1 instrumentaalne m/s 2 visuaalne sôlm 3 instrumentaalne sôlm Grupp 99LaLaLa 99 tunnusgrupp LaLaLa laeva asukoha laiuskraad vaatlusmomendil, viimane koht on kraadi kümnendikes, mis saadakse minutite jagamisel 6-ga, jääki ei arvestata. Näide: = 43º27´N kodeeritakse 434 = 0º59´S kodeeritakse 009 Grupp QLoLoLoLo Q laeva paiknemine maakera kvadrandil, mis kodeeritakse järgneva tabeli alusel Kood (alates Greenw.) 1 N E (0 - 180º E) 3 S E (0 - 180º E) 5 S W (0 - 180ºW) 7 N W (0 - 180ºW)
Neid pakendeid jaotatakse järgmiselt: Tarbijapakend Tarbijapakend on toote lõpptarbijale mõeldud pakend (näit. 500 g pakk kohvi). Selline pakend kodeeritakse ja markeeritakse EAN 13 või EAN 8 standardi kohaselt. Viimane variant on kasutusel siis, kui pakendil ei ole piisavalt ruumi. Suurtarbijapakend Suurtarbijapakend on pakend, mis on mõeldud kasutamiseks tootmises või teeninduses (näit. 5 kg kott kohvi toitlustusasutustele). Selline pakend üldreeglina kodeeritakse ja markeeritakse EAN 13 standardi kohaselt. Grupipakend Grupipakend kujutab endast üheks müügiühikuks koondatud mitut erinevat tarbijapakendit. Grupipakendite näiteks on mitmesugused eripakkumiste pakendid (500 g pakk kohvi ja tass kingituseks). Selline pakend kodeeritakse ja markeeritakse EAN 13 standardi kohaselt. Vastava grupipakendi võib koostada kauplus, kes kasutab markeerimiseks kauplusesisest standardit.
atsetüül tansferaasidel on võime panna atsetüülrühm histooni N terminuse külge. Vähendavad interaktsiooni DNA ja histooni vahel. Soodustavad teiste valkude DNA pol ligipääsemist. HDAK- deatsetülaasid. Lõikavad atsetüülrühmas lüsiini jääkide küljest ära ja pärsivad aktiivust, fosfolüreelivad histooni. Promootor- TATA elementi sis geeni ala. Koht kuhu seondub RNA polümeraas. Ülavoolu asuv ala. DNA replikatsioon-Helikaas eraldab DNA ahelad. PolIII abil kodeeritakse probleemideta juhtiv ahel 5'-3'. Mahajäävat ahelat kodeeritakse fragmentide kaupa. Kõigepealt asetab RNA primaas RNA praimeri ning DNA pol III jätkab järjestuse kodeerimist nii mitu korda seejärel DNA Pol I asendab praimerid ja DNA ligaas ühendab fragmendid. Transkriptsioon- RNA tegemine DNAlt. Selles osalevad DNA, Tfid, RNA polümeraas ja ATP. Transkriptsiooniks on vaja DNA lõiku, mis koosneb osadest ( transkriptsiooni ühik ehk ala mida transkribeeritakse,
Creutzfeldti-Jakobi tõbi Daniil Petrov Creutzfeldti-Jakobi tõbi on harva esinev (üks haigestumine miljoni elaniku kohta aastas) neurodegeneratiivne haigus. Dementsus, mis tekib Creutzfeldti-Jakobi tõve tagajärjel, kodeeritakse RHK-10s koodiga F02.1. Dementsus on sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng. neurodegeneratiivne haigus ehk närvisüsteemi haigus. Haigust kirjeldas esimesena 1920. aastal Saksa neuroloog Hans Gerhard Creutzfeldt ja varsti pärast Creutzfeldti teine Saksa neuroloog Alfons Maria Jakob. 1922. aastal nimetati haigus Creutzfeldti-Jakobi tõveks. Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitajaks peetakse priooni,
Mida olulist on seejuures vaja arvestada? r.onreadystatechange = myfunction; brauser callib funktsiooni myfunkction mitu korda (neli?) pärast requesti r tegemist seejuures on meil vaja iga myfunction väljakutse juures kontrollida r staatust: kas r on lõpetanud ja kas tulemus oli ok või vigane: myfunction peaks tegutsema alles siis, kui r on lõpetatud staatuses. 3.CGI ja Python:10+20=30p. A)Mis on urlencoding, kus seda kusutatakse ja kuidas sellega kodeeritakse näiteks tühikuid ja t2pit2hti? Too võimalikult täpne näide. Konkreetseid ascii-koode ei pea mäletama. Urlencoding on ette nähtud urlis keelatud sümbolite esitamiseks urlis kodeerituna. Näide: Tahaks esitada urli http://xxx.com/a?x=jaan karu&y=ö esitame kui http://xxx.com/a?x=jaan%20karu&y=%f3 B) Täienda seda pythoni cgid niimoodi, et ta kuvaks veebilehe, kus on toodud kahe numbrilise sisendi x ja y väärtused ja nende summa kujul x+y=z, kus x ja y on sisendid ja z on summa
Koosnevad kolmest komponendist: 1) kognitiivne komponent 2) füsioloogiline komponent 3) käitumuslik komponent Tüüpilised omadused: *Tekib siis, kui see on inimese jaoks oluline. *Mitmetahulised kogu keha haaravad protsessid. ( muutused toimuvad füsioloogias, inimese käitumises, subjektiivses kogemuses). *Neid saab kirjeldada laiaulatuslike mõõtmetega või spetsiifiliste kategooriatena. Emotsioonikomponendid. Ahelatena. Põhjustaja ehk impulss sündmus kodeeritakse (liigitus mingisse kategooriasse) hinnang tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on
Morsekood Morse ehk morsekood ehk morsetähestik on lühikestest ja pikkadest signaalidest koosnev telegraafikood. Morsekood seab tähed, numbrid, erisümbolid ja kirjavahemärgid vastavusse punktide ja kriipsude kombinatsioonidega. Informatsiooni edastatakse nii, et punktile vastab lühike signaal ja kriipsule pikk signaal. Telegraafivõtmeks e. morsevõtmeks nimetatava lüliti abil kodeeritakse tekst lühikeste ja pikkade vooluimpulsside jadaks. Sama kood sobib ka sidepidamiseks valgus- või heliimpulsside abil. Ajalugu 1836. aasta alguses arendasid Samuel F.B Morse, füüsik Joseph Henry ja Alfred Vali elektromagnetilise telegraafi süsteemi. Oli vaja koodi, mis edastaks keelt kasutades ainult vooluimpulsse ja vaikust nende vahel. Seetõttu arendas Samuel F.B Morse välja kaasaegse morsetähestiku eelkäija. Kasutusviisid
jääb sinna kuni väljastamiseni · kaup võib paikneda laos ainult kolmes eri kohas: vastuvõtualal, hoiukohal või loovutusalal - rohkem võimalusi ei tohi olla · komplekteerimisel peaks olema korraga käsil palju erinevaid tooteartikleid 5 3. Pakendiliigid ja transpordipakendi koostamine Tarbijapakend on toote lõpptarbijale mõeldud pakend. Selline pakend kodeeritakse ja markeeritakse EAN 13 või EAN 8 standardi kohaselt. Viimane variant on kasutusel siis, kui pakendil ei ole piisavalt ruumi. Suurtarbijapakend on pakend, mis on mõeldud kasutamiseks tootmises või teeninduses. Selline pakend üldreeglina kodeeritakse ja markeeritakse EAN 13 standardi kohaselt. Grupipakend kujutab endast üheks müügiühikuks koondatud mitut erinevat tarbijapakendit. Grupipakendite näiteks on mitmesugused eripakkumiste pakendid.
silmatorkava stiimuli mõjul. Tahtlik tähelepanu on eesmärgipärane, seda juhib inimene ise lähtuvalt oma plaanidest , eesmärkidest ,kasvatusest. Automatiseerunud protsessid toimuvad ,,iseenest", kiiresti , vajades vähest või üldse mitte tähelepanu. Metatunnetus :mõtlemine tunnetusest Metatunnetus on teadmine enda tunnetusest. See võimaldab arvestada enda kognitiivse te protsesside nõrkusi ja vastavalt sellele oma tegevust planeerida Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni toetudes märgisüsteemis kodeeritud informatsiooni töötlemisele.Teadusmõisted pole tingimata ,,teaduslikud" mõisted. Teadusmõiste on mõiste,millel on formaalloogiline hierarhiline struktuur.
-aitab taimedel omastada aineid,antibiootikum-mikroseened,hapukapsas-piim- happebakter,metaan-orgaaniliseaine lagundaja tekib prügimägedes,äädikhape- bakter.Priioni teket määrab organismi enda geen, mis on meis kõigis olemas juba. AGa enamusel pole priionvalgu defektset vormi Intronid mittekodeeritav geeni osa, st.transkribeeritakse, kuid lõigatakse välja (RNA splasingu käigus). Ekson-on see osa geenist mida saab kodeerida, see kodeeritakse valguks Plasmiid-väiksemad DNA rõngad, mida kasutatakse geenivektorite loomisel. Rekombinantne DNA-nim DNA molekuli, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA-fragmendid. RNA splaising protsess, mille käigus lõigatakse RNA molekulist välja intronjärjestused, tekib mRNA (järelikult kopeeritakse see eksonitelt). Valkude splaising: pärast translatsiooni korraldatakse ümber peptiidijärjestusi, ka eemaldatakse.Valk valmib lõplikult (mäletatavasti on organismi valgud enamasti
datakse teised komponendid. Kompaktketas (CD, compact disk) DVD digitaaluniversaalplaat · CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub 700MB-800MB andmeid. CD-lugejat iseloomustab selle lugemiskiirus, mida võrreldakse tavalise laserheliplaadimängija kiirusega. · DVD on tehtud spiraalsoontest, mida loetakse või ,,kirjutatakse" alustades ketta "keskpunktist". · Soone kuju sisse kodeeritakse muutumatud identifitseeritud andmed, tuntud ka kui Media Identification Code(MID). · Mahud on kas 4.7GB, 8.5GB, 9.4GB,17.8GB(haruldane) Protsessor · Protsessor on arvutiosa, mis täidab operatsioone ja töötleb andmeid. · Protsessor mõjutab enamasti arvutisüsteemi üldist · jõudlust kõige enam. · Protsessor koosneb juht- seadmest, registritest ja aritmeetikaseadmetest Sisemiste komponentide väärtus Arvuti mälu
· signaal liigub neutronist neutronisse ühes suunas · sünapsid reguleerivad impulsi tegevust · sünapsid on elektrilised või keemilised kordamine: · veresooned mis viivad verd kudedest südamesse- veenid · kopsuarterites voolab -venoosne veri · automatism on omane südamelihaskoele · testosteroon -meessuguhormoon · veri on sidekude · nägemiskeskus asub suurte poolkerade- kuklasagaras · sõnaline inf. Kodeeritakse algselt- skundaarsesse mällu · antikehi valmistavad lümfotsüüdid on valgelibled · milliste kudede rakud ei uuene- närvikudede · reasta erituselundkond, alustades organismist kõige rohkem vett eemaldavast elundist- neerud, soolestik, nahk, kopsud
Kesknärvisüst : pea-ja seljaaju. Väikeaju-reg. Lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju-reg. Tahtele allumatuid tegevusi Keskaju-Närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihaste pingeseisundi Vaheaju-regl. Ainevahetust, paljunemist, keha Suuraju-painevad kõrgema mõtlemistasandi keskused, sensoorsed keskused(nägemine...) Ajukoores kujuneb mälu, millel on võime salvestada, säilitada ja taasesitada inffi. Sensoorne mälu-lühiajaline,väga kiire unustamine, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks Lühiajaline mälu-kestus 30sek, Selle laiendamisvõimalus- infi üldistamisega suurteks ühikuteks, et õppimine roimuks peab uus teadmine pikaajalisse mällu jõudma, infole tähenduse leidmine, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega Pikaajaline mälu-info liikumine sellesse toimub kordamise teel, kättesaadavus aeglane, unustamine ilatuslik, maht suur, mõeldakse pikalt.
Tänu millisele mehhanismile? valuedastaja rakule. 3. Kirjelda põgusalt kõigile 1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted- meeltele ühiseid füsioloogilisi meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute protsesse (neid on 3). ja taju tekkele 2. Sensoorne kodeerimine-protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon-neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Kirjelda sensoorse kodeerimise Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete kahte teooriat. kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri
Tudeng : Anneli Kaldamäe Martr. nr : 991476 Rühm : LAP E-mail : [email protected] TALLINN 2000 ÜLESANDE TINGIMUSED 1. paigutada lauses olevad snad paisktabelisse (maht T=31 sõna); 1. aadressi leidmisel kasutada järgmist kodeerimist: 2. arvestatakse kahte esimest sümbolit, 3. sümbolid kodeeritakse järgnevalt: a 1, b 2, ..., z 26, tühik 0; suur- ja väiketähed on ekvivalentsed 4. paiskfunktsioon arvutatakse järgmiselt: h = 1.täht * 27 + 2.täht 5. primaaraadress arvutatakse järgmiselt: f = h mod T, kus T- tabeli maht; 2. kollisioonid lahendatakse järgmiselt: 1. sammuga 1, 2. sammuga s (algandmetest), 3. samm arvutatakse s= ( h mod (T-2) ) + 1, 4
tervikuna. Samuti leidis ta, et hästi toimiv sisekommunikatsioon peegeldab sümmeetrilise kommunikatsiooni põhimõtteid, mis muudavad omakorda organisatsiooni efektiivsemaks, luues avatud ja usalduslikke suhteid. Head suhtes töötajatega avalduvad aga viimaste organisatsioonilises ja individuaalses töörahulolus. Sisekommunikatsiooni probleemid Kommunikatsioon koosneb erinevatest märkidest ja sümbolitest, mis tähistavad informatsiooni, mida kodeeritakse ja edastatakse ning siis vastuvõtja poolel dekodeeritakse. Kuna igal isikul on oma personaalne arusaam asjadest või tuleneb tema arusaam valdkonnast, siis see võib tekitada tõrkeid teiste isikutega, kellel on arusaamad teised või siis valdkonnad teised (Cock, et al, 1998). Samuti ei saa kommunikatsiooni võtta ainult sõnumi saatja ja selle saaja vahelise protsessina, sest seda mõjutab ka veel keskkond ja ka rollid, mida siis informatsiooni andja või vastuvõtja kannab.
Eristatakse püsimälu ja lühimälu. Lühimälu jätab hetkeks meelde näiteks telefoninumbri ja kui seda sisse ei harjutata ei jää see püsima püsimällu. Püsimälu kättesaadav pikema aja möödudes ja kasutamisega muutub mälujälg tugevamaks Lühimälu jagatakse sensoorseks (<1s) ja primaarseks mäluks (sekundid). Püsimälu jagatakse sekundaarseks (minutid-aastad) ja tertsiaarseks mäluks (püsiv). SENSOORNE Sensoorses mälus sorteeritakse ja kodeeritakse signaalid sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Unustamine algab kohe. Sensoorne Püsimälu 1. Verbaalselt 2. Mitteverbaalselt (oluline loomadel, väikelastel; info, mida ei saa sõnaliselt kodeerida) PRIMAARNE · Kantakse ajutiselt sõnaline kodeeritud informatsioon. · Mälu maht on väiksem ja salvestatakse ajalises järjestuses. · Unustamine toimub info asendumisega. Edasi läheb info sekundaarsesse mällu, mille üleminekut kergendab kordamine ja
30.Kuidas toimub õppimine? Õppimine toimub informatsiooni vastuvõtmisel ja selle salvestamisel ning väljastamisel. 31.Välise mõjuta kulgev ööpäevarütm on :a) 24 H perioodiga 32. väär, pole tõestatud,et uni aitab meil taastuda füüsilisest pigutusest 33.Missuguseid mäluhäireid võib esineda : *äsja vastuvõetud info unustamine *mälukaotus * täielik mälukaotus * liigse alkoholi tarbimise järel mälulungad * vanandes kahaneb õppimisvõimalus 34.Sõnaline info kodeeritakse algselt kuhu ? Primaarsesse mällu 35.Vananedes väheneb õppimisvõmalus mitte ajumaht. 36. kuidas müjuvad pikad reisid inimese bioloogilisele kellale? Need ajavad bioloogilise kella segamini, ning tavapärase olukorras taastumine võtab aega 7-8 päeva.
allalaadimiskanalid on osaliselt kattuvad, kajaeemaldustehnika tagab ikkagi toimiva ühenduse, sel juhul kasvab ka maksimaalne ribalaius. QAM-i puhul digitaalne andmevoog jaotatakse kahte ossa ja mõlemad moduleeritakse eraldi sagedusribale. Saadud signaalid liidetakse ja filtreritakse enne liinile saatmist CAP (Carrierless AM/PM) on QAM-iga sarnane moduleerimisviis. Teda on siiski kergem täide viia kui QAM-i. Ta on ka odavam kui DMT, kuna CAP-i kompleksus on väiksem kui DMT oma. Signaal kodeeritakse kvadratuur- ja vahefiltrites liinile sobivale kujule. CAP kasutab erinevalt DMT-st kindlat sagedusspektrit. Allalaadimis-kanali sagedusala on vahemikus 120 kHz - 550 kHz. Sagedusala seadmine ühenduse loomisel on võimalik ja liinil olevad tuntud häired saavad välditud.
Valutunnet on võimalik vähendada valutunnet nt nõelatorkest erinevate ravimitega, näiteks valuvaigisti, ning seda on võimalik ise vähendada, kuidas? Tänu läbi valuedastaja raku. millisele mehhanismile? 3. Kirjelda põgusalt 1. Meeleelundite talitluse on aluseks aistingute ja kõigile meeltele ühiseid taju tekkele füsioloogilisi protsesse (neid on 3). 2. Sensoorne kodeerimine on protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon on neuraalse ergastuse vähenemine sama stiimuli esitamisel aja möödudes. Kirjelda sensoorse 1. Spetsiifilisusteooria tekib, kui erinevate kodeerimise kahte sensoorsete kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri teooriat. neuronid. 2
Jean Piaget Šveitsi psühholoogi Jean Piaget´i peetakse kognitivistliku suuna rajajaks. Tema käsitlused hakkasid levima 1950. aastate lõpus ning saavutasid kõrdpunkti 1970 aastatel. Piagt´i teooria kohaselt on inimese tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu. Piaget loobus traditsioonilisest kujutlusest lastest kui passiivsetest olenditest, keda voolib nende keskkond. Ta oli huvitatud arengu järjepidevusest, lähtudes intellektist, mis tuleneb individuaalsusest. Ta jõudis järeldusele, et laste nägemus maailmast on täiesti erinev sellest, mida näevad täiskasvanud. Väikelapsed näevad vaid probleemi või situatsiooni osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale. Vanemaks saades, kognitiivne küpsus suureneb ning lapsed omandavad võime laiendada oma perspektiive ja oskavad langetada otsuseid, mis põhinevad palju suuremal teadmiste kogupagasil. Se...
1. Kirjelda põgusalt kõigile meeltele ühiseid füsioloogilisi protsesse (neid on 3 ja selgita ka ühe protsessi kaht võimalust). a) Kõikidel meeleorganitel on retseptorid, mis välisest keskonnast tulevaid stiimuleid vastu võtavad. b) Meeleorganite retseptorite koostööl kodeeritakse väline stiimul neuraalsesse keelde ehk närviimpulssideks ja seda protsessi, kus stiimul närvidele vastuvõetavaks muudetakse, nimetatakse transduktsiooniks. c) Närviimpulsid saadetakse mööda närvirakke ajju Kinesteesi puhul võib olla 2 võimalust- neuraalsed impulsid saadetakse seljaajju, kus edasi liigub peaajju. Aga võib olla ka nii, et seljaajust saadetakse info koheselt juba tagasi (refleksid). 2. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide.
konkreetsetes situatsioonides (ainult koolis) ja kitsapiiriliste(õpituga sarnaste) ülesannete lahendamisel. Õpitav jääb algselt meelde spetsiifiliselt konteksti jaulesannetega seotult ning õpitu ülekandmiseks on vaja eraldipingutada. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemine seisneb teadmiste eristamises ja seostamises teiste teadmistega. Tava- ja teadusmõisted. 1. Tavamõisted. Tavamõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadule või sellele, mis on mõistetav otsese tajukogemusena. 2. Teadusmõisted. Teadusmõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes märgisüsteemis(eelkõige kõnekeeles) kodeeritud andmete töötlusele. Üleminek tavamõistetelt teadusmõistetele.Teadusmõisted saavad areneda vaid siis, kui tavamoisted on olemas ja kasutatavad Probleemide lahendamine. Probleemi defineeritakse kui olukorda, kus olemasolev seisund erineb
piirkondade hierarhias - väljendamisega, otsuste tegemistega ja prefrontaalses (prefrontal sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa cortex), premotoorses(premoto põhilisim tegevus on mõtete koordineerimine r cortex) ja motoorses (primary ja tegevuste organiseerimine vastavalt motor cortex) piirkonnas? sisemistele eesmärkidele) Premotoorne: korraldab liikumise järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana. Motoorne: tekitab konkreetseid liigutusi. 2. Milline on taju roll Taju roll: Korralduse koostamine, kui ka ÕO11 tegevuses? jooksva tagasiside loomine- kasutatakse L11 informatsiooni selle kohta, mis toimub
otsuste tegemistega ja sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste organiseerimine vastavalt sisemistele eesmärkidele,peamine tegevus on mõtete koordineerimine. Premotoorne piirkond: korraldab liikumiste järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana algusest lõpuni. Motoorne piirkond: tekitab konkreetseid liigutusi. 2. Milline on taju roll Korralduse koostamine, ka jooksva tegevuses? tagasiside loomine - kasutatakse informatsiooni selle kohta, mis toimub
GPS-vastuvõtja registreerib mitmelt erinevalt satelliidilt üheaegselt signaale. Kõik satelliidid saadavad informatsiooni edasi samal sagedusel. Vastuvõtjad võib jagada kaheks: ühe- ja kahesageduslikud vastuvõtjad. Vastuvõtjaid on suuremaid ja väiksemaid. Lennukites ja laevades paiknevad vastuvõtjad on suuremad. Kaasaskantav vastuvõtja võib olla tikutopsi suurune. Signaale saadetakse vähemalt kahel sagedusel, et arvutada viivitusaeg igal sagedusel. Signaalid kodeeritakse, et vältida kõrvaliste isikute ligipääsu. Inimene saab ligi ainult selle asja asukohale, mille kohta ta on päringu esitanud. Osad kodeeringud on ligipääsetavad ainult USA sõjaväelastele. Asukoha määramiseks mõõdab vastuvõtja kaugusi nendest satelliitidest ning arvutab välja asukoha koordinaadid. Asukoha määramiseks kasutatakse tavaliselt vähemalt nelja satelliiti. Militaarsed GPS-seadmete mõõtemääramatus on mõned sentimeetrid, eraisikute käes olevad
cortex), premotoorses(premotor cortex) ja motoorses (primary Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste motor cortex) piirkonnas? organiseerimine vastavalt sisemistele eesmärkidele,peamine tegevus on mõtete koordineerimine. Premotoorne piirkond: korraldab liikumiste järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana algusest lõpuni. Motoorne piirkond: tekitab konkreetseid liigutusi. 2. Milline on taju roll tegevuses? Korralduse koostamine, ka jooksva ÕO12 tagasiside loomine - kasutatakse L12
); 5) eesmärgid ja väljakutsed (Ibid.) (Millised eesmärgid ja ootused olid Sul mentorlusprogrammi osas? Millised eesmärgid te omavahel kokku leppisite? Kas paariline esitas Sulle väljakutseid? Kui jah, siis millised?) 6) teadmiste vahetamine (Ibid.) (Missuguseid teadmisi ja oskusi Sa said ning missuguseid andsid ise?); 7) iseseisvus ja koostöö (Ibid.) (Kui palju Sul oli otsustusvabadust? Milliseid otsuseid tegid?). Intervjuud transkribeeritakse, kodeeritakse ja nende analüüsimiseks kasutame suunatud sisuanalüüsi. Sarnase tähendusega tekstiosad koondame vastavate kategooriate alla. Esialgne kodeerimisskeem leitakse olemasoleva teooria või seniste uurimiste põhimõistetest või muutujatest. Kui tuleb ette eelnevalt määratud kategooriatega Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 9 mittesobivat materjali, siis kasutatakse uusi koode. (Laherand 2008) Esmaste
Mälu liigid.Lähtealusest olenevalt liigitatakse mälu mitmel viisil. Materjali mälus säilitamise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.TABEL. Meeleelundite kaudu tulev inf. salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse. Ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. Primaarses, ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, aga aeglasem kui primaarse mälu puhul
· Oluline haarata õppimisel kõiki tasemeid · Õppimine võtab aega, et info saaks eri tasemetel ümber kirjutatud · Jerome Bruner Mõisted · Tavamõisted on mõisted, mida laps ise oma kogemuse alusel arendab. Laps jälgib enda ümber toimuvat ning seda, kuidas vanemad esemeid- nähtusi nimetavad ning tuletab vastavalt kuuldule ja nähtule oma tavamõisted (st sõnade tähendused). · Tavamõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadud informatsioonile või informatsioonile, mis on mõistetav otsese tajukogemusena · Tavamõistete kasutamine piirab ka mõtlemise protsessi. Järeldustes lähtutakse isiklikest kogemustest või analoogiast kogemusega. Mõisted · Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni toetudes märgisüsteemis (eelkõige kõnekeeles) kodeeritud informatsiooni töötlusele.
klassifikatsiooni alust muuta · Tavamõiste: tajutavad ühised omadused, ei oska oma valikuid põhjendada · Teaduslik mõiste: oskab klassifitseerimise alust põhjendada Mõisted · Tavamõisted on mõisted, mida laps ise oma kogemuse alusel arendab. Laps jälgib enda ümber toimuvat ning seda, kuidas vanemad esemeid-nähtusi nimetavad ning tuletab vastavalt kuuldule ja nähtule oma tavamõisted (st sõnade tähendused). · Tavamõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadud informatsioonile või informatsioonile, mis on mõistetav otsese tajukogemusena · Tavamõistete kasutamine piirab ka mõtlemise protsessi. Järeldustes lähtutakse isiklikest kogemustest või analoogiast kogemusega. Mõisted · Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni toetudes märgisüsteemis (eelkõige kõnekeeles) kodeeritud informatsiooni töötlusele.
Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist, ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks. Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Unustamine toimub info kustumise tõttu. Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järjestuses. Unustamine toimub uue info tõttu. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kasvõi aastakümneid. Selle mälu maht on suur, kuid info kätte saamine aeglasem, kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub interferentsi tõttu.
Sidesüsteemid ja -võrgud Konvolutsioonkood Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Konvolutsioonkood Plokkkoodi korral võtab kooder vastu k bitise sõnumiploki ja väljastab nbitise koodisõna Koodisõnad moodustatakse plokikaupa, st üks plokk kodeeritakse alles pärast eelmise ploki kodeerimise lõppemist Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 2 Konvolutsioonkood Paljudel juhtudel esinevad sõnumibitid jadana ja mitte plokkidena Sellistel juhtudel tuleks plokkkoodidele eelistada konvolutsioonkoode Konvolutsioonkooder töötleb saabuvaid sõnumijärjestusi pidevalt Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 3 Konvolutsioonkood Konvolutsioonkoodi kahendsümbolite kooder kiirusega 1/n bitti sümboli kohta on
Amplituudi suhe moonutuste suurusesse jääks sel juhul püsivaks. Ebalineaarse kvantimise mudeleid on kaks: · A mudel (kasutusel Euroopas) · B mudel (kasutusel Ameerikas) Mudelite põhimõte on sama, selle erinevusega, et B mudeli korral kasutatakse 15 segmenti (A mudelil 13). Kvantimise tulemusena saame maksimaalselt 256 erinevat nivood, mis tuleb edastada vastuvõtjale. Edastamiseks kodeeritakse saadud nivood kahendsümbolitega (0 ja 1). Iga nivoo kodeeritakse 8 kahendkohaga (bitiga). Tulemusena saadakse bitivoog 64 kb/s. Kodeerimiseks kasutatakse kahepolaarseid koode. Need koodid on analoogsed ühepolaarsete koodidega millele on lisatud üks kahendkoht, mis näitab ära signaali polaarsuse. Kahepolaarseid koode ,,Märk + suurus" tähistatud koodi korral on pinge suurus näidatud tavalise ühepolaarse koodi suurusega, millele on ette lisatud polaarsust märkiv bitt (1 negatiivne).
küpsus suureneb ning lapsed omandavad võime laiendada oma perspektiive ja oskavad langetada otsuseid, mis põhinevad palju suuremal teadmiste kogupagasil. Seega toimub õppimine ikka lihtsamalt keerulisemale. Piaget tõi oma teooriates välja, et tänu võimele jätta meelde huvist ajendatud toiminguid ja nende resultaate, hakkavad inimese teadvuses salvestuma kogemused, mida ta nimetas skeemideks. Kogu inimese teadmised keskkonnast ja viisidest, kuidas sellele reageerida kodeeritakse ning salvestatakse kogu arengu käigus, mis algab motoorsete skeemide moodustamisest ja liigub üha abstraktsemate mõttekonstruktsioonide poole. Arengu käigus ei moodustata ainult uusi skeeme vaid ka juba olemasolevate skeemide diferentseerumist ja integreerumist. Piaget üks vastuolulisemaid väiteid oli see, et kognitiivne areng läbib teatud etapid. Piaget jaoks tähendas etapp ajavahemikku, mille käigus lapse muutumine ja käitumine peegeldab kindlat tüüpi
vastasel juhul kaotavad need väljendid õpilaste jaoks oma esialgse tähenduse. 3. Sensoorne register Tajuorganitest laekuv informatsioon säilib vähem kui poole sekundi vältel sensoorses registris. Sensoorse mälu ulatus on praktiliselt piiramatu. See sarnaneb ringlindile, millele pidevalt salvestub uut materjali, kus see taas kustub, kui enam huvi ei paku. Stiimulid tõmbavad tähelepanu, seejärel kodeeritakse sisalduv info, mis hoitakse sensoorses registris. Toimimine sõltub ümbrusest ja selle toimimist mõjutab ka õppetöö korraldus. Kui õpetajal õnnestub klassi ees õpitava suhtes tähelepanu esile kutsuda, siis tekib asja vastu ka õpilastel huvi ning tähelepanu koondub õpitavale. 4. Lühiajaline mälu Inimese tähelepanu orbiiti sattunud informatsioon läheb sensoorsest registrist edasi lühiajalisse mällu. See on mälu osa, kus mõttetegevus ja töödeldav informatsioon
– Väited: – 1. Sensoorne mälu kestab 1s. – 2. Õpitud infost tekib ajus mälujälg. – 3. Uni on vajalik eelkõige vaimsest pingutusest taastumiseks. – 4. Vananedes mälu maht kahaneb. – 5. Sünapsid võimaldavad liikuda signaalidel ühest neuronist teise. – 6. Paljud mürgid ja ravimid mõjutavad sünapsides toimuvat signaali ülekannet. – 7. Välise mõjuta kulgevad ööpäevarütmid on ligikaudu 24-tunnise perioodiga. – 8. Sõnaline info kodeeritakse algselt primaarsesse mällu. – 9. Kuidas toimub info töötlemine sünapsis? Info töötlemine närvisüsteemis toimub sünapside abil. Sünapsid saabuvad neuronisse kahte tüüpi sünapside kaudu: erutussünapside ja pidurdussünapside kaudu. Kui närvirakku saabub teatud ajaühiksus mitu erutussignaali, toimub protsess, mida nim sünaptiliseks summatsiooniks: kahest või enamast üheaegselt
lõpuni toitainete lagundamine ja vabaneb energia. ATP süntees, mis toimub mitokondrite sisemembraanis paikneva ATP süntaasi vahendusel prootonite kontsentratsiooni gradiendi ärakasutamisel. Lagundamine tsitraaditsüklis. Mitokonder Struktuur Kuigi mitokondrites on ka oma ringikujuline DNA, siiski kodeeritakse enamik neist valkudest rakutuumas ja imporditakse mitokondrisse läbi tsütoplasma spetsiaalsete translokaaside abil, milleks välismembraani jaoks kasutatakse Mitokonder koosneb kahest membraanist, mille vahele jääb TOM-i ja sisemembraani jaoks TIM-i. membraanidevaheline ruum. Sisemembraaniga ümbritsetud piirkonda nimetatakse
vihjed. Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. Nt esineb eksamitel sageli olukordi, kus õpilasel on õpitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada. Siinkohal aitaks, kui tema tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele. Sensoorne mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. Primaarne (e lühiajaline) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses
tunneme selle ära. Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest. See ei vaja pingutust, selle kutsuvad esile teatud vihjed. Meenutamine Eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. o Materjali mälus säilimise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu. o Meeleelundite kaudu salvestatakse saadav info automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorsest mälust kantakse info üle primaarsesse mällu sõnalise või mittesõnalisena. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. o Primaarses e lühiajalises mälus toimub sõnaliselt talletatud info ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Selles mälus põhjustab unustamist uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõni sekund. Mittesõnalist materjali
Tekib sisepeegeldumine ja kiired jõuavad nahani. Aga nahk on jääkarul must! Ja must pind adsorbeerib soojuskiiri! Närvisüsteem ja ultralühilainesaatja teisendab võnkumisi lühikesteks elektriimpulssideks ja edastab neid. Sagedusmodullatsioonedastuse ( FM frequency modulation) eeliseks on häirekindlus.Närvisüsteemis : meelerakult saabunud aeglane elektripinge kõikumine kodeeritakse lühikeseks näeviimpulsiks. norra lemming Leena keskjooks Biofüüsika tekkis vajadusest ühendada erinevate teadusharude jõud eluslooduse mõistmisel. Nii tekkis ridamisi teadusharusid ühendavaid erialasid: küberneetika matemaatika ja inseneriteaduste vallas, sotsioökonoomika sotsioloogia ja majandusteaduste vahel ning biofüüsika bioloogia ja füüsika siirdealal.Erandiks pole
ühesugused. Objekte ei tohi võrdlusel deformeerida (omistada muid omadusi - nt parameetreid, kvaliteeti jne) Peab olema objektiivne! KONKREETSOTSIOLOOGILINE MEETOD – Järeldus tehakse ühiskonnasotsioloogiliste uuringute alusel. Meetodi ülesandeks on välja selgitada nt juhtimise efektiivsus ehk õigusliku regulatsiooni tulemuslikkus. Toimib tavaliselt mitmesuguste sotsioloogiliste küsitluste kaudu. Vastused kodeeritakse ja töödeldakse matemaatiliselt. Peab toetuma ühtsetele teoreetilistele alustele. Peab olema kindlustatud uuritavatele struktuuridele süsteemne lähenemine. Tulemuste põhjal tehakse järeldused. Kasutatakse mitmesuguseid konkreetsemaid võtteid, mis on selle meetodi rakendamisel üldisemalt levinud. Analüüsitakse statistilisi andmeid, ametlikke teateid, dokumente. Vaid sellist infot, mis on ametlik ja usaldusväärne
teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju. Aju teatud piirkond võtab siis selle signaali vastu ja saab toimuma siis juba taju elamus. Lühidalt: Võnkuvad molekulid jõudnud teo juurde, teos hakkab liikuma vedelik, vedelik paneb liikuma basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal Corti elundis karvarakud hakkavad liikuma sellest liikumisest. Seega, see basilaarmembraan paneb liikuma need karvarakud. Basilaarmembraani paneb võnkuma 50+ Hz
TAHAME ASJADEST ARU SAADA! Sensoorsed modaalsused ehk meeled: nägemine kuulmine, maitsmine, haistmine ja puudutus(nahameeled) Meelte sisend kas energiavormis või keemlist laadint footon nägemise puhuk v mlekul maitsmise ja haistmise puhul Füüsikaline stiimul muutub meele organi abil närvisignaaliks transduktsiooni protsessis Peale transduktsiooni toimub sensoorne kodeerimine-sissetuleva inf omadusi kodeeritakse spetsiifiliseks Meelte erisamine toimib lihtsalt- erine sisend stimuleerib erinevaid sensoorseid närve ejl retsepotoreid Erinevused üheainsa meelde piirdes nt hapu v magus onkodeeriud selle meele närvirakkudes olebate seriidiliste erutuste mustrite poolt(mustrite teooria) AISTING Sensoorsed reaktsioonid sõltuvad stiimuli tegevusest nt ilm reageerib erinevalt hämara ja ereda valguse puhul, kui neid mõjutavad ka stiimuli muutused
Morfoloogia ehk vormiõpetus uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest morfeemidest lähtudes. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: 1) sõna muutmine ja 2) sõnamoodustamine. Morfeemide järjestuse uurimist nimetatakse morfotaktikaks. Morfoloogilise protsessi all mõeldakse operatsioone, mida rakendades saab kirjeldada vormide moodustamist. Morfoloogiline loomulikkus avaldub selles, et keerulisemat sisu kodeeritakse keerulisemalt ja lihtsamat vastavalt lihtsamalt. Sõnavormide moodustamist käsitlevat vormiõpetuse osa nimetatakse vormi- moodustuseks ehk morfoloogiliseks sünteesiks ja sõnavormidest arusaamist käsitlevat osa morfoloogiliseks analüüsiks. * Sõna Keelesüsteemi tähtsamad struktuuriüksused on lause ja sõna. Morfoloogias selgitatakse sõnade siseehitust, lause on aga sõnadest moodustatud tervik. Sõnad võivad iseseisvalt moodustada lause (kõnes lausungi)
aktusel.Nõukogude võim, rõhus üle Eestimaa justkui raske masinaga, jättis maha venelasi, reostust, hüljatud tehasekomplekse ning pühkides luteri usu, ent samas hoidis eesti rahvust pidevas tegevuses enda säilimise eest. Eestlus on traditsioon. Traditsioon nagu olla ungarlane, inglane või portugallane. Igal rahval on tavadest tulenev käitumine: millega oma keha kaetakse, milliseid toiduaineid tarbitakse, milliste helidega infot kodeeritakse (keel). Kas poleks lihtsam aru saada igast inimesest sellel planeedil, jätta tüütud kombed ja teha, mis on ratsionaalne ja põhjendatav? Traditsioonide põhjendamine ei tule nende järgijatel tihti mõttessegi. Lisaks arvestagem kogu ajaloo paratamatust. käesolev hetk on oma praeguses kujus ainuvõimalik vaid mineviku toel. Mis iganes oleks minevikus teisiti läinud, vahetaks hetke välja. Pisike detail võimendub aja jooksul tohutult. Juba "vale" tuulehoog toob inimesele pähe muu mõtte
riistvaraliselt. On oodata, et MPEG-kaart muutub arvutite standardvarustuseks. Kui arvuti on piisavalt kiire (vähemalt 400MHz), suudab keskprotsessor teha dekodeerimist tarkvaraliselt (eeldusel, et samal ajal ei käitata teisi ressursinõudlikke programme). MPEG kasutab samasugust kaadrisisest kodeerimist nagu JPEG kasutab üksikute piltide jaoks, kuid kasutab ka kaadritevahelist kodeerimist, mis videoandmeid veelgi tihendab, sest kodeeritakse ainult perioodiliste võtmekaadrite (nn. I-kaadrite) vahelisi erinevusi. Üks MPEG variant, mida tuntakse nimetuse all Motion JPEG ehk M-JPEG, ei kasuta kaadritevahelist kodeerimist, mistõttu seda on lihtsam toimetada kui täis-MPEG vormingut. MPEG-1 vajab ribalaiust 500 kbit/s kuni 4 Mbit/s ehk keskmiselt 1,25 Mbit/s. MPEG-w vajab ribalaiust 4 kuni 16 Mbit/s. 2.Huffmani kodeerimine .... on prefikskoodide üks liik. Huffmani kodeerimise idee on asendada olemasolev sümboleid kirjeldav
Rahvaarv ei muutu või kasvab pisut. 5.Kaasaegne põlvkondade vaheldumine e null kasv-iseloomustavad madal sündimus ja nulli lähedane iive. Vanus koosseis on tasakaalus ja peaaegu muutumatu.Üle 50% on tööealisi.Põlvkondade vaheldumine on tagatud ning ei tunta stiimuleid millega sündimust suurendada. 5.Rahvastiku register:so elanike arvestuse süsteem, mis sisaldab iga elaniku kohta kõige olulisemaid andmeid:nimi,sünniaeg,rahvus,perekoaseis,eluoht,haridus,kodakondsus jne. Andmed kodeeritakse isikukoodi. Eestis 1992aastast 6.Valimiuuringud: -mille puhul andmeid on mõõdetud vaid teatava ette määratud osa kohta kogurahvastikust.Sellised uuringud annavad tähtsat infot väikeste kulutustega ja lühikese ajaga,näit.tööpuuduse,majapidamiste koosseisu ja elukorralduse kohta. 7.Rahvastiku prognoos: on hinnang riigi,rahvuse v geograafilise piirkonna rahvastikumuutustele.Prognoos võimaldab ette näha miljonite inimeste käitumist. 8.Rahvaloenduse põhiprintsiibid: 1
5. Eri meetoditega identifitseeriti tegelikult 61 koodonit; kolm ülejäänut ei olnud seotud a/h, need on stopkoodonid Geneetiline kood ( mRNA, 5' poolt 3'): 1. Kood on triplet; iga 3 nukleotiidi mRNA määrab 1 a/h 2. Koodidel ei ole mingit vahenukleotiidi, seda loetakse järjest 3. Kood ei kattu, iga nukleotiid on vaid ühes tripletis 4. Kood on praktiliselt universaalne; sama kood eri organismidel määrab sama a/h 5. Kood degenereerub 18 a/h 20st kodeeritakse rihkema kui ühe koodoni poolt (v.a. Met ja Trp) paljudel on neli koodonit kolmandas positsioonis 6. Koodil on start koodon (ATGkodeerib metioniini), sellest tavaliselt algab valgu süntees j kolm stop koodonit, mis termineerivad polüpeptiid ahela 7. Nõrk side(Wobble) tRNA antikoodonis, mis tähendab, et kolmas nukleotiid on kõige nõrgem ja paardub vähemspetsiifiliselt Wobble hüpotees: Osutas Francis Crick 1966 a.
Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju. Aju teatud piirkond võtab siis selle signaali vastu ja saab toimuma siis juba taju elamus. 2. Kuidas toimub sisekõrvas erineva kõrgusega helide signaali eristamine? Kohateooria olemasolu selgitab siis nõnda, et helide kõrguste eristamine on neuraalne ja heli eristumine toimub vastavalt sellele, millised neuronid siis parasjagu basilaarmembraanil teos signaali edastavad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
