Klient hääletas nii nagu patroon tahtis. Proletaarid- varanduseta juhutöölised, tavaliselt vaesunud talupojad, kes oli tulnud linna tööd otsima. Olid Rooma kodanikud. Ainuke varandus oli lapsed. 3. Rooma vabariik: algus 509 eKr, lõpp 2. Saj. keskel. Patriits-Rikkad suursugused roomlased, kellel olid kodanikuõigused ja keda võidi valida riigiametisse. Plebeid. Vaesed, kellel polnud kodanikuõigusi nt: neid ei võidud valida riigiametisse. Võisid osaleda rahvakoosolekul. Plebeid võisid valida endi hulgast rahvatribuunid- need kel oli veto õigus nt: võisid keelata seadused, mis olid plebeidele kahjulikud. Roomalased vallutasid kogu Itaalia aastal 265 eKr, 3 Puunia sõda oli Kartaagoga. 149a eKr saavutas rooma makedoonlaste üle otsustava võidu ja ühendas sellega Makedoonia, Rooma ja Kreeka. 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike- Aasia riigi...
1998) Eestis jõustus 1. juunil 2002 9. Inimõiguste ülddeklaratsioon Inimkonnal tuli läbi elada loendamatu hulk kannatusi, vägivalda ja õiglusetust enne, kui jõuti üldise kokkuleppeni sõnastada kõige olulisemad ja tähtsamad neist õigustest ja panna need kirja ühte, valdava enamiku maailma rahvaste poolt tunnustatud dokumenti inimõiguste ülddeklaratsiooni. Selles dokumendis on kokku võetud kõik kodanike põhiõigused, ta deklareerib nii elementaarseid õigusi, kodanikuõigusi ja - vabaduse kui ka sotsiaalmajanduslikke õigusi. 21 Paraku on deklaratsioon vaid soovitusliku iseloomuga ja osad riigid ei täida seal kehtestatud norme. Inimõigused need on õigused, mis kuuluvad igale inimesele inimeseks olemise tõttu. Inimõigused on õiguste kogum, mis väärtustab inimest ja ühiskonda kui tervikut ning kehtib ülemaailmselt...
Orjatööd kasutati palju ja orjade arv aina kasvas. Enamik oli võõrsilt sisse ostetud. Paljud kreeklased uskusid, et barbarid ongi orjadeks loodud. Orjadesse suhtuti kui varandusse, tapmine oli paljudes linnriikides keelatud. Orjatööd kasutati pea kõikides eluvaldkondades. Orjad tegid kõige kurnavamat tööd Naise positsioon, abielu, perekond Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, naistel polnud kodanikuõigusi . Naise koht oli kodus. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi, abielu lepiti kokku peigmehe ja äia vahel. Abielu võis ka lahutada, sel juhul tuli naise kaasavara suguseltsile tagastada. Naiselt nõuti monogaamsust, mees võis omada ka suhteid väljaspool abielu. Homoseksuaalne armastus Suure au sees oli meestevaheline sõprus. Oli kombeks, et kogemustega mees võtab nooruki oma hoole alla, sageli kaasnes sellega ka erootiline kiindumus. Suhet, mida...
Oli ka hulk vaeseid põlluharijaid, kes võtsid laene, mida ei suutnud tasuda, ning pidi ära andma oma maa ja saama rentnikuks. Mitmetes polistes kaasnes selle staatusega ka kodanikuõiguste äravõtmine. Edenesid käsitöö ja kaubandus ning kasvas linnaelanikkond, kus olid ülekaalus käsitöölised. Kuigi nad said ise hakkama ja olid piisavalt jõukad ei antud neile paljudes polistes kodanikuõigusi . Rikkaim ja mõjukaim elanikkonna osa olid aristokraadid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Sisemised vastuolud ja türannia Vaesed kodanikud ei olnud rahul, kartes laostuda ja aristokraadid püüdsid samal ajal üksteist üle trumbata, et saavutada linnas üha suuremat võimu. Kasvas riigi sisemine ebastabiilsus, mis lõppes tihti relvastatud kokkupõrgetega. Paljudes polistes suutis mõni aristokraatlik juht lõpuks võimu haarata, saades...
Euroopa 17-18 saj alguses Enamikus riikides pääses maksuvusele absoluutne monarhia, kus kuningas võis öelda: riik see olen mina ning tema võimu ei piiranud mitte ükski asjaolu. Nt: prantsusmaa, hispaania, austria, rootsi Ainult inglismaal oli parlamentaarne monarhia, kus kuningas valitseb koos parlamendiga. Poolas oli seisuslik monarhia, kus aadlike suured vabadused takistasid tugeva kuningavõimu väljakujunemist, Saksamaal oli küll keiser, aga tema võim oli sümboolne, tegelt jagunes saksmaa paljudeks riigideks, mida valitsesid preestrid ja väike vürstid. Iseseisvad vabariigid olid sveits, madalmaad ja veneetsia. Absolutismiajastule iseloomulikud jooned Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Senini olid kuninga võimu piiranud seisuste esindukogud, kuid 17-18, sajandil loobuti nendest. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes...
Usuti, et igal taimel, loomal, kivil jne on oma nuumen. Laarid - majade kaitsevaimud. Kehastasid esivanemate hingi. Geenius - maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojötkamist. Igal perel oli oma geenius. Pontifeksid - preestrid (ülempreestrid) Flaamen - hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augur - preester, kes lindude käitumise järgi kuulutab jumala tahet Sibülliraamat - ennustusel võis appi võtta. Sibüll oli kreeklasest naisennustaja. Bacchus - roomlased tundsid Dionysost Bacchuse nime all. Isis - kujunes Vahemere piirkonna kõige armastatumaks jumalaks JUMALAD Janus - uste,piiride, lõpu ja alguse Jumal. Sõjajumal. Kahe näoga. Jupiter - taeva, pikse ja tormijumal Juno - abielukaitsja, taevajumal Minerva - tarkuse ja sõjajumalanna Neptuunus - merejumal Vulcanus - tulejumal Mercurius - teekäijate kaitsja Apollo - valgusejumal Venus- ilu, armastuse ja viljakuse jumalanna Diana - jahijum...
kultuuripärandi unikaalse koostisosana, mis tähendab nende kasutamist õiguses, koolides, avalikus, kultuuri-, majandus- ja ühiskondlikus elus ning massiteabes. 5.2. nn pehme õigus (soft law) Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Võimuorganite Kongress on vastu võtnud hartasid, millel pole konventsiooni staatust. Tegu on nn pehme õigusega. Nt: Euroopa Linnaharta (defineerib kodanikuõigusi Euroopa linnades. Ta annab praktilisi suuniseid heaks linnajuhtimiseks, hõlmates elamuehitust, linnaarhitektuuri, transporti, energiat, sporti ja puhkust, saastumist ja tänavajulgeolekut) ; Euroopa harta noorte osalemise kohta munitsipaal- ja regionaalelus (fikseerib suunised, julgustamaks noori osalema neid mõjutavate otsuste langetamisel ja sotsiaalsetes muudatustes, mis leiavad aset nende tänaval, naabruskonnas, kohalikus omavalitsuses või regioonis). 5.2.-5.4...
võimude lahususe teooria.Seadusandlik võim-Kongress(koosneb Saadikutekojast ja Senatist)Täidesaatva võimupeaks sai rahva valijameeste kaudu president,ühtlasi valitususe juht.valiti ka asepresident.USA esim.presidendiks valiti Iseseisvussõjaaegne ülemjuht GEORGE WASHINGTON(presid: 1789-1797) Osariikide seadusandlikuks org.Seadusandlik kogu,täidesaatva võimu peaks rahva valit.kuberner.Kohtuvõimu kõrgeimaks organiks Ülemkohus,liikmed valiti eluksajaks.Konstitutsioone i andnud kodanikuõigusi maa põliselanikele ega neegerorjadele.usa riigikorraldus oli eeskuj.palj.teistele riikidele...
Süütuse presumptsioonisik on niikaua süütu, kuni kohus pole teda süüdi mõistnud. EnesekriminatsioonInimene ei pea iseenda ega lähedaste vastu tunnistama. ÜROLoodi 1945. Ühinenenud rahvaste organisatsioon. Rahu tagamine maailmas. Inimõiguseduniverbaalsed õigused,miskehtivad kõigile kõikjal sünnist saadik. Euroopa inimõiguste konventsioondokument, mis käsitleb kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Kodanikinimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe e. Kodakondsus. Kodakondsus Riigikodanikes olemine,millega kaasnevad õigusedja kohustused. Naturalisatsioonvastav protseduur, mis viiakse läbi kodakondsuse saamiseks. Välismaalane võõrriigi kodanik,kel puudub kodakondsus. Teabe suhtlusinimese ja riigi vaheline suhtlus, info. Tsentsuurkontroll ajakirjanduse üle. Isikuandmete...
Autokraatia saab kesta teatud ajal, kest põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul. Autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna ja seeläbi ei haara see ka kõiki ühiskonna pidepunkte. Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi . Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist...
Eesti Polk). I maailmasõja rinne jõudis Eestisse sügisel saksa väed hõivasid Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga J. Tõnisson. Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud SõjaRevolutsioonikomitee kätte. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi , alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Samal ajal jätkas tegevust ka Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. Rahvuslikud ringkonnad kasutasid tekkinud võimuvaakumit Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks...
· Riigivõim · Noored kasvatati Hitleri jugendi kaudu · Õigus sekkuda inimeste eraellu. · Juutide tagakiusamine 35.Mein Kampf- Oli hitleri raamat, mis sisaldas hitleri õpetusi. 36.Htleri muudatused riigijuhtimises: · Sekkuti eraellu · Julgeoleku ametid · Relvastatud rühmitused · SS · Gestapo 37.Natside poliitika juutide suhtes: · Juute kiusati taga · Piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi 38.SS- Kolmanda riigi hirmuvalitsemise tugisambaks natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon. 39. Gestapo- Riiklik salapolitsei 40.Hitleri välispoliitika: · Hakati valjult rääkima Versaillesä rahulepingu tühistamist · Seati sisse üldine väeteenistuskohustus · Loodi armee Wehrmacht · Mindi toetama kindral Francoti Hispaania kodusõjas...
rev.=1917.a veb.Petrogradis massilised rahutused.=kasvas rev´iks=tsaar AleksanderII loobus troonis= võim AV´le=dem.reformide proovimine. Sündmuste sõlmpunkt Tallinn. 2.märts=ülelinnaline streik ja miiting Uuel Turul+madruste ühinemine= mindi pol.vange vabastama=kasvas üleriigiliseks.Korratused likvideeriti kiiresti. AV asendas kubernerid kubermangukomissaridega.Eestimaa kubermangu kom.sai J.Poska. Tekkis mitmeid parempoolseid parteisid (TSSN). Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks(autonoomia saavutamine VM koosseisus). Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus veel Am...
Tänapäeval kohalikus omavalitsuses, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil teostatakse referendumeid ehk rahvahääletusi. Esindusdemokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, vaid on oma õigused delefeerinud saadikutele. Rahva osavõtt piirdub hääletamisega valimistel. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadusega piiratud; Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimesel olla informaaritud ja osaleda poliitikas; Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust; Edendab ühist ja individuaalset h...
Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
Inimestele meeldis loosung nimega ,,Sõda maha". Ka tööstusetevõtete evakueerimisne aitas sellele kaasa. Paljud teised parteid ühinesid enamlastega, kuna neile avaldati survet. 4) Muutusid enamlaste reformid. Kõrgeimaks seadusandlikuks asutuseks tõusis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. Kõrgemad käsud tulid siiski Petrogradist. Kärbiti samuti kodanikuõigusi (keelustati poliitilised koosolekud). Valimised muutusid samuti ebademokraatlikusk, kuna osalemisõiguse sai ainult töörahvas. 5) Vähenes, kuna rahvale ei meeldinud need ühiskonnas tehtud muutused. 6) Loodi Eesti Asutav Kogu, kus esindas kõrgeimat võimu Eesti Maapäev. Katkes ka otsene ühendus Venemaaga, kuna Maapäeva antud korraldused kehtisid ainult Eestis. Astuti samme Eesti iseseisvumise suunas...
23. okt. Punakaardi salgad linnatänavail. 26. okt. SRK alustas riigivõimu tegelikku ülevõtmist, sest Petrogradis oli see õnnestunud. Vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks Jaan Poskalt üle Viktor Kingissepale. Valimised olid ebademokraatlikud, Eesti Asutava Kogu valimistel, kui selgus, et enamlased ei võidaks neid, siis katkestatu valimised. Kärbiti kodanikuõigusi . Majandusreformid pankade, tööstusettevõtete, suuräride, hotellide jms riigistamine. Maa kuulutati riigi omandiks. Maapäeval vist plaanitigi, et niipea kui Saka okupatsioon on muutumas tõelisuseks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks. 1918. jaanuaris loodi kontaktid välisriikidega ja tutvustati neile Eesti taotlusi vms. Kalendri muutumine!!. Saksa armee üldpealetung algas 18. veebruaril. 19. veebruaril moodustati Eesti Päästekomitee Konstantin Konik, Konstantin Päts, Jüri Vilm...
aastal. Kokku oli neis ligi 2000 inimest. Peale nende olid uusmõisnikud, keda nimetati kirjanduses ka maiskondlasteks ja kes ei osalenud maapäeval. Linnad: Linnadel säilis omavalitsus. Pärast Põhjasõda säilitasid linnaõigused vaid Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu, järgnevatel aastakümnetel omandasid need ka Kuressaare ja Valga. Põhjasõjas hävinud linnad läksid ümbruskonna mõisnike kätesse. Kodanikuõigusi jagas raad. Rae eesotsas seisis üks või mitu bürgermeistrit. Linnade ühist vastasleeri rüütelkondadele ei kujunenud, kuna neil oli siseringkonnaski mitmeid tüliküsimusi. Kaubandus: Põhitulu andis merekaubandus. Riia ja Peterburi sadamad muutusid riigi jaoks tähtsaimateks ning need jätsid Eesti sadamad täielikult varju. Tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeeld. Kaubanduse arengut pidurdasid valitsuse katsed suurendada Peterburi sadama käivet...
Oluline on Tartu eesti kaupmehe Pulli Hansu arvamine linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Käsitööndus: Linnaelanike oluliseks tegevusalaks jäi käsitööndus. Tsunftikord muutus senisest rangemaks. 1675 kaotati Tallinnas seni paljusid eestlasi hõlmanud Oleviste gild. Saksa meistrid keeldusid neid Kanuti gildi vastu võtmast ning suur osa endisi tsunftiliikmeid arvati nüüd lihtrahva hulka, kellel polnud kodanikuõigusi .. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid- suurettevõtted, kus valitses tootmine käsitöö abil. Manufaktuurtootmise põhikeskuseks oli Narva. 1695-1697. aasta näljahäda: Teadaolevalt kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis. 1694. aastal oli ilmastik viljakasvatuseks ebasoodne. Järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma , ei saanud teha heina ja rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. 1696...
Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Naise positsioon. Abielu ja perekond. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond: Naistel polnud kodanikuõigusi , olles meeste eeskoste all. Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused) Naise koht oli kodus korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega. Abielu eesmärk oli saada seaduslikke järglasi ja sõlmida poliitilisi sidemeid: Vastastikkused tunded ei mänginud rolli. Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel. U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku. Abielusuhted jäid pinnapealseks, kuna mees oli sageli kodust väljas....