3- , - -nonreturn to zero-level, nonreturn to r(t)=s(t) c(;t)+n(t)= (-x,x)(c(;t)s(t - )d+n(t)), kus zero inverted, bipolaarne AMI, pseudoternaarne, manchesteri , 5. Digitaalinfo kodeerimine : c(;t)- kanali reaktsioon ajahetkel t impulsile kanali sisendis kood, differents.Manchesteri kood, B8ZS, HDB3. - hetkel t-. Impulsskaja - c(;)=(k=1,L)(ak(t)(-k)), .
Liiklus versus viivitus illustreerib võimu Ennustav P-Püsiv CSMA kokkupõrkeid vältida isegi võrgu ülekoormus. 2.3Teine kiht Peale MAC algoritmi pakub teine kiht veel 16- bitist tsüklilist koondamis ülevaadet (CRC). CRC on CCITT CRC-16 standart. Bittide kodeerimine bi-faasiruumi kodeeringus. See varjant on Manchesteri kodeering, mis pakub polaarsust tundes suhelda erinevate keerupaari juhetega. Paigaldaja ei pea muretsema millise juhtme ta millise klemmiga ta ühendab. 2.4 Kolmas kiht Kolmas kiht on võrgukiht, mis annab aadressid. Lonworksi protokollis aadresside andmine liigitub hirarhiliselt, alustades sõlme domeenist ja seejärel selle alamvõrgu ja identifitseerimisnumberiga, iga väljund on kaheksa bitti. Teiseks sõlm võib olla
Meditsiiniliste kujutiste töötlemine Instrumendi puhastamine mürast Patsiendi seisundi jälgimine Erinevate ravimeetodite tulemuste prognoosimine Ravi efektiivsuse analüüsimine 3. Aviatsioon: Koolitatud autopiloodid Radari signaali tunnustamine Tugevalt kahjustatud õhusõidukite, mehitamata õhusõidukite adaptiivne piloteerimine 4. Teabevahetus: Video teabe kokkusurumine Kiire kodeerimine / dekodeerimine Mobiilsidevõrkude optimeerimine ja paketi suunamisskeemid 5. Internet: Assotsieeruva teabe otsimine Elektroonilised sekretärid ja iseseisvad agendid internetis Rämpsposti filtreerimine ja blokeerimine Uudissaadete sõnumite automaatne positsioneerimine Sihitud reklaam ja turundus e-kaubanduse jaoks 6. Tootmise automatiseerimine: Tootmisprotsesside reziimide optimeerimine Toodete kvaliteedikontroll
Episoodiline mälu sisaldab mälestusi isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. (nt. oskus noa ja kahvliga süüa) Amneesiaks nimetatakse ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. 7.4. Mäluprotsessid Mälu töö aluseks on informatsiooni säilitamist tagavad protsessid: 1) Salvestamine ehk kodeerimine. Selle käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks. 2) Meelespidamine ehk säilitamine. Selle käigus hoitakse kodeeritud info alles. 3) Meenutamine ehk reprodutseerimine. Selle tulemusena tuuakse info mälust uuesti välja. 7.4.1. Mällu salvestamine ehk kodeerimine Meeldejätmise edukus sõltub sellest, kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud. Ehk see oleneb töötlustasanditest ja
taju ja tajumulje? - Distaalne stiimul – väliskeskkonna omadus (nt puu) - Proksimaalne stiimul – väliskeskkonna mõju retseptorrakule (hetk, kui puu kujutise valguslained jõuavad kolvikeste ja kepikesteni) - Transduktsioon – proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi (kui valgusenergia puu kujutisest on andnud oma info kolvikestele ja kepikestele ja need reageerivad) - Kodeerimine – distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse (kui puu jaotatakse lahti värvi, kuju jms järgi ja kõik närvirakud saavad aru millega on tegu. Nt rohelist lainet vastuvõttev närvirakk sai aru, et tegemist on rohelisega, seega kodeeris vastava väliskeskkonna info) - Aisting – sõltumatu tajuline omadus ehk kvaal (taju aatom) (nt värvi aisting – sai aru et puul on rohelist ja pruuni värvi, kuid need pole omavahel seotud)
22 RTP. (mmt08.pdf) 27.Blu-ray ja HD-DVD optilised salvestuskandjad. , (Real- 24.Mitmetasemeline kodeerimine, latentsus, värelemine (mmt10.pdf) Polaroid/Aprilis,Bell Labs/InPhase *Tempest*,LiNbO3). Time Protokol). multimeediavoo edastusel. (mmt09.pdf) Blu-ray ja HD-DVD :
· tuimusetunne või surinad · pearingluse-, ebakindlustunne · tükitunne kurgus, neelamisraskused (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Afektiivsed sündroomid: · Ärevussündroom · Depressioonisündroom · Maaniasündroom (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Emotsiooni komponendid. Emotsionaalses käitumises võib eristada järgmisi komponente: emotsioone põhjustavad sündmused; sündmuste kodeerimine (sündmuste liigitamine erineva tähendusega kategooriatesse, näiteks alandus, solvamine jne.); hinnang, mis määrab kindlaks sündmuse valentsi (positiivne-negatiivne) ja olulisuse; füsioloogilised reaktsioonid; tegevusvalmidus (erinevad emotsioonid vallandavad erinevaid tegevusi nagu näiteks põgenemine, agressiivsus, apaatia jt.); emotsioonide avaldumine (näoväljendused, häälitsused jne.); kontroll (emotsionaalsete reaktsioonide tahtlik pidurdamine või võimendamine).
10 10 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 20 Koodipuu Liikumissuund koodipuus on vasakult paremale vastavuses sisendsümbolite järjestusele Sisendbittide järjestusele vastava kodeeri tud väljundsümboli saame vastavate harude pealt Näiteks sisendsümboli (10011) korral saame kodeeritud sümboliks (11, 10, 11, 11, 01) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 21 Näide 10011 kodeerimine 00 00 a 11 a 11 10 0 11 b 01 10 11
dekompressioon/ hõrendamine). Seda tehakse salvestusmahu ja saatmiseks nõutava ribalaiuse vähendamiseks. Et veebiülekannetel on kiirus ja seega andmete kompressioon määrava tähtsusega, siis vaatleme teemat süviti. 2.2.1. Põhimõte Video andmed sisaldavad ruumilist ja ajalist liiasust. Need sarnaste elementide korduvused saab kodeerida, registreerides erinevused sama kaadri sees ja erinevate kaadrite vahel. Ruumiline kodeerimine kasutab seda, et inimsilm ei taju väikeseid muutusi värvides sama hästi kui muutusi kujutise heleduses. Seega saab sarnaste värvipikslite alad taandada nende arvutatud keskmisele värvitoonile (sama tehakse ka JPEG pildikompressioonil). Ajaliselt jäävad paljud pikslid samaks tervetes kaadriseeriates, kodeerida tuleb ainult erinevused . (Introduction to video compression, 2006) Kadudeta kompressiooni (lossless compression) puhul taastakse andmete hõrendamisel
1. Millistest faasidest koosneb kõneakt? 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine, keelendamine) 2) Sõnumi tootmine (ütleja füsioloogiline, neuraalne tegevus) artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (hääleline) akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (kuulaja füsioloogiline ja neuraalne tegevus) - tajufoneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel
Performance Scale (Mitterverbaalne skaala) Picture Completion (Piltide täiendamise test) -20 puuduvate detailide näitamine (20 sek) Picture Arrangement (Piltide järjestamise test) - 10 pildiseeriat järjestada loogilisse ritta ja teha jutt (1-2 min) Block Design (Kuubikute test) - 9 kuubikutest etteantud kujundi kokkupanek (1-2 min) Object Assembly (Kujundi kokkupaneku test) - 4 osadest kujundi kokkupanek (2-3 min) Digit Symbol (Kodeerimise test) - 100 arvu numbrite rea kodeerimine (90 sek) F. Vaimsete võimete diagnostilised piirid kuni 70 - vaimne alaareng (retarded) 70-80 - piiripealne IQ (bordeline) 80-90 - madal IQ (dull) 90-110 - keskmine IQ (average) 110-120 - kõrge IQ (bright) 120-130 - andekus (superior) üle 130 - üliandekus (very superior) G. Vaimne võimekus ja arenguprobleemid 2 parameetrit: Kognitiivne areng ja kohanemise aste
Nõo Reaalgümnaasium NRG õpilased ja reisimine Ees- ja perekonnanimi Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Nõo 2011 Sisukord Sisukord 2 Statistika mõisted 3 Sissejuhatus 5 Kodeerimiseeskiri 6 Andmed 7 Vastanute sugu ja reisieelistused 9 Sõiduvahendid 10 Kaugeimad sihtpunktid 11 Õpitulemused 12 NRG õpilased ja võõrkeeled 13 Vanuse ja sõiduvahendi vaheline seos 16 Kokkuvõte 17 Statistika mõisted Statistika teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist, analüüsimist ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult võ...
1. .Juhtimse def.: J. On tulemuste saavutamine teiste inimeste kaudu, teiste inimeste tegevuse koordineerimine niisuguste tulemuste saavutamiseks,milleni üksi tegutsedes pole võimalik jõuda. 2. Kommunikatsiooni def. Kommunikatsioon on teabe edastus ja vastuvõtt kindla märgisüsteemi varal, ka suhtlemise inormatsiooniline külg. 3. Abraham Maslow : Uuris,millised võiksid olla inimeste vajadused.Rahuldamata vajadus on motivaatoriks,mis paneb inimese tegutsema ja mille abil saab juht panna töötajad tegutsema ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.Tõi välja 5 vajaduste gruppi,mis paiknevad hierarhiana: a) Füsioloogilised vajadused hõlmavad kõike,mis on ellujäämiseks tarvis(toit,elukoht,j.n.e.)Kui need vajadused on rahuldamata,ei motiveeri inimest mingid muud vajadused. a) Turvavajadus-vajadus tunda end turvaliselt(töökoht,elukoht,vms) b) Suhtlemisvajadus e. Kuulmisvajadus-vajadus olla aktsepteeritud,...
Sellele vaatamata on tal hulk oskusi ja teadmisi maailma kohta. KC oskab malet mängida, kuid ei suuda meenutada ühtegi korda, kui ta seda teinud oleks. Fakt, et ajukahjustus võib halvavalt mõjuda isikliku elu sündmuste mälule ja jätta puutumata teadmised, viitab sellele, et episoodiline ja semantiline mälu on esindatud erinevates ajussüsteemides. MÄLUPROTSESSID Mälu töö aluseks on informatsiooni säilimist tagavad protsessid (mäluoperatsioonid): 1. Salvestamine e kodeerimine (välismaailmast vastuvõetud andmed muudetakse meeleorganite abil vaimseteks kujunditeks. 2. Meelespidamine e säilitamine, mille käigus hoitakse kodeeritud info alles 3. Meenutamine e reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Mällu salvestamine Mällu salvestamise viise saab kindlaks teha, analüüsides vigu, mida mälu meenutamisel teeb. Üldise seaduspära, mille kohaselt saab otsustada mällu salvestamise ja edukuse üle,
Performance Scale (Mitterverbaalne skaala) Picture Completion (Piltide täiendamise test) -20 puuduvate detailide näitamine (20 sek) Picture Arrangement (Piltide järjestamise test) - 10 pildiseeriat järjestada loogilisse ritta ja teha jutt (1-2 min) Block Design (Kuubikute test) - 9 kuubikutest etteantud kujundi kokkupanek (1-2 min) Object Assembly (Kujundi kokkupaneku test) - 4 osadest kujundi kokkupanek (2-3 min) Digit Symbol (Kodeerimise test) - 100 arvu numbrite rea kodeerimine (90 sek) F. Vaimsete võimete diagnostilised piirid kuni 70 - vaimne alaareng (retarded) 70-80 - piiripealne IQ (bordeline) 80-90 - madal IQ (dull) 90-110 - keskmine IQ (average) 110-120 - kõrge IQ (bright) 120-130 - andekus (superior) üle 130 - üliandekus (very superior) G. Vaimne võimekus ja arenguprobleemid 2 parameetrit: Kognitiivne areng ja kohanemise aste
M Ä L U .... on elusa organismi võime omandada, säilitada ja taastada (st kasutada) vajalikke teadmisi, oskusi ja harjumusi (e kogemust) · Mälu on pigem organismi omadus v. seisund. Me ei saa mälu otseselt defineerida, vaid saame ainult tuletada selle olemasolu subjektil tema tegevuse resultaadist (mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest). MÄLU STRUKTUUR ehk MÄLU LIIGITUS Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise alg...
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika aluseks on märgisuhted, mis muutuvad ning on ennustamatud. Iga märk on semioosise produkt. Kas kõik protsessid maailmas on semioosised või ainult mingi kindel osa? Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni j...
Väärtused ja kõlblus: uudise mudel, tõlgendamiserinevuste üle; teab, millest sõltub teksti loomine analüüs retseptsioon, teleuudises kajastatud uudise vaate- ja vastuvõtt kodeerimine, nurga, väärtuste jm analüüs. oskab rakendada meediateksti ana- tekstianalüüs lüüsi mudelit 3. Tähtsamad meediakanalid 2 meediasüsteem, Õ lk 16–19, Ragne Kõutsi Suuline suhtlus Õpilane
omand ja konstroll zanr narratiiv tehnoloogia meedium intertekstuaalsus 2) kultuuri tasandil (puudutab kultuurikonteksti) kultuurikontekst ideoloogia ja väärtused meediakeskkond avalik meelsus rahastamine majandus distributsioon traditsioon ja ajalugu 3) vastuvõtja tasandil kultuur, päritolu sugu kultuuripagas Tähendusloome · tähendusloome kui kodeerimine (selektsioon ja kombinatsioon, teatud pädevused ja eesmärgid) · tähendusloome kui dekodeerimine (selektsioon, teatud pädevus ja taust) · (saatja) kodeerimine ->tekst<-dekodeerimine(vastuvõtja)
Põhimõisted: Kodeerimine - Andmete teisendamine mingi koodi abil, näit. helisignaali teisendamine analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist, binaarandmete teisendamine tekstandmeteks enne edastamist e- postiga jne. Kodeerimine selles tähenduses ei sea eesmärgiks mitte informatsiooni salastamist, vaid selle teisendamist salvestamiseks või edastamiseks sobivale kujule, kuigi sageli on kodeeritud informatsioon ühtlasi ka inimesele loetamatu Moduleerimine - Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele
peale ning hoida kokku kulusid. o kommunikatsioon ISP (Internet Service Provider) o serveri pinna rent o arvutitöökohad o IT personal o teenused ASP (Application Service Provider) Näiteks: tarkvara rent, IT-tugiteenus, kaughooldus jne. 41. Kirjelda IS elutsüklit, selle muutumist ajas Infosüsteemi elutsükkel · süsteemianalüüs idee analüüs · projekteerimine · kodeerimine ja testimine · juurutamine · hooldus ITIL raamistiku põhjal (IS ja infotöötlus teenusena): · teenuse strateegia · teenuse disain · teenuse juurutamine · teenuse opereerimine · teenuse pidev uuendamine Ajaline areng · on muutunud üha mahukamaks · IS elutsüklid on erineva pikkusega, kuna osad lõppevad teatud
Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide võnkumine. Heli võimendub ning seejärel saadetakse signaalid ajju, kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras, peale mida toimub transduktsioon ning kodeerimine 3. Tasakaalumeel. Tasakaalumeele elund asub sisekõrvas ning selle meele toimimise aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas. Karvarakud võtavad vastu informatsiooni. 4. Haistmismeel. Haistmismeele elundiks on
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele
1. Kihiline arhitektuur: kuidas see tekib ja milleks see hea on? 3-kihiline mudel: *rakendused, *arvutid, *võrk. Kihtide vaheline suhtlemine toimub läbi SAP-punktide (Service Access Point). Selle 3-kihilisele mudelile oleks vaja 2 tasemelist aadressi: *jaama aadress (network address) ja rakenduste poole pöördumise aadress (SAP address). Sõnum liiga pikk , siis transpordikiht jaotab selle väiksemateks tükkideks ning paneb igale tükile päise (header) juurde. Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise rakendusprogrammi teises hostis. 2. OSI mudeli üldmõisted: kihid, teenused, protokollid. OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkih...
võrrandite lahendamiseks 1977 - The Apple II became an instant success when released in 1977 with its (VANNEVAR BUSH) printed circuit motherboard, switching power supply, keyboard, case assembly, Claude SHANNON - MIT, 1938, Shannon'i magistritöö sidus:, Boole algebra, manual, game paddles, A/C powercord, and cassette tape with the computer Elektrilülitid ja -skeemid , Bitid ja info kodeerimine, Info otsimise algoritmid game "Breakout. Konrad Zuse - Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt , 1936-38: Z1: 1979 - Harvard MBA candidate Daniel Bricklin and programmer Robert puhtmehaaniline , 1938: Z2: rehkendus releedega , 1941: Z3 perfolindiga, Frankston developed VisiCalc, the program that made a business machine of universaalselt programmeeritav , 1944-50: Z4: kommertsiaalne digitaalarvuti the personal computer, for the Apple II
Hea üliõpilane! Edastan M.Lotmani koostatud eksamiküsimused, millele leiate vastused teiste allikate reas ka raamatust: John Deely. Semiootika alused. Tartu University: Tartu Semiotics Library 4, 2005 ja veebilehelt: http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/ Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Ka saame ise pidevalt loendamatu hulga sõnumeid. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur , mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. 1.MÄRGISÜSTEEMI MÕISTE: Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi asemel olevat. See miski ei pea tingimata olemas olema või kusagil olema, hetkel, mil märk teda asendab. Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist ob...
Nõo Reaalgümnaasium Statistika uurimustöö Tervslik eluviis Nõo Reaalgümnaasiumi õpilaste seas Koostas: Klass: Juhendaja: Nõo 2011 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 MÕISTED.........................................................................
Ülemiseks kvartiiliks nimetatakse tunnuse väärtust, millest suuremaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonreas ¼ ehk 25%. Enamasti kui räägitakse kvartiilidest, peetaksegi silmas alumist ja ülemist kvartiili, teise kvartiili kohta kasutatakse mediaani nimetust. Ka kvartiile mõõdetakse samades ühikutes, mis tunnustki. ) Ekstsess = Kurtosis - Ekstsess iseloomustab jaotuskõvera suhtelist teravust või lamedust võrreldes normaaljaotusega. Uue muutuja kodeerimine: Transform - transform into different variables - sealt paned vahemikud ja vahemiku väärtuse new value alla ja siis Add ja olemas. Kui sugu on defineeritud kui F=naine ja M=mees, siis F'st saab N'i teha kui lähed transform - recode into same variables - Old value=F , new value=N ja OK. Siis variable view's lähed soo lahtris kolmele punktikesele, teed lahti, ja muudad et N=naine Muutuja standardiseerimine:
Selle käigus info lihtsustub, muutub isikupärasemaks. Meeles peetakse rohkem seda, mida arvatakse hiljem vaja minevat. Meenutamine- Salvestatud ehk meelespeetud info taasesitamine. Meenutamine vs ära tundmine (valikvastustega ja lahtised küsimused). Unustamine- salvestatud info meenutamine ei õnnestu või pole info korralikult salvestatud. Seoses vanusega unustamine suureneb - tähelepanuvõime alaneb. 9. Mäluprotsessid – salvestamine ehk kodeerimine. Kirjelda efektiivset (tunnetuspsühholoogia) eksamiks õppimist, kasutades järgmisi teemapunkte. a. Materjali töötlussügavus – kuidas mõjutab info salvestamist? Materjali sügavam ja põhjalikum töötlus tagab sellest arusaamise ja sellest tulenevalt meelespüsimise (seostub paremini eelnevate teadmistega) b. Tähelepanu ja kontekst kui meeldejätmist mõjutavad tegurid.
Teaduslik määratlus tugineb kolmele põhilisele emotsiooni omadusele Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha: Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias, Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus jne) Emotsionaalse käitumise osad · Sündmus · Sündmuse kodeerimine Alandus, solvang, oht, ... · Hinnang vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus · Emotsiooni väline avaldumine: nt näoväljendused, miimika, zestid · Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) Kultuurinormid Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi?
Saadud andmetabelis (objekt-tunnus maatriks) iga rida esindab ühte uuritavat objekti (mõõtmistulemusi) ja iga veerg (tulp) esindab ühte tunnust (küsimust). Andmetabel aitab saada üldpildi tulemustusest, samuti võimalikest sisestusvigadest ja puuduvatest vastustest. Levinud on sõnalised vastusevariandid andmetabelis kodeerida, näiteks rahuoluküsimused kodeeritakse 5-palli (7-palli vm) skaalaks. Järjestustunnuste puhul ongi kodeerimine mõistlik, sest saame teha kõkkuvõtvaid arvutusi (keskmine rahuolu, keskmine haridustase), kuid analüüsija ei tohi tulemuste interpreteerimisel kaotada seost tegelike vastusevariantidega. Nominaalsete ja binaarsete tunnuste puhul on kodeerimine küll mugav kuid tekib oht andmete töötlemisel automaatselt sõnu ,,kokku arvutada", näiteks esitatakse analüüsis lemmikhobi või soo keskmine, mis ei oma aga mingit sisulist tähendust.
Vaatleja võib olla eemalseisev (osaluseta vaatlus) või aktiivne protsessis osaleja (osalusvaatlus). - Küsimustik – andmekogumisvahend, täidab küsitatav ise. Küsimuste kogum, mille usaldusväärsus sõltub küsimuste selgusest ja formuleerimisest. Põhiküsimused, kontrollküsimused, skaalad, avatud küs., valikvastused jne. - Intervjuu – formeeritud intervjuu: küsimused on ette sõnastatud või ette mõeldud valikvariandid ja kodeerimine. Formeerimata: kindlaks seatud teema, ettevalmistatud kindlasõnalisi küsimusi pole. Intervjuu jaotub: 1. Paneelintervjuu – sama plaani alusel ühe ja sama kontingendi suuline küsitlemine teatud ajavahemiku jooksul. 2. Süvaintervjuu – võimalikult igakülgse ja põhjaliku info hankimine. Aeganõudev, kuid huvitava ja ootamatu info saamine vastava materjali kohta. 3
Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste "kommunikatsioon" tekkis 19 sajandil ning silmas peeti sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade taha. Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha eesmärgiga kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, kõige olulisem osapool on saatja: raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, ilmateated televisioonis, valgusfoori värvi muutumine... Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1 sõnumite siirdamine a-lt b-le 2 tähenduste loomine ja vahetus 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad ja taasloovad. Realism (Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast (ini...
american) 3.Interpretant- tähenduse tuletamine (cowboy) 54. Sensoorne mälu. Skaneerib Töötab 1 sek Toimub automaatselt 2 sensoorset mälu:ikooniline ja kuulmismälu 55. Lühiajaline mälu. Kodeerib Meeldejätmine Töötab alla 1 min Intensiivne, kordamine 56. Pikaajaline mälu. Protsess Ladestamine Meenutamine 57. Kus leiab aset materjali kodeerimine? Lühiajalises mälus 58. Retrograadne ja anterograadne interferents. Retrograadne- mälukaotus ajukahjustuse tulemusel, ei mäleta olnut Anterograadne- ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, mäletatakse vaid seda, mis enne ajukahjustust toimus 59. Episoodiline ja semantiline mälu. Episoodiline-isiklike sündmuste mäletamine, pidevas muutuses, nagu elulugu Semantiline- seotud inimese teadmisega teda ümbritseva maailma kohta 60
TURUNDUSE ALUSED EKSAMI TEEMADE LOETELU. 1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus: ...
game "Breakout. I9lt3 turbo pascrl. Elektriltilitid ja -skeemid , Bitid ja ihfo kodeerimine. lnfo otsimise algoritmid '1979 - Haruard MBA candidate Daniel Bdcldin and programher Robert Konrad Zu6e - Programmeeritavate aruutite pioneer saksamaalt , 193&38: Z1:
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhiettapidest, milleks on: 1) sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) 2) sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 3) sõnum signaalina (häälelaine) 4) sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 5) sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine). 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Harud: 1)
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Esimene etapp on sõnumi kodeerimine, kõnelejal on mõte midagi öelda, mõtestamine ja keelendamine see on lingvistiline tasand. Teises etapis toimub sõnumi tootmine, füsioloogiline tegevus, aktiveerub umbes 100 lihast artikulatoorne foneetika. Kolmas etapp: häälelaine, sõnum levib signaalina akustiline foneetika. Kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma füsioloogiline tegevus, sõnumi vastuvõtmine tajufoneetika
Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatud ja pragmaatikas seevastu on oluline edukus või ebaedukus. 17. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. Jakobsoni mudel. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..."
• PNS närvisõlmedes(ganglionides) organites ja närvipõimikutes Närvirakkude jätked • KNS Valgeaine • PNS närvid • Närviimpulss – närvirakke mööda liikuv elektriline signaal • Puhkepotentsiaal – neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, kuna lahuse iooniline koostis on erinev, mis tekitab membraanile pinge 21)Refleksikaar. Tingitud ja tingimatud refleksid 1 Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 3. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 4. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 5. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 6. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Tingimatud refleksid-kaasasündinud nagu imemisrefleks (pupillide ahenemine) Tingitud refleksid-omandatakse elu jooksul nagu kaitse ja käitumisrefleksid 22)Humoraalne regulatsioon Hormoonid-keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed
viimane dekodeerib selle. Tavaliselt järgneb sõnumile tagasiside, mis võib olla kohene või hilinenud. Kohene tagasiside vastuvõtja(te) poolt aitab rääkijal oma sõnumit paremini ja ühemõttelisemalt edastada. Kogu kommunikatsiooni protsess toimub kommunikatsiooni- keskkonnas, mis võib olla kommunikatsiooni soodustav või häiriv (Berkowitz 1992: 34). Suhtlemisprotsessist aitab paremini aru saada järgnev joonis: Endised kogemused Allikas Kodeerimine Sõnum Dekodeerimine Vastuvõtja (rääkija) +Müra (publik) Reageering ehk tagasiside + Müra Joonis 1. Suhtlemisprotsess 8 Sõnumi muutmatul kujul vastuvõtjani jõudmiseks ei piisa ainult ühe poole (rääkija) pingutustest. Väga oluline osa suhtlemisprotsessi õnnestumisel on just nimel sõnumi vastuvõtjal
Inimkommunikatsioon ongi võime luua ja kasutada sümboleid. 22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Põhitähendus on keelendi tähendus, mis jääb invariantseks (muutumatuks) kõigil kasutusjuhtudel. Sõna kaastähendus on sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub. Tähendus muutub vastavalt kogemusele, mida inimene vahendab. Ka omandab sõna kaastähendusi vastavalt sellele milliste kogemuste edastamiseks teda kasutatakse. 23. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? Kodeerimine on tegevus, kus valitakse verbaalne või mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine. 24. Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele? Selle tingib eri kodeerimisviiside eri funktsioonid(esteetiline, praktiline, ametialane, sooline, vanuseline,
toimuvad sündmused. Mõlemas süsteemis talletatud informatsioon on paindlikult kättesaadav, mis tähendab seda, et sama sündmuse kobar on aktiviseeritav ja aktualiseeritav mitmete instruktsioonide, vihjete ja ajendite mõjul. (Tulving, E. 2002. Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ) 1.3. MÄLETAMIST SOODUSTAVAD TEGURID Psühholoogid on leidnud hea termini , mille abil kirjeldada seda mida inimene teeb, kui ta midagi tajub ja seejärel meelde jätab- see on kodeerimine. Igat sündmust või fakti jäetakse meelde iseloomulikul viisil, sõltuvalt sellest, milline oli vaimne tegevus meeldejätmise ajal. Kuidas mingit objekti meelde jäeti, sõltub sellest , milline on objekt ise, ning sellest, kuidas objekti mõisteti. Kuidas seletada kodeerimisest tulenevaid erinevusi? Miks mõned kodeerimise viisid on paremad kui teised? Hea oleks leida üks või isegi paar sellist tegurit või protsessi, mis määravad ära erinevate kodeerimisviiside edukuse
Nt soovid osta läpakat, uurid sellekohast infot. · Turundaja ülesandeks on hinnata, millist mõju ostmise eri etappidel iga selline kogemus avaldab. · Kommunikatsioon hõlmab seitset elementi o Kommunikatsiooniprotsessis osalejad saatja ja vastuvõtja o Kommunikatsioonivahendid sõnum ja kanalid o Kommunikatsiooni funktsioonid kodeerimine, dekodeerimine, reaktsioon, tagasiside. 1. Saatja osapool, kes saadab teisele poolele sõnumi nt Tartu ülikooli majandusteaduskond 2. Kodeerimine kavatsetud sõnum pannakse sümbolite keelde nt reklaamiagentuuris tehakse plakat 3. Sõnum sõnade, sümbolite, piltide komplekt mida saatja edastab nt loodud reklaam pannakse ajalehte 4. Kanal kommunikatsioonikanal mille kaudu liigub sõnum saatjalt vastuvõtjale nt raadio, ajalehed 5. Dekodeerimine vastuvõtja annab saadetud sõnumile tähenduse nt tulevane tudeng tõlgendab nähtud reklaami 6
struktueerimine. Õppimisel on Bandura järgi olulised nn assotsiatiivsed mudelid: me õpime rohkem nendelt, keda näemem kellega lävime. Näiteks kujundab noortekamp selle liikmete maailmapilti, teaduskollektiiv erialase slängi, religioosne rühmitus teatud kombeid ja riitusi. Meeldejätmine Et midagi meelde jätta, vajame püsivaid selgeid mudeleid, mida oleks võimalik reprodutseerida. Lapseeas eritim aga ka hilisemas elueas on verbaalne kodeerimine raske, märksa hõlpsam ja sageli ka olulisem on visuaalsete kujundite kinnistumine. Verbaalne kodeerimine teostub aga otsekui inimese vaikse sisekõne vormis, määratledes vaadeldava käitumise piirjooned nõnda, et neid oleks võimalik hiljem korrata. Motoorne reprodutseeriv tegutsemise Märgatu paljukordne läbitegemine tagab püsiva omandamise. Üha uute kordamistega kinnistatakse nii ka keerukas käitumine. Motivatsiooni kujunemise
(suulised, kirjalikud), kõnemehhanism Tähendus ja mõte (pragmaatika) Integratsioon teiste teadustega (psühholoogia, semiootika, loogika) 2) Psühholooiga. Kõneprotsessi kirjeldamine psühhofüsioloogiline mehhanism, teadmised, suhtlemissituatsioonid, isiksuse küsimus (motiivid, eesmärgid,; miks ja milleks ma midagi kõnelen ja kuulan), kognitiivsed protsessid (mõtlemine, taju, mälu) 3) Sideteooria. Teate kodeerimine edastamine dekodeerimine (kommunikatiivne akt). 4) Muud semiootika, loogika, neuroloogia, logopeedia. Objekt keelematerjal eri ainesed Kõnearendus, kui soodustame suhtlemist neil?? Kokkuleppeline tava on, et ühel sõnal on mitu tähendust. Nt vana ja uus, erinevates kontekstides, on ,,uus" mitu tähendust. Ehk siis kuidas nendest rääkida. Kuna teadmisi tuleb juurde, siis ka tähendus ajapikku muutub lihtsalt, nt ,,koer" ajapikku tuleb inimesle temast teadmisi juurde
arvutisse olema installeritud vajalik kodek. skaneerib elektronkiir ekraani pinda ridade kaupa Näiteks teisendame sõnumi ,,AAAAAAAA" vasakult =>"8A" ,millega tõstame paremale ja ulalt alla, kusjuures iga teine rida mahutavust 75%. jaetakse vahele. Nonda ekraanile "joonistatud" pilti Alamribade kodeerimine nimetatakse · Algsignaal jaotatakse sageduslikult poolkaadriks. Siis laheb kiir uuesti tagasi ekraani mitmeks ribaks vasakusse · Iga riba kodeeritaks eraldi (PCM või ulanurka ja jargmisel korral joonistab ekraanile DPCM) need read, · Ribadeks jaotamisel jälgitakse, et mis eelmine kord vahele jaid ehk teise poolkaadri.
(Wikipedia) 25 26 Praiming- Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Mäluprotsessid Salvestamine e kodeerimine Meelespidamine e säilitamine Mäletamine e reproduseerimine Salvestamine sõltub- Materiali analüüsi sügavusest (Craik; Lockhart,1972) Episoodist, selle tajumises (subjektiivne, hinnanguline) Säilitamine on isikupärane- Sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just omakasupüüdlikult) Mitte kõik tajutu ei salvestu
Mäluprotsessi koostisosad on meeldejätmine, meelespidamine, meeldetuletamine ja taastundmine. Neid saab üksteisest vaid tinglikult lahutada, kuna nad kohaati kattuvad ja lähevad üksteiseks üle. Meeldejätmist saab omaorda liigitada mehhaaniliseks või mõtestatuks meeldejätmiseks ja tahtmatuks ja tahtlikuks meeldejätmiseks. Fenomen, mille puhul näib, et mälu suureneb, nimetatakse reministsentsi efektiks. Väidetavalt toimub meelespidamise puhul kodeerimine, mis tähendab seoste loomist juba salvestatud objektidega ja uue objekti loogilisse paika paigutamist. Paigutamine on oluline, et see hiljem üles leida. Vastupidiselt meelespidamisele on kombeks ka unustada. Uus info tõrjub välja vana. Seda eriti, kui materjali ei kasutata. Ometi on sellel ka erandeid. Öeldakse, et kes kord on ujuma õppinud, ei unusta seda iial. Mäluga on seotud ka kujutlus. See on varem tajutud kujundite reprodutseerimine. Kujutlus ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
