustuse võib saadakui ühendused erinevate ajupiirkondade vahel on katkenud Pretsentraalkäär - Primaarse motoorse kontrolli ala, moodustab BA 4 Motoorne homunkulus - Käte ja näolihaste liigutamine on kõige olulisem Premotoorne koor - Suur osa kuidas liigutused toimima hakkavad kodeeritakse seal - Premotoorsed alad aktiveeruvad kui algatatakse uusi motoorseid programme või muudetakse õpitud motoorseid programme. Neuronid siin hakkavad laenglema liigutuse ootusel – harjutamine, kavatsuslikkus. Oluline struktuur sensoorselt tingitud motoorsel õppimisel - Parem hemisfäär osaleb empaatiliste näoväljenduste loomisel ja mõistmisel, kuidas oskame otsustada teiste liigutuste kavatsuste üle Motoorne lisa-ala
Müraallikaks võib olla raadiolained, lähedal asuvad elektriliinid, äike, viletsad ühendused. Näiteks fiiberoptilised kaablid on müradele vähemtundlikud kui metallkaablid. Kanalis võib olla erinevat tüüpi mürasid: termiline müra ("valge" müra), intermodulatsioonimüra, ülekostvus, impulssmüra. 51. Kodeerimine Kodeerimine on andmete viimine analoog kujult digitaalkujule, st tegelikele andmetele seatakse vastu mingi binaarkood. Andmed kodeeritakse digitaalkujule kuna sel puhul on edastamine odavam, samas on olemas meediaid, mis edastavad just analoogsignaale näiteks kiudoptika, raadiolained ja analoogtelefonivõrk. Analoogsignaalid on ka mõningate häirete suhtes vähemtundlikud. Seega kodeerimine on vajalik, et viia andmed kujule, mida on hõlpsam transportida. Kasutatakse sageduskodeeringut, faaskodeeringut ja amplituudkodeeringut. Põhjused, miks edastada analoogsignaale digitaalkujul: digitaalkanalid ja digitaalkommuteerimine,
(fotosünteesi pimereaktsioonid). Milleks ATP ja NADPH: valguses tekib ATP ja NADPH mis on vajalikud Calvini tsükli toimumiseks.? 122. Millises kloroplastide osas CO2 sidumise ja redutseerumise reaktsioonid toimuvad? Stroomas 123. Millist reaktsiooni katalüüsib ensüüm Rubisko. Sahhariidide sünteesil 124. Kloroplasti DNA ehitus, suurus, milliseid valke kodeerib. Rõngas DNA molekulid, sarnaneb tsüanobakterite DNAle. 120k-160k bp. ~120 geeni, millest 20 kodeerivad fETA valke ja kodeeritakse ka rubisko suur subühik. 125. Fotosünteesi protsessis ..............................oksüdeeritakse ja ..........................redutseeritakse. Kirjutada sisse õige variant. a) Sahharoos-hapnik b) Süsihappegaas-vesi c) Vesi-süsihappegaas Fotooksüdatsioon ja süsihappegaas redutseeritakse suhkruks d) Vesi-hapnik e) Sahharoos-süsihappegaas 126. Nimetage kloroplastis funktsioneerivaid subühikutest koosnevaid valke, mille
hierarhilised representatsioonid (üht ja sama stiimulit representeeritakse üha detailirohkemalt mitmel järjestikusel tasandil); kahesuunaline infotöötlus (hierarhilisi representatsioone ei looda ainult alt-üles vaid ka vastupidi; kaheharuline infotöötlus (erinevatel tasanditel võib eristada käitumisele ja stiimulite äratundmisel suunaud representatsioone) Mida tähendab retinotoopia? Närvirakkude asumine ajus sarnaselt retseptiivväljade asumisele reetinas. Selle abil kodeeritakse rakukiht lisaks vaadeldavatele tunnustle (orientatsioon, värv jne) ka selle asukoha ruumis. Kuidas sünnib rakusüsteemis lateraalne pidurdus? Mis on lateraalse pidurduse tajutavaks tagajärjeks? Lateraalne pidurdus seisneb ühe raku erutusega kaasnevas naaberraku pidurdumises, mis surendab tajumulje kontrastsust. Seega üks rakk aktiveerub ja pidurdab teised kõrvalolevad rakud, mille tulemusel tajumulje kontrastsus suureneb (võimendab heleda ja tumeda üleminekuid)
mälujägi, mis muudab need püsivaks. Pärast hipokampuses konsolideerimist salvestatakse mälestused uues asukohas neokorteksis. • See seletab, miks vanad mälestused pärast hipokampuse kahjustust säilivad – need on juba mujale üle viidud (enamasti temporaalsagarasse). • Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest – mida suurem kahjustus seda pikema ulatusega retrograadne amneesia. Mitme jälje teooria (Nadel ja Moscovitch, 1997) – igasuguse info omandamisel kodeeritakse mitut tüüpi mälestusi paralleelselt erinevatesse ajupiirkondadesse. Teooria jagab mälestused: - autobiograafilisteks mälestusteks – sõltuvad hipokampusest - semantilisteks/faktilisteks – sõltuvad temporaalsagara struktuuridest - üldiseks semantiliseks teadmiseks (nt keel) – sõltuvad muudest ajukoore aladest • Inimese elu jooksul mälestused muutuvad, kui neid meenutatakse, hinnatakse ümber ja salvestatakse. Nt
1 kilobait (210) KB 1024 tuhat ~ 0,4 1 megabait (220) MB 1 024*1 024=1 048 576 miljon 400 1gigabait (230) GB 1 0243=1 073 741 824 miljard 429000 1 terabait (240) TB 1 0244=1 099 511 627 776 biljon 439800000 Arvuti võib samamoodi toimida ka info muude esitusvormidega heli, pildi, videoga. Pilt jaotatakse piksliteks pildi vähemaks kahemõõtmeliseks elemendiks, millele saab sõltumatult kinnistada tunnuseid (värvus, heledus, asukoht ekraanil jt) ja see piksli informatsioon kodeeritakse baitidesse. Liikuvad pildid (video) jaotatakse kaadriteks; iga kaader omakorda piksliteks ja need omakorda baitideks. Helivõnkumised jaotatakse lühikesteks ajavahemikeks, mille väärtused siis bitikombinatsioonidena salvestatakse (1 sekund jagatakse 44100 osaks, millest igaühele vastab 16 bitti). Seega lubas arvuti ilmumine, täpsemalt öeldes arvuti kasutamine digitaalinfo salvestajana, viia info kõik esitusvormid samale alusele esitada nad kõik bittidena (digitaalsele kujule)
Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek. Info kodeerimine magnetmälus:Suurema info tiheduse saavutamiseks info kodeeritakse. Info salvestuse tiheduse tõstmiseks kasutatakse ka vertikaalset magneetimist, kus eri suunas magnetiseeritud piirkonnad ei ole mitte horisontaalselt pinna suhtes aga vertikaalselt. See võimaldab piirkondade mõõtmeid vähendada. Returntobias recoding Nonreturn to zero one recording Phase encoded recording Erinevad: Pehme ketas (Floppy) Lint (Tape) Magnet ketas Kettad, mis on suurema mahuga kui ümbri kettad (Floppy Disc).
heterokromatiniseerumine).siRNA-d (ingl.k. small interfering RNAs) on väiksed (~ 23 nukleotiidipaari) kaheahelalised RNA-d, mis tekivad Dicer’i toimel. Tekib kas RISC kompleks või RITS (ingl.k. RNA-induced transcriptional silencing) kompleks. RITS metüleerib histoone, DNA-d ning transkriptsioon peatub (heterokomatiseerimine) Pikkade mittekodeerivate RNA-de ja piRNA-de osa geeniekspressiooni kontrollis. lncRNA-d (ingl.k. long noncoding RNA) kodeeritakse RNA polümeraas II poolt, neil on cap- struktuur, polü-A saba ja nad on sageli splaissitud Seovad kokku valke, is juhivad sama protsessi, kontrollivad geenide transkriptsiooni samal kromosoomil (cis) või teisel kromosoomil (trans) Paigutavad valke kindlatele RNA või DNA järjestustele. Ribosomaalsete RNA-de teke eukarüoodi rakus. Tuumakese ehitus ja tema muutused rakutsükli jooksul. G2- tuumake Mitoos- tuumake laguneb G1- tuumake koondub S- DNA replikatsioon
64. Mis vahe on miRNA-l ja siRNA-l? siRNA-d teevad kahjutuks võõrast RNA-d (viiruste ja transposoonide RNA) miRNA lagundab rakule omast RNA-d 65. Pikad (üle 200 nukleotiidi) mittekodeerivad RNA-d (lncRNA) 1) Seovad kokku valke, mis juhivad sama protsessi 2) Paigutavad valke kindlatele RNA või DNA järjestustele 3) Kontrollivad geenide transkriptsiooni samal kromosoomil (cis) või teisel kromosoomil (trans) kodeeritakse RNA polümeraas II poolt, neil on cap-struktuur, polü-A saba ja nad on sageli splaissitud. 8. – 11. LOENG 9. Tüvirakud ja rakkude diferentseerumine. 66. Rakkude diferentseerumise mõiste Rakkude diferentseerumine tähendab rakkude spetsialiseerumist. Diferentseerumine on erinevate rakutüüpide tootmine õigel ajal, õiges kohas, õiges hulgas. Rakud muutuvad ühest rakutüübist teiseks, seejuures omandavad nad
Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek. Info kodeerimine magnetmälus: Suurema info tiheduse saavutamiseks info kodeeritakse. Siin on toodud mõned näited. Info salvestuse tiheduse tõstmiseks kasutatakse ka vertikaalset magneetimist, kus eri suunas magnetiseeritud piirkonnad ei ole mitte horisontaalselt pinna suhtes aga vertikaalselt. See võimaldab piirkondade mõõtmeid vähendada. 40 Mullmälu (Bubble) Pehme ketas (Floppy) Kõvaketas (Hard drive) Kõvakettaga täpsem tutvumine eeldab kirjanduse kasutamist
Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek. Info kodeerimine magnetmälus: Suurema info tiheduse saavutamiseks info kodeeritakse. Siin on toodud mõned näited. Info salvestuse tiheduse tõstmiseks kasutatakse ka vertikaalset magneetimist, kus eri suunas magnetiseeritud piirkonnad ei ole mitte horisontaalselt pinna suhtes aga vertikaalselt. See võimaldab piirkondade mõõtmeid vähendada. 40 o Mullmälu (Bubble) o Pehme ketas (Floppy) o Kõvaketas (Hard drive) Kõvakettaga täpsem tutvumine eeldab kirjanduse kasutamist. Siin on toodud vaid mõned mõisted.
PKA tunnevad ära ja seostuvad paljude epitoopidega antigeeni molekulid. Saadakse loomade (kits, küülik jne) korduval süstimisel vastava antigeeni lahusega. Vereseerum kogutakse organismist antikehade produktsiooni tipul. Sel viisil on võimalik saada spetsiifilist IgG-d ligi 1-10mg/ml seerumi kohta. Polüklonaalsed antikehad on tolerantsemad antigeeni muutustele. 15. Antikehade repetuaari paljususe genereerimine (üldjoontes) Ig-de ja kerged ahelad ning rasked ahelad kodeeritakse erinevate geeniperekondade poolt, mis paiknevad erinevatel kromosoomidel. L- ahelate perekonnad ( või ) : sisaldavad V, J ja C geeni segmente, millede ümberkorraldusel - saab L ahela ( või ) - variaabel (VJ) piirkonda kodeeriv ala. H- ahelate perekonnad sisaldavad V, D, J ja C geeni- segmente, millede ümberkorraldusel - saab H ahela variaabelpiirkonda (VDJ) kodeeriv ala. Mõlemil juhul C segmendid - kodeerivad antikeha konstantset (C) piirkonda. V ja C piirk
3) meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja (sõna meenutamine on kohasem siis, kui räägitakse mälu tööst ja meeldetuletusvõimest üldisest, reprodutseerimine on kohasem konkreetsete mäluülesannete ja nende täitmise tulemuste iseloomustamiseks). 1.1.1 Mällu salvestamine ehk kodeerimine Seda, kuidas mällu salvestatakse ehk kodeeritakse, saab kindlaks teha analüüsides vigu, mida mälu meenutamisel teeb. Samuti niimoodi, et antakse õppida erinevatel alustel koostatud nimekirjad, ning selle järgi, kuidas inimene on meenutamisel materjali grupeerinud, saadakse teada, kuidas mälu on organiseeritud. Üldise seaduspära, mille kohaselt saab otsustada mällu salvestamise edukuse üle, määratlesid 1972. aastal Toronto Ülikooli teadlased Fergus Craik ja Robert Lockhart ning selle sisuks on
Rakuteooria ametlikuks sünniajaks loetaks aastaid 1838-1839. Šoti botaanik Robert Brown (1773–1858) oli esimene, kes vaatles orhidee lehti ja kirjeldas rakutuuma kui rakkude olulist komponenti (1831). 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden (1804-1881) välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on r...
– Uuritavate protsesside/kontekstide vahetu vaatlemine ja süsteemsete vaatlustulemuste hilisem analüüs – Kasutatakse riigiteadustes harva, sest enamasti ligipääsuprobleem (otsusareenid kinnised) – Kasutatav organisatsooni-analüüsis ja eeldab organisatsiooni “sulandumist” – nn. osalusvaatlus – Reeglina BA-tudeng ei kasuta – väga ajamahukas, nõuab kogemust, head teooria tundmist, tööd kontekstiga • Põhistatud teooria: – Induktiivne meetod, kus kogutud andmed kodeeritakse, liigitatakse kategooriate alla ning tulemuseks on uus teooria – Andmeid kogutakse juurde seni, kuni vormub teatud seletusjõuga teooria ja formuleeritakse uued kontseptid – BA-tasemel liialt nõudlik meetod • Veel meetodeid: hermeneutika, narratiivi-analüüs Seega, on andmetega üsna hästi kaetud järgmised teemad: • Kohaliku valitsemise ja haldusreform • Hargmaisus ja mitmik-kodakondsus • Rahvussuhted ja integratsiooniprobleemid • Populism
UAA/AUG/UGA Esimese mRNA tsistroni transleerimiseks on vaja subühikute dissotsiatsiooni, hiljem enam mitte. mRNA seostub 30S-ga (30 S pinnal on koodon-antikoodon äratundmine). RNA ühel poolel on seotud 30S subühik, teisel pool suurem 50S subühik. EPA – tRNA seostumiskohad, ei vaja abivahendeid. Prokarüootide mRNA: Eukarüootidel on: üks mRNA kodeerib ühe valgu ja toimub cap-struktuuri seondumine (identifisteerib mRNA). Prokarüootides: ühelt mRNA-lt kodeeritakse mitut valku ja peab startkoodoni mRNA keskelt üles leidma. AUG koodonit võib esineda väga sageli – 300 koodoni kohta 1 õige AUG (300 on umbes ühe valgu pikkune). mRNA-s on veel lisaks lisajärjestussignaal. Iga AUG koodoni ees (5-8 nukleotiidi eespool) asub järjestus – AAGG – ribosoomi äratundmissignaal – Shine-Dalgarno järjestus – ribosoomi reageerimissait. Tunneb 16S RNA kaudu ära (väikese subühiku RNA). 16S 3’ otsas asub
Sellise elektriajami kasutamisel antakse kõik toote töötlemiseks vajalikud tehnoloogilised andmed nagu instrumendi või tooriku (või mõlema) liikumise viis, kiirus ja suund, töötlemise operatsioonide järjekord, tooriku materjal, st tema omadused, instrumendi tehnilised andmed, toote töötlemise täpsuse aste, töötlemise viis ja iseloom jne arvude kujul. Nende arvude kogum moodustabki antud toote töötlemise programmi, milline eelnevalt arvutatakse välja, kodeeritakse ja sisestatakse vahetult programmaatori abil või mingi programmikandja (perfolint, magnetlint, floppy disk, mälupulk vms) vahendusel elektriajami programmseadmesse, milline seejärel kindlustab toote töötlemise ilma inimese vahetu osavõtuta. Kui tekib vajadus töödelda mingit muud toodet, piisab programmi vahetamisest. Seega lüheneb oluliselt tööaeg tänu abioperatsioonide (instrumendi viimine töötsooni ja sealt eemaleviimine,
Tuleb eristada mälus olemasolevat (available) informatsiooni ligipääsetavast informatsioonist. Võimalik inf ehk põhimõtteliselt olemasolev on tunduvalt suurema mahuga võrreldes sellega mida me saame kogu aeg kasutada. Kuivõrd me suudame avastada sellega 'võtme' võimalikule infile. Meeldejätmine (omandamine, salvestamine)- vaata ise!!! Põhineb ajutiste või püsivate närviseoste kujundamisel ning teatud kindlate aju närvirakkude tulevase erutuvuse taseme muutustel. Stiimulsignaalid kodeeritakse kasutavasse vormi. Tulemusliku omandamise põhitegurid: Aktiivsus (vajadus, motiveeritus, tahe, eesmärgipärasus) Emotsioonide ja erutuse tugi Kordamine (hulk, kordamismetoodika) Optimaalne hulk materjali, materjali organiseerimine kompadeks/känkudeks Materjali mõtestatus, seostamine olemasolevate teadmistega. Kui mõõdukalt ollakse emotsionaalne, siis see aitab. Kui liiga tugev erutus, siis hakkab see meeldejätmist segama. KÕRGEM NÄRVITALITLUS
unenägu kasutab ära välised stiimulid ja unenägu kasutab päeva jäätmeid, ülejääki sellest, mida päev on pakkunud unenäos toimub sama võitlus, mis ärkvelolekus id väljastab emotsioone ja neid surutakse ka unenäos alla freudi psühhoanalüüs püüab detailselt seletada, mis inimese unenägude taga on piinlikkustunde pärast ilmuvad impulsid ka unenägudes moonutatult moonutus tähendab, et unenägu kodeeritakse nii, et nad pääseksid tsensuurist mööda, et nad pääseksid tsensuuri käest. unenägude veidrus on terve mõistuse kontrollist möödapääsemise viis. seega f : unenägu on inimese allasurutud soovide maskeeritud väljendus unenägu analüüsides tuleb leida varjatud mõtted : et siis, mis on see peidetud soov freud kasutas mõistet unetöö : see mis toimub unenägude ajal eristab 3 tehnilist protsessi
magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek. Info kodeerimine magnetmälus: Suurema info tiheduse saavutamiseks info kodeeritakse. Siin on toodud mõned näited. Info salvestuse tiheduse tõstmiseks kasutatakse ka vertikaalset magneetimist, kus eri suunas magnetiseeritud piirkonnad ei ole mitte horisontaalselt pinna suhtes aga vertikaalselt. See võimaldab piirkondade mõõtmeid vähendada. Mullmälu (Bubble) Pehme ketas (Floppy) Kõvaketas (Hard drive) Kõvakettaga täpsem tutvumine eeldab kirjanduse kasutamist. Siin on toodud vaid mõned mõisted.
Geneetiline kood võimaldab DNA molekulidelt ümber kirjutatud geneetilise info tõlkida RNA molekulidele, mille järgi sünteesitakse valkude molekulid. 64 koodile vastab 20 aminohapet Startkoodonid: AUG (UUG, CUG) Stoppkoodonid: UGA, UAA, UAG DNA kopeerimine 1) Lühike oligopeptiid sünteesitakse järgmisest RNA järjestusest: 5' GACUAUGCUCAUAUUGGUCCUUUGACAAG Kust algab süntees ja kus see lõppeb? Mitu aminohapet kodeeritakse? 2) Otse kopeeritav haru DNA kaksikheeliksist sisaldab järgnevust: (5')CTTAACACCCCTGACTTCGCGCCGTCG Milline on RNA vastavus sellele harule? Kas teise haru RNA vastavus on sama? Geen Geen mõjutab ühe või mitme tunnuse avaldumist. Tunnus võib olla nähtav (naha värv, jäsemete arv) või väliselt eristamatu (veregrupp). Geen võib avalduda juba sündides või elu jooksul või jääda passiivseks.
laudustatud asjadega") Mälujälgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks/informatsiooniliseks aluseks( taju,kujutlus,mõltemine) Tuleb eristada mälus olemasolevat informatsiooni juurdepääsetavast,ligipääsetavast informatsioonist Meeldejätminine (omandamine,salvestamine) Põhineb ajutiste või püsivate närviseoste kujundamisel ning teatud kindlate aju närvirakkude tulevase erutuvuse taseme muutustel.Stiimulsignaalid kodeeritakse kasutatavasse vormi Tulemusliku omandamise põhitegurid: · Aktiivsus(vajadus,motivatsioon,tahe,eesmärgipärasus) · Emotsioonide ja erutuse tugi · Kordamine(hulk,kordamismetoodika) · Otpimaalne hulk materjali,materjali organiseerimine kompadeks/känkudeks · Materjali mõtestatus,seostamine olemasolevate teadmistega Mälu säilitamine uue teabe seostamine eelnevaga;kustumine;pidurdumine;moodutuste teke;erineva materjali sälimise erinevused
erinevalt kodeeritud infot ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevad töötlusreeglid, struktuurireeglid ja töötluse kindlad ajalis-ruumilised piirangud. Mälu on lahutamatu tajust, kujutlusest, mõtlemisest, otsuse vastuvõtmisest. Mõned mudelid on keerulised, teised lihtsamad, mõned konkreetsemad, teised üldisemad. Info mida esialgu töödeldakse ja säilitatakse sensoorselt, kodeeritakse seejärel kahes suunas: verbaalsesse lühimällu ja visuaalsesse lühimällu vastusreaktsioonid. Tasemed on omavahel ,,tõlkesuhtes" saama kuuldut joonistada. Info sisendatakse alguses esmasesse mällu, kus ta püsib kaua tänu kordamistele edasi läheb info teisesesse mällu, võib säilitada ka kordamata eri funktsioonid ülises mälusüsteemis. Info liigub ka lühimälust püsimällu. Püsimälust on ka tagasitee- oluline on nn kontrolliprotsesside
Vahel kasutatakse ka statistilist multipleksimist. Siis tuleb andmetele juurde panna ka aadress, et teada kellele see kuulub. Koodi järgi kanali multipleksimine CDMA tähendab seda, et võrguseadmetele antakse kood, millega saab kanalit hõivata. Ainult need, kes teavad seda koodi saavad üksteisega suhelda. Kõik andmevahetus läheb korraga kanalisse sisse, aga igaüks kodeerib oma süsteemi järgi. Igaüks kasutab oma koodi, mis on unikaalne ning vastavalt sellele andmed kodeeritakse ära, pakitakse kokku ja teises otsas võetakse lahti. 10. Ajalised viited võrkudes Kui pakett jõuab ruuterisse, siis ruuteris seda töödeldakse ja saadetakse edasi. Aega kulub ka selleks, et ruuter paketi vastu võtaks. Pärast seda toimub paketi töötlus ning siis paketti analüüsitakse, et oleks võimalik teha marsruutimise otsus, kuhu seda edasi saata. Kui on otsus tehtud ja väljund valitud, võib pakett veel järjekorras seista ja oodata, kui eelmist paketti saadetakse
CO2 redutseerimine ja sahhariidide süntees toimub kloroplastide stroomas Calvini tsüklis. (16-49 lk. 666). Süsihappegaas seostub ribuloos 1,5-difosfaadile (RubP) ensüüm ribuloos 1,5-difosfaadi karboksülaasi e. Rubisko vahendusel. 13.)Kloroplasti DNA ehitus, suurus, milliseid valke kodeerib Kloroplastid sisaldavad mitmeid kuni mitmeid kümneid rõngas DNA molekule suurusega 120000 160 000 bp. Kloroplasti enda genoom kodeerib ca 10% temas vajaminevatest valkudest. Ülejäänud kodeeritakse tuuma DNA poolt, sünteesitakse tsütoplasmaatilistel ribosoomidel ning imporditakse organelli. Tuuma poolt kodeeritud ja kloroplasti määratud valkude N- terminuses on 30-100 aminohappest koosnev järjestus, nn. transiit-peptiid, mis on hädavajalik ja küllaldane valgu organelli sisenemiseks ja ka tema õigeks sisemiseks lokaliseerumiseks. Näit. tülakoidi sisemusse määratud valgu transiitpeptiid koosnab kahest osast: selle N-terminuse poolne osa
väljendamine) · Aktiivne kuulamine Nüüd veidike ka sellest, kuidas teade moodustub ehk kommunikatsioonist. Selleks, et informatsiooni anda, peab olema midagi, mille kohta me informatsiooni anname, s.t. objekt. Objekt võib olla vabade tubade olemasolu hotellis, köögiviljatoidud menüüs, firma juhile helistanud inimene, tegevus, mida on vaja teha, mingi ese või asi jne. Objekt kodeeritakse teateks kas sõnade, mittesõnalise suhtlemise vahendite, piltide, erinevate keele sõnade vms. abil. Mida ja kuidas kodeerimisel kasutatakse, sõltub kommunikaatori (infoandja) kogemustest kas ja kuidas ta on üldse varem suhelnud, kuivõrd õigesti ta on partnerit tajunud, et edastada arusaadav info. Retsipient (info vastuvõtja) saab teate, dekodeerib selle, kasutades oma kogemusi suhtlemisest ja
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste või...
Selle tegevuse abil püütakse mõjutada tarbijate ostuotsuseid. Turundusteabe levitamise meetmeid planeerides tuleb asetada end ostja rolli. Turundusteabe levitamine sisaldab turunduseesmärkide saavutamiseks kasutatavat reklaami, isiklikku müüki, müügi soodustamist ja avaliku arvamuse kujundamist. Teate saatja ehk kommunikaator edastab teate (tähendust kandev märk või märgikombinatsioon) teate saajale ehk retsipiendile. Need kolm moodustavad kommunikatsiooni ahela. Teave kodeeritakse mingisse märgisüsteemi, edastatakse kodeerituna sidekanali kaudu ning võetakse vastu ja dekodeeritakse ehk tõlgendatakse. See on kommunikatsioon. Kommunikatsioon on alati mõjutatud müra poolt. Müra on kommunikatsiooni häire, mis moonutab teadet (nt psühholoogiline müra – eelarvamused, kitsarinnalisus; füüsiline müra – füüsilised häired teabe edastamisel; semantiline müra – kõneleja ja kuulaja omistavad teabele erinevaid tähendusi – kasutavad erinevaid keeli,
Närvisüsteemi jaotus: kesknärvisüsteem KNS- pea ja seljaaju. Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem PNS- närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Jaguneb: kehaline ehk somaatiline (juhib tahtele alluvaid tegevusi) ja vegetatiivne (tahtele allumatud tegevused) Refleksid. Tingimatud- kaasasündinud nt neelamine. Tingitud- omandatakse elujooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Sensoorne mälu. Väga lühiajaline, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks. Väga kiire unustamine. Infole tähenduse leidmine. Unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega. Pikaajaline mälu. Kättesaadavus on aeglane, vaja mõelda pikalt. Unustamine ulatuslik. Maht on suur. Unustamine on organismi kaitsekohastumus. Pidevalt korratav info- unustamist ei toimu, kiire kättesaadavus, suhtelistel suur maht. Mäluhäired. Info ei liigu lühimälust pikaajalisse mällu. Mälu u 10-15 min. uus info segab oluliselt varasemast
Koosneb glükuroonhappest ja NAG-st. Hüaluroonhape on inimesele omane aine (sidekude, liigesed jne). Seega on sellise kapsliga bakter vähe immunogeenne teda ei tunne inimene ära kui võõrast. Arvatakse, et bakter on saanud need geenid inimeselt, kuna inimesele on hüaloroonhape iseloomulik. 3. Valgulised kapslid. Omane perekonnale Bacillus, tselluloosi sünteesivad peamiselt erinevad proteobakterid. Koosneb glutamiinhappest, B. anthracis'el kodeeritakse kapsli sünteesi virulentsusplasmiidil. 27 BAKTERIRAKU ORGANELLID, SISALDISED JA VARUAINED Raku sees paikneb bakterikromosoom (nukleoid), plasmiidid, ribosoomid, sisaldised (varuained) ja osadel bakteritel spetsiifilised organellid (näiteks karboksüsoomid, klorosoomid ja gaasivakuoolid). Mesosoom on rakumembraani sissesopistis. Rakule kinnituvad viburid ja piilid. Bakteriribosoomid 70S (30S+50S) ribosoomid
ti ei aita, kuna pole võimalik ehitada kui- 2 = 10 tahes võimsaid saatjaid: eetris signaal ha- jub päris kiiresti. aeg [ms] 1 = 01 Tänapäeval üks kasutatavamaid meeto- deid müra mõju kaotamiseks on signaa- li digitaliseerimine (vt. joonis 5). Digi- 0 = 00 taliseerimine tähendab, et teatud kindla ajavahemiku tagant mõõdetakse signaa- li väärtust ning kodeeritakse see kahend- Joonis 5. Analoogsignaali digitaliseerimine. süsteemis arvuks. Kahendsüsteemi arvu- Mõõtmisel on 4 eri jaotist (mõõtetäpsus on des on ainult numbrid 1 ja 0. Nüüd saa- 2 bitti). Analoogsignaali väärtuste mõõtmisel me digitaalsignaali (vt. joonis 6), mis on saame arvud 2, 0, 1, 2, 2, 2, 3 ehk kahendsüs- mürale palju vähem vastuvõtlik. See tä- teemis 10, 00, 01, 10, 10, 10, 11 hendab, signaal moondub küll, aga selle,
1. Channel Partitioning Protocols - kanalit (kas sagedust või aega) jaotatakse osadeks FDM (Frequency Division Multiplexing) - jagab sageduse erinevatele seadmetele TDM (Time Division Multiplexing) - annab iteratiivselt igale seadmele väikse ajalõigu Vaata 9. teemat FDM ja TDM seletusteks. CDMA (Code Division Multiple Access) - igale seadmele antakse erinev kood, mille abil kodeeritakse saadetavad bitid selliselt ära, et kõik seadmed saavad samal ajahetkel andmeid saata, ilma et kokkupõrked andmeid kanali peal rikuks. 2. Random Access Protocols - iga seade üritab oma andmeid saata, kui tekib kokkupõrge kellegi teisega, siis enne uuesti saatmist seade ootab suvalise ajahetke. Siia alla kuuluvad ALOHA ja CSMA, vaata 39. (järgmist) teemat. 3. Taking-Turns Protocols - kõik seadmed iteratiivselt edastavad oma andmeid
Seda osa suhtlemisest nimetatakse kommunikatsiooniks. Järgnevalt vaatleme lähemalt informatsiooni moodustumist ja levi. Kommunikatsiooniskeem Selleks, et informatsiooni anda, peab olema midagi, mille kohta me informatsiooni anname, s.t. objekt. Objekt võib olla vabade tubade olemasolu hotellis, köögiviljatoidud menüüs, firma juhile helistanud inimene, tegevus, mida on vaja teha, mingi ese või asi jne. Objekt kodeeritakse teateks kas sõnade, mittesõnalise suhtlemise vahendite, piltide, erinevate keele sõnade vms. abil. Mida ja kuidas kodeerimisel kasutatakse, sõltub kommunikaatori (infoandja) kogemustest - kas ja kuidas ta on üldse varem suhelnud, kuivõrd õigesti ta on partnerit tajunud, et edastada arusaadav info. On ju iseenesestmõistetav, et 4 aastasele eestlasele ja täiskasvanud prantslasele menüüd/toodet vms tutvustades teeme seda erinevalt. Joon. 11
mikrolaine kiirgust järsu juurutamise (pideva kordamise/korrutamise) meetodina. Järsk juuruta- mine töötleb silmalainet, millega saadetakse kodeeritud infot röövitu närvi/ribavastuse süsteemi. Seda infot võib käivitada hiljem kokkulepitud ärritaja/stiimuli reageerimissignaaliga. See ärritaja võib ilmneda röövitu ümbruskonnas. Vahel kasutatakse bioenergeetilist välja ennast pealainena ja info kodeeritakse helikoodi sümbolitesse. Hallide hübriididel (Rigelian-id ja Beteloiustan-id) on erinevas variatsioonis seadmeid, kus röövitu istub ekraani ja mingit tüüpi arvutikonsooli ees ning suhtleb holo- graafilisel ekraanil esitletavate/näidatavate piltidega. 106 MÄRKMED: 1. Ribavastuse süsteem Energia fookuspunktide seeria vormitakse energiavooga/energia- voogude poolt ümber füüsilise keha
primaarne visuaalne koor, siis info läheb prmaarsest koorest parietaal tagumisse ossa, see on tegusõna juures ütleb sõna ja peab mõtlema, mid teha saab. Frotnaalne aktivistatsioon. äthtis osa, info läheb edasi, kust kõne tmõistame, wernicke keksus ja kuuldud või kirjutatud Lauseid öeldakse, aru saada sisust, temporaalne pool. Ülesanded blokkidena, teevad vael sõna, kui loeme, siis kirjutatu õan kodeeritakse auditoorseks, mõistame, mida tähendas. silmanõksu. Lülituvad üle. Sõnede mõistmine ja tekitamine. Nähtav parees. Lapsel Selleks on oluline käär, parietaalsagara tagumises osas. Lugemise aluseks, näeme sõna aktivistasioon muutus paremale. Mursid ei ole kõnega, tal on kõne pool paremase kolinud. muidu, kuid sõna täehnduse seost ei teki, peab temporaalsagarasse hõudma, kus sõna ära Motoorne defitiit on
isikute, gruppide või kultuurisüsteemide teadmisi, väärtusi, norme ja tundeseisundeid. Kommunikatsiooni põhielemendid on: - kommunikaator; - kodeerimine; - teade; - sidesüsteem; - dekodeerimine; - teate saaja; - tagasiside ja - müra. Kommunikaatoriks on organisatsioonis eelkõige juhid, allüksused, organisatsioon tervikuna, aga ka ametiühing, valitsus, kliendid jt. Kodeerimine. Kommunikaatori ideed kodeeritakse tähendust kandvasse märgikombinatsiooni, keelde. Näiteks, raamatupidamise dokumendid, aruanded, arvutiandmestik jm. vormid, mis võivad olla teateks. Teade on kodeerimisprotsessi tulemus, mis võib olla verbaalne või mitteverbaalne. Juhtidel on palju eesmärke, kuid põhiliselt teatavad nad teistele oma ideid, et teised neist aru saaksid, omaks võtaksid ja tegutseksid nendele vastavalt. Teate vorm sõltub sidekanalist. Sidekanal on vajalik teate edasiandmiseks
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
