Tänu teooriale, saab jälgida, kas inimene on madalate kriteeriumitega ehk paneb diagnoosi väheste tõendite põhjal või järeldab väikestest märkidest tõsiseid asju. 6. Milles seisneb sensoorne kodeerimine e. transduktsioon? protsess, mile kaudu närvisüsteem esitab sissetuleva stiimuli omadusi - auditoorne v visuaalne, nt punane v roheline tuli, hapu v magus maitse - stiimuli muutumine närvisignaaliks 7. Kuidas kodeeritakse sensoorne kvaliteet e. aistingu erinevus ühe sensoorse modaalsuse piires e. meelesiseselt? Spetsiifilisuse teooria vs. mustri teooria! Spetsiifilisuse teooria - erinevatest sensoorsetest omadustest(magus v hapu, punane v roheline) annavad märku erinevad kvaliteedi-spetsiifilised närvirakud Mustri teooria - erinevad sensoorsed omadused on kodeeritud kindlates närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuse mustrite poolt 8. Iga meele e
Kommunikatsioon on sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. Eesti keeles on olemas erinevad mõisted ,,suhtlemine" ja ,,kommunikatsioon". Nagu nendest suhtlemise-komponentidest selgub, on kommunikatsioon osa suhtlemisest. Selleks et informatsiooni anda, peab olema midagi, mille kohta me informatsiooni anname, s.t objekt. Objekt võib olla mingi tegevus, mida on vaja teha, keegi inimene, kelle kohta me teavet anname, mingi ese või asi jne. Objekt kodeeritakse teateks kas sõnade, mittesõnalise suhtlemise vahendite, piltide, erinevate keele sõnade vms abil. Mida ja kuidas kodeerimisel kasutatakse, sõltub kommunikaatori (infoandja) kogemustest kas ja kuidas ta on üldse varem suhelnud, kuivõrd õigesti ta on partnerit tajunud, et edastada arusaadav info. Info vastuvõtja saab teate, omakorda dekodeerib selle, kasutades oma kogemusi suhtlemisest ja maailmast näiteks mida ta maailmast üldse teab, missuguste sõnade või märkide tähendust
tähendusega sündmus. Nii või teisiti, eestlaste ristimine tähendas Eesti ala muutmist 10.13. sajandini Lääne- Euroopa kultuuri orgaaniliseks osaks ja seisuslik Eesti (jagunemine saksa- ja eestikeelseks seisuseks) oli eesti rahvusluse tekkimise eelduseks. Eesti ühiskond kujunes kristluse rüpes ja just balti erikord soodustas eesti rahva ja keele püsimist. Piibel eesti kirjanduskultuuris on koodtekst, Ariadne lõng, mis seob meid kristluse algkoduga ja mille abil suur osa elukogemusest kodeeritakse tähendamissõnasse. Piibli ainet, lugusid, selle motiive kasutataksegi kirjanduses koodina, piiblimotiivide abil kodeeritakse mingi sõnum topelttähenduslikult. Võidakse kirjeldada mõnda sündmust, tegelast kirjanduslikus kontekstis, piibli kontekst annab aga sellele täiendava võimenduse. Piibel astub kirjanduskultuuris esile kui suur metafoor. Piibli sakraalsus, mida ta kristluse metatekstina on, muutub kirjanduskultuurilises ümbruses sümboliks. Jumalasõna «tähenduslikkus»
Andurite kasutusala kuulub automaatika ja mõõtetehnika valdkonda. Andureid võib lugeda nii automaatika- kui ka mõõtevahenditeks. Andurite liigitus edastatava signaali järgi: analoogsignaali edastavad andurid ehk pidevatoimelised andurid. diskreetsignaali edastavad andurid, mis jagunevad omakorda: impulss-signaale edastavad andurid. Need on andurid, kus informatsioon kodeeritakse impulsi parameetritega. Impulsi olulisemad parameetrid on tema amplituud ehk kõrgus, kestus ehk laius, sagedus või periood ja faasinurk ehk nihe taktimpulsi suhtes. Vastavalt neile neljale parameetrile tuntakse signaalide nelja pulsimodulatsiooni liiki. Need on: Pulsi amplituudmodulatsioon (PAM) Pulsilaiusmodulatsioon (PLM) Pulsi sagedusmodulatsioon (PSM)
aksonit närvilõpme keeles kujutada saab? suunas tänu ioonide liikumisele läbi närviraku { Stiimuli tugevust kodeeritakse membraani aktsioonipotentsiaalide sageduse keeles. { Olulisemad neist on K ja { Inimese närvirakus suurim närviimpulsside Na ioonid sagedus on 1000 impulssi sekundis
aeglane, nagu see ilmneb pikaajalise mälu katsetes. Kvarntitatiivselt saab salvestamist mõõta ja kujutada unustamiskõverate abil. Sisu muutused ilmutavad ennast mäluvigade ja süstemaatiliste moonuste kujul. 6 2 Mäl liigid Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse: 2.1 Sensoorset mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. 2.2 Primaarset (e lühiajalist) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses
MÄLU psühholoogia referaat Hindaja: SISUKORD MÄLU.................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. MÄLU................................................................................................................................ 4 2. MÄLU LIIGID...................................................................................................................5 2.1 Ultralühiajaline mälu....................................................................................................5 2.2 Lühi- või lühiajaline mälu............................................................................................ 6 2.3 Püsimälu............................................................
Mozilla Firefox, Opera, Internet Explorer, Safari vm.). (Sealsamas) Joonis 1. Ülevaade dokumentidest, mida on võimalik Google Docsis luua (Google Docs Home 2009). Dokumente, arvutustabeleid ja esitlusi saab importida oma arvutist, internetist, e-maili teel vms (vt. joonis 2). Avatud dokumendid salvestatakse automaatselt, et vältida 4 andmete kadumist. Dokumendid kodeeritakse ja arhiveeritakse organisatsioonilistel eesmärkidel. Dokumente saab saata erinevatele kasutajatele, kes saavad ka korraga samu dokumente kasutada ja muuta. (Sealsamas) Joonis 2. Ülevaade Google Docs ülesehitusest (Google Docs Home 2009). Lisades uusi kasutajaid, tuleb lisada sõprade või töökaaslaste e-posti aadressid ja saata neile kutse. Igaüks, kes on kaasatud, saab muuta ja vaadata dokumente, arvutustabeleid või esitusi niipea, kui nad sisse logivad
Translatsiooni faasid: Initsiatsioon ehk algus o Ribosoom ankurdub mRNAle start-koodoni lähedal. tRNA tunneb ära start-koodoni ja kinnitub sellele. elongatsioon ehk pikendamine o tRNA molekulid seonduvad mRNAle, jättes maha vastava aminohappe, mis seotakse peptiidsidemesse terminatsioon ehk lõpetamine o stop-koodon annab ribosoomile signaali, et mRNA pealt alla hüpata Rubisco ensüümil on 2 domeeni, mida kodeeritakse tuuma ja kloroplastide geenidelt Pärast translatsiooni toimub valgu pakkimine (aitavad abivalgud e tsaperonid) ja transport. Esimest järku struktuur on valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad peptiidsidemed. Teist järku struktuur on keerdumine või voltimine. Kolmas gloobul (nõrgad sidemed). Neljas: mitme polüpetiidi ühinemine. Valgu struktuuri muutmine: valkude denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (nt
(Ibid:40) Lühiajaline mälu. Nägemisinfo säilitamise aja suhtes lühimälus lähevad arvamused lahku mõnekümnest sekundist paari tunnini. On arvatud, et lühimälus toimub sensoorsete andmete ümbertöötamine ,,kiire" ja ,,aeglase" protsessina. Igal juhul on palju erinevaid seisukohti, kuidas info jõuab lühimällu ja sealt edasi püsimällu. Tavaliselt jõuab sinna oluline ja õppija poolt tähtsustatud ning huvitav info. Ollakse siiski seisukohal, et välisinfo kodeeritakse enne, kui ta jõuab püsimällu. Kanada psühholoog A. Paivio tuli välja nn kahekordse kodeerimise teooriaga. Tema 5 ja paljude teiste psühholoogide arvates säilitatakse info püsimälus mitteverbaalselt ja terviklikus vormis; verbaalselt abstraktsete ühikute näol (ka semantiliselt-mõtteliselt). (Ibid:41) Püsimälus säilib info aastakümneid ei sügav narkoos, terav hapnikunälg ega
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
42. Vöötkooditehnika kasutamine logistikas. Erinevad pakendid ja pakendite tähistamine erinevat tüüpi koodidega. Vöötkoodi lugeja abil saab kaupa automaatselt tuvastada see on esemete, inimeste ja toimingute äratundmine tehniliste seadmete abil ja vastavate andmete edastamine automaatsesse admekogumissüsteemiTarbijapakend-tarbijapakend on toote lõpptarbijale mõeldud pakend. Selline pakend kodeeritakse ja markeeritakse EAN 13 EAN 8 standardi kohaselt. Viimane varjant on kasutusel siis kui pakendil pole piisavalt ruumi. Suurtarbijapakend- on mõeldud kasutamiseks tootmises või teeninduses. Selline pakend kodeeritakse ja markeeritakse EAN 13 standardi koaselt. Grupipakend- ühes müügiühikuks koondatud mitut erinevat tarbijapakendit. Kodeeritakse ja markeeritakse EAN 13 standardi kohaselt Hulgipakend-kujutab endast suuremat pakendit, millesse on koondatud ühesugused tarbijapakendid
16. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õppimine? Operantset tingimist. Loom peab triki ära õppima, sest ta teab et iga kord kui ta trikki teeb, siis saab ta nt. preemiat. 17. Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta. 18. Mis on aversiivne tingmine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? 19. Mis on aktsioonipotentsiaal, milline on tema laeng ja millise kiirusega liigub? Stiimuli tugevust kodeeritakse aktsioonipotentsiaalide sageduse keeles. Inimese närvirakus suurim närviimpulsside sagedus on 1000 impulssi sekundis. 20. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkude vaheline närviülekande toimumise koht. Sünapsi osad on presünaptiline askonilõpe, sünaptiline pilu, postsünaptiline närviraku membraan 21. Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem? Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. 22
printf("ridade arv on %d n",ra); J = div(n,ra); m = J.quot; memset(kas_text,' ',80); k = 0; for(i = 0; i < m; i++){ for(j = 0; j < ra; j++){ kas_text[i+j*m] = sala_text[k]; k++; } } puts(kas_text); } int main(){ int ras; printf("Sisesta lause: (suurtähtedes ja ilama kirjavahemärkidetta)n"); gets(alg_text); printf("Mitmesse ritta kodeeritakse?n"); gets(arv); a = atoi(arv); n = strlen(alg_text); //krypteerib etteantud teksti simple fortrans meetodil ja kuvab selle krypteeri(a,n); //pyyab murda koodi ja küsib kasutajalt kas on õige. for(ras = 2; ras < 80; ras++){ murra(ras); printf("Kas antud teks on mutrtud? kui jah, siis sisesta 'J'n"); gets(jah); if((jah[0]=='J')||(jah[0]=='j')){ goto lopp; } } lopp: getchar();
Siinkohal aitaks, kui tema tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele. Mälu protsessid on omavahelt tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. 4. Mälu liigid Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse: 1) Sensoorset mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. 2) Primaarset (e lühiajalist) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali
PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED Pervasiivsete arenguhäirete ( Pervasive developmental disorders ingl. k.; Perturbationes progressus pervadentes ld. k.) puhul on tegemist Enamikul juhtudel on lapse areng anomaalne juba imikueast ja vaid mõnel manifesteerub seisund esimese viie eluaasta jooksul.Tavaliselt (mitte alati) täheldatakse ka üldist kognitiivsete funktsioonide (taju, mälu, mõtlemise) kahjustust. Eelpool nimetatud tunnused on päsivad ning varieeruvad üksnes avaldumise intensiivsuse poolest. Pervasiivseid arenguhäireid määratletakse lapse käitumise muutuste alusel, võrreldes nende tegevust vaimsele vanusele iseloomuliku käitumisega (vaatamata sellele, kas on mahajäämust või mitte). Mõnikord on need häired seostatavad (arvatavasti sellest ka tingitud) mõne läbipõetud või olemasoleva haigusega (kõige sagedamini imikukrambid, üsasiseses perioodis läbipõetud punetised, tuberoosne skleroos, tserebraallipidoos või fragiil-x kromosoomianomaalia...
Bioloogia III kursus 1. Rakendusbioloogia ajalugu, olulisemad sündmused (valik õpikust lk 18) tuleb tead sündmuste järgnevust, mitte aastaarve. Käärimise mikrobioloogilise olemuse kirjeldamine (1857) Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine (1866) Antibiootikumi penitsiliin massitootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks ( 1928) J. Watsoni ja F. Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused (1953) Esimene keharakkude (somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom ( 1965) Esimese transgeense imetaja, hiire, loomine (1981) Turule lubatakse esimene GMO organism (1994) Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja (1997) 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia seisneb, bioloogia haruteaduse poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ja teostamises. Biotehno...
Rakkude vahel liigub info tänu SÜNAPSILE (ühenduslüli rakkude vahel), mille kaudu impulsse ühelt rakult teisele edastatakse. 41. Reflekside jaotus? Milleks need vajalikud on? Mõned refleksid on kaasasündinud ehk tingimatud (nt. imemis- ja neelamisrefleks), teised refleksid on tingitud ehk need omandatakse elu jooksul. 42. Mille poolest erinevad mälu erinevad tasandid? 1. Lühiajaline mälu: 1.1 sensoorne mälu - väga lühiajaline, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks, väga kiire unustamine 1.2 lühiajaline ehk primaarne mälu - kestvus 15-20 sekundit, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega 2. Pikaajaline mälu: info liikumine pikaajalisse mällu toimub kordamise teel, kättesaadavus on aeglane, vaja pikalt mõelda, unustamine ulatuslik, maht suur 3. Püsimälu: pidevalt korratav info, unustamist ei toimu, kiire kättsaadavus, suhteliselt suur maht
struktuuri – kord on ühest piirkonnast ahelad eraldunud, kord teisest piirkonnast. Tm = [4(G+C) + 2(A+T)] = 4*10 + 2*10 =60*C 35. Autosomaalne retsessiivne haigus esineb Eestis sagedusega 1/10 000. Kui suur on selle mutatsiooni kandjate arvestuslik sagedus populatsioonis? q2 = 1/10000 = 0,0001 q = 0,01 p = 1- q = 0,99 2pq = 0,02 heterosügootide sagedus (kandjad) 36. Trans-efekt tähendab geeni ekspressioonil seda et … Trans-mõjuvad valgud kodeeritakse kaugelasuvatelt geenidelt, seega peavad migreeruma transkriptsiooni toimumiskohta. Samas regulatoorses järjestuses, kuhu seonduvad, on cis-mõjuvad valgud. 37. Kadunud pärilikkus (missing heritability) on: Kui individuaalsed geenid ei seleta palju haiguse, käitumise ja teiste fenotüüpide pärilikkuse kohta. 38. Mis on mikrosateliitide ebastabiilsus (microsatelite instability) ja tooge üks näide haigusest, mis on sellest põhjustatud.
Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisi. Õppimine ning mälu on väga tihedas seoses, sest mõlema puhul on tegemist tegevuste ja info omandamise ning säilitamisega. Mälu liigid. Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse: Sensoorset mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. Primaarset (e lühiajalist) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info
polaarsust tundes suhelda erinevate keerupaari juhetega. Paigaldaja ei pea muretsema millise juhtme ta millise klemmiga ta ühendab. 2.4 Kolmas kiht Kolmas kiht on võrgukiht, mis annab aadressid. Lonworksi protokollis aadresside andmine liigitub hirarhiliselt, alustades sõlme domeenist ja seejärel selle alamvõrgu ja identifitseerimisnumberiga, iga väljund on kaheksa bitti. Teiseks sõlm võib olla liikmeteks mitu gruppi, kus iga grupi aadress kodeeritakse ühe baidina. Domeen võib sisaldada kuni 256 multicasti gruppi, samuti 255 alamvõrku, kellel mõlemad aadrssi maksimumid 127 sõlmes. Et säästa ribalaiust, domeeni aadress võib olla kodeeritud null pikkusega, ühe baidina, kolme baitina, või et tagada unikaalsus, kuue baidina. See lihtne disain võimaldab väga lihtsat mitmed paketid saata ühel aadressil. Marsruudi tabelid on üsna väikesed, näiteks massiivi 256 bitti ja sõnum peaks läbima
Rakkude vahel liigub info tänu SÜNAPSILE (ühenduslüli rakkude vahel), mille kaudu impulsse ühelt rakult teisele edastatakse. 42. Kuidas kujunevad refleksid? Milleks need vajalikud on? Mõned refleksid on kaasasündinud ehk tingimatud (nt. imemis- ja neelamisrefleks), teised refleksid on tingitud ehk need omandatakse elu jooksul. 43. Mille poolest erinevad mälu erinevad tasandid? 1. Lühiajaline mälu: 1.1 sensoorne mälu - väga lühiajaline, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks, väga kiire unustamine 1.2 lühiajaline ehk primaarne mälu - kestvus 15-20 sekundit, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega 2. Pikaajaline mälu: info liikumine pikaajalisse mällu toimub kordamise teel, kättesaadavus on aeglane, vaja pikalt mõelda, unustamine ulatuslik, maht suur 3. Püsimälu: pidevalt korratav info, unustamist ei toimu, kiire kättsaadavus, suhteliselt suur maht
Gripp on levinuim ja olulisim viirusinfektsioon. Virionid pleomorfsed: sfäärilised või tubulaarsed, diameeter 80…120 nm. Ümbrises hemaglutiniin (HA) ja neuraminidaas (NA), ümbrise sisepinnal maatriksi- (M1) ja membraani-(M2)-proteiinid. Influenza A ja B genoom koosneb 8 erinevast helikaalsest nukleokapsiidisegmendist, igaühes neist RNA seostunud nukleoproteiini (NP) ja transkriptaasiga. Influenza C genoomis on ainult 7 segmenti. Kõiki viirusvalke kodeeritakse erinevalt segmentidelt, v.a. mittestruktuurvalgud ja M1-M2, mida kodeeritakse kahelt (NS ühelt, M-id teiselt). Hemaglutiniin moodustab ogalise trimeeri, iga ühikut aktiveerib proteaas. HA funktsioonid on viiruse kinnitumine (siaalhappega), sulandumise soodustamine, hemaglutineerib punaliblesid, kutsub esile protektiivse, neutraliseeriva antikeha-vastuse. Neuraminidaas on tetrameerne, ensümaatilise aktiivsusega. Lõigustab glükoproteiinide siaalhapet, ka rakuretseptoril. Virioni
tavaliselt 1:500. Info liigub üle avaliku interneti või kohtvõrgus. Ülekande teostamiseks on kahte tüüpi süsteeme: 1) Eriseadmtk-õvnjouüheasltikngvjuHDmra(PTZce).Konsdlibvktjmu,har oei.Snkgslüdatumrf,TV-oivõkpejngd.laSmrsu /iotenvõdal. 2) aTöulnk-rdesitv ,mokadesjulv-tnü ö,H.32ardij64SVCveokngul;stmõarhd(fwebn). H.264 SVC (Scalable Video Coding)- eespool kirjeldatud H.264/MPEG-4 AVC arendus, mis kasutab kihilist kodeerimist: kodeeritakse üks baaskiht ja mitu laienduskihti. Kui baaskiht kannab endas meediaobjekti põhikarakteristikat, siis laienduskihid lisavad detaile. Nõutavale bitikiirusele, resolutsioonile, monitori jõudlusele ja teistele näitajatele saab voo adapteerida töö käigus (skaleeritavus): sama faili, mis sisaldab mitut voogu saab esitada väikese jõudlusega mobiilsetel seadmetega ja suure resolutsiooniga monitoridega. (Scalable Video Coding...) Joonis 1. H.264 SVC (Scalable Video Coding) skaleeritavus.
ajal kogu aeg pliiats käes olema. · Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada jne. ühesõnaga tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu. Mälu liigid Meeleelundite kaudu tulev informatsioon salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see väga ruttu sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Eristatakse erinevaid mälu liike: · Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Selle mäluga on seotud oskused , nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine. Protseduuriline mälu puudutab rohkem tegemisi, on seotud rohkem formaalse käitumisega . Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei
võimalik vähendada erinevate ravimitega tänu Tänu millisele mehhanismile? valuedastaja rakule. 3. Kirjelda põgusalt kõigile 1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted- meeltele ühiseid füsioloogilisi meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute protsesse (neid on 3). ja taju tekkele 2. Sensoorne kodeerimine-protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon-neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Kirjelda sensoorse kodeerimise Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete kahte teooriat. kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri
püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks. (tähistatav, mentaalne representatsioon, neuraalne representatsioon). ETTEVAATUST UUSBERGI SKEEMIGA! Aju on tõesti mingil määral moodulitest koosnev, KUID Uusbergi joonisel toodud funktsioonid ei ole enamasti seotud konkreetsete ajustruktuuride või piirkondadega! Ajustruktuurid ja piirkonnad (moodulid) on lihtsamate alamfunktsioonide jaoks (nt nägemisinfo vastuvõtmiseks on kuklasagar, kuid tajumiseks on
nõustuda intervjueerimisega. Samuti on see oluline küsimuste korral, mis on loomult konfidentsiaalsed, piinlikkust tekitavad vms. Intervjuu käigus on võimalik koguda rikkalikult andmeid, kusjuures selleks kulub küllalt vähe aega. Struktureeritud e. küsitluse käigus kasutatav intervjuu sisaldab küsimusi, kus küsimused ja vastuste kategooriad on intervjueerija poolt ette määratud. Kirjalikult fikseeritud küsimused loetakse ette alati samas sõnastuses ja vastused kodeeritakse etteantud kategooriatesse. Põhimõtteliselt kvantitatiivne metodoloogia. Struktureerimata intervjuu kujutab endast nn süvaintervjuud, eesti keeles termin "avatud intervjuu". Küsimused pole ilmtingimata täpses sõnastuses ette kavandatud ega vastused ette määratud, kuigi on otstarbekas alustada ettevalmistatud küsimuste komplektiga. Interaktiivne intervjuu vormub protsessi käigus. Jaguneb omakorda standardiseeritud avatud intervjuu (küs
Sidekanali läbilaskevõime suurendamiseks kasutatakse järgmiseid tihendusmeetodeid: sageduslik tihendamine (FDMA) suurt sagedusriba jaotatakse väiksemateks osadeks, seega üheaegselt edastavad mitu saatjat erinevatel sagedustel. ajaline tihendamine (TDMA) ajatelje jaotatakse väikseteks ajapiludeks, seega tegelikult üheaegselt edastab ainult üks saatja, kuid on kasutusel terve sagedusriba. koodide alusel tihendamine (CDMA) edastusel kodeeritakse ja dekodeeritakse teatud kasutajale määratud infot antud kasutajale eraldatud unikaalse (ortogonaalse) koodi abil, seega kõik saatjad saavad üheaegselt kasutada sama sagedusriba. Modulatsioon infosignaali paigutamine kandevsignaalile. 5. Mobiilsidevõrgud (põhitüübid, -mõisted). Mobiilsidevõrgud jaotatakse: a) raadioühenduse tüübi alusel: FDMA 1G (NMT). TDMA 2G (GSM). CDMA 3G (UMTS).
hingamisteid, seedekulglat ja kuseteid. Corynebacterium Meditsiiniliselt olulised Corynebcteriumi liigid. C. diphtheria · nakatab peamiselt inimesi ja teda leidub ka tervetel inimestel (kandjad). Nakatumine toimub peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid difteroidsete nahahaavandite puhul on nahakontakti kaudu nakatamine ka võimalik. Difteeriatoksiin · See on valguline. Oli esimene eksotoksiin, mis avastati. Toksiini kodeeritakse lüsogeense faagi genoomiga. Toksiini toodab bakter, kes on limaskestale kinnitunud ja toksiin kandub verega üle kogu keha laiali. Toksiin kahjustab ka südamelihast, neere ja perifeerseid närve. Toksiini tootmine indutseerub rauavaeses keskkonnas. · Toksiini toimemehhanismiks on valgusünteesi blokeerimine. Kohas, kust difteeriatekitaja organismi tungib, tavaliselt kurk, tekivad katud, nn pseudomembraan
Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] * Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. I=48/2400=20mA. U=8V * Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s * Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz * Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA)
· Krüptogrammist avateksti leidmist ilma salajast võtit teadmat anim.krüptosüsteemi (krüptoalgoritmi) murdmiseks,millega tegeleb krüptoanalüüs Repliik: ajaloolistes (arvutieelsetes) krüpotosüsteemides ei ole salajane võti tihti teisendusvõttest eraldatav. Digiandmete vorming (digi) andmete vorming (format) on kokkuleppeline viis, kuidas erinevat liiki teave andmetena (digimaailmas 0 ja 1 jadadena) kodeeritakse Krüptograafia erijooni, 1 Tänapäeval on krüpteerimisalgoritmid (andmete teisendusreeglid) reeglina avalikud,kogu salastus põhineb turvalisus kasutataval salajasel võtmel (mis on lühike digitaalteabekogum) Säärane võte lubab sõltumatutel ekspertidel süsteemide turvalisust abstraktselt hinnata, pääsemata ligi kaitsmist vajavatele andmetele Praktikas tegelvad sellega küll kitsa eriharidusega inimesed-krüptoloogid-, kes on
närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Sensoorne kodeerimine – protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. 3. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Mina ei ole supermaitsja, sest mulle meeldib süüa erinevat toitu. (mõru, magus, happu, soolane) ja mul ei ole ülemaitsetundlikust.
kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot (heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb moondada `'neuronite'' keelde, seda protsessi nimetatakse transdruktsiooniks. Sensoorne kodeerimine protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. Sensoorne adaptatsioon -neuraalseergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Meeltele ühine füsioloogiline protsess: väliskeskkonna stiimul meeleorganite retseptorid/sensorid transduktsioon sensoorne kodeerimine info liigub ajju. 3. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab?
Vool I=48/2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. I=48/2400=20mA. U=8V Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist ...
erinevamatesse olukordadesse sisse elada, nad ei tunne üksindust ega käitu samas ka agressiivselt. Kommunikatsioon Organisatsioonis 6. KOMMUNIKATSIOONITÕKKED JA NENDE PARANDAMINE 1.2 Kommunikatsioonitõkked Pädevuse erinevused -on inimeste juures tingitud erinevusest varasemas elukogemuses ja teadmistes. Need erinevused viivad selleni, et teadet kodeeritakse ja dekodeeritakse erinevalt ja kommunikatsioon nurjub. Erineva kompetentsusega inimestel on raske suhelda. Näited: elukogenud vanemad ja teismelised lapsed; müügiosakonna juhataja ja noored müügiagendid; eriarvamused müügi ja tootmise juhtidel. Taju valikulisus tuleneb asjaolust, et inimene blokeerib infot, mis ei vasta sellele, mida ta usub. Inimene kaldub informatsiooni mõistma nii, et see vastaks tema arvamustele või soovidele
jääb maomahla happelisusele vaatamata ellu ja koloniseerib peensoole epiteeli ja hakkab tootma kooleratoksiini. Eestis registreeriti 1993. a. kaks koolerajuhtu. Ilmselt oli haigus toodud sisse Bulgaariast. Ohtlik on see, et pärast haigusest paranemist võib ca 20% inimestest jääda bakterikandjateks. Resistentsust Abdele ei teki sageli ja seetõttu allub koolera päris hästi AB ravile. Kooleratoksiin on valguline, kodeeritakse kromosoomis ja koosneb erinevatest subühikutest: A1, A2 ja 5 B-subühikut. B-subühikud seostuvad spetsiifilise retseptoriga gangliosiid G1ga sooleraku pinnal. Seejärel A1-subühik aktiveerib adenülaadi tsüklaasi ja tõuseb cAMP tase. See põhjustab soolade ja sellelga kaasneva vee hüpersekretsiooni rakkudest soolevalendikku. Raviks kasutatakse suu kaudu soolalahuse jootmist. Sobib lahus, kus on (g/l) glükoosi 20; NaCl- 4.2; KCl- 1.8). AB ravi (tetratsükliin).
Sageli kutsutakse see esile juhuslike vihjete poolt. · Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. (10) 2.2 Mälu liigid Olenevalt materjali mälus seismise ajast, salvestamise viisidest, informatsiooni liigist jne eristatakse erinevaid mälu liike (vt. tabel 1). Meeleelundite kaudu tulev informatsioon salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see väga ruttu sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine koheselt. Sealt viiakse see primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt. Mittesõnalise ülekande kohta pole uuringuid kuigi palju tehtud, kuid see on iseloomulik lastele, kes rääkida veel ei oska. (3: 99) Tabel 1 Mälu liigid
Vastavaid võtteid tuleks siiski kasutada võimalikult vähe, sest liigne tarvitamine vähendab nende mõju.10 2.2 Sensoorne register11 Tajuorganitest laekuv informatsioon säilib vähem kui poole sekundi vältel sensoorses registris. Sensoorse mälu ulatus on praktiliselt piiramatu. See sarnaneb ringlindile, millele pidevalt salvestub uut materjali, kus see taas kustub, kui enam huvi ei paku. Stiimulid tõmbavad tähelepanu, seejärel kodeeritakse sisalduv info, mis hoitakse sensoorses registris. Õppetöös on õpetaja huvitatud, et õpilaste huvi koonduks õppimisele. Kui õpetajal õnnestub õpitava suhtes tähelepanu esile kutsuda ehk siis vallandada oreinteerumisrefleks, siis on ka lootus, et lastel tekib õpetatava vastu huvi ning vallandub informatsioonitöötlemisprotsess, mis on õppimise eelduseks.12 Etristatakse ka ikoonilist sensoorset mälu (nägemises) ja kajalist sensoorset mälu (kuulmises).13 2.3 Lühiajaline mälu
keemilise aine olemasolule kontakt närvikiuga * Maitsed: mõru, soolane, magus, 'umami', hapu: SAMADES KEELEPIIRKONDADES!! Sissejuhatus psühholoogiasse 40 Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsetega. Põhimaitsete ,,muster", mis pannakse kokku erinavate retseptoritega kokkupuutes olevates närvikiududes, eristab erinavaid maitseid täpsemalt. Kolm võimalust, kuidas maitseinfo kodeeritakse: 1. Igale põhimaitsele oma retseptor ja oma närvikiud (see variant praegu kõige tõenäolisem) 2. Kõik retseptorid reageerivad erinevatele maitsetele 3. Iga retseptor omale maitsele, kuid närvikiud kontaktis erinevate retseptoritega Sissejuhatus psühholoogiasse 41 Maitseteed taalamus peaaju parietaalsagarasse piirkonda, mille lähedal ka suu ja keele puudutuse, valu, ja temperatuuri-
1.Informatsioon ehk teave (information) teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus 1.1.Andmed (data) informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks 1.2.Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul (mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile) 2.Infoturve ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega 3.Infoturbe (information security) ehk andmeturbe (data security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest: · käideldavus · terviklus · Konfidentsiaalsus 4.Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele 5.Andmete terviklus (integrity) on an...
Laste tunnistuste kvaliteet on võrreldav täiskasvanu omaga. Kvantiteet erineb täiskasvanutest ehk täiskasvanute tunnistused on tavaliselt pikemad ja detailsemad. Kui lapsed saavad ise rääkida või kasutatakse avatud küsimusi, siis annavad ka väga väikesed lapsed infot, mis on täpsuselt võrdne täiskasvanuga. Lapsed kirjeldavad pigem tegevusi, täiskasvanud ja noorukid kirjeldavad välimust. 40. Seletage lahti väide: nägusid kodeeritakse terviklikult (holistiliselt) aga isikukirjeldust tükkhaaval? Isikukirjeldus kirjelduse objekt on lagunenud üksikuteks detailideks. Nägu võtab isik ühe tervikuna, kuid isikukirjeldus koosneb mitmetest erinevatest detailidest. Seega näo üksikasjad nii hästi meelde ei jää. 41. Mis on korduva küsitlemise plussid ja miinused? 42. Milline on kaastunnistajate mõju isiku ütlustele? 43. Mida tuleb silmas pidada vaimse alaarenguga lapse ja täiskasvanu küsitlemisel?
sõnumite haldus ja sõnumipõhine integratsioon teiste infosüsteemi moodulitega logimine (pidev kesksüsteemis toimuv andmekasutuse jälgimine) Digiloo sõnumivahetuse standardid kehtestatakse riiklikult, lähtudes rahvusvahelisest XMLpõhisest standardist HL7 v3. Digitaalse terviselooga liidestuvatel infosüsteemidel peab olema digiloo standarditele vastav sõnumite edastamise/vastuvõtmise suutlikkus. Meditsiiniliste sõnumite sisu kodeeritakse, kasutades rahvusvahelisi standardeid (SNOMED, LOINC jne). Digilooga liidestatud infosüsteemid edastavad sõnumeid tervisesündmuse toimumise momendil. Sõnumivahetuse kanaliks on riiklik turvaline andmevahetuskiht X-tee. Läbi X-tee autoriseeritakse liidestunud infosüsteeme. Lõppkasutajate autoriseerimine toimub riiklike registrite andmete alusel ja autentimiseks kasutatakse ID-kaardi infrastruktuuri ja
Meeled nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine ja maitsmine võtavad vastu väliseid signaale, stimuleerivad meeleelundite retseptoreid, silmad, kõrvad, nahk, nina ja maitsmispungad stimuleerivad närve, mis omakorda viivad impulsid ajju. Kui vaadata sõna või arvu paberil, siis tekib silma võrkkestale vastav pilt. Võrkkesta retseptoreid stimuleeritakse ning närviimpulsid lähevad mööda nägemisnärvi ajju. Tekkinud impulsid on seotud vastava sõna või arvuga ning see kodeeritakse, et vajadusel uuesti meelde tuletada ja ära tunda. Kodeeritud impulsid salvestatakse mõneks minutiks lühimällu ning samal ajal otsitakse pikaajalisest mälust sarnast informatsiooni (Adams 2007). Pikaajaline mälu on see osa psüühikast, mis tegeleb teadmiste ja oskuste säilitamisega pikemaks ajaks, osaliselt isegi kogu eluks. Lühiajaline mälu on seotud teadmistega, mille üle me parajasti mõtleme või mida vajame konkreetse probleemi lahendamiseks. Tema
mõõteriistu, alustades voltmeetritest, lõpetades keerukate multimeetritega. Lisaks omavad nad seiermõõteriistade ees mitmeid eelisi: näidu lugemise mugavus, mõõtmisprotsessi automatiseerimise võimalus, mõõtmistulemuse digitaalne registreerimine jm. Digitaalsetes mõõteriistades toimub järjepidev sisendsignaali (mõõdetav suurus) muundamine digitaalseks koodiks. Seda toimingut teostatakse analoog-digitaalmuunduriga, kus mõõdetav suurus diskrediteeritakse, kvanditakse ja kodeeritakse. Järgmiseks etapiks on koodi kuvamine ekraanile, mis teostatakse dekooderiga, kus kodeeritud digitaalne signaal muudetakse vastavateks pingeteks, mis juhivad ekraani vms. Digitaalmultimeeter Pinge mõõtmine Pinge mõõtmiseks kasutatakse erinevate mõõtesüsteemidega voltmeetreid. Tänapäeval on enamus kasutatavaid ja paigaldatavaid mõõteriistu digitaalselt, kuid samuti on laialt levinud ka seiernäiduga mõõteriistad.
defineeritakse sifri töö ühel plokil Tuntumad plokksifrid on: DES- Data Encryption Standard AES (vahetas välja DES`i) IDEA (128 bitine võti) Plokksifrite tööreziimid Selleks, et kodeerida kogu lähteteksti on mitu võimalust. Kodeerida kõik plokid eraldi (ECM reziim) Kodeerida plokid järjestikku (CBC reziim) Kodeerida plokid järjestikku ja lisada autentimisvõimalus Kogu lähteteksti kodeerimiseks kodeeritakse kõik plokid eraldi: koodiraamatu reziim.(ECM) Kogu lähteteksti kodeerimiseks saab kasutada plokkide järjestikust kodeerimist: ahelreziim(CBC) CBC (Cipher Block Chaining)-plokkide abel IV (Initial Value) algsuurus, valitakse juhusliku suurusena. Jadasifrid Jadasifri korral leitakse salajasest võtmest teatud algoritmi alusel võtmejada, mis liidetakse krüpteerimiseks avatekstile. Digitaalallkiri ja sertifitseerimine Asümeetriline krüptograafia.
kitsenduste hierarhia muutumine muudab ka keelt Morfoloogiateooriad Loomuliku morfoloogia teooria on keeleteooria, mille kohaselt toimuvad kõik keelemuutused loomulikkuse suunas. Opositsiooni lihtsamliige on optimaalselt loomulik ehk markeerimata ning keerulisemliige on mitteloomulik ehk markeeritud. Morfoloogiateooriad Peamised loomulikkuse kriteeriumid (1): Ülesehituslik ikoonilisus (keelemärgi vormi ja sisu sarnasus): semantiliselt lihtne kodeeritakse vormiliselt lihtsamana ja semantiliselt keerukam vormiliselt keerukamana. Vormi ühtsus: ühel vormil on ainult üks funktsioon. Vormi läbipaistvus: üks vorm kannab ainult üht tähendust. Morfoloogiateooriad Peamised loomulikkuse kriteeriumid (2): Süsteemile vastavus: keelekasutaja eelistab seda, mis on tema keeles tavaline, domineeriv. Ebaühtlased muutesüsteemid kipuvad mittesüsteemipäraste morfoloogiliste nähtuste kaotamise teel ühtlasemaks muutuma.
defineeritakse sifri töö ühel plokil Tuntumad plokksifrid on: DES- Data Encryption Standard AES (vahetas välja DES`i) IDEA (128 bitine võti) Plokksifrite tööreziimid Selleks, et kodeerida kogu lähteteksti on mitu võimalust. Kodeerida kõik plokid eraldi (ECM reziim) Kodeerida plokid järjestikku (CBC reziim) Kodeerida plokid järjestikku ja lisada autentimisvõimalus Kogu lähteteksti kodeerimiseks kodeeritakse kõik plokid eraldi: koodiraamatu reziim.(ECM) Kogu lähteteksti kodeerimiseks saab kasutada plokkide järjestikust kodeerimist: ahelreziim(CBC) CBC (Cipher Block Chaining)-plokkide abel IV (Initial Value) algsuurus, valitakse juhusliku suurusena. Jadasifrid Jadasifri korral leitakse salajasest võtmest teatud algoritmi alusel võtmejada, mis liidetakse krüpteerimiseks avatekstile. Digitaalallkiri ja sertifitseerimine Asümeetriline krüptograafia.
protanoptia (punase nägemine) 25% Tritanoptia (sinise-kollase nägemine) 1:500 Mõistus tänu emale! · Geneetilise päritoluga vaimupuuded (madal IQ) esinevad sagedamini meestel · 325 päritavat vaimupuuet põhjustavast geenist 154 asuvad X kromosoomis. Neis kodeeritakse kesknärvisüsteemi intellektiga seotud anaotoomilisi ja funktsionaalseid struktuure · Intelligentsus võime kohaneda muutuvas keskkonnas · Meestel esineb sagedamini äärmuslikke näiteid (väga tugev kahjustus või geniaalsus) · Mehed on sagedamini andekad matemaatikas ja muusikas kui naised paistavad silma verbaalses väljendusvõimes · Naine on X-kromosoomi mosaiik (aktiivne vorm on rakkude vahel juhuslikult jaotunud),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
