Folkloristika 04.10.11 Värsisüsteem joonestub põhja-eesti lauludes paremini välja. Põhja-eestis regilaulud kontavineerivad( loomisvõte, kus tervikteema liidedakse. Nt Kuusalulaulikud- loomislugu ei lõppe tavalise kohapealt vaid jätkab kolme venna lauluga, mis läheb edasi viru sepa lauluga -> kuldnaiselauluga.) Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus Lõuna-Eesti lauludes domineerib imrovisatsioon. Laulikul on sõnum. Nt kuldnaiselaul ( hakkab ründama kõiki neid poisse, kes võtavad naise kaugelt) Tal on väiksed motiivid, mida ta liidab, kuid sõnum on see, mis püsib. Kihnu laulud on sarnased Põhja-Eesti regilauludega. Seal kus improviseeritakse on tähendatud regilaulu taandumist. Teisalt käsitletakse seda kui ühte kahest võttest. Redaktsioon-Teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad. Loomislaulu versioonid Loomisalulu puhul on võimalik järgida seda, kuidas ta liigu...
Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Kommunikatsioon Mis on kommunikatsioon? saatja kodeerimine Kodeerimise automaatsus d v verbaalsusSõnumi sõnum e a meedium k s o t d u e v
Sellisel juhul ei sõltunud rakendus erinevatest sisend-väljundseadmetest. Algul kirjutas kasutaja kõik vajaliku koodi rakendamaks taotluse, sealhulgas masina i/o instruktsioonid. Peagi oli sisend/väljund koodi rakendamiseks põhifunktsioonid ühendatud sisend/väljund kontrollsüsteemi (IOCS). Kasutajad ei pidanud enam sisend/väljund toimingute koodi instruktsioone otsima. Nad kasutasid IOCS-i. See oluliselt lihtsustas ja kiirendas kodeerimise protsessi. Selle süsteemi kohaselt kasutajal on täielik kontroll põhimälu üle ja selle tulemusena tekkis üksikasutajale külgnevas ladustamiseks jagamise süsteem. Sooviti automatiseerida töölt-tööle siirdamine. Sellega loodi esimene opsüsteem General Motors'i poolt IBM 701 suurarvutile varasel 1950ndal, see opsüsteem kandis nime GM-NAA I/O. 11
Sellisel juhul ei sõltunud rakendus erinevatest sisend-väljundseadmetest. Algul kirjutas kasutaja kõik vajaliku koodi rakendamaks taotluse, sealhulgas masina i/o instruktsioonid. Peagi oli sisend/väljund koodi rakendamiseks põhifunktsioonid ühendatud sisend/väljund kontrollsüsteemi (IOCS). Kasutajad ei pidanud enam sisend/väljund toimingute koodi instruktsioone otsima. Nad kasutasid IOCS-i. See oluliselt lihtsustas ja kiirendas kodeerimise protsessi. Selle süsteemi kohaselt kasutajal on täielik kontroll põhimälu üle ja selle tulemusena tekkis üksikasutajale külgnevas ladustamiseks jagamise süsteem. Sooviti automatiseerida töölt-tööle siirdamine. Sellega loodi esimene opsüsteem General Motors’i poolt IBM 701 suurarvutile varasel 1950ndal, see opsüsteem kandis nime GM-NAA I/O. Teine generatsioon(1955-1965) Transistorid ja perioodiline süsteem
materjalist. Põhistatud teooria traditsiooniline uurimisprotsess sisaldab järgmisi etappe: (1) rööbiti andmete kogumine ning analüüsimine; (2) analüütiliste koodide ja kategooriate loomine andmete, mitte eelnevalt püstitatud hüpoteeside põhjal; (3) keskmise ulatusega teooriate arendamine, seletamaks käitumist ja protsesse; (4) memode ehk analüütiliste märkmete tegemine, et seletada ning täita kategooriaid hädavajalik vaheaste andmete kodeerimise ning esimeste mustandite kirjutamise vahel; (5) theoretical sampling (mudeli kontrollimine ja täiustamine) uurija pöördub andmete poole tagasi täpsustamiseks või uue nurga alt, et kontrollida ja täiustada esilekerkivaid teoreetilisi ideesid ja kontseptuaalseid kategooriaid; (6) kõrvutamine kirjandusega (Charmaz, 2000). See lähenemine ei otsi ainsat, kõikehaaravat ja kestvat tõde, olles siiski realistlik, kuna
chunk); lühimälu mahu suurendamiseks; kokkupakkimine suuremateks ühikuteks; süstematiseerimine, seostamine) 2) säilitamine Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) unustatakse kiiremini, kui ei oma meile mingit tähendust 3) mäletamine - äratundmine (tahtmatu) - meenutamine (tahtlik) Taastamistunnused kui ühte moodi info ei meenu katsetada teisi mooduseid Liigne pinge Reministsents teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub. Tulvig ja Thomson 1973 kodeerimise spetsiifilisise printsiip = oluline on keskkond, kus meenutatakse, aga aitab ka sinna olukorda tagasikujutamine. Reprodutseerimine Meenumine - materjal aktualiseerub kergesti, ilma erilise pingutuseta Meenutamine - tahtlik, mällu salvestatud info meeldetuletamine Meelespidamine e säilitamine - üldistatud ja tähtis info talletatakse, ebaoluline unustatakse lõplikult või muudetakse suuremateks üldistatud ühikuteks. Meeldetuletamise ebaõnnestumine=unustamine Mäluhäired:
chunk); lühimälu mahu suurendamiseks; kokkupakkimine suuremateks ühikuteks; süstematiseerimine, seostamine) 2) säilitamine Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) – unustatakse kiiremini, kui ei oma meile mingit tähendust 3) mäletamine - äratundmine (tahtmatu) - meenutamine (tahtlik) Taastamistunnused – kui ühte moodi info ei meenu katsetada teisi mooduseid Liigne pinge Reministsents – teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub. Tulvig ja Thomson 1973 – kodeerimise spetsiifilisise printsiip = oluline on keskkond, kus meenutatakse, aga aitab ka sinna olukorda tagasikujutamine. Reprodutseerimine Meenumine - materjal aktualiseerub kergesti, ilma erilise pingutuseta Meenutamine - tahtlik, mällu salvestatud info meeldetuletamine Meelespidamine e säilitamine - üldistatud ja tähtis info talletatakse, ebaoluline unustatakse lõplikult või muudetakse suuremateks üldistatud ühikuteks. Meeldetuletamise ebaõnnestumine=unustamine Mäluhäired:
labürindi õppimise testid. - Kahjustus vasakul – raskused verbaalse materjali õppimisl nt sõnade nimekirjade, konsonantide kolmikute ja mitteruumiliste seoste meenutamisel. Ei ilmne tavapärane tõusev õpikõver korduvate ridade puhul. Frontaalsagarad: HERA süsteem – peegeldab kuidas mälestusi ajju kodeeritakse ja taastatakse Vasak seotud semantilise info kodeerimise kui taastamisega; samuti rohkem seotud episoodilise info kodeerimise kui taastamisega Parem seotud rohkem episoodilise mälu taastamisega kui vasak. Mis on implitsiitne mälu ja millised on implitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse. Mitteteadlik ja tahtmatu mälu – õpitud oskused, tingitud reaktsioonid ja lühiajalised tegevused nt keel, motoorsed oskused (rattaga sõitmine) jms. Pigem alt-üles. - Hõlmab enda all ka praimimist
..,cmm on lihtrekursiivsed. Cantori numbreid kasutatakse registermasina käskude kodeerimiseks. Ülejäänud saab neist käskudest tuletada. käsu kuhu Teoreem: Kui superpositsioonioperaatori suhtes kinnine funktsioonide klass sisaldab märgendi nr registri nr järjendite kodeerimise ja dekodeerimise funktsioone cm,c1m,…,cmm (leia m-s number m-kohalisest koodist), siis leidub iga m-kohalise funktsiooni f jaoks samasse klassi kuuluv ühekohaline esindaja g. T: Kui f, cm,c1m,…,cmm ∈ F, siis kuulub klassi F ka g(n) = f (c1m(n),…,cmm(n)) iga n = cm(x1,...,xm) korral. 21 Rekursiivsete funktsioonide arvutatavus. vt punkt 18 lõpp 22 Ühekohaliste funktsioonide arvutatavus. Gödeli numbrid. Operaatorid ühekohaliste esindajate genereerimiseks:
Digitaalnäiduga multimeetril tekib jaotiseväärtus mõõdetava parameetri digitaliseerimisest. Mõõtetava parameetri pidevalt suurenev/vähenev väärtus hakitakse trepikujuliseks osadeks sõltuvalt muunduri võimest. Sagedamini kasutatakse elektrilise parameetri digitaliseerimisel kondensaatori mahtuvust, mis tagab erineva pinge tunnetamise sõltuvalt laadimise ajast. Pinge muudetakse digitaliseerituks analoog-digitaal konverteri (ADC) abil. Konverteerimise samm sõltub ADC kodeerimise (bittide) võimest, st millist astet suudetakse tunnetada. Nt 8 bitine konverter suudab eristada 28 =256 erinevat taset ja 0 V kuni 10 V mõõteulatuse puhul on tunnetatavaks pingeks 10/256 = 0,04 V ehk suhtelises väärtuses 1 V mõõtetulemuse juures 4 % või 10 V juures 0,4 %. Hetkeväärtuse õigsuse tagamiseks peab olema uue mõõtetsükli alustamine piisavalt lühikese aja jooksul ning tugipinge peab olema stabiilne (muutumine märksa väiksem kui hakkimise samm). 30
Anterograadne amneesia – häirib pärast vigastust kogetu mäletamist. Meenutamine. Mälus oleva info leidmine ja aktiveerimine. ● Meeldetuletamise ajendid – vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada. ● Meenutamise rajad – seosed ideede vahel, mis viivad teed soovitava infoni. ● Kõik, mis mälus on ei vasta 100% reaalsusele – see on ka see, miks kaks inimest võivad sama sündmust täiesti erinevalt mäletada. ● Kodeerimise spetsiifilisus – info salvestamisel originaal kodeeritakse sellisele kujule, mis hõlmab ka õppija mõtteid ja arusaama. Unustamine ja mäluvead. ● Aegamööda mälujäljed nõrgenevad ehk detaile/asju unustatakse kiiremini ning lõpuks kaovad need mälestused üldse. ● Unustatakse, sest pidevalt õpitakse uut infot juurde – lisanduv info võib olemasolevat kuidagi kahjustada. ● Interferents – mineviku meenutamine läheb raskeks, kuna mälestusega seguneb
kriteeriumid): valehäirete tõenäosused, signaali avastamise aeg, amplituudi hindamise täpsus, energiatarve jms. Olenevalt infokandja kujust esineb kolm enamlevinut ülesannet: 1.Teadete vastuvõtmine diskreetide abil (signaali avastamine, eristamine); 2. Erinevate pidevatoimeliste väärtuste vastuvõtt (signaali parameetrite hindamine); 3.Võnkumiste vastuvõtt (filtreerimine). Olulisteks lähteandmeteks optimaalsete vastuvõtjate sünteesil see, et eeldatakse teada olevaks kodeerimise viis, modulatsioon, kasutatavate signaalide klass. Loetakse ka teadaolevaks osa või kõik signaali parameetrid (amplituud, sagedus, faas, impulsi kestvus, aprioorsed tõenäosused ühe või teise sündmuse esinemiseks). Signaal loetakse täpselt teadaolevaks, kui ainsaks tundmatuks võnkumise parameetriks on teade signaali olemasolust. Optimaalse vastuvõtja sünteesil eeldatakse muidugi ka aprioorset teavet vastuvõtule kaasnevate mürade, häirete iseloomu kohta
2) meelespidamine ehk säilitamine 3) meenutamine ehk reprodutseerimine Если мы не понимаем о чем идет речь и что есть что, то нам труднее это запомнить. Objektiivne organiseeritus - õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud. Subjektiivne organiseeritus - ise leiame mooduse, kuidas meeldejäetavad asjad süstematiseerida. - Kodeerimise spetsiifiline printsiip - printsiip, mis seod omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukutse. - Eksplitsiitne mälu - see, mis hõlmab teadvustatud teadmist õppimise kohta ja informatsiooni kohta mälus. Unustamise põhjused: 1) mitte kordamine 2) interferents - vastastikune häirumine 3) velade taastamistunnuste olemasolu (неверное инфо, ненужное)
kuidas/millises kontekstis seda edastatakse ja millise kaastähenduse märk seega omandab. · Märk on iseseisev tähendusühik olles kas denotatiivne (märgi otsene tähendus) v konnotatiivne (kaastähendus). · Märgiks pole vaid sõna, vaid ka žest, kujund, lõhn, tekstuur, heli, kehakeel, viipekeel, keel üldse – st kogu valik võimalikke info kodeerimise ja edastamise võimalusi. Kõik tähendusühikud on suures osas sarnase mudeliga: kaasatud on 3 aspekti: • Märk ise nt sõna “lemon” • Objekt/nähtus, millele see vastab • Märgi kasutajad inimesed Semiootikud • Charles Sanders Peirce ameerika lingvist, võttis kasutusele indeksiliste, ikooniliste ja sümboliliste märkide mõisted, uuris tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi.
,, - Norbert Elias, Tsiviliseerumisprotsess I. 2005 Ühiskondade erinevused tulenevad sotsiaalse sidususe mudelite erinevusest. Sotsiaalse sidususe mudel: 1) tootmine ja sellest tulenevad võimusuhted 2) teabesuhted 3) kogemussuhted Komminikatsioon: mis on informatsioon ja kuidas seda salvestatakse, kuidas seda ala hoitakse, kuidas seda vahendatakse. Kommunikatsiooniteooria uurib: - Kodeerimise ja dekodeerimise protsesse - Tingimusi teatud koodide rakendamiseks - Informatsiooni muundumist (ühest kanalist teise ja samuti ühest koodist teise ülekandumisel) - Informatsioonivoogude vastasmõju Kommunikatsiooni liike: Massikommunikatsioon Vahetu kommunikatsioon 1930.aastatel - Vahetust kommunikatsioonist erinev
aga on tarkvara vundamendiks. Seetõttu on oluline, et nõuded, mis kirjeldavad piisavalt täpselt tarkvara loomist ajendanud probleemi, oleks kirja pandud. Kogemused on näidanud, et tegelikkuses on korrektsete nõuete kirjeldamine komplitseeritud ning veaohtlik tegevus, mis tingib vajaduse nõuetele erilise tähelepanu pööramiseks. Üldtuntud on ka fakt, et valestipüstitatud nõuetest tekkinud vead on kõige kallimad parandada (kümneid kuni sadu kordi kallimad kui vead, mis leiti kodeerimise käigus), sest nad tekivad juba tarkvaraarenduse varajases faasis ning pahatihti avastatakse vahetult enne tarkvara kasutusseandmist (vastuvõtutestide käigus). Sellest lähtuvalt on oluline, et nõudmised oleks püstitatud võimalikult täpselt ning üheseltmõistetavalt. Nõuete kirjeldamise ning arendamise tehnoloogiat nimetatakse nõudmiste ehitamiseks (requirements engineering) [HU+]. See on hetkel küllalt reglementeerimata ning Eesti praktikas üsna vähetuntud valdkond.
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna e...
T = Tõde ja V = Vale Enimkasutatud tehted on & (ja e. konjunktsioon), V (või e. disjunktsioon), - (ei e. eitus), => (järeldus e. implikatsioon), == (samasus e. ekvivalents) 1890 ehitas (tegi oma firma) Herman Hollerith perfokaartidega masina USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Tema firmast tekkis IBM. Turing mõtles 1937 välja Turingi masina (masin (idee), mis peaks suutma kõike lahendada, tegelikult polnud võimalik kõike arvutada) Claude Shannon mõtles välja info kodeerimise tehnoloogia (kuidas saada arvud bittideks 0 ja 1). MIT, 1938, Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra, Elektrilülitid ja -skeemid, Bitid ja info kodeerimine, Info otsimise algoritmid. Zuse tegi esimese programmeeritava arvuti, Z2 oli täiesti programmeeritav, Z1 polnud. Konrad Zuse. Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt. 1936-38: Z1: puhtmehaaniline 1938: Z2: rehkendus releedega. 1941: Z3 perfolindiga, universaalselt programmeeritav.
1. kontrolltöö 1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid Geneetika on bioloogia haru, mis uurib pärilikkust, geenide struktuuri, fn-i, päriliku varieerumise mehhanisme & selle seaduspärasusi, põhjusi ja ulatust. Molekulaargeneetika – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise). Samuti mutatsioone. Tsütogeneetika - tegeleb pärilikkusega raku tasemel. Uuritakse rakuorganellide (kromosoomide, ribosoomide, mitokondrite) osa gen. info säilitamisel ja realiseerimisel; kromosoomiarvu ja karüotüübi erinevusi eri liikidel.
seda, mis juhtub siis kui mälu limiit oleks täis , oleksime valmis ja võimelised prognoosima mälumahtu. Kahjuks meie tähelepanu kõigile detailidele pole 100 % ühtne , seega ignoreerime osa nähtavast, kuuldavast ning loetavast infost Ignoreeritud infot aga ei säilitata meie mälus kaua. See, mis toimub meeldejätmise ajal, määrab ära selle, milline info salvestatakse ja milliseks kujuneb mälujälg. Asjade ja olukordade mälujäljed sõltuvad ka sellest, milline on kodeerimise hetkel meie mentaalne seisund. Omandamises mängib suurt rolli ka see mida inimene juba teab , kui ta hakkab midagi uut õppima. Varasemad teadmised võetakse appi uue omandamisel, ilma pingutuseta. Info säilitamine ei toimu vigadeta. Meeldejätmise ja meenutamise vahel võib info muutuda ja samuti ka hävida. Unustamine võib olla hetkeline , nagu see on sensoorse mälu korral, või aeglane , nagu see ilmneb pikaajalise mälu katsetes
BP=f (E&RV). Sotsiaalne õppimine. Tunnetatud kontrollikese. - Internaalne (pingutus, võimed). - Eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste). Näit püsiv atributsioonistiil. Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit: Martin Seligman – õpitud abitus, õpitud pessimism, õpitud optimism. SOTSIAAL-KOGNITIIVNE LÄHENEMINE WALTER MISCHEL (1930- ) ISIKSUS JA KESKKOND: Kompetentsus – olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule. Situatsiooni kategoriseerimine, kodeerimise strateegiad – personaalne tähendus, eesmärgist sõltuv. Ootused – tulemuste prognoos, mis toetub kogemusele. Subjektiivsed väärtused, tulemuste tähendus – sarrustuse „kaal“ Enesereguleerimise süsteemid – olukorrast lähtuv käitumise adekvaatsuse hinnang, teostuse võimalused. Rahulduse edasilükkamine. Nt impulsiivsus ja antisotsiaalne käitumine. SOTSIAAL-KOGNITIIVNE LÄHENEMINE ALBERT BANDURA (1925 - ) Retsiprookne determinism.
-) Valgete testide tulemused on kõrgemad kui mustadel eriti ruumitaju ja matemaatiline. -) Kollane rass on valgest veelgi kõrgemate tulemustega. * Emotsionaalne intelligentsus ehk EQ: -) Kõrge IQ-ga inimesed on tihti madalama IQ-ga inimeste alluvuses, kuigi ülemustel on enamjaolt alluvatest kõrgem EQ. -) EQ on võime teistest aru saada, ennast motiveerida jne. -) EQ ei ole seotud arukuse ega taiplikusega. Keel ja lapse kõne areng * Keel kui info säilitamise ja kodeerimise sotsiaalne vorm. * Keelte põhitunnused: -) Keelemärgid, mis tähistavad/osutavad millelegi või kellelegi. -) Keelemärkidel on tähendus. -) Kasutatakse suhtlemisel (kommunikatiivsus). -) Ehitatakse algelementidest (konstruktiivsus). -) On alati oma reeglistik. *) Piirangud, mis lubavad märke teatud järjestuses. * Kõige väiksem osa on häälik: -) Eri keeltes on erinev hulk häälikuid (15-80). -) Häälikutest moodustatakse väiksemaid tähenduslikke ühikuid (morfeem).
Psühholoogia alused 36 Püsimälu Püsimälu omadused Lisaks mälu teooriate edendamisele on Endel Tulving avastanud mitmeid olulisi fakte püsimälu seaduspärasustena. Ta leidis, et info meelde tuletamisel on abiks taastamisjuhised (retrieval cue) - mingi info või teine mälestus, mis meenutatavat otsida aitab. Parimaks taastamisjuhiseks võib olla sama kontekst, mis vastab mällu kodeerimise (mällu salvestamise) kontekstile. (Siit praktiline järeldus üliõpilastele: eksamit on parem sooritada sest materjal meenub paremini samas auditooriumis ja samale õppejõule, kes neid siin õpetas.) Taastamisjuhiste vajadus ilmneb selgesti olukordades, kus me mõnda asja ei suuda meelde tuletada. Tüüpiliselt me teame, mis see on ja muudki tema kohta, ent ei suuda talle õiget nime leida. Mõnikord
Teoreetiline informaatika Kordamisküsimuste vastused Eero Ringmäe 1. Hulkade spetsifitseerimine, tehted hulkadega, hulgateooria paradoksid. Hulk: Korteezh järjestatud lõplik hulk. Hulk mingi arv elemente, mille vahel on leitav seos klassifitseeritud elementide kogum. Hulk samalaadsete objektide järjestamata kogum. Hulga esitamine: elementide loeteluna A = {2;3;4} predikaadi abil A = {x | P(x)} Tühihulk on iga hulga osahulk. Iga hulk on iseenda osahulk. Hulga boleaan kõigi osahulkade hulk. H boleaan on 2H. 2H = {x | x on osahulgaks H-le}. Boleaani võimsus |2H| = 2|H| Tühja hulga boleaani võimsus on 1. Tehted: Hulkade võrdsus = A on B osahulk AND B on A osahulk. Ekvivalentsiseose definitsioon ((A => B) && (B => A)) hulgas sisaldavad samu elemente. Hulga osahulk võib võrduda hulgaga. Hulga pärisosahulk ei või võrduda. Hulkade ühend ...
Mälu areng · Sõna strateegia kasutatakse kahel viisil: kas selleks et viidata strateegiatele, mida kasutatakse konkreetsete probleem lahendus ülesannete tegemiseks või selleks et viidata üldistele strateegiatele, mida saab rakendada eri ülesannete piires. · KODEERIMISSTRATEEGIA o Kordamine see viitab informatsiooni vaimsele kordamisele. o Rühmitamine see on kodeerimise teine aspekt. o Üksikasjalikkus see tähendab seoste loomist esemete vahel, et aidata neid paremini meenutada. · MEENUTAMISSTRATEEGIAD täiskasvanud on tutavad tundega, et teavad midagi, aga ei suuda seda kohe meenutada ning enamik täiskasvanuid on õppinud viise, kuidas informatsiooni pikaajaliselt mälus taastada. Uurimus laste tunnistajatena
Teate saatmisel ei ole kirja sees lubatud mõned märgikombinatsioonid CR/LF.CR/LF, mis tähendab kirja lõppu. SMTP on push-protokoll, s.t. toimub andmete saatmine kliendi poolt serverisse (vs. HTTP, mis on ainult tõmbamiseks pull-protokoll). HTTP puhul saadetakse kõik objektid eraldi vastustena. SMTP puhul on kõik objektid kapseldatud ühte vastusesse (MIME). MIME (Multipart Internet Mail Extensions) SMTP teadete kodeerimise viis, mis võimaldab edastada infot, mis ei ole 7-bitilises ASCII-s (graafika, AV). MIME toetab ka teisi kooditabeleid (KOI8-R, Unicode jne.) On ka eelnevalt defineeritud MIME-tüübid (gif, html, postscript, jne.). SMTP sõnumi formaat Päis sisaldab infot kirja saatja, saaja, teema ja kuupäeva jms. kohta. MIME-kirja korral on lisatud read kasutatud MIME versiooni kohta, samuti kirja sisu kodeeringu tüüp. Lisaks määratakse ära, millist MIME-i alamtüüpi on kirja sisu (html, gif).
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini aren...
„vanemate tõde“ on „tõesem“ kui „laste tõde“; esineb ka paarisuhetes - Põhjuse ja tagajärje segiajamine: üks inimene peab üht sündmust mingi teise sündmuse põhjuseks, teine mingi muu sündmuse tagajärjeks – ei suudeta lineaarsest põhjuslikkusest kõrgemale tõusta (paranoidne isik) 4. Teadete kodeerimise viisid: analoogiline ja digitaalne kood - digitaalne – on mõistetav keelekontekstis, puudutab keelt ennast/ sõnad (verbaalne, nt „karu”). Inimestevaheline kokkulepe, et sõnad tähendavad midagi. Sõnade kasutamine võimaldab edasi anda väga keerukat infot (mitte kõike), kuid puuduvad võimalused suhet adekvaatselt edasi anda. Võrdlemisi piiratud, sest ei võimalda kõike vajalikku edastada.
Teadmised konkreetse rakendusvaldkonna kohta Teadmised riist- või tarkvarakeskkonna (näiteks konkreetse programmeerimiskeele) kohta Teadmised mingi vigade tüübi kohta (näiteks tüüpilised infoturbega seotud kodeerimise vead) Teadmised arendusmetoodika kohta Teadmised konkreetse arendaja või tellija kohta jne Mittefunktsionaalne testimine Jõudlustestimine ja koormustestimine o Jõudlustest kontrollib, kui kiiresti tarkvara töötab kindla koguse andmete või kasutajatega. o Koormustestimisega kontrollitakse, kas tarkvara
kiirust, kuid kõikide plokkide paarsusinfo on salvestatud eraldi ühele kettale. Probleemiks on pidev pöördumine paarsusketta poole, mis võib hakata kiirust piirama. Tase 5. Info kirjutatakse plokkidena ja kasutatakse paarsuskontrolli aga nüüd on paarsusinfo jaotatud ketaste vahel. Kaob vajadus pidevalt ühe ketta poole pöörduda. Tase 6 Infot jagatakse ketaste vahel plokkidena ja kontrollkood kirjutatakse mitmele kettale, kasutades Reed-Solomoni koodi. Keerukama kodeerimise tulemusena võib tööd jätkata pärast kahe kettaseadme purunemist. Pooljuhtketas SSD. Kõvaketta kõrvale on juba ammu püütud luua pooljuhttehnoloogias valmistatud välismälu. Tehnoloogia arenedes on sellised kettad muutunud kättesaadavaks. Praegu kasutatakse SSD-mälude valmistamiseks tavaliselt välkmälu (flash) tehnoloogiat. SSD mälu tunneb arvuti kõvakettana, sest nad kasutavad sama liidest. Tegemist oleks nagu suure mälupulgaga, mis on ehitatud arvuti sisse.
on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna, et kasutada seda hetkel vajalikus tegevuses ja/või (taas)suunata püsimällu. Nö taktikaline mälu: tajutud materjal püsib lühikest aega (kuni 30 sek); lühimälu maht on piiratud (kuni 10 meeldejäetavat ühikut). Kui kaua ja kui palju sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Salvestamine: läbi sõnastamise, kodeerimise. Kättesaadavus: väga kiire Unustamine: Uus info asendab vana Püsimälu ehk pikaajaline mälu ehk sekundaarne mälu strateegilise tähendusega materjali talletamiseks (isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused). Iseloomustab pikk ajaline kestus ja väga suur maht (väidetavalt piiramatu). Info viimiseks lühimäälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis väemalt tugevad elamused.
Teate saatmisel ei ole kirja sees lubatud mõned märgikombinatsioonid CR/LF.CR/LF, mis tähendab kirja lõppu. SMTP on push-protokoll, s.t. toimub andmete saatmine kliendi poolt serverisse (vs. HTTP, mis on ainult tõmbamiseks – pull-protokoll). HTTP puhul saadetakse kõik objektid eraldi vastustena. SMTP puhul on kõik objektid kapseldatud ühte vastusesse (MIME). MIME (Multipart Internet Mail Extensions) – SMTP teadete kodeerimise viis, mis võimaldab edastada infot, mis ei ole 7-bitilises ASCII-s (graafika, AV). MIME toetab ka teisi kooditabeleid (KOI8-R, Unicode jne.) On ka eelnevalt defineeritud MIME-tüübid (gif, html, postscript, jne.). SMTP sõnumi formaat Päis – sisaldab infot kirja saatja, saaja, teema ja kuupäeva jms. kohta. MIME-kirja korral on lisatud read kasutatud MIME versiooni kohta, samuti kirja sisu kodeeringu tüüp. Lisaks määratakse ära, millist MIME-i alamtüüpi on kirja sisu (html, gif).
signaal ja hiljem analoogsignaaliks tagasi Tahistab harilikult mikroskeemi ehk kiipi , mis muundatud signaal teisendab on selline nagu on naidatud punase joonega. analoogsignaale digitaalsignaalideks ja vastupidi. Uhesonaga algul on 700Hz (sinine) siinus ,siis Naiteks voetakse mobiiltelefoni konekodek vastutab inimhaale samplid (mustad tapid joonisel) ja kui nuud hiljem kodeerimise eest tahaks bitistringideks ja bitistringide dekodeerimise eest lugemite jargi (punktide jargi) taastada algne tagasi signaal haaleks, kasutades seejuures keerulisi (sinine) siis ei ole see enam voimalik kuna kui andmereduktsiooni ja uhendada andmetihenduse meetodeid.
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder ...
where h is the channel coefficient random variable and E is an expectation over h, in the MIMO case you would have: E{log(1 + H.H^h *SNR)} where H is an Nr x Nt matrix (Nr number of transmit and Nt number of receive antennas) where each entry hij of the matrix H is the link between receive antenna i and transmit antenna j, which is also a random variable and the Expectation is taken over all these random variables. 31. Allika kooder, kadudega- ja kadudeta kodeerimise mõisted, komprimeerimistegur, koodek Allika koodri ülesandeks on allika signaalist liiase ja ülearuse informatsiooni eemaldamine selleks, et vähendada sidesüsteemi poolt ülekantavate andmete hulka nii palju kui võimalik. • Kadudeta kodeerimisel eemaldatakse ainult liiane informatsioon – algsed andmed on hilisemalt täielikult taastatavad. • Kadudega kodeerimisel eemaldatakse ka suurem või väiksem osa vähemolulist informatsiooni
Püsivus – iseloomustab ajalist ulatust, mille vältel materjal meie mälus säilib. Valmisolek – ehk käepärasus tähendab seda, et kõik vajalik alati kergesti ja kiiresti meelde tuleb. Mälu sisu . Skriptid - tüüpiline tegevuste jada . Skeemid. info objektide ja olukordade kohta Endel Tulving - Kõige tuntum Eesti soost teadlane kogu maailmas. Sündis 1927, Petseris • Episoodiline mälu. Kodeerimise spetsiifilisus. Praiming (implitsiitne õppimine). HERA Mälu struktuur 1. Sensoorne mälu < 1 sekund • Meelte kaudu vastu võetud stiimulite lühiajaline ajumulje peale stiimuli mõju lakkamist. Toimub automaatselt, on väljaspool teadlikku kontrolli. Kestus varieerub erinevate meelte puhul, kuid on tavaliselt alla ühe sekundi. • Eesmärk – et oleks võimalik tajuda asju terviklikuna ja anda esimene teadvustamata hinnang sensoorsele informatsioonile 2
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse d...
Kui üks inimene on märgid teinud, siis teised inimesed asuvad neid tõlgendama. Ühte märki v märkide kombinatsiooni võib tõlgendada mitmel viisil. Kristiinal on käed rinnal risti- turvalisus, kaitseasend, tunneb end ebamugavalt. NÄHTAV Poggi- liigutused ja asendid- (nägu- miimilised liigutused, pea, käed- žestid, kehatüvi ja jalad). On ka teadlasi, kes on keskendunud üksnes silmade või nt. naeratuse uurimisele Kehaliigutuste klassifikatsioon päritolu, kodeerimise ja kasutuse järgi embleemid- iseseisva tähendusega liigutused.. pöial püsi (Y) gladiaatori ellujäämist näidati. Keenias ja Indias ei tasu hääletada pöial püsti, sest see on solvav, kuna meenutab fallost illustraatorid- kõnega kaasnevad liigutused tundeväljendused vestluse reguleerijad (vooruvahetus, tagasiside) Kes võib sõna võtta, aktiivne kuulamine adaptorid (nt. kehaasendi kohendamine, sügamine) Kehakatted ja kaunistused riided, ehted, soeng, kehamaalingud, jumestus
erinevalt sõnalistest koodidest on nad nõrgad ja ebastabiilsed. Vastavad väljendile (hobuse kujutis). Tähtis on kogemus. Kõige hüperrealistlikum portree ei ole oma referendiga sarnane ei faktuuri, liikuvuse, mahu jne järgi. Isomorfism ei ole ka lahendus, kuna sõltub kultuurilistest eelistustest. Kui ikoonilisel märgil ka on referent, siis see referent ei ole "objekt, mis on võetud reaalsusest, vaid alati kultuuri sünnitis" (grupp ). Eco toob välja visuaalsete kujutiste kodeerimise mitmetasandilise struktuuri: vastuvõtu äratundmise edasiandmise tonaalsed ikoonilised (figuurid, märgid, seemid) ikonograafilised maitse retoorilised stilistilised alateadvuse koodid Interpretatsiooni probleem. "Las kõik interpretaatorid on võrdsed, kuid mõned on võrdsemad". Lääne mõttemaailma peamiseks suunaks loeb Eco üleminekut ratsionaalsetelt mudelitelt,mis on eriti selgelt väljendatud Aquinase Teoloogia summas, kaose ja kriisi, mis valitseb tänapäeva
Teoreetiline alus. CI teoreetilise aluse moodustavad kaks psühholoogia haru: kognitiivne psühholoogia ja sotsiaalpsühholoogia. Kognitiivne alus baseerub eelkõige teadmistel, mis on psühholoogias kogutud inimese mälu töötamise seaduspärasuste kohta. Kaks teoreetilist kognitiivset printsiipi. Mälu taastav juhis, meeldetuletamise ajend (cue) on kasutamisel efektiivne sel määral, millisel määral on kattuvad, ühtivad kodeeritud informatsioon ja taastav juhis, märguanne. Algse kodeerimise konteksti taastamine suurendab säilitatava informatsiooni kättesaadavust (Tulving, Thomson- kodeerimise, meeldetuletamise paradigma, 1970, 1973). Teiseks jälgede mitmesuse hüpotees (Bower, 1967), mille järgi säilivad mälus omavahel seostumata sündmustest paremini niisugused sündmused, millega midagi assotsieerub. Järelikult võib ühe tehnika abil kättesaamatu informatsioon osutuda kättesaadavaks kasutades teist tehnikat või meeldetuletamise ajendit. 35
Rakenduselektroonika Sisukord Sisukord ....................................................................................................................... 1 1. Võimendid ................................................................................................................ 3 ...
üürijale tõstab põhjendamatult kulusid, need on süsteemi seisukohalt sekundaarse voo kulud. Konteineritesse investeeritav kapital on suhteliselt suur nende kasutamisega võrreldes. Konteinerite tüübid Box General Purpose Conteiner tavakaupade kinnine konteiner Habag Loyd Paakkonteiner Nurgafitingud vastavalt ISO/R 668 standardile Flatt BULX Konteinerite tähistamine (markeerimine) Konteinerite kodeerimise, identifitseerimise ja markeerimise põhimõtted on kehtestatud ISO 6346 standardiga. See standard määrab ära: identifitseerimise süsteemi riigi koodi suuruse ja tüübi koodi opereerimise (kasutamise) tingimused Konteinerite tähistamine markeerimisplaadiga Consolidated data plate (ISO 6359) Identifitseerimise süsteem sisaldab omaniku koodi (kolmekohaline kood ladina tähestiku sümbolites) ja omaniku
side mürarikkas keskkonnas); ·· Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu); ·· Adresseerimine; ·· Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine); ·· Taastumine (vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata): ·· Sõnumi formaadid(arvutite omavaheline suhtlemine- >samad kodeerimise viisid); ·· Turvalisus; ··Võrgunduse haldamine 3. MITMEKIHILINE ARHITEKTUUR POSTISÜSTEEMI NÄITE BAASIL Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise teataval kombel adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja->postkontor->transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes
ei tule, siis taastamistunnuste etteütlemisel õnnestub tal esialsetest sõnadest veel üsna suurt osa meelde tuletada. Tulemus võib olla isegi nii hea, et ületab äratundmistesti tulemuse. See tähendab, et kuigi inimene ei ole äratundmistestis kindel, kas tegemist on uue või varem esitatud sõnaga ja vastab valesti, suudab ta teises testis meenutamist hõlbustava sõna abil esialgse sõna koguni iseseisvalt rekonstrueerida. Niisugused katsed viisid kodeerimise spetsiifilisuse printiibi sõnastamiseni. See on printsiip, mis seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Tulvingu väite kohaselt saab reprodutseeeida ainult seda, mis on kord mällu salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub omakorda sellest, kuidas vastav informatsioon on meelde jäetud. Niisiis on tähtsad seosed ja kontekst, millesse meeldejäetav materjal salvestamise hetkel paigutatakse, ning meenutamise hetkel peab ka see kontekst olema sama
Kõikide plokkide paarsusinfo on salvestatud ühele kettale, mis osutub probleemiks, kuna pidev pöördumine võib hakata kiirust piirama. - Tase 5 – info kirjutatakse plokkidena ja kasutatakse paarsuskontrolli nagu tasemes 4, aga paarsusinfo on hajutatud ketaste vahel. Kaob ära vajadus pidevalt ühe ketta poole pöörduda. - Tase 6 – info jagatakse ketaste vahel plokkidena ja kontrollkood kirjutatakse mitmele kettale. Keerukama kodeerimise tulemusena võib tööd jätkata pärast kahe kettaseadme purunemist. SSD – pikka aega on püütud kõvaketta kõrvale luua pooljuhttehnoloogiaga valmistatud mälu. Nüüdseks kättesaadavam. Praegu kasutatakse valmistamiseks tavaliselt välkmälu (Flash) tehnoloogiat. Kasutab kõvakettaga sama liidest, seega tunneb selle ära. SSD on nagu suur mälupulk, mis on ehitatud arvuti sisse. SSD eelised: pöördumisaeg 100x väiksem, lugemine/kirjutamine 3x kiirem, puudub müra, 8x
muudetakse selliselt, et informatsioon „ärriti tugevus“ kodeeritakse informatsiooniks „Närviimpulsside keskmine sagedus.“ Esineb kõigil modaalsusega sensoritel: lihasekäävidel naha rõhuretseptoritel keele kemoretseptoritel võrkkesta fotoretseptoritel. Närvisüsteemis edastatakse sama sõnum mitme närvi kaudu- saavutatakse redundants, mis kompenseerib kodeerimise häired sensoris. 40) Meele- ehk sensoorsete süsteemide vahendusel toimuva infoülekande üldised seaduspärasused ja põhietapid. J. Mülleri „meeleelundite spetsiifilise energia seadus“. Sensoorsetes süsteemides ülekantavad infohulgad. Meelesüsteemi osad on SENSOR JUHTETEE KESKUS KESKNÄRVISÜSTEEMIS Meelesüsteem on võimeline infot vastu võtma infot töötlema infot edastama
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (...
Telg III: K25 maohaavand Telg IV: 3 - mõõdukas krooniline stress, abieluprobleemid Telg V: GAF = 55 (momendil), GAF = 68 (parim seisund eelneva aasta jooksul) Tegelikult oleks pilt haigusloos küll natuke teistsugune, sest teljed on võetud DSM- süsteemist, DSM-IV ja DSM-III-R koodinumbrid ja diagnoosid ise aga erinevad veidi RHK-10 omadest. Et õppija pilt segamini ei läheks, on siin kasutatud RHK-10 koode ja diagnostilisi silte nagu läbi kogu käesoleva teksti. Teljed ja nendele kodeerimise suunised tulevad aga RHK-10 jaoks natuke teistmoodi, kui nad kord valmis saavad. KLASSIFIKATSIOONI PÕHIRÜHMAD RHK-10 V peatükk Psüühika- ja käitumishäired: kliinilised kirjeldused ja diagnostilised juhised sisaldab 10 rühma. F00 - F09 Orgaanilised - k.a. sümptomaatilised psüühikahäired F10 - F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired F20 - F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired F30 - F39 Meeleoluhäired
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
