kombineruvad üksteisest sõltumatult. Polühübriid moodustab võrdse sagedusega 2n haplotüübiga gameeti, kus n on heterosügootsete geenipaarde arv. Ganeetide ühinemisel võib tekkida 3n erineva genotüübiga sügooti kindlate sagedustega. 1900. aastal Mendeli seaduste taasavastamine kolme sõltumatu teadlase poolt- Hugo de Vries, Carl Correns ja Eric von Tscermak-Seysenegg. 1910-1925- pärilikkuse kromosoomiteooria, T.H. Morgan. 1941. aastal avastati, et geen kodeerib valku 1944. aastal tõestas O. Avery, et pärilikkust kandev materjal on desoksüribonukleiinhape. 1953. aastal kirjeldasid J. D. Watson ja F. H. C. Crick DNA kaksikheeliksi struktuuri. 1961. aastal avastati, et geneetiline kood on kirjutatud kolmest nukleotiidist koosnevate triplettidena 1961. aastal avastati mRNA ning F. Jacob ning J. Monod avaldasid geeni regulatsiooni operonimudeli 1970. aastal avastasid H. Temin ja D. Baltimore retroviirustest ensüümi pöördtranskriptaas, mille abil
Need koodonid ei määra ühegi aminohappe kohta polüpeptiidahelas (nonsenss-koodonid). Neid on kolm ja nad on nimetatud järgmiselt: UAG - merevaik, UAA - ooker ja UGA - opaal. 6) Ühetähenduslikkus. Koodonid määravad alati ühtede ja samade aminohapete koha polüpeptiidahelas, seda kõigis olukordades (näit. UUU määrab alati fenüülalaniini asukoha polüpeptiidahelas). 7) Sünonüümsus. Üht ja sama aminohapet võib kodeerida mitu tripletti (2...6). Ainult metioniini ja trüptofaani kodeerib üks triplet, vastavalt AUG ja UGG. 8) Universaalsus. Seniste andmete kohaselt kodeerivad tripletid vastavaid aminohappeid kõigil organismidel ja viirustel. Geneetilise koodi universaalsus on kaalukaks tõendiks evolutsiooniteooriale ja tõestab kõigi organismide põlvnemise ühtsust. 10.Geenmutatsioonid.DNA repratsioon. Nukleotiidijärjestus DNA molekulis pole absoluutselt muutumatu, vaid ainult suhteliselt püsiv. Lämmastikaluse järjestuse muutumine toob aga kaasa geneetilise
Kujutlusel on õppimise olemusest äärmiselt otsustav roll, mis määrab meie suhtumise õpetatamisse/õppimisse. Õpetaja edastab infot õppegrupile, kes selle vastu võtab. Vormi eraldamine sisust on on tüüpilne ka koolile, kui kommunikatiivsele keskkonnale. Niisugust kujutlust õppimisest võib omakorda käsitleda osana suuremast kommunikatsiooni puudutavast metafooride kogumist, nimelt nn juhtimis- ehk ülekandemetafoorist (Reddy, 1979; Linell, 1988). Saatja kodeerib sõnumi keelelisse vormi, seejärel saadetakse sõnum meediumi vahenduse vastuvõtjale, kes dekodeerib sõnumi ja peab selle tuleviku tarvis meeles. Õpetaja vahendab teadmisi õpilasele, kes need vastu võtab. Kui need on õpilase pähe ladustatud, on asi selge. Müüt, et teadmised on miski, milles me kõik ühel meele oleme, ongi vaid müüt. Meie käsitlused nähtustest, nii nagu need on kodeeritud keelelistesse kategooriatesse, on kogu aeg meiega ning loovad seda, mida me nimetame
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõh...
o Käitumishäired o Ärevus o Depressioon Kulg – progresseeruv Psühhiaatrilised sümptomid süvenevad o Ärevus koos depressiooniga o Fikseerunud ideed o Risk enesetapuks Kognitiivsed häired o Dementsus o Aeglus o Mäluhäired o Häiritud planeerimine Autosoom-dominantne haigus Kromosoom 4p16.3; HTT geen Sisaldab CAG trinukleotiidide kordusi Kodeerib huntingtiini Ebastabiilne Korduste arv võib suureneda transmissioonil NB! Eriti isapoolne transmissiooon Korduste arv < 26 normis 27-35 vahepealne Meeste (mitte kunagi naiste) järeltulijatel risk korduste arvu suurenemisele 36-200 (enamasti 40-45 kordust) Kliiniline pilt Käitumismuutused Kognitiivsed häired Pärilik anamnees Varajased muutused: o Rahutus
R plasmiidides ’’kuhjuvad’’ ravimresistentsuse geenid. 23. Transposooni ehitus: Transposoon võib ’’hüpata’’ ühelt plasmiidilt teisele või ka plasmiidilt bakteri kromosoomi. Transposooni puhul võivad IS elementide vahel paikneda ravimiresistentsuse geenid. Transposooni tekkeks peab kahe IS elemendi vahele paigutuma struktuurgeen. 24. Millise plasmiidi olemasolu on vajalik konjugatsiooniks? F plasmiidi (fertility) olemasolu: kodeerib F pilide sünteesiks vajalikke geene ning faktoreid, mis võimaldavad ülekantava DNA seondumist genoomi kindlatesse kohtadesse Konjugatsioonisillake ehk F pili ehk sex-pili - F pilid on karvakese-taolised seest õõnes struktuurid, mida DNA saab läbida. 25. Kuidas nimetatakse rakke, millel on F plasmiid? F+ rakud ehk doonorrakud. Neis rakkudes esineb eriline nn transfer DNA replikatsioon // Neid rakke, kellel pole F plasmiidi nim F- rakkudeks ehk retsipientrakkudeks 26
sisaldavad keskkonnas seeläbi saab vähendada ohtu, et plasmiidi mitte sisaldavad rakud tekitavad saaste. Vektor sisaldab lacZ operoni, mis võimaldab kasutada inserti sisaldavate rakukolooniate tuvastamiseks sini-valge meetodit. Lisaks sellele on vektoris palju erinevaid restriktsioonisaite, see võimaldab vektorisse sisestada erinevate restriktaasidega töödeldud otstega inserte. d) Plasmiid sisaldab lacZ operoni, mis kodeerib -galaktosidaasi. Kui kasvusöötmele lisada X-gali (laktoosi analoog, kus galaktoosiga on glükoosi asemel seotud inool), siis rakkudes, kus lacZ lugemisraam on terve, hüdrolüüsib -galaktosidaas X-galis glükosiidsideme, vabanevad galaktoos ja 5-bromo-4-kloro-3-hüdroksüindool, millest viimane dimeriseerub ja oksüdeerub tekib indigosinist värvi dikloro-dibromo-indigo, mis värvib indigosiniseks terve koloonia.
vees olevates eluvormides puudub, siis ei ole glüfosaat neile oluliselt toksiline. 13. Kirjeldage Bt11 maisi genoomi sisse viidud võõrjärjestusi ja selgitage, kuidas see on lähtetaime omadusi muutnud. See geneetiliselt modifitseeritud maisisort sisaldab kahte võõrgeeni cry1 Ab ja pat, mis teevad selle sordi vastupidavaks nii putukate kui herbitsiidide vastu. Cry1 Ab geen on pärit tavalisest mullabakterist Bacillus thuringensis (Bt) ning kodeerib looduslikku endotoksiini, mille tõttu antud taimest toituvad putukad (Lepidoptera, varreleedik) hukkuvad. Valk, millega maisitaimi on transformeeritud, on CRY1A(b) delta-endotoksiini lühendatud vorm ja see kaitseb maisi nende kahjurite poolt söömise eest. See valk seostub putuka soole epiteeli retseptoritele ja kutsub esile pooride tekkimise, mis rikub rakkude osmootilise potentsiaali ning putukavastsed ei saa enam süüa ja surevad
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased vajavad teadmisi ning oskusi organismi seisundi hindamiseks ja mõistmiseks. Homöostaas – > kr homoios ‘taoline, sarnane’ + stasis ‘seisund’ - bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis to...
NB! Ka temal on näidatud, nagu Listeria monocytogeneselgi, et ta saab peremeesraku aktiini polümeriseerida ja selle abil rakust rakku liikuda. Epiteelis tekib äge põletik, sooleepiteel haavandub. Tekib palavik, mida 8 põhjustab endotoksiin, ja kõhulahtisus, mida põhjustab enterotoksiin. Väljaheide vedel, limane, verine. NB! Shigella verre ei tungi! Shigella invasiivsust epiteelirakkudesse kodeerib plasmiid (suur, ca 220 kb). Inimene on Shigella'le väga tundlik ja ei ole vaja suurt hulka rakke sisse süüa, et haigestuda. Maohape Shigellat ei tapa. Raviks kasutatakse AB, nagu ampitsilliini ja baktrimi. Levib Shigellaga saastunud (fekaalidega saastunud) toidu ja veega. Eestis oli 2003 aastal 143 shigelloosi juhtu. *Salmonella elab peamiselt inimese ja loomade sooles. Salmonellal on 12 liiki ja tohutult palju serovare (kuni 2400), mida põhjustavad erinevad pinnaantigeenid.
• Seesmise globus palliduse elektriline stimulatsioon • Proovitud embrüolt võetud DA rakke basaalganglionidesse viia. Väikeaju ülesanded ja homonukuluse (keskel keha-pea ja ääres jäsemed) koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine. Väikeaju aitab sooritada sujuvaid ja koordineeritud kehaliigutusi. Väikeaju saab koopia igast sooritatud liigutusest ja selle sensoorsest tagasisidest. • Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi • Alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu • NB! Tasakaalumeel projitseerus väikeajusse • Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud: keskmised osad vastavad ka keha keskosale, äärmised osad jäsemetele ning sõrmedele • Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega. Seljaaju juhteteed. Samasuunaliste närvikiudude kimpe, mis jagunevad ülenevad ja alunevad juhteteed.
Selle vastavuse aluseks on geneetiline kood. Gen. kood on: *universaalne-mRNA koodonid on kõikidel organismidel ühesugused *tripletne st. raggelt kolmetäheline *degenereerunud-ühte aminohapet võib kodeerida kuni 6 erinevat koodonit *kattumatu-ühe koodoni nukleotiid ei saa kuuluda teise koodoni koosseisu *loetav vaid ühes suunas alates initsiaatorkoodonist, lõpetades terminaatorkoodoniga. Kui initsiaatorkoodoniga. Kui initsiaatotkoodon asub mRNA keskel, kodeerib ta vastavat aminohapet *pidev-ilma "kirjavahemärkideta" , koodonid lineaarselt üksteise kõrval *kergesti "haavatav"-ühte nukleotiidi väljalangemine või lisandumine ahelasse muudab triplette kogu selle järgneva ahela osas. Tekib nn. raamimine. Üks geen- üks ensüüm üks geen üks polüpeptiidahel(300-400 a.h jääki) Valgu süntees (e. translatsioon)- Ribosoomide kaasabil toimuv valkude süntees RNA-lt. Valkude
tööriistaga, siis näeb ta seal, et Config on 1 552 baiti suurem kui oodatud. Kui süsteemi kõvaketas ei olnud enne nakatunud, siis juhtus see viirusega nakatunud kettalt käivitamise ajal. Kuna DIR II on mälus residentselt, siis iga ketas, mis pole kaitstud ülekirjutamisseadmega, nakatatakse kasutamisel. Viirus paigutab oma koodi ketta viimasesse klastrisse (cluster). Süsteemi kõvakettal asetab viirus end eelnevalt kasutamata klastrisse. Seejärel kodeerib viirus õiged käivitusfailide viidad ja kopeerib need ketta kataloogi kasutamata osasse. Siis muudetakse õiged viidad nii, et need osutaksid viiruse koodile kõvakettal. Vaadates nakatunud kataloogi ei märka kasutaja mingit erinevust. Kõik käivitusfailid säilitavad oma esialgse suuruse ja kuupäeva/kellaaja stambi. Tegelikult ei muudeta originaalprogramme üldse. Kui kasutaja käivitab mõne programmi, siis käivitub viirus
tekitavad aktiivse struktuuri, mida nimetatakse replikatsioonikahvliks. DNA polümeraas on ensüüm, mis sünteesib uut DNAd, lisades sünteesitavale ahelale nukleotiide, mis vastavad (komplementaarsuse alusel) algahelale. Lisaks DNA polümeraasile on replikatsioonikahvliga seotud veel palju teisi valke, mis aitavad kaasa DNA sünteesi alustamisele ning kulgemisele. 8. Mis on geen? Geen on DNA järjestuse lõik, funktsionaalne ühik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd. 9. Mis on plasmiid? Kromosoomiväline rõngakujuline kaheahelaline DNA molekul, mis sisaldab autonoomset paljunemist võimaldavaid geneetilisi elemente. Mõnedel plasmiididel on geenid, mis tagavad plasmiidi stabiilse püsimise bakterirakus, näiteks toksiini- antitoksiini süsteemi kodeerivad geenid. 10. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus?
Kolmas etapp Lisatakse vaadelduga seotud kommentaarid: vaatleja tunded, mõtted, seletused, tõlgendused 18 NB! Vaatleja tunded ja mõtted peavad olema selgelt eristatud vaadeldud subjektide sõnades, tegevuses väljendatud tunnetest, välja öeldud mõtetest ja arvamustest või mitteverbaalselt väljendatud märkidest, mis viitavad emotsioonidele Neljas etapp Autor loeb uuesti ja korduvalt oma päeviku sissekandeid, kodeerib ja lisab uusi seletusi ja tõlgendusi – analüüsi esimesed sammud. NB! Päevikus peab olema selgelt eristatav vaatlemismaterjal vaatleja arvamustest, hinnangutest ja tõlgendustest. Ülesanne: Minivaatlus Kasuta esimesel seminaril sõnastatud uurimisteema Leia vaatluskoht Määratle oma roll vaatlejana (passiivne osalus, aktiivne vaatlus või vastupidi) Täida vaatluspäeviku Vaatluse aeg miinimum 30 min. kuni 1 tund Võimalusel tee mõned fotod vaatluskohast
Kui käitumine on omandatud, võib kinnitused peatada või mitte iga kord neid anda. Sotsiaalne õppimine on käitumusliku töö kolmas lähenemisviis (Bandura 1977), kus enamasti õpitakse oma kogemusi tajudes ja nende üle mõeldes, samuti õpitakse matkides teisi enda umber. Põhiliseks protsessiks on modelleerimine (Hudson ja Macdonald 1986), kus: · Inimene näeb kedagi sooritamas mingit tegevust ja paneb seda tähele · Vaatlejal tekib mote või ta kodeerib oma meeles selle, kuidas käitumist sooritatakse (k.a harjutamine kas tegelikult või kujutluses) · Vaatleja määratleb olukorrad, milles käitumine ilmneb, ja paneb tähele selle tagajärgi · Kui tekib sobiv situatsioon, kordab vaatleja käitumist vastavuses seda moodustanud mõttega. Modelleerimine peaks sisaldama järgmisi omadusi: · Mudeli esitaja peab olema kliendi suhtes oluline, et köita tema tähelepanu
o Sõidukõrgus (ukseavad) Laonduse infosüsteemid ja andmetuvastus · Enamikes ladudes kasutusel IT süsteemid · Arvutisüsteemid võimaldavad: parandada klienditeendust, vähendada kaubavarusid ja tööjõuvajadust, kasutada tõhusamalt lao- ja käitlustehnoloogiaid, vähendada paberitööd, omada paremat ülevaadet kaupade paiknemisest laos ja liikumisest. · Vöötkoodid on nüüdisajal kõige laiemalt kasutatav automaattuvastuse rakendus. · Kodeerib toote ja seda loetakse skanneriga · Need on odavad, kiirelt tuvastatavad ning usaldusväärsed · RIFD märgised on elektroonilised kaubaartiklite järelvalvesüsteem · Salvestav mälu (teemaksude kogumine, kariloomade jälgimine, turvasüsteemid) · RFID ja vöötkoodide võrdlus RFID Vöötkood Otsenähtavus Ei ole vajalik Vajalik
Selle vastavuse aluseks on geneetiline kood. Gen. kood on: *universaalne-mRNA koodonid on kõikidel organismidel ühesugused *tripletne st. raggelt kolmetäheline *degenereerunud-ühte aminohapet võib kodeerida kuni 6 erinevat koodonit *kattumatu-ühe koodoni nukleotiid ei saa kuuluda teise koodoni koosseisu *loetav vaid ühes suunas alates initsiaatorkoodonist, lõpetades terminaatorkoodoniga. Kui initsiaatorkoodoniga. Kui initsiaatotkoodon asub mRNA keskel, kodeerib ta vastavat aminohapet *pidev-ilma "kirjavahemärkideta" , koodonid lineaarselt üksteise kõrval *kergesti "haavatav"-ühte nukleotiidi väljalangemine või lisandumine ahelasse muudab triplette kogu selle järgneva ahela osas. Tekib nn. raamimine. Üks geen- üks ensüüm üks geen üks polüpeptiidahel(300-400 a.h jääki) Valgu süntees (e. translatsioon)- Ribosoomide kaasabil toimuv valkude süntees RNA-lt. Valkude biosünteesil tõlgitaxe geneetiline
vastab mRNA koodonile. mRNA koodon vastab polüpeptiidahelas ühele aminohappele. DNA triplett → mRNA koodon → üks aminohape ● Universaalne kood eluslooduses (kuid mõningate eranditega) ● Geneetilist koodi loetakse lugemisraamis nii, et üks mRNA nukleotiid saab kuuluda ainult ühe koodoni juurde; loetakse suuna 5’-3’, loetakse triplettide kaudu. ● Koodonite kombinatsioone on 64, aminohapped 20, seega mitu koodonit kodeerib ühte aminohapet (v.a. Met ja Trp). Seega geneetiline kood = kogum 64 koodonist (triplet 3 nukleotiidist), mis määravad 20 aminohapet ning translatsiooni alguse ja lõpu. ● Paljud koodonid on sünonüümsed, ehk mitu eri koodonit võib määrata sama aminohappe. ● Olemas on algus- (AUG (metioniini sünteesikoodon)) ja lõpukoodonid (UGA, UAA, UAG (neile ei vasta ükski aminohape ning nendeni jõudes kukub ribosoom mRNA
membraanile. LDL retseptorid diffuseeruvad vabalt kuni nad seostuvad klatriiniga kaetud osakestega. LDL osakesed veres seostuvad nende rakuväliste LDL retseptoritega. Klatriiniga kaetud osakesed moodustavad seejärel vesiikulid, mis endotsüteeritakse rakku. Mis on androgeenne tundetus ja millest põhjustatud? Suguliiteline retsessiivne haigus. Esineb genotüübiga XY inimestel, fenotüüp on XX. Põhjuseks on mutatsioon X kromosoomi geenis, mis kodeerib testosterooni retseptorit. Testosteroon kontrollib nii primaarsete kui ka puberteedis avalduvate sekundaarsete sugutunnuste arengut. Kui ei seostu muteerunud retseptoriga, need tunnused ei teki. Millised võimalused on lipiidide liikumiseks rakus ühest membraanist teise, nimetage lipiide transportivaid valke. Membraanis esinevad valgud nn fosfolipiidide translokaatorid e skramblaasid, mis sageli tagavad
· Tulla toime kannatamatusega Ümbersõnastamine · Võib aidata rääkijal iseennast (oma mõtteid, vajadusi, tundeid) paremini mõista ja leida ise enda probleemile lahendus. · Kui rääkijal näib olevat tõsine probleem, võib ta vajada abi. Millal peegeldavalt kuulata? · Enne kui tegutsema asute. · Enne kui vaidlema või kritiseerima asute. · Kui teisel on tugevad tunded või ta tahab rääkida mingist probleemist. · Kui kahtlustate, et teine kodeerib oma sõnumit st. mängus on mõtted või tunded mida on raske verbaliseerida. Millal mitte kasutada peegeldamist! · Peegeldamine on raske töö ja ei sobi pidevaks tarvitamiseks. · Kui te ei suuda partnerit aktsepteerida. · Kui olete ise stressis, väsinud. · Kui te arvate, et partner ei suuda ise lahendusi leida. Eneseavamine kuulamisel · Hea kuulaja räägib kõnelejale aegajalt asju ka iseendast. · Tema eneseavamine ei ole eesmärk
Kordamisküsimused. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. 1.1. psüühilised protsessid; 1.2. psüühilised seisundid; 1.3. psüühilised omadused. 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. 2.1. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5. Psühholoogia peamised ülesanded. 5.1. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ma ütlen, et tunnen end nii nagu ma tunnen; 5....
11. Nimeta BGLB söötme selektiivsed ja diferentsiaalsed omadused? briljantroheline – lubab kasvada vaid GN ja sapisoolad – vaid GN seedetrakti, kes on kolivormsed ja. Laktoos on diferentsiaalne. 12. Mida mõeldakse koliindeksi all? Kolivormsete bakterite arvukus. Rakkude arv 100 ml uuritavas proovis. Kui see on 0, siis võib vett juua. 13. Mille poolest erineb E. coli teistest kolivormsetest? Tal on gusA geen, mis kodeerib GURi β-D-glükuronidaasi, mille substraadiks on glükuroniidid (MUG). Neil on trüptofanaasne aktiivsus, saab kindlaks teha LB söötmel tehes indooltesti. Moodustab Endo söötmel tumepunaseid kuivi kolooniaid. 14. Nimeta vähemalt 3 substraati, milledel kasvades annab E. coli positiivse vastuse? Laktoos, β-D-glükuroniidid, briljantroheline, sapisoolad. 15. Kuidas käituda siis, kui E. coli tuvastamisel indooltest annab positiivse vastuse, kuid GUR aktiivsus puudub? gusA geen on defektne.
Aisting on närviprotsesside vahendatud teave muutusest organismi sise- või väliskeskkonnas. Sensoorsed impulsid võivad käivitada spinaalrefleksi või ajutüve alaossa välja jõudes komplekssema kraniaalrefleksi. Kui sensoorne impulss jõuab ajukoorde, saab võimalikuks teadlik aisting stiimulist, selle lokalisatioonist ja spetsiifikast ning tähendusest tajukogemusena. Aistingu tüüp on sensoorne modaalsus, iga üksik sensoorne närvirakk (meelerakk) kodeerib vaid üht sensoorset modaalsust. Meeled jagatakse: 1. üldkehalisteks tuginevad kõikjale üle keha laiali hajutatud retseptoritele, nende signaalide töötlusprintsiibid on vähem spetsiifilised ja eelkõige enesekohased. Ülesandeks on keha sisetunnetus läbi piirdenärvisüsteemi somaatilise ja autonoomse osa sensoorsete rakkude. 2. spetsiaalsete organite põhisteks Somaatiline sensoorika eristab kokkupuute aistinguid (puudutus, surve, vibratsioon, sügelus ja
DNA molekulides talletatud geneetiline informatsioon realiseerub valgusünteesil. Valgud koosnevad aminohapetest. Erinevaid aminohappeid on 20. Seega erinevad valgud teineteisest aminohapete kombinatsioonide ja nende järjestuse poolest polüpeptiidahelates. Informatsioon, mis on vajalik teatud aminohappelise järjestusega polüpeptiidahela sünteesimiseks on salvestatud koodi kujul DNA molekulis. Selleks koodiks on aga DNA ahela teatud fragmendi nukleotiidide järjestus. Igat aminohapet kodeerib 3 nukleotiidi nukleotiidi triplett, e. koodon. Neljast nukleotiidist on võimalik moodustada 4*4*4 = 64 erinevat kombinatsiooni. Seega on koodoneid rohkem kui 20 aminohappe jaoks tarvis. Selgunud ongi, et mitu koodonit võivad kodeerida ühte ja sama aminohapet, kusjuures määravad on koodoni kaks esimest nukleotiidi. Teiseks: kolmele koodonile ei vasta mitte ükski aminohape ja nad talitlevad DNA ahelas kui peatavad koodonid (ingl. k. stop triplets), mis annavad signaali polüpeptiidahela
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas saatja edastaja vastuvõtja sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam,
LDL osakesed veres seostuvad nende rakuväliste LDL retseptoritega. Klatriiniga kaetud osakesed moodustavad seejärel vesiikulid, mis endotsüteeritakse rakku. 22. Mis on androgeenne tundetus ja millest põhjustatud? Suguliiteline retsessiivne haigus. Esineb genotüübiga XY inimestel, fenotüüp on XX. Põhjuseks on mutatsioon X kromosoomi geenis, mis kodeerib testosterooni retseptorit. Testosteroon kontrollib nii primaarsete kui ka puberteedis avalduvate sekundaarsete sugutunnuste arengut. Kui ei seostu muteerunud retseptoriga, need tunnused ei teki. 23. Millised võimalused on lipiidide liikumiseks rakus ühest membraanist teise, nimetage lipiide transportivaid valke. Membraanis esinevad valgud nn fosfolipiidide translokaatorid e skramblaasid, mis sageli tagavad minutite jooksul
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem >
Eukarüootides on mRNA modifitseerimine vajalik, sest mRNA transkribeerimine toimub tuumas, translatsioon aga tsütoplasmas. Sünteesi käigus muudetakse mRNA primaatseid transkripte kovalentselt nii 5' kui ka 3' otsast. Pre-mRNA koosneb eksonitest ja intronitest, kust lõpuks lõigatakse intronid välja ning mRNA lüheneb pea poole võrra. Geneetiline kood Geneetiline kood on kolmest nukleotiidist koosneb järjestus mRNA polünukleotiidahelas, mis kodeerib ühte aminohapet. Geneetiline kood on kattumatu. Aluste järjestust loetakse fikseeritud lähtepunktist ning see on pidev. Kood on degeneratiivne ehk enamikel juhtudel võib aminohape olla määratud ükskõik millisega teda kodeerivatest triplettidest. Iseärasused: · Kõik koodonid omavad tähendust. 61 vastavad aminohapete, ülejäänud 3 on nonsenss või stoppkoodon. · Koodonid on ühetähenduslikud ehk vastavad ainult ühele aminohappele.
kontsentratsiooni tõusule; induktor aine, mis indutseerib ekspressiooni Repressioon geenide ekspressiooni vähenemine vastuseks metaboliidi kontsentratsiooni tõusule; repressor aine, mis represseerib geeni avaldumist valguna Geneetiline kood tähendab nukleiinhappe ahela teatava lõigu nukleotiidide järjestuse ja polüpeptiidahela aminohapete järjestuse vastavust. Geneetiline kood sisaldab 64 (43) koodonit. Koodon e.triplett on 3 nukleotiidist koosnev järjestus mRNA ahelas, mis kodeerib 1 aminohapet. Geneetiline kood on: kattumatu: iga nukleotiid kuulub ühe koodoni koostisse pidev (st mitte punkteeritud): aluste järjestust loetakse fikseeritud lähtepunktist alates katkematult degeneratiivne e. sünonüümne : enamikul juhtudel on aminohape kodeeritud mitme erineva koodoniga e. tripletiga N: GCU GCC GCA GCG º Ala Sic! Tõstab koodi töökindlust! universaalne : koodon aminohape vastavus on reeglina sama kõikides organismides.
läheb teise kromosoomi üle ◦ Translokatsioon – lõigud kromosoomide vahel lähevad vahetusse Geenmutatsioon Mutatsioon toimub vaid molekulaartasandil, DNA-s muutub tavaliselt üks, harvem mitu nukleotiidi. Punktmutatsioon on tavaliselt põhjustatud kemikaalidest või DNA replikatsiooni häirest.: ◦ Puriinide asendumine (tsütosiin↔tümiin) ◦ Pürimidiinide asendumine (adeniin ↔guaniin) ◦ Puriin ↔pürimidiin Kui asendunud lämmastikalus kodeerib sama aminohapet, on tegu vaikiva mutatsiooniga. Kui asendunud koodon lõpetab valgusünteesi, on tegu nonsenssmutatsiooniga. Kui asendunud koodon kodeerib teist aminohapet, on tegu missensse mutatsiooniga. Geenmutatsioonide mõju tunnusele Mutatsioon ei avaldu Mutatsioon avaldub: ◦ Tunnus tugevneb ◦ Tunnus nõrgeneb ◦ Tunnus kaob ◦ Tekib uus tunnus ≈90% mutatsioonidest on nõrgalt kahjulikud ≈ 5% mutatsioonidel on surmav toime ≈ 5% mutatsioonidest on neutraalsed
· Klorofüllide spekter · · Ökoloogilised tunnused: · Tüüpilised elupaigad, · Kooselu teiste organismidega, · Patogeensus. · · Kirjeldatud on ca 6000 liiki baktereid. · Maakeral on ilmselt 100-1000 x rohkem bakteriliike, kui seni kirjeldatud on. · Organismi kõik geenid kokku geenikogum; temas kodeeritakse kõik organismi omadused; · Genoom koosneb geenidest; · Geen on DNA järjestus (nukleotiidide järjestus, lõik DNAd, piirkond DNAs), mis kodeerib kas valku või RNAd. · Valke kodeerivate geenide DNA järjestustelt on võimalik tuletada valgu aminohappeline järjestus. · Genoomide uurimisel on suureks abiks bioinformaatika. · Määratud DNA järjestusi ja valgujärjestusi säilitatakse andmebaasides, mis on enamasti avalikud ja veebi kaudu hõlpsasti kättesaadavad. Geenipank. · · · · · · · · · · · · EU- JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS: (loeng 3.) 10. September 2009 ·
See olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. FTP on kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab jaoks erineva sageduse. Tulemuseks on suure ribalaiusega säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid
4) millisel määral on tulemused üldistatavad, 5) kuidas ja milliseid uurimistulemusi võiks ära kasutada teoorias ja praktikas, 6) milliseid edasise uurimise vajadusi käesolev uurimus tingib. (2004: 232243) Kvalitatiivse uurimuse keskne osa on kirjutamine. Uurimisprotsess lähtub uurija empiirilisest materjalist, tõlgendab seda ja toob analüüsi ning võrdluste abil esile tähelepanu väärivad teemad uuritava maastiku vaatluspunktideks, kodeerib need ja kujundab üldisemateks klassifikatsioonikategooriateks. Kvalitatiivses uurimuses on kirjutamine paindlikum: 1) sissejuhatus, 2) meetod, 3) analüüs/ tulemused/ arutelu selle uurimuse tähtsaimas osas peab uurija lugejat veenma uurimuse väärtuses: analüüsi ja tõlgenduste abil esile tõusnud kategooriate ning seisukohtade tähtsuses ja huviatvuses. Heas kvalitatiivse uurimuse raportis seondub tihe ainestiku kirjeldus teadusliku arutlusega,
Viisid läbi hulga katseid taju uurimiseks. Oluliseks puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine. Kognitiivne psühholoogia Praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950-1980.aastatel. Toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. 3.Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna põhiideed, uurimusobjaktid,(nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid)? Psühholoogia harud: Teoreetilisema orjentatsioonoga harud on *üldpsuhholoogia- normaalse inimese käitumise ja psüühika iseärasused ( psüholoogia ABC)
3) Potesniaalne seesmus inimene, kes loeb narratiivi võib muutuda potentsiaalselt seestunuks (lapsed on piiblis kiidetud ja meie peama ka hästi suhtuma neisse) Jumala sekkumist tunnetatakse rollide kaudu. 1.8. Algsündmuse roll rituaali väljakujunemisel. Rituaali peetaksegi algsündmuse pärast. Näiteks me tähistame rituaalselt sünnipäevi või miskit sellist. Algsündmuse funktsioonid: 1) Kodeerib sotsiaalseid kokkuleppeid arusaam asjadest 2) Markeerib olulist 3) Hoiab traditsiooni satud konflikti muidu, kui pead tühiseks nt laulupidu 4) Toimetuleku vahend matused aitavad leinata Rituaaliga võib suhe muutuda 1) Tardumine kaob ära algsündmusega seos ja jääb ainult vorm. Jõulud nt 2) Teine sisu rituaal omastab mingi muu sündmuse 3) Taaskogemine taaskogeme seda sündmust 4) Mõtestamine anname AS teise tähenduse.
retseptoritega; kui üks nendest on defektne, siis ei olda võimeline eristama kumbagi värvitooni), fragiilne X (dominantne kahjustus mittetäieliku penetrantsusega; avaldub 1/2000 lastest ja põhjustab tugevat alaarengut 19. Soomääramine erinevatel organismidel. Inimesel määrab soo Y kromosoomi olemasolu. X0 indiviidid on naissoost ja XXY indiviidid meessoots. Y kromosoomis paiknev geen SRY kodeerib faktorit TDF – regulaatorvalk, mis seondub DNA-ga, kontrollides nii teiste geenide avaldumist, mis on vajalikud testiste arenemiseks. Äädikakärbsel on 2 sugukromosoomi ning 3 paari erinevaid autosoome (AA, kus iga A näitab ühte haploidset autosoomide kogumit, 2A diploidset). Soo määrab X kromosoomide suhe autosoomide kordusesse. Teistel loomadel: kui isasloomal on kaks erinevat sugukromosoomi, X ja Y, nimetatakse tema sugu heterogameetseks.
tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Kognitiivne psühholoogia tunnetusteadus. Õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne Informatsioonitöötlus taju-, tähelepanu- , kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste vahendusel. TEEMA 3 Evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitlus Ärritatavus reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja tähendusest. Tähenduse määrab suhe organismi vajadusega. Ntx taksis (fototaksise puhul liigub organism või selle osa valguse suunas - positiivne taksis või sellest eemale negatiivne taksis.
Seda hakati välja mitte selle salastatust. AH päis pannakse Ippäise ja IP andmevälja vahele. AH päis sisaldab :1)ühenduse ID-d . 2)allkirjastatud sõnumi lisatakse lisabitte, mis aitavad sihtkohas vigu tuvastada. Vigade avastamise meetodid: Paarsuse kontroll. See jaguneb töötama 80date keskel ja 90datel arendati seda edasi. See on pakettside protokoll, see kodeerib andmed väkestesse kindla suurusega kokkuvõtet, mis arvutatakse originaal IP datagrammist; allika autentimise infi;sõnumi puutumatust. 3)järgmise päise tüüpi, mis määratleb ühedimensiooniliseks ja kahedimensiooniliseks. Esimese korral on võimalik avastada paaritu arvu bittide moondumist, kuid ei ole pakettidesse. See erineb IPst ja Ethernetist
motiivistiku, milleks inimsugu on kulutanud aastatuhandeid. Nelja aastane hüüatab „Jumal oli esimene, kes suri.“ Ning „Kas välku on näha vee all?“ (kujutelm veealusest välgust on inimese ürgmälus ja võib nii nelja-aastase mõtteis üles kerkida). Viieaastane: „Kas George Washington oli esimene inimene?“esimene riigipea võrdub inimsoo esiisa. 3) Struktualistlik (Levy-Strauss, Propp) – Müüt kodeerib mõtet, tugevdab moraali, annab käitumisjuhiseid, sanktsioneerib kombeid, ratsionaliseerib ja õigustab ühiskondlikke norme. Müüt on ühteaegu diakrooniline kui ka sünkrooniline vahend oleviku ja tuleviku selgitamiseks. Müütidel kindel ülesehitus 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline- müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele
pakitud polüpeptiidahelatega, luues mikrokeskkonna, milles toimub õige pakkimine. Need on vajalikud ,,sündivate" valkude kaitsmiseks ja aeglaste etappide kiirendamiseks. Valgumoodulid ehk domeenid · paljud valgud kujutavad endast kahe või enama eraldiseisva ,,mooduli" ehk domeeni ühendust · sama domeen võib esineda mitmed valgus · sama domeen võib korduda samas valgus · geneetiline algus kodeerib üks ja sama järjestuslõik 3. Kvaternaarstruktuurid mõiste, milliste jõudude toimel formeeruvad. Milliseid eeliseid annavad kvaternaarstruktuurid? Def: Kvaternaarstruktuuri all mõeldakse viisi, kuidas monomeersed subühikud on omavahel ühendatud multimeerseks valgumolekuliks. Iseloomulik oligomeersetele valkudele, so valkudele, mille molekulid koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiidahelast, mida nimetatakse osamolekulideks ehk subühikuteks.
2.1. Lugemine kui tähenduse taasloomine 2.1.1. Lugemine ja kirjutamine Lugemis- ja kirjutamisoskus on omavahel seotud. Üks arendab teist. Õppides kirjutamist, õpime ka paremini lugema. Lugemine ei tähenda ainult sõnade kokkuveerimist ja kirjutamine oskust sõnu kokku panna, vaid nende all on ka oskus erinevaid tekste mõista ja neid koostada. 13 Mõtlemisoskus ja lugemisoskus on tihedalt seotud. Kui inimene kirjutab, kodeerib ta oma mõtte keelelisse vormi. Kui teine seda teksti loeb, siis ta dekodeerib kirjutaja mõtte teksti põhjal. Lugeja nii-öelda taasloob tähenduse, mida kirjutaja tekstiga väljendas. Lugeja ei mõista kunagi kirjutaja teksti samamoodi, sest inimesed on erineva elukogemuse ja haridusega. See aga ei tähenda, et me üksteisest valesti aru peaksime saama. Nagu ütlevad C.Castaneda sõnad: "Arusaamine on kõige alus, ja kui see muutub, muutub ka maailm." 14
Mõningatel juhtudel on repressor- ja aktivaatorvalkude seostumiseks vaja täiendavate regulaatorite liitumist. Need võivad olla raku enda ainevahetuse produktid või pärineda väljaspoolt (hormoodin, vitamiinid, toitained jt.) Eristatakse kahte tüüpi geene: struktuur- ja regulaatorgeene. Struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses olevate rakkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Osa neist kodeerib vähesel hulgal sünteesitavaid tuuma regulaatorvalke. Geeni regulatsioon 1) RNA baasil kui palju RNA-d sünteesida, kas sünteesida. 2) RNA ja valgu üleminek kas võtta sünteesitud RNA kasutusele. 3) Valk on sünteesitud, kui miks sünteesitud valku kasutada ei saa: võib puududa koeensüüm või pole komponentne (komplementaarne?) tertsiaalstruktuuri jaoks. 20. Geenitehnoloogia
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutl...
mis viitavad emotsioonidele. Veenvuseks on vaja selgust. Toodki välja konkreetsed sõnad, mis öeldi ning sellest eristad oma arvamuse, tõlgenduse konkreetselt ära. On ju võimalikud eri tõlgendused, seega esmalt oluline stseeni esitamine ning alles siis tõlgendused. (nagu siingi olen proovinud, copy-paste tekst ühtlaadi, oma kommentaarid teist laadi kirjas...?) Neljas etapp: - Autor loeb uuesti ja korduvalt oma päeviku sissekandeid, kodeerib ja lisab uusi seletusi ja tõlgendusi analüüsi esimesed sammud. NB! Päevikus peab olema selgelt eristatav vaatlemismaterjal vaatleja arvamustest, hinnangutest ja tõlgendusest. Vahel on muidugi analüüs keerukas kui see on osa su elust, pead ka ennast analüüsima. Kvantitatiivne uurimus uurijale palju mugavam selles suhtes. 7. loeng 27.03.12 Andmekogumismeetodid: intervjuu Intervjuude vormid osalejate arvust ja läbiviimise viisist lähtuvalt
dialleelsusega, kui neid on rohkem, siis polüalleelsusega. Kui isendil on kummaski homoloogses kromosoomis sama geeni kaks ühesugust alleeli, on tegemist homosügootse isendiga, kui alleelid on erinevad- heterosügoodiga. Geneetiline kood Geneetilise koodi olemasolu idee tekkis USA-s 1953. a toimunud sümpoosionil, kus arutati äsja Watsoni ja Cricki desifreeritud DNA struktuuri ja funktsioonide küsimusi. Kuidas aga neljast lämmastikalusest koosnev järjestus kodeerib 20 aminohappe järjestuse, jäi mõistatuseks veel mitmeks aastaks pärast DNA struktuuri selgitamist. Esimesed teadlased, kes avaldasid hüpoteese geneetilise koodi olemusest, olid USA kosmoloog Gamow (1954) ja Crick. Gamow väitis, et iga aminohappe koha määrab DNA biheeliksi pinnal asuv iseloomulik romblohk, mille moodustab kindel nukleotiidide kombi- natsioon. Ligikaudu samal ajal esitas Crick pideva kattumatu koodi idee, mis seisnes selles, et
Rakud said hakata hingama. Rakku neelatud ürgsetest tsüanobakteritest said kloroplastid. Sai alata fotosüntees. Endosümbioosi teooriat toetavad faktid 1. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoon, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb lineaarsetest kromosoomidest; 2. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S), tsütoplasma ribosoomid on 80S. Mitokondri genoom kodeerib rRNA-sid, t-RNA-sid ja mõningaid mitokondriaalse hingamisahela valke. Paljud mitokondri algse genoomi geenid on üle kolinud eukarüoodi tuumagenoomi. Nad on ära tuntavad järjestuse analüüsil, kus nende kodeeritavad valgud on sarnased prokarüootide valkudega. Mitokondri eellane oli ilmselt üks ürgne alfa-proteobakter. Eukarüootide tuumagenoomis on nii tänapäevastele arhedele kui ka tänapäevastele bakteritele sarnaseid geene. Kummalgi geenide grupil on erinev funktsioon ja tähtsus
Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1. Signaali genereerimine - ja ka edastamine, signaali ühest r teise üle viimine 2
Tõestus: lihtrekursiivsed f.-nid on kõikjal määratud nende hulgas leidub s(x) = x+1, millle korral f.-nil pole püsipunkti Osaliselt rekursiivsete f.-nide klassi U on osaliselt rekursiivne 29. Ühekohaliste funktsioonide arvutatavus. Gödeli numbrid. Gödeli number: f.-ni h Gödeli number arvutatakse: 2, kui h = s 3, kui h = q G(h) = 5Gf * 7Gg, kui h = f + g 11Gf * 13Gg, kui h = f * g 17Gf, kui h = f-1 19Gf, kui h = if Gödeli f.-n kodeerib f.-ni tuletusele vastava operaatortermi. N-kohalise f.-ni Gödeli numbriks on tema ühekohalise esindaja Gödeli number. Ühele f.-nile võib leida mitu Gödeli numbrit (kuna tuletusi algf.-nidest võib olla mitu), üks Gödeli number vastab alati kindlale f.-nile. Arvutatavus: Robinsoni teoreemid: I Kõik ühekohalised lihtrekursiivsed f.-ni on arvutatavad algf.-nidest s(x) = x+1 ja g(x) = |x (floor(sqrt(x)))2| (ruutjääk), kasutades liitmise, kompositsiooni- ja iteratsioonioperaatoreid
(triplett) geneetilises koodis. Antikoodon on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare. Kõdumine on 1aminohappele vastab rohkem kui 1 koodon. Koodoni 1.& 2. Positsioonil onWatson-Crick paardumine : A – U, G – C. Koodoni 3. Positsioon Wobble paardumine A/C/U – I(nosiin), A/G – U, C - G Mis on sense- ja mis nonsense koodon. Sense koodon, mis kodeerib ah, nonsense+ terminaator koodon. 16 Mõisted ”cognate”, ”near-cognate” ja ”non-cognate” koodon-antikoodon paardumise korral. Cognate- antikoodon paardub koodoniga, near-cognate- esimeses positsioonis ei paardu, non- cognate 1. Ja 2. Ei paardu. Valgusünteesi täpsuse tagamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
