restriktsiooni saiti, mis on reeglina unikaalsed kogu vektori piires. Kasutatakse selleks, et oleks lihtsam vektorisse mingi järjestuse sisse viia. 8. Kuidas saab identsifitseerida/selekteerida baktereid rekombinantse plasmiidiga, kui plasmiidil on geenid, mis vastutavad nii ampitsilliini kui ka tetratsükliini resistentsuse eest ja sisend asub järjestuses, mis kodeerib tetratsükliini resistentsust? Selleks, et tuvastada huvipakkuva järjestusega baktereid, tuleb nende kolooniate osad asetada keskkonnale, kuhu lisati eelnevalt tetratsükliini ja inkubeerida. Need kolooniad, mis jäävad ellu ei sisalda huvipakkuva järjestust, kuna nende tetratsükli suhtes resistentsed geenid töötavad. Need, mis hukkuvad, sisaldavad huvipakkuva järjestuse. Saadud tulemusi võrreldakse esimese peetritassiga ja tuvastatakse, mis kolooniat sisaldavad järjestust.
Tallinna Polütehnikum "TV Pult" Referaat Juhendas: Jevgeni Kurotskin Juhendaja: E. Märtinson Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Ajalugu.............................................................................................................................. 4 Kuidas kasutada tv pulti?...................................................................................................5 Kuidas töötab tv pult?........................................................................................................7 Moduleerimine...................................................................................................................8 Kokkuvõtte............................................
aminohapet). Valkdefineeritud 3 mõõtmelise struktuuriga polüpeptiidahelad, sageli olemas ka kvaternaarstruktuur VALKUDE STRUKTUUR JA FUNKTSIOON Valgud on hargnemata polümeerid, mis moodustuvad peptiidsideme vahendusel aminohapetest Valkude funktsionaalsus on tagatud nende kolmemõõtmelise struktuuriga, mis omakorda tuleneb valkude aminohappelisest järjestusest. Aminohapete kõrvalahelate erinevad omadused tingivad nende erinevad konformatsioonid vesilahustes Genoom kodeerib 20 aminohapet Valkude 3M struktuur-konformatsioon-on determineeritud tema aminohappelise järjestusega Valgu struktuur määrab tema bioloogilise aktiivsuse (funktsiooni) Liht ja liitvalgud: · Lihtvalk on ehitatud ainult aminohapetest. · Liitvalgus esineb veel täiendav rühm, milleks võib olla sahhariidi, rasvataolise või mõne muu lihtsama aine molekul, millega omakorda võivad olla seotud metalliioonid. Sekundaarsruktuur Valgu sekundaarstruktuur kirjeldab, kuidas
Stiimuli-reaktsiooni mudel(SR)- Idee Ivan Pavlovilt. A. ja C.Staats: üks ja sama stiimul võib esile kutsuda enam-vähem samasuguse mõju igaühele. Saatja (kommunikaator) saadab välja stiimuli, mis jõuab vastuvõtjani (retsipiendini) ja kutsub selles esile reaktsiooni (mõju). Shannoni ja Weaveri komm.mudel- Shannoni ja Weaveri käsituses tähendas kommunikatsioon sõnumi lihtsat ühesuunalist siirdamist. 5 elementi: 1)Informatsiooni allikas, mis loob sõnumi 2)Saatja, mis kodeerib sõnumi signaalideks 3)Kanal, mille kaudu signaalid liiguvad (müra allikas) 4)Vastuvõtja, mis dekodeerib (rekonstrueerib) signaalidest sõnumi. 5)Adressaat, kes sõnumi saab. Vahend - füüsiline ja tehniline abinõu, mille abil sõnum muudetakse kanalis siirdamiskõlbulikuks(nt hääl), määrab koodid, mida on võimalik kasutada. Jagunevad (1)otsesteks, mis toimivad siin ja kohe(hääl, ilmed, keha. Fiske kommteod), (2)esitavateks(raamatud, maalidF:kommteosed),
mitokondriaalseid haigusi, mis tekivad mtDNA muteerumise tulemusel ja päranduvad mitokondriaalse päritavustüübi alusel. 5. Mis on ja kuidas toimub mitokondriaalse ja genoomse DNA interaktsioon? erinevus tuuma DNA-st seisneb koodonite kasutuses: Näiteks: koodonid AGA ja AGG vastavad tuumagenoomis arginiinile (Arg), mitokondris põhjustavad nad aga translatsiooni terminatsiooni (STOP-koodonid); UGA, mis on stop koodoniks tsütoplasmas, kodeerib mitokondris trüptofaani (Trp); - AUA tsütoplasmas on isoleutsiini (Iso) koodon, mitokondris vastab aga metioniini (Met) initsiaatorkoodonile. Osad mitokondriaalsed valgud on kodeeritud tuumas asuva DNA poolt mitokondriaalse ja genoomse DNA interaktsioon. 6. mtDNA praktiline tähtsus teaduslikes ja meditsiinilistes uuringutes? mtDNA-s on geenide evolutsioon 10 korda kiirem tuuma omast. mtDNA mutatsioonide uurimine võimaldab määrata sündmuste toimumise aega evolutsioonis
nimetas haigust põhjustava viiruse tubaka mosaiigiviiruseks (TMV). Järgnesid teated teistest viirushaiguistest: 1898 Loeffler ja Frosch - veiste suu- ja sõrataud 1908 Ellerman ja Bang - kodulindude leukoos 1909 Landsteiner ja Popper - poliomüeliit inimestel on viirushaigus 1915. a. näitasid Twort ning 1917. a. d'Herelle, et ka baktereid nakatavad viirused - bakteriofaagid, põhjustades bakterirakkude lüüsi. Viriooni ehitus. Viiruspartikkel sisaldab nukleiinhapet, mis kodeerib viirusspetsiifilisi valke. Viiruse geneetiliseks materjaliks on kas DNA või RNA molekul. Eristatakse üksikahelalise (ss -single strand) ja kaksikahelalise (ds - double strand) genoomiga viirusi. dsDNA viirused on näiteks loomaviirustest papilloomiviirus ning bakteriofaagidest T4 ja lambda faag; ssDNA genoomiga on bakteriofaag M13. Reoviiruste (põhjustavad hingamisteede haigusi) genoomiks on dsRNA. ssRNA genoomiga viiruste näiteks võib tuua retroviirused, näit. HTLV, mis põhjustab
Valgusüntees algab DNA ahela despiraliseerumise- ja topeltahela lahknemisega lõigu kohal, millelt kopeeritakse valgusünteesiks vajalik informatsioon. Iga aminohappe jaoks on olemas kindla koostisega tRNA. Transkriptsioon on esimene samm, mis on geenide avaldumise peamiseks regulatsiooni tasemeks. DNA osa, mida transkribeeritakse RNA molekuliks, nimetatakse transkriptsiooni ühikuks ja see kodeerib vähemalt ühte geeni. Kui geen, mida transkribeeritakse, kodeerib valku, on transkriptsiooni tulemuseks informatsiooni-RNA (inglise k messenger RNA) ehk mRNA, mida kasutatakse seejärel valgu sünteesiks, tuntud ka translatsiooni nime all. Alternatiivselt võib transkribeeritud geen kodeerida ribosomaalset RNA-d (rRNA) või transpordi RNA-d (tRNA), mis on mõlemad vastavalt valgu kokkupanekuprotsessi või teiste ribosoomide osadeks. 24. Millises raku osas toimub tegelik valgusüntees ja millised raku organellid on sellesse haaratud.
Ribosoom sünteesib tRNA küljes olevate aminohapete vahele peptiidsideme. Kasvav peptiidahel on sünteesi käigus tRNA'ga kovalentselt seotud. Valgu biosünteesil osalevad veel paljud valgulised faktorid, ATP ja GTP ning veel mitmed molekulid, mida käsitleme valgusünteesi peatükis. Valkude ruumilise struktuuri moodustumine toimub nii translatsiooni käigus kui peale seda. Valgud viiakse organismis vajalikesse kohtadesse valkude transpordi teel. Geen - pärilikkuse ühik. DNA lõik, mis kodeerib eralduvat produkti RNA genoomide puhul RNA lõik. Eraldub produkt võib olla nii RNA kui valk. Algselt sünteesitakse valkude puhul mRNA, mis aga ei ole info ülekande mõttes lõplik produkt. mRNA alusel sünteesitakse valk. DNA kodeerib eelkõige iseennast, aga see ei ole eralduv produkt, kuna jääb DNA poolkonservatiivse replikatsiooni tõttu matriitsahelaga seotuks. Geenid on kodeeritud ühe ahela poolt ja vastasahel kodeerimisel ei osale. Pikema
( joonis 1). Osadel viirustel on viirusosakese koosseisus genoom üheahelaline, teistel viirustel kaheahelaline DNA ja RNA. Nukleiinhapped on suutelised säilitama viiruse pärilikku informatsiooni ning andma seda edasi järeltulevatele viiruste põlvkondadele. Viirus genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Näiteks lastehalvatus tekitav polioviirus koosneb ühest üheahelalise RNA molekulist, gripiviiruse genoom aga kaheksast erinevast RNA molekulist, millest igaüks kodeerib teatud kindlat viiruse elutegevuseks vajalikku valku. Väiksemad viiruse genoomid koosnevad umbes kolmest tuhandest nukleotiidist (näit. Mõned bakteriviirused), suured aga kuni 300 000 nukleotiidist (rõugeviirus). Seega on väiksematel viirustel kuni kolm geeni ja suurimatel enam kui paarsada geeni. (Geeni keskmiseks suuruseks või arvestada 1000 nukleotiidi). Viirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljunemiseks paljusid erinevaid
- Geneetilised soodustajad. Geneetilist alust rasvumisele hakati uurima, kuna uuringutest tuli välja, et rasvumine kaldub suguvõsas korduma. Uurides eraldi kasvanud identseid kaksikuid, on välja pakutud, et kehamassiindeksi geneetiline soodumus võib olla isegi 70%. Sellised leiud on viinud teadlased ideele, et geneetilised faktorid mõjutavad keharasva jaotumist, ainevahetuse aeglustumist, kaalu tõusu ja teevad osad inimesed rasvumisele vastuvõtlikumaks. Ob-geen kodeerib organismis söögiisu vähendava hormooni, leptiini, sünteesi. Kuna geneetilise defektiga laborihiirtel leptiini ei tekkinud ja nad rasvusid kergesti, anti neile ümberkombineeritud leptiini ja see vähendas nende söögiisu, suurendas füüsilist tegevust ja alandas kehakaalu. Inimeste seas on aga enamikul rasvunud inimestel isegi kõrgem leptiinitase ja arvatakse, et nad on leptiini suhtes resitentsed. - Keskkonna mõju
dihüdroksüfenüülalaniinika (DOPA). Albiinod ei tooda melaniini. Homosügoodid retsessiivid: ~1 33,000 valgetel 1 28,000 mustadwel Ameerikas Ei ole pleiotroopne On ka teisi albinismi vorme (tüüp II ja III) TaySachs'i sündroom Lüsosomaalne talletushaigus, kuna lüsosomaalne ensüüm vigane Homosügootne retsessiivne, 15 kromosoomis Harv haigus, sage juutidel KeskEuroopasn (~1 3,600). Mutatsioon HexA geenis, mis kodeerib ensüümi Natsetüülheksoosaminidaas Akumuleeruvad aju rakkudesse gangliosiidid (närvirakkude membraani glükolipiidid) Ravi puudub, (paralüüs, reetina degeneratsioon jne, surm 34 aastaselt)) võimlik skriinida heterosügoote Enamus ensüüme on valgud, kuid mitte kõik valgud ei ole ensüümid Näited mitte ensümaatiliste valkude erinevustest ja haigustest ABO vererühmad tsüstiline fibroos (haigus) Sirprakuline aneemia (haigus)
kordistumine X kromosoomi otsa lähedal. Kui normaalses kromosoomis on 5-60 CGG kordust, siis mutantses kromosoomis on seda kordust DNA replikatsiooni tagajärjel kuni 1000 koopiat, mis mõjutab kordusega külgnevate geenide avaldumist. Fragiilse X-i sündroomi põhjustav mutatsioon on metafaasi kromosoomidel tsütoloogiliselt jälgitav. Tundub, nagu oleksid kromosoomi otsad murdumas. Y kromosoomi-spetsiifilised geenid. Teatakse ainult väheseid. Üks neist kodeerib H-Y antigeeni. On teada ka geen, mis kodeerib testiste arenguks ning mehe seksuaalsete tunnuste väljakujunemiseks vajalikku faktorit TDF. Geenid, mis paiknevad mõlemas sugukromosoomis. Mõned geenid on olemas nii X kui ka Y kromosoomis, paiknedes enamasti lühikese õla otsa lähedal. Nende geenide poolt kodeeritud tunnused päranduvad järglastele samal viisil nagu autosoomsete geenide poolt kodeeritud tunnused. Sellepärast nimetatakse neid geene ka pseudoautosoomseteks geenideks. 4.8
Mikrosatelliitidest erinevad need selle poolest, et esimeste kordusalad on lühemad. Minisatelliidid on polümorfsed ning nende alade pikkuse järgi saab iga inimese jaoks koostada unikaalse DNA sõrmejälje. Speiser DNA. Mitteklassifitseeritud, mittetranskribeeritav, genoomis esindatud üksikkoopiana, sisaldub rRNA transkriptsiooniühikus. Inimese genoomi suurus ca 3 miljardit bp ja struktureeritus 46 kromosoomi, 23 000 geeni, valke ja funktsionaalseid RNAsid kodeerib vaid 5%, võrdlus teiste organismide genoomidega varieerub suuresti, seost genoomi suuruse ja organismi keerukuse vahel pole. 5. Liikuv DNA (transposoonid). DNA järjestused, mis suudavad ühe raku piires genoomis ümber paigutuda. Erinevad klassid. Klass I ehk retrotransposoonid (retroviiruse tüüpi, tuntud ka kui LTR-tüüpi ja mitte-LTR-tüüpi (LINEd ja SINEd)) ning klass II ehk DNA transposoonid. Evolutsiooniline tähtsus. Transpositsioon võib esile kutsuda mutatsioone ja
Enamikult geenidelt toimub mRNA molekulide süntees. Genoom- liigiomase ühekordses kromosoomikomplektis sisaldusv geneetiline materjal. Transkriptsioon. Transkriptsioon- matriiksüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saasakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid. mRNA struktuur prokarüootidel ja eukarüootidel. Bakteriaalne mRNA on reeglina polütsistroonne, st. üks mRNA kodeerib mitut valku. Valku kodeerivat järjestust nii mRNA’l kui DNA’l nimetatakse ka avatud lugemisraamiks, lühend ORF (open reading frame). Avatud lugemisraam on nukleiinhappe järjestus, mis sisaldab järjestikuseid aminohappeid kodeerivaid koodoneid ja mis algab initsiaator- koodoniga ning lõpeb stop-koodoniga. mRNA’d sisaldavad lisaks kodeerivale järjestusele (ORF’le) ka speisserjärjestusi. Enne (5’ poolselt) ORF’i asub liiderjärjestus ja peale viimast ORF’i on treilerjärjestus
Genoom võib olla: Plussahelaline - RNA viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNNa ja seeläbi sünteesida viiruse valke, mis viivad läbi viirusgenoomi paljundamise või lähevad uue viiruspartikli koosseisu. Miinusahelaline - RNA viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplementaarsed mRNA molekulid. Üheahlaline DNA - sünteesitakse komplementaarne DNA, alles siis mRNA, mis omakorda viirusvalke kodeerib. Viiruste paljunemine 1) viirusosake kinnitub rakumembraanile 2) viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab peremehe membraani 3) viirusosake tungib raku sisse 4) viirusosake vabaneb kapsiidist ehk valgulisest kattest Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. 5) viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 6) moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse viirusosakeste ümber kapsiid ehk valguline kate
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledž Ettevõtluse osakond WORDPRESS Referaat Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Tarkvara omadused........................................................................................................4 1.1. Tarkvara funktsioonid.............................................................................................4 1.2. Sisendite ja väljundite kirjeldus..............................................................................5 1.3. Litsentsitüüp ja hind...............................................................................................5 1.4. Vajalik platvorm, installeerimine ja halduskulud...................................................6 2. Tarkvara rakendamine.................................
alternatiivne kasutamine; alternatiivsete promootorite kasutamine. 32. Mida näitab rakule antud ajahetkes iseloomulik mRNA tase? 33. Tsütoplasmaatilise RNA lagunemiskiirust/stabiilsust. 34. Mis on RNA editing? Mis ensüümid katalüüsivad protsessi RNA editing? Kuidas nimetatud regulatsioonivorm muudab valku? Too näiteid. a. RNA järjestuse redigeerimine. Protsess, mille tagajärjel muudetakse pre-mRNA järjestust. ApoB geen mis kodeerib kahte alternatiivset seerumvalku apoB100 ja apoB48. Uus nukleotiid, uus aminohape, tekib teistsugune valk. 35. RNA-sõltuv vaigistamine. siRNA, miRNA. RISC kompleks. a. siRNA ja miRNA multivalkompleks, mis sisaldab üheahelalist lühikest (~25 aluspaari) RNAd ning lõikab märklaud mRNA ahela katki, mis on kompelmentaarne üksikahelalisele siRNAle valgukompleksis. Seondumine kutsub esile RNA molekuli lagundamise
komplementaarse dsDNA, mis integreerub peremehe genoomi ensüüm integraasi abil. Proviirus viiruse DNA latentne koopia peremehe genoomis. Kapsiid NH ümbritsev valguline kate. iseloomulik on, et viiruse kromosoom koosneb valdavalt nukleiinhappest ja ei ole seotud valkudega näiteks faagil MS2 on genoomiks üks RNA molekul, milles 3569 nukleotiidi ja 4 geen.i faag T2 DNA järjestuses on 150 geeni 3. Joonista skeem retroviiruse genoomist. Milliseid põhilisi valke kodeerib retroviiruse genoom (3)? - Retroviiruse genoomi ehitus. Faagid jaotatakse virulentseteks ja mõõdukateks vastavalt sellele, kas nad sisenevad kohe peale bakteri nakatamist lüütilisse tsüklisse või võivad lülituda profaagina bakteri genoomi ja hiljem lüütilisse faasi. Retroviiruste genoomiks on ssRNA molekul. Pärast raku nakatamist retroviirusega sünteesitakse rakus viiruse RNA-le komplementaarse dsDNA. DNA sünteesi viib läbi pöördtranskriptaas e
klorofüllid. H. salinariumi valguseseoseline prootonpump annab energiat ka Na+ pumpamiseks rakust välja (Na+/H+ antiport) ja K+ pumpamiseks rakku. · Halobacterium salinariumil kirjeldati esimest korda bakterirodopsiini abil toimuv fototroofia · NB! Bakterirodopsiini geen on horisontaalse geenotriiviga üle kandunud ka halofiilsetele eubakteritele, näiteks Salinibacter ruber'ile. · Salinibacter'i genoomis on leitud nt soolalembuse saar, mis kodeerib mitmeid soolases keskkonnas elamiseks vajalikke valke. Sellel saarel on geene, mis on enamasti pärit soolalembestelt arhedelt, aga osa ka metanogeenidelt ja tsüanobakteritelt. · NB! Mõni aasta tagasi avastati bakterirodopsiin (nimetati proteorodopsiiniks) ka mõnedel merebakteritel (kuulusid gamma-proteobakterite hulka) ja ka tsüanobakteril Anabaena. · Merebakterite vastav geen osaleb kindlasti valguseseoselises ATP sünteesis.
Samuti on seostatud dementsuse puhul liigsete neurofibrillaarsete tängude teket korduva peatrauma esinemisega. Alzheimeri tõve pärilikke põhjuste puhul eristatakse üksiku geeni häireid ja kromosomaalseid häireid. Kromosomaalsed häired Kromosomaalsed häired on seotud eelkõige amüloid hüpoteesiga, täpsemalt liigse beeta- amüloidi tekega ajus. Liigne beeta-amüloid tekib amüloid prekursor proteiini (APP) geeni üleekspresiooni tõttu. APP geen paikneb 21. kromosoomis ning kodeerib amüloid prekursor proteiini, mille töötlemisel saadakse beeta-amüloid. Antud seos kerkis esile Down sündroomiga haigete uurimisel. Down sündroomi põhjustab 21. kromosoomi trisoomia, mis tähendab, et APP geen on üle ekspresseeritud oma asukoha tõttu 21. kromosoomil. APP geeni olulisust kinnitas ka asjaolu, et kõigil Downi sündroomiga isikutel tekib Alzheimeri tõvele omane neuropatoloogiline muutus peale 40ndat eluaastat. Hoolikad testimised näitavad, et
· F-klassi prootonipumbad bakterite rakumembr; mitokondri sisemembr. · ABC superperekond bakterite plasmamembraanis Membraanipotentsiaal on elektrilise potentsiaali erinevus plasmamembraani sise- ja väliskihi vahel, mille tagab transporterite töö. Tekitavad K+ kanalid. EKSAMIVARIANDID (erinevate aastate omad) I VARIANT 1. Defineeri · Transkriptsiooni ühik - DNA osa, mida transkribeeritakse RNA molekuliks ja see kodeerib vähemalt ühte geeni. DNA transkriptsiooni ühik, mis kodeerib valku, sisaldab peale otse valku transleeritava järjestuse (kodeeriva järjestuse) ka regulatoorseid järjestusi, mis juhivad ja reguleerivad antud valgusünteesi. Transkripti 5'-poolsed järjestused on ülesvoolu ja 3'-poolsed järjestused allavoolu RNA järjestused. · Transkriptsiooni faktori aktiivsuse tuvastamine - All organisms have ways to control
lisanduvad ribosoom-mRNA kompleksile ning polüpeptiidahel kasvab ühe aminohappejäägi võrra. Kasutatakse ATP või GTP keemilist energiat. Osalevad tsütoplasma valgulised pikendamisfaktorid. · Terminatsioon leiab aset kui jõutakse ,,stopp" koodonini, vabaneb polüpeptiidahel valk. Osalevad tsütoplasma vabastusfaktorid. 11. Eükarüootsetes organismides kodeerib üks mRNA ühe valgu sünteesi, prokarüootsetes aga mitut valku. Prokarüootides ei toimu mRNA modifitseerimist ja translatsioon ning transkriptsioon mõlemad toimuvad tsütoplasmas. Eükarüootidel toimub transkriptsioon tuumas, translatsioon ribossomis. 12. Eükarüootidel toimub transkriptsioon tsütoplasmas, translatsioon ribossomis. Enne peab transkriptsioon tuumas lõppema ja mRNA tuleb toimetada ribosoomi, et saaks alata translatsioon. 13
) RNA-elu RNA elu hüpotees 1)Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid (proteinoidid); 2)Isereplitseeruv RNA (RNA kopeerib end ise); 3)Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; 4)Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; 5)Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; 6)DNA evolutsioon RNA-st; 7)Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad enamuse reaktsioone. Millest võis koosneda ürgraku membraan? Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad Ürgraku kahekihiline membraan võis koosneda ka peptiididest (uuem hüpotees). Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised
Diagonaalse suhtlemissuuna puhul on erinevate vertikaalsete ja horisontaalsete tasandite esindajad mingi eesmärgi saavutamiseks seotud ühte suhtlemisvõrgustikku. Mitteametlik suhtlemine on valdavalt diagonaalse suunaga, kuid organisatsioonis võib esineda ka sellealaseid ametlike suhtlemisvõrgustikke. (Valk 2003:201) 4 2 KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID Klassikaline kommunikatsiooniprotsess koosneb teate edastajast, kes kodeerib sõnumi mingitesse märkidesse ja saadab edasi, sõnumist, teabe vastuvõtjast, kes antud teabe dekodeerib ja tagasisidest (Valk 2003:202). 2.1 Kommunikatsiooni füüsilised takistused Kõige sagedamini puututakse töökeskkonnas kokku füüsiliste takistustega. Füüsiliselt võivad kommunikatsiooni takistada infoga ülekoormatus, aja nappus, väljastpoolt tulev tülitamine vestluse ajal, halb kuuldavus, tegelemine mitme asjaga korraga jms. Juht peaks
- Pseudogeen - ekspresseeruva geeniga homoloogne (sarnane) geen, mis ei ekspresseeru. Funktsiooni kadumise põhjuseks on üks või mitu inaktiveerivat mutatsiooni, mis: termineerivad translatsiooni, blokeerivad mRNA protsessingu - Segmentaalsed duplikatsioonid 5% inimgenoomist. On järjestuste suurte blokkidena (1-100 Mb) ülekanne genoomi ühest regioonist teise. Nii intra- kui interkromosomaalsed. Seotud haigustega. - Geeniperekond - duplitseeritud geenide kogum, mis kodeerib sarnase, mitteidentse aminohappelise järjestusega valke
I kõikjalt uusaju koorest ja limbilisest süsteemist; II dopamiini närvitee, mis saab alguse mustollusest Väikeaju peamised ülesanded ja homonukulus (keskel keha-pea ja ääres jäsemed) koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine. Väikeaju aitab sooritada sujuvaid ja koordineeritud kehaliigutusi. Väikeaju saab koopia igast sooritatud liigutusest ja selle sensoorsest tagasisidest. · Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi · Alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu · NB! Tasakaalumeel projitseerus väikeajusse · Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud: keskmised osad vastavad ka keha keskosale, äärmised osad jäsemetele ning sõrmedele · Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega Seljaaju juhteteed. Samasuunaliste närvikiudude kimpe, mis jagunevad ülenevad ja alunevad juhteteed.
Kasutegur on 40%, mitte 100% (hajub soojusena). Kõrvalfunktsioonid: 1. Osalemine aminohapete sünteesil transamiinimise käigus; 2. Mitokondrites töötav tsitraaditsükli aeroobse organismi biokeemia keskmine tsükkel (saab produkte nii süsivesikute, lipiidide ja valkude ainevahetusest). Mitokondrite autonoomsus: autonoomne DNA rõngasjas DNA, mis histoonideta kinnitub sisemebraanistikule. See DNA kodeerib osa mitokondrite valkude sünteesi. Iseloomulik tegutsemine tuuma DNA kontrolli all. Selle olemasolu on üheks aluseks tsütoplasmaatilisele pärilikkusele. Kuna mitokondrites on autonoomne DNA, siis on seal oma valgusünteesi süsteem. Sugurakkudes on ka mitokondrid, munarakus on neid rohkem. Mitokondrite pärandumistüüp on ainult emapoolne. Mitokondrite arv rakus: · Mida kõrgem biosüntees, seda rohkem mitokondreid (Trypanosomal on 1, spermatosoididel 20-70, munarakus kuni 300).
Kasutegur on 40%, mitte 100% (hajub soojusena). Kõrvalfunktsioonid: 1. Osalemine aminohapete sünteesil transamiinimise käigus; 2. Mitokondrites töötav tsitraaditsükli aeroobse organismi biokeemia keskmine tsükkel (saab produkte nii süsivesikute, lipiidide ja valkude ainevahetusest). Mitokondrite autonoomsus: autonoomne DNA rõngasjas DNA, mis histoonideta kinnitub sisemebraanistikule. See DNA kodeerib osa mitokondrite valkude sünteesi. Iseloomulik tegutsemine tuuma DNA kontrolli all. Selle olemasolu on üheks aluseks tsütoplasmaatilisele pärilikkusele. Kuna mitokondrites on autonoomne DNA, siis on seal oma valgusünteesi süsteem. Sugurakkudes on ka mitokondrid, munarakus on neid rohkem. Mitokondrite pärandumistüüp on ainult emapoolne. Mitokondrite arv rakus: Mida kõrgem biosüntees, seda rohkem mitokondreid (Trypanosomal on 1, spermatosoididel 20-70, munarakus kuni 300).
3 Haigusi põhjustavate geenide isoleerimine on töömahukas protsess. Haigust põhjustab teatav geen sel juhul, kui tema nukleotiidses järjestuses on tekkinud muutus mutatsioon, mille tagajärjel muutub kas geeni avaldumismäär (suureneb, väheneb või muutub geen inaktiivseks ja rakus ei sünteesita enam selle geeni poolt kodeeritud valku) või funktsioon (mutantne geen kodeerib muutunud omadustega valku) Näiteks Huntingtoni tõbe (surmaga lõppev neuroloogiline haigus) põhjustav geen isoleeriti 1993-ndal aastal, kuid sellele eelnes 10-aastane intensiivne uurimisperiood. Nii fragiilset X (tugev vaimne alaareng) kui ka Huntingtoni tõbe põhjustavate mutatsioonide uurimisel selgus, et muutus seisneb kolmenukleotiidilise DNA järjestuse kordistumises, mis mõjutab geeni avaldumist.
1. preribosomaalne etapp: aminoatsüül-tRNA süntees (aa-tRNA) 2. ribosomaalne etapp: (ribosoomides) mRNAs pakinev koodon seatakse vastavusse tRNA sisalduva antikoodoniga koodon – koosneb kolmest järjestikusest nukleotiidist ribosoom sünteesib AH vahele peptiidsideme (tRNA küljes AH-d). Kasvav peptiidahel on sünteesi käigus kovalentselt seotud tRNA-ga. Geen - pärilikkuse ühik, DNA lõik (nukleotiidsed järjestused, järjekord määrab info), mis kodeerib eralduvat produkti (RNA või valk) - DNA kodeerib iseend, aga pole eralduv produkt – jääb matriitsahelaga seotuks (poolkonservatiivne replikatsioon) - Geenid on kodeeritud ühe ahela poolt, vastasahel kodeerimisel ei osale. NB! Pikema DNA lõigu ulatuses võivad mõlema ahela poolt kodeeritud olla – osa geene paikneb ühel, osa teisel ahelal. - geenid võivad kattuda nii ühel kui ka eri ahelatel. - ühe geeni sees võib asuda teine geen - ei võrdu DNA
Ka haigete uriin muutub õhu käes tumedaks. Garrod märkas, et see haigus pärandub Mendeli seaduspärasuste järgi. Haigusi põhjustavate geenide isoleerimine on töömahukas protsess. Haigust põhjustab teatav geen sel juhul, kui tema nukleotiidses järjestuses on tekkinud muutus mutatsioon, mille tagajärjel muutub kas geeni avaldumismäär (suureneb, väheneb või muutub geen inaktiivseks ja rakus ei sünteesita enam selle geeni poolt kodeeritud valku) või funktsioon (mutantne geen kodeerib muutunud omadustega valku) Näiteks Huntingtoni tõbe (surmaga lõppev neuroloogiline haigus) põhjustav geen isoleeriti 1993-ndal aastal, kuid sellele eelnes 10-aastane intensiivne uurimisperiood. Nii fragiilset X (tugev vaimne alaareng) kui ka Huntingtoni tõbe põhjustavate mutatsioonide uurimisel selgus, et muutus seisneb kolmenukleotiidilise DNA järjestuse kordistumises, mis mõjutab geeni avaldumist.
”tootmishoone” üheks moodustajaks. Lisaks on palju väikste RNA-de klasse. 9. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused - Rakutuum - geenis intronid, pre-mRNA läbib splaisingu, modifitseeritakse (5’cap ja 3’polüA-saba) ja eksporditakse tuumast tsütoplasmasse - transkriptsiooniks on vaja aktivaatorvalke - promootorid on keerulisemad - üks mRNA kodeerib eukarüootidel ainult ühtevalku, prok mitut Prokarüoots Eukarüoots ed e ed e eeltumsed päristuums rakud ed rakud 1)tüübid bakterid taimede, loomade, seente rakud ja
"tootmishoone" üheks moodustajaks. Lisaks on palju väikste RNA-de klasse. 9. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused - Rakutuum - geenis intronid, pre-mRNA läbib splaisingu, modifitseeritakse (5'cap ja 3'polüA-saba) ja eksporditakse tuumast tsütoplasmasse - transkriptsiooniks on vaja aktivaatorvalke - promootorid on keerulisemad - üks mRNA kodeerib eukarüootidel ainult ühtevalku, prok mitut Prokarüoots Eukarüoots ed e ed e eeltumsed päristuums rakud ed rakud 1)tüübid bakterid taimede, loomade, seente rakud ja
kogemused ei teki otse, vaid eeldavad andmete kui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist. Kognitiivpsühholoogia on eksperimentide andmetele toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muudab, säilitab ja kasutab informatsiooni (võrreldav arvuti tarkvaraprogrammide tööga). Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötluse poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet representatsioonide (sisemiste teabeesinduste) vahendusel. Neid protsesse saab modelleerida teoreetiliste närvivõrkude konseptsiooni abil ning võttes abiks Psühholoogia arengulugu 4 Teema 2 informatsiooni mõiste. Kognitiivpsühholoogia saavutusi rakendatakse
See sugukromosoom, mis esineb mõlemal sugupoolel (X või Z), sisaldab mitmesuguseid vegetatiivseid tunnuseid määravaid geene. See gonosoom, mis ei esine (Y või W) mõlemal sugupoolel, sisaldab tavaliselt märksa vähem geene. Näiteks on Y-kromosoomi sugumäärav funktsioon seotud ainult ühe geeniga testiste kujunemist määravat tegurit (TDF) määrava geeniga (SRY geen). Samas on teada, et Y-kromosoom sisaldab ka vegetatiivseid geene, nt kolmes korduses RPS4Y geeni, mis kodeerib ribosoomivalke. Sugupoolt, millel on ühesuguste gonosoomide paar, nimetatakse homogameetseks (emasimetajad ja isaslinnud), erinevate gonosoomide paariga sugupoolt nimetatakse aga heterogameetseks (isasimetajad ja emaslinnud). Peale nende kahe süsteemi esineb ka mitmeid teisi soomääramissüsteeme, kus konkreetsed sugukromosoomid puuduvad. Enamikel taimedel pole sugukromosoome ja selle tõttu on enamik taimi hermafrodiitsed. Erandiks on mõned kahekojalised liigid, millel on avastatud
trifosfaate). · Iga konkreetse geeni puhul kasutatakse RNA sünteesiks matriitsina vaid ühte DNA ahelatest. RNA ahela pikendamine toimub lämmastikaluste komplementaarsuse põhimõttel, kuid erinevalt DNA sünteesist lülitatakse adeniini vastu mitte tümiin-nukleotiid vaid uratsiil- nukleotiid. · RNA sünteesiks ei ole vaja praimerit. Iga RNA molekuli süntees algab de novo, uue molekuli sünteesiga päris algusest. (loeng 4) Erinevad RNA molekulid · mRNA (messenger RNA) kodeerib valke (translatsioon - DNA nukleotiidses järjestuses salvestatud geneetilise informatsiooni vahendamine translatsiooniaparaadile). · tRNA - (transfer RNAs) on väikesed RNA molekulid, mis toimivad adapteritena translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitatavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel. · rRNA - Ribosomaalsed RNA molekulid, kuuluvad ribosoomide koostisesse.
inverteerumise; mutatsioonide tõttu ei ole Y chr võimeline täielikult paarduma X chr- ga. Seetõttu kaotab geene ja kogub mutatsioone. Soo määramine · imetajatel, s.h. inimesel on soo määramisel otsustav osa Y chr-l · Normaalselt on XX naine ja XY mees. XO on naissoost ja XXY meessoost isendid. (Y chr on akrotsentriline chr). · Y chr-s p- õlas asub SRY geen, mis kodeerib testiste arengut määravat valku TDF · TDF on regulaatorvalk (transkriptsioonifaktor), mis seondudes DNA-ga kontrollib testiste arenguks vajalike geenide avaldumist · testiste formeerumisel embrüos algab hormoon testosterooni sekretsioon · testosteroon määrab isassoo ja meessoo omaduste tekke · testosteroon seondub paljude rakkude retseptoritega ja kannab signaali tuuma, mis tingib raku diferentseerumise
Koodon - kolm kõrvutiasetsevat nukleotiidi, mRNA molekulis määravad kindla aminohappe lülitumise polüpeptiidahelasse või polüpeptiidahela sünteesi lõpetamise (stoppkoodon). 33. Mis on translatsioonil kasutatav lugemisraam? Raam, kust RNA ahela lämmastikaluste triplette loetakse. Raaminihkel on tõsised tagajärjed, sest kõik koodonid loetakse nii, et sünteesitakse täiesti vale aminohappelise järjestusega valk. 34. Mis on geen? DNA järjestuse lõik, funktsionaalne ühik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd 35. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Ribosoomid - neid leidub karedal ER-l, tsütoplasmas, mitokondrites ja plastiidides. Ribosoom koosneb kahest allüksusest - väikesest ja suurest - mõlemad omakorda valgust ja rRNA-st. Ribosoomidel kulgeb valgusüntees. Ribosoomid sünteesitakse tuumas paiknevatel tuumakestes ja liiguvad selt läbi tuumamembraanis olevate pooride tsütoplasmasse. Osa neist liitub ER-ga moodustades kareda ER-i
Algoritmide ja andmestruktuuride
Praktikum
Sügis 2009
Koostas: Elli Kopli
Juhendas: Ain Isotamm
Praktikum 2 (14.09.2009)
Ülesanne 1
Koosta programm, mis küsib kasutjalt lause ja siis pöörab selle ümber. Programmi ajaline
keeukus on O(n).
Lahendus
#include
põhjusel kogunevad rakud metafaasi, kui raku kasvukeskkonda lisada aineid, mis takistavad tubuliini polümerisatsiooni ja kääviniitide moodustumist. Ka selle kontrollsüsteemi vajalikkus on ilmselge: kui rakk alustaks anafaasi siis, kui kõik kromosoomid pole kinnitunud kääviniitidele, saavad tütarrakud ebavõrdse hulga tütarkromatiide. Kontrollsüsteemid, mis takistavad M-faasi algust, kui DNA-s on vigastused. Pärmseentel tuntakse radiatsiooni tundlikkust tekitavat mutatsiooni rad9. See kodeerib mingit olulist kontrollsüsteemi komponenti, mis normaalselt peatab rakud G2-faasis kui DNA on kiirituse toimel kahjustatud. Kuna neil mutantidel algab vaatamata kahjustatud DNA-le M-faas (mille tulemusel rakud hukkuvad), siis need mutandid ei kannata selliseid kiiritusdoose, mida normaalsed rakud taluvad. Teine sarnane kontrollsüsteem toimib imetajate rakkudes, mis peatab kahjustatud DNA-ga rakkudel rakutsükli G1 faasis. See kontrollsüsteem sõltub valgust p53, mille hulk tõuseb
See võimaldab tehingute kas ei või õnnestub ühe piirneb aega, vastab taotluse reaktsiooniaeg nõuetele. 2.6 Viies kiht Seansikiht, on koht, kus taotluse reageerimise teenused on toimitud. Lisaks saadab vastuse, protokoll salvestab selle, nii et kui uuesti tuleb mööda, vastuseks saab pahaks kohaldamata vaja uuesti arvutada ja taasesitada. 2.7 Kuues kiht Kuues kiht (joonis 2.7)- esitlus kiht, kasutatakse koos Echelon kirjastaja- abonendiandmeidi mudeleid. Esitlus kihi kaudu kodeerib semantikat edastatud andmete rakenduse kihte. Samuti viib tunnus andmevälju. 2.8 Seitsmes kiht Rakenduse kiht, tagab et andmed nimetataks võrgu muutujateks. Võrgu muutujate rakenduse kohaselt nimetatakse andmete liigid, mis sisaldavad semantika kaugemale minevaiid täisarve ja Boole'i. Näiteid võib olla temperatuur Celsiuse kraadides kas kõrge või madala piiratud, samuti kindlaks määratud väärtusest kehtiv või mitte
20. Viiruste olemus, peamised ehituslikud komponendid ja toimimine rakus Viirused on rakusisesed parasiidid. Nad on täielikult sõltuvad peremeesrakust nad ei suuda ennast üksi paljundada Neil on ainult ühte tüüpi nukleiinhape, kas DNA või RNA EHITUS 1. Valguline kate e kapsiid Sellele võib lisanduda ümbris, mis koosneb kas valkudest, lipiididest või süsivesikutest. 2. Nukleiinhape kodeerib viirusspetsiifilisi valke. pärilikkuse kandjaks võivad olla kaheahelalised või üheahelalised DNA- või RNA- viirused TOIMIMINE RAKUS 1. viirusosake peab kinnituma peremeesrakule. 2. viiruse nukleiinhape tungib peremeesrakku. 3. Viiruse geenid hakkavad kontrollima peremeesraku ainevahetust. 4. a) Kävitub lüütiline tsükkel. Rakus tekib massiliselt viirusosakesi ja rakk sureb. b) Käivitub lüsogeenne tsükkel. Viiruse nukleiinhape püsib raku genoomis muutumatus
Terminid · SNARE, soluble N-ethylmaleimide sensitive factor adaptor protein; · Receptors TMD, Trans-membrane domain; · PR, Pathogenesis-related; · qRT-PCR, quantitative Real Time PCR; · CDD, Conserved Domain Database; · HMM, Hidden Markov Model; · MSA, Multiple sequence alignment; · PDB, Protein Data Bank; · DOPE, Discrete Optimized Protein Energy; · MOF, MODELLER Objective Function; · NILs, Near-isogenic lines · Leaf rust; · Ustilago maydis, maisinõe seen · bread wheat, Triticum suvitrühvel L · tobacco, Nicotiana tabacum · oder, Hordeum vulgare · riis O. riis indica · nr: mitte ülearune; · S-PI, susceptible patogeen nakatunud, · S-M, susceptible negative control; · GAPDH Glütseraaldehüüd-3-Fosfaat Dehüdrogenaas 3.5. SNARE geenide up-regulation leherooste nakkuse ajal nisus · Paremaks arusaamiseks SNARE geenide funktsioonist mRNA tasemel, ruumilised ...
6. RNA elu hüpotees: I. Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid; II. Isereplitseeruv RNA III. Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; IV. Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; V. Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; VI. DNA evolutsioon RNA-st; VII. Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. 7. Stromatoliidid Varaseimad fossiilid (3,5 miljardit aastat tagasi). Näevad välja nagu kivid. Tegelt on moodustunud paljukihilistest mikroobide ladestistest. Meetri kõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt. Stromatoliitidest on leitud 3,5-3,8 miljardit aastat vanu bakterite jäänuseid.
ribosoomis, tsütoplasmas 6. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid. mRNA (informatsiooni RNA) - funktsiooniks rakus on kodeerida ribosoomi jaoks valgujärjestusi. mRNA-d nimetatakse ka käskjalaks, kuna ta vahetab informatsiooni ribosoomi ja geenide vahel. Eukarüootide mRNA on monotsistoorne ja kodeerib vaid ühte valku, prokarüootide mRNA on polütsistoorne ja kodeerib mitut erinevat valku. Sünteesitakse rakutuumas DNA ühe ahela järgi. INFO TOIMETAMINE VALGU SÜNTEESI TOIMUMISKOHTA tRNA (transport RNA) - tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lülitatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse. AMINOHAPETE
vesiikulitesse. Klatriini eraldumisel moodustuvad endosoomid. Happelise keskkonna toimel retseptorid eralduvad ja liiguvad vesiikulite membraani koostises tagasi rakumembraani, kus toimub LDL sisu kasutamine membraanisünteesil. 69. Mis on androgeenne tundetus ja millest põhjustatud? Testikulaarne feminisatsioon, mis esineb XY genotüübiga inimestel, kelle fenotüüp on XX. Põhjuseks mutatsioon X kromosoomi AR-geenis, mis kodeerib testosterooni retseptori. 70. Millised võimalused on lipiidide liikumiseks rakus ühest membraanist teise, nimetage lipiide transportivaid valke. Vesiikulitega, monomeertransport (võib olla spontaanne või proteiini assisteeritud) - fosfolipiidide üksikute molekulide liikumine neid transportivate valkude abil. Flipaas liigutab membraani ühelt küljelt teisele 71. Milline transpordisüsteem peaks endosoomi membraanis olema, et pH endosoomis muutuks happeliseks? H+-ATPaas
dekooder võimeline koodi kokku panema erinevate kiirte poolt loetud osadest. Laserlugejate lugemiskaugus võib olla väga suur, ulatudes poolteise meetrini ja üle selle. Loomulikult sõltub lugemiskaugus koodi tihedusest. Laserlugeja liigutamisel tekkiv võrk suudab lugeda mistahes asendis olevat koodi Dekodeerimine Lugeja võib sisaldada dekoodrit, mis vöötkoodis olnud sõnumi lahti kodeerib. Vastasel juhul kasutatakse välist dekoodrit, kuhu võib olla ühendatud mitu erinevat tüüpi lugejat. Dekooder teeb kindlaks koodi tüübi, kasutab sobivat algoritmi ja dekodeerib vöötkoodis oleva info. Dekodeeritud info edastatakse kas RS-232-liidese kaudu või klaviatuurikoodidena. Ühendatavus Lugejaid võib ühendada kas klaviatuuri- või RS-232-liidesega. Sama lugeja võib toetada mõlemat ühendusvõimalust: teise liidesega ühendamiseks tuleb vahetada ainult kaabel.
Kuna geneetiline kood on praktiliselt ühesugune kõigil organismidel, pidi ta kinnistuma evolutsiooni väga varajasel etapil. pidid olema tekkinud molekulid, (lipiidid) mis moodustavad membraani ja eraldama muust keskkonnast isereplitseeruva valkude ja RNA segu. Praegu eksisteerivatest organismidest on lihtsaimad mükoplasmad, ilma kestata bakterid, kes tavaliselt harrastavad parasiitset eluviisi taime või loomarakkudel. Nende diameeter võib olla 0.3 µm. ja nende genoom kodeerib ca 400 erinevat valku. Esimesed rakud meie planeedil võisid olla veelgi lihtsamad. Igatahes kõik praegu elavad rakud kasutavad DNA-d päriliku info salvestamiseks, elu algetappidel arvati selleks olevat RNA. Tähtis verstapost raku (elu) evolutsioonis on ca 1.5 miljr. aastat tagasi, kui toimus üleminek väikestelt, lihtsa sisestruktuuriga rakkudelt, nn prokarüootidelt, keerukamatele rakkudele, millest koosnevad kõik hulkraksed organismid. Neid rakke nimetatakse eukarüootseteks
45. Nimeta laos teostatavaid toiminguid. 1) Vastuvõtt (nt vastuvõetud kaupade lahti- ja ümberpakkimine, kvaliteedikontroll, vajalike märgiste ja dokumentide lisamine) 2) Hoiukohtadele paigutamine 3) Hoiundamine 4) Aktiivkohtade täiendamine 5) Komplekteerimine 6) Sortimine, ühitamine, pakkimine 7) Lähetamine (pakitud saadetised viiakse loovutsalale) 46. Mis on vöötkood? Vöötkood on laonduses kõige laiemalt kasutatav automaattuvastuse rakendus. Vöötkood kodeerib toodet, isikut, aadressi jms tähistava numbrikombinatsiooni või numbri- ja tähekombinatsiooni eri jämedusega püstjoontest koosnevaks vööndiks. Vöötkoodidega märgistatakse tooteartikleid, kaubaaluseid, konteinereid jms. 47. Mis vahe on ühemõõtmelisel (1D) ja kahemõõtmelisel (2D) vöötkoodil? 2D-vöötkoodides on andmed kodeeritud horisontaal- ja vertikaalmõõtmes, mis võimaldab mitu korda tihedamat admesalvestust pindalaühiku kohta. 48. Mis on maatrikskood?
pikkust.Kasutatakse kaupade puhul,kus ladustatavate ühikute nomenklatuur on väike,kuid kogused nomenklatuuri ühiku kohta suured. Sügavlaadimisriiulud. Läbivooluriiulid Liikuvriiulid 18. Nimeta kahveltõstuki liike (vähemalt 5, kommenteeritult). 19. Mis on vöötkood, kasutamise põhjused laonduses ja transpordis? Tänapäeval laonduses kõige laiemalt kasutatav automaattuvastuse rakendus. ·Vöötkood kodeerib toodet, isikut, aadressi jms tähistava numbri-või numbri-ja tähekombinatsiooni eri jämedusega püstjoontest koosnevaks vöödiks. ·Vöötkoodi loetakse erilise optilise lugemisseadme skanneriga.·Arvutisüsteemi tarkvara "tõlgib" skaneeritud vöötkoodi püstjoonte paksuste ja nende vahekauguste alusel esialgseks numbri- või numbri-ja tähekombinatsiooniks tagasi. Vöötkoodidega märgistatakse tooteartikleid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
