23.veebruaril "Endla" teatri rõdult pidulikult ja suure kuulajaskonna ees. 24.veebruaril avalikustati manifest Tallinnas ja seda kuupäeva loetaksegi Eesti Vabariigi sünnipäevaks. 1920.a oli eestist saanud demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata riik, mille rahvale on tagatud otsene osalemisvõimalus seadusandluses, mis tähendab et võim riigis kuulub rahvale. 15.juunil 1920.a. võttis kokkutulnud Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mis sätestas laialdased kodanikuõigused. Põhiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, referendumite ehk rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu. Seadusandlik võim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, täidesaatev võim aga valitsusele, keda juhtis riigivanem. Lisaks peaministri kohustustele täitis riigivanem ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Eraldi riigipea ametikohta selle
Rahvaerakond (rahvusluse rõhutamine; Tõnisson, Poska, Vestholm), Eestimaa Kommunistlik Partei (juhiti Moskvast, tegutseti põranda all, pälvisid vaesemates kihtides poolehoiu, kuid peale mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus, peaministri rolli täitis riigivanem. Kehtestati laialdased kodanikuõigused. Ainuvõimalikud olid koalitsioonivalitsused, kus osales 3-5 erakonda, valitsused püsisid keskm. 11 kuud. Peale kommunistide mässu pandi alus Kaitseliidule (kodanike vabatahtlik relvaorganisatsioon). 1930. a. algas Suur majanduskriis, esmajoones tabas see põllumajandust. Rahva ostujõud vähenes, tööpuudus kasvas, süüdistati erakondi. Olukorda püüti parandada erakondade liitumise teel. Põhiliseks poliitiliseks jõuks said Vabadussõjalased (juhikultus, rahvaüritused, erakondade
a.? Maapäev Kuidas nimetati rahava poolt valitud esindusorganeid 1920.a.? Riigikogu Kui kaua kestis Eestis Saksa okupatsioon? Algas 1918 märts ja lõppes 11.nov.1918. Kestis 9 kuud. Miks algas Vabadussõda? Sest Nõukogude Venemaa ei tunnustanud Leedu ja Läti iseseisvust ning alustas 1918 sõda Baltikumi vallutamiseks. Kirjelda Eesti Vabariigi I põhiseadust. Võeti vastu 15.juunil 1920 Asutava Kogu poolt. Sellega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse ees, isiku ja korteripuutumatus, ühinemise, koosolekute, südametunnistuse, usu ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, streigivabadus. Põhiseaduslikke õigusi kitsendas aga Tallinas ja piiriäärsetes rajoonides kehtinud kaitseseisukord. Eesti Vabariik hoolitses vähemrahvuste eest. Suurimad rahvused venelased, sakslased, rootslased ja juudid said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel kultuuriautonoomia. Võim kuulus
saj eKr pidas. Need olid sõjad Kesk- Itaalia mägismaal elava sõjaka itaalikute hõimurühmaga - samniitidega. Samniitide hõimuliit oli suur ja nende sõdalased paistsid silma vapruse poolest. Näiteks oli Samniitidel säilinud ürgkogukondliku korra jooni. Roomlased saavutasid nende üle 296. a eKr Sentiumi lahingus võidu, mis määraski Itaalia saatuse. Samniidid olid sunnitud Roomaga liidu sõlmima, sabiinid alistati täielikult ja nad said Rooma piiratud kodanikuõigused. Galli hõimud paisati põhja poole ja etruskid olid sunnitud Roomaga liidu sõlmima. Kogu Kesk- ja Põhja-Itaalia oli roomlaste käes. Nüüd oli Rooma üks tolle aja suurriikidest ja sõlmis Kartaagoga lepingu nagu võrdne võrdsega. Nüüdseks oli minu arvates Rooma tunnetanud, et on võimelised saavutama võimu kogu Itaalia üle ja jätkasid vallutamist lõunapool. Lõuna-Itaalias jõudsid roomlased kreeka linnadeni. Neist tugevaim oli rikas Tarentum, millega roomlased sõda alustasid
Demokraatia positiivsed ja negatiivsed jooned Erivatel aegadel ja erinevais paigus on katsetatud erinevaid valitsemisvorme. Neist mõned on omades oludes olnud rohkem, mõned vähem sobilikud, ent demokraatlik valitsemiskord on tõestanud ennast siiamaani edukaimana. Sõna demokraatia tuleneb kreeka keelest, kus demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Seega tähistab demokraatia rahvavõimu. Ütleb ju põhiseaduski, et kõrgeim võim riigis kuulub rahvale. Milised on demokraatia positiivsed ja negatiivsed jooned? Tänapäeval on demokraatlikud riigid enamasti majanduslikult tugevad, nad ei osale sõdades ning nende kodanike rahulolu oma maaga on kõrge. Ebademokraatlikud riigid seevastu on veristes sõdades naabrite või teisitimõtlejatega. Seega on demokraatia omane just rahumeelsetele riikidele ja käib käsikäes majandusliku õitsenguga. Seda on üsna lihtne põhjendada: kui võim on rahval, siis lähtutakse rahva huvidest. Rahva huv...
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seadusandlikkuse järelvalvet. (Indek Teder) Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat jurist, kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman õiguskantsler. Apellatsioon kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon korrakohase õigu...
palgatöötajatest. Keskmiselt on arenenud riikides avalikus sektoris tööl umbes viiendik kogu tööjõust. Kodanikuühiskond On ühiskonna sektor ,kus eesmärgiks pole valitsemine või kasumi teenimine. See on vahelüli avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Tänapäeval on kodanikuühiskond vastandatud mõistetele barbaarne, vähearenenud või totalitaarne ühiskond. Kodanikuühiskond saab tekkida siis , kui on olemas õigusriik, kehtivad kodanikuõigused ja vabadused. Nüüdisdemokraatia vaatleb kodanikuühiskonda. Poliitilises tähenduses, st tõeline dem vajab lisaks valimisele ja erakondadel tegevusele teisi mooduseid rahva kaasamiseks riigi valitsemisse. Kui majanduslikku mõõdet- sel puhul kasutatakse terminit mittetulundussektor või kolmas sektor. Mõnikord peetakse KÜ rääkides silmas kodanikeühendusi: Mittetulundusühingud (MTÜ-d) - sihtasutused( SA-d) - seltsingud
Tartu liberaalid: juht- Jaan Tõnisson. Rahvusluse esindajaks kujunes päevaleht Postimees, mis tõstis esile rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Andis lugejale mõista, et vene impeeriumi pol korraldus on aegunud, piiramatu isevalitsus tleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga.Peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. Tallinna radikaalid: juht- Konstantin Päts. Ilmus päevaleht Teataja, mis propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuseks majanduslike pos haprust. Sihiks seati maj olukorra parandamine. Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi: tööstustööli...
külad, talupoegade viljapõllud, oliivi ja viinamarjaistandused. Riietuti ühe või kahe üle keha heidetud riidetükikestega, pükse ei kantud, jalatsiteks oli sandaalid. Toiduks oli rohkelt puu ja köögiviljad, sealhulgas eriti küüslauk ja kala. Liha söödi ainult siis, kui jumalatele ohvreid toodi. Kastmena kasutati oliiviõli, kooke maitsestati meega. Joodi kitse või lehmapiima, valmistati ka juustu. Peamine jook oli aga veega lahjendatud vein. Naistel puudusid kodanikuõigused. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielus otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel. Tavaline oli, et 3040aa. Mees võttis naiseks vaevalt murdeeast välja kasvanud tüdruku. Mehe elu oli peamiselt väljaspool kodu: nõukogus, rahvakoosolekul, spordiväljakul jne. Naine püsis kodus ja korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Lahutamine oli lubatud ja mees võis suhteid luua ka väljaspool abielu. Tavaline oli ka homoseksuaalne armastus(täiskasvanud mees + noormees). 5
Saj eKr, kui babüloonlased vallutasid Jeruusalemma ning küüditasid juute Babülooniasse. Tänu pagendamistele ongi juudid sunnitud väljarändama oma kodumaalt. 19. Saj algul elas enamik juute Euroopas kuid 19 ja 20 saj toimus juutide massiline liikumine ühelt maalt teisele. Euroopast > Ameerika , Lõuna Aafrika, Austraaliasse ja Uus Meremaale. HOLOCAUST Varsti pärast seda kui võimule tuli 1933. Aastal Hitler ja natsid kehtestati juutidele karmid piirangud. Neilt võeti kodanikuõigused ning rahvuse märkimiseks pidid nad kandama kollaseid 6nurki.1940 aastal hakati rajama juutidele surma- ehk koonduslaagreid. Ajavahemikus 1940 1945 tapsid natsid 6 miljonit juuti ehk üle kolmandiku kogu maailma juutidest, nad tapeti või surid koonduslaagrides nälga ja haigustesse. Seda perioodi tuntakse holocaustina, mis tähendab põletusohvrit kreekakeeles. Pärast sõda olid sadu tuhandeid juute ümber asustaud ning palju otsisid uut elu Iisraeli riigis, mis asutati 1948aastal
Demokraatlik Ateena algselt oli korraldatud aristokraatsel viisil, kuid demokraatlikuks hakkas muutuma alates 594 eKr, kui Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. 3. Elu-olu ja perekond Agoraa turuplats Deemos lihtrahvas Sümpoosion kodune pidusöök Akropol kaljunukile rajatud kindlus Naiste positsioon. Abielu ja perekond: *puudusid kodanikuõigused *kuulusid mehele*mehe elu oli peamiselt kodust väljaspool, naisel kodus *mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte*rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke *abielu eesmärk oli lapsed 4.Usk, jumalad Jumalad elasid Olümpose mäel. Antropomorfsus jumalad olid inimeste moodi Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal. Hera Zeusi abikaasa ja õde. Taeva kuninganna. Abielu kaitsja. Poseidon merejumal. Hades surnute valitseja allmaailmas.
Spordipidustuste seas kõige tähtsamad olid olümpiamängud. Olümpiamänge peeti Zeusi auks. Olümpiamänge vaatama võisid tulla mehed igalt poolt, kuid neis osalesid vaid hellenid. Naised ei tohtinud pidustustel olla. Võisteldi paljudel aladel: jooksud, maadlus, rusikavõitlus, kettaheide, võidusõit kaarikutel. Kõige prestiizemaks peeti staadionijooksu (192m). 5ndal saj. Hakati märkima üles olümpiavõitjaid. Aristokraatide hulgas : Kreekas puudus naistel iseseisvus ja kodanikuõigused. Mees oli abielus selgelt domineeriv pool. Abielu otsustati peigmehe ja tulevase äia vahel. Kokkuleppel võis ka lahutada (kaasnes varanduslik leping). Naistelt nõuti monogaamsust, kuid meestel olid tihti afäärid mõne hetääriga (kr.k kaaslanna). Madalamates kihtides: mees oli ikka domineeriv, kuid suhted olid vabamad. Naised võisd rohkem väljas käia ja vabamalt suhelda. Vahel arenesid tavalised aristokraadi ja tema käe all õppija vahel seksuaalsed kiindumused e
Juba eelnevalt, Venemaale kuuludes, oli meile võimaldatud eestikeelne asjaajamine ja vahepeal (enne keelustamist) olid meil isegi Maapäev ja Asutav Kogu. Siiski ei olnud see päris sama. Nüüd, pärast iseseisvumist oli eestlastel (Asutaval Kogul) võimalik välja töödata Eesti enda Põhiseadus. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes oma võimu läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse. Lisaks kehtestati põhiseadusega laialdased kodanikuõigused (näiteks olid kodanikud seaduse ees täielikult võrdsed, hoolimata nende soost, rahvusest, elutasemest jne). Omariiklusega kaasnev põhiseadus andis lõpuks ometi Eesti rahvale täielikud õigused, mida neil siiani varem kunagi ei olnud ning võimaluse ise oma riiki juhtida, mida juba kaua oodatud oli. Samuti tuli Eesti Wabariigil hakkama saada riigivastastega ning tagada riigis üleüldine sisepoliitiline tasakaal. Kahekümnendate aastate alguse suurimaks probleemiks oligi
ESIMENE EESTI RIIK I MS ja Eesti (Eesti alad olid Venemaa koosseisus, Antanti liige) 1) Eestist võeti nekrutiks üle 100 00 mehe 2) Meeste töökohad asendati naiste tööjõuga 3) Maal jäid paljud põllud sööti tööjõupuuduse tõttu 4) Toiduainete puudus 5) Inflatsioon 6) Sõdurite paigutamine garnisondides 7) Raudteetrantsport häiritud 8) Saksa armee purustused Lääne-Eestis 1918 9) Sõjapõgenike ja haavatute majutamine 1917 - Sõjatüdimus ja väsimus (I MS) - Majanduslik mahajäämus - Tsaar Nikolai II isik - Vähemusrahvuste rõhumine - Haridus- ja kultuuritase madal I Veebruarirevolutsiooni tulemus- Kehtestati tsaarivõim ja kaksikvõim II Oktoobrirevolutsiooni tulemus- Võimule said kommunistid esotsas Leninga (Lenini dekreet ''Vähemusravuste enesemääramise õigusest'' 1916 aastal hakati Eestis rääkima autonoomiast(mittetäielik iseseisvus) 19...
Mered-Vahemeri,Joonia ja Türreenimeri. Mäed-Alpid,Apeniinid. Saared-Sitsiilia,Korsika. Jõed- Po,Tiberi. Rahvastik:etruskid,itaalikud(latiinid,samniidid)+kreeklased+foniiklased. Elanike arv Roome riigi õitsengul:90 milj, elanikke Rooma linnas 1-1,5 milj.Kuningate aeg 753-509 eKr,Vabariigiaeg 509-265eKr,Keisririigiaeg 30 eKr-395pKr.Roome linna asutamine-21.04.753 eKr.Rooma impeeriumi jagamine kaheks-395 pKr,Lääne-Roome lõpp-476 pKr Saavutused ehituskunstis-korruselamud,kirikute ja kuplite ehitamine,lubjamört.Veevarustus-purskkaevud, akveduktid(varustasid linna joobiveega)kanalisatsioonisüsteem.Pesemiskultuur-Termid,odrajahuga pesti,h-naised,õ-mehed.Teede ehitamine-Kõik teed viisid Rooma,kivist teed ja sillad, Via Appia- 195 km, kokku 372 teed e. 83 000km. Patriitsid- kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse. Plebed- neid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused-ei võtnud osa rahvakoosolekutest,ei te...
Seega pole lähimatel aastatel oodata demokraatia laiemat levikut, vaid hoopis kindlustumist. Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord teisega asendub, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. See algab dem. põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega ning lõpeb siis, kui dem põhimõtted kõigis ühiskonnavaldkondades juurdunud on. Demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Dem tunnused: vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine (sõnavab, valimisõigus, haridus, arstiabi, riigi kaitse jne), õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, kohtusüsteemi jt kontrollorganite poliitiline sõltumatus, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine, vaba kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus. Nende rakendumine eeldab põhiseaduse olemasolu. Mittedemokraatlikud riigivormid:
Juba eelnevalt, Venemaale kuuludes, oli meile võimaldatud eestikeelne asjaajamine ja vahepeal (enne keelustamist) olid meil isegi Maapäev ja Asutav Kogu. Siiski ei olnud see päris sama. Nüüd, pärast iseseisvumist oli eestlastel (Asutaval Kogul) võimalik välja töödata Eesti enda Põhiseadus. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes oma võimu läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse. Lisaks kehtestati põhiseadusega laialdased kodanikuõigused (näiteks olid kodanikud seaduse ees täielikult võrdsed, hoolimata nende soost, rahvusest, elutasemest jne). Omariiklusega kaasnev põhiseadus andis lõpuks ometi Eesti rahvale täielikud õigused, mida neil siiani varem kunagi ei olnud ning võimaluse ise oma riiki juhtida, mida juba kaua oodatud oli. Samuti tuli Eesti Wabariigil hakkama saada riigivastastega ning tagada riigis üleüldine sisepoliitiline tasakaal. Kahekümnendate aastate alguse suurimaks probleemiks oligi
Demokraatia plussid ja miinused Diktatuuriks loetakse vägivallaga võetud võimu, kus võim on koondatud ühe isiku kätte. Vastupidiselt dikatuurist tähendab demokraatia rahvavõimu, mille puhul peavad olema täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia on lai mõiste ning ehkki seda peetakse üheks parimaks valitsemisvormiks, siis igas riigis on ta siiski omanäoline ning alati ei eelda põhiseaduste ja valitsemisinstitusioonide olemasolu. Oma essees aga võtan aluseks Eestis toimiva demokraatia ning toon välja selle plusse ning miinuseid, sest nagu teadagi, siis igal asjal siin elus on olemas nii positiivne kui ka negatiivne külg. Demokraatiale mõeldes olen enda jaoks selgeks teinud
kodanikud (mehed), mittekodanikud (naised, orjad, lapsed, võõramaalased) 8. Kes juhtisid Kreeka ühiskonda? 9. Mis olid: aristokraatia, demokraatia, türannia. Aristokraatia on valitsemiskord, kus võib kuulub päritavala ülikule. Demokraatia on valitsemiskord, kus on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja seadused. Türannia on ühe isiku vägivaldne võimu omastamine. 10. Iseloomusta Spartat (4) kodanikuõigused puuduvad, Sprta sõjavägi, aristokraatia, kasvatus karm 11. Kes oli Solon, milles seines tema tähtsus Ateena jaoks? Solon oli vanakreeka poeet, kes asutas seaduandluse 12. Iseloomusta Kreeka jumalaid (kuidas neid kujutati, kus nad elasid, mida neile pühendati, kuidas nendega suheldi) Kujutati inimestesarnastena, suurte võimetega. Elasid olümpose mäel. pühendati templeid ja usupidustusi. Suheldi ohvriandide ja kombetalituse kaudu 13
Kodakondsus 1. KODAKONDSUS- on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodakondsusega seotud õigused ja kohustused 2. Eesti kodakondsuse saamise tingimused. · Sünnijärgne · Abielu kaudu · saab taotleda vähemalt 15-aastane isik, kes - omab pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või elamisluba (kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit) - on elanud enne taotluse esitamist Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 aastat püsivalt - on sooritanud eesti keele oskuse eksami (eesti keele eksamit ei pea tegema, kui põhi-, kesk- või kõrgharidus on omandatud eesti keeles) - on sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami - omab legaalset püsivat sissetulek...
tööd ja tekibki majandusliku vabaduse tõttu pidev arengutsükkel. Ühtlasi kindlustavad vaba konkurents ja vabakaubandus ühiskondliku harmonia ja õigluse. 11. Rahvuslik tõus Saksamaal, võitlema hakkasid üliõpilased Jena ülikoolist. 12. Kodanluse eestvedamisel toimusid 1848/49.a. revolutsioonid Euroopas, sest hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda, sotsiaalsed olud olid halvad ja rahvuslikud vastuolud. 13. Revolutsioonide saavutused: Euroopa riikides kehtestati üldised kodanikuõigused riigi valitsemisse kaasati kodanlus (liberaalid) tekkisid poliitilised parteid parandati tööliste olukorda 14. Itaalia rahvusliku ühendamise kaks suunda: 1) diplomaatiline liikumine – C. Cavour 2) mässumeelne liikumine – G. Garibaldi 15. Itaalia ühendamisest polnud huvitatud Sardiinia, sest see oli iseseisev riik. 16. Saksamaa ühendamisel kaks riiki, kes soovisid Saksa territooriumil võimu saada, olid Preisimaa ja Austria. 17
Arutlus: Kas tänapäeva kultuuri on mõjutanud rohkem Kreeka või Rooma kultuur? Kreeka kultuur ja Rooma kultuur mõlemad on mõjutanud tänapäeva kultuuri. Minu arvates on on seda rohkem teinud Kreeka, kuna nende kultuur on mitmekesisem, sest nad on üle võtnud ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi. Sammuti on ka Rooma andnud oma panuse tänapäeva kutuuri arengule. Kreeka kultuurist võib jääda mulje, et see on mitmest kultuurist kokku pandud ja ei ole originaalne, aga tegelikult see nii ei ole. Kreeka on küll võtnud asju üle oma naabritelt, kuid ometigi nende kiri pole üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid on leiutatud kohapeal, ning nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid se...
suvitamine, tõstmine ja maadlemine, lugemishuvi, kultuuriautonoomiaseadus. Majandus: Maareform, esikohale põllumajandus, rahareform, Vene turult orienteeruti umber Euroopa turule 3. Kuidas arenes ning mis muutus hariduselus? Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, uued õppekavad, uued õpikud, rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine, kutsekoolide teke, kuueklassiline koolikohustus 4. Iseloomusta EV esimest põhiseadust Sätestati laialdased kodanikuõigused (täielik võrdus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus). Kõrgeim võim rahvas – valimised. Seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus, mida juhtis riigivanem 5. Miks puhkes 1923 aastal majanduskriis? Käimas oli hiilgel majandustõus. Seetõttu andisd pangad hiiglaslikke laene mõtlemata kellele. Eesti Pank oli sunnitud raha juurde trükkima ja käivitas inflatsiooni. 6. Otto Strandman ja uus majanduspoliitika. (kes,mis, mõju)
Inimväärikuse ja inimõiguse tuline tunne on haaramas kõiki, ka kõige tooremaid rahvaid." - Merkel keskne argument polnud ebaefektiivsus, vaid see, et see oli vastu valgustuslikele ideedele Inimsoo ajalugu, inimsus Liivimaa ajaloo ja ühiskonna nägemine inimsoo ajaloo perspektiivist jagatud inimsus Neegerorjad ja Balti pärisojrad "Ajal, mil isegi uhked britid võitlevad, et nende neegerorjad saaksid vabaduse ja kodanikuõigused, leidub Euroopas terveid rahvaid, kes on kuulutatud võimetuks isiklikule vabadusele ja püüdlustele, kes on painutatud kõige karmima despootia alla, katavad oma vabade isade hauad orjakettidega, harivad põldu nende jaoks igavesti võõraks jääva inimklassi jaoks neid rikastades ja ise samas näljast peaaegu hingetuks jäädes. Ja kes neid maha surub? Kuningad? Ei! Nende kaaskodanikud!" (1796) Milleks sellised seosed? "Õilsad igast rahvast
Platon - filosoof; Sokratese õpilane kes asutas Ateenas oma kooli- Akadeemia; pidas maailma aluseks ideid ning kujundas välja tervikliku õpetuse riigist. Aristotoles - filosoof; Platoni õpilane; antiikaja mitmekülgsemaid õpetlasi, kes süstematiseeris eelkäijate teadmiseid ning tegeles loodusteaduste, loogika, füüsika, riigikorra, ajaloo, eetika, muusika ja kirjandusega. 8. Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist. 9. Vana-Kreeka religiooni iseloomustab jumalate paljusus- polüteism. Esimesed inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt mullast ja veest. Võitluses jumalate poole hoidnud titaan Prometheus aitas kaitsetuid inimesi, õpetades neile tule
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus.
Kreeka linnriigid · Polis linnriik. (linn koos ümbruskonnaga, kuni 40 000elanikku, erandid Sparta ja Ateena, u. 100 000 elanikku. Polise kodanikud täisealised põliselanikest vabad mehed. · Ühiskonna struktuur aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad. Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa) · Valitsemisvormid: *aristrokaatia võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad) * demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena) * türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine: *ainus ühiskond, mis omas kahte maakonda (Lakoonika)
gümnaasiumiõpilased. 1903. hakati Tartus välja andma ajalehte Uudised, asutaja Peeter Speek. Tema kõrval tegutsesid Mihkel Martna, Eduard Vilde, Gottlieb Ast, Aleksander Kesküla jt. Propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. 1905. Revolutsioon Nikolai II Romanov Põhjused: vastuolud linnas ning maal, puudusid kodanikuõigused, maapuudus talupoegade seas, isevalitsus põhiseadus puudub Ajend: Verine Pühapäev 09.01 rahumeelne demonstratsiooni tulistamine Peterburis ; Vene- Jaapani sõda Tegevused, vormid: * majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega *palvekirjade saatmine *korraldati koosolekuid *koostati pealinna saadetavaid petitsioone, milles loodeti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi
Rahvas võttis osa riigi juhtimisest. Hiljem näitas termin res publica ühiskondlikku vabariiklikku korraldust. o Keisririik tekkis 30. a eKr, kui pärast puhkenud kodusõdasid Octavianus endale võimu haaras (võttis endale nimeks Augustus). o Patriits ld. k. patres isad. Olid suursuguste suguvõsade liikmed, nende esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Patriitsidele kuulusid kõik kodanikuõigused (ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse) o Plebei ld. k. plebs rahvahulk. Osad olid rikkad, kuid jõukuselt jäid patriitsidele alla. Paljud olid patriitside kliendid (patrooni kaitse all). Plebeide enamus = vaesed talupojad. Võisid osaleda rahvakoosolekutel.Patriitsidel ja plebeidel oli omavahel KEELATUD abielluda. Nende suhted olid teravad, kuid järk-järgult võitsid plebeid
ümberkorraldamine demokraatlikel alustel. „Teataja“ üldine valimisõigus ja Asutava Kogu kokkukutsumine. Politserepressioonid ja „mustasajalised“- mõisnike relvastatud salgad. Rev. haripunkt 1905. a. sügisel Ülevenemaaline poliitiline üldstreik 14. okt. (Eestis 20 000). 16. oktoober 1905 Tallinnas Uuel Turul tapatalgud. Sõjaväele oli antud korraldus halastamatult relvi kasutada. Tsaari 17. oktoobri manifest – kodanikuõigused ja – vabadused ja parlament (Riigiduuma), lubada legaalselt tegutseda riigikorrale lojaalsetel erakondadel. Algasid 8 nädalat kestnud vabaduspäevad, mis kestsid kuni karistusvägede saabumiseni detsembri lõpus. Sel ajal sõna- ja trükivabadus, ühingute ja koosolekute vabadus, poliitvangide osaline amnestia. Taastati Soome autonoomia. Liberaale see rahuldas (Tõnisson). Kõik eesti parteid ja liikumised nõudsid: demokraatia, kodanikuõigused, venestamise
26. 1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed Eestis nagu kogu impeeriumiski puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. Kuna keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis karta revolutsiooni. Seda kiirendas
nimetatakse ka põhiõigusteks. Inimõigused põhinevad inimestevahelisel kokkuleppel ning on sotsiaalselt konstrueeritud. Need on moraalsed ning kaitsevad inimest riigi vastu. Nende praktiliseks tagamõtteks on kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses ning seda valitsemisviisist sõltumata. Seega on inimõiguste aluseks idee, et inimestel peaks inimeseks sündimise tõttu olema teistega võrdselt teatud hulk õigusi. Inimõiguste põhiliikideks on: Isikuõigused, kodanikuõigused (poliitilised õigused) ning sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused. Veel on ka ära märgitud kollektiivsed õigused ehk siis rahvaste õigused. Inimõigustel on siis kindlasti ka teatud mõju. Inimõigused koos põhivabadustega võimaldavad meil täielikult arendada ja kasutada oma inimlikke võimeid, oma intelligentsust, andeid ja südametunnistust. Veel ka rahuldada oma hingelisi ja muid vajadusi. Inimõigused põhinevad
rüütelkonda rajama igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse koole. See ei toonud kaasa erilisi muutusi, kuid algus oli sellega tehtud. 1783. aastaks kehtestati Katariina II poolt uus asehalduskord. Liivimaal asutati 2 uut maakonda: Viljandimaa ja Lõuna-Tartumaa, mille keskele rajati Võru linn ja sündis Võrumaa. Kehtestati Vene kohtusüsteem, kujundati ümber maa-ja linnaomavalitsus. Kõik vabad linnakodanikud said kodanikuõigused, aadlimatriklid kaotasid kehtivuse. Eesti-ja Liivimaal piirasid uued seadused rüütelkondade ja linnaeliidi privileege. Nendega anti kõigile mõisavaldajatele maapäeval ja maaomavalitsuses võrdsed õigused, kaotati maanõunike kolleegiumid, linnades tulid raadide asemele linnaduumad. Valurahaks kuulutas riik senised läänimõisad nende valdajate pärisomandiks. Balti provintsidele laiendati ka Venemaa maksusüsteem- tähtsaim riigimaks oli pearahamaks, mida nõuti igalt meeshingelt
a) kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest(parlament,valitsus) sõltumatud b) riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ning vabastab parlament. c) Riigikontrolör ja õiguskantsleri annavad aru parlamendile d) Kontrollorganite töökorralduse määrab vastav seadus. 2.3 Konstitutsioon on riigi kõrgeim seadus, kõik teised peavad olema kooskõlas. 1992. eesti praegune põhiseadus. Konstitutsioon sätestab a) riigi(valitsemise) eesmärgid b) määratleb kodanikuõigused, vabadused ja kohustused c) kirjeldab valitsemise struktuuri võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Põhiseadust täiendavad mitmed õigusaktid/seadused, mis võetakse vastu parlamendi poolt. Seaduste elluviimiseks antakse neid puudutavatele asutustele täpsed kohustused(valitsuse määrused).
kaitse; USA-s ja Inglismaal naisliikumine, mis nõudis naistele võrdset palka meestega ja naistele valimisõigust Rahvuslik kodanlus, haritlased ja töölised- rahvuslik liikumine, rahvusriigi loomise nõue, seda eelkõige Itaalias ja Saksamaal; 1848. aasta revolutsioonide käigus nõuti kodanikuõiguste ja vabaduste kehtestamist, põhiseaduste sisseseadmist 1825. a Venemaa aadlikud korraldasid ülestõusu, et kehtestada riigis kodanikuõigused ja vabadused ning vabastada talupojad pärisorjusest 1832. a toimus Inglismaal parlamendireform, mida olid nõudnud just jõukad inimesed. Kaotati ära pehkinud kohad ja valima said minna uute linnade varakad inimesed, 2)Lõunas olid suured (puuvilja)istandused,lõunas oli orjapidamine, neegerorjad.Põhjas olid väikesed farmid,kus töötasid oma pere inimesed, vabad farmerid, tööstuslinnad. Põhjas polnud orjust.
1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid (konspekt) Demokraatia on rahva võim. Tema kolm põhinõuet on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Liigid: Otsene demokraatia (referendum, klassikaline demokraatia), esindusdemokraatia (valijate mandaat saadikule, esindajate valmine), Osalusdemokraatia (e- demokraatia, kodanikualgatus ja ühistegevus), elitaardemokraatia (võimul on demokraatlik eliit) 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur) Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Jaguneb kolmeks:
Päts, J.Laidoner · Eesti Rahvaerakond (L) J.Tõnisson, J.Poska, J.Vestholm · Kristlik Rahvaerakond J.Kõpp · Eesti Tööerakond (T) O.Strandmann, A.Piip Keskel (tsentrum) · Asunike Koondis (T) O.Tief!!!! · Eesti Sotsialistik Tööliste Partei (V) A.Rei!!! vasakpoolsed · Pisiparteid- Vene Rahvuslik Liit, Baltisaksa Erakond Valimisõigus oli üldine ja alates 20. Eluaastast. Valiti erinevate parteide nimekirjade alusel. Kehtestatud olid laialdased Kodanikuõigused. 1. Detsember 1924 püüdsid enamlased korraldada riigipööret. Lahinguid löödi linnas terve hommikupooliku ning putsistidel ei õnnestunudki saata appikutset Nõukogude vägedele, kes ootasid piiri taga sekkumissignaali. Mässajate käe läbi hukkus aga üheksa tsiviilisikut, üksteist kaitseväelast, viis politseiametnikku ning üks piirivalvur. Teiste seas langesid terroristide ohvriks teedeminister Karl Kark ja
Vabariik-riigikorraldus, kus kõigi magistraatide otsuste üle. kõrgemad võimuomanikud valitakse Seisused, ühiskonna Seisused: patriitsid- tegelesid Kaotatakse seisuslik vahe ja Kodanikkond hakkas keisririigi Ühiskond muutus senisest valitsemisega, plebeid- plebeid saavad kodanikuõigused. ajal kasvama. Kodakondsust rangemalt seisuslikuks. 2 struktuur lihtrahvast. Sõjaväekorraldus, kus vabad jagati keisririigis nii põhiseisust: auväärsed ja Struktuur: 10 sugukonda talupojad kuulusid leegionitesse. üksikisikutele kui ka tervete madalad(maksumaksjad). Need moodustasid kuuria
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
Martna Häälekandja: ajaleht Uudised 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Põhjused: · Erimeelsused sotsiaalsete kihtide vahel · Rahulolematus isevalitsuseg (Tsaari võimu piiramise vajadus) · Vene Jaapani sõda (1904-1905) Tagajärjed: · Oktoobri manifet Aasta arvud: · 9.01.1905 Verine pühapäev · 16.10.1905 Uue turu veresaun (Tallinnas) · 17.10.1905 Oktoobrimanifest, mille käigus loodi riigiduum, konstitutsioon ja anti kodanikuõigused. · 27.-29.11.1905 Aulakoosolek, Bürgemuse koosolek arutavad, mis Eestist edasi saab. · 1906 esimese emakeelne kool. Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool. · 1909 Loodi Tartusse tähtis kultuuri asutus Eesti Rahva Muuseum · 23.02.1917 revolutsiooni algus Venemaal. · 2.03.1917 Nikolai II loobub troonist, moodustatakse ajutine valitsus · 26.03.1917 autonoomia toetusmeeleavaldus Petrograadis. · 30.03.1917 Antakse Eestile autonoomia.
Demokratiseerimise lained: 1. (1826-1922)lõpetas totalitarismi võidulepääs. 2. (1953-1956) 2 MS lõpp, stalinismi kokkuvarisemine . Siberist hakkavad koju tulema . 3. (1974-1991) algas autoritaarse korra kukutamisega Hisp. Ja Kreekas ,mis lõpeb NSVL lagunemisega. Täna on maailma enamik riike demokraatlikud .Uusi demokraatlikke riike väga juurde ei tekki ,pigem on eesmärk selle süvenemine . Demokraatia tunnused: · konkurents · hääleõigus · kodanikuõigused Demokraatia miinimum nõue on vabad konkureerivat kanditaatidega valimised. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuõiguste tunnustamine. · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees. · võimude lahusus. · kohtusüsteemide ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. · vaba ja pluralistlik ühiskond ,vaba ajakirjandus. · vähemsute õigustega arvestamine. · tsiviilkontroll relvajõudude üle. Demokraatia miinused:
See ilmub tänaseni. Tuglas oli ka kirjandusajakirjade „Ilo“, „Odamees“ ja „Tarapita“ toimetaja. Ta oli aastatel 1929-1940 Eesti Kirjanduse Seltsi esimees. Pärast Teist maailmasõda osales ta aktiivselt kultuurielu taastamisel. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid langes 1940- ndate aastate lõpus stalinistlike repressioonide ohvriks. 1955. aastal taastati Tuglase kodanikuõigused. Friedebert Tuglas on maetud Tallina Metsakalmistule. Aasta pärast tema surma, anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi. Ahjas on rajatud ka tema muuseum ja Tallinnas on temanimeline kirjanduskeskus Nõmmel. 1971. aastast antakse välja Tuglase nimelist novellipreemiat. 2. Looming Friedebert Tuglas oli oma elu jooksul kirjandusega tihedalt seotud. Ta on kirjutanud proosat, tõlkinud tekste, uurinud keelt ja kritiseerinud teisi. Esimene lastejutt oli 1901
Teataja ja Speegi Uudised) 9. Ajalehed 20. Sajandil I leer: Postimees : liigne ambitsioonikus rahvale hädaohtlik, tähtis oli eesti meele ja keele rõhutamine, tugineti jõukatele talupoegadele ja linnakodanikele II leer Teataja : Tallinna radikaalid, eesmärk parandada rahva majanduslikku ja poliitilist olukora, suruda baltisakslased välja, Tugines Põhja-Eesti haritlaskonnale, töölistele, linnakodanikele III leer Uudised: nõudsid demokraatlikku vabariiki, kus kehtisid kõik kodanikuõigused, nõuti väikerahvaste õiguste arvestamist ,Toetasid intelligents ja töölisklass 10. Bürgermüsse vs Aula koosolek Aula koosolek - 27 nov 1905 - Juhatas Jaan Teemant, nõudsid demokraatlikku vabariiki, tsaarivõimu kukutamist, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minemisest, nõuti riigi ja mõisamaade andmist rahvale Bürgermüsse . 27 nov 1917 - Juhatas Jaan Tõnisson, nõuti konstitutsioonilist monarhiat, et eestimaa ühendataks
jalavägi rändlaulik,kes polnud ise laulude Hopliit - Vana-Kreeka autor raskerelvastusega jalaväelane Kuuros alasti meesfiguuri kuju Spartiaat - Sparta sõjamees, kes Kore riietatud naisfiguuri kuju osales rahvakoosolekutel, Deus ex machina ,,jumal täieõiguslik kodanik masinast", tragöödia lõpus laskus Perioik - Sparta vaba elanik, jumal, kes andis loole kunstliku, kellel puudusid kodanikuõigused, ootamatu lõpplahenduse tegevus- aladeks olid käsitöö, Pederastia tuntud mehe ja kaubandus ja põlluharimine poisi seksuaalsuhe Heloot Sparta riigi ori Polüteism - paljude jumalate Metoik Ateenas elav austamine sisserännanud vaba isik Antropomorfism - tähendab Strateeg Kreeka väepealik, inimese omaduste omistamist kõrgem sõjaväelise võimuga teistele olenditele, jumalad on
a. Hiline kevad ja lausvihmad tõid ikalduse. Siis oli veel talv ja sellele lisandusid veel haigused. (Tüüfus) Venelased varauusaja eestis: · 18. saj Eestis moodustasid venelased 0,6% rahvastikust (püsiasutus) · Kõige suurem kontigent oli seotud Eestis paiknevate sõjaväeosadega. Rahuajal moodustasid sõjaväelased 5-15% ja sõjaolukorras isegi kuni 30% elanikkonnast. · Linnades moodustasid venelased koos eestlastega linna alamkihi, kellel kodanikuõigused puudusid. · Vene kogukonda kuuluvad õigeusukiriku vaimulikud Eesti ala valitsemine Rootsi ajal Haldusjaotus: · Eesti kubermang (Läänemaa; Harjumaa; Järvamaa; Virumaa) · Liivimaa kubermang (Pärnumaa; Tartumaa; Riia maakond; Võnnu maakond + alates 1645. a. Saaremaa) Riigivalitsus: · Rootsi kuninga otseses alluvuses töötas kindralkuberner ( Tallinnas ja Riias) · Kindralkuberner vastutas sõjaväe, riigiametnike, raha laekumise,
ja maareformi. Oktoobris algas ülevenemaaline streik, mille käigus suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti miitinguid, rüüstati relvakauplusi ja viinapoode, nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt. 16.okt sai surma 94 inimest ja vigastada üle 200. Nikolai II kirjutas 17.okt alla manifestile, kus lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. Tekkisid kaks erakonda, kelle vahel tekkis ka lõhe: Eesti Rahvameelne Eduerakond ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tääliste Ühisus. Erimeeluste ületamiseks kutsuti 27.nov 1905 tartusse kokku esimese üle-eestimaalise rahvusasemike koosoleku. Jaan Tõnissoni juhtimisel Burgermuse seltsi saalis koos olnud rahvaesindajad nõudsid Eesti alade ühendamist, baltisakslaste eesõiguste piiramist ja riigimaade jagamist rahvale. Jaan Teemanti juhatusel
-> Al.12.jaan. rahutused ja meeleavaldused ka Tallinas. Palvekirjad -> Eesti k. kasutuslikku laienemist. -> omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi. Kuna tsaar ei teinud midagi, siis streik süvenes. -> Ülemaailmne streik. 16.okt. Rahvakoosolek uuel turul. -> Rünnak rahva vastu. 17.okt. Nikolai II Manifest -> Riigituuma e parlamendi kokkukutsumine. -> Põhiseadus -> Kodanikuõigused Manifesti tulemusena tekkisid Eesti esimesed parteid: -> Eesti Rahvameelne Eduerakond ("Postimehe" ringkonnad). -> Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölisteühisus ("Uudised"). 27-29.nov. Rahvaasumike koosolek Tartus (~800). Tõnissoni mõõdukas koosolek Teemanti aula koosolek (Bürgermusse majas) (TÜ aulas) 1. Eesti alade ühend. ühtseks 1
Kontrolltöö nr 2 konspekt. Eesti Vabariik Ptk.30 Demokraatlik Eesti Sisepoliitiline areng Selleks et koostada põhiseadus astus 23.04.1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel Asutav Kogu. Esimene põhiseadus võeti vastu 20.06.1920.Põhiseadus sätestas kodanikuõigused: võrdsuse seaduse ees, usu-ja sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgemaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus riigipea(president). Esimene põhiseadus toimis edukalt kuni 1930.a ränga kriisini. Koalitsioonivalitsuses osales tavaliselt neli-viis erakonda. Majanduselu Maareform mille aluseks oli 10.10.1919a vastu võetud maaseadus. Reform käigus riigistati mõisate maa, hoone, tehnika, kariloomad jm. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja 1923.a tõi see endaga kaasa kriisi. ...
Viimastes viidi läbi kodanlikke reforme, millega vähenes oluliselt aadli mõju, likvideeriti kloostrid ja loodi riiklike koolide süsteem, milles eriline rõhk pandi gümnaasiumidele. Seoses uue ühenduse tekkimisega kaotas oma tähenduse keskajast pärit Saksa-Rooma keisririik. Pärisorjuse kaotamine. Linnaseadus muutis magistraadid linnakodanike poolt valitavaks, 1811 kaotati tsunftisundus. Kehtivaks tunnistati ilmalik abielu, juutidele anti kodanikuõigused. Berliini ülikool 1810. 8. Erinevalt senisest Saksa liidust oli uus ühendus föderaalriik. Kõrgem võimuorgan (parlament) oli Riigipäev, riigipeaks Preisi kuningas. Juhtiv ametiisik oli liidukantsler Bismarck. 9. 29 kubermangu Venemaa Euroopa-osas. Läänes liitusid selel alaga 15 kubermangu, mida asustasid samuti slaavlased ukrainlased ja valgevenelased. Kokku moodustasid need 44 kubermangu omamoodi metropoli, kus valitsev oli õigeusk. Soome jagati 1809 8-ks
Tahtis parandada eestlaste majanduslikku olukorda. Saavutas võidu 1904 linnavolikogu valimistel. Võitis eesti vene valimis blokki. Revolutsioon · Tsaari-Venemaal sisemiste vastuolude tulemusena rahutused. Venemaa kaotus Jaapanile kiirendas revolutsiooni. · Venemaa poliitiline süsteem oli vananenud(valitses absolutistlik monarhia- isevalitsus) · Puudusid peamised kodanikuõigused ja demokraatia · Parteide ja ametiühingute tegevus vene impeeriumis oli keelatud Käigus: · Toimusid tööliste streigid kogu Eestis. · Tartu ülikoolis üliõpilased katkestasid õppetöö ja osalesid Revolutsioonilises liikumises · Paljudes mõisates keeldusid mõisamoonakad tööst ja hävitasid mõisa vara. Tulemus · Lubati hakata tegema parteidel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
