1885- auto. 3. Vabrikutööstuse aren tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Vabrikutöölised. 18-19 Ip vabrikus tööpäev 12-16 tundi. 1847 10-tunnine tööpäev SB parlament. 1880. aastatel algas USA's liikumine 8-tunnise tööpäeva seadustamiseks. Töölisaristokraadid parema elujärje tõttu nimetati vabrikutöölisi sedasi. Industriaalühiskonna teise pooluse moodustas keskklass(teenijad-noored tüdrukud) ehk kodanlus, kuhu kuulus tavaliselt ligi 20 % rahvastikust(sh haritlased ehk intelligents) 4. Püha Liit funktsioneeris iga-aastaste kongressidena, vajadusel võis koguneda ka erakorraliselt. Eesmärgiks oli riikide poliitika kooskõlastamine, millest tulenevalt nimetati uut rahvusvahelist süsteemi kongresside süsteemiks. Tolle aja tingimustes tähendas see Euroopa ühendamist ühe valitsusorgani alla.
TRADITSIOONILINE REZIIM. a) suletud b) monaliitne - kõigi valdkondade juhtimine samade inimeste käes c) välistav iseloomulikud jooned: 1. võim omandataks pärimise teel. 2. tihti omandatakse võim vägivalla teel. 3. võimu teostab põllumajanduslik eliit. 4. puudub spetsialiseerunud pürokraatia. 5. elukutse määrab ära inimese sotsiaalse staatuse. 6. võimu seaduslikkuse aluseks on usulised tõekspidamised. 7. reforme ei teostata. 8. rahva osalus poliitikas piirdub mässude ja streikidega. 9. vahel mängib eliit massid üksteise vastu välja. -traditsioonilisle reziimile saab saatuslikuks majanduse areng(industr.) VÕISTLEV OLIGRAHIA. (18.saj.) ...majanduslik eliit. a) avatud b) välistav - inimesi ei kaasaa poliitikasse. -ilmub koos linnade kasvu ja kodanluse tekkimisega. -kodanlus. -maa aristokraatia. iseloomulikud jooned: 1. poliitiline eliit diferentseerub. (jaguneb) 2. maa-aristokraatia ei suuda säilitada võimu monopoli. 3. algab võitlus ...
Karin ja Indrek olid raamatu alguseks üksteisest juba tüdinenud. Tõenäoliselt olid nende varasemad elustiilid liiga Peategelaste iseloomustused erinevad ning Indrek, olles kunagine kodanluse vaenlane, ei suutnud lõpuni Indrek oli unistaja, mees, kes uskus, et kodanlus on teda manduma pannud leppida sellega, et on osa neist, ning kandis süü selle eest naisele üle. ning ei tahtnud ikka veel leppida paratamatusega, et kunagisest vihatud Karini suhtlemine teiste meestega seltskondliku positsiooni nimel. Karini ühiskonnaklassist on saanud tema loomulik keskkond. Ta on abielupaari rahulik kõrvalpõiked viisid asja Indreku hullumeelsushetkeni, kus ta oma naist mitmeid ja mõistlikum pool
18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja kultuuri hakati pidama ideaalseks, inimvõimete tipuks. Selle käsitluse juurdumisele aitas kaasa saksa kunstiajaloolase J. J. Winckelmanni 1764 ilmunud raamat, kus antiikkunsti iseloomustati sõnadega ,,üllas lihtsus, vaikne suurus". Klassitsistlik kunst tekkis vastukaaluks baroki ja rokokoo mänglevale kergusele. Viimased olid eeskätt kuninga ja aadlike stiilid. Tugevnev kodanlus (kes saavutas võidu Prantsuse revolutsioonis 18. sajandi lõpul) eelistas nii elus kui kunstis enam tõsidust, rangust. Klassitsistlikule kunstile on omased kindlad ilunormid. See annab kunstile teatud mõistuspärase ilme (õnneks alati ei järgitud neid norme). Kujutavale kunstile on iseloomulik lineaarplastiline käsitlusviis, st rõhutatakse kontuuri ja vormi. Kujutav kunst võttis ka teemad väga sageli antiikajaloost või mütoloogiast. Kuid teemas leidus alati vihje oma kaasajale
vaimulikust said ametnikud, kirikumaad võeti ära, kaotati aadlikuseisus. 6. Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon-põhimõtted= Dokument, mis võesti vastu Prantsuse revolutsiooni ajal. Inimesed sünnivad ja elavad vabana. Õiguslikult võrdsena. Kõrgeima võimu allikas on rahvas. Eraomand on puutumatu. Kedagi ei tohi tülitada tema veendumuste pärast. 7. I põhiseadus= Prantsusmaast sai piiratud monarhia. 8. 1792 september=kuulutati Prantsusmaast Vabariik. 9. Jakobiinid= Pariisi kodanlus. Pooldasid revolutsiooni süvendamist. 10. Õigus riik= kõik inimesed on võrdsed. 11. Soo= kõikuv saadikute osa. (kord valisid ühe erakonna, siis teise poolt) 12. Jakobiinide diktatuur? Millisele lihtrahvale reforme teostati= põhiseadus jäi rakendamata, kaotati feodaalkord. Müüdi ära ka osa aadlimaid. Saavutasid edu, võitsid sõja. Päriselus oli diktatuur ehk tugev võim. 13. Miks kujunes rahulolematus jakobiinidega= suur terror ehk vastaste füüsiline hävitamine. 14
Stalinistlik Nõukogude Liit – triumf või tragöödia Stalin, tuntud ka kui Terasmees oli vaesesse grussiini perre sündinud ja alustas oma sõda kodanluse vastu kuulutades end katoliiklikus koolis ateistiks ja seejärel külastas rahvusvahelisi bolševistide konverentse, olles samal ajal pagendatud ja vangi mõistetud oma kodumaal. Võib öelda, et see oli justkui kommunistliku superkangelase tähelend. Kuid tekib küsimus, kas Stalin oli tõesti oma kodumaale, rahvale ja ideoloogiale see päästja ning kangelane, keda nii hädasti vajati või oli ta võimuahne kurjategija, kes oli valmis näljutama, küüditama ja tapma Nõukogude Liidu elanikkonda vaid selleks, et tagada võimalikult kauaks enda soe koht Kremli ladvikus? Jossif Stalini (sünnipäraselt Džugašvili) tee bolševistliku partei etteotsa polnud üldse lineaarne. Noores eas oli ta mässumeelne ja tunnistas end Tbilisi Vaimses Seminaris ateistiks ja korraldades Tbilisis 1900. aasta töö...
18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja –kultuuri hakati pidama ideaalseks, inimvõimete tipuks. Selle käsitluse juurdumisele aitas kaasa saksa kunstiajaloolase J. J. Winckelmanni 1764 ilmunud raamat, kus antiikkunsti iseloomustati sõnadega „üllas lihtsus, vaikne suurus“. Klassitsistlik kunst tekkis vastukaaluks baroki ja rokokoo mänglevale kergusele. Viimased olid eeskätt kuninga ja aadlike stiilid. Tugevnev kodanlus (kes saavutas võidu Prantsuse revolutsioonis 18. sajandi lõpul) eelistas nii elus kui kunstis enam tõsidust, rangust. Klassitsistlikule kunstile on omased kindlad ilunormid. See annab kunstile teatud mõistuspärase ilme (õnneks alati ei järgitud neid norme). Kujutavale kunstile on iseloomulik lineaarplastiline käsitlusviis, st rõhutatakse kontuuri ja vormi. Kujutav kunst võttis ka teemad väga sageli antiikajaloost või –mütoloogiast. Kuid teemas leidus alati vihje oma kaasajale
tegevust. Tegevuspaigaks sageli metsik maastik, salapärased vanad lossid, varemed või eksootilised paigad. Ka loodus on eriline. Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu ja elamused. Klassitsism- Renessansikirjandusest arenes välja XVII sajandil kaks vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Esimene valdav Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal. Teine suund saavutas suurema õitsengu Prantsusmaal, kus teda toetas tugev absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus. Peab kunsti looduse jäljendamiseks ja ilu kriteeriumiks tõde, mille saavutamiseks tuleb rangelt toetuda mõistusele. Kunstivormina tunneb ta vaid riimitud värsse, lubavaiks vaid antiikkirjandusest tuntuid zanre, teised keskaja ja renessansi luules kasutatud vorme peab ebasobivaiks. Zanrid jagab kõrgeteks ja madalateks, ranged nõudmised. Peategelased vaid kõrgemast seisusest isikud või mütoloogilised kangelased
Eesmärk oli Venemaast saagu demokraatlik vabariik, vähemusrahvastele tuleb anda rohkem õigusi. vt poliitikute näopilte lk 7-8 II 1905. aasta revolutsioon Eestis 1905. aasta revolutsioon Eestis oli osa 1905.-1907. aasta kodanlik-demokraatlikust revolutsioonist Venemaal. Selles olid vastamisi: töölised talurahvas tsaarivalitsus kodanlus Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale, valitses poliitiline õigusetus. Põhisündmused Venemaal: · 9. jaanuaril 1905 "Verine pühapäev" kaitsetu rahvahulga tulistamine võimude poolt Peterburis · 17. oktoobril 1905 andis tsaar välja oktoobrimanifesti, millega 1) anti veidi poliitilisi vabadusi, lubati asutada parteisid 2) lubati kokku kutsuda Riigiduuma Eestlaste jaoks oli 1905. aasta revolutsioon · poliitiline · agraarne · rahvuslik
Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm 1. Valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Preisi kuningas Wilhelm 1. Bismarcki ,,Raua ja vere" poliitika Usaldus trooni ja ühiskonna vahel murenes aga Preisi armee ümberkorraldamise kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Preisi maapäev jättis aga reformikava osaliselt kinnitamata. Kuningas ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust
10.2011 Martin Luther (1483--1546) Johann Gutenbergi trükipress (leiutatud 1462) 3 17.10.2011 1492: Ameerika "avastamine" · Maailmapildi muutumine · Spetsialiseerumine · Itaalia kiireimad muutused · Prantsusmaa võitlus Bretagne pärast · Hispaania reconquista lõpp · Saksamaa killustatus · Madalmaad kodanlus · Reformatsioon Euroopa jagunes kaheks 4 17.10.2011 Inimkeha proportsioonide ülekandmine arhitektuuri Joonistused Francesco di Giorgio arhitektuuritraktaadist. (pärast 1482.a.) Arhitektuuri mitmenäolisus koolkondlike erinevuste süvenemine 5
Klassitsism Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 17501820. · Valdavalt ilmalik muusika. · Muusika tarbijateks aadel ja kodanlus. · Vormid ja zanrid: sonaat, kontsert, sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett. · Orkestri koosseis: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid. · Luigi Rodolfo Boccherini (19. veebruar 1743 Lucca 28. mai 1805 Madrid) oli itaalia helilooja ja tsellist. Ta sai tuntuks kammermuusika heliloojana. · Boccherini sündis Itaalias muusiku peres. Tema isa oli tsellist ja kontrabassimängija.
Viini kongress toimus 1814-1815, sest peale Napoleoni sõdu oli vaja Euroopat ümber korraldada. Uute piiride kindlaksmääramsiel lähtuti 3 põhimõttest: legitiimsuse-, tasakaalu- ja julgeolekupõhimõttest. 9. KAPITALISMI ARENG (õpiku II osast lk 6-13) Mis on tööstuslik pööre, kus ja millal sai see alguse, olulisemad leiutised (masinad, side- pidamis- ja transpordivahendid, elekter), tööstusliku pöörde tagajärjed, uus linnaühiskond, mõisted kodanlus ja proletariaat, mis on ja miks tekkis imperialism. Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal 1750. aastal. Leiutati aurumasin, aurik, vedur, elektripirn, telegraaf, telefon, raadio, grammafon, võeti kasutusele elekter. Tööstusliku pöörde tagajärjel jäid tööta paljud käsitöölised, tööpuudus; masinad kiirendasid ühiskonna arengut ning
rõhutati töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust: ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" MARKSISM 1840. aastail sündis sotsialistliku liikumise marksistlik suund. Marksismi põhiseisukohad on: · Inimesed on kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuteks klassideks eks pluateerijaiks ja ekspluateeritavaiks ning seetõttu on ajalugu eelkõige klassi võitluse ajalugu. Uusajal on kaks põhilist vastandklassi kodanlus ja töölis klass. · Tootmisvahendeid omav kodanlus maksab varatule töölisklassile vaid nii palju, kui läheb vaja hinge seeshoidmiseks ja tööjõu taastootmiseks. Üle jäänud töövilja arvel suurendab kodanlus oma kapitali. · Rikkus koondub üha väiksema hulga suuromanike kätte ja kogu muu rahvas proletariseerub. · See protsess lõpeb marksistide arvates sotsialistliku revolutsiooniga, kus
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: · I ja II seisuse (3%) privileegid. · III seisuse (97%) maksukoormus. b) Poliitiline kriis: · Absolutism · Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789)
Kuna ta oli veel liiga noor et valitseda siis oli tema ema Marie de' Medici regent kuni Louis'i kolmeteistkümneks saamiseni. Itaalia päritolu daamil puudusid võimed ja eeldused riigi juhtimiseks raskes olukorras. Maria de' Medici usaldas riigiasjad oma itaallastest soosikute hooleks. Prantsuse riik seisis väga tõsiste vastuolude ees. Esiteks: aadel ja monarhia. Aadel taotle oma eesõiguste kaitset ja laiendamist, tõusev kuningavõim aga kuningavõimu tugevdamist. Teiseks: aadel ja tõusev kodanlus. Kolmandaks : katoliiklus ja hugenotid, samas aga ka suhted riigi ja kiriku vahel. Võis karta, et jätkuvad 16. sajandil maad laastanud ususõjad. Neljandaks: välispoliitilised probleemid, eelkõige Prantsusmaa suhted Austria ja Hispaania Habsburgidega. Riigile raskes olukorras kutsuti 1614. aastal kokku seisuste esindus generaalstaadid: vaimulikud, aadel, ja kolmas seisus. Kolmandasse seisusese kuuluvatel talupoegadel ei võimaldatud siiski generaalstaatide valimistel osaleda,
vara." Digerite liikumine, juht G. Winstanley, kavas asutada rahumeelselt kehvikute koloonia, mis tugineks ühisele tööle ja saaduste kasutamisele. 1650 aeti nad laiali Ilmalik ideoloogia (eelkõige haritlaste hulgas): Francis Bacon inglise materialismi rajaja. Teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Ettevõtlikkuse tähtsus, kaubandus, õigustas monopole, liigkasuvõtmist, koloniaalekspansiooni. Kodanlus, uusaadel. Kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton - suur inglise luuletaja (,,Kaotatud paradiis", ,,Tagasivõidetud paradiis"), kaitses trükivabadust, abielulahutust, oli riigikiriku vastu. ,,Türannide võim on saatanast!" Thomas Hobbes vestupidine Miltonile, kaitses absolutistlikku kuningavõimu. ,,Leviathan" inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku, kui sotsiaalset. Julgeolek ja rahu on ühisk. Tähtsaimad vajadused
19. sajandi I pool. Romantism Klassitsism oli liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega ei meeldind neile, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Pilk keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele.Arenes välja 19saj 2. veerandix. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Suurmeistrid töötasid Prantsusmaal. Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Prantsuse romantismi esikteoseks on noorelt surnud maalija Theodore Gericault (1791-1824) "Meduse'i parv". See kujutab merehädalisi hukkunud laevalt nimega "Meduse", kui need püüavad endast märku anda kauguses mööduvale laevale. Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix (179...
1.Suure Prantsuse rev põhjused. 1. absolutism oli viinud kriisini (majandus, poliitika) 2. rahulolematus kuninga Louis XVI ja kuninganna Marie-Antoinette 3. 18 saj valgustusideede levik 4. vastuolu ühiskondlikes suhetes 5. Ameerika iseseisvussõja mõju 6. kolmest seisusest oli a) vaimulikke 0,5% b) aadlike 1,5% c) talupoegi 85% ja linnakodanlus 3% ja väljaspool seisust 10%. Makse maksis vaid kolmas seisus. 2. Prantsuse rev tähtsus ja mõju. 1. suured muutused ühiskonnas a) feodaalühiskonna lõpp ja absolutistliku valitsemise kadumine; poliitika sai kõigi asjaks b) seisuste kadumine c) kapitalistliku ühiskonna kujunemine (kodanlus) d) maa talupoegadele e) kaotati tsunfisundus ja oli õigus valida oma tegevusala f) üleminek üldise sõjaväe kohustusele 2. oluliseks vabadus, võrdsus, vendmus (?). 3. Prantsusmaa rev oli eeskujuks Leninile, kes viis läbi oktoobripöörde ja õigustas vägivalda (diktatuur) 3.Ümberkorraldused ühiskonnas. 1) feodaalko...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Lektor Tarmo Strenze Õpik: Hess, b.B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011 · Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust, sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut, ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspäras...
Valgustus 18.saj. Esimene filosoofiline ajastu. Hakkasid Euroopas levima demokraatlikud ideed. 1789. a. Prantsusmaa Suur Revulutsioon kus nõuti: vabadust, vendlust, võrdsust tänapäevase demokraatia sünd. Esile tõuseb kodanlus inimesed kes tegelevad tööstusega, äriga. Rahvavõim asutub vastu kuninga- ja kirikuvõimule. Inimene on kõige mõõdupuu. Kõik mis inimesele kasu toob on arukas. Sel ajal loodi esimene entsüklopeediankuhu koguti inimeste ideed. Valgustuse ideed said alguse Inglismaalt. Kuulsaimad ja võimukamad valgustajad olid Prantslased. Prantsuse valgustuskirjandus Louis XIV e päikese Kuningas. Tema lõi Versai lossi sohu. Seal elas 10000inimest
sisemiste unduste tugevnemise. Teiseks sotsiaalste funktsioonide diferentseerumine, mis läbi vastastikuse sõltuvuse suurendamise ja tsentraliseeritud loomise paneb aluse individuaalse enesekontrolli mehhanismile. Tsiviliseerumisprotsess seisnebki ennekõike sotsiaalse sunduse muutumises isiklikuks sunduseks. ühiskonna normaalne tasakaalsuseisund- sotsiaalne muutumine on vaid üleminekuperiood kahe muutumiseta normaalolukorra vahel Sildid: ühiskonna protsessid, aadel ja kodanlus, kuningamehhanismid, sotsiaalsete gruppide vastastikune sõltuvus, universaalsed kategooriad ja formatsioonid, kodanluse faasid: koloniseerumisfaas, indiviid ja ühiskond- samade inimeste erinevad aspektid, Eeldatakse, et ,,süsteemi" sees valitseb inimeste vahel suur sarnasus; sest integratsionn põhineb inimeste sarnasel sotsialiseeritusel, nende väärtuste ja normide ühetaolisel kogu süsteemi ulatusel. Teisisõnu joonistub siin ilmsisks tuleva ,,sotsiaalse süsteemi" ettekujutuses
Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm I valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Saksamaal muutust rahvusluse osatähtsus suureks ning hakati looma ühinguid ja seltse.1 Preisi kuningas Wilhelm I 1 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 29.05.2013 2.BISMARCKI,,RAUA JA VERE" POLIITIKA Usaldus trooni ja ühiskonna vahel murenes aga Preisi armee ümberkorraldamise kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks.
Kõige suurema osa moodustasid vabriku- ehk palgatöölised. Neist hakkas 19.sajandi lõpul arenema oskustööliste kiht, kes ei tegelenud enam füüsilise tööga, vaid moodustasid nn töölisaristrokraatia. Neil olid ka enda eelised, nimelt said nad rohkem palka ja võisid lubada endale paremaid elutingimusi. Majandusliku arenguga paranes ka varanduslik seisund. Kodanluse hulka kuulusid nüüd ka pankurid, vabrikuomanikud ja haritlaskond. 19. sajandi teisel poolel hakkas kodanlus enda õiguste eest seisma. Sellega hakkas tekkima töölisliikumine, mille kujunemine sundis riikide valitsusi järele andma. Minu arvates ühiskonna ümberkihistumine otseselt inimeste igapäevaelu ei mõjutanud, sest ka praegu elavad inimesed erinevat elu ja kõigil on erinev sissetulek ja erinevad elutingimused. Kuid kindlasti olles palgatööline ei olnud elu nii hea ning tahtsid paremat, mida oli väga keeruline saada. 19. sajandi algul hakkasid arenema raudteed
MAJANDUS · Tööstus: Prantsuse Preisi sõja tõttu on majandus stagnatsioonis kuni sajandi alguseni. Siis hakkab majandus liikuma tänu masinatehastele, eeskätt sõjatehastele. Kõige kaasaegsem on mootorite tootmine luuakse Renault autotehased. Suuremahuline metallurgia jääb soiku kuna Alsass-Lotring on Saksamaa käes. · Pangadus: Majanduses domineerib pangandus. Kõige suuremad ja mõjukamad on 3 panka, mis paigutavad põhiosa kapitalist riigist välja. Prantsuse kodanlus on rantjee kodanlus(elavad panga protsentidest) - ise ei tegele ettevõtlusega, elavad panga dividendidest. Tähtsad ka prantsuse veinid, parfümeeria ja luksustooted. 4 POLIITIKA Poliitilises elus killustatus, palju väikeseid parteisid, mis ongi Prantsusmaale iseloomulik (ka hiljem). Kehtestatakse III vabariik, mida keegi tegelikult ei taha. Valitseb totaalne
20 aasta pärast kirjutab teise osa 'Wilhelm Meisteri rännuaastad', rändab koos oma pojaga. Tema hilsluulelooming on mõjutatud idamaadest. Elu üle mõtisklemine jätab jälje ka luules. Itaalias käies arendas ta Fausti edasi ja lõplikult sai valmis esimene osa 1801 ja trükki jõudis alles 1808. Romantism Kujunes 18 saj lõpp, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt. Tekkis kuna Prantsuse revolutsioon tõi kasu ainult kodanlusele, mitte kõrgemale klassile. Kodanlus oli romantismile vastuoluline. Romantism rõhutab üksikisikut, kodanlus rohkem masse. Hiljem oli romantismi kantsiks ka Prantsusmaa ja ka terve maailm, aga eri piirkondades oli erinev mõju. Nooremates kultuurides oli valgustusliku kallakuga nt. Ida-Euroopa. Toodi tulevikulisi toone, romantikud rõhutasid vabadust ja õiglust, vabaduse ja õiglust vaatlus-ühiskonnas mõisteti, et ameeriklased jms ei ole halvemad. Kõik on võrdsed. Romantikud toovad sisse kangelase
KLASSITSISM 18. sajandi viimasel veerandil arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud osaliselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789.aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon, mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Perioodid: · varak...
aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: 1. Valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika
vallakogukond ja selle kaudu oma kohaliku elu küsimustega- magasivilja kogumisega, kooli ehitamisega ja õpetaja palkamisega, vallavaeste abistamisega jne Töölised: näiteks tsartistid Inglismaal nõudsid paremaid töötingimusi, lühemat tööpäeva ja suuremat palka; USA-s algas ametiühingute moodustamine, eesmärgiks tööliste õiguste kaitse; USA-s ja Inglismaal naisliikumine, mis nõudis naistele võrdset palka meestega ja naistele valimisõigust Rahvuslik kodanlus, haritlased ja töölised- rahvuslik liikumine, rahvusriigi loomise nõue, seda eelkõige Itaalias ja Saksamaal; 1848. aasta revolutsioonide käigus nõuti kodanikuõiguste ja vabaduste kehtestamist, põhiseaduste sisseseadmist 1825. a Venemaa aadlikud korraldasid ülestõusu, et kehtestada riigis kodanikuõigused ja vabadused ning vabastada talupojad pärisorjusest 1832. a toimus Inglismaal parlamendireform, mida olid nõudnud just jõukad inimesed. Kaotati ära pehkinud kohad ja
Veel enam, neile anti jube, põlastusväärne töö: rahavahetus. Juutidest said liigkasuvõtjad, tölnerid, tänapäeva pankurite eelkäijad. Lihtsameelsus! Raha oli küll olnud kunagi põlastusväärne Jeesuse sõnades piiblis (sest raha orjaks oli kerge jääda) ja ka mõisate Õhtumaal (sest raha oli ebakindel mõõt, targem oli vahetada asi asja vastu). Kuid aeg oli muutunud: algas kapitalism. Peagi oli enamik rahast (kapitalist) juutide valduses ja ka võim. Juudid ja kodanlus ühinesid. Silmapaistval hulgal oli Õhtumaa kodanlaste hulgas juute. Juudid olid raha peal väljas kuid mitte alati ainult raha peal. Raha oli põhk nende jumala ees. Raha oli üksnes vahend muude asjade saavutamiseks. Juudid hoolitsesid piinliku täpsusega selle eest, et nende lapsed saaksid parima võimaliku hariduse. Ja varasest noorusest peale pühendati lapsed usku, kommetesse, salateadustesse mis kõik on ükssama, moodustades tava sisu. Juudid olid kirjaoskaja
Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund).Barokk-kunstile on omane: rahutus, dünaamilisus (liikuvus), kirglik tunneteväljendus, emotsionaalsus, elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. Barokk-kunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist (Michelangelo elu lõpul jõudis praktiliselt barokini), osalt vastandus sellele. 2
huvisid. Pidi viima uue ja õiglase ühiskonna rajamiseni. 4. Üliõpilas liikumine: * Osalejad, keskus, esindajad: keskuseks kujunes Saksi-Weimari vürstiriigis asuv Jena ülikool. Esindaja oli Karl August, kes kindlustas oma riigis suhtelise sõna- ja mõttevabaduse. Osalejad olid üliõpilased. * Taotlused, eesmärgid: * Tegevus, panus rahvuslikku liikumisse Liberaalne liikumine: * Osalejad, keskus, esindajad: Osalejad kodanlus. * Taotlused, eesmärgid: * Tegevus, panus rahvuslikku liikumisse: Sm ühendamine: 1814-1815.a Viini Kongressi otsusega oli loodud 39 riigist koosnev Saksa Liit, see oli nõrgalt seotud Saksa riikide kogum, kus domineerisid Preisimaa, Austria. Loodeti, et Saksa Liidu loomine hoiab ära Saksamaa ühendamise. 1858.aastal loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtumisel ja ilma Austriata. 1862.aastal kutsus
orjastati! Aafrika enda elanikke oli suhteliselt lihtne alistada ja vägivallapoliitikat ei pidanud kasutama, ka puudusid diktaatoritest juhid, kes riigi poliitilist ja majanduslikku elu oleks läbiviinud. · Ladina-ameerikas oli iseloomulik diktaatorlus(nt. Mehhikos valitses Porfiri diaz), see aga pooldasid suurmaaomanike võimu ning ka poliitiliselt olid suurmaaomanikud aktiivsemad, kui linnaelanikest keskklass ja kaubanduslik kodanlus. · Ladina-ameerikas sai talupoegade liikumine veriseks võitluseks ning 1910-1917.a. toimunud Mehhiko revolutsioonis saavutasid nad selle, et riik lõi tingimused väikemaaomanike huvidele. Sarnane : · Ladina-ameerika sai lahti kolonisaatoritest kuid oli küll majanduslikus ja poliitilises sõltuvuses USA-st, Aafrika oli seda niikuinii oma kolonisaatormaadest ! SUURBRITANNIA :
Kujunevad uued parteid. · montanjaarid ehk jakobiinid (110) tugev keskvõim ja kontroll eraomandi üle rahva viletsuse leevendamiseks · ,,soo" (500) · zirondiinid (165) - võrdõiguslikkus, eraomand ja omavalitsusõigus 1793. a. jaanuar kohus kuninga üle, surmaotsus 360/361 häältega. 1793. 21. jaanuar kuninga hukkamine Concorde`i väljakul. 1793. a. veebruar sõda Inglismaaga. Inglismaast saab Prantsusmaa vastase koalitsiooni juht. Inglise kodanlus näeb omale prantsuse kodanluses konkurente ja ohtu Inglise valitsusvormile. Vabariigi ja Zirondiinide languse põhjused Märts 1793 suurim rojalistide mäss Vendees. Ausria väed löövad prantslasi. Prantsusmaal süveneb vasakpoolsete toetus. Paberraha väärtuse langus, mille tagajärjel ei müü talupojad enam oma toiduaineid või teevad seda väga kõrgete hindadega. Rahvas nõuab kindlaid ja madalaid hindasid. Kaubavahetus kängub sõja tingimustes
toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest; arusaam sellest, et ollakse teistsugusel positsioonil), SOLIDAARSUS (ühtekuuluvus), IDEOLOOGIA (väljendab klassihuve; nt milline on töölisklassi ideaalmudel), KLASSIVAEN (teise klassi vastu; võib väljenduda suisa terroriaktides), poliitiline ORGANISATSIOON (parteid, liikumised, mis selle klassi huve esindab). Klassile on iseloomulik EKSPANSIOON - allasurutud klassi (talupojad, töölisklass) huvid
1. koht ühiskondlikus tootmises; 2. suhe tootmisvahenditega; -- omandisuhted (ori orjapidaja omand) 3. osa ühiskondlikus organisatsioonis; -----tootmissuhted (kes määrab eesmärgi) 4. rikkuse saamise viis ja suurus----jaotussuhted (kes otsustab jaotuse). Klasside tekke aluseks on majandus. Nad kujuneva d objektiivselt tootmissuhete kaudu. Klassid on läbi ajaloo olnud majanduslikult determineeritud: orjad ja orjapidajad, feodaalid ja pärisorjad, kodanlus ja proletariaat.--Marx defineeris stratifikatsiooni läbi suhte; valitsev -allutatud. Marx tõestab küll vastandklasside olemasolu, kui sellest ei järeldu üleminek teise ühiskonda. Feodaali pärisorja vastuolust ei järeldu , et see viiks kapitalistlikku ühiskonda. Tegelikuks mootoriks üleminekul oli hoopiski vastuolu feodaali ja linnakodanluse vahel. Klassivõitlus on arengu alus. Klassivastandlikkus kandub üle ka ühiskonna kõikidele teistele sfääridele. Kõik ühiskonnas
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstu...
Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. 1787. ja 1788. aastal tabas Prantsusmaad viljaikaldus. Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas. Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus rikkad kaupmehed, arstid, advokaadid jt soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. 1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid (esimest korda pärast 1614. aastat) 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille kindlus- vangla vallutamine kaks päeva hiljem. Seda peeti
(1903-1906), mis oli tol ajal kõige pahempoolsem legaalne ajaleht Eestis. Selle ümber koondusid sotsiaaldemokraadid-föderalistid pandi alus demokraatliku sotsialismi traditsioonile Eestis. 1905. aasta revolutsioon Eestis 1905. aasta revolutsioon Eestis oli osa 1905.-1907. aasta kodanlik-demokraatlikust revolutsioonist Venemaal. Selles olid vastamisi: töölised talurahvas tsaarivalitsus kodanlus Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale, valitses poliitiline õigusetus. Põhisündmused Venemaal: · 9. jaanuaril 1905 "Verine pühapäev" kaitsetu rahvahulga tulistamine võimude poolt Peterburis · 17. oktoobril 1905 andis tsaar välja oktoobrimanifesti, millega 1) anti veidi poliitilisi vabadusi 2) lubati kokku kutsuda Riigiduuma Revolutsiooni eesmärgid Eestis Eestlaste jaoks oli 1905. aasta revolutsioon · poliitiline · agraarne · rahvuslik
8. Riigi totaliteedi ulatus. Totaalne riik on äärmus, milleni küünib ainult üks riik Nõukogude Liit. Ainult seal haaras riigi totaliteet kõiki kolme dimensiooni, milles areneb inimelu poliitika, vaim, majandus. 9. Totaalne inimene Kuna riik ei ole omaette olend, vaid koosneb inimestest, siis peab tema uuendamine algama inimese uuendamisest. 10. Seisused Kolm ajaloolist seisust, mis lõid ühiselt meie kultuuri, on: aadel, vaimulik seisus ja kodanlus. 19. sajandil lisandusid neiel kui poliitilised faktorid veel proletariaat ja talupojad. Need viis seisust on erinevad ja üksteisest kauggel nagu 5 maailmajagu. 11. Ühe illusiooni lõpp 12. Vendluse Revolutsioon Proletariaadiks nimetatakse madala sissetulekutega sotsiaalset klassi.Algselt tähistati selle sõnaga inimesi, kes on nii vaesed, et nende ainus vara on nende lapsed. Sellest algselt halvustavast sõnast tegi Karl Marx positiivse termini, mis tähendas töölisi, kel pole muud
Mattias Grünewald ''Püha Matteuse kutsumine''- keldriluugi valgus, mehed keldris Arhitektuur: ''Isenheini altar''- kristus ristil, vääraka näpuga mees ''Uskumatu Toomas''- ülestõusnud Kristus, üks mees hoiab -Itaalias tekkis uus klass-jõukas kodanlus, kes tellisid endale Pieter Brueghel (talupoegade prüügel)- olustiku maalija, näppu kõhus suuri elumaju PALAZZO: peenmaalitehnika ''Püha Peetruse ristilöömine''- peaalaspidi, paistab kellegi teise - 3korruseline, 4 tiivast koosnev nelinurkse siseõuega hoone. ''Talv''(4aastaaega)- mäed, maastik, jahimehed koertega, tagumik
Ludwig van Beethoven 1770-1827 Saksa helilooja. Viini klassikalise koolkonna esindaja . Sündis Bonnis (Saksamaa). Beethoven alustas varakult andeka pianistina. Varakult orvuks jäänud, pidi ta hakkama varakult leiba teenima, et ülejäänud pere eest hoolt kanda. Nii saigi temast juba 13-aastaselt õukonna orkestrant, mis oli väga tunnustatud ametikoht. Beethoven huvitus kirjandusest ja filosoofiast, õppis paljusid keeli. Tema nooruspäevil algas Prantsusmaal revolutsioon. ( Kodanlus hakkas nõudma võrdseid õigusi ja asus kuningavõimu vastu.) Vabaduse ja võrdsuse teema levis ka mujal Euroopas. Heliloojast sai revolutsiooni- ideede austaja, ka tema muusikas on inimkonna võrdsuse ja vendluse idee kesksel kohal. Aastal 1792 asus elama Viini. Seal kogus ta kiiresti kuulsust pianisti ja heliloojana. Beethoveni elu oli aga traagiline, kuna ta hakkas juba noorena kuulmist kaotama. Viimased 12 eluaastat elas ta täiesti kurdina
hoiavad ära varem tekkinud probleemid ning harimise käigus saavad inimesed edasi areneda, et täituks looduse tahe. Vanad halvad suhted katkestatakse ja luuakse uusi, et tekiks kodanlik ühiskond. 9) Tuginedes seltsimatule seltsivusele, saab öelda, et kodanlik seisund on see rüpp, milles inimsoo eeldused välja arenevad. Seltsimatu seltsivus sunnib inimesi omavahel suhtlema ning paneb nad arenema ja õppima. Loodus soosib just inimese arengut, seega ühinemine ning kodanlus on just see, mida loodus tahab ja mille poole inimene püüdleb. 10) Filosoofia aitab tunnetada ja aru saada looduses toimuvatest käikudest ja seaduspärasustest. Miks laud on tool. Filosoofia annab inimestele mõista, milles seisneb inimsoo ajaloo seaduspära. Filosoofil on täita inimsoo ajaloos oma osa – ta tunnetab ja annab ka teistele inimestele teada, milles seisneb inimsoo ajaloo seaduspära. Kust mingi asi on tulnud ning miks asjad on just nii nagu nad seda on
ansambleid stseenide lõpus, homofoonilisi koore tantsude saateks, instrumentaalseid ritornelle. 17. sajandi keskel kujunes Euroopa kõige toretsevamast ja rikkamast linnast Veneetsiast ooperikeskus, kus 1637. Aastal avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano (seni olid ooperietendused toimunud aadlipaleedes). Valitud aristokraatide asemel andsid seal publikuna tooni kodanlus ja kaupmeeskond. Kuni 1700. aastani tegutses linnas 16 ooperimaja, kõrgajal koguni seitse teatrit ühel ajal. Varase ooperi peene väljendusega kõnelaule eelistas tüüpiline Veneetsia ooper lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Ajaloolise või mütoloogilise süzeega ooperis oli hulk tegelasi, aga koori, balletitrupi ning ka orkestri koosseis oli majanduslikel põhjustel väike. Samas kasutati aga suurejoonelisi
Kui paavst saatis oma legaadi e. saadiku olukorraga tutvuma. Legaat tuli sõnumiga: 90% rahvast: Elagu Luther! 10% rahvast: Maha paavst! Paavst pani seejärel Lutheri kirikuvande alla. Bulla paavsti ametlik teadaanne. Martin Lutheril palju erinevaid toetajad erinevatel põhjustel. Nt Saksa vürstid tahtsid kiriku käest maad saada. Lutheri põhimõte: kirikul ei peaks suuri maavaldusi olema. Ilmalikud valitsejad nägid võimalust oma maaalasid kirkualade arvelt suurendada. Kodanlus (manufaktuurid, pankurid jne) toetas, sest nende maksud olid seeläbi väiksemad kirku ülalpidamine ei ole enam kallis ja neil rohkem raha. Millised muutused toimusid kirikus, kultuuris ning poliitikas, majanduses reformatsiooni tulemusena? KIRIK, KULTUUR POLIITIKA, MAJANDUS Ladinakeelne jumalateenistus asendati Hakati väärtustama tööd ja ametialast rahvakeelsega teenindust
põhiseadusega. Vabariik riigivorm, mida iseloomustab võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte (riigipea harilikult president). Tööstuslik ühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses. Kapitalism eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus. Kodanlus (pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas. Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele. Sotsialistid ehk utopistid mõtteviis oli naiivne ja kaugel reaalsest elust.
millega said Vene keisririigi kodanukid sõnavabaduse, koosolekute jne pidamise õiguse ja kutsus kokku Riigiduuma. Ajakirjandus vabanes tsensuuri alt, aktiivsed poliitilised erakonnad, kasvas materiaalne heaolu. Kultuur arenes. Muidugi toimus arenguga ka kõik negatiivne. Klassivahed olid väga-väga suured, talupojad olid vaesed 6. Millised sotsiaalsed klassid ja rühmad olid iseloomulikud 20. sajandi algusele? Töölisklass, väikekodanlus, talupojad...Rikkad töölised ja kodanlus segunes tihtipeale, talupoegadest sai vabad väikeomanike klass ning kõik klassid leidsid lõpuks koha tujumajandusesüsteemis. 7. Kas võib väita, et revolutsiooniline ja töölisliikumine Euroopas oli üks ja sama nähtus? Võib küll, sest mässud ja streigid ja revolutsioonid tekkisid töölisklassi ja valitsuse vahel. Töölised tahtsid paremat elu ja ka tööandja vastu mässati. 8. Kas rahvusliku enesemääramise soov ning natsionalism on erinevad nähtused? On. 9
tööliskiht Seisuslikud: kaotati seisuslikud privileegid Ideoloogilised: loodi parlamente ka mujal Euroopas ( Rootsi,Austria,Ungari,Saksamaa,Preisimaa ), valgustusideede levik Euroopas, rahvusluse teke. Valitsus püüdis luua ülemaalist moraali kultust, dekristianiseerimine. Püüti luua ka Mõistuse kultust Kes said revolutsioonist(selle ajal) kasu? *Kirikumaade võõrandamisel läksid need müüki.Maid ostsid kodanlus,kaupmehed,käsitöömeistrid,podium,õpetajad, apteekrid jt. ( kasusaajad oli militated kirikumeeste hilisemate pretensioonide vastu ) *vannet mitte andnud vaimulikud said oma huvides kasutada ära traditsioonide suurt jõudu,revolutsiooniaja raskusi ja igapäevaelu vastuolusid,et külvata viha revolutsioonilise võimu vastu > Vendees puhkes 1793 aastal mäss *vaimulikud > 1793.aasta dekreet usukultuste vabaduse kohta *riik muutus ilmalikuks
olulisemad kirikud. Trubaduuride ajastu nad töötasid välja hilisemad luulevormid, neid Euroopa territoorium suurenes 13.saj-1204.a vallutasid ristisõdijad kasutavad hiljem Petrarca ja Shakespeare oma loomingus. Tekib ka Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli. rüütliromaan seda kirjutatakse algselt eepostega paralleelselt ja 13.saj tekib uue keskklassina kodanlus. Käsitööliste (ka muusikute) isegi eposte tegelased võisid esineda nendes romaanides. Esimesed gildid, esimesed manufaktuurid. Euroopas tõusevad esirinda Itaalia sellised romaanid olid ajalookroonikute kirjutatud ja käsitlesid ja Madalmaad, kuna Inglismaa ja Prantsusmaa on haaratud 100- ajaloolisi sündmusi. 12.saj hakati romaane kirjutama värsivormis. aastasesse sõtta (1337-1453), mis avaldab nende maade majandusele 13.saj juba proosana.
Suured maadeavastused Suured maadeavastused Eurooplastepoolt tehtud geograafilised avastused väljaspool Euroopat 15.-17. sajandini. Põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid Uudishimu ja seiklusjanu Kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele Müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: Karavellide ilmumine Uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
