Mittetulundusühingud pakuksid oma teenuseid seal, kus kasum on väike. 3.Kodanikuühiskond-> Avalik sektor - Demokraatlik ühiskonnakorraldus vajab kodanikuühenduste kaasamist valitsemisse - asjatundlikud oma tegevusvaldkonnas. Kodanikuühendusi kaasatakse seaduseloomesse. Riik toetab kodanikuühendusi rahaliselt, aitab luua neile infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. Aktiivsetest kodanikest saab riik omale poliitikasse järelkasvu. Kodanikuühendused pakuvad inimestele tööd. 2.1 Riik Täidesaatevvõim - valitusus Seadusandlik võim - parlament(Eestis Riigikogu) Kohtuvõim - riigikohus 2.2 Ärisektor Primaarne - Hankiv sektor(tooraine, kaubavahetus) Sekundaarne - Tootmine Tertsiaalne - Teenindamine 2.3 Ettevõtluse roll riigis 1. Sotsiaalne vastutus <- ettevõtjal on (sotsiaalne heaolu) 2. Raha toodab ettevõtlus 3. Ettevõtlus peaks mõjutama ka hariduspoliitikat -Ühiskonna sidusus - Sidusus tähendab koostööd ühiskonnas
Valmistamismeetodite järgi: vool- ja töökojatootmine Valmistamisprintsiipide järgi: üksik- ja korduvtootmine Huvigrupid - Grupid ja organisatsioonid, kes on ettevõttega otseselt või kaudselt, praegu või tulevikus seotud. · Ettevõttesisesed ja välised · Esmased: omanikud, tegevjuhtkond, töötajad, kreditorid, kliendid, konkurendid, hankijad, ühiskond · Teisesed: ametiühingud, meedia, kodanikuühendused jne. Ettevõtte eesmärkide süsteem Kelle eesmärgid on ettevõtte eesmärgid: ettevõtte kui institutsiooni eesmärgid, ettevõtja (omaniku) isiklikud eesmärgid Kes seab ettevõtte eesmärgid või mõjutab seda protsessi: põhigrupid, satelliitgrupid Vertikaalsest seosest lähtudes: pea- ja kõrvaleesmärgid, primaarsed ja sekundaarsed eesmärgid. Horisontaalsest seosest lähtudes: samasuunalised, vastassuunalised ehk konkureerivad, teineteist välistavad, sõltumatud.
Teenused, oskused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standardtoodangut Teabeühiskonna eesmärk : suurendada individuaalset loovust Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi, kus inimese põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada.
ametlik ajalugu. 3 Taastatud Eesti Vabariik ei olnud liiduvabariik nagu Kõrgestan, kuigi Kõrgestan lõpuks ikkagi iseseisvus, kui liitu enam ei olnud. Eesti Vabariiki tunnistati kui iseseisvunud vabariiki, aga Turkmenistani peeti Nõukogude Liidu lagunemisel iseseisvunud liiduvabariigiks. Kuigi Soome oli personaalunioonis Vene keisriga, pidi Soome siiski Nõukogude Venemaaga kolm korda rahu tegema. Eestlased taastasid oma kodanikuühendused peale okupatsiooni, aga Soome austas oma lepinguid Venemaaga. Soome keeles on mõiste ryssäviha, aga eestlastel ei ole. 4 1919. aasta maaseadus pani enamiku eestlastest Eesti Vabariiki toetama. 30 aastat hiljem tulid kolhoosid ja maad ning varad võeti talupoegadelt ära. 1990. aastatel anti peaaegu kõik võõrandatud omandist endistele omanikele või nende järglastele tagasi. Eestlasi peetakse talurahvaks ja maade tagasi andmine oli iseenesestmõistetav.
linna- ja oblastikomitee sekretär, ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo liige Andrei Ždanov saa- bus Tallinna 19. juunil ning dikteeris president Pätsile uue valitsuse koosseisu. President Päts nimetas valitsuse Ždanovi survel ametisse 21. juunil 1940. aastal. Alates 21. juunist kuni 25. augustini 1940 likvideeriti Eesti Vabariigi riigiasutused, po- litsei, sõjavägi, rahandus- ja majandussüsteem, alustati haridusasutuste reorganiseerimist vastavalt NSVLi mudelile ning saadeti laiali kodanikuühendused. Sama toimus ka Lätis ja Leedus. Vastavalt NSVLi esindajate juhtnööridele korraldasid kolme Balti riigi valitsused kolmes riigis korraga, 14. ja 15. juulil 1940, uute parlamentide valimised. Nende “parlamen- tide” istungid, kus riigid kuulutati nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning taotleti vas- tuvõtmist NSVLi, toimusid samuti ühel ajal – 21. juulil 1940. “Parlamendid” kuulutasid maa
- oluline on emotsionaalse intelligentsuse teadvustamine. Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori; 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus; - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi, kus inimese põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada.
- oluline on emotsionaalse intelligentsuse teadvustamine. Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori; 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus; - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi, kus inimese põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada.
4 P mudel sotsiaalturunduses Efektiivsuse mõõtmine Sotsiaalturunduse ja sotsiaalseosega turunduse eetikast Kaasus „Kumm on seks“. Tänane ühiskond – siin kontekstis vahet tegemata heaolu- ja arenguühiskondade vahel – on jõudnud otsekui uude paradigmasse, kus ühiskonna liikmetelt eeldatakse suuremat osalust elukesksete otsuste tegemisel ja neil on ka tänapäevase meedia toel selleks oluliselt suurem võimalus. Kujunemas on kodanikuühendused, moodustuvad organisatsioonid ning rahvaühendused, vähenemas on poliitiliste valitsuste poolt levitatud sõna mõjujõud ning kasvanud rahva arvamuse osa otsuste tegemisel. On kasvanud informeeritus ja teadlikkus nii lokaalsete kui ka globaalsete ühiskondlike ja sotsiaalsete probleemide osas ning kodanikud eeldavad oma valitsustelt jõulisemat tegutsemist nende probleemide lahendamisel. Ka erasektor pole avalikkuse jaoks enam
töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu); o erasektor e. tulundussektor (hõlmab kõiki inimeste ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); o mittetulundussektor e. kolmas sektor (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikuühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). AVALIK SEKTOR POLIITIKA RIIK AVALIK ERASEKTOR MAJANDUS TURG ehk ühiskondlik elu tulundussektor KOLMAS SEKTOR KODANIKU- KODANIKU- mittetulundus-sektor ÜHISKOND ÜHENDUSED
Eestis ja kodukohas. Näiteks peaks kodanikuühiskonnaalase uurimuse juhendamiseks teadma õpetaja seda, kuidas ühendusi Eestis rahastatakse, mis liiki ja kui suured ühendused on, millega nad tegelevad, kui palju inimesi on Eestis aktiivselt kodanikuühendustes jmt. Lisaks peaks õpetaja oskama kirjeldada kodanikuühiskonda oma vallas/linnas. Ta teab, kui palju ja mis seltse on vallas, millised on kodanikuühenduste suhted vallavalitsusega, milliseid rahvalikke üritusi kodanikuühendused korraldavad jmt. Muidugi ei pea ma silmas seda, et õpetajal oleks kõik need teadmised n-ö varnast võtta; oluline on hoopis teada, kust asjakohast infot leida, kui seda vaja on. Õpetaja peab oskama erinevaid faktikillukesi üldiste teoreetiliste teadmistega kokku viia. Üks teadustöö jooni ongi suutlikkus laskuda mõistete ja definitsioonide tasandilt n-ö käegakatsutava reaalsuseni (ja vastupidi). Abstraktsioone ning teooriaid ei saa iseendast uurida (v
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis
Avalikus sektoris peame kaasamisega silmas partnerlust kaasatavate osapooltega/huvigruppidega strateegiliste dokumentide (näit. eelnõude, kontseptsioonide, strateegiate) väljatöötamisel. Õigusloomevallas toimuv kaasamine või kaasamata jätmise mõjutab meid ja meie igapäevaelu läbi parlamendis vastuvõetud seaduste, valitsuse määruste ja korralduste. Kaasamise hea tava on põhimõtete kogum, millest lähtuvalt teevad koostööd kodanikuühendused, huvigrupid, avalikkus ja avalik sektor. Kaasamise hea tava on mõeldud soovituslikuna nii avalikule sektorile kui ka kodanikuühendustele. Ka kodanikuühendustel on vajadus oma liikmeid kaasata. Kokkuleppeid täidetakse alati kahepoolselt ja see tava on seeläbi lähtekohaks mõlemale osapoolele. Avalike teenuste üleandmise hea tava (www.ngo.ee/teenused) Rahastamise hea tava tööversioon (www.ngo.ee/rahastamine)
Isegi teised, mittekoloonialised liigid eelistavad sageli pesitseda koos koloonialiste liikidega. Näiteks mitmed pardid valivad oma pesapaigaks meelsasti lärmakate kajakate koloonia, sest vaenlased on neil ühised. See, et ühenduses peitub jõud, on ka inimestele tuttav ammustest aegadest peale. Hea sõjavägi suudab peatada vaenlase, kes muidu kõiki ükshaaval rünnates kogu maa vallutaks. Iseloomulikuks näiteks on ka mitmesugused kodanikuühendused, nagu kaitseliit, parteid, ametiühinguliikumine ja muud organisatsioonid. Seejuures kõigi aegade valitsejate peamisi muresid on olnud see, kuidas hoida ära alamate ühinemist oma probleemide lahendamiseks. Tuntud "jaga-ja-valitse printsiip" seisneb hoopis alamate omavahel tülli ajamises, et siis kaklevaid rühmitusi kergemini kontrolli all hoida. Avaliku info kasutamine, sotsiaalne õppimine Tihti tasub uude, tundmatusse piirkonda saabunud isendil liituda seal juba elavate isendite
selle saamiseks koonduti tarbijaühistutesse. John Kennedy tegi esimese algatuse (kõne) õigusakti vastuvõtmiseks. Tarbijakaitse hartas põhiõigused: 1. Õigus ohutusele pakutavad kaubad ei tohi ohustada tervist 2. Õigus valikule valik võimalikult paljude kaupade vahel 3. Õigus olla ära kuulatud tarbija arvamusega arvestatakse õigusaktide loomisel 4. Õigus informatsioonile peab olema piisavalt informatsiooni valiku tegemiseks Tänapäeval põhilised tegutsejad kodanikuühendused. Consumers International koosneb erinevate riikide esindajatest. Tarbija on tänapäeva ühiskonnas amatöör ta ei tunne kaupu ja teenuseid (need on tehniliselt järjest keerulisemad ja kaugemad). Standardvarustus inimesel on teatud nägemus, mis neil peab olemas olema, et elus hakkama saada (õpik lk 27) Tarbijaõiguste kujunemine Tänapäeval teenuste ja kaupade tarbijaturu iseloomulikud jooned: 1
4 P mudel sotsiaalturunduses Efektiivsuse mõõtmine Sotsiaalturunduse ja sotsiaalseosega turunduse eetikast Kaasus ,,Kumm on seks". Tänane ühiskond siin kontekstis vahet tegemata heaolu- ja arenguühiskondade vahel on jõudnud otsekui uude paradigmasse, kus ühiskonna liikmetelt eeldatakse suuremat osalust elukesksete otsuste tegemisel ja neil on ka tänapäevase meedia toel selleks oluliselt suurem võimalus. Kujunemas on kodanikuühendused, moodustuvad organisatsioonid ning rahvaühendused, vähenemas on poliitiliste valitsuste poolt levitatud sõna mõjujõud ning kasvanud rahva arvamuse osa otsuste tegemisel. On kasvanud informeeritus ja teadlikkus nii lokaalsete kui ka globaalsete ühiskondlike ja sotsiaalsete probleemide osas ning kodanikud eeldavad oma valitsustelt jõulisemat tegutsemist nende probleemide lahendamisel. Ka erasektor pole avalikkuse jaoks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
