Viimasel ajal kerkib aga järjest rohkem esile küsimus: kui meil on esindusdemokraatia, siis keda ja kui hästi ta ikkagi esindab? Lahenduseks pakutakse välja ideed, et riigi ja omavalitsuse ees seisvate küsimuste lahendamisel peaks järjest enam kaasa lööma valitsusvälised ühendused ehk kodanikeühendused. Erakonnad pakuvad välja ideid, mis lähtuvad tihti traditsioonilistest ideoloogiatest ja poliitilistest vaadetest. Kodanikuühendused aga sõnastavad teatud nõudmisi ja vajadusi, lähtudes omaenda huvidest, kogemustest ja positsioonidest ühiskonnas. Kodanikuühiskonda ehk tsiviilühiskonda (ingl civil society) seostatakse tänapäeval eelkõige inimeste omaalgatuse, osaluse ja vastutusega ühiskonnas, selle esmaseks eelduseks on demokraatlik riigikord ja arvamuste vaba realiseerimine. Antiik-Kreekas tähendas kodanikuühiskond kogu tsiviliseeritud ühiskonda, mitte mingit sellest eristatavat osa
Kolmas sektor on tihedalt seotud avaliku sektoriga ehk riigiga. Ilma koostööta riigi ja kodanikuühenduste vahel ei suudaks ühendused viia oma huvisid poliitikasse. Riik kaasab kodanikuühendusi- ja organisatsioone valitsemisesse ja ka seadusloomesse. Kodanikuühiskond aga täiendab parteide tegevust ja nii toimubki nendevaheline koostöö. Avalik ja kolmas sektor on just kui partnerid. Riikides on palju probleeme, millega riik ise võib-olla ei jõua tegeleda ja siis aitavadki riiki kodanikuühendused, mis n.ö pehmendavad sotsiaalseid probleeme ja aitavad leida neile lahendusi. Kodanikuühiskond mõjutab ka poliitiliste otsuste langetamist. Kuigi kodanikuühendused ei tegutse tulu teenimise nimel, võib riik neid ikka rahaliselt toetada. Riik toetab organisatsiooni mingis teatud projektis või ürituses. Näiteks selline heateo projekt nagu ,,Teeme ära", mis näeb ette inimeste kaasamist looduse korrastamisesse. Riik toetab seda projekti
iseregulatsiooni. Maj.tsükleid põhjustavad: Tarbimise-ja Rahvamassi kasvutempo investeerimise kõikumised kõikumine Investeeringute kasvu tagab: Intressimäärade Rahvamassi kasv reguleerimine 6. Mis on turu tõrked? Kui turg ei toimi, ei too kasumit. Nt haridus ja teedeehitus ei too kasumit. 7. Millised kodanikuühendused Eestis on? + näited. *Mittetulundudühingud (MTÜ-d) -korteriühistud *Sihtasutused (SA-d) -Rakvere Muuseumid *Seltsingud 8. Miks on vajalik tugev kodanikuühiskond? -et inimesed saaksid enda eest seista -erinevate huvide väljendamise võimalus -suurendab demokraatlikke väärtusi nagu sallimine, koostöövõime, omaalgatus. 9. Mõisted: sotsiaalne kihistus, sotsiaaline mobiilsus, sotsiaalne
küsimuste lahendamisele ning osalemine kodanikuühendustes ja nende kaudu aktiivselt oma arvamuse ja eelistuste avaldamine on oluline Eesti riikliku arengu kujundaja. Kui aktiivselt eesti inimesed koonduvad seltsidesse ja ühingutesse on käsitletav mitmeti. Sihtastused ja mittetulundusühingud kui peamised kodanikualgatuslikud ettevõtmised on küllaltki levinud ühistegevuse vormid. Registreeritud sihtasutusi ja mittetulundusühinguid on eestis üle kümne tuhande. Kodanikuühendused tegevutsevad paljudes eri valdkondades. Ühtedeks olullisemateks on kultuuri-, spordi -ja sotsiaalvaldkond. Kohaliku huvi-, spordi- ja kultuurielu, samuti külaelu arendamiseks loodud kodanikuühendused saavad palju ära teha kohalike võimaluste parendamiseks. Üheks heaks näiteks on üleriigiline algatus "Teeme Ära!". Paljud lihtsad ja väikesed algatused võivad oluliselt parandada elukvaliteeti ja mõjuda rahva moraali ning heaolu ja turvatunnet tõstvana
(Keskerakond, SDE) Parempoolsed esindavad klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. Nende meelest peab iga inimene oma toimetuleku ja käekäigu eest vastutama ise. Parempoolsed kannavad oma nimes tavaliselt märksõnu konservatiivne, kristlik-demokraatlik või liberaalne.(IRL, reformierakond). Tsentristid on parteid, kes mõnes küsimuses kalduvad vasakule, mõnes paremale. (rohelised, rahvaliit) 2. Kodanikuühendused ja ametiühingud Tänapäeva demokraatlikus riigis pole klassikalised parteid ja ametiühingud, et osaleda avalikus elus. Nende kõrval on saanud populaarseks tegevused, mis polegi otseselt võimuga seotud. Tihti on kavandatav tegevus kestvam ning nõuab seetõttu püsivamat organisatsioonilist või juriidilist vormi. Sellised kodanikuühendused tegutsevad paljudes ühiskonna valdkondades. Jagunevad ülesehituselt ja tegevuspõhimõtetelt: MTÜ, SA ja seltsingud
suhtes. Kodanikuühiskonna tunnuseks on huvigrupid, kelle kaudu on inimesed kaasatud riigi ja ühiskonna juhtimisse, olles osaline otsustamisprotsessis ja tagades poliitiliste või ärihuvide avaliku huviga kooskõlla viimisse. Näide kodanikuühenduste kaasamisest riigi valitsemisse: Riik kaasab kodanikuühendusi seadusloomesse. Nad mõjutavad poliitikat osaledes seadusellnõude väljatootamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. Miks on kodanikuühendused riigile vajalikud? *Kontrollivad, piiravad ja tasakaalustavad riigivõimu tegevust. *Kodanikuühendused teevad koostööd volikoguseda ja suhtlevad erakondadega. Seaduslikud meetodid, millega kodanikuühendused saavad mõjutada riigi poliitikat *osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel. *Avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. Põhimõtted: *KÜ tasakaalustab erimeelsusi ja loob koalitsioone, sellega väldib võimu monopoliseerimist ja stabiliseerib ühiskonda
Ühiskonna konspekt I Ühiskond - süsteemne tervik, mille üksikud valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Majandus - ühiskonna eluvaldkond, mis tegeleb tootmise, müümise, vahendamise, panganduse, turustamise ja teenindusega. AVALIK SEKTOR - Poliitika - Riik ERASEKTOR - Majandus - Turg KOLMAS SEKTOR - Kodanikuühiskond - Kodanikuühendused ERAELU - Kodu - Pere Kommunikatsioon - suhtlemine. vormid: vahetu, massisuhtlus, interaktiivne. Tsensuur - kui meedia kontrollib valitsust. Iive - rahvaarv. positiivne iive - rahvaarv, mis suureneb sündimuste poolest. negatiivne iive - rahvaarv, mis väheneb surma poolest. Rahvus - näitab inimese põlvkonda ja päritolu vanemate ja vanavanemate järgi. Integratsioon - lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete
Mis on ametiühingud (kellest koosneb, eesmärgid, kuidas tegutseb, näited)? Ametiühing on mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaalmajanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Ametiühingud arutavad valitsusega kõiki olulisi tööturuga seotud küsimusi, mida nimetatakse ka sotsiaaldialoogiks. Nad annavad vajadusel tööga seotud abi (nt koondamise puhul). Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate ametiliitude Organisatsioon. § 3.2 Kodanikuühendused ja kodanikuosalus 1. Mis on kodanikuühendused? Eesmärgid? Kuidas moodustatakse? Näited? Kodanikuühendused on kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing. Eesmärgid on lahendada probleeme. Neid moodustatakse ülesehituse ja tegevuspõhimõtte alusel. Mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud. 2. Mis on kodanikuosalus? Näited?
Kodanikeühenduste ülevaade Eestis Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kolmas sektor on viimase aja arengute põhjal jagunenud kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, ning puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on mittetulundusühing , sihtasutus ja seltsing kõiki kolme võib ühe sõnaga nimetada mitte...
...Poliitika - riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. ...Kultuur- Mitme inimkonna poolt loodud materjaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Eraelu- Indiviidi isiklik elukorraldus. Kodanikuühiskond- ühiskonnaosa mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. Apoliitika- mittepoliitiline, poliitikast hoiduv. ...Moraal- ühiskonna valdkond kõlblus ja käitumisnormid. Tunnetus sellest mida kõlbab ja mida mitte. Aluseks regioon. Aegade jooksul välja kujunenud tradits ja kombed. Etikett- Kindlad käitumisreegild. Kasut ametlikus või rahvusvahelises suhtlemises. Eliit- ühiskonna kõrgkiht, paremik. Riik- organisatsioon mille tunnuseks on territoorium, rahvastik ja avalik võim. Mittetulundusektor- ühiskonna osa mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orjenteerituid tegevusi. Massikomunikatsioon e. Suhtelmine. Utoopia- teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas more) ...Õigus- ühiskonna valdkond mis hõlma...
Inimõigused- igale inimesele kuuluvad kaasasündinud õigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon Euroopa Nõukogu dokumendid Euroopa Inimõiguste Kohus Absoluutsed õigused- Absoluutseid õigusi piirata ei saa ( õigus elule, kaitstusele piinamise, julma, ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise eest, õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse) Oma õiguste kaitseks võib pöörduda- kohtu poole, õiguskantsleri, Spetsiaalse riikliku institutsiooni poole, Kodanikuorganisatsiooni poole. Ombudsmani menetlus- põhiõiguste kaitse Kodanik- inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodakondsus- kodaniku ja riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Sünniga omandatud kodakondsus: Ius Soli- sünnikoha printsiip Ius Sanguinis- vereõiguse pri...
2. teema: Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid 1. Mida tähendab arenguabi, miks seda on vaja? Arenguabi tähendab arengumaade pikaajalise arengu toetamiseks jagatavat rahalist ja muud materiaalset tuge ning oskusi ja teadmisi. Arenguabi hakati tänapäevases mõistes andma pärast Teist maailmasõda, kui USA toetas Euroopa riikide ülesehitamist Marshalli plaani kaudu. 2. Mis on ülemaailmse arenguabi eesmärk? Eesmärk oli, et arengumaad jõuavad selle toel kiiresti heale järjele. St maailma inimeste ühist vastutust üksteise heaolu eest ja seadis arengukoostöö keskseks eesmärgiks üleilmse vaesuse vähendamise. Et kõik saaks elada ilma vaesuse, nälja, haiguste, ebakindluse ja kirjaoskamatuseta. 3. Kas tänapäeval on tähtis rääkida rohkem arenguabist või arengukoostööst? Rohkem räägitakse arengukoostööst, kuna oluline on kaasata kohalikke inimesi, andes neile võimaluse ise määratleda, mida ja kuidas tuleks teha.S...
Kohalikud elanikud koguvad toetusallkirju spordiväljaku ehitamiseks 10 7 3. Kodanikuühendused. 6 p IV PÕHISEADUS JA INIMÕIGUSED 8 P 1. Erista alljärgnevast loendist igaühe õigused ja need õigused, mis kehtivad
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Avalik sektor poliitika riik Erasektor majandus turg Kolmas sektor kodanikuühiskond kodanikuühendused Eraelu kodu perekond Kommunikatsioon ühiskonns Kommunikatsioon on suhtlemine. Sotsiaalne protsess ühenduslülina erinevate valdkondade vahel. Vanal ajal levinud vahetu suhtlemine on asendunud tänapäeval massikommunikatsioonidega. Massimeediumideks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon. Arvuti teel suhlemist nimetatakse interaktiivseks kommunikatsiooniks.. Massikommunikatsioonide abil on võimalik mõjutada suurt hulka rahvast.
KODANIKUOSALUS Millised kodanikuühendused Rakveres tegutsevad? Viru giidide ühing, Lääne-Virumaa ettevõtlus, Virumaa poistekoor, MTÜ Virumaa Lootus INIMESE ÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED Inimese põhiõigused: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusemõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Inimõigusi rühmitatakse: · Põhiõigused · Poliitilised õigused ja vabadused · Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused · Kultuurilised õigused ÕIGUSKAITSE JA KOHUS Kohtumenetluse üldised põhimõtted: · Seaduse ülimuslikkus · Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine · Kohtu erapooletus KODANIKUD JA KODAKONDSUS 1. Kuidas saadakse Eesti kodakondsus? a)kodanikuks sünnitakse b) kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korra...
1. Millisteks sektoriteks jaguneb ühiskond? Millised institutsioonid neist iga alla kuuluvad? *Avalik sektor- kõik kuulub riigile, nt koolid *Erasektor- kõik ettevõtted, nt lajos *Mittetulundussektor- kõik kodanikuühendused, nt spordiklubi sportkunda 2. Mõisted 2. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastusviis Pluralism- mitmekesisus, paljusus, võib iseloomusta ühiskonna sotsiaalset ehitust. 3. Leia 4 põhjendust, miks on kodanikuühiskond vajalik. *Selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonna grupid *See täiendab parteide tegevust ega lase parteidel otsustamisel domineerida *Kasvatab demokraatlike väärtusi. Nt. sallivus ja koostöövõime
Ühiskonna riigieksam 1. Nüüdisühiskonna tunnused: ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Muutused ühiskonnas: agraar industriaal postindustriaal info teadmusühiskond 2. Heaoluriigi tunnused: 1)ressursside ülekandmine rikastelt vaesematele (riigi sekkumine majandusse, maksud) 2)umbes pool tuludest läheb sotsiaalvaldkonna vajadusteks 3)pakutakse ühishüvesid Heaoluühiskonna mudelid: 1)konservatism vanim, tööpanus määrab heaolutaseme, sest enamik sotsiaalhüvitisi toimub kindlustuse põhimõttel, tugev sots. Partnerlus, valitsusel järelvalve ülessanne (Suurbritannia?) 2)sotsiaaldemokraatia sots. Hüvesid saavad kõik kodanikud, olenemata nende panusest, riik toetab,, astmeline tulumaks, riigi sekkumine poliitikasse...
5) Kultuur inimese poolt vaimse ja füüsilise tööga loodu 6) Seadus inimsuhete reguleerimine kirjalikul teel 7) Moraal üldtunnustatud reeglid ja normid. 8) Tasandid e. sfäärid: 9) tasand riik, tegutsevad riigivõimu asutused ja tehakse poliitikat. 10) Tasand kodanikuühiskond e. tsiviilsfäär, tegutsevad mittepoliitilised kodanikuühendused 11) Tasand perekond iga üksikisiku isiklik elukorraldus. 12) Sektorid: 13) Avalik sektor 14) Erasektor 15) Mittetulundussektor 16) Ühiskonnatüübid: 17) Agraarühiskond 5000 ema. 18 saj. lõpp. Tootmisviis põllumajanduslik käsitsitöö. Seisused: vaimulikud, aadlikud, ülejäänud. Tööhõive peamiselt põllumajanduses, linna roll väike.
Tulundussektor-majanduse eesmärk tulu saamises Poliitika-riigi või linna juhtimis kunst, hõlmab riidgi toimimist korraldavat tegevutst, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esidavad asutused, kes tasakaalustavad huvisid. Nt otsustavad just poliitikud, kui palju raha eraldada kaitseväele ja haridusele jne.. AVALIK e. Ühiskondliki elu AVALIK SEKTOR- poliitika, riik ERASEKTOR-majandus,turg KOLMAS SEKTOR-kodanikuühiskond, kodanikuühendused ----- ERAELU-kodu, pere Avalikud poliitikad- haridus-,eluaseme-,sotsiaal- ja keskkonnapoliitika Poliitikas on suhete aluseks võim, majaduses tulu! Mittetulundussektor-tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. Kodanikuühiskond-avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet.
mil nö sõjajärgne vaba Eesti möödub oma kestuselt sõjaeelsest Eestist, enam ei tule. Sel puhul esitab president Toomas Hendrik Ilves 26. m är tsi õhtul televisioonis priiuse põlistumise ainelise mõtiskluse. 27. mär tsi hommikul läheb ETV «Terevisioon» vähemalt mingis osas eetrisse Toompealt Stenbocki majast ja on samuti p ühendatud priiuse põlistumise päevale. Toimub ka muid üritusi, nagu eviktoriin, jumalateenistus Tori kirikus ning noortevõistlusi maakondades. Mitmed kodanikuühendused ja organisatsioonid, nagu EELK, Eesti Lipu Selts, muinsuskaitse selts, kindral Laidoneri selts jt on teinud üleskutse tähistada 27. mär tsi vabaduse pööripäeva väärikalt ja see võiks olla eelkõige tänu väljendamise päev. «Heisakem 27. märtsil riigilipud ja kandkem sinimustvalgeid värve oma rinnas!» kutsuvad organisatsioonid. Riigikantselei infonõunik Riina Soobik ütles, et riigikantselei toetab igati sinimustvalge kandmise mõtet tol päeval ning 27
kauplemise nõude(kõlblik kuni 25.10.2009-ei tohi enam müüa; parim enne 25.10.2009-võib veel müüa erimärgistusega) 4) sekkub selleks, et pehmendada turutõrkeid(seoses kauba realiseerimise või tooraine hankimisega), riik korraldab riigihankeid. 5) riik planeerib majandust 6. Kodanikuühiskond,selle mõiste, tähendused, mõisted. Kodanikuühiskond- ühiskonna see osa, kuhu kuuluvad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja kodanikuühendused. Aluseks on rahva vaba tahe. Jaguneb: 1)seltsid- olemas kindel nimekiri (nt Eesti Looduskaitse selts) 2) seltsing- mitteformaalsed ühendused, kus puudub kindel nimekiri 3) Ühingud-nt raamatuteühingud, arstide ühing. 4) MTÜ- teenivad kasumit, mida peavad kulutama oma tegevusteks. 5) Sihtasutused( nt Virumaa muuseum) 7. Kodanikuorganisatsioonide vajalikkus ja ülesanded 1) inimeste harimine 2) järelvalve võimutegevuse üle
kaubandusläbirääkimiste ja kaubandustülide lahendamise foorumiks. Toodetega kauplemise küsimuste kõrval käsitletakse WTO-s erinevaid teemasid, nagu kauplemine teenustega, intellektuaalomandi kaitse, e-kaubandus, kaubandusega seotud investeeringud, konkurentsipoliitika, keskkonnaküsimused jms. 6. Kes veel peale rahvusvaheliste organisatsioonide tegutsevad globaliseeruvas poliitikas? Mis on nende rolliks? CD lk 75-76 Üleilmses poliitikas mängivad rolli ka äriettevõtted ja kodanikuühendused. Suured rahvusvahelised äriettevõtted suunavad globaalseid protsesse ainuüksi oma põhitegevustega, mõjutades inimesi üle maailma, luues töökohti, kontrollides keerukaid tootmisahelaid ja viies riikidesse välisinvesteeringuid. Seejuures on suured äriettevõtted riikide jaoks strateegilise tähtsusega, mis tähendab, et nende huvidega arvestatakse, ilma et ettevõtted peaksid tegema lobitööd. Ärihuvide kõrval on veel ka kodanikudja nende (tulu mittetaotlevad) ühendused.
KÜSIMUSED : Kodanikuosalus. 1. Milliseid võimalusi on inimestel osalemiseks avalikus elus? Keskkonna ja rahuliikumised, aidsija vaesusevastased kampaaniad, heategevusüritused, ümarlauad, avalikud arutelud kohalike probleemide üle. 2. Millised on erakonna liikme kohustused? o Liige peab käima koosolekutel. o Liige peab maksma liikmemaksu. o Liige peab järgima partei programmi ja põhikirja. 3. Mida võimaldab kodanikuosalus? Võimaldab osaleda avalikus elus. 4. kuidas jaotatakse kodanikuühendused? 1) Mittetulundusühingud (MTÜ) 2) Sihtasutused (SA) 3) Seltsingud 5. Miks luuakse kõige rohkem mittetulundusühinguid? Sest MTÜde loomine on lihtsam, on vaja vaid vähemalt 2 liiget ning 1 põhikirja. 6. Milliste probleemidega tegelevad korteriühistud? Tegelevad kortermaja probleemide ja halduse küsimustega. 7. Nimeta naabrivalve kasutegureid. o Inimesed jälgivad ise korda ja turvalisust oma koduümbruses. o Inimesed tunnevad huvi kahtlaste isikute vastu.
Majanduse arenguetappid: Ressursipõhine tootmissisendite arvukus Investeeringupõhine investeeringu uutesse tehnoloogiatesse Teaduspõhine inimkapital ja haridus Inimkapital inimese oskuste, teadmisite ja kogemuste rakkendamine teha tööd ja teenida tulu. Haridus: Formaalharidus õpingud üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, ülikoolis Mitteformaalharidus täiendusharidus, mida pakuvad tööandjad, kodanikuühendused, koolitusettevõtted Sotsiaalkapital vastastikku toetavad suhted inimeste vahel, koostöövõime Innovatsioon uute ideede edukas ellurakendamine. (teadmised, loovus, motivatsioon) Intellektuaalsuse omand: Autoriõigus Autoriõigusega kaasnevad õigused Tööstusomand Intellektuaalse omandi kaitse: Põhiseadus Autoriõiguse seadus Patendiseadus Kaubamärgiseadsu Tööstusdisaini kaitse seadus
MEMO Teema Seminar-praktikum Kuupäev 23.10.2015 Kellelt Ulvi Mehiste Kellele Sulev Lääne Eesmärk Õppeseminar Riigikontrolli, Riigikogu ja Riigikantselei töökorraldusega tuvumiseks 1. Riigikontroll Tarmo Olgo tulemusauditi osakonna peakontrolör Riigikontrolli ametnikud võivad kuuluda erakondadesse, kuid see ei tohi segada tööd, neutraalsus on oluline. Eetikanõukogu seisukoht – sõnavabadus. Ühe toiminguga tegeleb min 5 kuni 6 inimest. Raportid punane – riigikogule, sinine – ülevaade ilma hinnangute ja soovitusteta, roheline – keskkonna audit. Auditi eesmärk - kuidas riik ja omavalitsused maksumaksja raha kasutavad, soovitused ja nõuanded, kuidas paremini. Raha kulutamise tulemuslikkus ja vastutustundlikkus. Riigikontroll on sõltumatu, valitsuse, riigikogu ja presidendi võrdväärne partner, üks seitsmest põhiseaduslikust institutsioonist. Sõltumatuse kaotamine võtaks töövahendid. INTOSA...
Kodanikuühiskond. Kollektiivse osaluse vormid. Kodanikuühiskond- ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd. Tähtis on mittetulundussektor Kodanikuühiskonna toimimise kontekstid: 1. Aktiviseeritud avalikkussfäär 2. Argimurede lahendamine 3. Kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine 4. „Hea ühiskonna“ loomine 5. Demokraatlike kodanike kasvatamine 6. Avatud valitsemine 7. Governance e ühiskonnakeskne valitsemine 8. Riigi ja ühiskonna institutsioonide vaheline ühilduvus 9. Järelvalve võimukandjate otsuste üle. 10. Ühiskondliku loovise ja innovatsiooni allikas Kodanikuühiskond mõistena Kodanikuhiskond, Tsiviilühiskond, Kolmas sektor, Mittetulundussektor, Vabatahtlik sektor, Kolmas se...
Toimetuleku toetused; peamine eesmärk on suunata reformid suurema tõhususe saavutamisele. 34. Elukestev õpe Kõikvõimalik õppetegevus sõltumata east/eelnevast haridustasemest. Õppimine ei lõpe ülikooli lõpetamisega. 35. Formaal- ja mitteformaalharidus - Formaal- õpingud ülshariduskooli, kutsekas, ülikoolis - Mitteform- täiendusharidus, mida pakuvad tööandjad, kodanikuühendused, koolitusettevõtted 36. Väliskaubandustegevus Jaguneb: kaupade ja teenuste ekspordiks/impordiks; Tulemus- riigil on võimalus spetsialiseeruda tootmisele, mis kasut kõige paremini ära riigi käsutuses olevad ressursid 37. Rahvusvahelised finantsturud 38. Väliskaubandustegevuse piirangud - Tollimaks- maks inmporditavalt/eksporditavalt kaubalt - Kvoodid- väliskaubanduse mahuline piirang(impordikvoot e sisseveo max kogus;
Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu 16-aastasel kodanikul ja kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja EL kodanikul, kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. Euroopa Parlamendi valimised Eestist valitakse 6 Euroopa Parlamendi liiget, kelle volitused kestavad viis aastat. Hääletamisõigus on 18-aastasel Eesti kodanikul ja EL kodanikul, kelle püsiv elukoht on Eestis. Erakonnad ja kodanikuühendused Erakond- sarnaste maailmavaadetega poliitiline institutsioon Kodanikuühendused- kodanikuühiskonnas väljendavad inimesed oma soove, huvisi ja värtusi, mis on seotud ühiskonna paremaks muutmisega ja mida riik ei ole enda peale võtnud (nt MTÜ-d) Euroopa Liidu valitsemiskord ja toimimine Euroopa parlament EL-i seadusandlik võim. Esindab EL kodanike huve, ainus EL-i institutsioon, mis valitakse otsestel ja üldistel valimistel. (tea Eesti saadikuid)
Kontrolltöö Vastused: 1. Kõik valdkonnd põimuvad omavahel. Struktuurid on järgmised: AVALIK SEKTOR POLIITIKA RIIK ERASEKTOR MAJANDUS TURG tulundussektor KOLMAS SEKTOR KODANIKUÜHISKOND KODANIKUÜHENDUSED mittetulundussektor ERAELU KODU PERE Kui neid vaadata siis on näha et need struktuurid põimuvad omavahel. 2. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei Infoallikaid on palju Lubatud on 1-2 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik, läbipai...
Inimkapital- inimese oskused, kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha tööd ja teenida tulu. Elukestev õpe- kõikvõimalik õppetegevus, sõltumata east või eelnevast haridustasemest. FORMAALHARIDUS MITTEFORMAALHARIDUS Õpingud üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, Täiendusharidus, mida pakuvad tööandjad, ülikoolis ehk tasemeõpe. kodanikuühendused, koolitusettevõtted. Intellektuaalne omand ja selle liigid, kaitse (lk 29) Intellektuaalne omand: inimese loometöö isiklikud tulemused (juriidiliselt: õigused vaimse tegevuse tulemustele). Kaitse: 1) põhiseadus 2)autoriõiguse seadus 3)patendiseadus 4)kaubamärgiseadus 5)tööstusdisaini kaitse seadus Tööturg ja tööealine elanikkond (aktiivsed, mitteaktiivsed) lk 30 Nb! Heitunu lk 33 Tööturul kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine
Riigi majandus hakkas lagunema. Riigijuhid ei suutnud seda enam vanaviisi valitseda. Nad proovisid küll teha mõningaid ümberkorraldusi, kuid see ei andnud soovitud tulemusi. Eestlased said aru, et oli tekkinud võimalus vabadus tagasi saada. Sellest, kuidas see saavutati räägibki käesolev referaat. 1. Rahvarinne 1988. aasta aprillis asutati massiline opositsiooniline rahvaliikumine -- Rahvarinne (asutajad Edgar Savisaar, Marju Lauristin). Samal aastal taastati ja loodi mitmesugused kodanikuühendused ja seltsid, poliitilised erakonnad ja liikumised. EKP etteotsa pääsesid reformistlikult meelestatud tegelased (Vaino Väljas, Indrek Toome). Rahvarinde idee leidis kohe laialdase toetuse, ja lühikese ajaga kujunes see Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Rahvarinne seadis peasihiks Gorbatsovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise. Sel teel loodeti suurendada liiduvabariigi iseotsustamist ja demokratiseerida valitsevat reziimi. (Eesti ajalugu VI) 2
teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. Mitmesugused seltsid, ametiühingud, ühistud, liidud ja rahvaalgatused pakuvad selleks häid võimalusi b)Teine lähenemisviis peab silmas kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet. Sellisel juhul kasutatakse tavaiselt oskussõnu mittetulundussektor või kolmas sektor. Needaitavad paremini mõista kodanikuühiskonna paiknemist riigivalitsemise (esimese ehk avaliku sektori) ning ärimajanduse( teise sektori ) vahel. Samamoodi nagu kodanikuühendused ei sea oma eesmärgiks võimule tulekut, pole ka kasumi teenimine nende eesmärk. c) Mõnikord peetakse kolmandast sektorist rääkides silmas selle koostisosi- kodanikualgatuslikke organisatsioone. Eestis on neid kolme liiki mittetulundusühingud(MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. MTÜ-de asutamine ja asjaajamine on kõige lihtsam, seetõttu on neid ka kõige rohkem. Seltsingud on mitteformaalsed ühendused , mida ei registreerita , seetõttu
· Kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase eil otsuste tegemisel liigselt domineerida · Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta · Kodanikuühiskond kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, koostöövõime, omaalgatus. · Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise · Miks on kodanikuühendused ühiskonnale vajalikud: - Suurendab kodanikualgatust ja ühtekuuluvustunnet. Nt kampaania Teeme ära - Hoiavad ühiskonna mitmekesisust, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid, ühiskonnagrupid · Seaduslikud meetodid, millega kodanikuühendused saavad mõjutada riigi poliitikat: - Streik ehk tööseisak nõudes majanduslikke nõudmisi - Allkirjade kogumine Ühiskonna kihistus
1) Kodanikukultuur (õpik lk 85-89; TV ül 71-72) - Mõisted: erakond, ühiskondlik massiliikumine, ametiühing, sotsiaaldialoog, streik. - Erakonnad: parempoolsed ja vasakpoosed erakonnad, erakondade tegevuse eesmärgid, erakonna liikmeks astumine - Ametiühingud: tegevuse eesmärgid, nõudmiste esitamise meetodid, liitudesse koondumine. 2) Kodanikualgatus (õpik lk 90-93; TV ül 73-76) - Mõisted: kodanikuosalus, kodanikualgatus, kodanikuühendused. - Kodanikualgatuse eesmärgid ja võimalused. - Milliseid kodanikualgatusi saaksid korraldada õpilased? 3) Mittetulundusühingud - korteriühistud - vabatahtlike organisatsioonid (loomakaitse, looduskaitsjad jne) 4) Kohalikud kogukonnad - naabrivalve - kohalike kogukonna võimalused omaalgatuslikeks ettevõtmisteks 5) Käitumine kriisiolukorras - päästeameti/politsei kutsumine - tuleohutus - esmaabi 4
ning sõltub rahvast. Sellest, millistele erakondadele ja üksikkandidaatidele andsid valijad oma hääled, sõltub suuresti valitsuse koosseis ja tegevusprogramm. Kui valimised ja ametisse nimetamised on möödas, jääb rahvale veelgi võimalusi valitsusele oma tahet kuulutada. Mõistagi saab oma tahet teada anda üksnes aktiivne kodanik, sest olukord nõuab aktiivset tegutsemist, isegi sekkumist. Valimistevahelisel ajal on esmased rahva hääle edastajad kodanikuühendused, kelle kaudu peetakse sidet kodanike ja võimukandjate vahel. Mida aktiivsemalt kodanikud ühendustesse liituvad ja oma tahet ühisel meelel välja ütlevad, seda suurem on nende võimalus oma soovid reaalseks muuta. Eestis on oma liidud lasterikastel peredel, pensionäridel, puuetega inimestel ja isegi koerakasvatajatel. Kõik na püüavad valitsusele vajaduse korral oma huvides survet avaldada. Ennast võib kuuldavaks ja nähtavaks teha ajalehes polemiseerides, ajakirjanikele
Nendesse kuuluvad inimesed tegutsevad vabatahtlikult usuühingutes, ametiliitudes jne. Nad mõjutavad oma tegevusega poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, pakuvad tenuseid ja loovad töökohti. MTÜ-dest on meil umbes pooled korteri-, suvila- ja garaaaziühistud. Arvukalt tegutseb kü ka koolituses, sotsiaaloolekands ning puhkemajanduses. 18. ISELOOMUSTA RIIGI JA KODANIKUÜHENDUSTE SUHTEID Kodanikuühendused mõjutavad poliitikat nii, et teevad nende inimeste seisukohad kuuldavaks, keda tavaliselt parlamendierakonnad ei arvesta eriti (puudega, vähemused). Nende olemasolu väldib võimu monopoliseerumist, sest täiendab pateide tegevust ega lase neil domineerida. Suurendavad rahva huvi poliitika vastu. Mõj poliitikat osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta.
Kristi Metshein Aja vaim ja kasvatus Me vajame sotsiaalseid oskusi endisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee al...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tallinna Hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja lähiala detailplaneering Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 1 Tartu 2013 Sissejuhatus Töö eesmärk on kirjeldada Tallinna hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu vastuolulisust ning vaidluses osalevate poolte seisukohti. Teema on aktuaalne olnud viimasel kolmel aastal, kuid kuna detailplaneering on arutelu all olnud juba 2008-ndast aastast, on töös kasutatud ka artikleid, mis on ilmunud varem kui kolm aastat tagasi. 1. Taust, planeeringu vastuolulisus Tallinna hipodroom (joon. 1) avati aastal 1923 Konstantin Pätsi poolt ning on sellest ajast saadik toiminud hobuste võidusõidurajana. 1994. aastal ostis Hipodroomi pankrotivarana rootsi suurärimees Mats Gabrielsson j...
Kodanike riik PÕHISEADUS JA DEMOKRAATIA 1. Toetame Eesti Põhiseaduse ja põhiseaduslike seaduste järjepidevat akadeemilist analüüsi, et vältida Põhiseaduse põhjendamatut muutmist, kuid hoida meie riigi alusseadus ja selles sisalduvate väärtuste kaitse ajakohasena. Täitmisel. Arvamus: Usun, et see "alusseadususe ajakohasena hoidmine" pürgib pigem selle poole, et Euroopa Liit saaks meie Põhiseadust mõjutada ja lõpuks Euroopa ühisriigi moodustada. Üsna kindalt loetakse heaks põhjuseks miks Põhiseadust muuta, seda, et EL'is püsida. 2. Loome õigusliku raamistiku demokraatia arendamise sihtasutuste tekkeks erakondade kõrvale, mille ülesandeks on Euroopa Liidu naabruspoliitika, maailmavaatelise kodanikuhariduse ja ühiskondliku poliitilise mõtte edendamine. Osaliselt täidetud. Arvamus: Mina ei pea moraalselt õigeks seda, et rii...
liikmesriikides, kus konventsioonisätte rakendumine on tõstatunud. "Korruptsioonivaba Eesti ühingu seisukoht on see, et meil põhimõtteliselt on vaja kriminaliseerimist selles küsimuses, aga on omaette ooper, kuidas seda mõjusalt teha," sõnas ta. Riigiprokurör Norman Aas rääkis, et demokraatliku riigikorralduse puhul soovitakse, et võimalikult paljud huvigrupid ja kodanikuühendused räägiksid avalike otsuste tegemisel kaasa ja neil oleks mõjujõudu, probleem on aga selles, et mõjuvõimuga kauplemine läheneb mingis kohas ka seaduspärasele mõjutamisele. Vahe tegemine, mis on lubatud ja mis keelatud, võib olla mõningatel juhtudel keeruline. Riigikohtu nüüdsest lahendist saab Aasa sõnul teha selge järelduse. "Pooleliolevad
Ühiskond- küsimused 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm sektorit- avalik sektor(riigi- ja omavalitsusasutused), erasektor(eraettevõtted) ja mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid- ja ühendused) 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid 3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda. Jah, meie ühiskonnas on lubatud erinevad vaated, ei ole kindlat ideoloogiat, on mitmeid kultuure, erinevaid uske, erinevaid omandivorme. Mitmekesisus on üsna suur. 4. Iseloomusta ühiskonna sektorite eraldatust ja läbipõimumist Kirjelda ja too näiteid. On valdkonnad, mis peavad jääma eraldatuks, nagu riigikaitse, valitsemine. Aga osasid valdkondi on hea siduda nii avaliku kui erasektoriga, just selliseid, mis on kodanikule olulised, nag...
võimalikult paljud need ühiskonna (või kõnealuse ühenduse) liikmed, keda see puudutab; ideaalis peaks taoline arutlus võimaldama kõigi seisukohtade esitamist ning selle tulemus ei tohiks olla mõjutatud nende esitaja võimupositsioonist või tema muudest ressurssidest. Osalusdemokraatia kanaleid on näiteks avaliku võimuga loodud koostöökogud ja teised partnerluse vormid, avalikud diskussioonid, demonstratsioonid, kodanikualgatus, survegrupid, muud kodanikuühendused ja sotsiaalsed liikumised, äärmuslikul juhul ka kodanikuallumatus. (Lagerspetz, 2004:56) Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu. Parlamentaarses riigis valib rahvas oma esindajad ainult parlamenti (näiteks Eestis, Suurbritannias, Rootsis). Presidentaalses riigis (näiteks Venemaal, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka presidendi. Kuna esindusdemokraatia kõige suuremaks probleemiks võib pidada
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste või inimrühmade li...
ee K2rt@naiste_laste Projektijuhi nimi Kärt Ojala Tel 58 76 543 E-kiri abi.ee Äriplaani koostamise kirjeldus Kuidas valmis äriplaan, keda kaasates jmt? Esitage äriplaani koostamise osalenud avaliku võimu struktuurid, 1. Türi valla sotsiaalosakond kodanikuühendused ja teised 2. Paide Vallavalitsus organisatsioonid. 3. KoeruVallavalitsus 4. Väätsa Linnavalitsus 5. Imavere Vallavalitsus 6. Järva-Jaani Vallavalitsus 7. Eesti Naiste Varjupaikade Liit 8. MTÜ Tähtvere Avatud Naistekeskus
et ühistegevuse kaudu on võimalik odavamini ja kvaliteetsemalt rahuldada oma liikmete vajadusi.Tootjate esindusorganisatsioonidvõivad ärgitada tootjaid asutama ühistulisi turundus- ja teenindusettevõtteid. c) Poliitiliste ühenduste initsiatiiv: poliitiliste ühenduste loomisel tõusevad esile need, kes soovivad oma poliitilisi eesmärke realiseerida ühistegevue toetamise kaudu. Need ühendused on kahtlematult ühed enim informeeritud kodanikuühendused. Eriti puudutab see riigi makromajanduslikku poliitikat. Kui mõni poliitiline ühendus saab aru, et ühistegevuse arendamise kaudu on võimalik oma poliitilisi eesmärke paremini realiseerida, siis algatatakse seaduseelnõusid, mis võivad soodustada ühistegevuse arengut üldiselt või siis soodustatakse spetsiifiliste ühistute asutamist ja arengut. d) Sünergiat loovad ajurünnakud, mõttetalgud, seminarid, nõupäeva: sageli korraldatakse mitmesuguseid
o Sotsiaalpoliitika 53% · Demograafiline o Rahvastikutaastamine o Rahvuslik kvaliteet (haridustase, tervis, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda) Sektoridvaldkonnad Avalik sektor Erasektor Mittetulundussektor Näited ERR, president jt. AS, FIE, OÜ, MTÜ, SA, ühistud, TÜ seltsid Põhivaldkonnad Poliitika, riigi ja Raha, kasum, Kodanikuühendused ja omavalitsusasutused eraettevõtted organisatsioonid Hõivatute osakaal 35% 60% 5% Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Sotsiaalne struktuur e. kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ja üldist arengut. Nüüdisaegne demokraatia vastandub monarhiale kui ainuvõimule polüarhia (paljude võim) Avalik sektor · Tuumaks on riik
(Toots 2009) Paraku, nagu enamikus siirdeühiskondades, hääbus massiline poliitiline aktiivsus mõne aastaga. Entusiastlikumad inimesed leidsid oma koha erakondades, teised võtsid passiivse pealtvaataja või lihtsalt kritiseerija rolli. Sajandivahetuse Eestis on poliitiline aktiivsus iseloomulik vaid vähestele (tihti sõpruskondadele), samas kui enamik kodanikkonnast suhtub jahedalt nii valimistesse kui ka kodanikuühiskonnas tegutsemisse. Viimastel aastatel on kodanikuühendused muutunud aktiivsemaks ja tugevamaks. Oma rolli mängib selles ka 2002. aasta lõpus Riigikogus vastu võetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon, mis loob püsiva normatiivse aluse riigi ja kodanikuühiskonna dialoogile. (Toots 2009) 3.1 Miks on regionaalne valitsemine tähtis? Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel ning selle abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut (peab vähendama seda ebavõrdsust, mis
kõige otsesemalt kodanike tahet ning aitab säästa valitsemiskulusid. · Kodanike omaalgatuslikele ettevõtmistele on oluline erasektori toetus, mida riik saab soosida nt maksusoodustuste kaudu. · Kodanikeühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, kuna selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. · Kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ja ei lase neil otsuste tegemiselt liialt domineerida. · Kodanikuühendused mõjutavad poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades seisukohti valitsuse poliitika kohta. · Kodanikuühiskond kasvatab selliseid demokraatiale vajalikke väärtuseid nagu sallivus, koostöövõime ja omaalgatus. · Kodanikuühiskonda põlgav valitsemine kahandab usaldust riigi vastu ning suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer
õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub Õigus riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Avalik elu ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus Kommunikatsioon . Kommunikatsioon suhtlemine .
Vaata: http://www.oiguskantsler.ee/index.php? lang=est&main_id=245&PHPSESSID=d17adc4856547f11ce9452b604ce51f6 III PEATÜKK KODANIKUD JA DEMOKRAATIA 35) Parem- ja vasakerakonnad: a. Paremerakonnad: Isamaaliit (väärtused: ,,usk, isamaa ja perekond"), Res Publica (,,vabadus") ja Reformierakond (,,vabadus") b. Vasakerakonnad: Keskerakond, Rahvaliit ja Sotsiaaldemokraadid (kõigil väärtuseks ,,võrdsus") 36) Enamlevinud kodanikuühendused Eestis: a. Kinnisvara, üürimis- ja äritegevus b. Ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenused c. Tervishoid ja sotsiaalhooldus d. Haridus e. Põllu- ja metsamajandus f. Vt ka http://www.neti.ee/cgi- bin/teema/RIIK_JA_YHISKOND/Mittetulundusyhingud/ 37) Ühiskondlikud liikumised: roheliste liikumine, Rahvarinne, kodanike komiteede liikumine 38) Erakonnad: Isamaaliit, Res Publica, Reformierakond, Keskerakond, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraadid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
